Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu riigihange - LK 4. Kliinikumi Leht. Tartu Ülikooli Kliinikumi logo uus stiiliraamat

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu riigihange - LK 4. Kliinikumi Leht. Tartu Ülikooli Kliinikumi logo uus stiiliraamat"

Väljavõte

1 Kliinikumi uus veebileht - LK 2 Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu riigihange - LK 4 Kolleegid meie ümber Sigrid Kirriland - LK 7 Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht Siseleht nr 225, jaanuar 2020 kliinikum.ee/leht Tartu Ülikooli Kliinikumi logo uus stiiliraamat Kui aasta detsembrikuus täitus kakskümmend aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi sihtasutuse loomisest, siis aastal sai sama vanaks ka kliinikumi logo aastal loodud logo on ajas hästi vastu pidanud, ent paarikümne aastaga lisandunud uued kanalid (näiteks koduleht, e-kirjad, sotsiaalmeedia, digierkaanid ja esitlusprogrammid), panevad asutuse visuaalsele identiteedile uued ootused, aga annavad ka suuremad võimalused asutuse ühtse kujunduskeele loomiseks. Eelnevat arvesse võttes läbis kliinikumi logo oma kahekümnendaks sünnipäevaks värskendus- ja täienduskuuri. ning annab detailsed juhised nende kasutamiseks. Stiiliraamat on edaspidi töövahendiks nii kliinikumi töötajatele kui ka kujundajatele. Raamatus toodud näited on vaid vähesed kirjeldatud võimalused, kuidas luua materjale, mille eesmärk on peegeldada kliinikumi traditsioone ja uuenduslikkust ühel ajal. Disainikeele ülevaade jätab ruumi loomevabaduseks, ent märgib ära piirid, mis tagavad ühtse ja tervikliku visuaalse keele eri kanalites. Kliinikumi uue visuaalse keele ülevaade on kokku võetud uuendatud stiiliraamatus, mis annab tervikliku ülevaate, kirjeldab ja selgitab erinevaid visuaalseid elemente Kliinikumi visuaalse identiteedi värskendamisel oli abis loovagentuur, kes oli ka aastal kliinikumi logo loomise juures. Loovjuht Ander Avila selgitas: Tartu Üli- kooli Kliinikumi visuaalse värskenduse puhul oli olulisim säilitada äratuntavus. Vana logo märk ei võimaldanud piisavalt paindlikult seda erinevates kanalites kasutada ning ka värvipalett paistis tänasel päeval tuhmunud. Märk sai värskema värvipaleti, lihtsustatud kuju ning kaaslaseks tänapäevase kirjašrifti. Märgi värskendusest suurem töö oli visuaalse süsteemi loomine, tänu millele saavad kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi materjalid ühtse väljanägemise. Kliinikum on kaasaegse visuaalse identiteediga astunud sammu lihtsuse ja arusaadavuse suunas. JÄRG LK 2

2 2 UUDISED 3 ALGUS LK 1 Kliinikumi visuaalse keele keskne element on süda, mille haarad sümboliseerivad harmooniat ravimise, õpetamise ja teadustöö vahel. Süda kui ülemaailmselt tuntud armastuse ja hoolimise sümbol, kannab endas patsiendisõbralikkuse sõnumit. Süda sümboliseerib ka elu, mille eest hoolitsemine on kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuse mõte. Kliinikumi südame elemendist lähtub kogu visuaalne keel, millesse kuuluvad kolm värvi: õpetamise sinine, teaduse roheline ja ravimise punane. Esimesteks kujundatud materjalideks said animeeritud eesti- ja ingliskeelne jõulukaart ning järgmise aasta seinakalender. Alates jaanuarist 2020 järgnevad sotsiaalmeedia, Kliinikumi Leht, kliinikumi koduleht ja uuendatud meened. Üleminekuaeg, mil värske ilme saavad kliinikute ja teenistuste logod, kodulehed, tööriided, uksesildid, töödokumendid ja kõik muud visuaalse identiteedi kandjad, kestab aastani Uus stiiliraamat ja uus kaasaegne kirjašrift on sisevõrgus kõigile kättesaadav alates 2. jaanuarist Uus visuaalne keel on töötajatele abiks mistahes visuaalsete materjalide tegemisel ning küsimuste korral pöörduge palun avalikkussuhete büroo poole. Kliinikumi ja Regionaalhaigla koostöö loob patsientidele uued võimalused Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe allkirjastasid 23. jaanuaril koostöö raamlepingu, mille keskmes on vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine. Sõlmitud lepingu raames soovitakse kokku leppida kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused. HELEN KAJU Avalikkussuhete büroo Kliinikumi uus veebileht Tartu Ülikooli Kliinikumi värskenduskuuri läbinud visuaalse keele loogiliseks jätkuks vajas kaasajastamist ka veebileht. Ent erinevalt visuaalsest keelest, mis säilitas äratuntavuse, sai veebileht täiesti uue hingamise. Uus koduleht on avalik alates 31. jaanuarist 2020, kuid nagu üleminekuperioodidel kombeks, jääb esialgu kättesaadavaks ka senine veebileht. Priit Eelmäe ja Agris Peedu koostöölepingu sõlmimisel Olgugi, et uue veebilehe visuaalne muutus on suur, omab siinkohal suuremat tähtsust info edastamise mõtteviisi muutus uus veebileht on struktureeritud ennekõike patsientide vajadustest lähtuvalt. Otsus (ja julgus) muuta senist ülesehitust põhineb eelnevalt läbi viidud analüüsidel. Kodulehe loomise algusjärgus viidi esmalt läbi intervjuud nende kliinikumi töötajatega, kes kasutavad kodulehte infoallikana oma igapäevatöös. Samuti viidi läbi ajurünnakud nende töötajate seas, kes puutuvad enim kokku klienditeeninduse valdkonnaga ning töötajatega, kes tegelevad patsientide poolt saadetud päringutega. Patsientidelt ja teistelt tervishoiutöötajatelt paluti omakorda tagasisidet läbi küsimustiku, et koguda võimalikult laiapõhjalist teavet, millised on erinevate kasutajate ootused kliinikumi veebilehele. Lisaks andsid hea võrdlusmomendi teised Euroopa ülikoolihaiglad ning igapäevase veebilehe liikluse aitas ära kaardistada Google Analytics. Uue veebilehe keskmes on vastuvõtuaja broneerimine info, mida patsiendid kodulehel kõige enam otsivad ja kasutavad. Uuendatud on ka rubriikide jaotus. Sarnaselt teistele ülikoolihaiglatele on info koondunud rubriikidesse patsiendile, haiglast ning kliinikud ja teenistused. Täiesti uute rubriikidena on lisandud info partneritele ning teadus- ja arendustöö. Alarubrii- Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul võidavad koostööst eelkõige patsiendid, aga kindlasti ka tervishoiuvaldkond tervikuna, sest hoogu saab juurde nii õppe- kui ka teadustöö. Regionaalhaiglas ja kliinikumis on Eesti ainukesed interdistsiplinaarsed vähiravi- ja traumakeskused, meie koostöö keskmes saab olema vähiravi ühine arendamine, traumaravi töö korraldamine üle-eestiliselt koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega, kokkulepped harvikhaiguste ravimisel ja patsiendi tervikliku raviteekonna kujundamine, ütles Agris Peedu. kides on uuenenud nii sisu kui ülesehitus ning uue kodulehe kujundus võimaldab infot esitada senisest kompaktsemalt ja ülevaatlikumalt. siinkohal väga kliinikute ja teenistuste abile nii sisu kui vormi osas, et leida loodavas töörühmas parim lahendus kõikidele struktuuriüksustele. Paralleelselt eestikeelse veebilehega muutuvad avalikuks ka lühemad ja kontsentreeritumad inglis- ja venekeelsed uuendatud versioonid, aga ka kohustuslik vaegnägijaile mõeldud lugemisvõimalus. Ettepanekute ja küsimuste korral pöörduge palun avalikkussuhete büroo poole Ühtlasi on väga oodatud ka kasutajate tagasiside. Head uudistamist ning kasutamist! Veebilehe uuenemine on protsess ning kui I etapiks võib nimetada kogu kliinikum. ee lehe uuendamist, siis II etapina seisab aastal ees ka kliinikute ja teenistuste (30 eraldiseisvat veebilehte) kodulehekülgede sarnane uuendusprotsess. Loodame LIINA RAJU, JANE FREIMANN, HELEN KAJU Avalikkussuhete büroo Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab Eesti kahe suurima haigla koostööd kõrgelt. Olgugi, et kliinikumi ja Regionaalhaigla vahel on varem sõlmitud spetsiifilisi erialasid puudutavaid kokkuleppeid, annab täna allkirjad saanud koostööleping uue dimensiooni ravitöö, tervishoiualaste uuringute ja teadustöö, aga ka tervishoiuvaldkonna töötajate täiendõppe vallas. Kahel piirkondlikul haiglal on suur vastutus mitte ainult oma institutsioonides, vaid kogu riigi tervishoiumaastikul. Seetõttu on nii Eesti inimeste kui ka meditsiini käekäiku silmas pidades oluline leppida kokku haiglate ühtsed tegevused ja põhimõtted, mis omakorda loob võimalused suurendada patsiendikesksust mõlemas raviasutuses, ütles Priit Eelmäe. Raamlepingu tegevustesse kaasatakse erinevaid partnereid, nii vähiravi kui ka traumaravi arendamine toimub koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega. Ühiste koostööpõhimõtete ja tegevuste kokkuleppimisel ja kõrgema etapi ravitegevuse ühtse arenduspoliitika kujundamise strateegia loomisel osalevad Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium. Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikool teevad koostööd ka aastal allkirjastatud kolmepoolse koostöölepingu alusel, mille eesmärgiks on ühiste kliiniliste teadusuuringute läbiviimine, rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes osalemine ja koostöö tulemusena uute ravi- ja diagnostikavõimaluste ning eriarstiabi teaduspõhine arendamine. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on Eesti tipphaiglad, kus kokku töötab patsientide heaks üle professionaali. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Muudatused südamekliiniku struktuuris Alates 1. jaanuarist 2020 on endine kardioloogia osakond 1. kardioloogia osakond. Kõik osakonna telefoninumbrid on endised. Endisest erakorralise kardioloogia osakonnast on moodustunud kardiointensiivravi osakond ja 2. kardioloogia osakond. Telefonid kardiointensiivravi osakonnas: Valvemobiil: Arstide tuba: Õed: Telefonid 2. kardioloogia osakonnas: Dr Eve Laane: , osakonna juhataja Arstide tuba: Õed:

3 4 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES MEDITSIINITEADUSTE VALDKONNAS Rahvatervishoiu päevaküsimusi käsitlev konverents 5 Kliinikum kuulutas välja Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu riigihanke 13. märtsil toimub TÜ raamatukogus tasuta konverents Teaduspõhine õpe, mis aitab otsustada. Rahvatervishoiu magistriõppe 20 aastat Tartu Ülikoolis, mille põhiteema on tõendus ja selle tähtsus tervisepoliitika kujundamisel. Kogemusi jagavad tervishoiupraktikud ja teadlased. Lisateave tervis.ut.ee. Valmis konfliktide vältimise ja lahendamise juhend Konfliktide vältimise ja lahendamise juhend töötati välja üliõpilaskogu ja dekanaadi koostöös. Juhendmaterjalis on soovitused, mille igapäevane järgimine võiks aidata konfliktide teket vältida. Juhul kui on tekkinud konflikt, on välja toodud konkreetsed sammud probleemi lahendamiseks ning kontaktid, kes aidata saavad. Sissejuhatus ravimimaailma Farmaatsia instituut korraldab märtsist aprillini tasuta e-kursuse Ravimitest maakeeli. Registreeru e-kursusele farmaatsia.ut.ee. Konverents Kliinik veebruarini toimub Dorpati konverentsikeskuses täienduskonverents Kliinik Konverentsi teemad puudutavad muu hulgas vaktsineerimist, antibiootikume, seksuaalvägivalda, geneetikat ja personaalmeditsiini, ravimiohutust, bioloogilisi ravimeid ja sünnitanud naiste tervist. Lisateave kliinilinemeditsiin.ut.ee/taiendusope. Simulatsoonikeskus alustab tööd Uue õppesemestri algusega alustab Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumides tööd kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus. Keskuse eesmärgiks on arstide, hambaarstide ja füsioterapeutide õpetamiseks ja koolitamiseks vajaliku kaasaegse taristu loomine kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks ja simuleerimiseks. VIRGE RATASEPP Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist Dr Madis Rahu, dr Terje Arak ning Indrek Teino konverenstil Rasvasiirdamise kasutusala suureneb aasta-aastalt Vaade uuele C-korpusele Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja riigihanke Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu ehitaja leidmiseks. Eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot. Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk on loogiliseks jätkuks Tartu Ülikooli Kliinikumi aastal valminud esimesele ning aastal valminud teisele ehitusjärgule. III ehitusjärjekord tähendab kahe uue korpuse ehitamist. M-korpus, millest saab uus lastehaigla, hakkab paiknema senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna, tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. Erakorralise meditsiini osakonna parkla rajatakse maa-alusena keldrikorrusele. M-korpus mahutab kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga ning kogu uusehitise brutopinna suurus on ligikaudu m2. Teine uus hoone on projekteeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega, sõnas Kivastik. Uus C-korpus ehitakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse brutopind on ligikaudu m2. Foto: Erakogu Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul seati eesmärgiks projekteerida ligikaudu m2 suurune III ehitusjärk ülikoolihaigla erisusi arvestades. Lisaks sellele, et esmane eesmärk on tagada patsiendikeskne tervishoiuteenuse korraldus, on samavõrd oluline ka töötajate heaolu nende igapäevase töö tegemiseks. Samuti oli üheks lähteülesandeks pidada silmas kliinikute kui Tartu Ülikooli õppebaaside kaasajastamist. Ülikoolihaigla moodne taristu annab lisaväärtuse nii erialaseks arsti- kui ka teadustöö läbiviimiseks, ütles Eelmäe. Maarjamõisa III ehitusjärgu projekteerijateks on SWECO Projekt AS ja Architecture Workshop Finland Oy. Kliinikumil on olnud projekteerijatega rohkem kui kahe aasta jooksul väga hea ja tulemuslik koostöö, mille elluviimine peab nüüd jätkuma koostöös ehitajaga, sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi tehnikateenistuse direktor Peep Pitsner. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk on omakorda eelduseks planeeritavale IV ehitusjärgule, mis näeb ette uue hoone rajamist südamekliinikule. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu valmimistähtaeg on aastal 2022 ning selle eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja muu sisustusega on ligikaudu 70 miljonit eurot, millest veerand kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega. Detsembris osalesid dr Terje Arak ja dr Madis Rahu kliinikumi arendusfondi toel Marseille s regeneratiivset meditsiini ja kirurgiat hõlmaval teoreetilisel kursusel ning sellele järgneval teaduskonverentsil 17th Annual IFATS (International Federation for Adipose Therapeutics and Science). Esimene rahvusvaheline IFATS konverents toimus aastal ning on iga-aastase üritusena kaasanud üha arvukamalt nii klinitsiste kui teadlasi. Sel aastal oli osalejaid 39 riigist. Tänavusel konverentsil anti ülevaade arengutest nii laboriuuringute kui ka kliiniliste protseduuride valdkonnas ning tutvustati ravitulemusi rasvkoe ja selle fraktsioonide siirdamisel erinevate diagnooside korral. Töörühmade sessioonil oli kõigil osalejatel võimalus valida enim oma huvidele vastav töögrupp. Dr Arak keskendus näo ja labakäe piirkonna pehmete kudede deformatsioonide ravivõimalustele. Hetkel kasutatakse rasvkoe siirdamist kliinikumis plastikakirurgias nii pehmekoe defektide mahu korrigeerimiseks kui erinevate koemuutuste regeneratsiooni parandamiseks, sh erineva etioloogiaga armid, pehmekoe kontraktuurid, neurotroofilised haavandid, kiirituskahjustused, pehmekoe fistlid jne. Lõviosa lipofillingu patsientidest pöördub plastikakirurgi vastuvõtule rindade rekonstruktsiooniks ja rindade arenguhäirete raviks. Kogemus on olemas Dupuytren` i kontraktuuri ravis. Esimesed sammud on tehtud kroonilise valu ravis. Tehakse koostööd näo- ja lõualuude kirurgia, veresoontekirurgia ja onkoloogia osakondadega. Esimene rasvasiirdamine regeneratiivsel eesmärgil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis aastal. Seoses uute tarvikute lisandumisega on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik kasutada nii milli-, mikro- kui nanorasva. Kliinikumi sporditraumatoloogias rasvkoe siirdamist hetkel veel ei kasutata, seega oli konverents heaks võimaluseks neid rakendusvõimalusi uurida, kommenteeris dr Madis Rahu. Näiteks võiks see ravimeetod olla abiks liikumisaparaadi pehmekoe vigastuste ja degeneratsiooni puhul. Ettekandeid rasvkoe siirdamisest oli peaaegu igas meditsiini valdkonnas neuroloogia (karpaalkanali haigused, seljaaju vigastused, postherpeetiline neuralgia, parkinsonism, autism jne), ortopeedia (reumatoidartriit, osteoartriit), südame-veresoontekirurgia (südamelihase infarkt, perifeerne isheemia jne), günekoloogia jt. Paljulubavad tulemused on saadud Renault tõve, sklerodermia, Sclerosis Multiplexi ning vulvo-vaginaalsete probleemide korral. Konverents andis lühikese aja jooksul tervikliku, tänapäevase ja kompaktse info valdkonnas toimuvast, kirjeldas konverentsi rolli dr Arak. Loodud kontaktid on vajalikud edasiste uuringute läbiviimisel ning informatsiooni vahetamisel kolleegidega Belgiast, Taanist, Soomest ja Saksamaalt. Järgmise sammuna plaanib Tartu töögrupp, kuhu kuulub lisaks ortopeedile ja plastikakirurgile ka rakubioloog ning näo- ja lõualuude kirurg, Eesti-sisese laboriuuringu läbiviimist, mis hindaks kindlate rasvkoe fraktsioonide toimimist ja mõju. Maailmas on aastaid proovitud protseduure standardiseerida ning leida vastused sellele, millised fraktsioonid millistel puhkudel aitavad ja miks, selgitas dr Arak. Püüame oma uuringud läbi viia üksikute kindlate fraktsioonide osas nii laboratooriumis kui kliinilises meditsiinis. Samuti on plaanis uurida fraktsioonide kombineerimist ja koostoimet. Tahame uurida seda, milliseid fraktsioone saaks üldse kasutada. Rasvkude on hästi mitmekesine, erinevate haiguste raviks kasutatakse erinevaid fraktsioone, täiendas dr Rahu. Uuringute esimeseks järguks taotletakse riiklikku rahastust. Järgmises etapis, kui uuringud jõuavad kliiniliste katseteni, on plaanis kindlasti kaasata rahvusvahelisi partnereid. Dr Terje Araku ja dr Madis Rahuga vestles LIINA RAJU

4 6 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES ÕENDUS 7 Kolleegid meie ümber operatsiooniõde Sigrid Kirriland Maailma Terviseorganisatsioon nimetas aasta õdede ja ämmaemandate aastaks, et juhtida tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisusele tervishoiusüsteemis. Kliinikumi Leht tutvustab aasta jooksul kolleege meie endi keskelt, kes annavad iga päev hindamatu panuse patsientide raviprotsessi. Nii on see ka operatsiooniõdede puhul, kelle kohustuseks on hallata kogu keerukat instrumentaariumi, assisteerida kirurgi ja tagada patsiendi ohutus operatsioonitoas. Mammograafiabussi radioloogiatehnik Natalja Vertjajeva Varakult avastatud vähk on ravitav aastal käis Tartu Ülikooli Kliinikumis rinnavähi sõeluuringul naist (67,5% kutsututest). Neist 9400 mammograafiabussis ja 3588 haiglaruumides aasta viimase päeva seisuga oli neist rinnavähk avastatud 53 naisel. 83% juhtudest oli tegemist varases staadiumis rinnavähiga. Rinnavähi sõeluuringud jätkuvad ka sel aastal on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele rinnavähi varasek avastamiseks. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses aastal kutsutakse sõeluuringule ravikindlustatuid naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja Neil aastail sündinud naistele saadetakse rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Seega võib ka julgesti kutset ootamata uuringule registreeruda. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naistele tasuta. Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta. Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil tööpäevadel kell Samas saab uuringuid teha ka arsti poolt antud saatekirja alusel. Kliinikumi mammograafiabussi graafik, jaanuar-aprill 2020 TARTUMAA Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia Kallaste, Oja t. turismiinfo kõrval PÕLVAMAA Räpina Vallavalitsuse ees, Kooli Põlva Haigla juures, Uus JÕGEVAMAA Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi VÕRUMAA Setomaa Vallavalitsuse ees, Värska, Pikk Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a Antsla Tervisekeskuse hoovis, Koolitee SAAREMAA Muhu, Liiva küla, COOP kaupluse parklas Leisi JÕGEVAMAA Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia Mustvee Tervise hoovis, Kastani VALGAMAA Sangaste Perearstikeskuse ees, Valga mnt Otepää Vallavalitsuse ees, Lipuväljak Tõrva Tervisekeskuse hoovis, Tartu , Valga Haigla ees, Peetri Sigrid Kirriland Esimeseks mitmekülgseks ja huvitavaks persooniks on operatsiooniõde Sigrid Kirriland, kes lisaks kutsetööle panustab ka riigikaitsesse, koolitades selles valdkonnas töötavaid operatsiooniõdesid. Sigrid asus kliinikumi tööle aastal. Sellest ajast alates on ta osalenud paljudel erinevatel operatsioonidel ning läbinud mitmeid erialaseid koolitusi. Igal erialal, operatsioonil ja operatsiooni meeskonnal on oma eripära, mida operatsiooniõde peab teadma ja arvestama. Lisaks mitmekülgsetele teadmistele ja oskustele peab operatsiooniõde olema nutikas, kiire ja mõtlema alati kaks sammu ette. Suurem osa operatsiooniõe tööst on küll tehniline, kuid olulisel kohal on ka patsiendiga suhtlemine ning patsiendi soovide ja eripäradega arvestamine. Oma igapäevatöös paistab Sigrid silma erilise vastutulelikkuse, abivalmiduse, algatusvõime ja heade õpetamisoskuste poolest. Lisaks ortopeedia eriala operatsiooniõe töö põhjalikule tundmisele, on tal laialdased teadmised ja oskused mitmel teisel erialal. Fotod: Erakogu Sigrid Kirriland on läbinud Euroopa Operatsiooniõdede Ühingu poolt tunnustatud operatsiooniõe täiendõppe programmi. Samuti on ta osalenud kõrgetasemelistel koolitustel nii õppija kui õpetajana. Kaitseväe Akadeemias toimunud maailmatasemel kirurgia- ja traumakoolitusel (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma) tegutses Sigrid operatsiooniõena kui ühena terviklikust meeskonnast. Sigrid Kirriland on ka rahvusvahelise organisatsiooni International Association of Trauma Surgery & Intensive Care traumakoolituse õde-instruktor. Koolitusel harjutatakse meeskonnatööd ja mängitakse läbi traumajuhtumite käsitusi aastal liitus Sigrid operatsiooniõe ja instruktorina Eesti Kaitseväe R2B välihaiglaga. Haigla ja R2B välihaigla operatsiooniõe töö vahel on palju sarnasusi ja samas ka palju erinevusi. Välihaiglas peavad operatsiooniõed ise haldama kogu kirurgilist instrumentaariumi nende kasutuse kõikides etappides, olemasolust kuni steriliseerimi- seni. Kui tavahaiglas on töötempo rahulikum ja abikäsi rohkem, siis välihaiglas on vahendite hulk piiratud ja lahendusi tuleb leida vahel ka käigu pealt. Lahinguolukorras on põhirõhk elu päästmisel. Eesti Kaitseväe R2B välihaigla koosseisus on Sigrid kaks korda operatsiooniõena osalenud NATO Centre of Excellence for Military Medicine õppusel, kus harjutatakse rahvusvahelises koosseisus traumahaige käsitlust ja elupäästvat kirurgiat välitingimustes. Töö ja hobi kõrval jätkub Sigrid Kirrilandil aega kodus veel kahe tütre jaoks, kes mõistavad ja saavad aru, kui ema kiirustab tööle, et aidata haigeid inimesi. Sigrid Kirriland töötab ja koolitab end eesmärgi nimel minna ühel päeval kriisipiirkonda missioonile, et panna proovile nii iseennast kui ka oma teadmisi. Sigrid on õnnelik inimene, sest tema sõnade järgi teeb ta tööd, mida jumaldab.

