KOMISJONI ARUANNE. Riigiabi tulemustabel. ELi liikmesriikide antud riigiabi käsitlev aruanne. Ajakohastatud aasta sügisel

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 848 lõplik KOMISJONI ARUANNE Riigiabi tulemustabel ELi liikmesriikide antud riigiabi käsitlev aruanne Ajakohastatud aasta sügisel {SEK(2011) 1487 lõplik}

2 KOMISJONI ARUANNE Riigiabi tulemustabel ELi liikmesriikide antud riigiabi käsitlev aruanne Ajakohastatud aasta sügisel ET 1 ET

3 SISUKORD Majanduskriisi tõttu antud riigiabi Riigiabi andmine aastal Liikmesriikides kriisiga mitteseotud abi andmise Suundumused ja reeglipärasused Tööstus- ja teenustesektoris antud kriisiga mitteseotud abi suuruse muutumine Kriisiga mitteseotud riigiabi andmine ühist huvi pakkuvate horisontaaleesmärkide täitmiseks Finants- ja majanduskriisi tõttu antud riigiabi Finantssektorile ettenähtud riigiabi meetmete heakskiitmise ja riigiabi andmise suundumused Heakskiidetud abi summa ja ajutise raamistiku kohaselt kasutatud summa Eri riigiabi meetmete kulude muutumine Abimeetmete arv Abisummad: tööstus- ja teenustesektoris anti ligikaudu 21 % abist grupierandi määruse kohaselt Riigiabi eeskirjade jõustamine LISA ET 2 ET

4 Aruande järelduste kokkuvõte aastal kogukulud kriisiga mitteseotud abile võrreldes eelmise aastaga eriti ei muutunud. Säilis liikmesriikides abi andmise vähendamise tendents ning mõned riigid suutsid riigiabi kulusid vähendada lausa märkimisväärselt. Kokkuvõttes näitasid aastail kriisiga mitteseotud abi kulud langustendentsi. Endiselt anti palju abi ühist huvi pakkuvate horisontaalsete eesmärkide saavutamiseks, kuid mõned liikmesriigid suutsid veelgi vähendada valdkondliku abi andmist. Võrreldes eelmiste aastatega suurenes aga abi andmine grupierandi määruse alusel. Üldiselt anti suurem osa abist grupierandi määruse kohaselt ja abikavade alusel, seevastu komisjoni otsuste põhjal antud üksikabi summad olid tagasihoidlikud. Jätkus ebaseaduslikult saadud riigiabi tagasinõudmine, kusjuures tagasisaadud ebaseadusliku abi summa suurenes. Mõnede juhtumite puhul algatati kohtuasi. Komisjon kiitis aastal heaks oluliselt vähem finantskriisist tingitud abimeetmeid kui kahel eelmisel aastal, kuid enamik neist varem heakskiidetud meetmetest on veel jõus. Lõviosa rekapitaliseerimise ja langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete raames aastal tegelikult kasutatud summadest langes mõne üksiku liikmesriigi arvele ning suur osa tagatiste ja likviidsusabi summadest on seni välja maksmata. Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutise raamistiku alusel algatati aastal vaid mõned üksikud uued abimeetmed. Enamik toimivatest abimeetmetest kiideti heaks juba aastal. Liidu riigiabi meetmete ajutise raamistiku alusel andsid liikmesriigid aastal palju vähem abi kuid aastal. Abi kasutati heakskiidetud abisummaga võrreldes oluliselt vähem eeskätt seetõttu, et majandusliku olukorra muutumise suund oli üsna ettearvamatu ning liikmesriigid andsid liidu ajutise raamistiku alusel abi ettevaatlikult ja rangetel tingimustel. ET 3 ET

5 2011. aasta sügisel ajakohastatud riigiabi tulemustabelis (edaspidi tulemustabel ) esitatakse kokkuvõte teabest, mille liikmesriigid esitasid käesoleval aastal oma aasta riigiabi kulude aruandes. Metoodikast tulenevatel põhjusel 1 ja selleks, et mitte moonutada pilti riigiabi kulude suundumustest, eristatakse tulemustabelis kriisiga mitteseotud abi (s.t ELi riigiabi eeskirjade alusel antavat abi) ja kriisiabi (s.t praeguses finants- ja majanduskriisis finantseerimisasutustele ja reaalmajandusele ajutise riigiabi meetmetena antavat abi) 2. Tulemustabelis esitatakse kriisiga mitteseotud abi kohta lisaks aasta kulude kokkuvõttele ka ülevaade tööstus- ja teenustesektoris antava riigiabi kulude suundumustest (võrreldes omavahel perioode ja ) ning abi andmist meetmeliikide kaupa, s.t grupierandi määruse alusel antud abi, abikavade raames antud abi ja üksikmeetmed (kavade alusel antud abi ja ad hoc otsustega antud abi). Kriisiabi kohta annab tulemustabel ülevaate ajavahemikul 1. oktoobrist 2008 kuni 1. oktoobrini 2011 heakskiidetud summadest ning ajavahemikul 1. oktoobrist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 kasutatud summadest abivahendi liikide (rekapitaliseerimine, tagatis, toetuse andmine langenud väärtusega varadele, likviidsusmeetmed) kaupa. Lisaks sellele on aruandes esitatud teave (kinnitatud abisumma ja kasutatud abisumma) sellise liidu riigiabi meetmete ajutise raamistiku (edaspidi ajutine raamistik ) 3 kohase abi kohta, millega finantsja majanduskriisi ajal parandati juurdepääsu rahastamisele. Tulemustabelis on esitatud ka ajakohastatud andmed riigiabi eeskirjade jõustamise kohta. Tulemustabel koosneb kahest osast. Esimese osa moodustab volinike kolleegiumi koondaruanne, milles on esitatud peamised faktid, järeldused, suundumused ja väljakujunenud tavad liikmesriikide antud riigiabi kohta. Teine on aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument Faktid ja arvud ELi liikmesriikides antud riigiabi kohta (edaspidi töödokument ), milles esitatakse faktilised taustandmed). Tuleb märkida, et Islandil, Liechtensteinis ja Norras antud riigiabi suuruse kohta avaldab igaaastasi tulemustabeleid 4 EFTA järelevalveamet Kui eelnevates sügisestes tulemustabelites väljendas abi absoluutset suurust ja suhtelist suurust (% SKPst) ühe arvuga, siis käesoleva aasta aruandes eristatakse kriisiga mitteseotud abi, finantseerimissektorile antud kriisiabi ja liidu ajutise raamistiku kohast abi ning nende absoluutse ja suhtelise suuruse kohta esitatakse eraldi andmed. Meetodit on põhjalikumalt kirjeldatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Vastavalt komisjoni talituste töödokumendile, mis käsitleb finants- ja majanduskriisi ajal vastu võetud ajutiste riigiabi eeskirjade mõju ( on tulemustabelis kriisiabi suuruse arvutamisel kasutatakse vaid kahte mõistet: kohustustega kaetud abisumma ja kasutatud abisumma. Kohustustega kaetud abisumma (võetud abi andmise kohustuste summa) väljendab kõikide liikmesriikides võetud ja komisjoni heakskiidetud riigiabi meetmete maksimumsummat. Kasutatud abisumma väljendab liikmesriikides rakendatud abimeetme tegelikku suurust. Kriisiabi arvutamise metoodikat on põhjalikumalt selgitatud komisjoni talituste töödokumendis. Nagu eelmistel aastatel on liikmesriigid kogu muu abi puhul andmekogude võrreldavuse huvides esitanud lisaks heakskiidetud summadele ja kasutatud summadele ka andmed abi osakaalu kohta. Kogukulud on esitatud nii absoluutse suurusena kui ka protsendina SKPst. Komisjoni teatis Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (konsolideeritud versioon) ELT C 83, , lk 1, muudetud teatistega, mis on avaldatud väljaannetes ELT C 261, , lk 1, ja ELT C 303, , lk 6. Vt ET 4 ET

6 Majanduskriisi tõttu antud riigiabi ELi SKP kasv, mis aastal oli negatiivne, muutus aastal positiivseks, kuigi jäi aeglaseks (keskmiselt alla 1 %). Finantssektori kriisi tõttu jätkasid liikmesriigid abi andmist pankadele, et suurendada usaldust terve sektori suhtes, ja võimaldasid pankadel jätkata reaalmajandusele laenude andmist. Paljude ettevõtete majandusolukord hakkas aastal järk-järgult paranema ning liikmesriigid said reaalmajandusele kriisiabi andmist vähendada. Komisjoni riigiabi kontrolli poliitika oli üks peamisi tegureid, mis võimaldas tagada, et enneolematu ulatusega päästmisabi andmine oli koordineeritud ning seejuures välditi põhjendamatuid konkurentsimoonutusi siseturul. 1. RIIGIABI ANDMINE AASTAL aastal andsid liikmesriigid kokku umbes 73,7 miljardit eurot kriisiga mitteseotud abi, mis moodustas 0,6 % ELi 5 SKPst 6. Kriisimeetmed (finantssektori rekapitaliseerimismeetmed ja langenud väärtusega varade suhtes võetud meetmed) ulatusid 121,3 miljardi euroni (1 % ELi SKPst), kuid kasutamata tagatiste ja likviidsusabi summa oli 983,9 miljardit eurot (8 % ELi SKPst). Ajutise raamistiku alusel abi andmiseks kasutati aastal ligikaudu 11,7 miljardit eurot ehk 0,9 % ELi SKPst. 1. oktoobri aasta seisuga 7 oli komisjon heaks kiitnud kõigi EL 15 liikmesriigi 8 ning Küprose, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari meetmed finantskriisi ohjeldamiseks ning kõigi liikmesriikide (peale Küprose) ajutise raamistiku meetmed. Kriisiga mitteseotud abi võib jagada tööstus- ja teenustesektoris antud abiks, mille suurus oli kokku ligikaudu 61 miljardit eurot ehk 0,5 % ELi aasta SKPst, 9 põllumajandusabiks (10,3 miljardit eurot ehk 0,08 % ELi SKPst), kalandusabiks (ligikaudu 0,18 miljardit eurot ehk 0,001 % ELi SKPst) ning transpordiabiks (ligikaudu 3,2 miljardit eurot ehk 0,02 % ELi SKPst). Liikmesriikide esitatud andmete kohasel anti raudteele 10 moodustab 0,2 % 11 ELi aasta SKPst 12. abi 27,2 miljardit eurot, mis EL = kõik ELi liikmesriigid. Abi kogusumma hõlmab tootmis-, teenindus-, söe-, põllumajandus- ja kalandussektorile ning osale transpordisektorist antud abi, kuid selle hulka ei ole arvestatud raudteesektorile ja üldhuviteenuste eest hüvitise maksmiseks antud abi, kuna nende kohta puuduvad võrreldavad andmed. Kui ei ole märgitud teisiti (üksikasjalikumad andmed sisalduvad komisjoni talituste töödokumendis esitatud riigiabi arvutamise metoodikas), väljendab abisumma abi osakaalu riigiabimeetmes (tagatiste ja laenude puhul brutoekvivalenti). Kriisiabist tervikliku ülevaate andmiseks kasutatakse aruande selles osas vaatlusperioodina ajavahemikku alates komisjoni kriisimeetmete vastuvõtmise kuupäevast kuni uue perioodi alguskuupäevani (1. oktoober 2011). EL 15 hõlmab enne aastat ühinenud liikmesriike. Kivisöele anti 2,9 miljardit eurot valdkondlikku abi. See abi on arvestatud tööstus- ja teenuste sektoris antud abi hulka, millest see abi moodustas 4,9 %. Teavet tööstuse ja teenuste sektorile antud abi kohta kogutakse liikmesriikidelt vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (ELT L 140, , lk 1) lisale III A, kuid teavet raudteele antud abi ET 5 ET

7 Kogu kriisiga mitteseotud abist langes ligikaudu kaks kolmandikku (45,7 miljardit eurot) viie suurima abiandja arvele. Saksamaa andis kriisiga mitteseotud abi ligikaudu 15,9 miljardi eurot (21,6 % kogu kriisiga mitteseotud abist), Prantsusmaa 15,4 miljardit eurot (ligikaudu 20,8 %), Hispaania 5 miljardit eurot (6,8 %), Ühendkuningriik 4,8 miljardit eurot (6,5 %) ja Itaalia 4,6 miljardit eurot (6,2 %). Kui aga vaadelda abi suurust võrreldes SKP suurusega, on järjestus teistsugune: Ungari andis abi peaaegu 2,3 %, Malta 1,4 %, Soome 1,1 %, Sloveenia 1,1 % ja Iirimaa 1,0 % SKPst. 2. LIIKMESRIIKIDES KRIISIGA MITTESEOTUD ABI ANDMISE SUUNDUMUSED JA REEGLIPÄRASUSED Joonis Riigiabi (kriisiga mitteseotud abi) protsendina SKPst (EL 27, alates aastast) Riigiabi kokku (ilma raudteedeta), % EL 27 SKPst alates aastast 1,4 1,2 1 % SKPst 0,8 0,6 EL 27 0,4 0, Pikaajalist perspektiivi silmas pidades on riigiabi andmine alates 1980ndatest aastatest pidevalt vähenenud. 1980ndatel moodustas see umbes 2 % ELi SKPst, langes 1990ndatel umbes 1 %ni ja aastatel isegi ligikaudu 0,5 0,6ni % ELi SKPst (erandiks on vaid tõus aastal). Alates aastast on riigiabi määr hakanud vähehaaval suurenema ja moodustas aastal ligikaudu 0,6 % ELi SKPst. Riigiabi kulude vähenemise põhjuseid on selgitatud eelmistes tulemustabelites 14. Lühiajalises perspektiivis on riigiabi kulud püsinud enam-vähem stabiilsena alates aastast, mida kinnitab aluseks olev suundumus: riigiabi on püsinud ligikaudu vahemikus 0,062 % 15 kuni 0,60 % 16 ELi SKPst. Andmed annavad tunnistust sellest, et kuigi liikmesriigid kohta saadakse erineva meetodiga ja seetõttu ei ole võimalik andmeid raudtee kohta lisada abi kogusummadele. Käesoleva aruande koostamise ajaks olid raudteele antud toetuse kohta andmed esitanud Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Soome ja Taani. Transpordisektoris antud abi kohta on rohkem andmeid esitatud töödokumendi punktis Allikas: konkurentsi peadirektoraat; SKP andmed: Eurostat aasta sügisel ja aasta sügisel ajakohastatud tulemustabelid (KOM(2010) 701 ja KOM (2009) 661 (lõplik). Tulemustabelid saab alla laadida konkurentsi peadirektoraadi veebilehelt aadressil Aastail ET 6 ET

8 on üldiselt suutnud riigiabi andmist ohjes hoida, on finants- ja majanduskriisiga seotud abi andmine aastal veidi suurenenud võrreldes kriisiga mitteseotud abiga. Lisaks annavad kriisiga mitteseotud abi meetmed tunnistust sellest, et liikmesriikide riigiabi poliitika on endiselt otstarbekohane ja tasakaalustatud. Kuna põllumajandusele, kalandusele ja transpordile antaval abil on omad iseärasused, käsitletakse järgmistes punktides (2.1 ja 2.2) ainult kriisiga mitteseotud abi andmist tööstus- ja teenustesektoris Tööstus- ja teenustesektoris antud kriisiga mitteseotud abi suuruse muutumine Selleks et vältida väära ettekujutuse tekkimist tööstus- ja teenustesektoris antud abi kohta, ei ole selle abi puhul arvesse võetud kriisiabimeetmeid. Viimaseid on käsitletud 3. peatükis. Kriisiabimeetmete väljajätmist põhjendab lisaks ka see, et finantseerimisasutustele antud abi suuruse arvutamisel kasutati erinevat metoodikat. ELis tööstus- ja teenustesektoris antud abi kulude suurus on aastail mõõdukalt kasvanud võrreldes aastatega Abikulud moodustasid keskmiselt ligikaudu 59,9 miljardit eurot ehk 0,49 % ELi SKPst, kuid eelmisel perioodil olid need näitajad 52,8 miljardit eurot ehk 0,43 % ELi SKPst. Sellest võib järeldada esiteks seda, et finants- ja majanduskriis on avaldanud teatavat mõju kriisiga mitteseotud abi meetmetele, kuna liikmesriigid suurendasid toetust eelkõige regionaalarengule ja samuti teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Praeguses etapis on liiga vara järeldada, kas see muutus, mis pealegi ilmnes pärast riigiabi andmise langust, on pikaajalise suundumuse algus või kajastab finants- ja majanduskriisi, mille ajal tavaliselt suurendataksegi abi lühikeseks ajaks. Seisukohta, et liikmesriigid on suutnud hoida abi andmist üldiselt kontrolli all, toetab ka asjaolu, et 11 liikmesriigis abi andmine vähenes võrreldes ELi keskmise näitajaga 17. Neis liikmesriikides, kes suurendasid abi andmist, suurendati eelkõige abi andmist horisontaaleesmärkide täitmiseks, kuid valdkondlikku abi anti aastal vähem kui eelmistel aastatel. Võrreldes aastaga langesid aastal pisut (0,01 %) tööstus- ja teenustesektoris antud riigiabi kulud. See on tingitud peamiselt regionaalarengule ja muude horisontaaleesmärkide täitmiseks antava abi suurendamisest. Nii näiteks suurendati regionaalabi andmist Kreekas, Leedus ja Rumeenias. Luksemburg, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik aga eraldasid rohkem abi muude horisontaaleesmärkide täitmiseks. Praegu on veel liiga vara järeldada, kas tööstusja teenustesektoris antava abi vähenemine lühemas perspektiivis tähistab pikaajalise suundumuse muutmist. Selge on aga see, et liikmesriigid on suutnud muutuvale majandusolukorrale reageerida paindlikult. Kuna liikmesriigid suurendavad abi andmist grupierandi määruse alusel, 18 kuid jätkavad ka abikavade rakendamist, võib järeldada, et need vahendid võimaldavad liikmesriikidel anda abi paljudele ettevõtetele, ilma et neil tuleks sellest eraldi teatada komisjonile Aastail Vt komisjoni talituste töödokumendi joonis 6. Rohkem andmeid on esitatud 4. peatükis. ET 7 ET

9 2.2. Kriisiga mitteseotud riigiabi andmine ühist huvi pakkuvate horisontaaleesmärkide täitmiseks Tasub meenutada, et horisontaalabi määratlus on esitatud aluslepingus ja see hõlmab abi, mis ei ole ette nähtud konkreetsetele majandussektoritele 19. See jätab komisjonile võimaluse teha ühiste poliitikaeesmärkide toetamise raames poliitikavalikuid küsimuses, kas pidada riigiabi siseturuga kokkusobivaks. Kõige silmatorkavamad neist on teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ettenähtud riigiabi, keskkonnakaitseks antav riigiabi ning energia säästmise ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks antav riigiabi. Nimetada tuleb ka regionaalabi, VKEdele antavat abi ning töökohtade loomiseks ja koolituseks ettenähtud abi aastal anti horisontaalsete eesmärkide täitmiseks ettenähtud abi kokku umbes 51,9 miljardit eurot ehk 0,42 % ELi SKPst, mis moodustas 85 % kogu tööstus- ja teenustesektoris antud abist. Kaks kolmandikku kogu tööstus- ja teenustesektoris antud abist nähti ette kolmele peamisele eesmärgile: regionaalareng (24,3 % kogu tööstus- ja teenustesektoris antud abist), keskkonnakaitse (23,7 %) ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (17,4 %). Seega eraldati horisontaalabi andmiseks suuri summasid, mis on kooskõlas üldise suundumusega: ajavahemikul suurenes sellise abi andmine umbes 2,2 % võrreldes aastatega Horisontaaleesmärkide täitmiseks eraldatud vahendid ületasid ELi keskmist 19 liikmesriigis, aga vähem kui 50 % ELi keskmisest moodustasid need vaid kahes liikmesriigis. Valdkondlik abi, mis hõlmab päästmis- ja ümberkorraldamisabi, moodustas aastal 15 % kogu tööstus- ja teenustesektoris antud abist. Valdkondliku abi andmine vähenes 9,1 miljardi euroni (0,07 % ELi SKPst), kuna vähenes abi andmine tootmis- ja muudes tööstussektorites. Tegemist on pikaajalise suundumusega, mis näitab, et liikmesriigid annavad üha suurema osa abist ühist huvi pakkuvate horisontaaleesmärkide saavutamiseks. 3. FINANTS- JA MAJANDUSKRIISI TÕTTU ANTUD RIIGIABI 3.1. Finantssektorile ettenähtud riigiabi meetmete heakskiitmise ja riigiabi andmise suundumused aasta finantskriisi ajal tabas rahaturge vapustus ning kõigi Euroopa riikide valitsused olid sunnitud sekkuma, et vältida suurema kahju tekkimist. Usalduse taastamiseks finantssektoris ja süsteemse kriisi tõrjumiseks tuli finantseerimisasutustele anda riigiabi. Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. oktoobrini 2011 kiitis komisjon heaks finantssektorile ettenähtud abi meetmeid kokku 4 506,5 miljardi euro (36,7 % ELi SKPst) ulatuses. Suurem osa abist kiideti heaks aastal, mil kiideti heaks peamiselt pankade võlakirjade ja lühiajaliste kohustuste tagatisi kogusummas miljardit eurot (27,7 % ELi SKPst). Pärast aastat on liikmesriigid esitanud komisjonile heakskiitmiseks üha vähem abimeetmeid ning enamik pärast aastat heakskiidetud meetmetest ei käsitle enam tagatisi, vaid pankade rekapitaliseerimist ja langenud väärtusega varasid Näiteks artikli 107 lõike 3 punkt a (regionaalabi) ja artikli 107 lõike 3 punkt b (üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine) aasta andmed sisaldavad aastal panga Northern Rock rekapitaliseerimiseks heakskiidetud eelarvet. ET 8 ET

10 Aastatel andsid liikmesriigid abi kokku miljardit eurot, 22 mis moodustas 13,1 % ELi SKPst. Tagatiste ja likviidsusmeetmete kogusumma oli miljardit eurot ehk 9,8 % ELi SKPst. Ülejäänud abi (kogusummas 409 miljardit eurot ehk 3,3 % ELi SKPst) kasutati rekapitaliseerimiseks ja meetmete võtmiseks langenud väärtusega varade suhtes. Finantskriisi lahendamiseks aastal heakskiidetud ja kasutatud abi Komisjoni poolt aastal heakskiidetud abi kogusumma ulatus 383,8 miljardi euroni, mis moodustas 3,1 % ELi SKPst. Uus abi, mida andsid vaid teatavad üksikud riigid, hõlmas rekapitaliseerimismeetmeid (183,9 miljardit eurot), tagatisi (55,4 miljardit eurot), langenud väärtusega varade suhtes võetavaid meetmeid (77,9 miljardit eurot) ja likviidsusabi (66,7 miljardit eurot). Kokku kasutati aastal rekapitaliseerimiseks ja langenud väärtusega varade toetamiseks 121,3 miljardit eurot (1 % ELi SKPst). Kapitalisüste tehti kokku 87,8 miljardit eurot (0,7 % ELi SKPst) ning langenud väärtusega varasid toetati 33,6 miljardi euroga (0,3 % ELi SKPst). Tagatiste ja likviidsusmeetmete kasutamata summa oli aastal keskmiselt 983,9 miljardit eurot (8 % SKPst), millest 922 miljardit eurot (7,5 % ELi SKPst) oli seotud tagatiste ja 61,9 miljardit eurot (0,5 % ELi SKPst) likviidsusmeetmetega Heakskiidetud abi summa ja ajutise raamistiku kohaselt kasutatud summa Taust ja kohaldamisala Selleks et leevendada finantskriisist tingitud ettevõtjate krediidikitsikust, võttis komisjon 17. detsembril 2008 vastu ajutise raamistiku. Esiteks tagab see ettevõtjatele pideva juurdepääsu rahastamisele ja teiseks paneb see investeeringuid toetades aluse pikaajalisele säästvale majanduskasvule. Lisaks lihtsustati kehtivaid eeskirju, näiteks suurendati riskikapitali investeeringute suhtes kehtivat ülemmäära. Ajutise raamistiku alusel toetatakse kõiki majandussektoreid, kuid ajutine raamistik ei hõlma varasemate struktuuriliste probleemide lahendamiseks antavat abi ja seega ei kohaldata seda selliste ettevõtjate suhtes, kes olid raskustes juba enne kriisi. Ajutine raamistik on osa Euroopa majanduse elavdamise kavast, 23 laiaulatuslikumast tegevusest majanduskriisi leevendamiseks. s.o komisjoni Võttes arvesse finantsturgude suurt kõikumist ja majandusväljavaadete ebakindlust, otsustas komisjon aasta lõpus pikendada teatavaid ajutise raamistiku meetmeid aasta võrra. Lisaks otsustati järk-järgult kaotada võimalus anda äriühingu kohta euro suurust piiratud mahus ühisturuga kokkusobivat abi ja muuta liikmesriikidele rangemaks ajutise raamistiku alusel abi andmise tingimused 24. Ajutise raamistiku alusel heakskiidetud meetmed aasta andmed sisaldavad aastal panga Northern Rock rekapitaliseerimise eelarvet. Sealhulgas uus abi ning kasutamata abi keskmine summa. Vastu võetud aasta novembris. Komisjoni teatis Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (ELT C 6, , lk 5). ET 9 ET

11 2010. aastal andis komisjon loa viia ellu kuus uut kava ja ühe sihtotstarbelise meetme ning pikendas 10 kava ajutise raamistiku alusel 25. Kokku kiitis komisjon heaks abi andmist 1,6 miljardi euro eest (0,01 % ELi SKPst), sealhulgas ühe kava, mille alusel lubati anda kuni eurot abi ühe ettevõtte kohta (ühes liikmesriigis), ühe subsideeritud tagatiskava (ühes liikmesriigis), ühe riskikapitali kava (ühes liikmesriigis) ja kolm ekspordikrediidi kava ekspordi toetamiseks (kolmes liikmesriigis). Lisaks eraldati põllumajandustootjatele kümme uut ajutise raamistiku kohast abimeedet. Lisaks pikendati kolme kava (kolmes liikmesriigis), kahte subsideeritud tagatismeedet (kahes liikmesriigis), kahte intressitoetusega laenu kava (kahes liikmesriigis) ja kolme ekspordi soodustamise kava. Komisjon on ajutise raamistiku alusel alates selle jõustumisest heaks kiitnud ligikaudu 82,9 miljardit eurot abi aastal kasutatud abisumma Ajutise raamistiku alusel aastal kasutatud abi summa ulatus umbes 11,8 miljardi euroni (0,09 % ELi SKPst). Liikmesriigid kasutasid enim võimalust anda piiratud abi, mille kogusumma moodustas ligikaudu 5,3 miljardit eurot. Summa suuruse poolest järgnesid subsideeritud tagatised (2,9 miljardit eurot), subsideeritud intressimääraga laenud (2,7 miljardit eurot) ja riskikapitaliabi (0,77 miljardit eurot). Kasutamata jäeti võimalus anda subsideeritud intressimääraga laenu keskkonnasäästlike toodete tootmiseks. Alates ajutise raamistiku jõustumisest on kasutatud 32,8 miljardit eurot selle alusel ettenähtud abist. Ajutise raamistiku alusel antud abi üksikasjad on esitatud töödokumendi peatükis ERI RIIGIABI MEETMETE KULUDE MUUTUMINE 4.1. Abimeetmete arv aastal võeti liikmesriikides grupierandi määruse alusel koguni peaaegu poole võrra vähem uusi abimeetmeid kui aastal, kuigi grupierandi määruse alusel antud abi ja üksikmeetmetena antud abi suhe ei muutunud. Abi vähenemise peamine põhjus peitub selles, et liikmesriigid on hakanud abi andma vastavalt üldise grupierandi määrusele, mis jõustus aasta septembris ning millega asendati suurel määral senise grupierandi määruse alusel võetud tööhõiveabi, koolitusabi, VKEdele antava abi ning osaliselt ka regionaalabi meetmed, mis kuulusid järkjärgulisele lõpetamisele. Lisaks ei soovinud liikmesriigid grupierandi määruse alusel võtta uusi abimeetmeid aastal kehtinud eelarvepiirangute tõttu Abisummad: tööstus- ja teenustesektoris anti ligikaudu 21 % abist grupierandi määruse kohaselt Grupierandi määruse kohaselt antud abi summa suurenes umbes 1 miljardi euro võrra ligikaudu 12,6 miljardi euroni (0,1 % ELi SKPst) ning moodustas 21 % kogu tööstus- ja Rohkem andmeid on esitatud töödokumendi punktis 3.2. Kuni 1. oktoobrini ET 10 ET

12 teenustesektoris aastal antud abist. Grupierandi määruse alusel antud abi suurenes aastal eelkõige seetõttu, et rohkem anti regionaalabi, abi teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, samuti tööhõiveabi. Kuigi samal ajal vähenes grupierandi määruse alusel VKEdele ettenähtud abi ja koolitusabi andmine, ei tasakaalustanud see grupierandi määruse alusel antud abi kogusumma suurenemist. Tuleb meenutada, et liikmesriigid lõpetavad järkjärgult valdkondlike grupierandi määruste alusel varem antud abi andmist ja on senised abimeetmed asendanud üldise grupierandi määruse kohaste meetmetega, kusjuures paljudel juhtudel on meetme kohaldamisvaldkonda laiendatud kooskõlas üldise grupierandi määrusega. 5. RIIGIABI EESKIRJADE JÕUSTAMINE Ebaseaduslik abi 27 Ajavahemikul võttis komisjon vastu otsuse 980 ebaseadusliku abi andmise juhtumis. Ligikaudu 22 %-l ebaseadusliku abi juhtumitest 28 tegi komisjon negatiivse otsuse, st kuulutas abimeetme ühisturuga kokkusobimatuks. Tavaliselt nõutakse niisuguse otsusega ebaseaduslikult antud abi asjaomaselt liikmesriigilt tagasi. 3 % ebaseadusliku abi juhtude puhul 29 lisas komisjon otsusele tingimusi. Komisjon pidi sekkuma 25 %-l ebaseadusliku abi juhtudest ja see on ligikaudu kümme korda suurem kui negatiivsete ja tingimustega seotud otsuste määr nõuetekohaselt teatatud juhtumite puhul. Enam kui pool sekkumistest toimus seoses tööstus- ja teenustesektoris, veidi alla veerandi põllumajandussektoris ja ülejäänud seoses kalanduse, transpordi ja söetööstuse valdkonnas antud abiga. Abi tagasinõudmine Abi tagasinõudmise otsuste täitmisel tehti edusamme. Lõpetamata tagasinõudmisjuhtumeid oli kokku 55 (võrreldes 94 juhtumiga aasta lõpus). Alates aastast tagasinõutud ebaseadusliku ja ühtse turuga kokkusobimatu abi summa on veelgi suurenenud ja ulatus 30. juuni aasta seisuga rohkem kui 11,5 miljardi euroni. Seega on tagastamata ebaseadusliku ja ühtse turuga kokkusobimatu abi määr vähenenud 75 %-lt aasta lõpus ligikaudu 18,6 %-le 30. juunil Koostöö liikmesriikide kohtutega riigiabi käsitlevate õigusaktide täitmisel Pärast liikmesriikide kohtute poolt riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamist käsitleva teatise 30 vastuvõtmist aastal on astutud samme selle seisukohtade levitamiseks. Konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldati teatmepake 31 ja laialdaselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt on liikmesriigid kohustatud teatama komisjonile riigiabimeetmest enne selle rakendamist, teatatud meedet ei tohi aga rakendada enne, kui komisjon on lõpule viinud selle uurimise. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, loetakse riigiabimeede ebaseaduslikuks. 217 juhtumit. 31 juhtumit. Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT C 85, , lk 1). ET 11 ET

13 levitati brošüüri, 32 mille eesmärk on aidata kohtunikke nende igapäevatöös. Korraldatud on liikmesriikide kohtute kohtunike erikoolitust 33. Järelkontroll Pärast üldise grupierandi määruse jõustumist suureneb nende abimeetmete arv, millest komisjonile eraldi teatada ei tule. Kogemus näitab, et see riigiabi andmise kord, mille kohaselt komisjon kiidab heaks abikavad ja liikmesriigid rakendavad neid üldise grupierandi määruse või muude grupierandi määruste alusel, on üldiselt tõhus. Siiski tuvastati üksik- ja horisontaalprobleeme, mille suhtes tuleb koos liikmesriikidega võtta järelmeetmeid Liikmesriikide kohtunikud on kontaktaadressi kaudu esitanud mitu teabetaotlust ja arvamust. ET 12 ET

14 LISA Komisjoni talituste töödokument Faktid ja arvud ELi liikmesriikides antud riigiabi kohta ET 13 ET