Lätlased välismaal kavandatav Läti emigratsioonimuuseum ja teaduskeskus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lätlased välismaal kavandatav Läti emigratsioonimuuseum ja teaduskeskus"

Väljavõte

1 Lätlased välismaal kavandatav Läti emigratsioonimuuseum ja teaduskeskus Maija Hinkle Läti emigratsioonimuuseum ja uurimiskeskus Lätlased välismaal 20. sajandit ei iseloomusta maailma ajaloos mitte ainult sajandi esimesel poolel aset leidnud kaks laastavat maailmasõda vaid ka sõdadega kaasnev ennenägematu massiline rahvaste ränne. Mõne aastaga paisati üle Euroopa miljonid inimesed mitte ainult sõjaväelased vaid ka tsiviilisikud kes püüdsid sõja eest põgenedes päästa oma elu, kes põgenesid okupatsiooniarmee eest, keda sundis lahkuma võimulolev režiim, kelle kodud olid purustatud jne. Lätlased moodustasid väikese osa möödunud sajandil massiliselt migreerunud inimestest. Lätist lahkuti, Lätisse tuldi elama. Kui kahe maailmasõja ajal kaotas Läti olulise osa oma elanikkonnast, siis Nõukogude perioodil pärast Teist maailmasõda sai riigist immigrantide vastuvõtja. Sellele järgnes uus emigratsioonilaine käesoleval sajandil. Läti Integratsiooniministeeriumi aasta uuringu kohaselt elab praegu väljaspool Lätit peaaegu endist Läti elanikku, mis on ligikaudu 13% elanikkonnast (Bērziņš 2006: 4). Vaatamata migratsiooni tähtsusele Läti lähiajaloos on massilist migratsiooni väga vähe uuritud, samuti pole talletatud väljarännanute ajalugu ja kogemust. Õnneks on senine olukord muutumas, eriti mis puudutab endiste Läti elanike praeguseid kogukondi välismaal aastal alustas Läti Integratsiooniministeerium välisläti kogukondade süstemaatilist uurimist ja koostööd nendega. Senini on avaldatud ainult esialgseid andmeid (vaata Läti demograafiline situatsioon ja ajalugu 20. sajandil lühike ülevaade Läti rahvaarv varieerus eelmisel sajandil 1,6 ja 2,67 miljoni vahel (Tabel 1). Rahvastiku ränded ja sõjaaegsed kaotused tõid kaasa enam muutusi kui looduslikud põhjused. 231

2 Tabel 1 - Läti elanikkond (Plakans 1995, 88) Aasta Läti kogu Lätlased Lätlased elanikkond (%) väljaspool Lätit ,240, % % ,6% ,2% % % ,5% (Bērziņš 2006, 4) 2007 ( ,2% Murrangulised sündmused Läti ajaloos on sageli põhjustanud suuri muutusi elanikkonnas. Üks laastavamaid rahvastiku kadusid toimus enne Esimest maailmasõda ja sõja ajal aastal sunniti ligikaudu läänelätlast kodudest lahkuma ja põgenema itta, sageli Venemaale (Plakans 1995: 115), kus peagi algas kodusõda. Krasnaisi andmeil elas Venemaal Esimese 232

3 maailmasõja eelõhtul lätlast, ja uute põgenike saabumisega see arv enam kui kahekordistus (Krasnais 1980: 118). Plakansi hinnangul elas aasta märtsis peaaegu miljon lätlast väljaspool Balti alasid (Plakans 1995: 116). Paljud pöördusid pärast sõda ja Läti iseseisvumist aastal Lätisse tagasi, aga paljud jäid ka Venemaale kui loodi Nõukogude Liit. Nõukogude aasta rahvaloenduse andmeil märkis isikut oma rahvuseks lätlane (Krasnais 1980: 118). Osa lätlasi olid juhtivatel ametipostidel Kommunistlikus Parteis ja olid nende tuhandete seas, kes said surma Stalini repressioonides aastatel. Järgmise murrangulise muutuse rahvastikus tõi kaasa Teine maailmasõda, kui tsiviilisikud rändasid massiliselt nii itta kui läände, samal ajal kui erinevad armeed liikusid mitu korda üle Läti (vaata Tabel 2). Tabel 2 Läti ajaloo tähtsündmused ja rahvastiku ränne Daatum Ajalooline sündmus Tsiviilelanikkonna ränne 1939 Molotov-Ribbentropi pakt Balti riigid loovutatakse Nõukogude Liidule. Hitler nõuab, et kõik sakslased pöörduksid tagasi kodumaale. Enamik baltisakslasi emigreerub Saksamaale. 17. juuni juuli 1941 NSVL okupeerib Läti Ca Läti elanikku küüditatakse Nõukogude Liitu. Esimesed massilised küüditamised juunil a. (These Names Accuse 1982, XXX). 23. juuni 1941 Saksamaa tungib NSVLiitu; algab Teine maailmasõda Mõned juudid, kommunistide poolehoidjad, riigiametnikud ja teised põgenevad koos taganeva Nõukogude armeega NSVLiitu. Juuli mai 1945 Saksa okupatsioon Lätis : juutide hävitamine, põhiselt Natsid tõid Lätisse juuti, kellest viidi lõpuks 233

4 kohapeal : Läti Leegioni loomine : salajase Läti Kesknõukogu loomine 8. mai 1945 Teine maailmasõda lõpeb. NSVL taasokupeerib Läti. Saksamaale tagasi ellujäänud Läti juuti viidi aastal Saksamaale (Ezergailis 2008, isiklik suhtlemine). Ca (10%) Läti elanikku põgeneb või on sunnitud lahkuma Läände (Baltais 1999, ). i Nõukogude funktsionäärid ja mõned teised endised Läti elanikud pöörduvad koos Nõukogude armeega tagasi Nõukogude okupatsioon Lätis : ca Läti elanikku küüditati Siberisse, umbes 1/3 neist tuli lõpuks tagasi (Plakans 1995, 155) : Nõukogude Liidust saadeti Lätisse ca töölist (Plakans 1995, 154). Teise maailmasõja lõpul, kui Nõukogude armee taasvallutas Läti, põgenesid tuhanded lätlased Läände, ligi Saksamaa territooriumile (Baltais 1999: ). Enam kui inimest jäi Saksamaa põgenikelaagritesse, kus nad veeetsid tavaliselt kaks kuni viis aastat enne väljarändamist teistesse riikidesse neist emigreerus USAsse. Võõrsil moodustati praegugi tegutsevad pagulaskogukonnad, kelle kaks põhieesmärki olid maailma teavitamine Läti okupeerimisest ja ennesõjaaegse Läti keele ja kultuuri säilitamine päevani, mil Läti on taas iseseisev. 234

5 Mina ja minu pere olime nende põgenike seas. Kuna minu isa oli luteri kirikuõpetaja ja võttis aktiivselt osa läti kogukonna tegevusest, kasvasin üles kahes kultuuris, ameerika ja läti kultuuris, mis oli minu sotsiaalse ja kultuurilise elu keskpunktiks. Kui Läti taasiseseisvus aastal, pöördusid mõned emigrandid tagasi koju, aga paljud olid assimileerunud ja liiga seotud oma asukohamaaga. Side koduga oli siiski alles, eriti vanemal põlvkonnal, ja kuigi ei kavatsetud Lätisse jäädavalt tagasi tulla, tahtsid paljud läbielatut kodulätlastega jagada. Nad tahtsid jutustada, kes nad on, ja mida nad on Läti heaks okupatsiooniaastatel teinud (vaata põhjalikumalt Hinkle 2006: 48-67). Et seda soovi teostada, nõustusin koguma ameerika lätlaste elulugusid ja viima neid tagasi Lätisse väikese osana suuremast paari viimase sajandi väljarände loost. Kodulätlaste huvi välislätlaste lugude ja kogetu vastu on aga jäänud heal juhul leigeks. Lisaks on olemasolev informatsioon laiali pillutatud ja raskesti kättesaadav. Kui osalesin aasta kevadel migratsiooni ja suulise ajaloo konverentsil Norra Emigratsioonimuuseumis, taipasin, et Lätigi vajaks sarnast uurimiskeskust, kus me võime uurida erinevaid migratsioone, säilitada sellega seotud esemeid ja tutvustada emigrandi kogemust. Me vajame muusemi ja teaduskeskust nagu Norras, mis ei tegeleks ainult Teise maailmasõja aegse migratsiooniga vaid migratsioonitemaatikaga laiemalt. Õnneks on Norra Emigratsioonimuuseumi direktor Knut Djupedal olnud väga abivalmis ja meie idee suur toetaja, mis on aidanud meil arendada plaane muuseumi idee edukaks elluviimiseks. Praegune emigratsioon Lätist Samal ajal hakkas Läti valitsus tundma tõsiselt muret selle pärast, et üha rohkem noori erialainimesi lahkus Lätist töö või parema elu otsingul. Probleemiga tegelemiseks vajati statistikat selle kohta kui palju endisi Läti elanikke elab hetkel väljaspool Lätit. Läti Integratsiooniministeeriumi ja Vabade Lätlaste Maailmaföderatsiooni (World Federation of Free Latvians, PBLA) ii toetusel võttis Läti Majanduse ja Avaliku Arvamuse Uurimise Keskus aastal ühendust 75 maa saatkonna ja kohalike rahvusorganisatsioonidega, et saada esialgset infot läti emigrantide arvu kohta nendes maades. 235

6 2006. aastaks oli peaaegu endist Läti elanikku (ca 13%) emigreerunud välismaale. Tabel 3 esitab lätlaste või läti päritolu isikute arvu nendes maades, kus lätlasi on kõige rohkem. Tabel 3 Endised Läti elanikud, kes elavad alaliselt välismaal (Bērziņš 2006, 4) Maa Endised Läti elanikud Protsent emigrantide üldarvust USA % Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa % Venemaa % Iirimaa % Kanada % Austraalia % Saksamaa % Brasiilia % Ukraina % Rootsi % Leedu % 69 % välismaal elavatest Läti elanikest olid etnilised lätlased, 32% kõikidest emigrantidest olid Läti kodanikud. USAs elavatest Läti kodanikest on ligikaudu pooltel topeltkodakondsus. Esitatud andmed on ligikaudsed ja vajavad põhjalikumat uurimist mitmetel põhjustel. Esiteks saadi iga maa kohta andmeid mitmetest allikatest, millest mõned esitasid ainult väga ligikaudse hinnangu. Teiseks ei olnud väga täpselt määratletud, kes võetakse arvesse. On selge, et praeguseks on need arvud suuremad. Indexmundi andmeil oli ainuüksi aastal iga 1000 Läti elaniku kohta 2,7 emigranti ( Mitteametlike küsitluste andmeil ei kavatse enamik neist kodumaale tagasi pöörduda. 236

7 Läti emigratsioonimuuseum ja teaduskeskus esialgsed plaanid Uue ajaloomuuseumi idee põhineb oletusel, et lätlased pole mitte ainult need, kes elavad Läti territooriumil, vaid ka kõik need, kes end ise lätlaseks peavad ja tunnevad ühtekuuluvust läti kultuuriga. Läti ajalugu tervikuna peaks hõlmama ka nende inimeste lood. Muuseumi ja teaduskeskust ajendasid looma järgmised asjaolud: 1) ei Lätis ega välismaal ei säilitata süstemaatiliselt läti diasporaa kultuuri; 2) ükski teine asutus või muuseum ei Lätis ega välismaal ei võtnud seda ülesannet enda kanda ja 3) teiste samalaadsete organisatsioonide, sh Norra Emigratsioonimuuseumi tugi. Loodava muuseumi missiooniks on uurida, tõlgendada, säilitada ja tutvustada välislätlaste ajalugu ja kultuuri Läti ajaloo lahutamatu osana, ehitada sildu kodulätlaste, välislätlaste ja nende asukohamaade vahele ja integreerida Läti rahvusvahelisse migratsioonidiskursusse. Muuseumi eesmärgiks on: 1) korraldada huvitavaid, köitvaid ja harivaid näitusi ja teisi üritusi erinevatele sihtgruppidele; 2) algatada ja toetada erinevaid emigratsiooniteemalisi teadusprojekte, 3) koguda välislätlastelt, välisläti kogukondadelt ja organisatsioonidelt dokumente, arhiive, mälestusesemeid ja teisi materiaalse kultuuriga seotud esemeid ja neid säilitada; 4) rajada lätlaste väljarände teadusraamatukogu; 5) organiseerida erinevatele sihtgruppidele suunatud projekte, nt multikultuurilisi festivale ja 6) organiseerida muuseumi toetamiseks majandustegevust. Teadustöö ja näitusetegevuse keskpunktis on lätlaste väljarände ajalugu ja elu võõrsil kahe viimase sajandi jooksul. Näitused käsitlevad väljarände ajalugu, väljarändajate motiive, välisläti kogukondi, nende kultuuri, tegevust ja organisatsioone asukohamaade kaupa, samuti asukohamaade mõju kogukondadele, emigrantide panust maailma ja Läti heaks, välisläti kogukondade hetkeolukorda, kodumaale tagasipöördumist ja selle tagajärgi. Tulevases muuseumihoones on prioriteediks traditsiooniliste näitusesaalide, personali tööruumide ja hoiuruumide sisseseadmine. Muuseumi asukoht on väljaspool pealinna Riiat mitmel põhjusel: 1) ehitusloa saamine Riias võtaks mitu aastat aega; 2) väjaspool Riiat on ehitamine tunduvalt odavam; 3) me tahame piisavalt maad konverentsikeskuse ja vabaõhumuuseumi jaoks; 4) me tahame anda oma panuse 237

8 ühe Läti paikkonna majanduslikku ja kultuurilisse arengusse. Valitud asukoht peaks olema kuidagi väljarändega seotud, Riiast tunniajalise sõidu kaugusel, teiste turistlike, kultuuriliste või hariduslike huviväärsuste lähedal. Seal peaks olema soodne keskkond ja muuseumisõbralik kohalik omavalitsus, piisavalt arenguruumi ja see peaks ka vastama meie eelarvele. Valmis muuseumis on püsi- ja ajutised näitused, ränd- (või diginäitused), vabaõhuinstallatsioonid, teaduslikud ja populaarteaduslikud publikatsioonid, teatmeraamatukogu, konverentsikeskus, giidiekskursioonid, programmid koolidele ja üldsusele, eriüritused, praktikaprogrammid noortele ja üliõpilastele ning suveniiripood või mõni muu kaubandusettevõte. Muidugi mõista viiakse see programm ellu etapiviisiliselt, vastavalt meie käsutuses olevatele rahaliste vahenditele. Esialgu peame keskenduma materjalide kogumisele ning ränd- ja diginäituste arendamisele. Muuseum on Läti juriidilise isiku õigustega eramuuseum. Muuseumil on nõukogu, nõukoda ja palgalised töötajad, nt direktor, assistent, kuraatorid jne. Tegevuspoliitika määrab iga-aastane üldkoosolek ja selle viib täide liikmete poolt valitud nõukogu. Stardikapitali loodame saada rahvusvahelistelt fondidelt (EL, EEA, kohalikud saatkonnad), Läti ministeeriumidelt ja läti kultuurifondidelt välismaal. Praktiliseks tegevuseks vajalikud ressursid peaksid tulema stipendiumitest, Läti valitsuasutustelt, liikmemaksudest, üksikisikute ja organisatsioonide annetustest/pärandustest, renditasudest ja majandustegevusest. Teostamine esimene aasta Kuna sellise asutuse loomine Lätis on väga suur ettevõtmine, alustasin sellest, et panin idee settima nendel foorumidel, kus olin juba ennegi aktiivne, samuti võtsin ühendust välisläti ja Läti võtmeisikutega aasta juuniks olime juba moodustanud 15-liikmelise töögrupi, kus liikmeid USAst, Rootsist ja Lätist. Osa neist tuli vabatahtlikult minuga peetud vestluste mõjul, osa värbasin. Välislätlased suhtusid ilmselgelt sellesse plaani väga entusiastlikult. Järgmine samm oli leida muuseumiorganisatsioon Lätis ja haarata kaasa Läti ametiisikud ja üldsus. Kuigi idee algatajateks olid välislätlased, oli meie sooviks, et ka kodulätlased võtaksid muuseumi omaks ja tunnetaksid end selle lahutamatu osana. Seepärast kohtusime koos Ints 238

9 Dzelzgavisega aasta juunis paljude valitsus- ja omavalitsustegelastega ning muuseumiinimestega, värbasime tööjõudu ja uurisime maad muuseumi võimaliku asukoha osas. Meil on õnnestunud saada suusõnalist toetust ja kasulikke nõuandeid kultuuriinimestelt ning valitsus- ja omavalitsustegelastelt. Meid on toetanud Läti Muuseuminõukogu direktor Janis Garjans, Integratsiooniministeeriumi välislätlaste eriosakond, kultuuriminister, mõned parlamendi liikmed, presidendi nõunik, mitmed muusemidirektorid ja kirjanikud. Pagulaskogukonna poolt toetab meid järjekindlalt Ameerika Lätlaste Ühendus (American Latvian Association). Meie osavõtt Euroopa Migratsiooniinstitutsioonide Assotsiatsiooni (Association of European Migration Institutions, AEMI) aastakonverentsist aastal on meil aidanud avada uksi ka Lätis. Vähem edu on meil olnud muuseumile asukoha leidmisel. Meile on pakutud mõningaid tasuta krunte ja käisime üle vaatamas mitmeid välislätlastele kuulunud või emigratsiooniga seotud hooneid Liepājas Lääne-Lätis. Aga need kohad olid kas Riiast liiga kaugel või liiga kehvas seisukorras, et nende korrastamine end õigustanud oleks. 25. septembril aastal asutasime muuseumiorganisatsiooni LÄTLASED VÄLISMAAL muuseum ja teaduskeskus ( LATVIEŠI PASAULĒ Muzejs un pētniecības centrs, LaPa- MPC) ja valisime esimese nõukogu. iii Täideviimine teine aasta Meie teise tegevusaasta eesmärgid olid: 1) rahaliste vahendite, eriti grantide otsingu intesnsiivistamine; 2) veebisaidi loomine ja ülevalpidamine, brošüüri väljaandmine ja vajaliku teabe levitamine; 3) kontoriruumide üürimine Riias ja osalise tööajaga personali palkamine; 4) asukoha otsingute jätkamine; 5) planeerimiskoosoleku organiseerimine; 6) esemete, lugude ja dokumentide aktiivse kogumise alustamine ja 7) esimese diginäituse korraldamine eesmärgiga levitada teavet ja saada rahalisi vahendeid. Samuti oleme alustanud tugigrupi loomist USAs, et hõlbustada rahakogumist ja alustada näitusematerjalide kollektsioneerimist. Rahastus ongi põhiline probleem ja peamine riskitegur muuseumi idee elluviimisel. Seepärast andis Läti Integratsioonifondi vahendusel saadud Euroopa Majandusala ja Norra Stipendiumifondi (EAA and Norway Grants) kopsakas stardikapital meile palju lootust. See

10 kuuline stipendium on meil võimaldanud avada kontori Riias, palgata kaks osalise koormusega töötajat, korraldada planeerimiskoosoleku aasta juulis, jätkata muuseumi asukoha otsinguid ja alustada kollektsioneerimist. Elektroonilise näituse tegemiseks oleme saanud osaliselt toetust ka Läti Fondist ja veebisaidi loomiseks Läti Integratsiooniministeeriumilt. Külastage meie veebilehekülge aadressil Kollektsiooni kogumisel on meie tähelepanu keskpunktis: 1) kogumispoliitilise dokumendi formuleerimine; 2) materjali kogumine maades, kus on juba olemas toimivad programmid või kontaktisikud, nt USAs, Brasiilias, Austraalias, Rootsis ja Baškiirias, Venemaa Euroopa osas. Meile on lubatud üle anda mitmed olulised arhiivid ja andmebaasid, millest tähtsaimad on Ameerika Lätlaste Ühenduse organisatsioonide andmebaas (ALAIDD), mis sisaldab kõikide Ameerika läti organisatsioonide ja nende personali materjale, Ameerika Lätlaste Assotsiatsiooni suulise ajaloo kollektsioon ja mõned suured eraarhiivid. Marianna Auliciema on teinud kaks ekspeditsiooni Brasiiliasse eesmärgiga lindistada elulugusid. Läti valitsus finantseeris Arta Savdona ekspeditsiooni Baškiiriasse, kus ta lindistas lätlaste laulupidu. Maija Hinkle on esinenud ettekannetega ja mininäitustega läti kogukondades USAs. Planeerimiskoosolek peeti juulil 2009 Riias Norra Emigratsioonimuuseumi direktori Knut Djupedali juhtimisel. Ameerika firma Interpretative Solutions juhataja Peter Dajevskis oli seminaril peamine konsultant. Seminaril tehti mitmeid tähtsaid otsuseid ja jagati tööülesandeid aasta septembris võeti meid AEMI täieõiguslikuks liikmeks. Käimas on koostööprojektid Saksamaa Emigratsioonikeskusega ja Rootsi Emigratsiooniistituudiga. Teeksime meelsasti koostööd ka teiste emigratsiooni- ja migratsiooniinstitutsioonidega, samuti Baltic Heritage Network iga ja teiste balti organisatsioonidega. Kirjandus Baltais, Mirdza Kate. Piespiedu iesaukšana darbam Vācijā, militāram dienestam un evakuācija uz Vāciju, The Latvian Legion: Selected Documents. Toim. Ezergailis, Andrew. Toronto: Amber Printers and Publishers (1999): Bērziņš, Aldis. Emigrācija skaitļos, Kultūras Forums, sept. (2006):

11 Ezergailis, Andrew. Vestlus (2008). Hinkle, Maija. Latvian-Americans in the Post-Soviet Era: Cultural Factors on Return Migration in Oral History Interviews, Journal of Baltic Studies, Vol. 37, no. 1 (2006): Krasnais, Vilberts. Latviešu Kolōnijas. Melbourne: Kārļa Zariņa Fonds (1980). Plakans, Andrejs. The Latvians, a Short History. The Hoover Institution (1995). These Names Accuse. Stockholm: Latvian National Foundation, World Federation and Free Latvians (1982). MÄRKUSED i st Teise maailmasõja lõpul Läände põgenenud Läti elanikust ligikaudu olid sõdurid, tuhanded olid mobiliseeritud või läinud vabatahtlikult Saksamaale tööle, ülejäänud olid enamuses põgenikud. Ainult neist jõudis tegelikult Saksamaale. Mirdza Baltais arvates läks sõja ajal ca lätlast Saksamaale, aga ainult jäid sinna emigrantidena. ii PBLA on Vabade Lätlaste Maailmaföderatsiooni lätikeelse nime lühend. Nimetatud organisatsioon ühendab mitmeid peamiselt Teise maailmasõja järgseid emigrante esindavaid läti rahvusorganisatsioone USAs, Kanadas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas, Inglismaal ja Euroopas. iii President Dr. Maija Hinkle (USA), asepresident ja varahoidja Ints Dzlezgalvis (USA), nõukogu liikmed Marianna Auliciema (Läti), Vita Ozoliņa (Läti), Ināra Reine (Läti, USA), Juris Zalāms (Läti), audiitor Astrīda Jansons (Läti, USA) aasta aastakoosolekul laiendati nõukogu kahe liikme võrra: Dr. Ieva Vītola (Läti) ja Daina Gross (Läti). Uus audiitor on Arta Savdona (Läti). 241

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Meelis Maripuu, Toomas Hiio 75 aastat konverentsist, mis tegi Eesti holokausti ajaloos kurikuulsaks paigaks Postimees. Arvamus, 20. Jaanuar Ajal

Meelis Maripuu, Toomas Hiio 75 aastat konverentsist, mis tegi Eesti holokausti ajaloos kurikuulsaks paigaks Postimees. Arvamus, 20. Jaanuar Ajal Meelis Maripuu, Toomas Hiio 75 aastat konverentsist, mis tegi Eesti holokausti ajaloos kurikuulsaks paigaks Postimees. Arvamus, 20. Jaanuar 2017. Ajaloolased Meelis Maripuu ja Toomas Hiio kirjutavad kurikuulsast

Rohkem

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx) IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Nurk, Mart. Inventarinimistu

Nurk, Mart. Inventarinimistu TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöökorralduse osakond Anu Eisenschmidt TÖÖALANE VÄLJARÄNNE VÄLISRIIKI JA KOHANEMINE UUES ÜHISKONNAS ARE VALLA NÄIT

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöökorralduse osakond Anu Eisenschmidt TÖÖALANE VÄLJARÄNNE VÄLISRIIKI JA KOHANEMINE UUES ÜHISKONNAS ARE VALLA NÄIT TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöökorralduse osakond Anu Eisenschmidt TÖÖALANE VÄLJARÄNNE VÄLISRIIKI JA KOHANEMINE UUES ÜHISKONNAS ARE VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: PhD Tiiu Kamdron Kaasjuhendaja:

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Teema

Teema Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda

Rohkem