5 8 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES 9 Elundidoonorlus elupäästev kingitus arstid kõik, et teda päästa. Kui on selge, et tegu on ajusurma seisundiga, tuleb see fikseerida kindlate kriteeriumite põhjal ja alles seejärel kerkib üles elundite loovutamise teema. Kui keegi peaks nüüd kartma, et pärast tahteavalduse täitmist teda haiglas hiljem ei ravita, vaid vaadatakse kui elundidoonorit, siis nii see kindlasti ei ole. See on Eestis täielikult välistatud. Jaanuaris toimus Eesti Haigekassa eestvedamisel elundidoonorlust tutvustav kampaania. Kui suur on tahteavalduse roll Eestis? Tahteavaldusel on roll, kuid lähedastega räägitakse ikka. Kui lähedased on organite eemaldamisele mingil põhjusel väga radikaalselt vastu, siis nendega konflikti ei minda. Inimesed peavad omavahel rääkima. Me ei tea kunagi, mis võib juhtuda ja Me võitleme iga inimese elu ja tervise eest kes peab otsuse langetama. Seetõttu on oluliselt parem, kui info on fikseeritud digiloos. Sellisel juhul on arstil kindel juhis, kuidas lähedastega teemast rääkida. Dr Tanel Laisaar Dr Tanel Laisaar on rindkerekirurg, kes aastal viis läbi esimese kopsusiirdamise Eestis, avades sellega uue peatüki Eesti meditsiini ajaloos. Dr Laisaare sõnul teatakse Eestis elundidoonorlusest vähe ja seepärast on oluline seda teemat inimestele laiemalt tutvustada. Inimesed peavad omavahel sellest rääkima, sest me ei tea kunagi, mis meie enda või meie lähedasega juhtuda võib, sõnab dr Laisaar. Kuidas toimub siirdamine Eestis? Siirdamiseks on vaja elundidoonorit. Eestis on põhilisteks doonoriteks ajusurmas inimesed, teatud juhtudel kasutatakse neerusiirdamiseks ka elusdoonoreid. Neeru saab aga doonor loovutada vaid inimesele, kellega tal on geneetiline või emotsionaalne side. Elusdoonorilt neeru eemaldamine on võimalik ilma tema tervist kahjustamata. Kõigi teiste organite siirdamiste, ja ka lõviosa neerusiirdamiste puhul, kasutakse Eestis siiski ajusurmas doonori elundeid. Foto: Karl Oliver Tomson Mis on ajusurm? Ajusurm on kindlatele kriteeriumitele vastav seisund, mis võrdub inimese surmaga. Seda diagnoosivad intensiivraviarst ja neuroloog vähemalt kahekesi. Alles pärast ajusurma diagnoosimist kerkib esile elundite Kõige kindlam on oma soovidest lähedastele rääkida ja täita patsiendiportaalis allkirjastatud avaldus loovutamise küsimus. Sellisel juhul tuleb arvestada lahkunu eluajal tehtud otsusega. Kuna lahkunu käest küsida ei saa, siis tavaliselt on ainus võimalus küsida seda lähedastelt. Kuigi olemas on doonorikaardid ja patsiendiportaalis saab anda allkirjastatud nõusoleku oma organite surmajärgseks loovutamiseks, kasutavad neid võimalusi väga vähesed. See tähendab, et enamasti meil lahkunu otsuse kohta info puudub ja lähedased ei tea, mida lahkunu oleks soovinud. Seepärast ongi kõige kindlam oma soovidest lähedastele rääkida ja täita patsiendiportaalis allkirjastatud avaldus. Aga miks ei ole inimesed doonoriks olemisega nõus? See on väga keeruline temaatika ja ühest vastust sellele ei ole. Põhjuseid on erinevaid, aga üks olulisimaid on kindlasti see, et suurem osa neist surmadest on väga ootamatud. Lähedastel tuleb lisaks leinale tegeleda ka doonorluse teemaga, mis on ilmselgelt neile liiast. Tekib eitamine ning organite eemaldamisest võidakse keelduda. Kindlasti on väga suur roll inimesel, kes lahkunu lähedastega räägib. See on tavaliselt patsiendiga enne ajusurma diagnoosimist tegelenud intensiivraviarsti töö. Nii kaua, kuni inimene on elus, teevad Milliseid organeid on võimalik siirata? Siirata saab organitest südant, kopsu, neeru, maksa, pankreast, soolt ning erinevaid kudesid ja rakkusid. Meie patsientidele siiratakse südant Helsingis, teisi organeid siiratakse ka Eestis. Iga koe või organi jaoks on olemas eraldi inimene, kes vastava valdkonna eest vastutab. Ajusurmas doonori olemasolul informeeritakse esmalt siirdamiskoordinaatorit, kes selle info omakorda edastab kõigi valdkon- dade spetsialistidele. Iga spetsialist peab otsustama, kas vastav organ või kude üldse sobib siirdamiseks ning kas see sobib kellelegi Eestis aasta oktoobrist oleme Scandiatransplandi liige ning meie patsientidele mingil põhjusel mittesobivaid organeid saame pakkuda teistele Põhjamaade riikidele ja saame sealt ka vastu. Organi sobivus siirdamiseks sõltub eelkõige organi funktsioonist, sobivus konkreetsele patsiendile aga paljudest parameetritest nagu veregrupp, koesobivus, organi suurus jne. Kui iga spetsialist on oma vastuse andnud, hakkab siirdamiskoordinaator tegelema logistikaga. Kõik organid tuleb eemaldada operatsiooni käigus ühe korraga ning seejärel kiiresti siirata, sest elundid ei ela igavesti. Pärast elundi eemaldamist doonorilt on selle siirdamiseks aega umbes neli tundi. Millest sõltub organi sobilikkus? See oleneb organist. Neer on organ, mida saab eemaldada pea kõigilt organidoonoritelt, samas tuleb arvestada individuaalset koesobivust. Doonoritelt eemaldatud kops ja süda sobivad siirdamiseks vaid 20 25%, mistõttu on sobilikke organeid palju vähem kui doonoreid. Südame puhul koesobivust ei arvestata, oluline on selle suurus. Samuti on üks kriteeriumeid doonori vanus, näiteks südame või kõhunäärme doonor peab olema tunduvalt noorem kui neerudoonor. Organi kvaliteeti mõjutab ka intensiivravi ja ajusurma põhjus. Näiteks trauma korral võivad elundid olla kahjustatud ja neid siirata ei saa statistika DOONORID Kliinikumi siirdamiskeskust teavitati 59 võimalikust surnud doonorist, neist 26 osutusid reaalseteks doonoriteks, sh 13 multi-elundidoonoriteks ja 1 ainult kudede doonoriks. Elusdoonorid loovutasid neeru oma lähedasele siirdamiseks 2 juhul. SIIRDAMISED Eestis toimus 41 neerusiirdamist, sh 2 pankrease ja neeru siirdamist; 10 maksasiirdamist ja 3 kopsude siirdamist. Lisaks toimus Helsingis 1 südamesiirdamine ja Stockholmis 1 maksasiirdamine Eesti patsiendile. ditsiini usaldada. Me võitleme iga inimese elu ja tervise eest. Ajusurma korral on võitlus kahjuks läbi, siis enam midagi teha ei saa. Tänapäevane intensiivravi aga suudab hoida mõningaid organeid töös, mida saab piiratud aja jooksul kasutada siirdamiseks. Kedagi ei käsitleta elundidoonorina enne, kui ajusurm on diagnoositud. Iga raviarst on väljas oma patsiendi heaolu eest ning siirdamiskeskusesse jõuab info alles pärast ajusurma diagnoosimist. Mida võiksid inimesed elundidoonorlusest kindlasti teada? Oluline on, et inimesed arutleksid sellel teemal ning teaksid, et võivad Eesti me- KOMMENTAAR Miks on elundidoonorluseks nõusoleku avaldamine ja käesolev kampaania olulised? Faktid räägivad enda eest aasta alguse seisuga oli elundisiirdamise ootelehel 66 Eesti inimest, sh 41 patsienti ootas uut neeru, 6 neeru ja kõhunääret, 1 kõhunääret, 9 maksa, 4 kopse ja 5 südant. VIRGE PALL Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Samas tahteavalduse elundite ja kudede surmajärgseks loovutamiseks on teinud vähem kui 1% elanikkonnast ning iga neljas viies võimalik elundidoonor jääb lähedaste keeldumise tõttu kasutamata. Kui eelmise aasta lõpul viidi sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi elanikkonna küsitlusuuring, näitas see ilmekalt, et Eesti inimeste teadlikkus elundidoonorlusest on üsna vähene, rahva seas ringleb rohkelt erinevaid müüte ja eksiarvamusi ning surmaga seonduvatest teemadest ei soovita eluajal rääkida. Elundidoonorluse kampaaniaga püüti avada teemat läbi siiratud patsientide lugude, rääkides elundidoonorlusest võimalikult lihtsalt ja vahetult, inimeselt inimesele.

6 10 11 Vestlusringid patsientidele ja nende lähedastele Tartu Ülikooli Kliinikum kutsub patsiente, nende lähedasi ning kõiki teisi huvilisi vestlusringidesse, kus jagatakse infot ja tuge haigusest taastumisel ning haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientidepoolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus. Vestlusringid toimuvad L. Puusepa 8 majas E-korpuse patsiendiinfo ruumis nr 108 (lillepoe kõrval). Vestlusringid on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine telefonil või e-postil Veebruar Põlva haiglas alustas tööd Lõuna-Eesti esimene ämmaemanduskeskus 1. jaanuaril 2020 alustas Põlva haiglas tööd ämmaemanduskeskus, mille loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naise jälgimisel. Loodavas ämmaemanduskeskuses töötavad iseseisvate spetsialistidena ämmaemandad, kes toetavad naisi ja peresid enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil. 11. veebruar Räägime elust koos vähiga ja kuidas diagnoosiga kohaneda 11. veebruar Füüsiline aktiivsus vähiravi ajal Ämmaemandad jälgivad rasedust, pakuvad raseduskriisi nõustamist ning korraldavad perekooli loenguid. Ämmaemanduskeskuses pakutakse ka sünnieelset päevastatsionaarset ravi rasedatele, kes vajavad uuringuid ja ravi, kuid ei pea jääma ööpäevaringselt haiglasse. 25. veebruar Hindame Teie üldriski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse 25. veebruar Mida tasub teada südamehaigel oma füüsilise aktiivsuse planeerimisel? 27. veebruar Peavalud kuidas ennast aidata? Maarjamõisa parkimismaja on parkijatele avatud Kolmapäeval, 15. jaanuaril avati Maarjamõisa parkimismaja. Parkimismaja, mis on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks, valmis planeeritust varem. Sünnituse järgselt pakutakse ämmaemanduskeskuses teenuseid nii emale kui lapsele. Imetamisnõustamisel nõustab ja abistab ämmaemand lapse eest hoolitsemisel ja toitmisel. Kohapeal on võimalus ka last kaaluda ning nõu saab imetamisprobleemide korral. Ämmaemanduskeskus pakub kõigile sünnitanud naistele sünnitusjärgse koduvisiidi võimalust. Samuti oodatakse ämmaemanduskeskusesse sünnitusjärgsele vastuvõtule naisi 6 8 nädala möödumisel sünnitusest. Lisaks raseduse ja sünnitusjärgse perioodiga seotud teenustele nõustatakse ämmaemanduskeskuses naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste valdkon- Põlva haigla nas, rasestumisvastaste vahendite kasutamise küsimustes ja seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise teemadel ning teostatakse emakakaelavähi sõeluuringuid. Kuni 26-aastaseid noori nõustatakse turvalises ja konfidentsiaalses keskkonnas seksuaalsuse ja tervisega seotud teemadel. Näiteks saavad noored nõu keha arengu ja füsioloogia mõistmisega seotud teemadel, seksuaalsel teel levivate haiguste kohta Foto: Ragnar Vutt ning seksuaalvägivalda puudutavat nõustamist. Erakorralist abi pakutakse ämmaemanduskeskuses esmaspäevast reedeni kell , muul ajal tuleks pöörduda Põlva haigla, Lõuna-Eesti haigla või kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Ämmaemanduskeskuse infotelefon on KOMMENTAAR Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Marek Seer peab oluliseks, et Maarjamõisa ümbruse parkimisvõimalused paraneksid. Parkimismaja valmimist on pikalt oodatud ning loodame selgelt, et see leevendab ka siinse piirkonna parkimiskorraldust. Kliinikumi eesmärk parkimismaja ehitades oli ennekõike suurendada patsientide ja töötajate parkimisvõimalusi, selgitas Marek Seer. Citypark Eesti tegevjuhi Arne Sõna sõnul alustati parkimismaja ehitusega maikuus ning protsess sujus üle ootuste hästi. Tänan siinkohal ehitajat, Nordecon Betooni NOBE, kelle kvaliteetne ja efektiivne töö on andnud võimaluse avada parkimismaja planeeritud tähtajast varem. Parkimismaja on nüüd nii kliinikumi patsientide kui ka töötajate päralt ning tänan kõiki mõistva suhtumise eest ehituseaegsel perioodil, lausus Arne Sõna. Ta lisab, et tegemist on esimese parkimismajaga Eestis, mille on ehitanud parkimisoperaator. Ühtlasi Tõkkepuu pidulik läbisaagimine on Maarjamõisa parkimismaja esimene Eestis, kus tasuline parkimine on võimalik ööpäevaringselt, kuid majas ei ole ühtegi tõkkepuud ei sisse- ega väljasõidul. Parkimine toimub sarnaselt avaliku ruumi põhimõttele ning põhineb parkijate aususel. Tõkkepuude puudumine annab nii patsientidele kui ka töötajatele olla vahetevahel elus ette tulevatest tehnilistest viperustest sõltumatu, lisas Sõna. Maarjamõisa parkimismaja on viiekorruseline, ent katusel parkimise võimalus lisab veel ühe korruse m2 brutopinnaga parkimismajas on parkimiskohti 437 autole ning 20 mootorrattale. Üks tund parkimist maksab parkimismajas 1 euro. Parkimis- Foto: Andres Tennus maja ehitamine läks maksma üle 4 miljoni euro. Uue parkimismaja valmimine on eelduseks Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärguga alustamiseks. Järgmises ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks. EGLE LIHTSA Põlva haigla ämmaemandusjuht Praegusel ajahetkel on Põlva Haigla Ämmaemanduskeskuses käimas tihe töö parimate vastuvõtutingimuste loomiseks. Koostöös haigla juhtkonnaga töötatakse välja kõige uuenduslikumaid ja parimaid lahendusi patsientidele eeskätt silmas pidades perede mugavust ja kodulähedase teenuse kättesaadavust. Hoolimata asjaolust, et sünnitada Põlva haigla ämmaemanduskeskuses ei saa, tahame tagada peredele ja naistele võimaluse sünnituseelseks ja sünnitusjärgseks hoolduseks kodukohale lähedal. tele patsientidele emadele ja lastele ning ootame väga ka isasid. Hoolimata sünnituse toimumise kohast ootame ämmaemanduskeskusesse emasid ja lapsi vastuvõtule esimese seitsme sünnitusjärgse päeva jooksul. Ämmaemanduskeskuses töötavad kogenud sünnitustoa ämmaemandad, mis tähendab, et ajahetkel, mil naine ei tea, kas on tarvidust pöörduda sünnitusosakonda Tartusse, Võrru või Tallinnasse, oskavad ämmaemandad anda asjakohast nõu. Tegeleme jätkuvalt koolitamise ja edasise tööplaani koostamisega. Toimuvad vastuvõtud ja kõigi raseduse, sünnituse ja sellele järgneva ajaga seotud muredega ämmaemanduskeskusesse pöördumine on väga oodatud. Tulla võib ka lihtsalt tulevikuvõimalusi uudistama. Ämmaemanduskeskuses on avatud vastuvõtud sünnitusjärgse- Tulevikuplaan on laiendada perekooli loengute teemade nimekirja. Samuti tahame juurutada sünnitusjärgse koduvisiidi tegemist peredele, et veelgi rohkem mugavust värskele emale ja ilmakodanikule pakkuda. Soovime hakata pakkuma haigekassa ravikindlustusega naistele kiiret emakakaelavähi sõeluuringu teostamise võimalust eelneva registreerimisvajaduseta. Ämmaemanduskeskus hakkab käima noortenõustamisteenusega käsikäes ning noored oma tähelepanekute ja muredega on väga oodatud patsiendid!

7 Kliinikumi Leht ISSN (trükis) ISSN (võrguväljaanne) Kliinikumi Lehe toimetaja: Helen Kaju, tel e-post trükk: Actual Print trükiarv: 1200 eks E-kursused meditsiiniinfo keskuses I poolaastal Kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse e-kursused toimuvad Moodle i keskkonnas. Kursustel tutvustatakse meditsiinialaseid internetiallikaid ja antakse teadmisi ning praktilisi oskusi meditsiinialase teadusinformatsiooni otsimiseks. Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted 2. märts 13. aprill, 6 moodulit Ülevaade infoallikatest. Kliinikumi andmebaasid, e-ajakirjad ja e-raamatud. Tartu Ülikooli raamatukogu infoallikad Infokirjaoskuse põhimõisted. Infootsingu oskuste omandamine andmebaasides (päringu koostamine, märksõnaotsing, võtmesõnaotsing, otsingutulemuste hindamine ja korrastamine) Andmebaaside tutvustused. OVID Medline, IBM MicroMedex HealthCare Information Systems, Care Notes, StatRef Medical Library, UpToDate, EBSCO. Evidence Based Medicine Reviews Collection PICO-meetodi tutvustus Vaba juurdepääsuga PubMed ja tema võimalused Viitehaldustarkvarad Zotero ja Mendeley Kliinikumi infoallikate kasutamine terminalserveri kaudu Abivahendid parema otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks Otsingu strateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides 6. aprill 3. mai, 5 moodulit 6. aprill 3. mai, 5 moodulit 1. Otsiterminite määratlemine Küsimuse mõisteteks eraldamine (PICO-meetod ja selle edasiarendused) Otsingu terminite määratlemine: traditsioonilised meetodid, tekstianalüüsi ja teksti visualiseerimise tööriistad 2. Olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamine Kuidas seda teha. Epistemonikos 3. Otsingustrateegia eelkontrollimine PRESS 2015 projekt ja kontrollküsimustik 4. Vead otsingute tegemisel Kuidas leida üles tagasivõetud artiklid, ilmunud artiklites tehtud parandused, kommentaarid jms 5. Otsingu tulemuste uuendamine Erinevad kuupäevaväljad PubMedi näitel Infopäringu ülesehitamiseks vajalike otsiterminite valimine. Olulise osa otsingustrateegia ülesehitamisel moodustab meditsiiniterminite tesaurus-sõnastik MeSH (Medical Subject Headings) kursuse läbinud tunnevad selle põhimõtteid ja oskavad seda kasutada. Terminite kasutamise võimalused (kärpimine, otsing metamärgiga jts). Boole i loogikaoperaatoreid AND, OR ja NOT. Probleemid, mis võivad ette tulla, kui infopäring on juba sooritatud, ja mida sellistel puhkudel ette võtta. Enamiku teemade juures tuuakse näiteid, milliste kriteeriumite järgi toimuvad otsingud andmebaasi Medline kasutajaliideses PubMed. Leitud tulemuste analüüsimine, otsingustrateegia kontrollimine, otsingute dokumenteerimine. Lisateave tel: TÄNUAVALDUSI Jaanuar 2020, stomatoloogia kliinik / anestesioloogia ja intensiivravi kliinik / ühendlabor / operatsiooniteenistus Avaldan südamest tänu dr Piia-Heidi Kreegimäele, kes meie väikest poega ravi ja nägi palju vaeva, et tema hambad ning keelekida korda saada. Teie sõbralik olek ja rahulikkus aitasid meid väga. Tänan anestesioloogi, kes patsienti hellalt magama pani. Täname õde, kes hommikul 7.30 oli juba väga sõbralik ja abivalmis ja armsat hooldajaprouat, kes lohutas ärevuses ema. Täname ühendlaborit, kes nõustus narkoosis olevalt, kõige rohkem maailmas nõelu ja verevõtmist kartvalt lapselt analüüse võtma, et ta traumat ei saaks. Täname ärkamistoa õdesid, kes olid vastutulelikud ja sõbralikud. Aitäh, et tegite selle raske ja äreva päeva meie jaoks talutavaks ning olite oma töös parimad spetsialistid ja samas empaatiavõimelised. Olge hoitud! Jaanuar 2020, sisekliinik / majandusteenistus Tänan südamest kogu osakonna personali, eriti arst-resident Eva Luidet. Mõned nimed jäid veel meelde: õde Külli Parts, Meeli Luik ja Heleb Näpping, põetaja Monica Vaikmäe. Tänu ka autojuht Heldur Laanele. Jaanuar 2020, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik Olen kaks korda käinud basseinis rühmatreeningul. Juhendajaks oli füsioterapeut Elin Grigorovitš. Tema võimlemisharjutused olid mulle väga head ja tunnen end paremini. Lisaks on tegemist väga positiivse inimesega, mis kandub patsientidele üle. Olen väga rahul! Jaanuar 2020, naistekliinik Täname südamestämmaemand Moonika Pedoskit, dr Margit Klaassenit ja põetaja Evelin Aav a meie pisikese Hendriku siia ilma aitamise eest! Suur aitäh ka kõikidele teistele osakonna töötajatele.

