Perearstiabi süsteemist Eestis: teoreetiline alus ja selle elluviimine

Väljavõte

1 Perearstiabi süsteemist Eestis: teoreetiline alus ja selle elluviimine Heidi-Ingrid Maaroos Tartu Ülikool

2 Peremeditsiini areng Eestis perearstiks ümberõppe kursused, õpetajate koolitus peremeditsiini õppetool Tartu Ülikoolis Eesti perearstide Selts perearsti eriala põhimäärus 1993 eriala perearst registreeriti arstide erialade nimekirja 1993-peremeditsiini residentuur Eesti Sotsiaalministeeriumi määrus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus peremeditsiini süsteemi juurdumine vastavalt seadustes ja määrustes antud võimalustele

3 Peremeditsiini lähteprintsiibid Eestis Peremeditsiini definitsioon (WONCA, EURACT, WHO) Perearstide ettevalmistus Peremeditsiini tõenduspõhisus

4

5 Peremeditsiini definitsioon (WONCA, EURACT, WHO) Peremeditsiin on Üldine Järjepidev Koordineeritud Kogukonnale suunatud Wonca Europe The European Definition of General Practice/Family Medicine THE EUROPEAN DEFINITION OF GENERAL PRACTICE/FAMILY MEDICINE.Short Version. EURACT 2005 (

6 Üldine Eesmärk Patsiendikeskne: kõigis vanustes ja soost patsiendid Kõikide sagedaste terviseprobleemide lahendamine Mitmesuguste esmatasandi uurimismeetodite valdamine Kättesaadavus Tulemused +Nimistute mitmekesine vanuseline ja sooline koosseis + Sagedaste terviseprobleemide lahendamine + Kättesaadavus - Mõningate tegevuste vähesus (väikekirurgia, günekoloogiline tegevus) - Vastuvõtuvälisest arstiabist kõrvalejäämine

7 Vastsündinuid perearsti nimistutes 56 % vastsün dinuist 83% vastsündi nuist Maaroos HI, Meiesaar K. Does equal avalailability of geographical and human resources guarantee access to family doctors in Estonia. Croatian Medical Journal 2004; 45(5):

8 Sagedaste terviseprobleemide lahendamine konsultatsioonide hulk Erinevad probleemid number pöördumise põhjused hingamiselundite haigused vereringeelundite haigused lihasluukonna-ja sidekoehaigused profülaktilised seedeelundite haigused närvisüsteemi haigused kõrvahaigused sotsiaalsed probleemid nahahaigused naissuguelundite haigused üldised probleemid verehaigused psüühika-ja käitumishäired teised van den Brink-Muinen A, van Dulmen AM, Bensing JM, Maaroos HI, Tähepõld H. Eurocommunication II. A comparative study between countries in Central-and Western Europe on doctor-patient communication in general practice. Final Report. Nivel, Utrecht, the Netherlands, 2003

9 Patsiendid võrdlevad perearstisüsteemi endise jaoskonnaarstisüsteemiga Võrreldes varasema jaoskonnaarstide süsteemiga on perearsti ravimeetodid muutunud kaasaegsemaks on perearstide uuringuvõimalused muutunud paremaks tegelevad perearstid enamate terviseprobleemidega 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% täiesti nõus üldiselt nõus üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu ei oska öelda Põlluste K, Kalda R, Lember M. Evaluation of primary health care reform in Estonia from patients perspective: acceptability and satisfaction. Croatian Medical Journal 2004; 45(5):

10 Patsientide arvamus perearstiabi kättesaadavusest Aasta samal päeval 3-4 päeva jooksul > 5 päeva Kalda R, Põlluste K, Maaroos HI, Lember M. Patients opinions on family doctor accessibility in Estonia. Croatian Medical Journal 2004; 45(5): % Elanike hinnangud arstiabile November Faktum uuringukeskus

11 Väikekirurgiliste teenuste osutamise maht Väikekirurgiliste teenuste maht Perearstide poolt enim teostatud väikekirurgilised protseduurid 2005.a Vältimatu abi 2004 Vältimatu abi 2005 Eriarst 2004 Eriarst 2005 Perearst 2004 Perearst kood 7100 kood 7111 kood 7101 kood 7162 kood 7159 E.Merilind, H.-I.Maaroos Eesti Arst 2007

12 Järjepidev Sooritatud Personaalne perearst Jätkusuutlik finantseerimine Ambulatoorne kaart järjepidevuse kandjana Ei ole personaalseks kohustuseks Vastuvõtu tundide ja praksise lahtiolekuaja väline arstiabi Edasine areng Partnerluse loomine, rühmatöö Personaalne perearst versus järjepidevus peremeditsiini süsteemi tasandil E- ambulatoorne kaart/haiguslugu

13 Järjepidevus : personaalne perearst Elanike hinnangud arstiabile November Faktum uuringukeskus

14 Koordineeritud Sooritatud Edasisuunamise kord Diagnostika- ja ravijuhised Arstide ettevalmistus erialati Arengusuunad Perearstide tegevusjuhendi täitmine suuremas mahus- preventsioon, sagedased probleemid, manipulatsioonid Erialadevahelise koostöö stimuleerimine (konsiiliumid, e-konsultatsioonid, telemeditsiin)

15 Kogukonnale orienteeritud Sooritatud Perearstide ühtlane jaotumine maakonniti Koostöö omavalitsustega Tagasiside patsientidelt Arengusuunad Infrastruktuuri arengu tagamine riigi poolt Patsiendile kodulähedase arstiabi kättesaadavuse kindlustamine

16

17 Rahulolu perearstiabiga Lõuna-Eesti Tartu,-Jõgevamaa Virumaa Lääne-Eesti Harju, Rapla, Järvamaa Tallinn % Põlluste K, Kalda R, Lember M. Elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega 2002.aastal. Eesti Arst 2004; 2:

18 Patsientide rahulolu Elanike hinnangud arstiabile November Faktum uuringukeskus

19 Patsientide rahulolu prognoosivad tunnused Perearsti punktuaalsus OR 1,53 Perearstipraksiste asukoht OR 0,76 Patsiendi probleemist arusaamine OR 0,69 Arsti kompetentsus OR 0,62 Põlluste K, Kalda R, Lember M. Evaluation of primary health care reform in Estonia from patients perspective: acceptability and satisfaction. Croatian Medical Journal 2004; 45(5):

20 Perearstide koolitus: printsiip arstide vaba liikumine EUs Arstide koolitus Eestis vastab EU direktiivile

21 Esmatasandi arstid Eestis Enne reformi (kuni 1991) Sisehaiguste arst/üldarst Üleminekuperiood ( ) Üldarst/perearst Reformitud perearstisüsteem (>2004) Perearst Pediaater + Pediaater Günekoloog

22 Perearstide koolitus Eestis ( ) Diplomieelne õpe 6 aastat( arsti kraad, MD) Jaoskonnaarsti töökogemus Peremeditsiin 2. ja 6.kursusel alates 1992.a. 2-1 aastane üldinternatuur kuni aastani 2002 Perearstiks spetsialiseerumise kursus 3 aastat endistele jaoskonnaarstidele ja pediaatritele 937 (lõpetanud aastaks 2004, kursused on lõppenud) Residentuur 3 aastat alates 1993.a. 88 residenti (aastaks 2007) Perearsti eriala tunnistus 2007.a. kokku 1025 perearsti

23 Perearstierialaga arstide arv

24 Perearstierialaga arstide juurdekasv ja peremeditsiini süsteemi korraldus Perearstid töötavad töövõtjatena Perearstid on prearstide koolitajad S M m ä ä r u s 290 Patsiendid registreeruvad nimistutesse. Nimistu keskmine suurus 1700 patsienti, nimistute piiriarv S e a d u s Perearstid töötavad oma nimistuga (788 nimistut) Enamus uutest perearstidest alustab nimistu asendusarstidena (töövõtjatena)

25 1025 sertifitseeritud perearsti (2007) Nimistute piiriarv 840 Nimistu omanikud 814 Asendusarstid Mitte töötavad perearstid (pensionil, muud tegevusalad) Välismaal töötavad 21 Välismaal töötavad (?) Maakonna tervishoiuosakonna juhatajate ja maavanemate küsitlus 2007, E.Merilind

26 Sooritatud Eesti vajaduste jaoks küllaldaselt koolitatud perearste Toimiv sertifitseerimine ja resertifitseerimine Arengusuunad Residentuuri lõpetajate Eestisse tööleasumise motiveerimine Vanuse tõttu lõpetada soovivate perearstide nimistute ja praksiste üleandmise regulatsioon Muul põhjusel nimistuga mitte töötavate perearstide nimistute üleandmise regulatsioon

27 Peremeditsiini tõenduspõhisus Peremeditsiini õppetool ülikoolis Kraadiharidus ning doktorikraadiga perearstid ja õppejõud Teadusprojektid

28 Tartu Ülikool, peremeditsiini 15 aastat tegevust õppetool Diplomieelne õppetöö (2. ja 6. kursus) Residentuur 3 aastat Peremeditsiini õpetajate ja juhendajate koolitus Koostöölepingud perearstikeskustega, õpetavate baaside võrgustik Doktoriõpe Täiendõpe

29 Sooritatud Kõik üliõpilased läbivad peremeditsiini tsükli, positiivne tagasiside Residentuur- 88 perearsti on lõpetanud ja asunud tööle perearstidena Doktorantuur- doktorikraad 7 perearstil, jätkab 4 perearsti Toimiv õpetavate perearstikeskuste võrgustik, positiivne tagasiside üliõpilastelt ja residentidelt Arengusuunad Suurendada residentide arvu 25-ni aastas Hõlmata teadusprojektidesse rohkem praktiseerivaid perearste Edasi arendada õpetavate baaside infrastruktuuri kvaliteedinõudeid

30

31 Teadusprojektid Näited Depressiooni esinemine, riskifaktorid ja prognoosimine perearsti patsientidel Sagedaste krooniliste haiguste tekkepõhjused, ennetamine ja ravi Perekond perearst praksises Patsiendi konsultatsioon Peremeditsiini süsteemi kvaliteedi ja efektiivsuse indikaatorid Perearstide ja patsientide rahulolu

32 Depressiooni esinemine 6 kuu jooksul % depressiooniga 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 30,3% 23% 23,6% 21,9% 14,8% Kokku Eesti UK Sloveenia Portugal Aluoja A, Ööpik P, Kalda R, Maaroos HI. Depressiooni esinemine perearsti patsientidel. Eesti Arst 2006; 85(12):

33 Helicobacter pylori infektsiooni levimuse dünaamika lastel aastatel H. pylori seropositiivseid (%) , vanus (aastates) Oona M, Utt M, Nilsson I, Uibo O, Vorobjova T, Maaroos HI. Helicobacter pylori infection in children in Estonia: decreasing seroprevalence during the 11-years period of profound socioeconomic changes. Helicobacter 2004; 9(3):

34 Tähepõld H, Brink-Muinen A, Maaroos HI. Patient expectations from consultation with family physician. Croat Med J Feb;47(1): % Biomeditsiinilised Psühhosotsiaalsed biomeditsiinilised ja psühhosotsiaalsed aspektid ootused täitumine

35 Patsiendi arvamus perekesksusest Kalda R, Oona M, Maaroos HI, Lember M. Patient evaluation on family doctors family orientation. Patient Education and Counseling 2005; 56: narkootikumid alkohol suitsetamine suhted jah teatud juhtudel ei

36 Perearsti arvamus perekesksusest 24% 8% 68% tegelema peab vaid konkreetse patsiendi ravimisega pt.ravimisel peab tegema koostööd pereliikmetega peab olema kursis ka suhteproeemidega peres Oona M, Kalda R, Lember M, Maaroos HI. Family doctors involvement with families in Estonia. BMC Family Practice 2004; 5(1): 24

37 Kvaliteedi ja efektiivsuse indikaatorid Töötavate perearstide ja erialakoolituse lõpetanud perearstide suhtarv Perearstide rahulolu Patsientide rahulolu

38 Perearstide rahulolu küsitlus 2006.a. (TÜ Peremeditsiini õppetool, EPS) Enamik perearstipraksise omanikud (90%) Enamik ka sooviksid töötada ettevõtjana (83%) Praegustest ettevõtjatest - sooviksid töötada palgatöölisena 13% Praegu palgatöölised - edaspidi omanikuks 55%

39 Kes või mis põhjustavad perearstidele nende igapäevatöös kõige suuremat rahulolu? patsiendid 58 töökaaslased töötingimused kolleegid mitte miski 6 ametnikud ravimifirmad % TÜ Peremeditsiini õppetool, EPS. 2006

40 Mis põhjustab kõige suuremat rahulolematust? ametnikud 45 vähene tunnustus ühiskonna poolt 38 töötingimused 8 patsiendid 6 mitte midagi 3 kolleegid % TÜ Peremeditsiini õppetool, EPS. 2006

41 Rahulolu oma tööga vahel rahul, vahel mitte 54 rahul 30 väga rahul 8 ei ole rahul 5 väga rahulolematu % TÜ Peremeditsiini õppetool, EPS. 2006

42 Mis on perearstidele oluline nende töös? vastutus oskuste rakendamine olulisus olemasolu töös rahulolu iseseisvus/vabadus TÜ Peremeditsiini õppetool, EPS

43 Kokkuvõte Oleme oma eesmärgid täitnud kõige väärtuslikum on olnud koolitatud perearstierialaga arstkonna loomine ja perearstisüsteemi toimimine peremeditsiini peamiste printsiipide alusel, toetudes ka Eestis tehtud teadusuuringutele Perearstisüsteemi edasiseks toimimiseks ja edasiarenguks peab süsteem olema paindlik ja reageerima arengust endast tulenevatele uutele suundadele ning võimalustele arstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse muude võimaluste kasutamist kõrvuti personaalse järjepidevusega, perearstide tööks vajaliku infrastruktuuri toetamist analoogselt muude tervishoiuasutustega Eestis, uurimistööde tulemuste rakendamist nii perearstisüsteemi korraldamisel kui kaigapäevases kliinilises töös patsientidega