REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE
|
|
- Maria Kallaste
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn Töö nr 2412/15 Projektijuht Veiko Kärbla Tartu 2015/2016
2
3 Sisukord 1. SISSEJUHATUS MÜRA MÜRA NORMTASEMED LÄHTEANDMED JA ARVUTUSMETOODIKA LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED VÄLISÕHU KVALITEET VÄLISÕHU KVALITEEDI NORMID LÄHTEANDMED JA METOODIKA HAJUMISARVUTUSTE TULEMUSED...13 LISA 1. MÜRAKAARDID LISA 2. HAJUMISKAARDID... 20
4 4 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 1. SISSEJUHATUS Reidi tee (Jõe tänav Russalka ristmik) põhiprojekti keskkonnaalasteks eesmärkideks on muu hulgas vähendada tundlike piirkondade (eelkõige Narva mnt äärsed hoonestusalad ja Kadrioru park) saastekoormust (müra, õhusaaste) suunates raskeliikluse rajatavale Reidi teele. Lisaks on liikluskorralduslike meetmetega võimalik Reidi teele suunata ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, mis aitab täiendavalt vähendada Narva mnt äärset keskkonnakoormust kesklinna piirkonnas. Käesoleva töö raames antakse liiklusmüra ning välisõhu kvaliteedi hinnang (koos modelleeritud saastekaartidega) 3 erineva lahendusvariandi kohta, lisaks modelleeritakse ka nullvarianti ehk olemasoleva olukorra jätkumist. Käesolev töö on koostatud K-Projekt AS tellimusel Hendrikson & Ko OÜ poolt. Tabel 1. Käsitletavata eskiisvariantide ja liiklusstsenaariumite kirjeldused. Jrk Liiklusstsenaarium Eskiis Kommentaar 1 Stsenaarium 1 ehk olemasolev liiklusolukord (baasolukord) 2 Stsenaarium 2 (Narva mnt on jätkuvalt linna põhimagistraal) 3 Stsenaarium 3 (ühetasandiline ristmik, kus peatee on Reidi tee Pirita tee sõidusuund) Nullalternatiiv olemasolev teedevõrk ehk Reidi tee rajamine vastavalt Corridor 1 projektlahendusele (mitmetasandiline ristmik) Eskiisvariant 1 Muudatusi teedevõrgus ja liiklusskeemis ei tehta. Olemasolevale olukorrale on lisatud Reidi tee vastavalt Rahandusministeeriumi poolt tellitud projektile 1312 Tehniline Abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas. Modelleeritud liiklusolukord vastavalt K-Projekt AS poolt koostatud eskiislahendi variandile 1. 4 Stsenaarium 5 Eskiisvariant 3 Reidi tee rajamine ja Narva mnt liiklusolukorra rahustamine vastavalt optimaalsele modelleerimisele. liiklusolukorra Vaatluse all oli ka eskiisvariant 2, mille liikluslahendus ning liikluskoormused on müra ja õhusaaste mõju osas sarnased variant 2 mõjuga. Russalka ristmiku lahenduse osas märkimisväärsed erinevused variantide vahel puuduvad, samuti on Reidi tee lahendus ning mõjud sarnased (ainult eraldusriba laius erineb kohati), mistõttu dubleerivaid modelleerimisi läbi ei viidud. Lisaks analüüsiti ka variant 3 lahendust juhul, kui jalakäijate tunnelit ei rajata. Müra ja õhusaaste osas on mõjud sarnased tunneliga variandiga (kuna liikluskoormused ja sõidutee parameetrid ei muutu) ning eraldi modelleerimist läbi ei viidud. TÖÖ 2412/
5 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 5 2. MÜRA 2.1. MÜRA NORMTASEMED Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 4. märtsi a. määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne (teatud ajaperioodi kohta energeetiliselt keskmistatud) helirõhutase LpA,eq,T. Mürasituatsiooni normatiivsuse hindamise kasutatakse kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane ( ) ja öine ( ) (ekvivalent)tase. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset (LAr,ti), ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on päevase normtasemega müra hinnatud tase kogu päeva vältel ehk Ld ( ) võrdlemisel ekvivalentmüra puhul parandusteguriks õhtusel ajal ( ) esinevale liiklusmürale lisatav +5 db, mis rõhutab õhtusel ajal esineda võivat suuremat häiringut. Öisele mürale müra hinnatud tase Ln öise ajavahemiku ( ) vältel eraldi parandustegurit ette nähtud ei ole, öise unehäiringu hindamiseks kasutatakse tavapäraselt oluliselt rangemate normide rakendamist kui päeval. Vastavalt eespool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel: o I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; o II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; o III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); o IV kategooria tööstusala TÖÖ 2412/15
6 6 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Tabel 2. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, db päeval/öösel). Ala kategooria IV üldplaneeringu tööstusala alusel Taotlustase uutel planeeritavatel aladel Taotlustase olemasolevatel aladel Piirtase olemasolevatel aladel Kriitiline tase olemasolevatel aladel I looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasut uste puhkealad II laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasu tused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III segaala (elamud ja ühiskasutuseg a hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõt ted) 50/40 55/45 60/50 65/55 55/45 60/50 60/ / /50 60/ / / / /60 75/65 65/60 70/65 75/65 80/70 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel. Välja kujunenud hoonestusega tiheasustusalal lähtutakse olemasolevate hoonestusalade müra normeerimisel reeglina piirtaseme nõuetest: Linnakeskuses on reeglina tegemist äri-, elamu ja ühiskondlike hoonete segafunktsiooniga aladega, mis müra normeerimisel klassifitseeruvad III kategooria segaaladeks. Olemasolevate III kategooria segaalade piirtase on 65 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 70/60 db; Olemasolevate II kategooria elamualade (nn puhtakujulised elamukvartalid) ning linnasiseste puhkealade piirtase on 60 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 db; IV kategooria ehk tootmismaa (sh sadamapiirkond) funktsiooniga alasid ei saa otseselt müratundlike alade hulka lugeda; I kategooria alasid linnakeskkonnas reeglina ei leidu. TÖÖ 2412/
7 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE LÄHTEANDMED JA ARVUTUSMETOODIKA Müra modelleerimisel lähtutakse K-Projekt AS poolt Tallinna Kommunaalameti tellimisel koostatud liiklusuuringust 1. Liiklusuuringu objektiks oli rajatav Reidi tee, mis asub Jõe tänava ja Russalka ristmiku vahelisel alal. Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23, sh õhtune aeg 19-23, millele rakendatakse parandust +5 db) ja öösel (23-7). Müratasemed ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimesel korruse fassaadil. Müra levik arvutati tihedas 5*5 m arvutusvõrgustikus. Mürakaartidel on välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-)hoonete fassaadilt. Arvutusparameetrites kasutati ühekordseid peegeldusi LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED Tabelis 3 on toodud erinevate stsenaariumite korral esineva liiklusmüra olukorra võrdlus nullalternatiiviga. Mürakaardid on toodud Lisas 1. Tabel 3. Müraolukorra hinnang erinevate stsenaariumite võrdluses. Nullstsenaarium Stsenaarium 2 (Koridor 1) Stsenaarium 3 (eskiisvariant 1) Stsenaarium 5 (eskiisvariant 3) Narva mnt ja Võrreldes Võrreldes Võrreldes Tuukri tn äärsed nullalternatiiviga kerge nullalternatiiviga selge nullalternatiiviga selge piirkonnad on eelistus Narva mnt eelistus nii Narva mnt eelistus nii Narva mnt kõrge (kohati piirkonnas, selge kui ka Tuukri tn kui ka Tuukri tn kriitilise) eelistus Tuukri tn piirkonnas. piirkonnas. Narva mnt mürafooniga. piirkonnas. Narva mnt osas ka osas selgelt kõige selgelt eelistatum kui eelistatum stsenaarium. stsenaarium 2 (kuid Kadrioru pargi kehvem kui läheduses (Russalka stsenaarium 5). ristmik) pisut vähem 1 K-Projekt AS. Töö nr Tallinn, Kesklinn LO. Reidi tee (Jõe tn Russalka rstmik) TÖÖ 2412/15
8 8 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Kadrioru pargi läheduses (Russalka ristmik) omakorda pisut eelistatum kui stsenaarium 5, kuna tee jääb pargist kaugemale (Russalkast mere poole). Samuti Reidi tee osas pisut eelistatum kui stsenaarium 5, kuigi erinevused on suhteliselt väiksed. eelistatum kui stsenaarium 3, kuna tee jääb pargile lähemale. Samuti Reidi tee osas pisut vähem eelistatud kui stsenaarium 3, kuid erinevused suhteliselt väiksed. on Liiklusmüra modelleerimise tulemuste põhjal võib öelda järgmist: Võrreldes nullalternatiiviga aitavad kõik eskiisvariandid teatud määral vähendada Narva mnt ja Tuukri tn mürakoormust; Stsenaarium 2 (vastavalt Corridor 1 projektlahendusele) aitab küll märkimisväärselt vähendada Tuukri tn mürakoormust, kuid Narva mnt osas on positiivne efekt väike; Stsenaarium 3 (vastavalt eskiisvariandile 1) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt mürakoormust; Stsenaarium 5 (vastavalt eskiisvariandile 3) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt mürakoormust, sealjuures on mürakoormuse vähenemine kõige selgemalt tuntav ka kogu Narva mnt ulatuses (lõigus kesklinn Russalka ristmik); Kavandatava Reidi tee äärde jäävad üksikud korruselamud (Uus-Sadama tn ääres), mille puhul leiab Reidi tee rajamisel aset märkimisväärne mürakoormuse suurenemine. Kõige ebasoodsamas asukohas paikneb Uus- Sadama tn 22 korrusmaja (hoone fassaad jääb Reidi tee peamistest sõidusuundadest ca m kaugusele), mille teepoolsel fassaadil võib päevasel ajal esineda müratase suurusjärgus 70 db (öösel >60 db), mis küündib linnakeskuse segahoonestusalade (III kategooria) piirtasemeni; Reidi tee äärsete perspektiivsete hoonestusalade müraolukord: Perspektiivse Reidi tee äärsetel aladel on menetluses mitmed detailplaneeringud, millega kavandatakse uusi elu-, äri- ja tootmishooneid. Mitmete perspektiivsete hoonestusalade teepoolses osas võib esineda müratase suurusjärgus 70 db päeval (öösel >60 db), mis küündib linnakeskuse segahoonestusalade (III kategooria) piirtasemeni; Kuna detailplaneeringutega kavandatud hoonestusalade puhul on valdavalt tegemist korrusmajade ja büroohoonetega ei ole otsest vajadust välisõhu müra normtasemete tagamiseks tänavaäärsel alal (nt visuaalselt problemaatiliste müratõkkeseinte rajamise kaudu) ning teepoolsel küljel TÖÖ 2412/
9 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 9 piisab välispiirde tugevdatud heliisolatsioonist, mis tagab head tingimused siseruumides. Reeglina pakuvad teeäärsed hooned piisava varjestuse tagamaks hoonete hoovipoolsetel külgedel head tingimused ka õuealal (välisõhus); Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta äripindadele ning korterite rajamisel üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoone hoovipoolsele küljele või rakendada rangemaid heliisolatsiooninõudeid teepoolsel küljel; Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille järgi: o db müratsooni jäävate eluruumide puhul (elu ja magamisruumid korteris) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R tr,s,w+ctr) 50 db, mida võib lugeda suhteliselt rangeks nõudeks ning mille tagamine võib nõuda erimeetmeid db müratsooni jäävate eluruumide puhul (elu ja magamisruumid korteris) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R tr,s,w+ctr) 45 db; o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel db müratsooni on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R tr,s,w+ctr 40 db, db müratsooni jäävate büroopindade puhul 35 db TÖÖ 2412/15
10 10 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 3. VÄLISÕHU KVALITEET 3.1. VÄLISÕHU KVALITEEDI NORMID Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust, liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine. Liiklusega kaasnevateks arvestatavateks saasteaineteks on peentolm (tahked osakesed PM10, sh PM2,5), lämmastikoksiidid (eelkõige NO2) ja vingugaas (CO). Liiklusest tingitud saasteainetest loetakse tervisele ohtlikuks eelkõige just ülipeeneid tahkeid osakesi (sh mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm - PM2,5), mille kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed tolmuosakesed tervikuna (PM10 rehvipuru, teetolm). Ülipeened osakesed moodustavad summaarsetest tahketest osakestest maksimaalselt 5-10%. Käesolevas töös hinnatakse just summaarseid osakesi, kuid ka ülipeente osakeste maksimaalsed kontsentratsioonid on modelleerimistulemuste põhjal leitavad (osakaalude põhjal). Mootoriheitmetest pärinevatest saasteainetest on üldjuhul kõige kõrgema normilähedase esinemissagedusega lämmastikoksiidid, teised saasteained: CO, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskemetallid jäävad reeglina normväärtustest oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja. Näiteks on CO emissioon tüüpiliselt 2-5 korda suurem kui NOx-ide puhul, kuid NO2 piirväärtus on 20 korda rangem kui CO puhul: piirväärtused vastavalt NO2 200 μg/m 3 (1 tunni keskmine) ja CO 8000 μg/m 3 (8 tunni keskmine). Seega saab lämmastikoksiidi põhjal üldjuhul teha järeldused ka teiste gaasiliste saasteainete normatiivsuse kohta. Liiklussaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on vastavad piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad (tabel 4). TÖÖ 2412/
11 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 11 Tabel 4. Aastast 2011 kehtivad piirväärtused (μg/m 3 ). PM10 on mootori ja muude heitmete põhjustatud tahkete osakeste summa. Piirväärtus NO 2 CO PM 10 Ühe tunni keskmine tunni keskmine tunni keskmine 50 2 Aasta keskmine piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 18 korda kalendriaasta jooksul 2 piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 35 korda kalendriaasta jooksul 3 piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 3 korda kalendriaasta jooksul 3.2. LÄHTEANDMED JA METOODIKA Õhusaaste modelleerimisel lähtutakse samuti K-Projekt AS poolt Tallinna Kommunaalameti tellimisel Reidi tee (Jõe tänav Russalka ristmik) põhiprojekti raames koostatud liiklusuuringust. Saasteainete hajumisarvutused teostati rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil (difusioonivõrrandil) baseeruva süsteemi AEROPOL abil. Modelleerimisel kasutati ebasoodsaid ilmastikutingimusi inversioonitingimustes puhub nõrk (0,5-2 m/s) tuul, mis soodustab saasteainete kuhjumist ja kõrgete kontsentratsioonide teket. Tugev tuul võib küll lühiajaliselt saaste mingis suunas edasi kanda, kuid normidega võrreldava ajaperioodi (tüüpiliselt kas 1 tund või 24 tundi) osas ei ole tegemist halvima olukorraga. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et maksimumkontsentratsioonid ei saa esineda kõigis punktides korraga, vaid sõltuvad tuule suunast ja konkreetse teelõigu suunast: maksimumkontsentratsioon tekkib allatuult, vahetult tee ääres piki teed puhuva tuulega, kaugemal teega risti või nurga all puhuva tuulega. Kontsentratsioonid arvutati maapinnal oleva inimese hingamiskõrguse jaoks TÖÖ 2412/15
12 12 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Sõidukite heitkogused hinnati tipptunni liiklusvoogude alusel. Heitkoguste arvutamiseks liiklusvoogude järgi kasutati Soome Meteoroloogiainstituudis Helsingi jaoks välja töötatud valemeid (2000. aasta olukord). Perspektiivse õhusaaste modelleerimisel eeldati, et katalüsaatorita bensiinimootoriga sõiduautode osakaal on langenud 5%-ni sõiduautode üldarvust. Katalüsaatoriga sõidukeid on mudelis võetud vastavalt 60% ning diiselmootoriga sõiduautode osakaaluks 35%. Lähitulevikus võib katalüsaatorita sõidukite osakaal reaalselt olla langenud veelgi madalamaks või isegi nullilähedaseks ning sel juhul jäävad ka prognoositavad saastetasemed NO2 ja CO osas siintoodust madalamaks. Kuna eeldatavasti autopargi tehniline seisund tervikuna tulevikus paraneb ei esine lineaarset seost liikluskoormuse suurenemise ja perspektiivsete õhusaaste tasemete vahel. Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otseselt tahkete osakeste saastetase, kuna selle saasteaine maksimumkontsentratsioonide puhul on seos eelkõige teepinnaga (teepinnal oleva ning lenduva tolmuga) kontaktis olevate autode arvu ja kujuneva saastatuse taseme vahel. Tahkete osakeste levikut (eelkõige teepinnalt tolmu üleskeerutamist) aitaks vähendada regulaarne teepinna hooldus ning naastrehvide keelustamine. Tahkete osakeste maksimaalse kontsentratsiooni hindamisel (modelleerimisel) arvestatakse lisaks mootoriheitmetele ka teetolmu ning autorehvide koosmõjust lenduvaid osakesi (ehk mootoriheitmetest mittepärinevad tahked osakesed suurusvahemikus valdavalt 2,5 10 µm), mille keskmised ja maksimaalsed heitkogused auto ja kilomeetri kohta on saadud Helsingis ja Stockholmis tehtud mõõtmiste alusel (Ketzel jt., ). Tahkete osakeste maksimaalsete ööpäevakeskmiste kontsentratsioonide arvutamisel on arvesse võetud Põhja-Euroopas varakevadel umbes kuu jooksul naastrehvide ja talvise jäätõrje jääkide poolt esile kutsutavat kõrgenenud lendumist teekattest, mis ületab aasta keskmist umbes 3,5-kordselt. Modelleerimisel hinnatakse summaarseid tahkeid osakesi ehk lisatud on ka mootoriheitmetest pärinevad ülipeened osakesed, mis moodustavad maksimaalselt 5-10% üldtolmust. Lämmastikoksiidide kontsentratsioonid arvutamisel eeldati, et lämmastikdioksiid (NO2) moodustab lämmastiku oksiidide üldkogusest tipptunnis kuni 50% (vastavalt tee/tänava lähedastes seirejaamades mõõdetule). Saasteainete hajumist modelleeriti tipptunni (NO2, CO) ja ööpäeva (PM10) keskmise situatsiooni kohta. Aasta keskmised kontsentratsioonid jäävad reeglina normidest oluliselt kaugemale (madalamale) kui tipptundi ja ebasoodsate ilmastikuolude 2 Ketzel, M., Omstedt, G., Johansson, C., Düring, I., Pohojola, M., Oettl, D., Gidhagen, L., Wåhlin, P., Lohmeyer, A., Haakana, M., Berkowicz, R. (2007): Estimation and validation of PM2.5/PM10 exhaust and non-exhaust emission factors for practical street pollution modelling. Atmos. Environ TÖÖ 2412/
13 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 13 kokkulangemist arvestavad arvutusmudelid ning nende puhul ei ole antud juhul eraldi vajalik detailseid arvutustulemusi välja tuua HAJUMISARVUTUSTE TULEMUSED Tabelis 5 on toodud erinevate stsenaariumite korral esineva õhusaaste olukorra võrdlus nullalternatiiviga. Õhusaaste hajumiskaardid on toodud Lisas 2. Tabel 5. Välisõhu kvaliteedi hinnang erinevate stsenaariumite võrdluses. Null- Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Stsenaarium 5 stsenaarium (Koridor 1) (eskiisvariant 1) (eskiisvariant 3) Narva mnt Võrreldes Võrreldes Võrreldes läheduses võib nii nullalternatiiviga on nullalternatiiviga on nullalternatiiviga selge PM 10 kui NO 2 Narva mnt saastetase Narva mnt saastetase eelistus nii Narva mnt kontsentratsioon pisut langenud, kuid selgelt vähenenud ning kui ka Tuukri tn küündida PM 10 puhul võib piirtaseme ületamisi piirkonnas. Narva mnt piirväärtuse erandkorras siiski väljaspool tee-ala osas selgelt kõige lähedale (PM 10 piirtaseme ületamist tõenäoliselt ei esine. eelistatum stsenaarium. puhul võib esineda. Tuukri tn Tuukri tn välisõhu Piirtaseme ületamisi erandkorras välisõhu kvaliteet on kvaliteet on väljaspool tee-ala esineda ka märkimisväärselt märkimisväärselt tõenäoliselt ei esine. piirtaseme paranenud. Reidi tee paranenud. Narva mnt Reidi tee ääres esineb ületamist). Lisaks ääres esineb suhteliselt osas on stsenaarium 3 suhteliselt kõrge võib ka Tuukri kõrge