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

EVL tegevus 2013

EVL tegevus 2013 Eesti Vähiliidu 2013 aasta tegevusaruanne Vähiregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 45 000 vähipatsienti (seisuga 2008) igal aastal tuleb juurde umbes 7122 esmajuhtu ja sureb ca 3600 haiget. Viimase

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8

Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8 Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8 SISELEHT nr 216 märts 2019 www.kliinikum.ee/leht Kui

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

TET_seminar_Maripuu_

TET_seminar_Maripuu_ Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Vastuvõtuajad üleriigilises digiregistratuuris LK 3 Hapnikubaari mõju LK 4 Epilepsiaõe vastuvõtt LK 5 Statsionaarsete patsientide rahulolu 10 aasta jo

Vastuvõtuajad üleriigilises digiregistratuuris LK 3 Hapnikubaari mõju LK 4 Epilepsiaõe vastuvõtt LK 5 Statsionaarsete patsientide rahulolu 10 aasta jo Vastuvõtuajad üleriigilises digiregistratuuris LK 3 Hapnikubaari mõju LK 4 Epilepsiaõe vastuvõtt LK 5 Statsionaarsete patsientide rahulolu 10 aasta jooksul LK 8 SISELEHT nr 220 august 2019 www.kliinikum.ee/leht

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Sepsise ravijuhend

Sepsise ravijuhend Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi koosoleku protokoll nr 3 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juhataja 12.mai 2017, 12.00-15.00 Tartu, Ravila 19, ruum 1038 Joel Starkopf (juht),

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem