Amet Nimi Allkiri OÜ Zoroaster juhataja

Väljavõte

1 Käesoleva köite koostasid: Amet Nimi Allkiri juhataja Aivo Raud arhitekt insener ehitusinsener IV Vladimir Orlov volitatud arhitekt IV Jekaterina Šabanova ehitusinsener IV 1 / 19

2 SISUKORD 1 ARHITEKTUUR Üldandmed Projekteerimistöö piiritlus Alusdokumendid Normdokumendid Olemasolev hoone Arhitektuuri üldlahendus Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Energiatõhusus ja sisekliima Hoone ruumid (vt koos AR-7-01) Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Vundament, sokkel Põrand pinnasel Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Trepid Vahelaed Katus, katuslagi Välisseinad Siseseinad Avatäited Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed Fassaadipesusüsteem Hoone tehnilised andmed Lisad Hoone kasuliku pinda jaotus Muud lisad / 19

3 1 ARHITEKTUUR 1.1 Üldandmed Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga on ette nähtud renoveerida Narva-Jõesuu linnas, Koidu tn 25 asuv hoone. Renoveerimisele kuulub hoone tervikuna Alusdokumendid Lähteandmed 1. Tellija lähteülesanne ja tehniline kirjeldus; 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus nr a.; 3. Ehitisregistri andmed. 4. Riigihanke nimetus: Narva-Jõesuu linna Koidu tn 25 hoone arhitektuur-ehitusliku osa rekonstrueerimisprojekti koostamine Lisa 7 tehniline kirjeldus Uuringud, mõõtmised, prognoosid 1. Narva-Jõesuu linna Koidu tn 25 hoone arhitektuur-ehitusliku osa rekonstrueerimisprojekti koostamine. Mõõdistusprojekt. Tööde teostaja Zoroaster OÜ. Töö nr /MP, Edise, 2014.a Normdokumendid Eesti Vabariigi seadused: 1. Ehitusseadustik, RT I , 1 (redaktsioon ); 2. Tuleohutuse seadus, RT I , 137 (redaktsioon ); Eesti Vabariigi Valitsuse määrused: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri a määrus nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ; 3 / 19

4 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile ; 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord ; 4. Sotsiaalministri a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ; 5. Vabariigi Valitsuse a. määrus nr 131 Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Eestis kehtivad standardid EVS 811:2012 EVS 865-2:2014 EVS 812-7:2008 EVS 842:2003 EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Hoone ehitusprojekt Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused Muud dokumendid 1. Tarindi RYL 2010; 2. Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd. 1.2 Olemasolev hoone Koidu tn 25 hoone on ehitatud 1986.aastal. Tegemist on kolmekorruselise hoonega. Hoone on keldriga ning ilma pööninguta. Hoone on ehitatud telliskividest ning on lamekatusega. 4 / 19

5 Hoone keldrikorrusel asuvad tehnilised ruumid (soojussõlm, elektrikilbi ruum, laoruum). Esimesel korrusel asuvad apteek, hambaarsti kabinet, juuksurisalong ning postkontor. Teisel korrusel asuvad meditsiiniruumid perearstide kabinetid ning linnavalitsuse töötajate kabinetid. Kolmandal korrusel asub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ruumid. 1.3 Arhitektuuri üldlahendus Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Tegemist on olemasoleva hoonega, mille paiknemine jääb muutmata. Hoone paikneb katastrinumbrita krundil. Plaaniline kõrgus täpsustatakse vertikaalplaneeringuga Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud ehitustööde etappideks jaotamist Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Projekti koostamisel on arvestatud tellija soovide ja nõuannetega. Välja vahetatakse põrandakatted, paigaldatakse ripplaed, seintele on ette nähtud uus viimistlus. Ruumilahendus muutub vähesel määral. Käesolev ruumiprogramm on Tellija poolt heakskiidetud. Lisaks soojustatakse väliskonstruktsioonid selleks, et viia hoone energiatõhususele esitatavatele nõuetega vastavusse ning tugevdatakse olemasolevad ehituskonstruktsioonid nendes kohtades, kus toimuvad nähtavad vajumised. Trepikojad ja evakuatsiooniteed viiakse vastavusse päästeameti nõuetega Energiatõhusus ja sisekliima Ehituse soojustamisel on arvestatud energiatõhususe esmaste nõuetega piirdekonstruktsioonide soojusläbivuse osas. Välispiirete soojapidavuse määramisel on lähtutud Riigi Kinnisvara AS juhendist Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele, mille kohaselt peab piirete maksimaalne soojajuhtivus olema arvutusliku sisetemperatuuri C juures: Välisseintel: U max = 0.12 W/m 2 K, 0.16 W/m 2 K, 0.16 W/m 2 K, 0.17 W/m 2 K 5 / 19

6 Akendel: U g = 0.6 W/m 2 K, U w = 1.1 W/m 2 K Põrand pinnasel: U max = 0.13 W/m 2 K (soojustatud osa) Katuslagi: U max = 0.10 W/m 2 K Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime. Arvutusliku õhuvahetuse määramisel oli kasutatud Eesti projekteerimisnormide standardeid EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele ja EVS-EN 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007. Üldkasutatavate ruumide õhuvahetus on määratud pindala järgi ja suurele osale ruumidest inimeste arvu järgi. Ruumide sisekliima lahendatakse kütte ja ventilatsiooni projektiga Hoone ruumid (vt koos AR-7-01) Olemasolev ruumiprogramm jääb suures osas muutmata. Keldrikorrusel jäävad tehnilised ruumid, linnavalitsuse arhiiv ning lisaks tuleb jõusaal koos riietusruumidega, esimesel ja teisel korrustel jäävad renditavad ruumid (hambaarsti kabinet, apteek, juuksur, postkontor, arstide kabinetid). Teisele korrusele on lisatud linnavalitsuse arhiiviruum ning puhkeruumid. Kolmandal korrusel jäävad linnavalistuse kabinetid. Osaliselt on kabinetid ümberplaneeritud hoone lõunapoolt on lisatud 2 kabinetid vent.kambri asemel, hoone põhjapoolt on vent.kambri asemel ette nähtud puhkeruum. Katusekorrusel on planeeritud vent.kamber. Endine liftimasinate ruum jääb hetkel kasutamata Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Puuetega inimestele on tagatud liikumisvõimalus kõikidel hoone korrustel. Selleks on ol.oleva lifti asemel projekteeritud uus, normidele vastav lift. 6 / 19

7 Puuetega inimestele juurdepääs hoone esimesele korrusele on võimalik hoone esifassadil oleva invatõstuki abiga. Samas on hoone lõunapoolses fassaadil ette nähtud pandus, mida saab ratastooliga inimene vajadusel kasutada. Tegemist on ol.oleva hoonega ning hoone tamburite suurused ei vasta kaasaegsetele normidele. Kõikide tamburite lammutamine ning ümberehitamine puudega inimeste vajaduste arvestades ei ole hetkel võimalik ning otstarbekas. Projektiga on ette nähtud varustada kõik hoone välisuksed, v.a. peasisepääsu uksed, fonolukudega, nii et puudega inimene saaks helistada ning töötaja saaks temale aidata pääseda sisse. Hoone peasisepääsu uksed on varustatud liikumisanduritega kui inimene tuleb juurde, siis lähevad uksed automaatselt lahti. Nägemispuudega inimeste liikumiseks on projekteeritud hoone seest hoiatav reljeef. 1.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Kõik renoveeritud piirdetarindid on projekteeritud Eesti Vabariigis hetkel kehtivate seaduste ja normide järgi: Piirdetarindid. Osa 1. Üldnõuded EPN Vundament, sokkel Hoone on rajatud betoonplokkidest lintvundamendile. Keldrikorruse seinad on ette nähtud väljastpoolt soojustada ja hüdroisoleerida. Selleks kaevatakse vundamendid lahti ning seinte välispind puhastatakse lahtistest osadest ning tolmust. Kui seinte välispind ei ole sile, paigaldatakse krohvikiht tugevast krohvist (nt Ceresit ZKP, universaalne krohvimört, sise- ja välistöödeks, külma ja niiskuskindel, survetugevus CSIII ( MPa), paindetugevus >1.5N/mm2), nake aluspinnaga 0.2MPa, kapillaarne veeimavus W1, veeauru difusioonitegur 15, tuletundlikus A1, peab vastama standardile EVS EN 998-1:2003). Pärast kaetakse krohvipind võõphüdroisolatsiooniga (paks kahekomponente bituumenkate nt epasit bdk/2k, tihedus 1.1kg/l, elastsus 60%, tõmbetugevus 0.26N/mm 2, peab vastama DIN18195-le) ning 7 / 19

8 paigaldatakse XPS soojustus kogupaksusega 100 mm kahes kihis, vuugid ülekattega (nt Styrofoam 250 SL-A-N, soojusjuhtivus 0.35W/(mK), survetugevus >250kPa, tihedus 30kg/m 3, veeauru difusiooni takistustegur 00-80, tuleohutusklass F). Hoone soojustatud maapealne sokliosa osa on ette nähtud väljastpoolt soojustada Ceretherm Impactum süsteemiga ning krohvida Ceresit CT79 krohviga. Ceretherm Impactum süsteemi sisse kuuluvad: - EPS-liimsegu Ceresit CT83; - soojustus EPS Ceresit CT315 paksusega 100mm (soojusjuhtivuse klass 0.031W/mK, tuleohutuse klass E); - elastne armeerimis- ja liimsegu vahtpolüstüreenile Ceresit CT100 - Klaaskiudvõrk Ceresit CT327, mass pinnaühiku kohta >330g/m² - Elastne armeerimis- ja liimsegu vahtpolüstüreenile Ceresit CT Klaaskiudvõrk Ceresit CT325, mass pinnaühiku >160g/m²kohta Pealt krohvitakse elastomeere sisaldava krohviga Ceresit CT79 tera suurusega 1.5mm. Krohv peab olema massvärvitud värvitooniga ETNA ET5 (Ceresit Colors of Nature värvikataloogi järgi) Põrand pinnasel Olemasolevad betoonpõrandad keldrikorrusel osaliselt säilitatakse. Betoonpõrandad on ette nähtud remontida ning töödelda tolmuvaba töötlusega (Lithurin 1-2). Uued soojustatud põrandad keldrikorrusel on ette riietusruumides ja spordisaalis. Soojustuse kiht peab olema minimaalselt 250mm (nt Styrofoam 250 SL-A-N, soojusjuhtivus 0.035W/mK, tuleohutuseklass F, veeauru läbilaskvus 20 mm*10-6 m 2 /s, tihedus 30kg/m 3 ), mis paigaldatakse liivast ja killustikust tasanduskihtidele. Hüdroisolatsiooni kiht paigaldatakse soojustuse ja liivakivi vahel. Uued põrandad on ette nähtud armeeritud raudbetoonist paksusega 100mm. Soojustuse ja betooni vahel tuleb paigaldada kas ehituskile või fooliumist kiht (küttega põrandate jaoks). Põrandakattena soojustatud põrandatel on ette nähtud keraamiline plaat riietusruumides ning Linodur Spordikatte jõusaali osas. 8 / 19

9 Põrandatesse rajatakse kahanemisvuugid sammuga 6x6m. Põrandaplaat eraldatakse kandvatest püstkonstruktsioonidest 10 mm laiuse elastse vuugiga, vuuk täidetakse vahtpolüstüreeniga ning kaetakse pealt 15 mm sügavuselt elastse massiga. Mahukahanemisvuugid sügavusega 30 mm saetakse värskesse betooni maksimaalse sammuga 3 m. Mahukahanemisvuugid kaetakse elastse mastiksiga Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone nii sisse- kui ka välis kandekonstruktsioonid on lahendatud telliskividest seintena, maaaluste konstruktsioonidena on kasutatud ka betoon. Olemasolevad kandekonstruktsioonid säilitatakse v.a. lammutusplaanidel näidatud mahus. Osaliselt on hoones kasutatud ka post-tala süsteem. Nii postid, kui ka talad on lahendatud raudbetoonist. Ol.olev lahendus säilitatakse. Olemasoleva hoone horisontaalsed konstruktsioonid on lahendatud raudbetoonist teostatud vahelaena. Vahelaed säilitatakse (va lammutusplaanidel näidatud kohtades). Keldrikorrusel ning kohtades, kus ripplagi ei ole ette nähtud, tuleb vahelae pind altpoolt puhastada, teostada vajalikud krohviparandused ning värvida poolmatt lateksvärviga (läikeaste 20; hõõrdekindlus vähemalt klass 1) Trepid Välistrepid kuuluvad renoveerimisele täies mahus. Hoone esifassaadil rajatakse uued betoonkonstruktsioonist trepid (vt EK-osa EK-7-11). Trepimademe, astmete ja panduste kattena on ette nähtud libesemiskindel klinkerplaat. Trepil on ette nähtud lamineeritud turvaklaasist piire. Peatrepil on ettenähtud ka nägemispuudega inimeeste liikumist ja orienteerumist hõlbustavad juhtimisplaadid (laotus vt SA-7-08). Hambaarsti juurde viiv trepp on ette nähtud renoveerida, paigaldada uued klinkerplaadid ning teha uus piire, küljed puhastada vanast krohvist ning krohvida uuesti, värvitoon analoogselt sokli värvitooniga.. Hoone lõunafassaadilt olev trepp ja pandus on lahendatud analoogselt peatreppiga betoonist, piire on lamineeritud turvaklaasist, postid ja käsipuud roostevaba terasest (vt 9 / 19

10 EK-7-10). Lisa elementidena on ette nähtud nii pea, kui ka lõunafassaadil olev treppidel välisvalgustid, vt ET-osa. Hoone peatrepi ees on ette nähtud uus dekoratiivne sein. Sein on lahendatud raudbetoonist, dekoratiivne element sepistatud terasvarrastest. Ehitusaegsed sisetrepid ja trepimademed säilitatakse. Samuti säilitatakse treppide piirded. Betoonist trepiastmed ja -mademed kaetakse keraamiliste plaatidega. Trepipiirded renoveeritakse, puidust käsipuud vahetatakse vajadusel uute vastu, mis on valmistatud analoogselt olemasolevatega. Käsipuud korrastatakse: puhastatakse vanast värvist ja viimistletakse uuesti. Vajadusel vahetatakse uute vastu, mis on valmistatud analoogselt olemasolevatega. Metallosad värvitakse valgeks (värvitoon RAL 9013), puitosad (käsipuud) värvitakse õlivärviga (värvitoon NCS S 3590-Y50R, lk 57). Plaatimistööde teostamisel on tarvis jälgida, et astmekõrgused oleksid võrdsed, vajadusel kasutada paksemat või õhemat mördikihti. Osaliselt on ette nähtud ka uued trepid kolmandal ja katusekorrusel. Uued trepid on projekteeritud betoonist, pealt kaetakse keraamiliste plaatidega. Käsipuud ei ole ette nähtud, kuna astmete arv on max Vahelaed Põrandakate demonteeritakse vahelaepaneelideni. Seejärel paigaldatakse paneelide peale jäigast koormusttaluvast mineraalvillast plaat paksusega ja valatakse uus armeeritud betoonist pealevalu 60 mm (paksus kontrollida koha järgi). Põrandakattena on ette nähtud Heterogeenne PVC ning keraamilised plaadid. Täpsemalt vt SA-osa. Osaliselt vahelaed tugevdatakse vastavalt EK-osale. Vahelaed lammutatakse ainult kommunikatsioonide läbiviimise kohtades (vent. šahtid/vent. kanalid). Täpsem kirjeldus lammutatavate kandvate konstruktsioonide kohta on esitatud käesoleva projekti LA-osas 10 / 19

11 1.4.6 Katus, katuslagi Ol.olev katusekate demonteeritakse liivast aluskihini. Katusekalde kujundamiseks liivast aluskiht lisatakse. Peale paigaldatakse aurutõke (aurupidavus vähemalt 0,7m²hPa/mg) 200 mm üle kattega ning vahtpolüstüreenist soojustus (nt Estplast EPS60, soojuserijuhtivus 0.039W/(m 2 K), survepinge 10% def. korral >60kPA, paindetugevus >100kPa, veeimavus <3%, tuleklass E, veeauru läbilaskvus 20-40) minimaalse paksusega 300mm, et tagada konstruktsiooni soojusjuhtivus 0.10W/m 2 K. Vahtpolüstüreenplaatide peale paigaldatakse tuulutussoontega jäik mineraalvill ISOVER OL-TOP 30 mm. Katusetuulutus toimub soojustuskihis paiknevate tuulutuskanalite, alarõhutuulutite ning parapeti süsteemina. Katusekatteks on 2xSBS-tüüpi bituumenrullmaterjal. Karniisid on ette nähtud katta polüesterkattega karniisiplekiga 0.6mm RAL 3016 värvitooniga. Kuna katusekonstruktsiooni paksus suureneb väheneb parapetti kõrgus. Et tagada inimeste turvalisus, on katusele ette nähtud paigaldada alumiiniumist parapetti piire. Katus on kavandatud sisemise sadevee ärajuhtimisega. Äravoolulehter peab asetsema ümbritsevast tasapinnast 20 mm madalamal 1000x1000 mm alal. Hoone seina ja katuse liitekohtades tuleks veepidavuse saavutamiseks kasutada kas bituumen polüuretaantihendit või mastiksit. Osaliselt on ette nähtud ka uued katusekonstruktsioonid peasisepääsu trepi pealt ning puhkeruumide ja kabinettide paelt teisel korrusel. Uued katusekonstruktsioonid on ette nähtud puidust. Katusekattena on ette nähtud Koramic keraamiline katusetellis Pilbrisaba. Siseruumide paelt olevad katused on soojustatud. Soojustusena on ette nähtud min.vill (nt Isover KL-32, soojuserijuhtivus 0.032W/(m 2 K)). Peasisepääsu pealt olev katus on soojustamata (vt EK-osa) Välisseinad Olemasolevad välisseinad telliskividest soojustatakse. Ol.olevad seinad on ette nähtud väljastpoolt soojustada Ceresit Cetether Impactum süsteemiga (vt tootejuhised). 11 / 19

12 Soojustusena on ette nähtud EPS Ceresit CT315 soojustus kogupaksusega 200mm. Väljastpoolt seinad krohvitakse elastomeere sisaldava krohviga Ceresit CT79. Osaliselt on välisseinte katte lahendatud Koramic keraamiliste tellistega. Kivide kinnitamiseks ehitatakse immutatud puidust karkass, vahel paigaldatakse min.villast soojustus kogupaksusega 150mm. Tuule- ja aurutõkkena on ette nähtud kasutada nt Ondutiss A120 kile. Avade palede soojustamisel kasutada jäigast min. villast (tuletundlikkuse klass A1) riba paksusega 30mm. Kohtades, kus on kasutatud EPS soojustus, teostada avade ümber min.villast riba paksusega 200mm tuleohutuse tagamiseks. Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid peavad vastama Eesti ehitusteabe kaardile ET Osaliselt on projekteeritud uued välisseinad FIBO 5 plokkidest paksusega 200mm. Osaliselt fassaadid on ette nähtud klaasfassaadidena. Klaasfassaadid on ette nähtud alumiiniumkonstruktsioonidest (Schüco FW50+ fassaadisüsteem ning AWS65 aknad), profiilide pinnatöötlus naturaalne anodeering. Klaasfassaadid on lahendatud kolmekordse klaaspaketiga argoontäitega (3k4-14Ar-4GNP-14Ar-4GNP). Kõikide fassaadide soojajuhtivus Uf =2.0 W/(m²K). Klaasfassaadide avadel on erinevad mõõtmed, seetõttu müüriavad kontrollida üle ehitusel enne tellimist ja teha korrektuur spetsifikatsioonis Siseseinad Olemasolevad säilitatavad siseseinad on teostatud telliskividest. Need seinad puhastatakse ol.olevast vanast värvi- ja krohvikihist (vajadusel), teostatakse krohviparandused ning värvitakse uuesti üle. Kõik uued siseseinad on lahendatud Fibo 3 plokkidest paksusega 100mm, 150mm ja 200mm. Fibo plokkide tuletundlikuse klass on A1, seinte müüritise müüripinna kvaliteediklass peab olema 1. Siseseinad krohvitakse ja värvitakse vastavalt SA-osale. 12 / 19

13 Osaliselt on seinad teostatud klaasvaheseintena. Projektiga on ette nähtud kasutada klaasvaheseinte jaoks alumiiniumprofiili (nt Wallenium Modulare92). Alumiiniumprofiilid on ette nähtud värvida tooniga RAL1013 (perlweiss). Klaasina on projekteeritud kirgas turvaklaass 6+1(kile)+mm, mille õhumüra isolatsiooniindeks Rw on 38dB. Osaliselt on ette nähtud katta klaasid mattkilega (kõrgusmärgini 0.9m põrandapinnast). Klaasvaheseinte musterkile lahendus Tellija saab enne tellimust täpsustada oma soovide järgi Avatäited Seletuskirjas on käsitletud akende ja uste üldpõhimõtteid. Seletuskirja lugeda koos avatäidetespetsifikatsioonidega ning lukustusspetsifikatsiooniga. Hetkel hoones olevad aknad ei vasta kaasaegsetele energiatõhususnormidele Uued PVC-aknad Olemasolevad vanad aknad vahetatakse uute PVC-akende vastu. Aknad on lahendatud kolmekordse klaaspaketiga argoontäitega (4sel-16arg-4-16arg-4sel). Akende soojusjuhtivus peab olema Ug=0.6 W/m 2 K klaaspaketi jaoks ning Uf=1.1 W/m 2 K raami jaoks. Aknalauad paksusega vähemalt 22 mm valmistatakse niiskuskindlast puitlaastplaadist kaetud kõrgsurvelaminaadiga. Kõikidele akendele tuleb paigaldada uued 0.6 mm aknaplekid. Aknaplekid kinnitada maksimaalselt 1 m vahedega ning servad painutada vastavalt RT le. Aknad tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RYL2000 peatükk 52 nõuetele. Akende õhu- ja veekindlus ning tuulekoormuskindlus peavad tavatingimustes vastama vähemalt standardi SFS 3304 klassile 2. Klaaside tihendamiseks tuleb kasutada selleks otstarbeks valmistatud ja sobivaid, elastseid, mittekõvastuvaid ja ilmakindlaid tihendeid või nakkuvaid kitte. Tihendid peavad kahjustumata kohanema lubatud mõõtmete hälvetega ja vähendama vuukide deformatsioone. Klaasid kinnitatakse nii, et vesi ei pääse läbi kinnituskohtade akna tarinditesse. 13 / 19

14 Akende paigaldus vt joonistel AR-7-21 kuni AR Keldrikorrusel on ette nähtud aknad kaitsta väljastpoolt kaitserestidega. Siseuksed Kõik siseuksed kuuluvad vahetamisele uute vastu. Siseuksed on kavandatud kõrgsurve laminaatkattega. Tuletõkkesektsioonis paigaldatakse uued tuletõkkeuksed, mis vastavad kehtivatele Eesti Vabariigis normidele. Uste põsed viimistletakse seinavärviga (poolmatt) vastava seina toonis. Hoones on ette nähtud ka klaastahvliga uksed. Ustes kasutatav klaas peab olema lamineeritud. Uste helipidavuse nõuded ja tulepidavuse nõuded on esitatud uste spetsifikatsioonides. Uste käepidemed peavad vastama ühiskondlikes hoonetes ette nähtud käepidemete vastupidavus standarditele (EVS-EN 1906 "Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid"). Uksed tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RYL 2000 peatükk 32 ja 52 nõuetele. Ukseplokkide paigaldamisel tuleb täita vahemikud konstruktsiooni ja ploki vahel montaaživahuga. Evakuatsiooniteel olevad uksed peavad olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon ja olema varustatud evakuatsioonisulustega, mis võimaldavad uksed alati evakuatsiooni suunas avada ilma abivahendeid kasutamata ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled. Uste paigaldus vt joonisel AR Ustele on koostatud lukustusprojekt, vt AR Välisuksed 14 / 19

15 Kõik olemasolevad välisuksed kuuluvad demonteerimisele. Välisuksed valmistatakse soojustatud alumiiniumprofiilidest. Aluminiumprofiilid on ette nähtud värvida poolmatt pulbervärviga RAL9010 värvitooniga. Uste lahendus on antud graafilises osas. Uksed tuleb varustada roostevaba terasest lävepaku ning jalaplekiga. Kõik välisuksed on ette nähtud kahekordse klaaspakettiga argoontäitega (4sel-16arg-4sel). Pulbervärvitud alumiiniumporfiilidel ei tohi olla nähtavaid pinnadefekte, kui välisavatäiteid kontrollitakse suletud asendis nelja meetri kauguselt. Valmis profiile tuleb hoolikalt kaitsta kriimustuste eest. Profiilid, mille värvikiht on kahjustatud, vahetatakse tehases ümber. Väiksemaid värviparandusi võib ehitusplatsil teha ainult Tellija loal. Kuna kõik välisuksed on evakuatsiooniteel olevad uksed, peavad nad olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon ja olema varustatud evakuatsioonisulustega, mis võimaldavad uksed alati evakuatsiooni suunas avada ilma abivahendeid kasutamata ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled. Uste käepidemed peavad vastama ühiskondlikes hoonetes ette nähtud käepidemete vastupidavus standarditele (EVS-EN 1906 "Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nuppud. Nõuded ja katsemeetodid"). Uksed tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RYL 2000 peatükk 32 ja 52 nõuetele. Välisuksed peavad vastama standardi EVS-EN nõuetele. Tooted peavad olema varustatud CE-märgisega. Uste helipidavuse nõuded ja tulepidavuse nõuded on esitatud uste spetsifikatsioonides. Olemasolevatesse avadesse paigaldatavate uste puhul tuleb täpsustada avamõõtusid enne avatäidete tellimist. Uksed valmistatakse skeemide ja detailjooniste järgi, mille koostab Töövõtja. Sisepääsude kõrvale väljapoole on ette nähtud uksekell (fonolukk), mida puuetega inimesed saaksid vajadusel kasutada. Uksekella nupp peab olema varustatud inva 15 / 19

16 piktogrammiga. Nupp peab olema paigaldatud kõrgusel 850mm trepi tasapinnast uste paremalt poolt. Peasisepääsu uksed on varustatud liikumisanduriga. Kõiki akende ja usteavade mõõtmeid peab Töövõtja ise täpsustama kohapeal, et veenduda situatsiooni konkreetsuses. Kuna hoone on vana, siis võib ilmneda konstruktiivseid erinevusi vaheseintes. Uste paigaldus vt joonisel AR Ustele on koostatud lukustusprojekt, vt AR Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Peasisepääsu pealt on projekteeritud uus varikatus olemasolev konstruktsioon tuleb eelnevalt lammutada. Varikatuse kandevkonstruktsioon on immutatud puidust sarikad 50x150mm on paigaldatud sammuga 500mm või 600mm. Peale paigaldatakse aluskate ning tuulutusliistud 22x50mm. Varikatuse katteks on Koramic keraamiline katusetellis Piibrisaba, roovid tuleb paigaldada vastavalt tootja juhisele. Sarikate altpoolt on ette nähtud puidust latid 22x150mm, mida tuleb paigaldada vahega 20mm. Latid värvitakse õlivärviga helehalliks (NCS 2500-N). Kõik varikatuse kandvad konstruktsioonid peavad olema teostatud immutatud puidust (saab kasutada nt HolzBio immutusvahend). Eraldi konstruktsioonina on lahendatud terrass kolmandal korrusel. R/b paneelide peale teostatakse uus katusekatte analoogselt katuslaekonstruktsiooniga KL-1. Jäik mineralviila kihi peale paigaldatakse filterpaber ning valatakse armeeritud betoonist plaat paksusega 80mm. Plaadi peale paigaldatakse plastikust moodulid keraamiliste plaatide tõstmiseks ning aktusekalle kompenseerimiseks. Neid tuleb paigaldada vastavalt tootja juhisele. Kattena on terrassil kasutaud täismass plaadid 600x600mm välistingimustesse (libisemiskindlus R11). 16 / 19

17 1.5 Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed Ol.olev lift demonteeritakse ning paigaldatakse uus, normidele vastav lift. Hoone väljastpoolt peatrepi juures on ette nähtud paigaldada invatõstuk. 1.6 Fassaadipesusüsteem Ei ole ette nähtud. 1.7 Hoone tehnilised andmed 1) Ehitisealune pind 819 m2 2) Ehitise suletud netopind 2402,4 m2 3) Ehitise avatud brutopind 183,7 m2 4) Kasutamise otstarbele vastav kasulik pind 2402,4 m2 5) Ehitise kasulik pind 2402,4 m2 6) Minimaalne korruste arv 2+keldrikorrus 7) Maksimaalne korruste arv 4+keldrikorrus 8) Kõrgus ) Pikkus m 10) Laius m 11) Maht (maapealne) 9190m 3 12) Köetav pind 2402,4 m2 13) Vundamendi liik madalvundament 14) Kandekonstruktsioonide materjal tellis 15) Jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjal monteeritav raudbetoon, tellis 16) Vahe- ja katuslagede materjal monteeritav raudbetoon 17) Välisseina materjal tellis, väikeplokk 18) Katusekatte materjal bituumen 19) Välisviimistluse materjal Krohv, keraamiline katusetellis 20) Veevarustuse liik võrk 17 / 19

18 21) Pesemisvõimaluse liik Vann/dušš 22) Elektri liik V 23) Kanalisatsiooni liik võrk 24) Küttesüsteemi liik kaugküte 25) Kütte liik tahke 26) Küttegaasipaigaldise liik - 27) Küttegaasipaigaldiste arv - 28) Tualettruumide arv 15 29) Liftide arv 1 30) Köökide arv 1 31) Kööginiššide arv 3 32) Rõdude arv ja avatud netopind - 33) Lodžade arv ja avatud netopind - 34) Terrasside arv ja avatud netopind 1/125m2 1.8 Lisad Hoone kasuliku pinda jaotus Hoone on jaotatud kasutamise järgi järgmiselt: Hoone keldrikorrusel asuvad tehnilised ruumid (soojussõlm, elektrikilbi ruum, laoruum) ning renditav jõusaal koos riietusruumidega. Esimesel korrusel asuvad renditavad ruumid - apteek, hambaarsti kabinet, juuksurisalong ning postkontor. Teisel korrusel asuvad meditsiiniruumid perearstide kabinetid ning üks linnavalitsuse töötajate kabinet. Samas asuvad siin puhke- ja suitsetamise ruumid ja linnavalitsuse arhiiviruum. Kolmandal korrusel asub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kabinetid Muud lisad Projekti mahus on esitatud lukustusprojekt vt AR / 19

19 Tootejuhised on esitatud digitaalselt (AR-8-05). 19 / 19