saastefoon, kuid ka selgelt eelistatum kui saastefoon, kuid tänaval esineda teeäärsete stsenaarium 2. Reidi tee teeäärsete suhteliselt kõrge hoonestusaladeni ääres esineb suhteliselt hoonestusaladeni (normilähedane) ülenormatiivne kõrge saastefoon, kuid ülenormatiivne tahkete osakeste saastetase tõenäoliselt teeäärsete saastetase tõenäoliselt kontsentratsioon. ei levi. hoonestusaladeni ei levi. ülenormatiivne saastetase tõenäoliselt ei levi. Liiklusest tingitud õhusaaste modelleerimise tulemuste põhjal võib öelda järgmist: Võrreldes nullalternatiiviga aitavad kõik eskiisvariandid teatud määral vähendada Narva mnt ja Tuukri tn saastekoormust; Stsenaarium 2 (vastavalt Corridor 1 projektlahendusele) aitab märkimisväärselt vähendada Tuukri tn saastekoormust. Narva mnt osas on positiivne efekt pigem väike, kuid siiski tuntav; Stsenaarium 3 (vastavalt eskiisvariandile 1) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt saastekoormust; Stsenaarium 5 (vastavalt eskiisvariandile 3) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt saastekoormust, sealjuures on TÖÖ 2412/15
14 14 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE välisõhu kvaliteedi paranemine kõige selgemalt tuntav ka kogu Narva mnt ulatuses (lõigus kesklinn Russalka ristmik). Probleemsed kohad on eelkõige Russalka ristmiku piirkond (kõigi stsenaariumite korral) ning nullstsenaariumi korral ka Narva mnt lõigus Russalka ristmik- Petrooleumi tn. Kõigi stsenaariumite korral võib teatud teelõikudes prognoosida tahkete osakeste 24h saastatuse taseme piirväärtuse ületamist teelähedases tsoonis. Siiski võib välja tuua, et teoreetiline tahkete osakeste (PM10) 24 tunni piirväärtuse ületamine on võimalik ainult varakevadise tolmumaksimumi tingimustes. Kuna teele lähimate hoonestusalade juures on võimalikud normiületused väiksed ning hajumisarvutuses on kasutatud saasteainete kuhjumist soodustavad hajumisparameetreid (sh kõrgendatud tolmu teke ning ebasoodsad hajumistingimused) võib eeldada, et reaalselt jäävad ületamised aastas lubatud 35 päeva piiridesse. Teiste saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid jäävad oluliselt piirväärtustest madalamale. Gaasilistest saasteainetest kõige normilähedasema ehk NO2 kontsentratsioon võib küll kohati teepinna kohal olla märkimisväärne, kuid väljaspool tee-ala jääb siiski reeglina normväärtusest väiksemaks. Aasta keskmised kontsentratsioonid jäävad kõigi saasteainete puhul piirväärtustest kaugele, moodustades tüüpiliselt mitme suurusjärgu võrra madalamaid saastetasemeid kui tipptunni ja lühiajaliste halbade hajumistingimuste koosmõju arvestavad 1 või 24 tunni maksimumid. Üldisem soovitus on hoida tänavad (sh teekate) regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM10 kui normilähedasema saasteaine) kontsentratsioonide teket. TÖÖ 2412/
15 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 15 LISA 1. MÜRAKAARDID TÖÖ 2412/15
16 16
17 17
18 18
19 19
20 20 LISA 2. HAJUMISKAARDID
21 21
22 22
23 23
24 24
Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine
PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemM (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa
190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:
RohkemMicrosoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc
10863-1 Paljassaare tehissaare detailplaneering Keskkonnamüra hinnang Ingrid Leemet Marko Ründva Tapio Lahti Insinööritoimisto Akukon Oy Tallinn 8/2010 10863-1 1 (14)+6 (lisad) Ingrid Leemet, Marko Ründva,
Rohkem(Microsoft Word - Sihtuuringu tuulegeneraatoritest tulenev m\374ra kokkuv\365te.doc)
Sihtuuringu Tuulegeneraatoritest tulenev müra kokkuvõte Sihtuuringu eesmärgiks oli uurida ja hinnata Aulepa tuulepargi müra, teostades kontrollmõõtmised ja koostades mürakaardi tuulepargi lähielamisaladel.
RohkemMicrosoft Word - Tsoneerimine 2005.doc
Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemEesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45)
Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn 2012 1 (45) Töö nimetus: Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2012 a. aruanne Töö autorid Erik Teinemaa Marek Maasikmets Katri
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING
2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu
RohkemTehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis
Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,
RohkemEstonian Environmental Research Centre
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti õhukvaliteet võrrelduna Euroopa ja muu maailmaga Marek Maasikmets Õhusaaste ajaloost Valdavalt on levinud arusaam, et enne tööstusrevolutsiooni oli meie planeedi atmosfäär
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo
ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem/// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2873/17 Tartu 20
27.11.2017 /// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Töö nr 2873/17 Tartu 2017 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
RohkemMicrosoft Word avaliku arutelu protokoll_VORMISTATUD
Tila külas asuvate Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski maaüksuste ja lähiala DETAILPLANEERINGU ESKIISI ARUTELU PROTOKOLL 25.09.2018.a ALGUS KELL 17.00 TOIMUMISKOHT Kõrveküla Lõpp kl 18.45 Koosoleku juhataja:
RohkemJ. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ
1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb
Rohkem(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: Kontaktisik: Raigo Salong PROJ
154166-1 1(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva 8.1.2016 Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: 27.11.2015 Kontaktisik: Raigo Salong PROJEKTEERITUD PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE AKUSTILINE HINNANG
Rohkem(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)
TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMicrosoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS
VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 3
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,
RohkemTallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Abilinnapea Züleyxa Izmailova Tallinn 19. juuli a E-posti teel: zuleyxa
Tallinna Keskkonnaamet Harju 13 10130 Tallinn Abilinnapea Züleyxa Izmailova Tallinn 19. juuli 2018. a E-posti teel: keskkonnaamet@tallinnlv.ee zuleyxa.izmailova@tallinnlv.ee Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn,
RohkemTALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON
TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ
RohkemEELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar
EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks
RohkemEELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri
EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
Rohkem10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse
10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemTöö nr:
Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemJEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemRenovation of Historic Wooden Apartment Buildings
Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemPärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm
Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemVÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu
VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemÜlemiste ristmiku liiklusmõju analüüs
ÜMIS IIUSSÕM AVAMIS MÕJU AAÜÜS Foto: -rojekt AI 213 1 1. Sissejuhatus. öö ülesanne. Ülemiste liiklussõlme rajamine on olnud linnaruumis valminud kauaoodatud teerajatis, mis eesmärk oli muuta liikluse pealinna
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemKeila lõunarajooni liiklusuuring
2016 INSENERIBÜROO STRATUM Keila lõunarajooni liiklusanalüüs 1. Üldinformatsioon Käesolev liiklusuuring on läbi viidud hindamaks Harjumaal, Keila linna lõunarajooni arendustega lisanduva liikluskoormuse
RohkemHr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta
Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017
RohkemMicrosoft Word - kiviaia det.doc
Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn
RohkemNarva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2
Narva Linnavolikogu 14.06.2018 määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2018.a eelarve 15 043 600 4 628 987 19 672 587 1 Narva
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
Rohkem(Microsoft Word \334ldosa.docx)
OSA 1 - ÜLDOSA SISUKORD 1.1. SISSEJUHATUS... 2 1.2. ÕIGUSAKTID JA NORMATIIVID... 2 1.3. PROJEKTEERIMINE JA UURINGUD 2 1.4. ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 3 1.4.1. Tellija eesmärk... 3 1.4.2. Energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemLiikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht: Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o
Liikluslahendus OÜ Välja 9, 50303 Tartu reg nr 11999509 koduleht: www.liikluslahendus.com Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse osakond Vaksali tn - Näituse tn ristmiku liikluskorralduse
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemTellija Keskkonnaministeerium
Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Tallinna Farmaatsiatehase AS Töö nr: 9050 Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu keskkonnamõju
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemTarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee
Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa1.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
Rohkem