Lisa Mustvee Vallavolikogu määrusele nr 26 MUSTVEE VALLA ARENGUKAVA
|
|
- Piret Laks
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Lisa Mustvee Vallavolikogu määrusele nr 26 MUSTVEE VALLA ARENGUKAVA MUSTVEE 2018
2 SISUKORD SISSEJUHATUS MUSTVEE VALLA OLUKORRA ANALÜÜS Territoorium ja rahvastik Haridus ja noorsootöö Kultuur, sport ja külaliikumine Külastuskeskkond Majandus ja ettevõtlus, tehniline taristu Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Valla juhtimine MUSTVEE VALLA STRATEEGIA Visioon Põhimõtted ja arengusuunad Strateegilised eesmärgid, tegevused ja investeeringud ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE
3 SISSEJUHATUS Mustvee vald moodustati 25. oktoobril a, kui kinnitati Mustvee vallavolikogu valimistulemused. Üheks omavalitsuseks ühinesid Avinurme vald, Kasepää vald, Lohusuu vald, Mustvee linn, Saare vald ning Torma valla Võtikvere küla. Ühinenud omavalitsuste elanike arv ja pindala seisuga: Elanike arv Pindala km² Avinurme vald ,62 Kasepää vald ,87 Lohusuu vald ,28 Saare vald ,71 Mustvee linn ,45 Võtikvere küla 91 46,51 Kokku: ,5 Mustvee valla arengukava on pikaajaline strateegiline dokument arengu suunamiseks aastateks Arengukava koostamise algatas Mustvee Vallavolikogu a veebruarikuus, protsessi koordineerimiseks moodustati arengukava koostamise juhtrühm. Arengukava on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse lühiülevaade valla territooriumi, rahvastiku ning sotsiaal-majandusliku olukorra kohta ning arengu lähtekohtadest. Valdkondadele hinnangu andmiseks viidi läbi arenguseminar arengueelduste ja kitsaskohtade määratlemiseks. Teine osa keskendub valla strateegiale, kus esitatakse visioon, strateegilised arengusuunad, eesmärgid ning nendeni jõudmiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Strateegia tulemuslikkuse hindamiseks on välja toodud ka mõõdikud, mis iseloomustavad vastava arengusuuna eesmärkide täitmist. Arengukava kolmandas osas on kirjeldatud elluviimise ja seire protsessi. Arengukava koostamine viidi läbi perioodil märts august Selleks viidi läbi kolm ülevallalist arenguseminari, kus osales kokku 113 inimest. Arengukava aluseks võeti lisaks seminaridelt saadud sisendile seniste omavalitsuste arengukavad ja viie omavalitsuse ühinemisleping. Tööd koordineeris ja dokumendi koostas Mustvee vallavalitsuse arendusnõunik. 3
4 1. MUSTVEE VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Territoorium ja rahvastik Mustvee vald paikneb Jõgevamaa idaosas, naabriteks on põhjaosas Alutaguse ja Vinni vald, läänes Jõgeva vald ning lõunaosas Tartu ja Peipsiääre vald. Idaosast piirneb vald Peipsi järvega. Valla pindala on ligikaudu 615 km². Tähtsamatest ühendusteedest läbib valda Jõhvi-Tartu-Valga maantee (põhimaantee nr 3) ning tugimaanteedest Rakvere-Luige, Jõgeva-Mustvee ja Aovere-Kallaste-Omedu maantee. Joonis 1. Mustvee valla kaart (uus kaart koostamisel) Mustvee vallas elab rahvastikuregistri andmetel kokku elanikku. Valla keskuseks on Mustvee linn, mis on ühtlasi valla suurim asula (1 288 elanikku). Avinurme alevikus elab 626 inimest ja Lohusuu alevikus 326 inimest. Vallas on kokku 56 küla. Rahvaarvult suurim on Raja (410 inimest), järgnevad Voore (250), Kükita (222), Kääpa (177), Ulvi (167), Kasepää (160), Tiheda (144), Metsaküla (92), Võtikvere (87) ja Tammispää (86). 4
5 Valla elanikkond on koondunud Peipsi järve äärsele alale Mustvee linn, Lohusuu alevik, Raja küla, Kükita küla, Tiheda küla ja Kasepää küla. Sisemaal on suuremad keskused Avinurme alevik ja Ulvi küla endises Avinurme vallas ning Voore ja Kääpa küla endises Saare vallas. Valla elanike arv on viimase kümne aasta jooksul olnud pidevas langustrendis. Rahvastikuregistri andmetel on sel perioodil elanikkond vähenenud kokku 1200 inimese võrra ehk 18%. Rahvaarvu muutus on olnud perioodil asustusüksuseid vaadates erinev. Viies külas on elanike arv suurenenud: Maardla külas 74%, Alekere külas 17%, Nõmme külas 13%, Separa külas 9% ja Ninasi külas 3%. Rahvaarv on kõige enam (üle 30%) vähenenud järgmistes külades: Odivere, Saarjärve, Vanassaare, Sirguvere, Sälliksaare, Änniksaare ja Jõemetsa. Elanike soolis-vanuselist koosseisu vaadates on kokku mehi ja naisi suhteliselt võrdselt, kuid vanusegrupiti on erisused üsna suured. Vanuses on naisi 32% vähem kui mehi (573 meest ja 390 naist) ehk vallas on nn pruudipõud. Saare ja Avinurme piirkonnas on teistest mõnevõrra suurem aastaste noorte arvukus. Üle 60-aastaseid elanikke on rohkem Mustvee linnas ja Kasepää piirkonnas. 10 viimase aasta suurimad muutused on järgmised: 55% on vähenenud aastaste vanusegrupp, suurenenud on elanike arv vanuses (10%) ja vanuses (30%). Positiivne on aastaste noorte arvu püsimine suhteliselt samal tasemel Naised Mehed Joonis 2. Mustvee valla soolis-vanuseline struktuur, (allikas: rahvastikuregister) 5
6 Loomulik iive on vallas negatiivne, keskmiselt on aastas 59 surmajuhtumit rohkem võrreldes sündidega. Viimase kümne aasta jooksul on vallas sündide arv kõikunud aastate lõikes sündi aastas. Eelseisval kümnendil tööturult väljalangevate (55-64-aastaste) inimeste arv on ligi 40% suurem kui tööturule sisenevate noorte (5-14-aastaste) arv. Seega võib tulevikus tekkida piirkonnas tööjõupuudus ning väheneda maksumaksjate arv. Geomedia poolt a läbiviidud haridusanalüüsis on esitatud valla rahvastikuprognoos kahe stsenaariumina. Rahvastikuprognoosi baasstsenaariumi põhjal, kus arvestatakse ainult piirkonna elanike sisemist taastepotentsiaali ilma rändeta, sünnib aastatel Mustvee vallas 221 last, mis on keskmiselt 44 sündi aastas. Rändega tehtud rahvastikuprognoos on pessimistlikum. Vastavalt rändestsenaariumile väheneb elanike arv piirkonnas võrreldes aastaga aastaks 18% võrra ja aastaks 37% võrra, mis võrreldes baasstsenaariumiga on vastavalt 4% ja 19% enam. Seega tuleb Mustvee vallal arvestada jätkuvalt elanike, sh ka laste arvu vähenemisega Haridus ja noorsootöö Mustvee vallas tegutsevad koolieelsed lasteasutused kõikides piirkondades: Avinurme ja Lohusuu alevikus, Tiheda, Voore ja Kääpa külas ning Mustvee linnas. Kokku käib a seisuga valla lasteaedades 164 last, täpsemad andmed on toodud järgnevas tabelis. Laste arv lasteaedades seisuga: Rühmade arv Laste arv Avinurme Lasteaed Naerulind 3 54 Voore Põhikool 2 32 Mustvee Lasteaed 5 66 Lohusuu Kool 1 12 KOKKU 164 Valla üldhariduskoolid on Avinurmes, Lohusuus, Voorel ja Mustvees. Gümnaasiumiharidust pakutakse kahes koolis: Avinurme Gümnaasium ja Peipsi Gümnaasium. Voore Põhikool ja Lohusuu Kool on 9-klassilised, lisaks haldab kool mõlemas piirkonnas ka lasteaeda a seisuga õpib valla koolides kokku 471 õpilast: Avinurme Gümnaasium 163 Peipsi Gümnaasium 139 Mustvee Kool 83 Voore Põhikool 50 Lohusuu Kool 36 KOKKU 471 6
7 Laste ja noorte arv Mustvee valla haridusasutustes on viimase kümne aastaga langenud 30% (vt joonis 3). Kui lähtuda aastal piirkonnas elavate laste arvust vanuses 0-15, siis arvutuslikult põhikooliealiste laste arv vanuses 7-15 järgnevatel aastatel väheneb. See tuleneb sündide arvu langusest piirkonnas aastatel aastal on arvutuslikult põhikooliealiste laste arv võrreldes aastaga 24% võrra väiksem. Noorte arv vanuses püsib arvutuslikult lähiaastatel aasta tasemel gümnaasium 3. kooliaste 2. kooliaste 1. kooliaste lasteaed Joonis 3. Laste arv Mustvee valla haridusasutustes (allikas: Haridussilm) Mustvee valla ja teiste omavalitsuste vahel toimub märgatavas mahus koolidega seotud mõlema suunalist rännet. Seetõttu on oluline tagada sobiv ühistranspordiühendus ning üle vaadata õpilastranspordi lahendused. Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lähiaastatel on vajalik välja töötada kooliastmete jätkusuutlikkuse kriteeriumid (liitklasside tulevik, kolmas kooliaste jms). Samuti vajab lahendamist gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). Huviharidust pakub Mustvee vallas hallatava asutusena Mustvee Muusika- ja Kunstikool, millel on filiaal avatud aastast Avinurmes ning a sügisest ka Voorel. Huvitegevus on vallas mitmekesine, kõikides piirkondades toimuvad erinevad huviringid lastele ja noortele. Huvihariduse ja tegevuse kättesaadavuse laiendamiseks on koostatud endiste omavalitsuste poolt vastav kava, mille alusel suunatakse riigi poolt valdkonna arenguks eraldatud täiendavaid vahendeid. Noortekeskused ja noortetoad asuvad Lohusuu Vabaajakeskuses, Raja Vabaajakeskuses, Voore Aktiviseerimiskeskuses ning Mustvee Koolis. Kavas on luua hallatava asutusena Mustvee Valla Noortekeskus, mis ühendab piirkondade noortekeskused ning tagab ühtse koordineerimise ja valdkonna arendamise. 7
8 Valdkonna arengueeldused: haridusasutustes on ametikohad täidetud gümnaasiumihariduse olemasolu vallas individuaalne lähenemine õppetöös mitmekesine huvitegevus huvikooli olemasolu kogukonna ühtsus ja omavaheline suhtlemine noortekeskuste olemasolu (piirkonniti erinev) projektides osalemine (kõik asutused on võimelised ise projekte kirjutama) haridusasutuste ja nende juhtide koostöö olemas kodulähedane haridus loodud lasteaed-koolid (juhtimine ühendatud) Valdkonna kitsaskohad: koolivõrk on korrastamata tugispetsialistide puudus noored ei jää kodukoha gümnaasiumisse õpilastransport pikad õpilasringid, huviringi saamine raskendatud a noor on kaasamata hoonete korrashoid ja vajadus kaasajastada/ renoveerida laste vähesus vähe noori õpetajaid kaasaegsete õppevahendite vähesus arvutipargi ja internetiühenduse puudulikkus/ vähesus haridusala alarahastamine (vald ja riik) liitklassid ja rühmad osades haridusasutustes 1.3. Kultuur, sport ja külaliikumine Mustvee vallavalitsuse hallata on järgmised kultuuriasutused: Lohusuu Vabaajakeskus, Kasepää Rahvamaja, Raja Vabaajakeskus, Mustvee Kultuurikeskus, Avinurme Kultuurikeskus, Saare Rahvamaja ja Voore Seltsimaja. Lisaks nimetatud asutustele pakuvad kultuuriteenuseid ka piirkondades tegutsevad raamatukogud ja mittetulundusühingud. Vallas on kokku üheksa raamatukogu: Lohusuu raamatukogu, Piilsi raamatukogu, Raja raamatukogu, Kasepää raamatukogu, Mustvee linnaraamatukogu, Avinurme raamatukogu, Ulvi raamatukogu, Saare raamatukogu ja Voore raamatukogu. Sporditegevust pakub hallatava asutusena Mustvee Spordihoone, spordisaalid on ka Avinurme Gümnaasiumis ja Voore Põhikoolis. Avinurme kultuurikeskuses asub valla ainus ujula. Lisaks on valla omandis palju välispordirajatisi staadionid, multifunktsionaalsed spordiväljakud ja palliplatsid. Väiksemaid mänguväljakuid ja külaplatse haldavad külaseltsid. Vallas toimub palju kultuuri- ja spordiüritusi, mille korraldamisel on kandev roll valla asutustel, kolmandal sektoril ja külaseltsidel. Lisaks on järjest rohkem üritusi korraldamas erasektor, eelkõige Peipsi kaldal asuval Kasepää laululaval. 8
9 Mustvee vallas on aktiivne külaliikumine ning seltsitegevus. Kokku on vallas Statistikaameti andmetel tegutsevaid mittetulundusühinguid 130. Vallavalitsus toetab kodanikuühendusi oma eelarvest iga-aastaselt, välja on töötatud ühtne kord ja toetuse jagamise põhimõtted. Vald on rikas usuliste organisatsioonide poolest kokku tegutseb omavalitsuses 10 kogudust. Valdkonna arengueeldused: omanäoline ja mitmekesine kultuur tugevad kollektiivid (valdavalt) korras majad ja välialad tugevad MTÜd ja kodanikualgatus tugevad meeskonnad spordis (osadel aladel) olemas taristu (spordihooned, ujula jne) suured traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused erinevad konfessioonid Peipsi järv - toetab kultuuri arengut Valdkonna kitsaskohad: omanäolise kultuuri (vanausulised, köögiviljakasvatus) järjepidevuse hääbumine kultuuriürituste kommunikatsioon, vähene koostöö ürituste korraldamisel Kasepää laululava parkimine, valgustus puudub konkreetne plaan, mida teha osade rahvamajade ja endiste koolihoonetega (Ulvi, Saare, Voore puhkeala jne) välilavasid on vähe või kehvas seisukorras kogukondadel puudus koolitustest spordis puudub koordinaator olemasolevate spordirajatiste vähene kasutamine suvisel ajal (laagrid) kutsega treenerite vähesus ei võimalda riiklikke investeeringuid valda kaasata kogukondade arvamusi ei koguta ja arvestatakse vähe vähe on organiseeritud rahvaspordi üritusi kommunikatsioon ja teave ürituste kohta on puudulik 1.4. Külastuskeskkond Mustvee valla suurimaks ressursiks turismi arendamisel on Peipsi järv ja selle äärne ala, kuid olulised tõmbekeskused on ka Avinurme (puiduteema) ning Kääpa (Kalevipoja teema). Olulisemad vaatamisväärsused ja turismiobjektid: Avinurme Elulaadikeskus Avinurme muuseumrong Avinurme Puiduait Raja vanausuliste palvemaja Mustvee vanausuliste muuseum Püsinäitus Peipsi järve elu tuba Samovaride ja vanausuliste muuseum Kükita vanausuliste palvela 9
10 Kalevipoja muuseum ja teemapark Heino Lubja Kaalumuuseum Peipsi rannik Mustvee rand, Raadna, puhkekohad piirkonniti RMK matkarajad Vallas asub Jõgevamaa suurim majutuskoht (Voore Külalistemaja), kuid Peipsiäärsel alal ööbimiskohti napib. Peipsimaa Turismi poolt tellitud mobiilpositsioneerimise andmetel liigub valla territooriumil palju väliskülastajaid, kuid paljud neist ei ööbi piirkonnas. Jaanuarist märtsini liigub enim Läti turiste (kalastamine), ülejäänud kuudel on ülekaalus Soome turistid. Mustvee vald osaleb aktiivselt piirkonna turismivõrgustike tegevuses MTÜ Peipsimaa Turism, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Turismiklaster ja Leadertegevusgrupid. Valdkonna arengueeldused: Peipsi järv suur potentsiaal loodus (voored, järved, metsad, RMK matkarajad) suured ja tuntud traditsioonilised üritused (Avinurme tünnilaat, Mustvee linnapäevad, Kasepää kala- ja veefestival, Peipsi romantika, Lohusuu Kalalaat, Kääpa kohvikutepäev jne) omanäoline kultuur, mis pakub huvi turistidele kohalikud legendid Kalevipoeg igas kohas oma temaatikaga muuseumid turismiobjektide rahuldav külastatavus toimivad olemasolevad turismivõrgustikud Valdkonna kitsaskohad: majutus- ja toitlustusasutuste puudus, peatuskohtade puudus Peipsi järve vähe ära kasutatud, veeturismi pakkujate puudus supluskohtade korrashoid ja tugitaristu puudulikud viidad, infotahvlid puudulikud puudub väljapääs järvele, võimalik üksikutes kohtades matkaradade puudus, uue tegemine on raskendatud piirkonnas liigub palju turiste, kes ei ööbi kohapeal 1.5. Majandus ja ettevõtlus, tehniline taristu Statistikaameti andmetel oli aastal vallas 240 majanduslikult aktiivset füüsilisest isikust ettevõtjat, 257 osaühingut, 1 aktsiaselts ja 4 tulundusühistut. Valla suurimaks tööandjaks on metallitöötlemisega tegelev Avinurmes asuv ettevõte Birger OÜ (120 töötajat). Ligi 50% ettevõtetest (242) tegeleb põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügiga. Tegevusaladest järgnevad hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont (60 ettevõtet), töötlev tööstus (44), ehitus (29), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (24), veondus ja laondus (21) ning majutus ja toitlustus (19). Valdav osa ettevõtteid on mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat). 10
11 Sarnaselt teiste Peipsiäärsete omavalitsustega on Mustvee vallas sissetulekute tase Eesti keskmisest oluliselt madalam. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu a oli 949 eurot, samas kui Eesti keskmine oli eurot. Valda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee (põhimaantee nr 3) ning tugimaanteed: Rakvere- Luige, Jõgeva-Mustvee ja Aovere-Kallaste-Omedu. Vallateede kogupikkus on teeregistri andmetel 243 kilomeetrit, neist kattega teid on 21 km, enamik teid on kruusakattega. Mustvee vald on MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse liige ning liinivõrgu haldamine toimub MTÜ kaudu. Lisaks on valla hallata mitmed õpilasliinid. Mustvee linna läbivad paljud kommertsliinid, kuid väiksemates asulates peatuvad vaid vähesed bussid. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) arendamisse on varasemalt investeeritud tagasihoidlikult (v.a Mustvee linn ja Avinurme alevik), mistõttu on lähiaastatel vajalik teha suuri investeeringud tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega piirkondades. ÜVK haldamisega tegeleb Mustvee linnas OÜ Mustvee Linnavara, teistes ÜVK piirkondades on teenus üle antud AS-le Emajõe Veevärk. Kaugküttepiirkonnad on Mustvee vallas Avinurme alevikus, Kääpa ja Voore külades ning Mustvee linnas. Nimetatud piirkondadele on varasemalt koostatud soojusmajanduse arengukavad, kus on välja toodud soovituslikud tegevuskavad katlamajade arendamiseks. Lähiaastatel vajab soojamajandus olulisi investeeringuid katelde ja soojatrasside uuendamiseks. Valla kommunaalteenuste pakkumises on kavas lähiajal ümberkorraldused. Hetkel tegeleb Mustvee linnas teenuste pakkumisega valla omandis olev ettevõte OÜ Mustvee Linnavara, endise Saare valla piirkonnas haldab kommunaalmajandust hallatav asutus Saare Vallavara. Teistes piirkondades on vallavalitsuse (ametiasutuse) koosseisus vastavad töökohad. Jäätmemajanduse korraldamine on lepinguga üle antud MTÜ-le Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja vallas on AS Ragn-Sells. Valdkonna arengueeldused: loodusressursid (järved, mets, põllumaa, jõed) olemasolev kompetents (puidutöötlemine, kalapüük ja töötlus, köögivili, metalli töötlemine) Jõhvi-Tartu maantee ehk Via Hanseatica trass Peipsi sadamad (nii majandus kui veeturism) turism kui majandusharu - ettevõtted edukalt tegutsemas traditsioonid hästi välja arenenud, tuntud märgid (tänavakaubandus, sibul, peipsi kurk, kala, Avinurme puidutooted, tunnussündmused) ettevõtlike noorte programm osades koolides Valdkonna kitsaskohad: tööjõu puudus (oskustöölised) - ettevõtted ei saa laieneda kuna pole töötajaid töökohtade puudus madal palgatase kutsehariduse võimaluste puudumine piirkonnas (ettevõtted saaks pakkuda praktikat) 11
12 üürikorterite puudus ettevõtjate vaheline koostöö, ettevõtjad pole organiseerunud (suhtlus, ühiskonnas panustamine) kohalike teede ja tänavate seisukord, vähe kergliiklusteid hoonete energiatõhusus, energialahendused mahajäänud hooned (rikuvad üldpilti) interneti kiirus ei vasta soovidele ühistranspordi korraldus (keeruline liikuda valla siseselt kui ka suurematesse linnadesse) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seisukord (puudumine mitmes piirkonnas) investeerimisvõimaluste vähene reklaam vähene alustavate ettevõtjate tugi ja tunnustus 1.6. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Mustvee vallavalitsuse sotsiaalosakond pakub abivajajatele tuge valla viies piirkonnas, kus kodanike küsimustega tegelevad ametnikud ja sotsiaalhooldustöötajad. Kuigi valla elanike arv on vähenenud, suureneb aasta-aastalt abivajajate arv. Seda tingib vananev elanikkond ning puuetega inimeste märkimisväärne osakaal rahvastikust. Vallas napib sotsiaalteenuste pakkujaid era- või kolmandast sektorist. Valla sotsiaaleluruumid paiknevad Avinurmes, Kääpal, Voorel ja Lohusuus. Omavalitsuste ühinemise järgselt on ühtlustatud valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused a on võimalik taotleda järgmiseid toetusi: sünnitoetus, matusetoetus, ranitsatoetus, laste prillitoetus, eakate juubeli- ja sünnipäevatoetus, täisealise isiku ja puudega lapse hooldajatoetus, ujumise toetus, ravimitoetus, küttepuude toetus ning vältimatu abi toetus. Vallas asub kolm sotsiaalhoolekandeasutust: MTÜ Avinurme Sotsiaal-ja Turvakeskus, MTÜ Kääpa Hooldekeskus ja valla asutatud SA Mustvee Tervis. Perearstide vastuvõtt toimub Mustvee linnas, Lohusuu alevikus ning Voore ja Kääpa külas. SA Mustvee Tervise baasil on arendamisel Mustvee Tervisekeskus, kus lisaks perearstipraksisele on kavas pakkuda koduõenduse, ämmaemanda, füsioteraapia, psühholoogi ja hambaravi teenust. Valdkonna arengueeldused: piirkonnad kaetud sotsiaaltöötajatega erinevate kompetentsidega pädevad töötajad (üksteise täiendamine, valmisolek muutusteks) tervisekeskus loomisel mitmekesised teenused, noored perearstid olemas üldhooldekodud osades piirkondades teenuste mitmekesisus (piirkonniti saab arendada) naabrivalve on (teatakse,mis naaber teeb), aga vajab arendamist aktiivne kultuur toetab sotsiaaliseerumist võrgustikud olemas (koolid, sots.töötajad, lasteaiad, lastekaitse spetsialist, huvijuhid) kriminaalse elemendi vähesus keelte integratsioon, kultuuride ja religioonide lõimumine 12
13 Valdkonna kitsaskohad: teenuste kättesaadavus raskendatud (kaugus linnadest, kus teenuseid pakutakse, ajafaktor) transport ja logistika sotsiaalmaja (ööpäevaringne hooldus) ja teenused (saun, pesupesemine, juuksur, maniküür-pediküür) Mustvees puudub päevakeskus eakatele ja psüühiliste erivajadustega inimestele info ei liigu eakate ja psüühiliste erivajadustega inimeste seas internet, arvutiõpe oskuste puudumine, kohalikud töökohad spetsiifilised passiivsete noorte (lisaks erivajaduste ja käitumishäiretega) koondamine ja aktiviseerimine motivatsiooni ja tahte vähesus (raske motiveerida noort, kui kodus pole toetust) lapsevanemate harituse puudulikkus vananev elanikkond, puuetega inimesi palju negatiivne iive madalad sissetulekud Avinurme perearstikeskuses puudub perearst 1.7. Valla juhtimine Mustvee Vallavolikogu on 21-liikmeline a toimusid ühinenud valla volikogu valimised viies ringkonnas ning mandaadid jagunesid järgnevalt: Avinurme valimisringkond 5 Kasepää valimisringkond 4 Lohusuu valimisringkond 3 Mustvee valimisringkond (sh Võtikvere küla) 5 Saare valimisringkond 4. Volikogus on moodustatud 6 alalist komisjoni: arengu- ja eelarvekomisjon, majanduskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon ja revisjonikomisjon. Mustvee Vallavalitsus kui organ on 7-liikmeline, esindatud on kõik endised omavalitsused ehk piirkonnad. Vallavalitsuses (ametiasutuses) on tööl 26 ametnikku ja 36 töötajat. Mustvee vallal on kokku 21 hallatavat asutust. Täpne nimekiri on toodud iga valdkonna all. Mustvee vald on ainuosanik OÜ-s Mustvee Linnavara ning SA Kalevipoja Koda, SA Voore Aktiviseerimiskeskuse ja Mustvee Tervis SA ainuasutaja. Lisaks on vald AS-i Seitung ja AS-i Emajõe Veevärk aktsionär ning SA Avinurme Elulaadikeskuse üks asutajatest. Mustvee vald on liige järgmistes MTÜdes: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, Jõgevamaa Koostöökoda, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vallaja Linnasekretäride Selts ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. 13
14 Järgnevalt on toodud koondhinnang Mustvee valla arengueeldustele ja kitsakohtadele. Tegemist on pingereaga, kus arenguseminaril osalejad said välja tuua olulisemad punktid. Mustvee valla arengueeldused omanäoline mitmekesine kultuur hästi välja arenenud traditsioonid, tuntud märgid (Peipsi sibul, kurk, kala, puidutooted, tunnussündmused) rahulik ja turvaline keskkond loodusressursid (järved, mets, põllumaa, jõed) Peipsi järv - toetab turismi ja kultuuri arengut loomisel Mustvee tervisekeskus mitmekesised teenused, noored perearstid olemasolev kompetents ettevõtluses (puidutöötlemine, kalapüük ja töötlus, köögivili, metalli töötlemine) suured kultuuri- ja spordiüritused kohalikud legendid Kalevipoeg kodulähedane haridus Peipsi sadamad (nii majandus kui veeturism) turism kui majandusharu - valdkonnas on ettevõtteid edukalt tegutsemas Mustvee valla kitsaskohad ja väljakutsed (ühis)transport ja logistika noorte lahkumine piirkonnast haridusasutuste hoonete korrashoid ja kaasajastamine (renoveerimine) vajalikud suured investeeringud madal palgatase ja madalad sissetulekud töökohtade puudus tööjõu puudus (oskustöölised), oskuste puudumine ettevõtted ei saa laieneda (kogu) koolivõrk on korrastamata negatiivne iive Peipsi järve on vähe ära kasutatud, potentsiaali on enamaks haridusala alarahastamine (vald ja riik) a noor on kaasamata kohalike teede ja tänavate kehv seisukord, vähe kergliiklusteid 14
15 2. MUSTVEE VALLA STRATEEGIA Visioon 2030 Mustvee vald on Peipsimaa keskus meeldiva elukeskkonna, mitmekultuurilise kogukonna ja ettevõtlike inimestega atraktiivne kodupaik ja külastuse sihtkoht Põhimõtted ja arengusuunad Mustvee valla arendustegevuses ja strateegia elluviimisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: Avatud valitsemine Mustvee valla juhtimine on läbipaistev ja detsentraliseeritud. Strateegiliste investeeringute ja ülevallaliste tegevuste kavandamine toimub keskselt, kohalike küsimuste lahendamine kohapeal piirkondades. Kogukonnakogude kaudu tagatakse valla valitsemisel kontakt rohujuuretasandiga. Uuenduslikkus Arendustegevuste elluviimisel kasutatakse uuenduslikke lahendusi, tehes koostööd erinevate sektoritega. Oluline on arendada valla poolt pakutavaid e- teenuseid ning kasutada teenuste pakkumisel delegeerimist ja innovaatilisi mudeleid. Kogukondlik koostöö Valla suureks väärtuseks on erinevad kogukonnad. Oluline on leida kokkupuutepunkte erinevate rahvuslike, usuliste ja muul moel eristuvate kogukondade vahel, säilitades samas nende eripära ja tagades nende jätkusuutlikku toimimise. Mustvee valla strateegia põhineb neljal omavahel seotud arengusuunal, mis hõlmavad läbivalt kõiki eluvaldkondi: Ettevõtlik vald Mustvee vallas on loodud ettevõtluseks soodsad tingimused. Ettevõtlikkust väärtustatakse ja toetatakse igas valdkonnas lapseeast täiskasvanuni. Soodustatakse kaugtööd ja paindlikku töökorraldust. Ettevõtjad on märgatud ja kaasatud valla arendustegevusse. Hea kodupaik Mustvee vallas on turvaline ja meeldiv elukeskkond, mis toetab perede jäämist ja tulemist siia. Valla erinevad kogukonnad tegutsevad ühes paadis. Tehniline taristu on kaasaegne ja toimiv, tagatud on hea ühendus valla keskuse ning Tartu ja Tallinna suunal. Hooliv omavalitsus Vallas on kaasaegse õpikeskkonnaga korrastatud haridusvõrk. Noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus on hästi korraldatud ja kõigile soovijatele kättesaadav. Elanikud on toetatud terve elukaare vältel, tagatud on heal tasemel tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Peipsi pealinn Mustvee vald on Peipsimaa keskus, piirkonna turismi arenguvedur ja hea mainega piirkond. Mustvee linn on toimepiirkonna keskus, kus on tagatud piirkondlikud kvaliteetteenused ning loodud eeldused täiendavate töökohtade tekkeks. 15
16 2.3. Strateegilised eesmärgid, tegevused ja investeeringud Iga arengusuuna all on toodud strateegilised eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja investeeringute loetelu. Lisaks on eesmärkide täitmise hindamiseks seatud mõõdikud. 1. ETTEVÕTLIK VALD: Eesmärk (1): Tugev väikeettevõtlus ja kõrge ettevõtlusaktiivsus. Mõõdikud: Loodud ettevõtete arv 1000 elaniku kohta Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv Käibe ja investeeringute mahu kasv Tööhõive määr Tegevused: Kaugtöö ja paindliku töökorralduse soodustamine. Valla ettevõtlusalade ja vabade tööstuseks sobivate pindade turundamine koostöös EASiga. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalase õppe korraldamine lasteaiast täiskasvanuteni, Ettevõtliku Kooli programmi toetamine. Ettevõtjatele koolituste korraldamine (turundus, tehnoloogia, keeleõpe, puhkemajandus jm). Ettevõtjate ühistegevuse toetamine ümarlauad, ühisbrändid, ühtne pakendamine, ühistuline tegevus jne. Ettevõtlus- ja töölaagrite ning malevate korraldamine noortele. Ettevõtlus- ja toetuste alane nõustamine koostöös JAEKi ja Leadertegevusgruppidega. Noore spetsialisti toetuse/stipendiumi andmise põhimõtete väljatöötamine. Ettevõtjate tunnustamine. Köögivilja- ja kalaklastri programmi ellukutsumine. Avinurme puidu kompetentsikeskuse arendamine. Oma valdkonna meistrite kaasamine ja piirkonda tagasi toomine. Koostöö Töötukassaga töötutega tegelemisel. Investeeringud: Kiire internetiga kaugtöökohtade loomine (nt Mustvee äribüroo, teenuskeskused), investeeringud lairibaühendusse. Ettevõtlusalade arendamine piirkondades (Mustvee linnas endine Marati kompleks, Metsaküla ettevõtlusala, Avinurme ettevõtlusala, Voore ettevõtlusala). Ettevõtete toodete/ teenuste arendamine. 16
17 2. HEA KODUPAIK: Eesmärgid: (2) Turvaline elukeskkond, mis toetab perede jäämist ja tulemist siia. (3) Valla kogukonnad ühes paadis. (4) Korralik taristu ja ühendused. Mõõdikud: Elanike rahulolu küsitlus Paindlike transpordilahenduste arv ÜVK-ga hõivatud majapidamiste arv Kattega teede pikkus Kergliiklusteede pikkus Tegutsevate kodanikuühenduste arv Mittetulundustegevuseks eraldatud toetuste summa Tegevused: Vabatahtliku pääste ja korrakaitse toetamine (sh riigikaitse, kaitseliit). Avaliku korra tagamine (valveteenus, kombineeritud, SMART-lahendused, veel liikumine). Ohtlike ja tühjade hoonete kasutusele võtmine, müük või likvideerimine. Ühistranspordi arendamine, koostöö Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse ja eraettevõtjatega. Paindlike ja uuenduslike transpordilahenduste arendamine (sõidujagamine, nõudesõit). Valla teede hooldamine ja remont. Valla teehoiukava koostamine. Kodanikuühenduste tegevuse toetamine valla eelarvest. Valla MTÜde ja SAde ümarlaua korraldamine. Regulaarsete rahvakoosolekute korraldamine piirkondades. Koostöö kogukonnaga, vabatahtlike kaasamine, motiveerimine. Kogukondades tervist, sotsiaalkaitset ja turvalisust hõlmava tegevuse toetamine. Klubiliste kooskäimisvormide väljaarendamine erinevatele sihtrühmadele. Kogukonnakogude tegevuse toetamine. Piirkonnast pärit silmapaistvate inimestega kontakti loomine, nende sidumine valla arendustegevusse. Valla uue üldplaneeringu koostamine. Heakorratööde korraldamine piirkondades. Elanike keskkonna-, kodanikukasvatuse ja riigikaitse teadlikkuse suurendamine. Kaasaegse, normidekohase ja toimiva jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine. Osalemine hajaasustuse programmis. Pakiautomaadi teenuse arendamine Mustvees ja Avinurmes. 17
18 Investeeringud: Vabatahtlike päästjate hoonetesse investeerimine ja tehniliste vahendite soetamine (Avinurme, Lohusuu, Voore, Mustvee). Avalike hoonete energiasäästlikuks muutmine. Investeeringud IT lahendustesse ja lairibaühendusse. Kergliiklusteede võrgustiku arendamine, riigimaanteede äärde kergliiklusteed. Riigimaanteede mustkatte alla viimine (Kalma-Avinurme, Avinurme-Paadenurme, Voore-Kääpa, Vanasaare-Saare-Koseveski, Lepiksaare-Laekannu-Ulvi, Ulvi- Lilastvere, Vadi-Jõemetsa). Tiheasustusaladel valla teede tolmuvaba katte alla viimine. Tühjade hoonete kasutusele võtmiseks vajalikud investeeringud (äri, loovmajandus, üürikorterid). Energiasäästliku tänavavalgustuse lahendused. Soojamajanduse kaasajastamine (katlamajad, trassid). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi investeeringud (Avinurme, Ulvi ja Pärniku, Kääpa, Voore, Lohusuu, Mustvee linn, Raja-Kasepää, Vilusi). Jäätmejaamade/ jäätmekogumiskohtade rajamine ja arendamine. Külakeskuste arendamine. Bussiootepaviljonide korrastamine ja uute rajamine. Kalmistute laiendamine ja tugitaristu (piirdeaiad, parklad jms) arendamine. Lohusuu alevikus Jõe tn silla rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemide korrastamine. 3. HOOLIV OMAVALITSUS: Eesmärgid: (5) Kaasaegse õpikeskkonnaga korrastatud haridusvõrk. (6) Aktiivne ja korraldatud noorsootöö, kultuurielu ja sporditegevus. (7) Heal tasemel ja kättesaadavad tervishoiu- ja sotsiaalteenused. (8) Kõrge haldusvõimekus. Mõõdikud: Elanike rahulolu küsitlus Vallas pakutavate sotsiaalteenuste arv Erinevate teenuste arv piirkondlikes teenuskeskustes Haridusasutuste ruutmeetrite arv laste kohta Haridusasutuste rahulolu küsitlus Kultuuri- ja spordisündmuste arv Spordiharrastajate arv 18
19 Tegevused: Haridusvõrgu korrastamine. Haridusasutuste õpetajate ja tugispetsialistide koolitus, ühiskasutus ja vahetus, motiveerimise ja tasustamise põhimõtete loomine. Koostöö arendamine haridusasutuste vahel juhtide klubi, ainesektsioonid, huvitegevus, erinevad tasandid ja tegevused. Mustvee valla noortekeskuse loomine hallatava asutusena koordineerimine, tööpõhimõtete ühtlustamine, noorte vaba aja sisustamine jne. Huvitegevuse korrastamine ja koordineerimine kaardistamine, ühtsed põhimõtted ja reeglid, ringijuhid ja treenerid, toetuste korra uuendamine. Piirkonna eripära (Peipsi) ja võimaluste rakendamine huvi- ja sporditegevusse. Valla erinevate kultuuriasutuste regulaarne koostöö (sh ühine kultuuri- ja spordikalender). Valla spordiasutuste regulaarne koostöö. Traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste jätkamine. Valla kultuuri- ja sporditegevuse koordineerimine, vastavate töökohtade loomine. Kõrgelt (5-6-7 aste) kvalifitseeritud treenerite toetamine. Aktiivne osalemine maakondlikel ja üleriigilistel spordiüritustel. Liikumise- ja spordiharrastajatele erinevate võimaluste loomine ja arendamine. Avinurme ujula teenuste arendamine ja ujumise algõppe korraldamine. Raamatukoguvõrgustiku pidev arendamine ja kaasajastamine. Mobiilse eriarsti teenuse arendamine. SA Mustvee Tervis tegevuse toetamine ja teenuste arendamine (taastusravi, vaimne tervis, töötervishoid). Perearsti vastuvõtupunktide töö