Saaremaa Teataja. Prügi põletamine. Millised erateed. austamiseks. Loe lk 4Loe lk 4. tulevikus kutsuda majja mängima töödega ilusasti ajagraafikus.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Saaremaa Teataja. Prügi põletamine. Millised erateed. austamiseks. Loe lk 4Loe lk 4. tulevikus kutsuda majja mängima töödega ilusasti ajagraafikus."

Väljavõte

1 Nr 62 IIIIIaastakäik aastakäik Nr Neljapäev, 23. jaanuar VALLAVALITSUSE INFOLEHT INFOLEHT Neljapäev, aprill 2019 SAAREMAASAAREMAA VALLAVALITSUSE Kaasav eelarve teeb Kultuuripreemiad head ideed kiirelt teoks ja tunnustused jagatud Loe lk 3 Loe lk 3 Prügi põletamine Millised erateed saastabmääratakse sinu aiaviljad avalikuks kasutamiseks? Loe lk 4Loe lk 4 Uued bussid toovad Lümanda Majas suurema mugavuse käivad hoogsalt sisetööd Alates 1. veebruarist alustab Saaremaa maaknaliinidel reisijate teenindamist AS Go Bus, seda vastavalt aasta 10. mail AS-i Go Bus ja Saaremaa valla vahel allkirjastatud avaliku teenindamise lepingule. Sama lepingu järgi võtab AS Go Bus 1. septembrist 2021 üle kapille linnaliinid, senini teemägi rõõmustab tulevases kodumajandusklassis, ehitustööd nindab linnaliineetatko kulgevad majas plaanipäraselt. Liinid OÜ. Foto: Valmar Voolaid Karl Tiits endine vallavalitsuse transpordinõunik Mikk Tuisk majandus- ja haldusosakna juhataja Lümanda keskusehoe 1. veebruarist Go Bus liinile novembristoob alanud re26 uut bussi, millest viis Izuzu mt jõudnud poole Turqouise, üksteist Iveco Fenikspeale paras aegning teha bussi, üheksa Iveco Daily üks Scania Interlinki mudel. Lisaks väike ülevaade. Maja sõlmimisel kokkulepe veel kahe peab valmis saama aubussi toomiseks, mille vajaduse gusti lõpuks. tekitanud pärast pakkumuse esitamist toimunud liinivõrgu muudatused. Suuremad muudatused uue liinilepinguga gi seotud masinapargiga, liinivõrgu osas jätkatakse aastal kehtestatud liinivõrguga. Sellele otsusele jõuti pärast aastal toimunud uuringut, mis kinnitas, et praegune liinivõrk Meril Kallasmaa väga hea traditsioilisel ajal tööl käivate inimeste ja kooliõpimajasisesed ehitustööd täies lastele jaoks. hoos ja kui ilm läheb soojemaks, Liinivõrgu suurimad puudused alustatakse ka välitöödega. Hoo seotud vabal ajal ning nädalanes meile ringkäiku tegeva SA vahetustel liikumistega. Samas ei ole võimalik neid puudusi ilma märkimisväärselt raha juurde leidmata parendada, seetõttu panustab vallavalitsus inimeste liikumisprobleemide lahendami5. süüdatakse EV 100 meesselaprillil arendatavasse nõudetransporti. kna üleskutsel austusküünlad Kindlatel aegadel ja marsruutidel Asutavasse Kogussekuulunud liikuvate bussidega seda ha120 rahvasaadiku sünnikohtades. jaasustuse puhul väga ebaotstarsaaremaa vallas sündinud neli bekas lahendada. Asutava Kogu liiget: Oskar Kallas, Uued bussid Jaan Ammermann, Mihkel Neps sõidavad gaasiga ning Aleksander Velvelt. Aprillis möödubpuhul 100 aastat Eesti Uute busside suureneb Vabariigi esimese rahvaesinduse kindlasti nende mugavusaste. kokkutulemisest. Jüripäeval,CNG 23. Lisaks ehituse lõppjärgus aprillil 1919 kogunesid Tallinnas tankla (gaasitankla), mille loodusestia majas Eesti Asutavasse sõbralikku kütust hakkavad kasukogusse rahvasaadikud. tama kõikvalitud eelnimetatud bussid, v.a See päev ühtlasi Izuzud. Tänu Go Eesti BusiRiigikogu julgusele sünnipäev. Seda päeva plaanis pakkuda meile gaasibusse saab üle maa tähistada jüritule lähetamisaaremaa kogukd endale nüüd sega ööl vastu 23.mis aprilli, kui Paide ka CNG tankla, laiendab meie vallimäel süüdatud vabadusleek inimeste ja ettevõtete võimalusi jõuab muistse märgutule loodussõbralike sõidukitekombel soetakõigisse toastesse maaknamisel. linnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa Lääne-Saare Kultuurivara juhatuse kabinetis hakkab vastu võtma ka bid, mis Pille sõnul võimaldavad liikme Pille Mägi sõnul ollakse kooliarst. tulevikus kutsuda majja mängima Kui pärast Lümanda sovhoosi professiaalset teatrit. töödega ilusasti ajagraafikus. tegevuse lõppujuhib seisistähelepanu osa ruumebussisama Lammutustööd töödejuhataja tehtud, uued Nikolai peale jääb ka et jõusaal. Go Busi Saaremaa Jakovets ninaskoha olevale märgile, need tühjana või neid kasutati Teisele korrusele tulevad bussid sõidavad keskknasõbraliku küttega. seinad leidnud oma õiged pikalt noorfoto: Irina Mägi kohad ning erinevad blokid välja harva, siis pärast remti lä- tekeskus ja Lümanda põhikooli busse endale vajalikku liini sõitma hevad kasutusse kõik ruumid. esimesed moodustunud, tutvustab ta. kolm klassi. Kirjude tellida, tuleb vedajat 24 tundi Bussidele ametikooli õpilaste kujundus kogu maja ümber PVC Praegu käivad tuleb suures osas vii- Peaaegu materjalist põrandatega kooette teavitada. dispetšeri planeeritud. korrusele litsoi Uute liinibusside kujunduslahendused KuressaareAlumisele ametikooli disainierimistlus-, pahteldus-, ventilatsioo- tegi (varemgo oli Busi siin Lümanda telef 631 hakkab 0260 japääsema e-post peauksest sisse erinevat tulles jääb vasa- sovhoosi õpilasfirma ÕF Ösain. välja seitse kavandit, ni-ala ning elektritööd. Pille Õpilasfirma sõnul pakkus ktor) Lisaks invakutdisainilahendus kätt raamatukogu, maja eraldi uksest, mida varem kasumillest valiti välja Hans Heiki Metsamaa Tuhlis jakus Nott. sisekujunduse peamisteks märksõvõimekusega bussi ettetellimisele algusaastail olid arstikabinetid. Abivallavanem Helle ja Kahmi nadeks rahvuslikkus retrosõnul ningolid kõik tööd väga professiaalsed ja tasid raamatukogu külastajad. saab sealt ka muu busside ja Varem asus nii raamatukogu silmahakkab rõõmustavad. Noorte vaates olid nähtavad traditsioid hoopis kui ka väljast maja välja nägema Selles osasinfot kolm klassiruumi, liinidega seotu kohta. Samas, kui puhas mängulust, maalilisus ja sõnamäng. nagu algusaastatel, 1980ndail ülakorrusel. õpetajate tuba ning kodunduskkellelgi liinimuudatuse kohta Ka koolisöökla hakkab paikhans Heiki Metsamaa võidutöö Tuhlis ja Nott paistis a sõnul valge ja pastelselt kollane. lass. Viimane asub kunagises ettepanekuid, siis palume need nema allkorrusel. silma oma innovaatilisusega ja kutsus üles vastuseid otsima. Murdesõnasovhoosidirektori ja hilisemas Kõik ruumid kasutusse esitada Saaremaa vallale. Kõige vähem muudatusi tehakse dega kaunistatud bussi oodates või selle mööda sõites tekib loodetavasti vallavanema kabinetis ning sel Gosissepääs Busi uutes bussides mida hakataksetekkimist. kasutama Muide, Uue nimega Lümanda Majas saalis, inimeste vahel arutelu, mis omakorda toetab koguknatunde ka eraldi juhuks, kui kehtivad senised ühiskaardid, nii kultuurimaja saalilahendusega. kui ka koo- kodundusklassi soovib kasutada hakkavad Tuhlis japärast Nott hoe kavandivalmimist näol tegemist ktseptuaalse neid saab osta ka bussist. Kuigi Küll aga tehakse paiknema kultuurimaja, raamatubusside lõplik detailne kujundus valmiblivõimlana. koostöös spetsialistidega, kesuueks kannäiteks noortekeskus. maaknaliinidel valguse- jamurdesõnad helipult, mis oli pärit bussisõit kogu, koolisöökla, noortekeskus, navad hoolt selle eest, et kujunduses kasutatavad esindaksid Teisele korrusele tulevad ka tasuta, pilet kohustuslik ja maja avamise ajast aastast jõusaal, sporditegevused, maakna eri piirkdi. bändivalla sotsiaaltöötaja ja haldusjuhi me soovitame selleks ühiskaardi ruum ja Lümanda kooli klass Olulise uue lisana saali juurde kabinetid. koos kodundusklassiga. Spordijuhi planeeritud esinejate garderoo- valideerimist. Loe edasi lk 3 Madalapõhjalised sõidukid ka linnaliinidele Mälestame Asutava Kogu liikmeid arvatud Toompeale. Asutava Kogu valimised toimusid aprillini 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsiaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav oli esimene Eesti UutesKogu bussides võrreldes rahva poolt valitud rahvaesindus. praegustega: kditsieer kuutema põhiülesandeks põhimadeks suvepäevadeksoli(maksiseaduse väljatöötamine bussis ja vastumaalne sisetemperatuur tovõtmine jakraadi), sellega tuldi edukalt hib olla +25 eelsoojendus ka toime. aegadeks (liinile minnes talvisteks ei tohi bussi sisetemperatuur Saarlastest saadikute jääda alla 15 kraadi), WiFi 5. ja aprillil USB-peaustamisüritused sad, õhkvedrustus vähemalt tagaeestialkolukud, Tööerakna esindaja sillal, turvavöö kõigis Aleksander Velvelti austamisüribussides, pakiruum, kuhu saab tus toimub kl 14 Sutu külas Allika panna kokku pakitud lapsevankri talus. Kõne peab kõrgus (s.o minimaalne 70 cm, Kristiina Maripuu. Eesti Rahvaerakna esindaja Oskar Kallase austamisüritus kl 14 endise Kaarma õpetajate seminari juures, kus ka Oskar Kallase mälestuskivi. Ülevaate Oskar Kallase elust ja tegevusest annab Triino Lest, noore Oskar Kallase sõnumist tänapäeva pikkus 125räägib cm ja Rasmus laius 65 Vendel. cm). Mälestusküünla süütab ja -kõne Samas kõigisse Feniksbussipeab dessevolikogu võimalikesimees sisenedatiiu ka Aro. ilma Vallavalitsuse nimel võtab sõna kokku pakkimata vankriga ning Niits. invalisaks kaksmarili Feniksbussi Eesti Sotsiaaldemokraatliku võimekusega. Sellesse bussi Töölispartei esindaja Mihkel Nepsi võimalik mugavalt siseneda nii austamiseks kl 14 ratastooli kui kogunetakse ka lapsevankriga. Lümanda ette, kus tutneil põhikooli madal sisenemine tavutakse mille Neps gauksest,kooliga, millel invaramp selaastal lõpetas. tuleb bussijuhile le kasutamiseks Rännakut juhib nupule Urve Vakker, ukse juures olevale vajutakes Mihkel des annab märkuülevaate anda. Selleks, et Nepsi antud elust ja tegevusest. Rännakuks Antud avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud ka linnaliinid, kuid seal tulevad uued bussid tellitud bussiga (osalemise soovist ja vedajad liinile 1. septembril eelnevalt teatada tel ) sõi2021. Kuna linnaliine teenindavad detakse kl sünnipaika bussid juba Nepsi praegu invavõikihelknale külla. Kl mekusega, siistammese seal suurimad kuni tutvutakse Kuresmuudatused lisaks eelloetletule saare Lahekülas elupaigaga, seotud sellega, etnepsi sõitma hakkavad mälestusi jagab Ella-Marie madalapõhjalised bussid, misaeg. lihtkl Kudjape kalmistul Nepsi sustavad sisenemist kõigi jaoks. matmispaigas esineb sõnavõtuga Uue hankega paranevad ka Riigikogu liige Urve Tiidus. Kl 17 bussijuhtide palgad, sest Saaremaa tagasisõit Lümandasse. vald korraldas hanke, mille puhul Ammermanni auks süüdaülejaan 1200-eurost brutopalka kuus takse küünal Aleksander Velvelti pakkuvad vedajad said lisapunkte sünnipaigas, kuna Uuemõisa ja AS-i Go Bus liinile tulekuga(tukermala-orissaare) vallas Saiklaeurost külas kib bussijuhtide palk 1200 sündinud Ammermanni täpne kuus üle, mis nii vastutusrikkal sünnikoht pole teada. töökohal tervitatav. Austamisüritustel osalevad valsamuti saavad uued bussid lavalitsuse ja volikogu uue kujunduse. Uute esindajad, bussidega võimalusel ka Riigikogu liikmed. saab tutvuda 30. jaanuaril kl 12 Kuressaare keskväljakul. Heli Jalakas, kultuurinõunik facebook.com/saaremaavald HuviharidusKodame kverentsil matkaradade info antiühele õnnekaardile valemeid Loe lk Loe 5 lk 5 Tulekul projektikülaelu ümarlaud Avaneb Neljapäeval, 6. veebruaril kell toimub toetuste taotlusvoor Kuressaare kultuurikeskuses Saaremaa valla külaelu ümarlaud. Mittetulundustegevuse toetamise projektioodatud praegused ja tulevased külatoetuste 2019.aasta taotlusvoor avatud 1. ja alevikuvanemad ning kõik, kes soovivad aprillist kuni 18. aprillini kell Toetust kohalikku elu paremaks antakse kogukna ja vallamuuta. arengule suunatud Tutvustatakse erinevaid toetusvõimalusi, tegevuste/ürituste toetamiseks ning samuti arutatakse üheskoos kaudu küla- esitatavate ja alevikuvateiste rahastamisallikate prema omafi statuudi ning rolli üle kogukna jektide nantseeringu katmise toetamiseks. arengus. Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pearegistreerimine: vadlisainfo toimumajavalla haldusterritooriumil, olema umarlaudvalla või telefidel (arenduse suunatud elanikele ja/või esindama valda peaspetsialist Veiko Viil) ja 452 (arenlaiemale üldsusele väljaspool valla5028 haldusterduse peaspetsialist Eda Kesküla). ritooriumi. Osalemisest toetussumma palume teadataotluse anda hiljemalt Maksimaalne kohta 3. veebruaril kella 12-ks eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projekti eelarvest ja kaasrahastatava omafinantseeringu toetamise korral 85% minimaalsest Homseni saab esitada külaomafi nantseeringust. elu taotlusi Ennearendamiseks toetuse esitamist tehtud kulutused ei ole toetuskõlblikud. Projektitoetust antakse Viimaseid päevi ehk 24. jaanuarini avatud järgmistes valdkdades: kultuur; harrastus- ja külaelu arendamiseks toetuse taotlemise võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, taotlusvoor. siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; Taotlusvooru kaudu võimalik küsida haridus- ja teadustegevus; külaelu arendamitoetust piirkdliku mõjuga ürituste või ne; füüsilise elukeskkna parendamine (sh tegevuste teostamiseks. Mittetulundusühinkorteriühistute-, keskknakaitse- ja muingule, sihtasutusele või seltsingule saab anda suskaitsealane tegevus); koguduste tegevus ja toetust kokku 1000 eurot taotleja kohta ja sakraalehitiste parendamine. ürituste läbiviimisel vajalik panustada ka Toetuste taotlejaks saavad olla kodanikuomaosalusega. ühendused, kes registreeritud ja tegutseallkirjastatud taotlusi saab esitada iseteevad valla haldusterritooriumil ning loetletud ninduse (iseteenindus.saaremaavald.ee) kauvaldkdades või elukeskkna parendamise du 24. jaanuari keskööni ning paberkandjal või kohaliku omaalgatuse arengule kaasaaita(lossi 1, Kuressaare) 24. jaanuaril kuni kella misega. Toetust ei saa taotleda vallavalitsuse 15-ni. hallatavad asutused ja valla eraõiguslikud Täpsem info vallavalitsuse kodulehel: www. juriidilised isikud. saaremaavald.ee/arendus-ja-rahvatervis Projektitoetuse eraldamise otsustab vallavaveiko Viil, arenduse litsus hiljemalt kolme kuu jooksulpeaspetsialist pärast taotluse saamist valdkdlike hindamiskomisjide ettepanekute alusel, arvestades sealjuures: vaslõpetame EV100 tava valdkna eelarveliste vahendite olemasühestantsimisega olu; projekti objekti või tegevuse sisalduvust arengukavades ja olulisust valla üldise EV100 arengu Käes kõige-kõige-kõige viimane seisukohalt; eelarve kulude põhjendaüle-eestilineprojekti sündmus Rahuga edasi, Eesti!. tust; taotleja võimekust projekti elluviimisel ja 1. veebruaril toimub Eesti Vabariigi juubeliedasist jätkusuutlikkust; projekti elluviimiseks perioodi viimane tegu talvine ühestantsivajalike finantsressursside, sh taotleja omafimine. Kutsume kõiki seltsimaju ja rahvamaju, nantseeringu olemasolu; toetusest kasusaajate ärksaid kogukdi nii maal kui linnas 100 arvu; tegevusvaldkdade mitmekesisust. minuti jooksul olema üheskoos seekord Taotlused koos kõigi nõutud lisadega tuleb parimate eesti tantsulugudega. esitada elektroiliselt läbi taotluskeskkna, Tehkem oma kogukdade majade uksed mis aadressilkoos toetused.saaremaavald. vallaasub ja vaadakem ekraanilt ERR-i otseee. Taotlus peab olema esitatud algusega hiljemaltkell 18. pilti Eesti Rahva Muuseumist aprillil kella Tantsukaardil tantsulugu Täpsem 100 infoaastast. saadaval Saaremaa valla viimasest kodulehel osa laule pärineb viimase 20 aasta tetulundusliku-tegevuse-toetamine. kullafdist Joalalt, Mägilt ja Linnalt kuni Lisainfot projektitoetuste taotlemise kohta Nublu ja Curly Stringsini välja. saab Saaremaa vallast tel , Samas Saaremaa valss ja Paula, sul saaremaavald.ee (Veiko Viil) võikeerutada tel , poisipea, kuid jalga saab ka (Maire Käärid). kaerajaani saatel. Veiko Viil, Põhiheli diskopärane ja üles ehitatud arenduse peaspetsialist nii, et kes juba tantsuplatsile läinud, ei see enam sealt ära tule! On ju väga tore, kui saame sel õhtul olla võimalikult paljukesi ühes kuulame samu lugusid, tantsime samu tantse, jagame samu esinejaid, kogeme sarnaseid emotsioe. Hingame koos ühes ja astume ühte sammu. Elagu Eesti! Väikeste saarlaste tervitamine ja sünnikirjade Reet Viira, EV100 igas külas maaknaüleandmine toimub sellest aastast sagedamini. koordinaator, Saaremaa Kodukandi juhatuse liige Pidulik vallavanema vastuvõtt Kuressaare kultuurikeskuses senise kolme kuu asemel üle kahe kuu. Sagedasemat ürituse korraldamist toetasid ka osavallakogud. Järgmine Järgmised sünnikirjade üleandmise üritused mais, juulis, septembris ja novembris. Teataja JätkuvaltSaaremaa saadetakse peredele kutsed, esinevad laululapsed ja tervitab vallavanem. ilmub 6. veebruaril! Olete väga oodatud! Mika Sarapuu, lastekaitseteenistuse juhataja Sünnikirju antakse nüüd üle kahe kuu tagant

2 2 Saaremaa vald korraldab kordushanke sotsiaaltransporditeenuse osutajate leidmiseks Saaremaa vallavalitsus osaleb sotsiaalministeeriumi korraldatavas ja Euroopa Sotsiaalfdi rahastatavas pilootprojektis Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine aasta sügisel korraldatud hanke otsustasime tunnistada kehtetuks, kuna pakutud teenuse hinnad osutusid liialt kõrgeks ja kõikidele hankeosadele pakkujaid ei tulnud. Oleme pisut muutnud hanketingimusi ja uus hange avaldati riigihangete registris Hankega soovib Saaremaa vallavalitsus leida oma territooriumil sotsiaaltransporditeenuse osutajad. Teenust hakatakse osutama isikutele, kellel füüsilisest või psüühilisest erivajadusest tulenevalt esineb takistusi isikliku või ühissõiduki kasutamisel ja kelle valla sotsiaalosakd suunanud sotsiaaltransporditeenusele, võimaldamaks neil kasutada vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks, avalike teenuste kasutamiseks või muude igapäevaeluks vajalike toimingute tegemiseks. Hanke võitnud pakkujatele viib vald läbi koolituse erivajadustega inimeste teenindamisest, kus muu hulgas käsitletakse ratastooliga kliendi abistamist, nägemispuudega kliendi juhendamist jne. Hankega otsitakse nii tava-, inva- kui ka raamiveo sõidukiga teenuse pakkujaid Saaremaa vallas. Lisaks soovime leida teenuse osutajat Mandri-Eesti raviasutustesse sõitmiseks. Pakkuma oodatud ka kas või ühte nõuetele vastavat ja teenuse osutamiseks sobivat sõidukit omavad ettevõtjad. Kuna teenus hõlmab kogu Saaremaad, siis ootame heameelega pakkujaid ka maapiirkdadest, näiteks Orissaare, Leisi, Mustjala, Kihelkna, Lümanda ja Sõrve kandist. Hankedokumentidega saab tutvuda ja pakkumuse esitada elektroiliselt e-riigihangete keskkna kaudu. Pakkumuste esitamise tähtaeg kell 11. Soovi korral viib hankija läbi avalikud teabepäevad tutvustamaks hangitava teenuse sisu, hanketingimusi ja riigihangete registris pakkumise esitamist. Teabepäeval osalemise soovist palume teada anda sotsiaaltransporditeenuse projektijuhile Aare Voksepale. Lisainfo: Aare Voksepp, tel , aare. Vallavalitsus tasus kõrge rasedusriskiga rasedate NIPT-testide eest Saaremaa vald koostöös sihtasutusega Kuressaare Haigla ja erakliinikuga Hanvar olid teerajajad NIPT-testide kasutuselevõtmisel Saaremaal. Tänu Saaremaa naistearstide professiaalsusele ja koostööle oli Saare maakna kõrge rasedusriskiga beebiootel naistel võimalik teha tasuta NIPT (NIPTIFY) testi Saaremaal juba eelmisel aastal aastal oli valla eelarves antud testide jaoks ette nähtud eurot. Möödunud aastal tehti valla toel kokku 53 testi. Sellest aastast tasub haigekassa samuti ainult teatud näidustustega NIPT-testide eest. See võimaldab lapseootel naise vereproovist uurida sagedasemate kromosoomhaiguste esinemist sündimata lapsel. Haigekassa hüvitab testi juhul, kui raseduse esimese kolme kuu jooksul tehtud sõeluuringuga leitakse suurenenud risk loote kromosoomhaiguseks. Samuti hüvitatakse test juhul, kui peres varem sündinud kromosoomhaigusega laps või ema terviseseisund välistab teisi täiendavaid uuringuid. Soovi korral NIPT-test võimalik teha ka arstipoolse näidustuseta, kuid siis tuleb selle eest tasuda vastavalt Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hinnakirjale 250 eurot. Kõikide uuringute, sealhulgas NIPT-testi kohta saab infot küsida naistearstidelt nii Kuressaare haigla naistenõuandlas kui ka erakliinikus Hanvar. Marili Niits, Sõlmiti leping Metsküla Lastehoiuga Vallavalitsus andis 14. jaanuari istungil korralduse sõlmida MTÜ-ga Metsküla Lastehoid tähtajaline leping perioodiks lapsehoiuteenuse osutamiseks Saaremaa valla rahvastikuregistrijärgse elukohaga lastele summas eurot. MTÜ Metsküla Lastehoid osutanud Metskülas lapsehoiuteenust Leisi vallaga 31. jaanuaril 2013 sõlmitud lepingu alusel alates aasta jaanuarist. Sama teenuse osutamine jätkunud Saaremaa valla ajal. Kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse kava VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Vallavalitsus kinnitas 14. jaanuari istungil valla aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava. Abivallavanem Helle Kahm selgitas, et vastavalt noorsootöö seadusele eraldab riik alates aastast omavalitsustele täiendavalt rahalisi vahendeid. Riikliku lisatoetuse eesmärk parandada noorte huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Noorsootöö seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate 7 19-aastaste noorte ja võimaluste arv, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks ning kinnitatakse rahalised vahendid kava elluviimiseks. 8. jaanuari seisuga Saaremaa vallale eraldatava toetuse prognoositav summa eurot. Kuna omavalitsustele eraldatav summa ei ole riigi poolt veel lõplikult kinnitatud, võivad esialgselt kavandatud summad veidi muutuda. Noorsootöö ja huvihariduse peaspetsialist Lindia Lallo ütles, et huvihariduse ja huvitegevuse kavas ette nähtud jagada projektitoetusteks kahes voorus kokku eurot. Toetatakse jätkuvalt sotsiaal ja/või majanduslikes raskustes perede laste huvihariduses osalemist ( Jäätmeteemalised infotunnid Märtsis algab Saaremaal uus jäätmeveoperiood ja senised teenuse tingimused muutuvad. Tingimuste tutvustamiseks toimuvad valla erinevates piirkdades jäätmeteemalised infotunnid, kus vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist vastab ka elanike küsimustele. Infotunnid toimuvad: 27. jaanuaril kl 18 Kõljala külamajas 28. jaanuaril kl 18 Sandla kultuurimajas 29. jaanuaril kl 18 Valjala rahvamajas 3. veebruaril kl 17 Lümanda majas 4. veebruaril kl 18 Kihelkna rahvamajas 5. veebruaril kl 18 Tornimäe rahvamajas 6. veebruaril kl 18 Orissaare kultuurimajas Kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne korraldada ja arendada kohaliku eluoluga seotud valdkdi. Samuti KOV-i ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil järelevalvet, et õigusaktidest tulenevad nõuded, kohustused ning ka üldine ohutus oleksid täidetud ja tagatud. Saaremaa vallavalitsuses tegeleb järelevalvega ja väärtegude menetlemisega järelevalveteenistus. Teenistuse tööd juhib Karel Koovisk, kes ühtlasi tegeleb ka kriisireguleerimise valdkna tööga, ning kaks järelevalve peaspetsialisti. Katrin Hämelaineni tööpiirknaks endine Lääne-Saare vald ja Martina Kommel tegutseb põhiliselt Ida- ja Põhja-Saaremaal. Järelevalve eesmärk ennetada ohtu, Saaremaa valla detailplaneeringud Kiti detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Saaremaa Vallavalitsus teatab vastavalt planeerimisseaduse 140 lõikele 5, et Saaremaa Vallavolikogu tunnistas otsusega nr 1-3/124 osaliselt kehtetuks Saaremaa Vallavalitsuse a korraldusega nr 2-3/757 kehtestatud Kiti detailplaneeringu teekatte lahenduse osas. Detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine eraldi kinnistuteks, uute kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, igale kinnistule ühe elamu ja kuni kahe abihoe planeerimine ja paigaldamine, liikluskorralduse määramine, keskknatingimuste seadmine ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringuga jagati maaüksus seitsmeks elamumaa krundiks. Detailplaneering tunnistati kehtetuks teekatte lahenduse osas planeerimisseaduse 140 lõike 1 punkti 2 alusel katastriüksuse omaniku avalduse alusel. Planeeritud tolmuvaba kruus/killustikkattega juurdepääsutee asemel rajatakse kruuskattega tee. Detailplaneeringuga antud ehitusõigused jäävad kehtima, samuti ei muudeta planeeritud juurdepääsutee asukohta. Kehtima jäävas osas võimalik detailplaneering ellu viia. Otsusega võimalik tutvuda Saaremaa valla avalikus dokumendiregistris delta.andmevara. ee/saaremaa_vald/dokument/ euroga). Sissetulekutest sõltumata peredel võimalik neli korda aastas taotleda transpordikulude hüvitamisest huvihariduses ja huvitegevuses osalemiseks ( eurot). Erahuvikoolides ja eraspordiklubides käivaid andekaid lapsi toetatakse pearaha suurendamise kaudu ning selleks eraldatakse koos pearahaga eurot. Jätkatakse 2019/2020. õppeaastal alustatud tegevusega, nt ülevallaline koolisporditöö ( eurot). Ülevallalise huvihariduse ja huvitegevuse analüüsi läbiviimiseks ette nähtud 3000 ning huvikoolide pedagoogide ja noorsootöötajate palkadeks eurot. Noorte osalemist nii vabariiklikul kui rahvusvahelisel tasandil toetatakse ning ühe klubi ühe treeneri kutsekvalifikatsioi taotlemist või tõstmist kokku 5000 euroga. Kõigi vallavalitsuses vastu võetud otsuste ja korraldustega saab tutvuda Saaremaa vallavalitsuse dokumendiregistris delta.andmevara.ee/ saaremaa_vald Millega tegeleb järelevalveteenistus Martina Kommel järelevalve peaspetsialist 10. veebruaril kl 18 Karja rahvamajas 11. veebruaril kl 18 Laimjala rahvamajas 12. veebruaril kl 18 Salme rahvamajas 18. veebruaril kl 18 Torgu teenuskeskuses 19. veebruaril kl 18 Kuressaares Tallinna 10 (vallavalitsuse maja). selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KOV-i poolt teostatava järelevalve võib jaotada kaheks. Kõigepealt kohustuslikud kohalikud ülesanded, mis kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) alusel ning mille volikogu kehtestab oma haldusterritooriumil ise. Tavaliselt nendeks vallas kehtivad eeskirjad (heakorraeeskiri, lemmikloomaeeskiri, jäätmehoolduseeskiri jms). Teiseks riik määranud KOV-ile kohustuslikuks ülesandeks riikliku järelevalve, mis tuleneb seadusest ning mille eesmärk tagada, et eriseadustest tulenev oleks täidetud terves riigis ühtselt. Praegu kehtivates eriseadustes KOV-i järelevalvepädevus määratud alkoholiseaduses, ehitusseadustikus, jäätmeseaduses, kaubandustegevuse seaduses, keskknajärelevalve seaduses, keskknaseadustiku üldosa seaduses, korrakaitseseaduses, liiklusseaduses, looduskaitseseaduses, muinsuskaitseseaduses, pakendiseaduses, reklaamiseaduses, tarbijakaitseseaduses, tubakaseaduses, väärismetalltoodete seaduses, ühistranspordiseaduses, ühisveevärgi- ja -kanalisatsioiseaduses ja ka veeseaduses. Järelevalve eesmärk pole mitte isikute karistamine, vaid meie kõigi ohutuse tagamine. Siiski peab tõdema, et kahjuks ette tulnud ka olukordi, kus ilma sunniraha rakendamiseta ei saa, kuid üldjotes juhtub seda pigem harva. Eriseaduste kohaselt valla- või linnavalitsus ka üks paljudest väärtegude kohtuvälistest menetlejatest, kellel õigus ja väärteo asjaolude teatavaks saamisel ka kohustus väärteoasja menetleda. Esildisi järelevalve või väärteomenetluse alustamiseks saab teenistus nii vallavalitsuse osakdadest kui ka teistelt koostööpartneritelt (politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, keskknainspektsio jms), kes oma tööülesannete täitmisel lahendust vajava või ohtu põhjustava olukorra avastanud. Omalt poolt tahame kindlasti julgustada Saaremaa valla elanikke, suvitajaid ja ka külalisi KOV-i pädevuses oleva seaduserikkumise tõkestamiseks julgelt meie poole pöörduma. Ootame kandidaate Orissaare teenetemärgile Orissaare osavallakogu ootab kandidaate Orissaare teenetemärgile. Teenetemärgi kandidaadiks võib esitada isikuid, kes oma käitumise, tegevuse ja eeskujuga silma paistnud erilise tulemuslikkusega piirkna positiivse maine kujundamisel ning seeläbi mõjutanud oluliselt piirkna arengut. Kandidaate võivad esitada kõik piirkna elanikud ja ettevõtted/organisatsioid. Kindlasti meie piirknas tublisid inimesi, keda selle märgiga tunnustada. Kirjalik ettepanek koos põhjendusega saata e-postile hiljemalt 1. veebruariks. Orissaare osavallakogu

3 3 Maakna kultuuripreemiad ja tunnustused jagatud FOTO: Irina Mägi Eelmisel reedel, 10. jaanuaril toimus Saare maakna kultuuriaasta 2019 pidulik vastuvõtt ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate üleandmine ning parimate raamatukogutöötajate tunnustamine. Anneli Teppo-Toost kultuuritööspetsialist Eesti Kultuurkapital andis välja neli aastapreemiat, Saaremaa Kultuuripärli ja Hendrik Krummi nimelise kultuuriauhinna ning Saare maakna keskraamatukogu tunnustas maakna parimaid raamatukogutöötajaid. Esmakordselt toimus maakna kultuuriaasta lõpetamine ja kultuuripreemiate üleandmine Kuressaare Teatris. Tunnustamisüritusele olid seekord kutsutud kultuurivaldkna inimesed koos kaaslasega nii Muhust, Ruhnust kui Saaremaalt. Piduliku ürituse avas Marti Nõu ja Helen Olli esituses teatraalselt romantiline etteaste. Vallavanem Madis Kallase tervitussõnavõtu järel tegi kokkuvõtte toimunud sündmustest kultuuri- ja spordivaldknas Helle Kahm. Publiku üllatuseks oli sõnavõtt riimi seatud: Kultuur elab me imetegudes Laulu ja tantsupidudes Kooride kõrgetes duurides Tantsudes põikplaksu ehtides Kultuur elab me kehades Sportlikes, sitketes tegudes Pallikaartes ja pärlites Rallispordis ja lainetes Spordilinn sündis me tegudest Kultuur elab me sõnades Kirja pandult ja mõteldud Arengukavasse kätketult Tõde otsides silmisse lubatud Rahades segatud Armastusega elatud tänuga kogetud Eest Kultuurkapitali aastapreemiad 2019 andis üle Kulka Saaremaa ekspertgrupi esimees Tõnis Kipper. Preemiad pälvisid: Sander Mölder Saare- ja Muhumaa rahvalaulude osava ja loomingulise kasutamise eest popmuusikas. Ta noor ja andekas muusik, kes vaatamata kiirele elu- ja töötempole siiani tihedalt seotud kodusaare Saaremaaga. Tema muusikaline ampluaa mitmekesine ja lai klassikalisest muusikast kuni popmuusika produtseerimiseni. Ta noormees, kelle sõna ja tegu tuntav tänases Eesti kultuuripildis. Ei ole temast muusikaliselt kosmopoliitsemat saarlast aastal üllatas ta meid sellega, et võitis Etnokulpidel tiitli Aasta muusik. Tiitel tuli plaadi TIKS 071 eest, millel ta edukalt Tunnustuse pälvinute ühispildil Annikki Aruväli, Liilia Kõiv, Sander Mölder, Eda Maripuu ja Kairit Levit. miksib Muhu ja Saaremaa rahvalaulud tänapäevastesse helidesse. Annikki Aruväli Saaremaa tšellokultuuri arendamise ja Läänesaarte kammerorkestri loomingulise vedamise eest. Ta kui värske ja särav tuulepuhang kohalikul muusikamaastikul. Tuulepuhang, mis loodetavasti siia ka jääb. Tema asumine Kuressaare muusikakooli tšello- ja ktrabassiõpetajaks suur õnn. Õpilastes mängurõõmu ja koosmängimise võlu. Annikki ellu kutsutud tšelloansambel Cello Kids, kelle ktserdid oodatud sündmused. Ktsertidele valitud lõbusad ja meeleolukad palad toovad nii mängimis- kui ka esitamislusti. Esineda saavad kõik õpilased, kel poogen käes püsib ja esimesed mänguvõtted selged. Kõige vilunumad noored tšellistid ja bassimeistrid liituvad Kuressaare muusikakooli sümfiettorkestriga. Ta aastal loodud Läänesaarte kammerorkesti üks asutajaid. Erakordne orkester, mis koosneb saartega tihedalt seotud muusikutest, annab ktserte, mille kavad huvitavad ja kaunilt ekspeeritud, läbi mõeldud. Tema eestvedamisel ellu kutsutud Eestis harvaesinev žanr kammerooper. Kahel aastal saalitäiele publikule etendatud kammerooper, kus musitseerib Läänesaarte kammerorkester ja peaosades tuntud muusikud-näitlejad. Ta oma töös kirglik ja õpilaste mitmekülgsele arengule suunatud. Samuti ta hinnatud kaaslane ja tegija muudes Kuressaare ja Saaremaa kultuuritegemistes. Raivo Trass mereröövlitest Saaremaa mässuni, Tuulikust Vaarandini Saaremaa kultuuriloo tundliku lavaletoomise eest. See eesti näitleja ja lavastaja Kuressaare teatrieluga lähemalt seotud olnud rohkem kui kümme aastat. Kuressaare Teatris ta peale draamaklassika lavale toud mitmed kohapõhised ja Saaremaa kultuuriloolised lavastused. Nimetagem need: Mereröövel vastu tahtmist, Vares, Oma saar, Paljasjalgne Debora, Tasa, vaikselt sõudvad pilved.... Need suureks väärtuseks ja ka lavastajale endale väga südamelähedased. Tema lavastused tundelised ja tragikoomilised just sellised, mis peaksid puudutama saarlase hinge ja meeli. Tema kogemusi ja oskusi, mida ta saanud jagada siinsete teatritegijatega, raske ülehinnata. Edukalt ja loomulikult ta lavastuses kokku mängima saanud diplomeeritud näitlejad ja harrastusnäitlejad. Oma delikaatsuses see mees siinsele teatrile väga oma ja vabalt võiks teda tema teenete eest pidada juba natuke nagu saarlaseks. Leana Vapper-Dhoore ja Hartwin Joris Dhoore Saaremaa uuspärimusmuusika loomise ja esitamise eest. See 12 aastat koos musitseerinud rahvusvaheline abielupaar oma elukohaks valinud Saaremaa. Mõlemad muusikalise haridusega noored loovad koos muusikat, mis suuresti Saaremaa vaikse ja maalilise saareelu peegeldus. Nende n-ö uuspärimus- muusika Saaremaa pärimus, seega nad oma loominguga rikastanud meie saare kultuuriruumi. Võitnud südamed kodusaarel, duo aina enam populaarsust võitmas mujal Eestis ja välismaal. Aastal 2019 ilmus neil CD Kodu, mis peegeldabki elu maalilisel kodusaarel. Plaat tunnustust leidnud Eesti raadiojaamades ja oli nomineeritud aasta Etnokulpidel. Kultuuripärli 2019 pälvis Kairit Levit järjekindla ja professiaalse klaveriõppe ja muusikaelu arendamise eest Orissaares. Just laulupeoaastal rõõm anda Kultuuripärli preemia sellele naisele. Nimelt juba aastast 2007 ta hinnatud ktsertmeister vabariikliku laulupeo eelproovides. Tema professiaalsus saab kiidusõnu laulupeo eelproove läbiviivatelt dirigentidelt. Saaremaal ja eriti Orissaarel väga vedanud, et meie keskel tegutseb mitmekülgne ja erudeeritud muusik, kelle eriline armastus kuulub klaveriõpetusele ja noorte pianistide koolitamisele. Ta ääretult mitmekülgne ja avatud uutele võimalustele. Seda näitab ka tema tegevusampluaa kuulumine vabariikliku laulukkursi Võluhääl korraldustoimkda, klaveriktsertide ja koolituste korraldamine Orissaares, tema õpilaste pidev osalemine piirkdlikel ja vabariiklikel klaverikkurssidel. Vähem oluline pole ka, et kolleegina ta hooliv, abivalmis, korrektne ja hea suhtleja. Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia 2019 laureaadiks osutus Eda Maripuu väikese Muhumaa suure ajaloo kirgliku elushoidmise eest. Ta aastaid teinud väga tublit muuseumitööd kogunud Muhu ajalugu nii esemeliselt kui sõnaliselt ja uurinud seda, nõustanud uurijaid, juhendanud tudengeid, kirjutanud harivaid artikleid, ette valmistanud ja läbi viinud huvitavaid ning harivaid kultuurisündmusi. Tema uurimistöö põhjal ning eestvedamisel valmis Muhu Muuseumis aastal läti-eesti-ingliskeelne näitus Muhu ja Läti, mis sai külastajatelt rohkelt kiidusõnu. Ta andis suure panuse aasta maakna suursündmuse Mässu kaudu vabasse riiki: 100 aastat aasta Saaremaa mässust kordamineku heaks. Viimasel kahel aastal koostas ta uurimuse ja näituse Hellamaa kiriku kohta ning näitused Muhu kihelkna ajaloo ja Muhu Katariina kiriku kohta, mis Muhu kultuuriloos väga olulise tähtsusega. Tema ettekanded alati faktirikkad ja nauditavad, tema poolt juhitud ekskursioidel saab alati uusi teadmisi ka juba tuntud asjade kohta. Ta suurepärane jutustaja eesti, inglise ja soome keeles. Väga populaarsed tema jalgrattamatkad Muhu saarel. Tunnustuse Saare maakna parim maaraamatukoguhoidja 2019 andis üle Saare maakna keskraamatukogu direktor Anu Vahter Orissaare raamatukogu juhatajale Eha Trummile. Eha Trumm pälvis tunnustuse ja tänu südamega tehtud suure töö eest Tartu kirjandusfestivali Prima Vista Orissaare programmi kavandamisel ja läbiviimisel aasta maikuus. Oluliseks peetud tema tegevust lugemistraditsioi hoidmisel ja edendamisel ning kultuurisündmuste korraldamisel Orissaare kandis. Ta rõõmsameelne ja sõbralik kolleeg, alati abivalmis ja hooliv. Loomult tagasihoidlik, kuid raamatukogu töö juhtimisel ettevõtlik ja sihikindel. Ta kohusetundlik, väga põhjalik ja suure vastutustundlikkusega hea meesknajuht. Saare maakna parim lasteraamatukoguhoidja 2019 Saare maakna keskraamatukogu lasteosakna juhataja Liilia Kõiv. Liilia Kõiv pälvis tunnustuse ja tänu südamega tehtud töö eest laste lugemistraditsioi hoidmisel ja edendamisel Saaremaal. Kolleegid hindavad kõrgelt tema sisukat tööd lastega, samuti tema loovust ja fantaasiat erinevate ettevõtmiste kavandamisel ja läbiviimisel. Eha Trumm ja Liilia Kõiv Raamatukoguhoidjate Ühingu üle-eestilise auhinna Aasta lasteraamatukoguhoidja 2019 nominendid. Pärast auhinnatseremoiat nauditi Kuressaare Teatri etendust, Joe Orti Röövsaaki. Tuleb sportlik ja tegus aasta Kindlasti veel inimesi, kes pole ehk kuulnud, et aastal 2020 kannab Kuressaare lisaks päikeselinna tiitlile ka Euroopa spordilinna tiitlit. Siinkohal soovin rõhutada, et see tiitel kuulub kõigile saarlastele, kes kuidagi spordiga seotud oled sa sportlane, treener, õpetaja, spordiväljakute hooldaja, tervisesportlane või elad lihtsalt spordile ihu ja hingega kaasa. Ametnikud kõik teie suurepärased tegemised kirja pannud ja seda ka kodust väljapoole teada andnud. Saarlane oma loomult tagasihoidlik, kuid kui meil midagi hästi, siis tuleb seda ka teistele näidata. 14. jaanuaril sai kokku spordilinna töögrupp. Arutati, kuidas teha tiitel nähtavaks ja tuntavaks kõigile, nii saarel elavatele inimestele kui ka meie külalistele. Töögruppi kuulusid lisaks vallale Saaremaa spordikooli ja Saaremaa Spordiliidu esindajad. Tehti hulgaliselt häid ettepanekuid nii sündmuste kajastamiseks kui ka tiitli kuvamisel linnapildis. On meeldiv tõdeda, et spordikalender spordisündmustest ja -üritustest tihe. Siinkohal tunnustus spordiklubidele ja spordijuhtidele, kes teevad oma tööd südame ja suure entusiasmiga. Raske leida nädalalõppu, kus midagi ei toimu. Aastal 2020 Saaremaa paljude rahvusvaheliste kokkusaamiste toimumispaik. Märtsis toimub mölkky EM ja Uus-Kaledoia Saaremaa maavõistlus jalgpallis, juunis peetakse Kuressaares noorte kergejõustiku TV-10 OS vabariiklik finaalvõistlus ja Balti turniir jalgpallis, kus vastamisi Eesti ja Läti. Juuli suurimaks spordiürituseks saab kindlasti Enduro MM sarja etapp Saaremaal ja aastaid suurt publikuhuvi tekitanud Parasummer, sügisel toimub rahvusvaheline maleturniir, Saaremaa ralli ja hulk suurepäraseid jooksuüritusi Kuressaare Linnajooks, Saaremaa Suurjooks, Ultima Thule marat, Saaremaa Kolme Päeva jooks jne. Et kõik meie tegemised, nii suured kui väikesed ka kodusaarelt kaugemale jõuaksid, kutsun kõiki klubisid ja spordiühendusi rohkem ja julgemalt oma sündmusi reklaamima, tegema fotojäädvustusi ja kajastama neid ka sotsiaalmeedias #kuressaare Tegusat spordiaastat, sportlik Saaremaa! Aivi Auga, spordinõunik

4 4 ARVAMUS Kuidas arendada ettevõtluskeskkda? Meenub aastatagune Saaremaa ettevõtjate liidu kverents, kus moderaator Meelis Malk ettevõtlust defineerides selle sõna kaheks harutas: Kristiina Maripuu ette nagu suunaga tulevikku ning võtma nagu haarama ehk ettevõtlus kui tuleviku haaramine. Minu meelest see väga tabav võrdlus. Tulevikku haarab ka Saaremaa valla ettevõtluskeskkna ja innovatsioi arengukava, täpsemalt aastani Kuidas võtta lühidalt kokku, miks ja kellele seda arengukava vaja? Vastuse saab panna ühte lausesse: et elu ja ettevõtlus Saaremaal edeneks ning keskkd oleks hoitud. Arengukavas ettevõtluskeskkda käsitletud kolme suure teguri lõikes ja nendest lähtuvalt sõnastatud ka kolm strateegilist eesmärki: 1) Saaremaa inimesed ettevõtlikud, tänapäevaseid teadmisi ja oskusi kasutavad, koostöö- ja õpitahtelised ning kogukdlikult aktiivsed, 2) Saaremaal ettevõtluse arengut ja teadmusmahukaid investeeringuid soodustav tugistruktuur ning 3) taristu, kiired ja stabiilsed ühendused toetavad Saaremaa ettevõtluse arengut ning uute töökohtade teket. Visio aastaks 2030 kõlab järgmiselt: Saaremaa uuenduste katselava, mis toetab uute tehnoloogiate, algatuste ja lahenduste loomist ning rakendamist, kohalike ressursside väärindamist, nutikate töökohtade lisandumist ja kaugtöötamist. Sellele arengukavale andsid hea lähtekoha Saare maakna ettevõtjate rahulolu uuring (2019) ning Saare maakna ettevõtluskeskkna ja selle arendamisvõimaluste analüüs (2019). Viimasest oleme arengukavasse laenanud kokkuvõtva tsitaadi Saaremaale võtmeküsimuseks töövormide muutustega kaasaminek ja selleks vajaliku taristu, ühenduste ning Saaremaast kui heast elu- ja ettevõtluskeskknast ja (kaug) töökohast kuvandi loomine. Ehkki arengukava koostamise korraldanud vallavalitsus, ei kajastata selles üksnes vallapoolset tegevust, vaid laiemat vaadet erinevate partnerite koostöös. Seega minu arvates üheks keskseks küsimuseks ka see, kas ja kuidas muuta see arengukava koostöökokkuleppeks. Olemuselt arengudokumendid võrdlemisi staatilised, kuid püüdlema peab selle poole, et arengukava ei oleks vaid paber, mida kord aastas üle vaadata, vaid tegelikkuses võiks see olla omamoodi manuaal igapäevatööks. Hiljuti Kuressaare Eduktorit külastades toodi arengukava ühe tervitatava tegevusena esile Saaremaa ettevõtluskeskkna arendamiseks ja innovatsioi edendamiseks regulaarsete koostöökohtumiste ellukutsumine. Positiivse üllatusena sain kuulda, et Eduktor valmis olema esimese sellise kohtumise vedaja. Mulle meeldib lahendustele ja koostööle orienteeritus ning selline initsiatiiv olla Saaremaa hea käekäigu toetaja ja suunaja teeb tõesti heameelt. Jaanuari alguseni oli kõigil soovijail võimalus arengukava sisu osas kaasa rääkida ja praegu saavad seisukoha anda volikogu komisjid. On sümboolne, et esimesena sai oma arvamuse öelda just ettevõtlus- ja majanduskomisj, kes eelnõu ühehäälselt toetas. Oma toetust avaldanud ka haridus- ja noorsootöökomisj ning piirkdliku arengu ja külaelu komisj. Täna eelnõu arendus- ja kommunikatsioikomisji ning Kuressaare linnakodaniku komisji päevakorras ning tuleval nädalal arutab eelnõu rahanduskomisj. Arengukava kinnitamise otsustab vallavolikogu 31. jaanuari istungil. Korrates juhtlõigus kõlanud mõtet et elu ja ettevõtlus Saaremaal edeneks ning keskkd oleks hoitud, leian, et suund õige, ühiselt saab seada ambitsioikamaid sihte ning koos saab kiiremini ja kaugemale. Suur tänu kõigile, kes arengukava koostamisse andnud oma panuse ja tänan juba ette kõiki, kellega koostöö alles algab nüüd juba arengukava ellu viies. Millised erateed määrata avalikuks kasutamiseks? Viimasel ajal palju küsitud erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja sundvalduste teemal. Vald huvitatud isikute taotlustel või enda initsiatiivil algatanud ja lõpule viinud mitmeid erateede avalikuks kasutamiseks määramise menetlusi. Sellele küsimusele pole võimalik üheselt vastata ei saa öelda, et näiteks juurdepääs kolmele majapidamisele avalik huvi, samas avalik huvi võib olla ka ühele-kahele majapidamisele juurdepääs. Avalikku huvi ei saa siduda juurdepääsu saavate hoete arvuga. Kõik olukorrad iselaadsed ja arvestada tuleb kõiki asjaolusid, vallavalitsusel õigus ja kohustus need välja selgitada. Sundvaldus lihtsaim viis Enno Reis teede peaspetsialist Valla initsiatiiv seisneb soovis saada selgust, millised erateed jäävad avalike teedena valla haldusesse, et kavandada teehoidu, sh investeeringuid. Kinnistute/ majavalduste omanike huvi teede avalikul kasutamisel pääseda probleemideta üle teiste maade oma koju ja/või et juurdepääsutee oleks remditud ja hooldatud. Iseenesest võiks see ühtida ka valla huviga. Osa taotlusi rahuldatakse, mistõttu osa erateid määratakse avalikuks kasutamiseks ning vald hakkab selleks sundvaldusi seadma. Samas osa teid jäetakse erateedeks, kus vald ei võta endale teehoiu kohustust ning juurdepääsu seadustamine üle naabri kinnistu jääb huvitatud isikute enda mureks. Miks nii? Lähtuda tuleb avalikust huvist Tulenevalt Saaremaa vallas kehtivast korrast, mis avaldatud Riigi Teatajas ( ee/akt/ ), tuleb eratee avalikuks kasutamiseks määramisel lähtuda avalikust huvist, eesmärk tagada liiklemisvõimalus igaühele. Vastavalt korrale saab erateed määrata avalikuks kasutamiseks, kui täidetud üks järgnevatest tingimustest: teed pidi kulgeb ühistranspordi- või õpilasliin; teelõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatavast teest; tee ainuke mõistlik juurdepääs avaliku huvi või kasutusega kinnistule, sh kallasrajale; muudel asjaoludel, mis koostoimes piisavalt kaalukad, et tee avalikuks kasutuseks määrata. Kui loetelus esimeste kriteeriumitega asi selge, siis viimase kriteeriumi puhul kaalutlusruum päris suur. Avaliku huvi hindamine vallavalitsuse pädevuses, teisisõnu tuleb välja tuua kõik argumendid, mis teevad era- Juurdepääsud kallasrajale peaksid üldjuhul olema avalikus kasutuses, FOTO: Irina Mägi aga kas just igasugused tee avalikuks (üldkasutatavaks) teeks. Avalik huvi võib olla ajas muutuv täna võib avalik huvi puududa, kuid mingil ajahetkel teatud asjaoludel võib avalik huvi olla. Samuti vastupidi. Arvestada tuleb kõiki asjaolusid Kas korraldatud jäätmeveo kogumisring, postiauto liikumismarsruut, sotsiaalhooldaja juurdepääs, igapäevane ligipääs töökohale jne avalik huvi, kas kogumis või eraldi võetuna, kaalutlemise koht. Muu hulgas tuleks selgitada, milline seni olnud kkreetsel teel liiklemise vajadus ja tavad, kas tee juurdepääsuks ühele-kahele ma- japidamisele või kasutajaid rohkem. Samuti peaks selgitama, kuidas antud tee kasutamiskorda käsitletud endiste valdade üldplaneeringutes või antud piirkna detailplaneeringutes. Oluline märkida, et eratee avalikku kasutusse võtmisel ei tohi vald võtta enda kanda ebamõistlikke kulutusi. Teadaolevalt eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad maaomanikult kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Mitteavalike erateede teehoiu kohustus jääks tee eraomanikule. Sageli küsitakse, kui mitmele majapidamisele juurdepääs annab avaliku huvi mõõdu välja. Eraomandis olevatele teedele saab avaliku kasutuse seada notari juures sõlmitava isikliku kasutusõiguse lepingu alusel või sundvalduse seadmisel. Vallavalitsuse eelistusel määratakse tee avalikuks kasutamiseks sundvalduse seadmisega, kuna sundvalduse seadmisel saab eratee avalikuks teeks määrata lihtsamalt ja täiendavaid kulusid kandmata. Varem sai erateid avalikuks kasutamiseks määrata nüüdseks kehtetuks muutunud teeseadusest tulenevate lihtkirjalike lepingute alusel. Kõige rohkem erateid avalikuks kasutuseks määratud ühinenud valdade poolt just sellisel viisil. Paraku paljud lihtkirjalikud lepingud nüüdseks mitmetel põhjustel kehtetud. Endised vallad teede avalikuks kasutamiseks määratlemisele lähenenud erinevalt, mistõttu osas piirkdades mitmed üldkasutatavad teed mitte just kõige targema maareformi läbiviimisel sattunud eraomandisse. Samas valla omandisse jäetud teele sarnased rajatised, millele ei saa ka parima tahtmise korral anda tee nimetust ja tee kasutamisel puudub ühegi loogika järgi avalik huvi. Küll aga peame valla teedel tagama seadusega ette nähtud tee seisundi tasemed. Kokkuvõtvalt, kuna endised vallad erateid avalikuks kasutamiseks määranud erinevatel kaalutlustel, üldpilt kirju. Mõistlik oleks kujundada kogu vallas sarnased põhimõtted erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks, lähtudes avalikust huvist. Kohalike teede nimekiri vajab ülevaatamist ja korrastamist, täiendavalt määratakse kohalikeks teedeks üldkasutatava iseloomuga erateed ning kantakse kohalike teede nimekirjast välja teed, mille osas puudub avalik huvi. Algab Mustjala päevakeskus-pansiaadi ideekkurss Marili Niits Päevakeskus-pansiaat rajatakse Mustjala küla Alevi tn 16 kinnistule, kus asub vana lasteaia hoe. Praegu tegutseb hoes MTÜ Mustjala Kodukultuuriselts Koit, kes saab oma tegevust jätkata ka uues majas. Olemasolev hoe lammutatakse ja uude, üle 550 ruutmeetri suurusesse majja tuleb pansiaadina kaks erineva sissepääsuga korterit, millega luuakse Saaremaale juurde 16 tänapäevast eluruumiteenuse kohta. Päevakeskuse osasse muu hulgas planeeritud saal, köök ja juba sellele piirknale omane kangastelgedel kudumise ruum. Päevakeskus avardab eakate võimalust osaleda aktiivses seltsielus ja olla seeläbi tervem. Samuti päevakeskuse rajamisel oluline roll Mustjala piirkna sotsiaalteenuste tingimuste (nt kodu- ja pesemisteenus) parendamisel. Pansiaat päevakeskuse rajamisel oluline märksõna tänapäevased lahendused, seda nii ehituslikult, kuid, mis olulisem, ka sisu poolest. Nii pansiaadi elanikud kui ka päevakeskuse külalised võivad kasutada liikumiseks abivahendeid, nt käimisraam, kepp, kargud, ratastool. Nende võimalustega tuleb arvestada juba ideekkursi tasandil, samuti õueala planeerides, et see oleks piisavalt ligipääsetav ja sihtgrupile sobilike teeradade, valgustuste ja pinkidega. Ideekkursi tasandil planeeritakse muu hulgas veel parkla, grillinurk ja pansiaadi elanikele kodutunde loomiseks turvaline õueala peenarde ja kasvuhoega, samuti koguknale mõeldud avalik ala välitrenažööridega. Antud ideekkursi puhul veel üks oluline nüanss nimelt saaks seda soovi korral kasutada ka teistes Saaremaa piirkdades. Arhitektuurikkursile järgneb projekteerimine ja alates aasta kevadest ehitusperiood. Mustjala päevakeskus-pansiaat valmib aasta alguses.

5 5 Kodame matkaradade info ühele kaardile Vaheldusrikas ja kohati inimtegevusest puutumatu loodus meelitab matkama. Täpselt samuti, nagu lugeja paneb kokku jutu oma taustast lähtudes, moodustavad inimesed ka oma paigad ise, täites ruumi omaenda tähendustega. Kahtla tuletorn Piret Miller arhitekt See, kas koht meeldib või mitte, näib peatumisväärne või mitte, tundub meeldiv või vaenulik, oma või võõras, sõltub hindaja varasematest kogemustest ja tõekspidamistest, eelistustest ja muljetest. Ühe ja sama paigaga seostuvad eri inimestel erinevad läbielatud hetked, nüansid ja toid. Ühtemoodi kirja pandud paiku loetakse erinevalt. Korras ja huvitavad matkarajad meie kõigi hüve: avatud ruum, mida saame nautida, ühine heaolu, mida ühiselt saame luua, kus võiksime olla valmis tegutsema ja võtma vastutust jätkusuutliku arengu seisukohast. Matkarajaga avatud ruumile antud joed, ent ruumist aru saamine ja selle kasutamine kõigile isiklik, olenedes lugeja kultuuri- ja kasvukeskknast, eelistustest, tõekspidamistest ja suhtumisest. Ammu aru saadud, et matkamine rahustav tegevus, mis võimaldab unustada igapäevamured, ärgitab tutvuma nii oma piirkna vaatamisväärsustega kui viib otsingutes kodust kaugemale. Matkamine praegu ja oli ka minevikus üks turismi liike, millega kaasneb füüsiline tegevus, kultuuride vastastikune toime (kultuurivahetus), viibimine looduses. Saaremaale rajatud matkarajad Saaremaal ootavad avastamist 35 erinevat loodus- ja õpperada. Pikim 17 km pikkune Kihelkna Loa Viki matkarada ja lühemad 0,2-kilomeetrine Odalätsi loodusrada ja 0,5 km pikkune Lindmäe matkarada. Samuti just saarelist eripära pakuvad erinevad merega seotud tegevused. Merematkaks vajalikku inventari saab laenutada kuues erinevas paigas. Valla üldplaneeringu koostamise käigus otsime maa-aladele kasutusviise. Ühe osana välja joistatud olemasolevad matkarajad, õppe- ja terviserajad. Üldplaneeringu üheks eesmärgiks kaardistada meie prae- gused võimalused ja perspektiivid. Saaremaa ettevõtlus põhineb suurel osal just turismil. Enim potentsiaali turismi arendamisele annab aktiivse liikumise propageerimine. Saaremaa spordilembus sai hinnatud ka spordipealinna tiitliga. Saaremaa elanik uhke kodukoha eripära ning hea puhke- ja spordikoha kuvandi üle. Saarlasena tunneme rõõmu siinsest looduskeskknast, mereäärsest rannaalast ja miljööst, mis kutsub suvist puhkust veetma just Saaremaal. Matkaradadest kodatud info põhjal joistub välja, et enim matkaradu rajatud just Saaremaa looduse tutvustamiseks ja tundmaõppimiseks. Saaremaa kui kompaktne miniökosüsteem, kus väikesel alal saab ülevaate erinevate ökosüsteemide koos toimimisest. Eeldatavalt köidab turisti Saaremaa loodus oma pika rannajoega, rahu ja vaikusega, oma metsade, soode ja rabadega. Perspektiivse matkarajana kaardile kantud Saaremaa rannikut ühendav rada. Rada ei ole looduses maha märgitud, kuid kasutatav erinevate lõikudena Saaremaale omase rannatüübiga tutvumiseks. Arvestatav hulk matkaradu pakub aktiivset liikumist ja sportlikke tegevusi. Aktiivset liikumist propageerivad paigad soodustavad tervisesporti ning tervislikke eluviise. Rohkelt saarel kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Matkaradade sidumine vaatamisväärsustega loob atraktiivsust ja kutsub turisti tutvuma meie ajalooga. Avastamist ootavad põnevad rabamatkarajad ja rannaäärsed veematka või veega seduvaid tegevusi pakkuvad rajad. Rohkem tähelepanu äärealadele Kodatud info analüüs näitab matkaradade tihedamat paiknemist rannaäärses piirknas, vähem hõlmatud Kesk-Saaremaa. Kuressaare Kuivastu maantee kulgeb piki saare keskosa, poolitades saare piltlikult kaheks. Vaja oleks peateedel liiklejate huvi äratada äärealade vastu eesmärk ahvatleda kohalikke teenuseid tarbima ka väljaspool linna. Esmase analüüsi põhjal näha vajadust äratada maanteel liikuja tähelepanu vaatamisväärsuste vastu. Puhkealade visuaalne atraktiivsus ja ühtne käsitlus maanteede ääres sümbolite/märkide ja viitade näol, mis teadvustavad möödasõitjatele piirknas pakutavaid võimalusi, võiks kanda edasi Saaremaa pärimust. Puhke ja turismi seisukohalt olulised kõik objektid ja maa-alad, neid toetavad teenused ning infrastruktuur. Turismi- ja puhkevõimaluste arendamine võimalik koostöös erinevate osapooltega. Oluline erinevate paikade ühine käsitlus ja omavaheline sidusus. Matkaradade info kodamise eesmärk koguda puhkuse ja liikumise võimalused Saaremaal ühele kaardile, olenemata liikumisviisist. Puhkealade ja objektide vahelise ühenduse loomiseks eesmärk arendada saart kattev liikumisradade võrgustik ja siduda need erinevate puhkealade, vaatamisväärsuste ja pärandkultuuriobjektidega. Sellisest kogumist võimalik ammutada infot, kuhu rajada radade äärde maastikuliselt väärtuslikesse ja sobivatesse kohtadesse piisavalt tihedalt puhkekohti, et vabas õhus viibijale avaneks võimalus hinge tõmmata ja ümbritsevat loodust ja keskkda vaadelda. Puhketingimuste mitmekesistamiseks võib rajada liikumisradade juurde erinevaid treeninguvõimalusi ja palju muud. Uute radade rajamisel saab arvestada erinevate ea- ja huvigruppidega, rajades ka lühemaid ringe, mis aitavad vältida liikleja huvi kaotust ja väsimuse teket. Taristu kavandamisel võiks lähtuda põhimõttest, et rajatised peavad olema vastupidavad ning vähest hooldust nõudvad. Matkaradade kaart kuvatud Saaremaa valla kodulehel Matkaradu puudutavad ettepanekud oodatud aadressile

6 6 SAAREMAA KANDID Vätta külade selts: hoides vana, loome uut! Vanarahva jutu põhjal olnud Vätta mitte poolsaar, vaid saar, mida muust Saaremaast lahutanud väin, mis läinud Suto talu Kasti mõisa sihis ja millest laevad läbi pääsenud (allikas: Ajalooline traditsio Püha ja Valjala kihelknast, kogunud R. Kenkmann a). üle-saarelisest üritusest Külla külla, kus ka meie seltsimaja oli avatud ning külastajad said tutvuda poolsaare aktiivsemate inimeste tegemistega. Erinevatel põhjustel kõik tublid tegijad lähiümbrusest kohal ei olnud, kuid ettevõtmine läks korda. Meid külastati tublisti. Tänu toetajatele! Riina Tärn Vätta külade seltsi juhatuse liige Poolsaare pea 21 ruutkilomeetril paikneb kuus küla Laheküla, Ennu, Suure-Rootsi, Väike-Rootsi, Kailuka ja Vanamõisa. Suur osa majapidamistest asub hajali ning järjest rohkem leiavad siia tee noored. Vätta külade selts asutatud 13. juulil aastal 2000 esialgse nimega Vätta Poolsaare Külade Arenguselts. Selts sai kodu Kailuka külla vanasse meiereimajja. Liikmeid seltsil viiekümne ringis. Asutamisel oli see arv suurem, aga aeg ja elu ise teevad alati teatud korrektiive. Kindlad traditsioid Seltsi eesmärk liita poolsaare elanikke korraldama neist sõltuvaid ja seadustest johtuvaid asju, et sellel maalapil oleks mõnusam elu. Tegelikkuses pole see kõik päriselt nõnda õnnestunud, aga surnud pole selts kunagi olnud ja eestvedajatel jni edasirühkimiseks tagavaraks võtta küll. Kindlad iga-aastased üritused olnud uusaasta ja jaanipäeva tähistamine. Lastele oleme igal aastal teinud Tervisematk Vätta poolsaare lastega Soobiku matkarajale. eraldi ürituse tähistamaks uue aasta algust. Väga lustakaks kujunes mõne aasta tagune olemine lastele, kus tõime põhud tuppa ja tutvustasime pisut vanu jõulukombeid. Kui vähegi lund olnud, siis oleme lastega ka vastlapäeva tähistanud liugu lasknud ja vurri meisterdanud. Oleme ka matkamas käinud. Südamlikuks kujunenud augustis toimunud perepäevad, millega oleme tähistanud meie riigi taasiseseisvumist ja püüdnud ka meelde tuletada uue õppeaasta algust. Mitmel aastal sel puhul olnud külaplatsil priitahtlikud pritsumehed Pihtlast, vabatahtlikud merepäästjad, politseinikud ning päästjad. On toimunud mälumänge, saskuturniir ning õpitubasid, kus oskajate juhendamisel valminud näpunöörid, vahast küünlad, käsitööna kommid, jõulupärjad, verivorstid, pannileivad, jõuluehted jne, piparkookidest rääkimata. FOTO: Natali Väli Igal kevadel oleme olnud osalised talgupäeval, mille lõpetanud juba traditsioiks saanud talgusupi söömine kas siis seltsimajas või otse talgukohas. Seni üks põnevamaid ja edukamaid üritusi oli endise Pihtla valla külade päev aasta suvel. Toa tehtud statistika kohaselt oli meil külaplatsil ligikaudu 700 külastajat. Eelmisel aastal võtsime osa Kuressaare toidufestivali raames korraldatud Seltsimaja renoveeritud PRIA projekti rahastuse toel. Sama projekti raames valmis väike laululava ja lehtla ning korrastati plats võrkpallisõpradele. Tänu LEADER-i rahastusele ehitasime väiksematele lastele mänguväljaku. Kohaliku omaalgatusliku programmi toel sai seltsimaja uue kamin-ahju ja ka uue abihoe, kus eraldi osa küttepuudele ja teine osa muudele väga vajalikele asjadele. Saime ka väikese katusealuse prügikastile, kuid praeguseks prügikast rännanud sealt hoe taha ning selle asemel pink Meie küla memmedele, et oleks mõnusam igal neljapäeval kauplusautot ja kord kuus raamatukogu oodata. Suur külakiik aga valmis Pihtla puutöökojas osalt annetuste toel, osalt loteriipiletite müügi tulust. Kiige maksumusest pea poolele pani õla alla üks endiselt ikka hingelt vättalane, kes ise juba mõnda aega elanud mandril. Oleme väga tänulikud kõigile toetajatele! Internetikeskknas Facebook võimalik meie tegemisi jälgida ning informatsioi saada. Toimetame edasi ja soovime kõigile rahulikku ning toimekat aastat! Mõistlik, et hoolime tänasest-homsest, sest eilset me muuta ei saa, kuid tarkused eilsest ja tänasest homsesse haarata kaasa hea... SAAME TUTTAVAKS Hangete peaspetsialist Karin Rahumeel Karin sündinud ja kasvanud Saaremaal. Pärast Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetamist aastal 2002 läks ta edasi õppima Tallinnasse, Akadeemiasse Nord õigusteadust. Ülikooli kõrvalt alustasin tööd tellerina ühes pisikeses Mustamäe ktoris, kus puutusin kokku nii investeerimise, müügi kui väga suurtes kogustes sularahaga, ütleb Karin. Aastal 2006 alustas ta tööd SEB Pangas krediidisuhete juriidilise osakna juristina, kus tal tuli koostada laenu-, garantii- ja käenduslepinguid ning nõustada laenuhaldureid juriidilistes küsimustes aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste magistri kraadiga. Pärast esimese tütre Isadora sündi aasta detsembris otsustasime abikaasa Ivariga ajutiselt Saaremaale tagasi kolida, kuna paremat kohta kasvamiseks pole kui Saaremaa. Suur koduhoov, vanaemad-vanaisad, ilus sinine meri kõik, mis ühele lapsele peale ema-isa veel vaja, räägib Karin kodusaarele naasmisest. Kui aasta suvel tekkis tal võimalus tööd alustada kõrgendatud äririski divisji juristina ja ta sai enamiku ajast töötada Kuressaares, siis otsustasid nad abikaasaga oma korteri Tallinnas maha müüa ja Saaremaale maja ehitada. Tormiline tuledesäras Tallinn meid tagasi ei meelitanud. Minu töö oli põnev ja vastutusrikas. Tegelesin makseraskustes klientidega, kes ei suutnud oma lepingutega võetud kohustusi täita, koostasin hagiavaldusi, esindasin nii panka kui ka liisingut kohtuistungitel, tegelesin pankrotimenetlustega ja vajadusel tegin koostööd ka teiste riikide kohtutega, kirjeldab Karin aasta augustis sündis perre teine tütar, Kendra. Lisaks kahele imetoredale tütrele ja suurepärasele abikaasale kuuluvad minu perekda veel kass ja tšintšilja. Olen väga lähedane ka oma vanemate ja vanavanematega, kes mulle alati toeks ning kellega veedan koos võimalikult palju aega. Saaremaa vallavalitsusse tööle otsustas Karin kandideerida põhjusel, et õigusalast tööd ei ole kodusaarel lihtne leida. Eelmine tööandja mulle Saaremaal töötamise võimalust enam ei pakkunud, Saaremaalt ära kolida ma aga ei tahtnud ja seega tuli igast võimalusest kinni haarata. Nii otsustasin proovida äkki saan kasulik olla just vallavalitsuses. Mind motiveerivad uued ja põnevad väljakutsed, võimalus õppida midagi uut, aga samal ajal siiski teha tööd õigusvaldknas. Karin Rahumeel töötab Saaremaa vallavalitsuses hangete peaspetsialistina 13. jaanuarist. Lastekaitseteenistuse juhataja Anneli Tõru Saaremaa minu kodu ja loodan, et pärast kahtekümmet viit siin elatud aastat võin ennast ehk juba ka saarlaseks pidada, kes ma ema poolt tegelikult olengi, ütleb Anneli enda iseloomustamiseks. Sündisin, kasvasin ja koolis käisin aga Keilas ning pärast keskkooli lõpetamist astusin toasesse Tallinna polütehnilisse instituuti automatiseeritud juhtimissüsteeme õppima. Programmeerimisinseneri minust ei saanud, kuid omamoodi saatuslikuks see kooliskäik siiski osutus ühikas kohatud Saaremaa poisist sai mu abikaasa ja viie lapse isa. Jõudmist tõdemuseni, et sotsiaaltöö just nimelt see, mida tahan teha, ei suuda ma küll täpselt kirjeldada, kõik lihtsalt tundus nii loomulik ning õpingute käigus see tunne vaid süvenes. Olen aru saanud, et sotsiaaltöötajaks ei hakata, sotsiaaltöötajaks tuleb kasvada ja see võtab omajagu aega. Mäletan väga selgelt oma esimest töökohta sotsiaaltöö spet- sialistina Kuressaare linnavalitsuses, kus ilma pikema sissejuhatuseta tuli hakata tegelema päris inimeste päris probleemidega. Ühe rohelise, värskelt kooli lõpetanu jaoks suhteliselt ehmatav, aga tänu suurepärastele kolleegidele, kes kõikvõimalikul moel tuge pakkusid, hakkasid need kogemused tekkima. Leian, et enamik asju siin maailmas taandub suhetele ja kui sa inimestest hoolid, nende heaolu sulle korda läheb ning sa neid igati abistada püüad, positiivsed lahendused võimalikud. Alati ei pea abi olema materiaalne, teinekord piisab ka väga vähesest, lihtsalt kuulamisest aastal läks Anneli tööle Saare maavalitsusse haridus- ja sotsiaalosakna juhataja asetäitjaks, kus tema ülesandeks oli koordineerida sotsiaalvaldkda maaknas. Seda tööd sai hingega tehtud kuni maavalitsuste loomuliku lõpuni aastal, räägib ta. Vajadusest osata kaasa rääkida teenuste arendamise teemadel oli tingitud ka mu õppima asumine magistrantuuri teenuste disaini ja juhtimise erialale. Võimalus teha koostööd kõikide tollaste valdade ja erinevate institutsioidega üle Eesti arendas ning kasvatas mind nii spetsialisti kui inimesena. Viimasel ajal Anneli olnud seotud sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefiteenusega, kus ta töötab ksultandina. Teenus ööpäevaringne ja üle-eestiline ning pakutakse kriisinõustamist abivajavatele ja hädaohus olevatele lastele ning nõustatakse ka täiskasvanuid lastega seotud teemadel. Peamised pöördumise teemad laste vaimne tervis, enesehävituslik käitumine, laste ja vanemate vahelised suhted ning laste hooletusse jätmine. Abivajajate aitamiseks tehakse koostööd kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatega, meditsiiniasutuste, õiguskaitseorganite ja paljude teistega. Minu kandideerimine Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja ametikohale oli tingitud soovist rakendada omandatud teadmised ja kogemused oma kodukoha arendamise heaks, sest siin mu kodu, siin kasvatan ma oma lapsi ja ehk tahavad kunagi ka nemad oma lapsed siia tuua. Anneli Tõru töötab vallas lastekaitseteenistuse juhatajana 21. jaanuarist.

7 7 KULTUURI- JA SPORDISÜNDMUSED KIHELKONNA Kihelkna rahvamaja 26. jaanuaril kl 12 eakate uusaastapidu. Külla tuleb folkloorirühm Marleen Kuressaarest. Laulame, tantsime, peame plaani, istume kohvilauas. Osalustasu 2 eurot. LEISI Karja rahvamaja 1. veebruaril kl 15 Salme vallateatri etendus Astuge edasi E. Aule. Näitlejad Marika Paas, Kalmer Poopuu, Katrin Paju, Viljer Lõbu, Uku Timm, Gert Paas, Marleen Juhandi. Lavastaja Maire Sillavee. Pilet 5 eurot. Pärsama rahvamaja 25. jaanuaril kl 17 TEATRIÕH- TU. Anne-Mai Tevahi ja Janno Puusepp Leivi. Lugu armastusest. XIX külateatrite festivali 2019 laureaat. Pääse 7 eurot. 31. jaanuaril kl 19 SASKU- TURNIIR. ORISSAARE Orissaare kultuurimaja 28. jaanuaril kl 19 kino Fred Jüssi. Olemise ilu. 6. veebruaril kl 18 seminar Uue jäätmekäitluskava tutvustamine. 11. veebruaril kl 14 ja kl 19 film Talve. 17. veebruaril kl 9.30 lasteteater Sõber Karukoopa lood. 18. veebruaril kl 12 retuuside, rahvuslike riiete ja mageveepärlite müük. 20. veebruaril kl 18 EV 102. sünnipäeva ktsert-aktus. 25. veebruaril kl 14 lastele film Sipsik. 26. veebruaril kl 14 lastele film Rohututt, Viltsuss ja Rubensi vennad. 26. veebruaril kl 10 dooripäev. 6. märtsil kl 19 VAT Teater Alias. KURESSAARE Kuressaare kultuurikeskus Urve Hermanni fotäitus Jõuluks koju. Avatud 30. jaanuarini. Kalev Koeli maalinäitus Mehed ja meri, avamine 30. jaanuaril kl 17. Näitus jääb avatuks 29. veebruarini. Kuressaare Raegalerii Terje Krupi näitus Valguse sünd. Avatud 24. jaanuarini. Saaremaa Kunstistuudio 23. jaanuaril meditatsioiõhtu Tiibeti ja kristallkaussidega, kus helidega mängivad Kristi Saar ja Merilin Nõu. Avatud Ilme Rätsepa sisustustekstiilide näitus Võlutud aeg. Ootame infot piirkdades toimuvate ürituste ja sündmuste kohta järgmisesse vallalehte 3. veebruariks, leht ilmub 6. veebruaril! Kuulutab välja kkursi Saaremaa Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks. Saaremaa Gümnaasium haridus- ja teadusministeeriumi hallatav üldhariduskool, mis alustab õppetööd 1. septembril Võtame tööle direktori, kelle esmasteks tööülesanneteks riigigümnaasiumi meeskna komplekteerimine, õppekava väljatöötamine, õpilaste vastuvõtmine ja koolihoe ehitusprotsessis osalemine, edaspidi tulemusliku õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli üldise arengu tagamine. Kandidaadilt ootame: Saaremaa Gümnaasiumi käivitamist 1. septembriks 2021 ja edaspidi juhtimist, mis tagab kooli arengu vastavalt riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppele; visioi luua uus ja uuenduslik õppeasutus; väga head koostööd kohaliku kogukna, haridusasutuste, ettevõtjatega; valmisolekut lähtuda oma töös ja isiklikus arengus haridusjuhi kompetentsimudelist. Kandidaadile esitatavad nõuded: magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsio; juhtimiskompetentsus ja -kogemus; väga head teadmised haridusvaldknas. Kandideerijatel esitada: motiveeritud avaldus; elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik; ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; kandidaadi soovil muud dokumendid. Tööle asumise aeg: kokkuleppel Töö asukoht: Saaremaa vald Palume digitaalselt allkirjastatud dokumendid saata hiljemalt 9. veebruariks a e-posti aadressile Täiendav info telefil , Margot Saluse. Soojustorustike renoveerimine jätkub aasta juuni algul tegi SA Keskknainvesteeringute Keskus otsuse rahuldada AS-i Kuressaare Soojus taotluse toetuse saamiseks projektile Kuressaare Soojuse magistraalsoojustorustike renoveerimine. Projekti kogumaksumus eurot, millest Ühtekuuluvusfdi struktuuritoetustest rahastatakse 50% ehk toetuse osa eurot. Varasema analüüsi tulemusel lähevad väljavahetamisele eelkõige suurema soojuskao ja avariiriskiga torustikud. Suured soojuskaod tingitud isolatsioi halvast tehnilisest seisukorrast või liiga suurtest läbimõõtudest. Kokku rajatakse ca 1,2 km uusi torustikke a suvel valmis lõik Torni tänaval Komandandi ja Tallinna tänava vahel. Selle aasta alguses alustatakse renoveerimistöid lõigul Tallinna tn 23 kuni Torni tänav. Nimetatud lõik kulgeb läbi rajatava Saaremaa riigigümnaasiumi territooriumi ja Ojassoo tänav 5, 7 ja 9 asuvate elamute siseõuede. Varasuvel alustatakse töid Vallimaa ja Torni tänava ristmiku alal. Arvutuslikult peaks renoveerimistööde tulemusel vähenema soojuskadu nendes lõikudes 61% võrra ehk ligikaudu 532 MWh aastas. Renoveerimistööde pikem eesmärk hinnatõusu pidurdamine vaatamata üldiste kulude kasvule pea igas valdknas. Esimesed riigihanked läbi viidud ja ettevalmistustööd sujuvad. Ehitustegevus võib tekitada lühiajalisi katkestusi soojusenergiaga varustamises ja üldist elukeskkda häirivat müra, ümberkorraldatud liiklust jms. Loodame elanikkna mõistvale suhtumisele ja üritame koos ehitajaga leida tekkivatele probleemidele toimivaid lahendusi. AS Kuressaare Soojus Külavanemad ja vanemate valimised Vallavalitsuse 14. jaanuari istungil kinnitati viieks aastaks Kihelkna piirkna Pidula küla külavanemaks Kersti Vaga ja Leisi piirkna Pärsama küla külavanemaks Aina Toms. ****** Leedri küla koosolek toimub 26. jaanuaril kell 11 Meelul. Päevakorras külavanema valimine, aasta kokkuvõte ja aasta plaanide seadmine. Vanamõisa, Ennu, Kailuka, Väike-Rootsi ja Kasti küla uus koosolek külavanema(te) valimiseks toimub 2. veebruaril kell 12 Vätta seltsimajas. Anseküla, Imara, Kaimri, Kaugatoma ja Easte küla külavanema(te) valimise korduskoosolek toimub 16. veebruaril kell 17 Anseküla seltsimajas. Saaremaa Vallavalitsus müüb kordusenampakkumisel järgmised kinnistud: Räägu metsakinnistu Varpe külas, 9,61 ha. Varpe külas asuva Räägu kinnistu (registriosa , katastritunnus 43301:001:0308, pindala 9,61 ha, sellest metsamaa 9,61 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) enampakkumine toimub kuni kella 12-ni. Enampakkumise alghind eurot; tagatisraha 4000 eurot. Räägu metsakinnistu Varpe külas, 4,08 ha. Varpe külas asuva Räägu kinnistu (registriosa , katastritunnus 43301:001:0307, pindala 4,08 ha, sellest metsamaa 3,40 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) enampakkumine toimub kuni kella 12-ni. Enampakkumise alghind eurot; tagatisraha 2000 eurot. Hoestatud Pärdi kinnistu Kiratsi külas, 5645 m². Kiratsi küla hoestatud Pärdi kinnistu (registriosa , katastritunnus 27002:002:0301, pindala 5645 m², sihtotstarve elamumaa, remti vajavad ehitised aastast 1956, elamu, ait, kelder, saun) enampakkumine toimub kuni kella 12-ni. Enampakkumise alghind eurot, tagatisraha 2000 eurot. Enampakkumine toimub osta.ee keskknas. Pepe ootab kodu Otsime koer Pepele, kelle peremees suri ära, uut kodu. Pepe üle 10 aasta vana isane toakoer, kes harjunud õues käima jalutusrihmaga. Uue kodu otsimisega kiire. Huvilistel pöörduda Saaremaa vallavalitsuse järelevalveteenistuse poole või tel ). Avalik kkurss Saaremaa Vallavalitsuse EESTKOSTESPETSIALISTI ametikohale Eestkostespetsialisti teenistuskoha eesmärk eestkostetöö korraldamine piiratud teovõimega täisealistele isikutele Saaremaa vallas. Nõuded kandidaadile: erialane kõrgharidus vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduses kehtestatud nõuetele; eesti keele valdamine kõrgtasemel; eelnev töökogemus teenistuskoha või teenistuskohale lähedases töövaldknas. Kandidaadilt eeldame: head suhtlemisos kust ja empaatiavõimet; dokumentide koostamise oskust; oskust kasutada arvutiprogramme ja andmekogusid; oma töövaldkna õigusaktide tundmist ja oskust neid rakendada; B-kategooria juhilubade omamist. Omalt poolt pakume: motiveerivat ja väljakutseid võimaldavat tööd; avaliku teenistuse seadusest tulenevaid hüvesid; erialast täiendkoolitust. Kandideerimiseks esitada järgmised dokumendid: CV; motivatsioikiri; haridust ja erialast ettevalmistust tõendavate dokumentide koopia; isikut tõendava dokumendi koopia; muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks. Dokumendid palume esitada digiallkirjastatult hiljemalt kell 12 e-posti aadressil või Saaremaa Vallavalitsusele aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare, märgusõna Eestkostespetsialist. Lisainfo: sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Reelika Murd, tel Taksopeatuse rendileandmise kkurss Kuressaare Bussijaam OÜ korraldab kirjaliku enampakkumise Kuressaare bussijaamas Pihtla tee 3 asuva taksopeatuse seitsme autokohta üürileandmiseks tähtajaga kolm aastat alates Rendile antavat pinda kasutatakse taksode parklana taksoteenuse osutamiseks. Rentnik kohustub tagama taksoteenuse olemasolu busside väljumise ja saabumise ajal. Üüri algsuurus enampakkumisel 420 eurot kuus, millele lisandub kehtiv käibemaksu määr. Enampakkumise osavõtutasu 30 eurot, mis tagastamatu, ja tagatisraha 100 eurot, mis võitjale arvestatakse tasutud üüriks ja teistele isikutele tagastatakse viie tööpäeva jooksul, tuleb tasuda eelnevalt Kuressaare Bussijaam OÜ-le (a/a EE ). Enampakkumisest ei või osa võtta riiklike maksude võlglased. Pakkumine esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga Taksopeatus, Kuressaare bussijaam, Pihtla tee 3 juhataja kabinetti hiljemalt kell 11. Pakkumine peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) dokument osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, 2) pakkuja avaldus enampakkumisest osavõtuks, milles välja toodud pakkuja nimi, asu- või elukoht, ktaktandmed (telef ja e-posti aadress), taksoveoalane kogemus, taksode arv, taksoveoloa koopia, pakkuja soov enampakkumisel osalemiseks esitatud tingimustel, tegevuse üldine kirjeldus, pakutav üürihind ja pakkuja allkiri. Täiendav info tel , , e-post Aare Lehtsi, Kuressaare Bussijaam OÜ juhataja Korteriühistute ümarlaud Saaremaa korteriühistute ümarlaud toimub 29. jaanuaril algusega kell vallavalitsuse saalis, Tallinna tn 10. Teemaks Soojamajanduse tulevik Kuressaares, esineja vallavanem Madis Kallas. Osavõtt EKÜL liikmele tasuta, mitteliikmele 5 eurot. Evi Ustel-Hallimäe, EKÜL Saaremaa esindaja

8 8 SA Saaremaa Muuseum otsib Mihkli talumuuseumisse töökat ja südamlikku KÜLASTUSJUHTI, kes suudab ammused ajad, talurahva kombed ja igapäevatoimetamised külastajate südamesse poetada. Peamised tööülesanded: külastajate kvaliteetne teenindamine ja kogu talukompleksi tutvustamine; haridusprogrammide korraldamine koostöös juhatajaga; sündmuste/näituste korraldamisel abistamine; ekspositsioiruumide üldise korrashoiu ja turvalisuse jälgimine, vajadusel korrastamine; vastavalt vajadusele abistamine kõigis majapidamistöödes. Organisatsio pakub: põnevaid väljakutseid ja rutiinivaba tööd; eneseteostamise võimalust; stabiilset töötasu; paindlikku tööaega madalhooajal; ametiriietust; koolitustel osalemise võimalusi; toetavat kollektiivi; tasuta külastust teistesse Eesti muuseumidesse. Tööaeg ja -koormus: 0,5 töökoormust vastavalt graafikule kõrghooajal (mai september) ja paindlikum tööaeg madalhooajal (oktoober aprill). Tööle asumine esimesel võimalusel. Kandideerimine kuni CV koos motivatsioikirja ja palgasooviga edastada: Täpsem info: tel: ; või Facebook Mihkli talumuuseum Saaremaal. Kuressaare päevakeskus Neljapäeval, 23. jaanuaril kell 13 Ära ole üksi. Suhtle. Vestlusringi juhib Elja Parbus. Reedel, 24. jaanuaril kell 13 Saaremaaga seotud apostlid. Paavlipäev. Kõneleb Saarte praost Anti Toplaan. Esmaspäeval, 27. jaanuaril kell 15 mälumäng, mängujuht TRÜKIARV: Helmut Sääsk. Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 13 päevakeskuse sünnipäeva tähistamine. Reedel, 31. jaanuaril kell 13 laulame koos Mariniga tuntud laule. Esmapäeval, 3. veebruaril VÄLJAANDJA: Saaremaa Vallavalitsus TEOSTAJA: Meie Maa kell tajume koos India maitseid, lõhnu ja meeleolu. India meditsiinitarkusi jagab Ervin Hurt. aastaaegade avamine. Teisipäeval, 4. veebruaril kell 12 Kuressaare Hoolekande juhataja Ene Vahteri ümarlaud. Esmaspäeval, 10. veebruaril kell 15 mälumäng, mängujuht Helmut Sääsk. Teisipäeval, 4. veebruaril kell 13 fotoringi näituse Pildid läbi Teisipäeval, 11. veebruaril kell 13 Windows 7 kasutaja- TRÜKKIJA: Printall Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 13 lõõtsalõuna tantsuga. KUJUNDAJAD: Kati Sokko, Erik Tüür tugi lõppes, Windows 10 parim! Saalivestlus Windows 10 kasutamislihtsusest ja selle värskenduste tähendusest. Õpetusi jagab Tiit Tilk. Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 12 Kuressaare pensiäride ühendus Saaremaa Muuseumis. Saarlased Nõukogude sõjaväebaaside jalus. Neljapäeval, 13. veebruaril kell 13 jäätmekäitlusest Saaremaa vallas. Kõneleb jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel. Reedel, 14. veebruaril kell 13 laulame koos Mariniga tuntud sõbralaule. TOIMETAJA: Merike Pitk Tel , ;

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Hindamiskomisjoni protokoll_Meede3_

Hindamiskomisjoni protokoll_Meede3_ Hindamiskomisjoni töökoosoleku PROTOKOLL Meede 3 Aktiivne ja haritud küla ehk jäämine, tulemine, sulandumine Taotluste vastuvõtuaeg 04.08.11.2013 Hindamiskomisjoni töökoosolek toimus Elektrumi Ärimajas,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem