KURTNA LASTEAIA LAPSEVANEMATE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED

Väljavõte

1 KURTNA LASTEAIA LAPSEVANEMATE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212

2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS RAHULOLU ERINEVATE VALDKONDADEGA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ Õppetöö kvaliteet Õpetajate pädevus ja pühendumine Usaldus Rühma tegevuses osalemine Kommentaarid õppe- ja kasvatustegevuse kohta SUHTED LASTEAIAS Suhted õpetajate ja rühmakaaslastega Kommentaarid suhete kohta KOOSTÖÖ LASTEAIAGA Info liikumine lasteaia ja kodu vahel Osavõtt lastevanemate koosolekutes Infokanalite eelistused Koostöövormide eelistused Kommentaarid info liikumise kohta KASVUKESKKOND Füüsiline keskkond ja turvalisus Lapse arengut toetavad vahendid Toitlustamine Kommentaarid kasvukeskkonna kohta TUGISÜSTEEMID Tugisüsteemide rakendamine Kommentaarid tugisüsteemide kohta LASTEAIA MAINE JA ÜLDINE RAHULOLU Üldine rahulolu Lasteaia maine Ühisüritused Mis on väga hästi Mida peaks paremini tegema KOKKUVÕTE LISA A

3 1. SISSEJUHATUS Kurtna lasteaias viidi aprillis 212 läbi uuring, mis hindab lapsevanemate rahulolu õppeasutuse erinevate aspektidega. Küsitluse viis läbi ja andmed analüüsis koolipsühholoog Kadri Pohlak. Lapsevanemad said küsitluse täita anonüümselt internetikeskkonnas. Vastamiseks vajalik link ja küsimustiku kaaskiri saadeti kõikidele lapsevanematele lasteaia juhataja vahendusel ning nende vastused laekusid otse koolipsühholoogile. Kokku osales küsitluses 45 lapsevanemat, mis tähendab, et esindatud olid 37, laste vanemad. Järgnev tabel iseloomustab vastamisaktiivsust Kurtna lasteaias rühmade lõikes, suurima vastamisaktiivsusega rühmad on trükitud bold kirjas. Rühm Mesimumm Lapsi rühmas 23 Vastajate arv* 12 Vastajate % laste arvust rühmas 52,2 Vastajate % vastajate koguarvust* 26,7 Sipelgad ,6 13,3 Õnnetriinud ,4 17,4 Lepatriinud ,9 2, Jaaniussid ,9 15,6 Maipõrnikad ,5 8,9 Kokku , *Vastajate arv rühmiti ei lange kokku kogu vastajate koguarvuga kuna osad vanemad vastasid korraga mitmest Kurtna lasteaias käivast lapsest lähtuvalt Lapsevanematel tuli esitatud väidete kohta teha otsustusi 5-palli skaalal, kus hinnang 1 tähendab ei nõustu üldse ning hinnang 5 nõustun täielikult. 3

4 2. RAHULOLU ERINEVATE VALDKONDADEGA 2.1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÕPPETÖÖ KVALITEET Lasteaias omandatav alusharidus võimaldab lastel koolis hästi hakkama saada 4 36% 4,9 Lapsevanemad hindasid Kurtna lasteaias antava alushariduse kvaliteeti heaks, keskmine hinnang 4,9 (vaid vastajatest andis madala hinnangu 1 punkt). Enamus vanematest (78%) andis kõrge hinnangu 4 või 5 punkti ÕPETAJATE PÄDEVUS JA PÜHENDUMINE Minu lapse rühmaõpetajad on üldiselt oma erialal pädevad 11% 11% 36% 4 4,9 Lapsevanemad hindasid rühmaõpetajate üldist pädevust heaks, keskmine hinnang on 4,9. Samas on lausa 11% lapsevanematest hinnanud õpetajate pädevust madalalt 2 punktiga ning sama palju on lapsevanemaid, kes hindavad õpetajate pädevust rahuldavaks. Enamus vanematest (78%) aga andis väitele kõrge hinnangu 4 või 5 punkti. Lasteaiaõpetajate pädevust hinnati lisaks ka neljas erinevas valdkonnas: õpetamine, suhtlemine, enesekehtestamine ja lastele sobiv eeskuju olemises. Minu lapse rühmaõpetajad õpetavad hästi 16% 4% 44% 4,29 Minu lapse rühmaõpetajad suhtlevad sobivalt 11% 2 24% 4 3,98 Minu lapse rühmaõpetajad suudavad ennast kehtestada 13% 36% 4 4,4 Rühmaõpetajate käitumine (k.a. õpetaja abi) on lastele eeskujuks 4% 18% 31% 4 4,2 Koondhinnang 4,13 Õpetamise ja eeskujuks olemise taset hinnati kõige kõrgemalt, keskmine hinnang vastavalt 4,29 ja 4,2. Üldiselt võib öelda, et õpetajate pädevustele antud hinnagud on võrreldes eelmise aastaga langenud (nt suhtlemisele anti sel aastal,26 punkti ja enesekehtestamisele,27 punkti madalam hinnang). Pädevustele antud koondhinnang on aga positiivne 4,13. 4

5 Minu lapse rühmaõpetajad on oma tööle pühendunud 2 33% 38% 4,7 Lasteaiaõpetajate pühendumust oma tööle hinnati positiivselt, keskmine 4,7 (vaid vastajatest leidis, et see ei ole nii andes madala hinnangu 2 punkti) USALDUS Usaldan oma lapse rühmaõpetajaid 9% % 3,98 Lapsevanemate hinnang rühmaõpetajate usaldusväärsusele on positiivne, keskmine hinnang 3,98 (11% vastajatest arvas aga vastupidist andes madala hinnangu 1 või 2 punkti). Õrreldes eelmise aasta küsitluse tulemustega on usaldusele antud hinnang langenud,31 punkti RÜHMA TEGEVUSES OSALEMINE Osalen lapse rühma tegevuses 29% 44% 24% 3,91 Tulemus on pigem positiivne ja võrreldes eelmise aastaga tõusnud, keskmine hinnang 3,91. Vastajatest 68% osalevad rühma tegevuses aktiivselt (andsid kõrge hinnangu 4 või 5 punkti) ning 31 osalevad rühma tegevuses vähe või üldse mitte (andsid hinnangu alla 4 punkti) KOMMENTAARID ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KOHTA Teema lõpetuseks anti lapsevanematele võimalus valdkonna kohta täiendavaid mõtteid lisada. Peamised mõtted, mis välja tulid olid järgmised: Info liikumine: - Rohkem võiks vanematele infot jagada, mis parasjagu rühmas toimub ning anda nõu, mida nad saaksid ise kodus oma lapsega teha, et see toetaks rühmas õpitavat. - Samuti võiks vanemat informeerida lapse tugevuste, nõrkuste kohta ja anda näpunäiteid, kuidas kodus nõrgemaid külgi järele aidata. - Lapse tervislikku olukorda puudutav info peaks alati ka vanemani jõudma. Sõimerühm - Logopeedi ja eripedagoogi tegevused võiks alata juba sõimerühmast. - Sõimerühmas võiks juba olla ujumist. - Rühmas võiks olla eakohasemad mänguasjad (nt sõimes vanemaealistele). Tegevused - Võiks olla rohkem tasulisi ringe/trenne. - Õpetajad võiks lastega erinevamaid asju teha (nt situatsioonimänge, lugeda). - Õpetaja peab suutma rühmas distsipliini tagada. 5

6 2.2. SUHTED LASTEAIAS SUHTED ÕPETAJATE JA RÜHMAKAASLASTEGA Minu lapse suhted rühmaõpetajatega (k.a. õpetaja abi) on head 9% 4 49% 4,4 Minu lapse suhted rühmakaaslastega on head 11% 4 4% 4,24 Rühmaõpetajatega on meeldiv suhelda 9% 18% 2 51% 4,16 Rühmaõpetajad (k.a. õpetaja abi) on mu lapse jaoks alati olemas 13% 4 38% 4,11 Rühmaõpetajad on minu jaoks alati olemas 13% 9% 29% 49% 4,13 Koondhinnang 4,21 Suhteid õpetajate ja rühmakaaslastega hinnati väga heaks, keskmine antud hinnang vastavalt 4,4 ja 4,24. Lapse ja õpetaja suhete iseloomustamiseks lisati küsitlusse ka väide Rühmaõpetajad (k.a. õpetaja abi) on mu lapse jaoks alati olemas ning ka see on saanud hea keskmise hinnangu 4,11.. Lapsevanemad hindasid ka enda suhtlemise kvaliteeti rühmaõpetajaga (Rühmaõpetajatega on meeldiv suhelda, Rühmaõpetaja on minu jaoks alati olemas) ning seda positiivselt, keskmine hinnang vastavalt 4,16 ja 4,13. Suhtlemise valdkonna koondskoor on 4,21, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud,3 punkti KOMMENTAARID SUHETE KOHTA Teema lõpetuseks anti lapsevanematele võimalus valdkonna kohta täiendavaid mõtteid lisada. Peamised mõtted, mis välja tulid olid järgmised: Reeglid ja suhtumine: - Kõigile peaksid kehtima ühesugused reeglid haige lapse kojujätmise kohta (sh ka töötajate sugulastele). - Ebaviisakas kui kasvataja kiirustab tund aega enne tööpäeva lõppu koju. - Hommikul võiks olla rühmas rõõmsam vastuvõtt. - Kui lapsevanem avaldab soovi, et tema laps ei lähe mingisse teatud ringi, siis ka aktsepteeritaks seda ja vaadataks, et ta tõesti ei lähe. - Õpetajad võiks lapsi jälgida ja neid kohelda nagu nad oleks nende enda lapsed pisematel rohkem silma peal hoida ja vaadata kuidas nad õues riides, kas on märjad, kuivad, et ei külmetaks. 6

7 2.3. KOOSTÖÖ LASTEAIAGA INFO LIIKUMINE LASTEAIA JA KODU VAHEL Olen rahul info liikumisega lasteaia ja kodu vahel 18% 31% 44% 4,13 Saan rühmaõpetajalt piisavalt infot oma lapse arengu kohta 2 11% 24% 36% 3,6 Koondhinnang 3,87 Info liikumist hinnatakse heaks, keskmine hinnang 4,13, enamus vastajatest (75%) on andnud kõrge hinde 4 või 5 punkti. Samal ajal on langenud rahulolu lapse arengu kohta info saamisega, mille puhul on keskmine hinnang 3,6 (eelmisel aastal 4,2). Valdkonna põhjalikumaks uurimiseks lisati küsitlusse täpsustus : Juhul kui Te ei olnud eelneva väitega nõus, siis palun lisage, millistes valdkondades esineb puudusi. Arvamust avaldas 24,4% uuringus osalenud lapsevanematest ning peamised välja toodud puudused on täpselt samad, mis aasta varem selgunud küsitluses: - info jagamine peaks toimuma tihemini ning olema mitmekülgsem (soovitakse teada lapse tugevaid ja nõrku külgi), - samuti tunnevad vanemad, et peavad ise info saamiseks liialt vaeva nägema (rühmaõpetaja võiks omaalgatuslikult pidevalt tagasisidet jagada, kuidas lapsel päev läks ja milliste ülesannetega hakkama sai jne). - Toodi välja, et kui ka on lapse päeva kajastamist, siis see juhtub pigem siis kui on midagi negatiivset juhtunud. Vähe positiivse välja toomist. - Leiti, et erinevat infot võiks rohkem tulla ka mailile OSAVÕTT LASTEVANEMATE KOOSOLEKUTES Võimalusel käin alati lastevanemate koosolekul 16% 8 4,8 Tulemus on väga positiivne, keskmine hinnang 4,8. Vastajatest 8 andis hinnangu 5 punkti, mis tähendab Nõustun täielikult. 7

8 INFOKANALITE EELISTUSED Lapsevanemad hindasid soovituimaks infokanaliks e-posti (93%), millele järgnesid rühmaõpetajaga vestlemine (6), lastevanemate koosolek (58%), rühma infostend (56%), oma laps (29%), lasteaia kodulehekülg (). Kõige vähem sobivaks hinnati info saamist lasteaiajuhatajalt (13%) või kirjalike infolehtedega rühmaõpetajalt (11%). Siinkohal välja toodud eelistusi ei ole protsentuaalselt võimalik võrrelda eelmise aasta tulemustega kuna kasutatud andmete analüüsimetoodika on mõnevõrra erinev. Siiski on võimalik hinnata infokanalite eelistuste suurusjärku ning võib öelda, et endiselt eelistatakse ülekaalukalt info saamist e-posti vahendusel KOOSTÖÖVORMIDE EELISTUSED 8

9 Lapsevanemad hindasid soovituimateks koostöövormideks rühmakoosolekuid (84%) ning isiklikke kontakte rühmaõpetajatega (76%). Nendele järgnesid arenguvestlus (6), lastevanemate üldkoosolek (2), teemakohased vestlusringid (13%), lastevanemate koolitus (11%) ja tihedad telefonikõned (). Siinkohal välja toodud eelistusi ei ole protsentuaalselt võimalik võrrelda eelmise aasta tulemustega kuna kasutatud andmete analüüsimetoodika on mõnevõrra erinev. Siiski on võimalik hinnata koostöövormide eelistuste suurusjärku ning võib öelda, et endiselt eelistatakse ülekaalukalt rühmakoosolekuid, isiklikke kontakte rühmaõpetajatega ning arenguvestlusi KOMMENTAARID INFO LIIKUMISE KOHTA Teema lõpetuseks anti lapsevanematele võimalus valdkonna kohta täiendavaid mõtteid lisada. Peamised mõtted, mis välja tulid olid järgmised: - Õpetajad võiksid aktiivselt rühma üldmeili kasutada, et vanemaid aegsasti vajaliku infoga kurssi viia (k.a. toimuvate üritustega seoses vanematele pandud ootuste edastamiseks, näiteks, mis riided lapsele selga panna, et peo teema ning tegevusega kokku sobiks). Tihti jõuab see info liiga hilja vanemateni ning siis ei jõuta sellele reageerida - Kodulehel võiks olla rohkem lasteaeda puudutavat infot. - Personaalsem tagasiside lapse päeva kohta. - Rohkem rühmakoosolekuid KASVUKESKKOND FÜÜSILINE KESKKOND JA TURVALISUS Olen rahul rühma ruumidega 24% 76% 4,76 Rühma ruumid on lastele turvalised 36% 64% 4,64 Lasteaia õueatraktsioonid pakuvad lastele piisavalt tegevust 4% 18% 31% 2 3,47 Lasteaia õueala on lastele turvaline 11% 4% 4 36% 4,2 Koondhinnang 4,22 Lapsevanemad hindasid füüsilise keskkonna aspektidest kõrgeimalt rühma ruume, keskmine hinnang 4,76 (mitte keegi ei andnud 4 madalamat hinnangut) ning ruumide turvalisust, keskmine hinnang 4,64 (samuti mitte ühtegi hinnet alla 4). Lasteaia õuealaga on aga vanemate rahulolu jätkuvalt märksa väiksem. Õueatraktsioonidele anti keskmine hinnang 3,47 ning 9

10 õueala üldisele turvalisusele 4,2. Siiski võib lapsevanemate hinnanguga füüsilisele keskkonnale rahule jääda, koondskoor 4,22 näitab head tulemust LAPSE ARENGUT TOETAVAD VAHENDID Lasteaial on olemas kaasaegsed õppe- ja kasvatustegevuseks vajalikud vahendid 38% 53% 4,42 Rühmas on olemas lapse arengut toetavad mänguasjad 33% 5 4,47 Koondhinnang 4,45 Lapsevanemad hindasid õppe- ja kasvatustegevuseks vajalikke vahendeid ning sobivate mänguasjade olemasolu väga positiivselt, keskmised hinnangud vastavalt 4,42 ja 4,47 (mõlemal juhul oli vaid lapsevanemaid, kes ei olnud väitega nõus ning andsid madala hinnangu 2 punkti) TOITLUSTAMINE Olen rahul toitlustamisega lasteaias 9% 11% 31% 4 4,11 Tulemus on hea, keskmine hinnang 4,11, enamus vanematest (78%) on andnud väitele kõrge hinnangu 4 või 5 punkti KOMMENTAARID KASVUKESKKONNA KOHTA Teema lõpetuseks anti lapsevanematele võimalus valdkonna kohta täiendavaid mõtteid lisada. Peamised mõtted, mis välja tulid olid järgmised: - Õueala peaks olema paremini korraldatud. Õues on vähe ja mitteeale vastavaid atraktsioone, õueala võiks olla vanusegruppide järgi ära jaotatud. Jalgrattasõit võiks olla lubatud. - Õueala ei ole turvaline: kiikede ketid on plastikuga katmata, elupuude taga toimuvat ei näe keegi, väravad ei ole alati lukustatud, õpetajad ei jälgi koguaed lapsi. - Menüüs võiks olla vähem piima, makarone ja pelmeene. Rohkem võiks pakkuda puuvilju, marju. - Sõime mänguasjad võiksid olla eakohased ka 3- aastastele. 1

11 2.5. TUGISÜSTEEMID TUGISÜSTEEMIDE RAKENDAMINE Lasteaias arvestatakse laste erivajadustega (allergiad, terviseprobleemid) 4% 29% 36% 31% 3,89 Olen teadlik lasteaias töötavate erispetsialistide (logopeed, psühholoog, eripedagoog) olemasolust 11% 16% 51% 4,7 Lasteaed pakub vajadusel logopeedilist ja eripedagoogilist abi 11% 4% 31% 33% 3,6 Vajadusel saan pöörduda psühholoogi poole 9% 2 38% 3,78 Andekamate laste arenguks on loodud head võimalused 11% 4 29% 3,13 Koondhinnang 3,69 Tugisüsteemide rakendamisele antud hinnang on pigem positiivne, koondskoor 3,69, samas langenud võrreldes eelmise aastaga. Kõige kõrgemalt hinnati oma teadlikkust erinevate lasteaias töötavate spetsialistide olemasolust, keskmine hinnang 4,7, enamus lapsevanemaid (71%) on andnud kõrge hinnangu 4 või 5 punkti. Kõige madalama hinnangu sai andekate laste arenguvõimalused, keskmine hinnang 3,12 (28% vanematest andis madala hinnangu 1 või 2 punkti). Küsitlusest tuli välja, et lapsevanemad on küll teadlikud lasteaias töötavatest erinevatest tugispetsialistidest (keskmine hinnang 4,7), kuid vähem teatakse, mis puhul või kas üldse neid inimesi laste abistamiseks kasutatakse. Tõenäoliselt tuleneb teadlikkus või mitteteadlikus aga sellest kui palju ühel või teisel vanemal oma lapse jaoks erispetsialisti abi on vaja läinud. Need, kes on isiklikult kokku puutunud teavad paremini ning need, kellel pole abi vaja läinud ei tea mõnel juhul üldse. Kuna aga lasteaias on abi vajavate laste osakaal tunduvalt väiksem kui abi mittevajavate laste osa, siis on küsitluses välja tulnud keskmised hinnangud (Lasteaed pakub vajadusel eripedagoogi või logopeedi abi ja vajadusel saan psühholoogi poole pöörduda, keskmised vastavalt 3,6 ja 3,78) loogilised KOMMENTAARID TUGISÜSTEEMIDE KOHTA Teema lõpetuseks anti lapsevanematele võimalus valdkonna kohta täiendavaid mõtteid lisada. Peamised mõtted, mis välja tulid olid järgmised: - Tugisüsteemide kasutusvõimaluste kohta on liiga vähe infot (millised spetsialistid töötavad, mida teevad, kellega teevad, millised on tulemused jne). Toodi välja põhjuseks, et laps ei ole lihtsalt sellist teenust vajanud. Samas tahaksid ka need 11

12 vanemad, kellel kokkupuudet pole spetsialistidega olnud, täpselt teada, millised oleksid nende võimalused kui peaks tekkima selline vajadus. - Logopeed on väga head tööd teinud, tema ametikohta on aga liiga vähe. - Andekamad/kiiremini arenenud lapsed ei saa sobivat lähenemist LASTEAIA MAINE JA ÜLDINE RAHULOLU ÜLDINE RAHULOLU Olen Kurtna lasteaiaga üldiselt rahul 13% 29% 56% 4,38 Tulemus on väga positiivne, keskmine hinnang 4,38. Lapsevanematest ainult andis madala hinnangu 2 punkti, kuid lausa 85% vanematest andis kõrge hinnangu 4 või 5 punkti LASTEAIA MAINE Minu lapse lasteaial on hea maine, sinna tahetakse oma last panna 9% 44% 44% 4,29 Soovitan Kurtna lasteaeda ka oma tuttavatele 18% 13% 64% 4,36 Paneksin ka oma järgmise lapse Kurtna lasteaeda 18% 18% 6 4,38 Koondhinnang 4,34 Kurtna lasteaia mainet hinnati kõrgelt, koondskoor 4, ÜHISÜRITUSED Olen rahul lasteaia ühisüritustega 4% 24% 2 49% 4,16 Lasteaia ühisüritusi hinnati positiivselt, keskmine hinnang 4,16, enamus vanematest (71%) andis kõrge hinnagu 4 või 5 punkti. 12

13 MIS ON VÄGA HÄSTI Lõpetuseks esitati lapsevanematele kaks küsimust. Neist esimene oli: Mis on Teie arvates Kurtna lasteaias väga hästi? Vastustes toodi esile järgnevaid Kurtna lasteaia häid omadusi: - Üldiselt: Lasteaed ja kool ühise katuse all. Hea infovahetus. - Arendustegevus: Kaasaegne kasvu- ja õpikeskus. - Vaba aja tegevus: erinevad ringid, trennid. Õueatraktsioonid pakuvad lastele piisavalt tegevust. - Inimesed: Õpetajad on noored, abivalmid, sõbralikud, pühendunud ja asjatundjad. - Füüsiline keskkond: Uus, puhas ja ilus maja, avarad ruumid, turvaline, kodune ja hubane. Bassein. - Psühholoogiline keskkond: sõbralik ja soe õhkkond MIDA PEAKS PAREMINI TEGEMA Teiseks lõpuküsimuseks oli: Mida peaks Kurtna lasteaias paremini tegema? 4% osalejatest vastas ei oska öelda. Vastustes toodi aga esile järgnevaid valdkondi, mille arendamisele tähelepanu pöörata: - Üldiselt: sõimerühmi oleks juurde vaja. Ujula võiks rohkem töös olla. Talvel majja sissepääs lastele turvaliseks! Soovitakse, et arvestataks lapsevanemate arvamusega, et kaasataks lapsevanemaid ka otsustusprotsessi. Lasteaias võiks olla lisatasu eest õhtuhoiu võimalus, juhul kui ei saa enne sulgemist järele tulla. Tualettide tuulutussüsteem on puudulik. Rohkem administreerimist, õppealajuhataja tööd. - Õppe- ja kasvatustegevus: lasteaed võiks pigem olla emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse arendamise koht kui kooliks ettevalmistus. Õpetajad peavad lapsi õues rohkem jälgima. Lasteaed võiks arvestada ning võimalusel integreerida oma töösse kaasaegsed õppe- ja kasvatustöö põhimõtted nii töös lastega kui suhtlemisel lapsevanematega. - Õueala: õues võiks olla rohkem mängimise võimalust. - Inimesed: rühmaõpetajad võiksid olla avatumad, sõbralikumad, rohkem positiivselt suhtlema. Lubamatu on laste füüsiline karistamine (tutistamine vms). Õpetajad peaksid saama rohkem tuge, kui tööl motivatsioon langeb. 13

14 - Info liikumine: Rohkem ja konkreetsemat tagasisidet lapse tegevuse kohta rühmas. Infoliikumine rühmaõpetajatelt lapsevanemani võiks olla sujuvam (võiks rohkem rühma maililiste kasutada). Ainult stendile väljapandav info jääb sageli märkamatuks. Rohkem lasteaiaga seotud infot kodulehele. Rohkem koosolekuid. - Huvitegevus ja meelelahutus: Lastevanemate abi võiks vajadusel paluda, võibolla saab keegi abiks olla kas siis nõu või jõuga. Rohkem üritusi rühmas. - Toitlustamine: Söök peaks olema tervislikum, vähem saia- ja makaronitooteid. Sõimelaste toit peaks koolitoidust erinev olema, vähem soola, jt maitseaineid. Võiks olla võimalus jooke (nt piim) ka soojalt serveerida. - Haige laps: Haiged lapsed võiks koju saata (muidu haigestuvad ka terved lapsed), kirjast uksel on vähe kasu. Kui laps on haigestunud lasteaias võiks ka sellest vanemale teatada. Rohkem jälgima laste tervislikku olukorda. Oluline on ka märkida, et 11% vanematest arvas, et Kurtna lasteaias on kõik hästi ning jätkama peaks samas vaimus. 14

15 3. KOKKUVÕTE Lapsevanematelt väga positiivse hinnangu (keskmine 4,1 kuni 5,) saanud valdkonnad: - Õppetöö kvaliteet - Õpetajate pädevus (õpetamine, enesekehtestamine) - Õpetajate pühendumus ja usaldusväärsus - Suhted lasteaias - Füüsiline keskkond (rühma ruumid) - Kasvukeskkonna turvalisus - Sobivate õppe- ja mänguvahendite olemasolu - Toitlustamine - Ühisüritused - Lasteaia maine ja üldine rahulolu sellega Lapsevanematelt positiivse hinnangu (keskmine 3,8 kuni 4,) saanud valdkonnad: - Õpetajate pädevus (suhtlemine) - Info liikumine - Lapse rühma tegevuses osalemine - Tugisüsteemide rakendamine Valdkonnad, mille arendamisele (keskmine hinnang alla 3,8) tuleks tähelepanu pöörata: - Õueala 15

16 LISA A Näide Kurtna lasteaia lastevanemate rahulolu küsitlusest 16

17 17