jätkamine teenuskeskustes. Päevakeskuste arendamine piirkondades, tegevusjuhendajate ja spetsialistide kaasamine. Erivajaduste varajane märkamine. Koduõenduse väljaarendamine igas teenuskeskuses. Tugiisikute ja isiklike abistajate leidmine, koolitamine ja motiveerimine. Töö peredega teenuste kasutamiseks edulood teenuste saamisel, kogemus, nõustamine. Tervislike eluviiside propageerimine sünnist-surmani. Perekondade, lähedaste, kaassõltlaste toetamine. Valla terviseprofiili ning laste ja perede heaolu arengukava koostamine. Sotsiaaltöötajate spetsialiseerumine. Võrgustikutöö suurendamine perearstide ja sotsiaaltöötajate vahel. Tervise ja turvalisuse nõukogu/mõttekoja moodustamine ning tegevuste lõimimine erinevate valdkondadega (sots, haridus, noorsootöö, ohutus-turvalisus jne) Tunnustamise korra väljatöötamine. Piiriülene koostöö sõprusomavalitsuste ja -piirkondadega. 19
20 Valla juhtimisstruktuuri korrastamine. Vallavalitsuse töötajate koolitamine ja motiveerimine. Valla e-teenuste arendamine. Investeeringud: Mustvee linna uue koolimaja ehitamine või olemasolevate koolihoonete rekonstrueerimine Avinurme lasteaia rekonstrueerimine või uue hoone ehitamine. Avinurme vana koolimaja renoveerimine (sööklakompleks, hoone 2.korrus) Voore Põhikooli renoveerimine. Lohusuu Kooli renoveerimine. Staadionite, spordiväljakute ja spordihoonete renoveerimine ja korrastamine (Avinurme, Mustvee, Kääpa, Kasepää, Lohusuu). Terviseradade ning suusa- ja matkaradade rajamine ja korrashoid. Noortetubade renoveerimine ja vahendite soetamine. Mustvee valla loodusainete õppeklassi ja stuudioklassi rajamine, loodusainete labori rajamine Avinurme Gümnaasiumisse. Mitmefunktsiooniliste teenuskeskuste väljaarendamine koos kõikide teenustega (pesupesemine, supiköök, dušš, päevahoid, eakate kooskäimiskoht, noortetuba jne) Kultuuri- ja rahvamajade renoveerimine. Laululavade ja parkide korrastamine. Kiriku hoonete renoveerimine. Skate-pargi rajamine Mustveesse. Sotsiaalvaldkonna transpordi korraldamine. Erihoolekande klientidele kodu, sotsiaalpindade tagamine (juhendamine ja jälgimine). Ligipääsetavus avalikele asutustele käsipuud, kaldteed, karestatud trepid, vaegnägijatele märgistused. Hooldekodukohtade täiendav loomine. Hooldusravi teenuse (SA Mustvee Tervis) parandamiseks hoone renoveerimine. Sotsiaalkorterite kaasajastamine igas teenuskeskuses ning erivajadustele kohandamine. Kaasava eelarve rakendamine. 4. PEIPSI PEALINN: Eesmärgid: (9) Mustvee vald on Peipsimaa keskus, piirkonna turismi arenguvedur ja hea mainega piirkond. (10) Mustvee linn on toimepiirkonna keskus. Mõõdikud: Turismiobjektide külastajate arv Majutus- ja toitlustuskohtade arv Ööbimiste arv majutuskohtades 20
21 Teenuste arv Mustvee sadamas Piirkonna maine ja tuntuse uuring Tegevused: Mustvee linnaruumi arendamine linnakeskus, ühtne sõnum/märk, valgustus jne. Investorite leidmine SPA-konverentsikeskuse rajamiseks. Süsteemne mainekujundus atraktiivne elamise, suvitamise ja turismi piirkond. Mustvee sadama teenuste arendamine, sh toitlustuseks korralike võimaluste loomine. Kohaliku toidu arendamine ja väärindamine. Kirikute avamine külastajatele. Turismiturunduse ja tootearenduse tegevused koostöös Peipsimaa Turismi, Leadertegevusgruppide, JAEKi, Ida-Viru Turismiklastri ja teiste partneritega. Turismivõrgustike toetamine ja arendamine. Lugude ja legendide loomine ja säilitamine. Kalevipoja tee legendid, kivid jne Võtikvere raamatuküla arendamine. Traditsiooniliste ürituste toetamine ja edasiarendamine/rahvusvahelistumine. Talveturismi arendamine üritused, kalapüük, uisutamine, suusatamine, järvele vedu. Rahvusõhtute korraldamine Peipsimaa kultuurid. Valla turismikoordinaatori töökoha loomine. Avaliku ranna loomine Mustveesse Supluskohtade ja puhkealade arendamine piirkondades Veeturismi arendamine jahiturism, aktiivsed tegevused järvel. Laevaliikluse arendamine Tartu, Räpina, Narva ja Venemaa suunal. Investeeringud: SPA-konverentsikeskuse rajamine. Peipsi promenaadi väljaehitamine ühtses stiilis koostöös Peipsimaa omavalitsustega. Avinurme-Mustvee kitsarööpmelise raudteelõigu (1 km) ja sellega seonduva tugitaristu arendamine. Korrastatud puhkeala rajamine Mustveesse vaateratas, puhkekohad, toit, mänguväljakud, rand jne. Sadamate arendamine ja laevatamiseks soodsate tingimuste loomine (Mustvee, Omedu, Kalmaküla, Lohusuu). Külasadamate, lautrikohtade, paadisildade ja slippide rajamine ning korrastamine. Värske kala müügikohtade arendamine. Lohusuu kogukonnaköögi arendamine. Kohaliku kauba turud üle valla - Kääpa OTT, Raja turg, parkimiskohad maantee ääres. Kasepää laululava arendamine (tantsuplats, promenaad, kaldakindlustus, parkla). Peipsi järvel sõitmiseks sobiv kruiisilaev Mustvee sadamasse. Kalevipoja Koja (muuseum, vana vallamaja, rahvamaja, seikluspark) ja selle külastuskeskkonna arendamine 21
22 Peipsimaa Muuseumi loomine (vanausuliste eluolu, ikoonimaalimine, toidukultuur, Peipsi järve elustik, toitlustus- ja müügikoht). Visuaalselt ühesuguste müügikohtade ja puhkekohtade rajamine. Külastusobjektide viidastamine, infotahvlite paigaldamine. 22
23 Mustvee valla strateegiakaart Mustvee vald on Peipsimaa keskus meeldiva elukeskeskkonna, mitmekultuurilise kogukonna ja ettevõtlike inimestega atraktiivne kodupaik ja külastuse sihtkoht ETTEVÕTLIK VALD HEA KODUPAIK HOOLIV OMAVALITSUS PEIPSI PEALINN 1. Tugev väikeettevõtlus ja kõrge ettevõtlus aktiivsus 2. Turvaline elukeskkond, mis toetab perede jäämist ja tulemist siia 3. Valla kogukonnad ühes paadis 4. Korralik taristu ja ühendused 5.Kaasaegse õpikeskkonnaga korrastatud haridusvõrk 6. Aktiivne ja korraldatud noorsootöö, kultuurielu ja sporditegevus 7. Heal tasemel ja kättesaadavad tervishoiuja sotsiaalteenused 8. Kõrge haldusvõimekus 9. Mustvee vald on Peipsimaa keskus, piirkonna turismi arenguvedur ja hea mainega piirkond 10. Mustvee linn on toimepiirkonna keskus Avatud valitsemine Uuenduslikkus Kogukondlik koostöö 23
24 3. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE Mustvee valla arengukava viiakse ellu koostöös volikogu, vallavalitsuse, ettevõtjate ja kolmanda sektori organisatsioonidega. Strateegias on määratletud investeeringud ja tegevused, mille rahastamine toimub lähtuvalt eelarvestrateegiast ja konkreetse aasta vallaeelarvest. Vallavalitsus teostab iga-aastaselt arengukava ülevaatamise ning teeb valla majandusaasta aruandes kokkuvõtte arengukava täitmise kohta. Arengukava seire ja hindamine toimub järgmiselt: Iga kolme aasta tagant hinnatakse seatud eesmärkide saavutamist lähtuvalt mõõdikutest ning viiakse läbi elanike rahulolu küsitlus. Esimene rahulolu küsitlus viiakse läbi aastal Iga-aastaselt vaadatakse üle tegevuste ja investeeringute nimekiri ning vajadusel viiakse sisse korrektuurid. Arengukava on lisaks vaja üle vaadata teiste strateegiliste dokumentide uuendamisel või koostamisel (nt valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, teehoiukava jms). Arengukava uuendamisel lähtutakse Mustvee Vallavalitsuse määrusest Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord. 24
Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -
Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
RohkemLisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ
Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine
Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemLisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte
Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu
1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemRaasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H
Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemIstungi protokoll a.nr.27
AVINURME VALLAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 28.10.2015.a. nr.27 Algus 17.00 lõpp 19.30 Istungi juhataja vallavolikogu esimees: Anne Paas. Protokollija vallasekretär: Imbi Kaarama. Volikogu istungist võttis
RohkemElva valla arengukava Eelarvestrateegia
Elva valla arengukava 2019-2025 Eelarvestrateegia 2019-2022 2018 Sisukord: SISUKORD:... 2 1. SISSEJUHATUS JA PROTSESSI KIRJELDUS... 3 2. ELVA VALLA HETKEOLUKORD... 5 3. ELVA VALLA TUGEVUSED... 14 4. ELVA
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemIstungi protokoll a.nr.32
AVINURME VALLAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 18.02.2016.a. nr.32 Algus 17.00 lõpp 18.50 Istungi juhataja vallavolikogu esimees Anne Paas. Protokollija vallasekretär Imbi Kaarama. Volikogu istungist võttis
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemRAPLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS LISA 2 Valdkondlikud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused RAPLA 2019
RAPLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2025 LISA 2 Valdkondlikud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused RAPLA 2019 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 2 ÜLDINE ARENG... 3 MAJANDUS, TEHNILINE
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
RohkemVÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu
VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust
RohkemVersioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH
/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu projektijuht Avinurme üldplaneeringu
RohkemErakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna koalitsioonilepe Viljandi linna juhtimiseks aastateks Viljandis, 22. aprillil 2
Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna koalitsioonilepe Viljandi linna juhtimiseks aastateks 2015-2017 Viljandis, 22. aprillil 2015. aastal Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning
RohkemJEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemVastu võetud Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 42 Märjamaa valla arengukava Märjamaa 2018
Vastu võetud Märjamaa Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 42 Märjamaa valla arengukava 2018-2030 Märjamaa 2018 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Märjamaa valla arengueeldused... 5 1.1 Valla keskus ja piirkonnad....
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemNELJANDA KOOSSEISU
SELETUSKIRI Haapsalu linna. aasta esimene lisa ja Haapsalu Linnavalitsuse poolt on koostatud linna. aasta esimese lisa projekt. Eelnõu kohaselt: Põhitegevuse tulud vähenevad summas 65 028 eurot; Põhitegevuse
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemVabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand
Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Järva valla halduspiiri muutmise mõjude analüüs_LÕPLIK.docx
Järva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs Detsember 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. ANALÜÜSI KOOSTAMISE TAUST JA METOODIKA... 4 1.1 ANALÜÜSI KOOSTAMISE PÕHJUSED... 4 1.2 ANALÜÜSI
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
Rohkemaruanne AT
Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
Rohkem