LHV Pensionifond L. Majandusaasta aruanne 2015

Väljavõte

1 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne 2015

2 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pensionifond L Lepinguline fond Andres Viisemann Põhitegevusala Kohustusliku pensionifondi varade investeerimine, EMTAK Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn Telefon (372) Faks (372) Fondivalitseja Fondivalitseja äriregistri number AS LHV Varahaldus Fondivalitseja juhatus Mihkel Oja Joel Kukemelk Kerli Lõhmus (kuni ) Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta aruanne sisaldab fondi tegevusaruannet, raamatupidamise aruannet ja selle lisasid, investeeringute aruandeid, tehingu- ja vahendustasude aruannet ning sõltumatu vandeaudiitori aruannet. 2

3 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 4 Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Pensionifond L a majandusaasta aruandele... 6 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE... 7 Bilanss... 7 Tulude ja kulude aruanne... 8 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne... 9 Rahavoogude aruanne Raamatupidamise aruande lisad Lisa 1 Üldine informatsioon Lisa 2 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest Lisa 3 Finantsriskide juhtimine Lisa 4 Kapitali juhtimine Lisa 5 Finantsvarade ja kohustuste õiglane väärtus Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne Lisa 7 Viitlaekumised Lisa 8 Seotud osapooled Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused TEHINGU- JA VAHENDUSTASUDE ARUANNE FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE SEISUGA FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE SEISUGA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

4 TEGEVUSARUANNE LHV Pensionifond L on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiip on osakuomanike sissemaksete väärtuse pikaajaline maksimaalne kasvatamine läbi fondi investeeringute hajutamise erinevate varaklasside ja maailma turgude vahel. Aktsiate ja aktsiatesse investeerivate fondide maksimaalne osakaal fondi varade turuväärtusest on 50%. Aktsiaturgude ülevaade aasta oli aktsiaturgudel sarnane aasta varasemale. Globaalselt aktsiaturud tõusid eelkõige arenenud riikide toel ning kannatajad olid arengumaad. USA börsiindeks S&P 500 lõpetas küll aasta 0,7% miinuspoolel, kuid dollar jätkas tugevnemist ning euros vaadatuna tõusis USA börsiindeks 10,5%. Euroopa suurematest turgudest tõusis Saksamaa näiteks 9,6% ning Prantsusmaa 8,5%. Jaapani indeks kerkis euros vaadatuna koguni 20,4%. Suurepärase tulemuse tegid ka Balti aktsiaturud ning Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiindeksid lõpetasid aasta 19,1%, 45,7% ja 7,4% üleval pool. Suurimad kannatajad olid taaskord energia ja tooraine sektorid ning nende sektorite tulemustest sõltuvad riigid. Nafta hind langes aastaga enam kui 30%, rauamaagi hind koguni 39% ja vase hind 25%. Sellest tulenevalt seisavad mitmed arenevad turud majandusprobleemidega silmitsi ning näiteks Brasiilia börsi langus oli eelmisel aastal 43% dollaris vaadatuna. Aastat eufooriaga alustanud Hiina turg langes aasta lõpuks üle 10%, kuna majanduskasv oli märgatavalt aeglustumas. Aasta alguses rühkisid aktsiaturud keskpankade jätkuva toetuse najal uutele tippudele, kuid aasta teises pooles sentiment muutus täielikult ning turgudele saabus märgatav volatiilsus. Investorite tähelepanu all olid eelkõige tugevalt langevad tooraineturud, Hiina majanduskasvu aeglustumine ja börsimull, USA Keskpanga kava intresse tõsta ning ilmnesid isegi kartused uue majanduskriisi saabumisest. Fondi põhistrateegia on samaks jäänud ning jätkame panustamist eelkõige Baltikumile ning börsivälistesse alternatiivsetesse varaklassidesse nagu ärikinnisvara, mets, erakapitalifondid ja otseinvesteeringud. Siiski suurendasime aastal märgatavalt panuseid aktsiaturgudele ning augusti ja septembrikuu börsilangused pakkusid selleks sobivaid ostukohti. Ostsime Euroopa ja Jaapani turgudele panustavaid börsil kaubeldavaid fonde ning ka üksikaktsiaid nii Soomes kui ka Saksamaal. Võlakirjaturgude ülevaade Möödunud aastal olid võlakirjaturud maailmas kahe vastasmõjulise tõmbekeskuse väljas. Ühelt poolt oli maailma suurim võlakirjaturg Ameerika Ühendriikides suurema osa aastast intressimäärade tõstmise ootuses. Aasta lõpus realiseerunud sündmus on loomulikult märkimisväärne pööre keskpanga intressid püsisid nulltasemel täpselt seitse aastat ja seni viimane intresside tõstmine oli toimunud aasta suvel. Teine võlakirjaturgudele suurima mõjuga majandus maailmas ehk eurotsoon liikus aasta jooksul täpselt vastupidises suunas Euroopa Keskpank võttis käiku lisameetmed intressitasemete langetamiseks. Selline keskkond tekitas turuosalistes oodatult ebakindlust, mis väljendus kohati järskudes hinnaliikumistes. Suhteliselt enam sai mõjutatud seejuures eurotsooni ankur ehk ajalooliselt stabiilne Saksa valitsuse võlakirjaturg. Kui aasta esimesel poolel jätkus juba varasem trend intresside languses, siis kevade lõpus ja suve alguses leidis aset üks järsemaid hinnalangusi viimaselt paarilt aastakümnelt. Mõne nädalaga tõusid 10-aastase võlakirja intressid sisuliselt nulltasemelt ligi 1% juurde. Et fondide investeerimisotsuste tegemiseks keskkonda veelgi raskemaks muuta, süvenes lühemajaliste intresside negatiivne tase kogu aasta jooksul ja ettevõtete võlakirjade riskipreemiad valdavalt kasvasid, st nende 4

5 puhul mõjutas hinnatasemeid negatiivselt isegi kaks tegurit. Viimasest tulenevalt lõpetasid Euroopas aasta miinuspoolel nii kõrgema kui madalama reitinguga ettevõtete võlakirjaturud. Eurotsooni valitsuse ja ka ettevõtete võlakirjaturgude jaoks raskel ajal ehk aasta esimesel poolel hoidusime uute investeeringute tegemisest ja sarnaselt eelnevatele kvartalitele paigutasime märkimisväärse osa varast lühiajalistesse hoiustesse. Suve saabudes tegime esmalt üle pikema aja märkimisväärsemaid investeeringuid ettevõtete võlakirjadesse ja sügise hakul soetasime suures mahus pikki Saksamaa ja Läti valitsuste võlakirju. Kokkuvõttes tagasidki kolm asjaolu aasta esimese poole kannatlikkus uute investeeringute tegemise vältimisel, alates suvest tehtud uued investeeringud ning alternatiivide suhtes head tulemust pakkunud varasemalt soetatud Leedu ja Läti võlakirjapositsioonid Fondi võlakirjainvesteeringute poolele hea tootluse. Progressiivsete fondide võrdlus * NAV NAV Osaku puhasväärtuse kasv LHV Pensionifond L % Kohustuslik PF Danske Pension % Swedbank Pensionifond K % Nordea Pensionifond A % SEB Progressiivne Pensionifond % * Võrdlevad puhasväärtused on kajastatud ( andmete alusel. Käesolevas aruandes välja toodud fondi ja osaku puhasväärtus (NAV) erinevad AS-i Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) poolt veebilehel avaldatud NAV-ist, kuna EVK avaldab NAVi seotuna selle kuupäevaga, mil NAV on avaldatud, mitte selle kuupäevaga, mille kohta NAV on avaldatud. 5

6 Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Pensionifond L a majandusaasta aruandele Fondivalitseja AS LHV Varahaldus juhatus on koostanud LHV Pensionifond L a majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, investeeringute aruandest, tehingu- ja vahendustasude aruandest ning sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Mihkel Oja Juhatuse liige Joel Kukemelk Juhatuse liige Tallinn,

7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Varad Lisa Käibevarad Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Aktsiad Fondiosakud Viitlaekumised Varad kokku Kohustused ja fondi vara puhasväärtuses Lühiajalised kohustused Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depoopangale Lühiajalised kohustused kokku Kohustused kokku v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses Kohustused ja fondi vara puhasväärtuses kokku Lisad lehekülgedel 11 kuni 25 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 7

8 Tulude ja kulude aruanne (eurodes) Lisa Tulud Intressitulu Dividenditulu Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja - kohustustest Võlakirjadelt Aktsiatelt Fondiosakutelt Tuletisinstrumentidelt Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest Tulud kokku Tegevuskulud Valitsemistasud Tehingutasud Muud tegevuskulud Tegevuskulud kokku Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuse muutus Lisad lehekülgedel 11 kuni 25 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 8

9 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne (eurodes) Lisa Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi alguses Osakute märkimisel laekunud raha Osakute lunastamisel tasutud raha Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuse muutus Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpus Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpus Osaku puhasväärtus aruandeperioodi lõpus Lisad lehekülgedel 11 kuni 25 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 9

10 Rahavoogude aruanne (eurodes) Rahavood põhitegevusest Laekunud intressid Laekunud dividendid Saldeeritud finantsinvesteeringute ostud ja müügid Väljaminekud tähtajaliste hoiuste sõlmimisest Makstud tegevuskulud Neto rahavood põhitegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Osakute emiteerimisest laekunud Osakute lunastuse eest tasutud Neto rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus Lisad lehekülgedel 11 kuni 25 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 10

11 Raamatupidamise aruande lisad Lisa 1 Üldine informatsioon LHV Pensionifond L (edaspidi: Fond) moodustati ning fond alustas investeerimistegevust aasta suvel. Aktsiate, aktsiafondide ja muude aktsiatega sarnaste instrumentide maksimaalne osakaal Fondi varade turuväärtusest on 50%, ülejäänud osa varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. LHV Pensionifond L fondivalitsejaks on AS LHV Varahaldus, asukohaga Tartu mnt. 2, Tallinn. Koostatud raamatupidamise aruanne kajastab Fondi majandustegevust perioodil kuni Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Käesolev raamatupidamise aruanne on juhatuse poolt heaks kiidetud Lisa 2 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest 2.1 Aruande koostamise alused LHV Pensionifond L raamatupidamise aruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU). Investeerimisfondide finantsaruandluse põhimõtted on sätestatud investeerimisfondide seaduses, raamatupidamisseaduses ning Rahandusministri määruses nr 21 Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele 13. aprillist Aruande koostamisel on arvesse võetud Investeerimisfondide seaduse 142 lõike 2 ja 204 lõike 1 alusel kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise korda ning eelpool mainitud määruses toodud muid erisusi. Fond on raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtunud IFRS-i nõuetest ulatuses, mis ei ole vastuolus Investeerimisfondide seaduse ja Rahandusministri määruse nr. 21 nõuetega. Vastuolu korral on Fond lähtunud Investeerimisfondide seaduses ja Rahandusministri määruses nr. 21 (Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondide aruannetele) sätestatud nõuetest. Uued finantsaruandluse standardid Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis muutuvad Fondile kohustuslikuks alates või hilisematel perioodidel ja mida Fond ei ole rakendanud ennetähtaegselt. IFRS 9, Finantsinstrumendid : klassifitseerimine ja mõõtmine (rakendub 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Uue standardi peamised reeglid on järgmised: Finantsvarad tuleb klassifitseerida ühte kolmest mõõtmis-kategooriast: varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande; varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (Fondi puhul läbi tulude ja kulude aruande). Võlainstrumendi klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning sellest, kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid ( APIM ). Kui võlainstrumenti hoitakse sissenõudmise eesmärgil ja APIM nõue on täidetud, võib instrumenti kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses. Võlainstrumendid, mis vastavad APIM nõudele ja mida hoitakse portfellis, kus ettevõte hoiab varasid nii sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, võib kajastada õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, tuleb mõõta õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (näiteks derivatiivid). Varjatud ( embedded ) derivatiive ei eraldata enam finantsvaradest, vaid kaasatakse APIM tingimuse hindamisel. 11

12 Omakapitaliinstrumendid tuleb alati kajastada õiglases väärtuses. Samas võib juhtkond teha tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoitakse kauplemiseesmärgil, tuleb selle õiglase väärtuse muutused kajastada kasumiaruandes. Enamus IAS 39 nõudeid finantskohustuste klassifitseerimiseks ja mõõtmiseks kanti muutmata kujul üle IFRS 9-sse. Peamiseks muudatuseks on see, et finantskohustuste puhul, mis on määratud kajastamiseks õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, peab ettevõte enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse muutused kajastama muus koondkasumiaruandes. IFRS 9 kehtestab uue mudeli väärtuse languse kahjumite kajastamiseks oodatava krediidikahjumi mudeli. See on kolmetasandiline lähenemine, mille aluseks on finantsvarade krediidikvaliteedi muutumine pärast esialgset arvelevõtmist. Praktikas tähendavad uued reeglid seda, et ettevõtetel tuleb finantsvarade, mille osas ei ole väärtuse languse tunnuseid, arvelevõtmisel kajastada koheselt kahjum, mis on võrdne 12-kuulise oodatava krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine, tuleb väärtuse langust mõõta, kasutades kogu eluea jooksul oodatavat krediidikahjumit, mitte 12 kuu jooksul oodatavat krediidi-kahjumit. Mudel sisaldab lihtsustusi rendi- ja ostjatele nõuete osas. Riskimaandamisarvestuse nõudeid muudeti, et siduda raamatupidamisarvestus paremini riskijuhtimisega. Standard pakub ettevõtetele arvestuspõhimõtte valikut rakendada kas IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõudeid või jätkata IAS 39 rakendamist kõikidele riskimaandamisinstrumentidele, kuna standard ei käsitle hetkel makroriskimaandamisarvestust. AS LHV Varahaldus hindab uue standardi mõju Fondi finantsaruandele. Muudatused IFRS-ides 2012 (rakendub 1. veebruaril 2015 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). IFRS 13 järelduste alused (basis for conclusions) muudeti selgitamaks, et IFRS 13 avaldamisel teatud IAS 39 paragrahvide tühistamise eesmärgiks ei olnud eemaldada võimalust kajastada lühiajalisi nõudeid ja kohustusi arve summas, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. IAS 24 muudeti, et lisada seotud osapooleks ettevõte, mis osutab aruandvale ettevõttele või aruandva ettevõtte emaettevõttele võtmejuhtkonna teenuseid (e. juhtimisettevõte ), ning et nõuda juhtimisettevõtte poolt aruandvalt ettevõttelt teenuste eest võetud tasu summade avalikustamist. Fond hindab muudatuste mõju finantsaruandele. Avalikustamise projekt IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused selgitavad standardi IAS 1 juhiseid olulisuse, info koondamise, vahesummade esitamise, finantsaruannete struktuuri ja arvestuspõhimõtete avalikustamise osas. Fond hindab muudatuste mõju finantsaruandele. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Fondile. 2.2 Juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Aruannete koostamine kooskõlas IFRS iga eeldab fondivalitseja juhtkonnalt otsuste, eelduste ja hinnangute tegemist, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ning varade, kohustuste, tulude ja kulude kajastamist. Kuigi hinnangute aluseks on nii juhtkonna parim teadmine kui faktid, võivad tegelikud tulemused hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt ning hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuste tegemise aastal ning kõikidel järgnevatel aastatel, mida hinnangu muudatus mõjutab. Aruandeperioodil ei ole taolisi hinnanguid rakendatud. 12

13 2.3 Välisvaluutapõhised tehingud Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansipäeval on ümber hinnatud eurodesse võttes aluseks depoopanga Swedbank poolt hindamishetkel kehtivad ülekandevaluuta ostukursid. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest. 2.4 Finantsvarade- ja kohustuste klassifikatsioon Fond klassifitseerib finantsvarad ja finantskohustused järgnevatesse kategooriatesse: finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande - soetamisel määratletud klassi õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad, positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid; laenud ja nõuded - raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised hoiused, tehingupäevaga kajastatud tehingutest saadaolevad summad, intressi- ja dividendinõuded. Laene ja nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; finantskohustused õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid; finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses - tehingupäevaga kajastatud tehingutelt maksta olevad summad, kohustused fondivalitseja ja depoopanga ees. Antud finantskohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatav finantsvara või- kohustus on kauplemiseesmärgil hoitav, s.t. omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil. Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Esmane ja edasine kajastamine Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande võetakse esmalt arvele tehingupäeval ehk päeval, mil Fond omandab lepingujärgsed õigused finantsinstrumendi omandamiseks. Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsvarad ja kohustused võetakse esialgselt bilansis arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantsvara või -kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Tehingutega kaasnevad tehingutasud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kuluna kirjel Tehingutasud. Muud finantsvarad ja kohustused võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses koos nendega otseselt seotud tehingukuludega. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse finantsvarasid ja finantskohustusi õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande nende õiglases väärtuses (vt ka Õiglase väärtuse hindamine allpool). Muud finantsvarad kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses (vt ka Korrigeeritud soetusmaksumus allpool). Finantskohustuste edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Väärtpaberite ümberhindlusest õiglases väärtuses tekkinud kasumid ja kahjumid, välja arvatud intressi- ja dividenditulu (-kulu) kajastatakse tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja kohustustest. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (valuutaforvardid) võetakse arvele õiglases väärtuses, arvestamata tehingukulusid tehingupäeval, edasine kajastamine toimub nende õiglases väärtuses. Juhul kui tuletisväärtpaberid on noteeritud aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtusena turuväärtust. Vastasel juhul kasutatakse õiglase väärtuse leidmiseks hindamismeetodeid. 13

14 Need tehingud kajastatakse bilansis varana, kui nende turuväärtus on positiivne ning kohustusena, kui turuväärtus on negatiivne. Bilansis varade ja kohustuste õiglasi väärtusi tuletisinstrumentidel ei saldeerita. Tuletisinstrumentide arvestusel ei kasutata riskimaandamisarvestuse erireegleid. Valuuta forvardite realiseerunud kasum ja realiseerimata tulu/kulu tuletisinstrumentide ümberhindlusest kajastatakse tulude ja kulude aruandes periooditulu ning kuluna real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest. Korrigeeritud soetusmaksumus Finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumus on selle vara või kohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud põhiosa tagasimaksete, sisemise intressimäära meetodil leitud kumulatiivse amortisatsiooni või muu erinevuse algse seostusmaksumuse ja lunastusväärtuse vahel ning vara väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Õiglase väärtuse hindamine Õiglase väärtuse all mõeldakse väärtust, millega Fondi vara on võimalik müüa tehingust huvitatud ja Fondist sõltumatule osapoolele hindamispäeva seisuga. Väärtpaberibörsil kaubeldavate finantsvarade ja -kohustuste (näiteks aktsiad, fondid, võlakirjad, tuletisinstrumendid) puhul põhineb õiglane väärtus börsipäeva sulgemishinnal (close price). Fond kajastab kõiki investeeringuid väärtpaberitesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande, välja arvatud need investeeringud, mille õiglast väärtust ei ole võimalik leida. IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine kohaselt börsil kaubeldavate finantsvarade ja -kohustuste õiglase väärtusena kasutatakse börsi sulgemishinda, kui see jääb ostu- ja müüginoteeringu vahele. Kui sulgemishind ei jää antud vahemikku, määrab fondivalitseja õiglase väärtusena hinna ostu-ja müügihinna vahel, mis kõige täpsemalt väljendaks konkreetse väärtpaberi õiglast väärtust. Fondi varade väärtuse määramise aluseks on AS LHV Varahaldus juhatuse poolt kinnitatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse arvutamise reeglid, millega määratakse reguleeritud turgudel kaubeldavate, reguleeritud turul mittekaubeldavate ja muude Fondi finantsvarade ja -kohustuste määramise põhimõtted. Börsil kaubeldava investeerimisfondi aktsia või osaku väärtus määratakse samamoodi nagu börsil kaubeldava aktsia väärtus. Börsil mittekaubeldava lepingulise fondi osaku väärtus määratakse viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või kui hind ei ole kättesaadav, siis fondi puhasväärtuse põhjal. Börsil kaubeldava võlaväärtpaberi väärtus määratakse vastavalt reguleeritud turu viimasele teadaolevale ostunoteeringule (last bid-price). Kui instrumentide õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võidakse neid kajastada soetusmaksumuses või määrab õiglase väärtuse fondivalitseja juhatus kasutades hindamismeetodeid. Fondivalitseja kasutab omapoolse õiglase väärtuse määramisel erinevaid hindamismeetodeid, mis hõlmavad sõltumatute osapoolte vahel hiljuti toimunud turutehinguid, viiteid teistele, ligikaudselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoo analüüsi ja optsioonide hindamise mudeleid ja muid hindamismeetodeid tuginedes võimalikult palju turuinfole ja võimalikult vähe firmapõhistele sisenditele. Finantsvarade kajastamise lõpetamine Finantsvarade kajastamine lõpetatakse ja see eemaldatakse Fondi bilansist kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele on aegunud või kui finantsvara koos kõigi oluliste omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud. Finantsvara kajastamise lõpetamisel näidatakse bilansilise jääkmaksumuse ja finantsvara realiseerimisel saadud müügihinna vahe tulude ja kulude aruande real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest. Realiseerimisega seotud tehingutasud näidatakse real Tehingutasud. Kui kõik või märkimisväärne osa finantsvara omandiga seotud riskidest ja hüvedest ei ole üle antud, siis ülekantud finantsvara kajastamist ei lõpetata (näiteks väärtpaberite laenamine). 14

15 Finantskohustuste kajastamise lõpetamine Fond lõpetab finantskohustuste kajastamise, kui lepinguga määratud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Erinevused finantskohustuse bilansilise jääkmaksumuse ja kustutatud või ülekantud maksumuse vahel kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Tasaarveldamine Finantsvarasid ja kohustusi tasaarveldatakse ja näidatakse bilansis netosummas ainult juhul, kui Fondil on selleks juriidiline õigus ning kavatsus need varad ja kohustused tasaarveldada või realiseerida samaaegselt. Fond ei ole aruande- ega võrreldaval perioodil varade ja kohustuste tasaarveldamist rakendanud. 2.5 Finantsvarade väärtuse langus Kui Fondil on finantsvarasid, mida ei kajastata nende õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruandes, siis hinnatakse igal aruande kuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et varade väärtus võib tegelikkuses olla vähenenud võrreldes nende varade bilansilise väärtusega. Finantsvara väärtuse langemisele võivad viidata: väärtpaberi emitendi finantsraskused, viited emitendi võimalikule pankrotile väärtpaberi intressi- või põhiosamaksete maksmatajätmine või hilinenud maksmine finantsvara aktiivse turu kadumine teised olulised sündmused, mis võivad viidata varade väärtuse langusele. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade väärtuse langemisel arvutatakse kahjumi suurus vara bilansilise väärtuse ning hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimääraga. Vara bilansilist väärtust vähendatakse saadud kahjumi võrra, kahjumit kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvara väärtuse languse korral antud vara intressitulu arvestust ei muudeta. Kui kahjum vara väärtuse languselt väheneb ja seda langust saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse kajastamist, siis tühistatakse eelnevalt kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum. 2.6 Intressid Intressitulud ja -kulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava rahavoo täpselt läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab Fond rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Intressitulu finantsvaradelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande, kajastatakse eraldi real Intressitulu. 2.7 Dividendid Dividendid võetakse arvele esimesel päeval, mil aktsia kaupleb ilma dividendita (Ex-dividends date), arvestades välja kuulutatud dividendimäära, Fondi poolt omatavate aktsiate arvu aktsionäride nimekirja fikseerimise päeval ning rakendatavat maksumäära. Dividendinõue eemaldatakse aktivatest vastava rahasumma laekumisel Fondi. Enammakstud maksud dividendidelt jäetakse aktivatena üles, kuni summad laekuvad Fondi. Dividenditulu finantsvaradelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande, kajastatakse eraldi real Dividenditulu. 2.8 Viitlaekumised Viitlaekumiste all kajastatakse üldiselt dividendinõuded (vt arvestuspõhimõte "Dividendid"), tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomuga nõuded ning müügitehingud, mille väärtuspäev on hiljem kui bilansipäev. 15

16 2.9 Raha ja rahaekvivalendid Raha ja rahaekvivalendid all kajastatakse nõudmiseni hoiuste saldod pangakontodel, üleööhoiuste saldod ning kuni 3-kuulisi tähtajalisi hoiuseid. Üleööhoiustelt laekunud intressid kajastatakse tulude ja kulude aruandes real Intressitulu Tähtajalised hoiused Tähtajaliste hoiuste all kajastatakse krediidiasutustes hoitavaid hoiuseid. Vastavalt investeerimisfondide seadusele võib avatud avalik Fond investeerida krediidiasutuste hoiustesse tähtajaga kuni 12 kuud. Tähtajalistelt hoiustelt arvestatud kuid hindamispäevaks laekumata intressid kajastatakse bilansis real Tähtajalised hoiused ning tulude ja kulude aruandes real Intressitulu Investeerimisfondi puhasväärtuse arvutamine Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks lähtudes investeerimisfondide seadusest, Rahandusministri kehtestatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrast, AS LHV Varahaldus (fondivalitseja) sisemistest protseduurireeglitest ja Fondi tingimustest. Fondi vara puhasväärtuse (NAV) määramiseks arvutatakse välja Fondi koguvarade turuväärtus ning lahutatakse sellest Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus saadakse kogupuhasväärtuse jagamisel ringluses olevate osakute arvuga Valitsemistasu Valitsemistasu on fondivalitsejale makstav tasu Fondi valitsemise eest. Valitsemistasu määr on 2,0% aastas Fondi varade turuväärtusest. Valitsemistasu määra vähendatakse vastavalt õigusaktides sätestatule. Kuni 31. juulini 2015 vähendati valitsemistasu määra sõltuvalt Fondi varade turuväärtusest kuni 0,5%-ni aastas järgmiselt: 1) kui Fondi aktivate turuväärtus ületab 100 miljonit eurot, alandatakse seda ületaval osal tingimustes sätestatud valitsemistasu määra 10% võrra; 2) iga järgneva 100 miljoni euro ületamisel rakendatakse seda ületavale varade turuväärtusele valitsemistasu määra, mis on 10% võrra väiksem võrreldes valitsemistasu määraga, mis kehtis eelmises 100 miljoni euro vahemikus. Alates 1. augustist toimub määra vähendamine vastavalt Rahandusministri määruses 26. juuni 2014 nr 23 toodud põhimõtetele. Perioodil 1. august 2015 kuni 31. jaanuar 2016 kehtiv valitsemistasu vähendav kordaja leiti 2. juuli 2015 kõigi fondivalitseja kohustuslike pensionifondide aktivate turuväärtuse alusel. Alates aastast leitakse valitsemistasu määra vähendav kordaja kord aastas kõigi fondivalitseja kohustuslike pensionifondide 1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva aktivate turuväärtuse seisuga ning kordajat rakendatakse alates vastava aasta 1. veebruarist. Määra vähendav kordaja määratakse täpsusega neli kohta peale koma ning on välja toodud Fondi emissiooniprospektis. Valitsemistasu arvestatakse Fondi varade turuväärtusest maha igapäevaselt ning makstakse välja hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimasel pangapäeval Tehingutasud Tulude ja -kulude aruandes on real Tehingutasud all kajastatud Fondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud Osakute märkimine Osakute märkimine toimub vastavalt Fondi emissiooniprospektis kirjeldatud tingimustele. Alates 1. juunist 2009 kuni aasta lõpuni peatati maksed pensionifondidesse. Kuni 30. novembrini 2009 oli II sambaga liitunutel võimalik esitada avaldus jätkamaks aastast II samba makseid vabatahtlikult. Isikutel, kes avaldust ei esitanud, olid II samba maksed peatatud ka aastal, taastudes aastast 50% ulatuses ning jätkudes aastast 2012 tavapärase süsteemi alusel. Isikutele, kes jätkasid vabatahtlikult 2% maksmist II sambasse, on aastatel 2014 kuni 2017 riigi panus 16

17 varasema 4% asemel 6% aastal oli võimalik esitada maksete tõstmise avaldus, mille puhul on inimese ja riigi maksed aastatel 2014 kuni 2017 vastavalt 3% ja 6% Osakute vahetamised, väljamaksed osakuomanikele, märkimis- ja tagasivõtmistasu Osakuomanikul on õigus vahetada Osakud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, kui vahetamine ei ole õigusaktide alusel keelatud. Pensionifondi vahetamisel Osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamisel makstakse Osakuomaniku arvel tagasivõtmistasu. Väljamaksed pensionifondist toimuvad vastavalt kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatule. Osakuomanikul tekib õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele vanaduspensioniikka jõudmisest arvates. Sõltuvalt kogutud osakute väärtusest on osakuomanikul õigus sõlmida kogumispensioni saamiseks kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist. Aastast 2010 ei võta fondivalitseja osakute väljalaskmisel väljalasketasu. Osakute tagasivõtmistasu piirmäär on 1% osaku puhasväärtusest ning kuulub fondivalitsejale tasumisele osaku lunastatud osakuomaniku arvelt. Osaku tagasivõtmistasu ei võeta, kui osakuomanik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või osakuomanikul on sellesse ikka jõudmiseni jäänud viis aastat või vähem, samuti ei võeta osaku tagasivõtmistasu siis, kui osakuid vahetatakse fondivalitseja poolt valitsetava teise fondi osakute vastu Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja raamatupidamise aastaaruande koostamise päeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud asjaoludega (täpsem informatsioon lisas 9). Lisa 3 Finantsriskide juhtimine Fond investeerib oma vara vastavalt Fondi investeerimiseesmärkidele erinevatesse väärtpaberitesse, tuletisinstrumentidesse, hoiustesse. Fondi investeerimisega kaasnevad mitmesugused riskid, mis võivad mõjutada investeeringu tootlust. Fondi minevikutootlus ei tähenda lubadust Fondi järgmiste perioodide tulude kohta. Fondi investeerimispoliitikast tulenevalt võib osaku puhasväärtus kõikuda. Fond võib teenida nii kasumit kui ka kahjumit. Investor peaks arvestama sellega, et tulevikus ei pruugi ta Fondist tagasi saada kogu sinna investeeritud summat. Mida lühem on investori investeeringu kestus Fondis, seda tõenäolisem on kaotuse võimalus. Fondijuht investeerib Fondi vara vastavalt Fondi investeerimiseesmärkidele, arvestades seejuures Investeerimisfondide seaduse ja Fondi tingimustega seatud investeerimispiiranguid. Investeerimislimiitidest kinnipidamist jälgitakse igapäevaselt, investeerimispiirangute ületamise korral võtab fondijuht ette meetmed nende likvideerimiseks. Fondi investeerimispoliitikast tulenevalt on Fond avatud järgmistele riskidele: tururisk krediidirisk likviidsusrisk kapitalirisk 3.1 Tururisk Tururisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võib tekkida finantsinstrumentide tulevaste rahavoogude õiglase väärtuse muutusest tulenevalt muutustest intressimäärades, valuutakurssides ja aktsiahindades. Tururiski vähendamiseks hajutatakse investeeringuid erinevate emitentide, riikide ja piirkondade vahel ning võidakse kasutada tuletisinstrumente. 17

18 Väärtpaberiturgudel toimuvat jälgitakse igapäevaselt. Turusituatsioonide muutumisel võidakse vajadusel investeeringutes teha muudatusi, näiteks vähendada või suurendada aktsiaosakaalu Fondi koguinvesteeringutes. Fondi investeeringud aruandepäeva seisuga on toodud Investeeringute aruandes. Intressimäära risk Intressimäära risk tuleneb võimalusest, et muutused intressimäärades mõjutavad tuleviku rahavoogusid või finantsinstrumendi õiglast väärtust. Suurem osa intressiriskist tuleneb investeeringutest võlainstrumentidesse. Fond investeerib valdavalt fikseeritud intressimääraga võlakirjadesse ning intressiriski kandvatesse instrumentidesse keskmise kestusega 4-12 aastat. Tabelis esitatud tundlikkuse analüüs näitab põhjendatud võimalike intressimäärade muutuste mõju Fondi kasumlikkusele tulenevalt kahest aspektist: aruandeperioodi lõpu seisuga hoitavate ujuva intressimääraga finantsinstrumentide (võlakirjad) neto intressitulu aastane muutus; aruandeperioodi lõpu seisuga hoitavate fikseeritud intressimääraga finantsinstrumentide (raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised hoiused ja võlakirjad) õiglase väärtuse aastane muutus. Intressimäärade muutuse mõju tulude ja kulude aruandele Muutus baaspunktides Intressitulu Muutus (EUR) Õiglase väärtuse muutus (EUR) EUR +/- 20 +/ / USD +/- 20 +/ / EUR +/- 20 +/ / USD +/- 20 +/ /- 508 Järgnev tabel analüüsib Fondi avatust intressiriskile. Fondi intressiteenivad varad on kajastatud põhisummades ja kategoriseeritud järgmise intressi ümberhindamise järgi. Fondil puudusid ja aastal intressikandvad kohustused. Summad tabelis on esitatud eurodes Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Varad Raha ja raha ekvivalendid ning tähtajalised hoiused Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Kokku Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Varad Raha ja raha ekvivalendid ning tähtajalised hoiused Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Kokku Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi väärtus muutub tulenevalt muutustest valuutakurssides. Fond kasutab valuutariski maandamiseks tuletisinstrumente. Avatud valuutapositsiooni jälgib fondijuht igapäevaselt. Vastavalt Fondi tingimustele võib Fond hoida avatud valuutapositsiooni maksimaalselt 50% NAV-st. Lähtudes soovist mitte nii suurel 18

19 määral olla valuutariskile avatud, hoitakse avatud valuutapositsiooni maksimaalselt 20% NAV-st. Erinevates valuutades nomineeritud varad ja kohustused on tabeli veergudes toodud eurodes vastavalt bilansipäeval kehtinud vahetuskursile. Fondil on finantskohustused ainult eurodes. Avatud valuutapositsioonide kontsentreerumine EUR USD RON RUB Muu Valuutariski kandvad varad Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Aktsiad Fondiosakud Viitlaekumised Valuutariski kandvad varad kokku Valuutariski kandvad kohustused Muud kohustused Valuutariski kandvad kohustused kokku Avatud valuutapositsioon EUR USD LTL RUB Muu Valuutariski kandvad varad Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Aktsiad Fondiosakud Viitlaekumised Valuutariski kandvad varad kokku Valuutariski kandvad kohustused Muud kohustused Valuutariski kandvad kohustused kokku Avatud valuutapositsioon Järgnev tundlikkuse analüüs esitab põhjendatud võimalike muutuste mõju tulude ja kulude aruandele valuutades, milles Fondil on olulised finantsvarad aruandeperioodi lõpu seisuga. Tabelis esitatud summad on eurodes. Mõju tulude ja kulude aruandele Kursimuutus 2015 Kursimuutus 2014 USD kurss +/- 10% +/ /- 10% +/ RON kurss +/- 10% +/ /- 10% +/- 0 RUB kurss +/- 10% +/ /- 10% +/

20 Aktsiahinna risk Aktsiahinna risk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib ebasoodsatest muutustest aktsiate või nendega seotud tuletisinstrumentide õiglases väärtuses tulenevalt muutustest aktsiaindeksites või üksikute aktsiate hindadest. Fond maandab riski investeerides erinevatele turgudele ja limiteerides maksimaalseid positsioone emitentide ja riikide kaupa. Fondi järgib aktsiahinna riski juhtimisel nii õigusaktides ja Fondi tingimustel välja toodud piiranguid kui ka täiendavalt kehtestatud sisemisi piiranguid. Järgitavateks piiranguteks on: ühe väärtpaberi maksimaalne investeering 5% NAV-st; ühe konsolideerimisgrupi poolt välja antud väärtpaberite maksimaalne osakaal 20% NAV-st; aktsiate ja aktsiafondide maksimaalne osakaal 50% NAV-st; lubatud maksimaalne osaluse osakaal äriühingust 10%. Lisaks nimetatud piirangutele on kehtestatud veel täiendav piirang aktsiatesse investeerimisel tagamaks seda, et turuhindade muutuse tagajärjel ei rikutaks maksimaalset lubatud aktsiatesse investeerimise piiri. Arvutustes kasutatakse Balti-, Euroopa- ja maailma aktsiaturgude volatiilsuste ning omavahelise korrelatsiooni hindamiseks Balti võrdlusindeksi (OMX Baltic Benchmark), Euroopa turgude indeksi (MSCI Europe Index) ning maailma turgude indeksi (MSCI World Index) tootlusi. Analüüsis kasutatakse eelmise kuu turgude päevaseid tootlusi ning Fondi aktsiainvesteeringu regionaalsed osakaalud on fikseeritud aruandekuupäeva seisuga. Analüüs tugineb järgmistele eeldustele ja arvutuspõhimõtetele: Balti-, Euroopa- ning maailma aktsiaturgude tootluste omavahelised korrelatsioonid leitakse arvutuslikult. Sellest lähtuvalt leitakse Fondi aktsiaportfelli kogutootluse standardhälve. Usaldusnivooks on fikseeritud 99.9%. Regioonide lõikes jagunevad Fondi aktsia- ja fondiinvesteeringud investeeringute peamise majandustegevuse järgi järgnevalt: Osakaal fondi varadest Osakaal fondi varadest Baltikum 19.99% % Euroopa 11.91% % Muu 4.93% % Aktsiainvesteeringu minimaalse ja maksimaalse osakaalu puhver arvestades turgude volatiilsust ja selle mõju Fondi tulude ja kulude aruandele: Muutus 2015 Muutus 2014 Lubatud maksimaalne osakaal 50% +/- 0.20% +/ /- 0.12% +/ Lubatud minimaalne osakaal 20% +/- 0.20% +/ /- 0.09% +/ Fondi investeeringute jaotus geograafiliste piirkondade ja sektorite lõikes on esitatud lisas 3.3 Krediidirisk. 3.2 Likviidsusrisk Likviidsusrisk on võimalus, et turu madala likviidsuse tõttu ei ole Fond võimeline ostma või müüma väärtpabereid soovitud hinnatasemel ning seetõttu ei ole võimalik järgida Fondi investeerimispoliitikat ja/või ei saa rahuldada kõiki osakute lunastusnõudeid õigel ajal, seda eriti olukorras, kus mitmeid suuri lunastusordereid on kogunenud samaaegselt. Likviidsusrisk võib samuti suureneda tururiski ja krediidiriski suurenemisega raskes turuolukorras, näiteks majanduslanguse korral. 20

21 Fond juhib likviidsusriski järgmiste kriteeriumite alusel: Fond investeerib valdavalt turukõlbulikesse väärtpaberitesse, mis on kergesti realiseeritavad; Fond investeerib minimaalselt 65% NAV-st likviidsetesse väärtpaberitesse. Mittelikviidsete väärtpaberite hulka loetakse alla investeerimisjärgu krediidireitinguga äriühingute (mille koguvõlg jääb alla ühe miljardi euro) võlakirjad, turul mittekaubeldavad aktsiad ning turul mittekaubeldavad kinniste fondide osakud; Fond võib investeerida maksimaalselt 10% NAV-st turul mittekaubeldavatesse aktsiatesse ja võlakirjadesse; Osakute vahetamine toimub 3 korda aastas, mille jaoks on Fondil piisavalt aega likviidsuspositsiooni parandada. Fondi finantsvarad kogusummas eurot on fondijuhi hinnangul väga likviidsed, kuna Fondi positsiooni on võimalik kuni 3 börsipäevaga turutingimustel realiseerida. Alljärgnevas tabelis on grupeeritud mittelikviidsete väärtpaberite info, mille realiseerimine võib võtta kuni 2 nädalat või üle 2 nädala: Mittelikviidsed väärtpaberid Kiiresti realiseeritavad (alla 2 nädala) Arco Vara 21/08/ Telekom Slovenije 21/12/ Bank Saint Petersburg 25/07/ Realiseerimiseks rohkem kui 2 nädalat WMG HC BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S Lithuania SME Fund KÜB BaltCap Private Equity Fund II SCSp East Capital Baltic Property Fund III East Capital Baltic Property Fund II Birdeye BPM Mezzanine Fund BPM Mezzanine Fund EfTEN Kinnisvarafond EfTEN Kinnisvarafond II EfTEN Balti Kinnisvaraportfell KS EuVECA Livonia Partners Fund KJK Fund II Sicav-SIF Balkan KJK Fund II Sicav-SIF Balkan KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Discovery KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Discovery Kokku Fondijuht jälgib Fondi likviidsuspositsiooni igapäevaselt. Likviidsete vahendite mittepiisavuse korral informeerib fondijuht koheselt riskijuhtimise üksust ja juhatust. Riskijuhtimise üksuse igakuistes ülevaadetes juhatusele on toodud välja ka eelpool nimetatud likviidsusega seotud positsioonid. Fondil ei ole kindla lunastustähtajaga finantskohustusi, mistõttu ei ole siinkohal esitatud ka Fondi kohustuste ja nende kohustuste katteks hoitavate varade struktuuri tähtaegade lõikes. Fondi bilansipäeva finantskohustuste maksetähtajad on kuni 1 kuu, kuid tulenevalt Fondi likviidsete finantsvarade mahust suudab Fond finantskohustusi täita. 3.3 Krediidirisk Krediidirisk on võimalik kahju, mille võib põhjustada finantsinstrumendi vastaspoole võimetus oma kohustusi täita. Fond järgib sisemisi protseduurireegleid vastaspoolte valimisel ning fondijuht jälgib regulaarselt vastaspoolte krediidireitinguid, uudisvoogu ja finantsaruandeid. Fondijuht esitab kord kuus mitte-kvantitatiivsete riskide ülevaate riskijuhtimise üksusele ja juhatusele, mis sisaldab ka vastaspooltega toimunud olulisi sündmusi. 21

22 Fond järgib krediidiriski juhtimisel nii õigusaktides ja Fondi tingimustel välja toodud piiranguid kui ka täiendavalt kehtestatud sisemisi piiranguid. Järgitavateks piiranguteks on: Fondi võlakirjakontsentratsioon ühe emitendi kohta sõltub emitendi tüübist: vastavate keskvalitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud võlakirjadesse maksimaalselt 35% NAV-st; muude emitentide puhul 5% NAV-st; Fond võib hoiustada ühe krediidiasutuse hoiustesse maksimaalselt 10% NAV-st. Tabelis on välja toodud Fondi maksimaalne avatus krediidiriskile, lähtuvalt instrumentide bilansilistest väärtustest ning tuletisinstrumendid on esitatud netosummas (tabel ei kajasta aktsia- ja fondiinvesteeringuid, mis ei kanna krediidiriski). Fondis ei ole ühtegi võlakirja, mis oleks ületähtaegne oma põhiosa või intressimaksetega. Fond ei ole pantinud oma finantsvara Raha ja raha ekvivalendid ning tähtajalised hoiused Viitlaekumised Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande: Võlakirjad Kokku Standard & Poors / Moody s reitingute lõikes jagunevad fondi investeeringud võlakirjadesse: AAA / Aaa 9.65% 0.00% AA / Aa2 0.82% 0.00% A+ / A1 0.00% 1.27% A / A2 4.10% 2.47% A- / A % 11.71% BBB+ / Baa1 4.86% 44.96% BBB / Baa % 7.43% BBB- / Baa3 5.03% 9.37% BB+ / Ba % 15.22% BB / Ba2 2.50% 5.10% B+ / B1 0.00% 2.40% B / B2 2.40% 0.00% Reitinguta 2.95% 0.07% Kokku % % Raha ja deposiitide krediidirisk on marginaalne kuna nõudmiseni kontol olev raha asub depoopangas, mille krediidireiting on Aa3 (Moody s) ning deposiitide sõlmimisel oleme lähtunud eelkõige vastaspoolte usaldusväärsusest (emapankade Moody se krediidireitingud Aa3 ja B1). Eraldi regiooniti investeerimispiiranguid kehtestatud ei ole. Küll aga on piirangud riikide kaupa. Riikidesse investeerimise piirangud leitakse vastava mudeli abil, mis arvestab välistest allikatest saadud informatsiooni vastava riigi kohta, võttes arvesse ka Fondi investeerimise põhiprintsiipe ja riskitaset. Regioonide lõikes jagunevad Fondi finantsvarad järgnevalt: Baltikum 53.35% 75.84% Euroopa 31.82% 11.90% Euroopa arenevad turud 7.32% 9.15% Venemaa 0.20% 0.14% Põhja-Ameerika 5.77% 2.96% Ladina-Ameerika 1.54% 0.00% Kokku % % 22

23 Sektorite lõikes jagunevad Fondi finantsvarad järgnevalt: Raha ja raha ekvivalendid 13.94% 38.17% Kestvuskaubad 1.89% 1.62% Esmatarbekaubad 3.34% 1.87% Energia 0.64% 0.76% Finantssektor 5.55% 6.38% Valitsus 34.86% 28.02% Tervishoid 1.69% 2.00% Tööstussektor 1.42% 1.15% Informatsioonitehnoloogia 0.88% 1.08% Materjalid 0.76% 0.48% Regionaalsed fondid 27.78% 14.33% Telekommunikatsiooniteenused 0.67% 0.83% Kommunaalteenused 6.56% 3.32% Kokku % % Lisa 4 Kapitali juhtimine Fondi kapital koosneb tema netovaradest (vt lähemalt Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne) ehk Fondi osakute emiteerimisest saadud rahast ja Fondi kasumist. Fondi kapital muutub regulaarselt tulenevalt uute osakute emiteerimisest ning kolm korda aastas on Fondi osakuomanikel võimalus fonde vahetada ja Fondist väljuda. Fondijuht monitoorib oodatavaid raha sisse ja väljavooge eesmärgiga tagada piisav likviidsuspuhver osakute lunastuseks. Lisa 5 Finantsvarade ja kohustuste õiglane väärtus Fondi finantsvarade ja kohustuste bilansiline väärtus vastab valdavalt nende õiglasele väärtusele, arvestades kasutatavate hindamistehnikate erisusi. Õiglases väärtuses mõõdetavate varade hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel: tase 2. tase 3. tase Kokku Aktsiad Fondiosakud Võlakirjad Finantsvarad kokku tase 2. tase 3. tase Kokku Aktsiad Fondiosakud Võlakirjad Finantsvarad kokku Fond kajastab finantsvarasid õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande. Fond kategoriseerib finantsinvesteeringud sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele: 1. tase finantsinvesteeringud, mida hinnatakse börsil või muul aktiivsel turul noteeritud hinnas 2. tase finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamistehnikatega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad) 3. tase finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamistehnikad põhinevad mittejälgitavatel sisenditel (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) Aktiivsel turul kaubeldavate väärtpaberite väärtuseks loetakse viimane teadaolev sulgemishind reguleeritud turul, mis enamikel juhtudel langeb ostu- ja müüginoteeringu vahele. 23

24 Muud hindamismeetodit kasutatakse turul mittekaubeldavate kinniste fondide osakute ja turul mittekaubeldavate aktsiate väärtuse määramisel. Turul mittekaubeldavate kinniste fondide õiglase väärtuse määramisel tuginetakse fondide poolt edastatud NAV-le. Erinevad fondid edastavad vastava aruande kas 4 või 12 korda aastas. Kui pärast NAV-i avaldamist tehakse vastavasse fondi investeering, siis see lisandub avaldatud väärtusele. Mittekaubeldavate kinniste fondide erakapitali investeeringute väärtuse hindamisel toetub vastav fondivalitseja kehtivatele rahvusvahelistele standartidele - International Private Equity and Venture Capital Valuation Guidelines - Edition December Need standardid näevad ette erinevaid investeeringu väärtuse hindamismeetodeid sõltuvalt investeeringu iseloomust, ettevõtte arengustaadiumist ja finantsseisust. Nende erinevate hindamismeetodite eesmärgiks on leida investeeringu õiglane väärtus. Üldiselt kasutatakse järgmist kolme meetodit: 1) Turupõhine lähenemine (Market Approach); 2) Rahavoo või sissetuleku põhine lähenemine (Income Approach); 3) Kuludepõhine lähenemine (Cost Approach). Arvestades Fondis olevate erakapitali investeeringute iseloomu on edaspidi kavas kasutada peamiselt kahte meetodit, mis on mõlemad turupõhised meetodid: Hiljutise investeeringu hinna meetod (Price of Recent Investment) meetod seisneb selles, et investeeringu õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse turul hiljuti toimunud tehingu hinda, arvestades tehingu tausta, olulisust ja suurust turu seisukohalt. Selle meetodi abil leitud väärtust võib kasutada vaid suhteliselt lühikest aega, kuna tehingu asjaolud kaotavad oma aktuaalsust aja jooksul, samuti muutuvad ka turu tingimused. Meetod on oma iseloomult suhteliselt subjektiivne, seetõttu saadud väärtuse täiendava valideerimise huvides kasutame diskonteeritud rahavoogude meetodit. Suhtarvude meetod (Multiples) meetod näeb ette, et hinnatava ettevõte äri on välja kujunenud ning omab jätkusuutlikku rahavoogu. Õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse tööstusharu esindavate börsil noteeritud ettevõtete suhtarve, mis haakuvad hindamisobjektiks oleva investeeringuga. Tüüpiliselt kasutame järgimisi suhtarve: P/E, EV/EBITDA, EV/Sales. Juhul, kui ülalpool loetletud meetodid ei suuda kindlaks määrata investeeringu õiglast väärtust, kasutatakse muid rahvusvaheliste standarditega ette nähtud meetodeid. Järgnevas tabelis on välja toodud 3. taseme investeeringute õiglase väärtuse muutused. Fondiosakud Aktsiad Kokku Saldo Ost/müük Õiglase väärtuse muutus Saldo Ost/müük Õiglase väärtuse muutus Saldo Aruandeaastal ning võrreldaval perioodil ei olnud 1. ja 3. taseme vahelisi liikumisi. Seisuga on 3. taseme varade väärtus eurot ( : eurot) ehk 14.84% ( : 13.58%) Fondi puhasväärtusest. Kui nende investeeringute väärtused muutuvad +/-10%, siis on mõju Fondi puhasväärtusele +/ eurot ( : +/ eurot). 24

25 Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne tegevuse algus: juuni a Fondi puhasväärtus Osaku puhasväärtus Fondi puhasväärtus Osaku puhasväärtus Käesolevas aruandes toodud NAV erinevus esialgsest avaldatud NAV-st on peamiselt seotud aruande koostamise ajaks saadud täiendava informatsiooni arvesse võtmisega investeeringute hindamisel (vt ka Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused). Lisa 7 Viitlaekumised Viitlaekumistena on kajastatud laekumata dividendide nõuded summas eurot ja laekumata raha varade müügist summas eurot. Seisuga olid laekumata dividendinõuded summas eurot ning laekumata raha varade müügist seisuga summas eurot. Lisa 8 Seotud osapooled Seotud osapoolteks käesoleva aruande mõistes loetakse fondivalitsejat AS LHV Varahaldus, teisi fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimis- ja pensionifonde ning fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid. LHV Pensionifond L maksab igakuiselt valitsemistasu fondivalitsejale aastal moodustasid tasud kokku eurot, võlgnevus bilansipäeva seisuga on eurot aastal moodustasid tasud kokku eurot, võlgnevus seisuga oli eurot. Fondivalitseja poolt valitsetavate teiste fondidega tehtud tehingud on olnud turutingimustel ning vahendustasusid nende tehingute eest ei ole võetud ega makstud a ja a tehingutasud LHV Pangale on avalikustatud Tehingu- ja vahendustasude aruandes. Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused a raamatupidamise aruande koostamisel on võetud arvesse turul aktiivselt mittekaubeldavate väärtpaberite bilansipäevajärgselt saadud informatsiooni väärtuse hindamise osas seisuga. Kõrgem hind sai fondijuhile teatavaks ja kaasati igapäevase Fondi osaku puhasväärtuse arvutusse EfTEN Kinnisvarafond II ja Balti Kinnisvaraportfell puhul alates ja EfTEN Kinnisvarafond puhul alates Sellest tulenevalt erineb raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud Fondi osaku puhasväärtus avalikustatud Fondi osaku puhasväärtusest järgnevalt: Väärtpaber Kogus Turuväärtus Hind Hind 14/ Mõju fondi NAV-le EfTEN Kinnisvarafond EfTEN Kinnisvarafond II Balti Kinnisvaraportfell

26 Tehingu- ja vahendustasude aruanne 2015 Tehingute arv Tehingute maht Makstud tehingu- ja vahendustasud Tasu % makstud tasudest AS Swedbank % AS SEB Pank % AS LHV Pank % Kokku % Aruandeperioodil on makstud väärtpaberitehingu tasu summas 320 EUR AS-le LHV Pank Tehingute arv Tehingute maht Makstud tehingu- ja vahendustasud Tasu % makstud tasudest AS Swedbank % AS SEB Pank % AS LHV Pank % Citadele Pank % DNB Pank % Kokku % Aruandeperioodil on makstud väärtpaberitehingu tasu summas EUR AS-le LHV Pank. 26

27 Fondi investeeringute aruanne seisuga (eurodes) Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting Reitinguagentuur* Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Intress Lõpptähtaeg Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksu-mus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas** Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest 1. Väärtpaberid % Võlakirjad % BRF 2.75% 03/06/22 Baa2 Moody s Brasiilia XS EUR 2.75% % Bulgaria 2.95% 03/09/24 BB+ S&P Bulgaaria XS EUR 2.95% % Elering 4.625% 12/07/18 A2 Moody s Eesti XS EUR 4.63% % Nelja Energia 02/06/21 NR - Eesti NO EUR 6.46% % Banco Santander 3.875% 06/02/26 Aa2 Moody s Hispaania ES EUR 3.88% % EDP Finance 4.125% 29/06/20 BB+ S&P Holland XS EUR 4.13% % Allianz Finance 08/07/41 A2 Moody s Holland DE000A1GNAH EUR 5.75% % Bank Saint Petersburg 25/07/17 B2 Moody s Iirimaa XS USD 7.63% % Buoni Poliennali 3.75% 01/08/21 Baa2 Moody s Itaalia IT EUR 3.75% % Lithuania 3.4% 03/10/20 A- Fitch Leedu LT EUR 3.40% % Lithuania 2.1% 06/11/24 A- Fitch Leedu LT EUR 2.10% % Lithuania 4.85% 07/02/18 A3 Moody s Leedu XS EUR 4.85% % Lithuania 5.5% 17/05/22 A- Fitch Leedu LT EUR 5.50% % Lithuania 3.375% 22/01/24 A3 Moody s Leedu XS EUR 3.38% % Lithuania 4.95% 22/09/17 A- S&P Leedu LT EUR 4.95% % Lithuania 4.1% 28/02/23 A- Fitch Leedu LT EUR 4.10% % Lithuania 2.125% 29/10/26 A3 Moody s Leedu XS EUR 2.13% % Lithuania 7.375% 11/02/20 A3 Moody s Leedu XS USD 7.38% % Glencore 5.25% 22/03/17 Baa3 Moody s Luksemburg XS EUR 5.25% % Latvenergo 1.9% 10/06/22 Baa2 Moody s Läti LV EUR 1.90% % Latvenergo 2.8% 22/05/20 Baa2 Moody s Läti LV EUR 2.80% % Latvia 2.625% 21/01/21 A3 Moody s Läti XS EUR 2.63% % Latvia 1.375% 23/09/25 A3 Moody s Läti XS EUR 1.38% % PKO Bank 2.324% 23/01/19 BBB+ S&P Rootsi XS EUR 2.32% % Romania 4.875% 07/11/19 Baa3 Moody s Rumeenia XS EUR 4.88% % 27

28 Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting Reitinguagentuur* Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Intress Lõpptähtaeg Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksu-mus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas** Turuväärtus EUR Romania 2.875% 28/10/24 Baa3 Moody s Rumeenia XS EUR 2.88% % Germany 4.75% 04/07/28 Aaa Moody s Saksamaa DE EUR 4.75% % City of Moscow 5.064% 20/10/16 Ba1 Moody s Saksamaa XS EUR 5.06% % Telekom Slovenije 4.875% 21/12/16 Ba2 Moody s Sloveenia XS EUR 4.88% % Slovenia 4% 22/03/18 Baa3 Moody s Sloveenia XS EUR 4.00% % Osakaal fondi varade puhasväärtusest Nokia 6.75% 04/02/19 Ba2 Moody s Soome XS EUR 6.75% % Nomura Bank 16/02/17 A- S&P Suurbritannia XS EUR 4.00% % Goldman Sachs 4.5% 30/01/17 BBB+ S&P USA XS EUR 4.50% % Morgan Stanley 5.5% 02/10/17 BBB+ S&P USA XS EUR 5.50% % Goldman Sachs 30/01/17 BBB+ S&P USA XS EUR 0.28% % Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetus-maksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest Aktsiad % Arco Vara Eesti EE EUR % Ekspress Grupp Eesti EE EUR % EfTEN Balti Kinnisvaraportfell Eesti EE EUR % Olympic Entertainment Group Eesti EE EUR % PRFoods Eesti EE EUR % Tallink Grupp Eesti EE EUR % Tallinna Kaubamaja Eesti EE EUR % Nortal Group Eesti EE EUR % Apranga Leedu LT EUR % Grigeo Grigiskes Leedu LT EUR % Linas Agro Leedu LT EUR % Šiauliu Bankas Leedu LT EUR % Grindeks Läti LV EUR % Latvian Shipping Company ¹ Läti LV EUR % Olainfarm Läti LV EUR % East Capital Explorer Rootsi SE SEK % 28

29 Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetus-maksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest Daimler Saksamaa DE EUR % Metsa Board Soome FI EUR % Technopolis Soome FI EUR % Bank Saint Petersburg Venemaa RU RUB % Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetus-maksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest Fondiosakud % Kinnisvarafondid % EfTEN Kinnisvarafond Eesti EE EUR % EfTEN Kinnisvarafond II Eesti EE EUR % Birdeye Timber Fund Eesti EE EUR % East Capital Baltic Property Fund II Luksemburg LU EUR % East Capital Baltic Property Fund III Luksemburg LU EUR % Aktsiafondid % Lithuania SME Fund KÜB Leedu EUR % DB X-Trackers MSCI Europe Small Cap Luksemburg LU EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Discovery Luksemburg LU EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Discovery Luksemburg LU EUR % SEF-LHV Persian Gulf Fund Luksemburg LU EUR % BaltCap Private Equity Fund II SCSp Luksemburg EUR % Invesco Asia Infrastructure Fund Luksemburg LU EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Luksemburg LU EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Luksemburg LU EUR % Pictet Water P Cap Luksemburg LU EUR % BPM Mezzanine Fund A share ¹ Luksemburg LU EUR % BPM Mezzanine Fund B share ¹ Luksemburg EUR % BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S. Läti EUR % KS EuVECA Livonia Partners Fund ¹ Läti - - EUR % Amundi ETF CAC 40 Prantsusmaa FR EUR % Fondul Proprietatea Rumeenia ROFPTAACNOR RON % ishares DAX EX Saksamaa DE EUR % ishares STOXX Europe 600 Health Care Saksamaa DE000A0Q4R36 - EUR % 29

30 Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetus-maksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest The Asia Pacific Fund USA US USD % WisdomTree Japan Hedged Equity Fund USA US97717W USD % Templeton Emerging Markets Fund ¹ USA US USD % Aberdeen Latin American Equity Fund USA US00306K USD % Latin America Discovery Fund USA US51828C USD % Morgan Stanley Emerging Markets Fund USA US61744G USD % Krediidiasutuse nimi Hoiuse liik Päritoluriik Reiting Reitinguagentuur* Alguskuupäev Alusvara nimetus Intress Lõpp-tähtaeg Hoiustatud summa Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest 2. Hoiused % Arvelduskontod Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s EUR % % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s JPY % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s RON % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s RUB % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s SEK % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody s USD % Tähtajalised hoiused Citadele Banka Eesti filiaal Tähtajaline hoius Läti B1 Moody s EUR 0.90% % Nordea Bank AB Eesti filiaal Tähtajaline hoius Rootsi Aa3 Moody s EUR 0.35% % 3. Muud varad % Muud nõuded % Laekumata dividendid % VARAD KOKKU % Fondi kohustused % FONDI VARADE PUHASVÄÄRTUS % * Lühendatud reitinguagentuuride täisnimed on Moody s Investor Service, Standard&Poors Corporation ja Fitch IBCA. ** Ühiku turuhind valuutas sisaldab selleks kuupäevaks kogunenud intressi. ¹ Reguleeritud turul mittekaubeldavad finantsvarad Reguleeritud turul mittekaubeldavate finantsvarade väärtuse hindamiseks kasutab AS LHV Varahaldus vastavalt veebilehel lhv.ee avalikustatud eeskirjale LHV Varahalduse investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid aktiivse turu kõrgeimat ostunoteeringut hindamispäeva seisuga (last bid-price), mis saadakse infotarnija (Bloomberg) vahendusel. 30

31 Fondi investeeringute aruanne seisuga (eurodes) Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting Reitinguagentuur* Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Intress Lõpptähtaeg Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas** Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest 1. Väärtpaberid % Võlakirjad % Bulgaria Republic 2.95% 03/09/24 BB+ S&P Bulgaaria XS EUR 2.95% % Arco Vara 14% 21/08/16 NR - Eesti EE EUR 14.00% % Elering 12/07/18 A3 Moody s Eesti XS EUR 4.63% % Banco Santander 3.875% 06/02/26 A1 Moody s Hispaania ES EUR 3.88% % EDP Finance 4.125% 29/06/20 Ba1 Moody s Holland XS EUR 4.13% % DE000A1GNAH Allianz Finance 08/07/41 A2 Moody s Holland EUR 5.75% % Croatia 6.5% 05/01/15 BB S&P Horvaatia XS EUR 6.50% % Bank Saint Petersburg 25/07/17 ² B1 Moody s Iirimaa XS USD 7.63% % Buoni Poliennali 3.75% 01/08/21 Baa2 Moody s Itaalia IT EUR 3.75% % Lithuania 4.85% 07/02/18 Baa1 Moody s Leedu XS EUR 4.85% % Lithuania 9.95% 09/12/15 ² Baa1 Moody s Leedu XS EUR 9.95% % Lithuania 3.75% 10/02/16 Baa1 Moody s Leedu XS EUR 3.75% % Lithuania 3.375% 22/01/24 Baa1 Moody s Leedu XS EUR 3.38% % Lithuania 4.95% 22/09/17 Baa1 Moody s Leedu LT EUR 4.95% % Lithuania 2.125% 29/10/26 Baa1 Moody s Leedu XS EUR 2.13% % Lithuania 3.4% 03/10/20 A- Fitch Leedu LT LTL 3.40% % Lithuania 5.5% 17/05/22 A- Fitch Leedu LT LTL 5.50% % Lithuania 4.1% 28/02/23 A- Fitch Leedu LT LTL 4.10% % Lithuania 7.375% 11/02/20 Baa1 Moody s Leedu XS USD 7.38% % Gazprom 5.875% 01/06/15 BBB- S&P Luksemburg XS EUR 5.88% % Glencore 22/03/17 Baa2 Moody s Luksemburg XS EUR 5.25% % Latvenergo 2.8% 22/05/20 Baa3 Moody s Läti LV EUR 2.80% % Latvia 2.625% 21/01/21 Baa1 Moody s Läti XS EUR 2.63% % PKO Bank PL EUR 2.324% A- S&P Rootsi XS EUR 2.32% % 31

32 Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting Reitinguagentuur* Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Intress Lõpptähtaeg Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas** Turuväärtus EUR Romania 4.875% 07/11/19 Baa3 Moody s Rumeenia XS EUR 4.88% % Romania 2.875% 28/10/24 Baa3 Moody s Rumeenia XS EUR 2.88% % Telekom Slovenije 4.875% 21/12/16 Ba2 Moody s Sloveenia XS EUR 4.88% % Slovenia Republic 22/03/18 Ba1 Moody s Sloveenia XS EUR 4.00% % Nokia 6.75% 04/02/19 Ba2 Moody s Soome XS EUR 6.75% % Nomura Bank 16/02/17 A- S&P Suurbritannia XS EUR 4.00% % Goldman Sachs 4.5% 30/01/17 Baa1 Moody s USA XS EUR 4.50% % Morgan Stanley 5.5% 02/10/17 Baa2 Moody s USA XS EUR 5.50% % Bank of America 18/05/16 Baa2 Moody s USA XS EUR 0.28% % Goldman Sachs 30/01/17 Baa1 Moody s USA XS EUR 0.44% % Morgan Stanley 13/04/16 Baa2 Moody s USA XS EUR 0.48% % Osakaal fondi varade puhasväärtusest Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest Aktsiad % Arco Vara Eesti EE EUR % Ekspress Grupp Eesti EE EUR % EfTEN Balti Kinnisvaraportfell Eesti EE EUR % Olympic Entertainment Group Eesti EE EUR % PRFoods Eesti EE EUR % Tallink Grupp Eesti EE EUR % Tallinna Kaubamaja Eesti EE EUR % Nortal Group Eesti EE EUR % Apranga Leedu LT EUR % Grigiskes ² Leedu LT EUR % Linas Agro Leedu LT EUR % Šiauliu Bankas Leedu LT EUR % Grindeks Läti LV EUR % Latvian Shipping Company Läti LV EUR % Olainfarm ² Läti LV EUR % East Capital Explorer ² Rootsi SE SEK % Bank Saint Petersburg ² Venemaa RU RUB % 32

33 Emitent/väärtpaberi nimetus Fondivalitseja Nimiväärtus Päritoluriik Valuuta Kogus Keskmine soetushind valuutas Soetusmaksumus kokku EUR Ühiku turuhind valuutas Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest Fondiosakud % Kinnisvarafondid % EfTEN Kinnisvarafond EfTEN Capital 0.60 Eesti EUR % Birdeye Timber Fund Birdeye Capital 10 Eesti EUR % East Capital Baltic Property Fund II East Capital Real Estate 100 Luksemburg EUR % Aktsiafondid % LHV Pärsia Lahe Fond ¹ LHV Varahaldus 6.39 Eesti EUR % Lithuania SME Fund KÜB BaltCap 1 Leedu EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan Discovery KJK Management Luksemburg EUR % BaltCap Private Equity Fund II SCSp BaltCap 1 Luksemburg EUR % Invesco Asia Infrastructure Fund Invesco Management - Luksemburg EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan KJK Management Luksemburg EUR % KJK Fund II Sicav-SIF Balkan KJK Management Luksemburg EUR % Pictet Water P Cap Pictet Funds Europe - Luksemburg EUR % BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S. BaltCap 1 Läti EUR % Fondul Proprietatea Templeton Asset Management 0.95 Rumeenia RON % The Asia Pacific Fund Baring Asset Management Asia - USA USD % Templeton Emerging Markets Fund ² Templeton Investment Management - USA USD % Aberdeen Asset Management Aberdeen Latin American Equity Fund ² Investment - USA USD % Latin America Discovery Fund ² Morgan Stanley Investment Management - USA USD % Morgan Stanley Emerging Markets Fund Morgan Stanley Investment Management - USA USD % Templeton Russia and East European Fund ² Franklin Advisers - USA USD % 33

34 Krediidiasutuse nimi Hoiuse liik Päritoluriik Reiting Reitinguagentuur Alusvara nimetus Alguskuupäev Lõpptähtaeg Hoiustatud summa Intress Turuväärtus EUR Osakaal fondi varade puhasväärtusest 2. Hoiused % Arvelduskontod Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti A1 Moody's Investor Service EUR % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti A1 Moody's Investor Service JPY % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti A1 Moody's Investor Service LTL % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti A1 Moody's Investor Service SEK % Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti A1 Moody's Investor Service USD % Tähtajalised hoiused Citadele Banka Eesti filiaal Tähtajaline hoius Läti B2 Moody's Investor Service EUR % % 3. Muud varad % Muud nõuded % Laekumata dividendid % VARAD KOKKU % Fondi kohustused % FONDI VARADE PUHASVÄÄRTUS % * Lühendatud reitinguagentuuride täisnimed on Moody s Investor Service, Standard&Poors Corporation ja Fitch IBCA. ** Ühiku turuhind valuutas sisaldab selleks kuupäevaks kogunenud intressi. ¹ Investeeringud fondivalitseja poolt valitsetavatesse teistesse fondidesse ² Reguleeritud turul mittekaubeldavad finantsvarad Reguleeritud turul mittekaubeldavate finantsvarade väärtuse hindamiseks kasutab AS LHV Varahaldus vastavalt veebilehel lhv.ee avalikustatud eeskirjale LHV Varahalduse investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid aktiivse turu kõrgeimat ostunoteeringut hindamispäeva seisuga (last bid-price), mis saadakse infotarnija (Bloomberg) vahendusel. 34

35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE LHV Pensionifond L osakuomanikele Oleme auditeerinud kaasnevat AS LHV Varahaldus (fondivalitseja) poolt valitsetava LHV Pensionifond L (fond) aastaaruannet, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruannet, investeeringute aruannet ning tehingu- ja vahendustasude aruannet. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2015, tulude ja kulude aruannet, fondi puhasväärtuse muutumise aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni. Fondivalitseja juhatuse kohustused fondi aastaaruande osas Fondivalitseja juhatus vastutab fondi aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas investeerimisfondide seadusega ning sellise sisekontrolli eest, nagu fondivalitseja juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta fondi aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamus aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse aastaaruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, fondivalitseja juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja aastaaruande üldise esituslaadi hindamist. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt fondi finantsseisundit seisuga 31. detsember 2015 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas investeerimisfondide seadusega. AS PricewaterhouseCoopers Ago Vilu Verner Uibo Vandeaudiitor, litsents nr 325 Vandeaudiitor, litsents nr märts 2016 AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: T: , F: ,