Praktika kõrgkoolis Tartu 2011

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Praktika kõrgkoolis Tartu 2011"

Väljavõte

1 Praktika kõrgkoolis Tartu 2011

2 Koostajad Anne Vahtramäe, Juta Sikk, Maire Kaldma, Elina Reva, Katre Koit, Merle Varendi Keeletoimetaja Kristi Kuningas Sihtasutus Archimedes Programmi Primus büroo Väike-Turu Tartu primus@archimedes.ee Väljaandja Sihtasutus Archimedes Autoriõigus autor ja väljaandja 2011 ISBN

3 Sisukord Praktikakorralduse alused 5 Praktika olemus ja põhimõisted 5 Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga 7 Praktika eesmärgid ja õpiväljundid 13 Praktikaasutus kui õpikeskkond 15 Praktika osaliste tulemuslik koostööprotsess 17 Praktika dokumentatsioon 19 Praktika juhendamise protsess ja valdkonnad 23 Juhendamine 23 Juhendamise valdkonnad 26 Juhendamisviisid ja meetodid 31 Psühholoogiline toetus juhendamise protsessis 34 Praktika hindamine 36 Tagasiside ja selle andmise võimalused 36 Eneseanalüüs ja refleksioon 38 Hinnangu andmine 40 Väljakutsed ja probleemid praktikaõppes 43 Väljakutsed praktikaõppes 43 Probleemsituatsioonid praktikaõppes 45 Edulood 47 Näited väljunditest 48 Kasutatud materjalid 51 Sisukord 3

4 Kindlam on astuda, kui tead, kuhu oled teel. - Karupoeg Puhh

5 Praktikakorralduse alused Praktika olemus ja põhimõisted Praktika on õppekava osa, mis annab võimaluse rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas. Kuidas korraldada tulemuslikku ja eesmärgistatud praktikat, kuidas kujundada praktika kasulikuks kõigile, kes selles protsessis osalevad need on küsimused, mis tekivad nii õppijal, kõrgkoolil, koolijuhendajal kui ka praktikaasutusel ja sealsel praktikajuhendajal. Praktika korraldamine on kõrgkoolile, praktikaasutusele ja õppijale tähtis ülesanne ning selle õnnestumine sõltub mitmest asjaolust. Kindlasti on olulisel kohal kõigi protsessis osalejate ettevalmistus, mis peaks algama osalejate ootuste väljaselgitamisega. Samuti on tähtis kõikide osalejate informeeritus ning ühetaoline arusaam praktika eesmärkidest. Enne praktika algust tuleb kõigil protsessis osalejatel leida vastus reale küsimustele. Mis on praktika? Mis on praktika eesmärk? Mis on praktika õpiväljundid? Mida peaks teadma enne praktika algust? Missugused on praktika osaliste ülesanded? Mida tähendab praktika juhendamine? Kuidas kujundada praktika osaliste vahel tulemuslik koostööprotsess? Kuidas praktikat hinnata ja anda tagasisidet? Praktika on see osa õppekavast, mil õppija viibib ajutiselt töökeskkonnas ning õpib, rakendades oma teadmisi ja oskusi konkreetses töös. Praktika kui praktiline sihipärane tegevus toimub õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja(te) juhendamisel. Praktikant on õppija, kes töötab praktikaasutuses. Töö praktikaasutuses on õppija õppeprotsessi osa. Juhendajad on inimesed, kes juhendavad praktikat kõrgkoolis ja praktikaasutuses. Neid Praktika olemus ja põhimõisted 5

6 võib ühel praktikandil ühe õppepraktika kestel olla ka mitu. Koolipoolne juhendaja (edaspidi koolijuhendaja) on õppeasutuse määratud ning tema peamine ülesanne on koordineerida praktika üldist korraldust, nõustada õppijat praktika läbimise käigus tekkivate küsimuste korral ja anda õppijale tagasisidet. Praktikaasutuse määratud praktikajuhendaja (edaspidi praktikajuhendaja) nõustab ja annab praktikandile tagasisidet töökeskkonnas. Praktikaasutus on koht, kus õppija praktika eesmärgi täitmiseks töötab. Osas kõrgkoolides kasutatakse mõistet praktikabaas. Praktika eesmärk on praktilise töö kaudu kinnistada ja süvendada õppekava õppeainetest omandatud teadmisi ja oskusi. Praktika eesmärgi täitmiseks võib praktikandile anda isiklikke ülesandeid, mis aitavad praktika õpiväljundeid saavutada. Õpiväljund on teadmised, oskused ja hoiakud, mis omandatakse õppimise tulemusel ning mis on kirjeldatud õppekava või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Tulemusliku praktika tunnused Praktika osalistel on teada praktika eesmärgid ja õpiväljundite saavutamise võimalused. On loodud võimalused praktika osaliste eesmärkide ja ootuste täitmiseks. Praktika alguse ajaks on õppija omandanud teoreetilised teadmised, mis toetavad praktika eesmärkide ja -väljundite saavutamist. Praktika osaliste koostöö on tõhus, infovahetus toimib ja on piisav. Õppijal on võimalus rakendada oma teoreetilisi teadmisi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas ning leida seoseid seni omandatud teoreetiliste teadmistega. Tulemuslik praktika võimaldab õppija eneseanalüüsi ning peaks edaspidi aitama õppijal planeerida oma tööalast karjääri. Tulemusliku praktika jooksul märgatakse ja hinnatakse õppija arengut. Praktika hindamiskriteeriumite põhjal saab anda nii jooksvat suulist tagasisidet kui kirjalikke hinnanguid, millest saab õppija ka ise järeldada, mis on omandatud ja mis on saavutamata. Praktikaasutus on rahul praktikandi töösooritusega, tema tehtud analüüsi või ettepanekute ja ideedega. Tulemuslik praktika on hästi juhendatud. See tähendab, et õppija, koolijuhendaja ja praktikajuhendaja on praktika õpiväljundid kokku leppinud ja väljundite saavutamisel toetavad juhendajad õppijat süstemaatiliselt. Õppeasutus on saanud pärast praktika toimumist praktikaasutuselt positiivse tagasiside õppija eelnenud teoreetilise ettevalmistuse kohta. Praktikaasutus on teinud ettepanekuid praktika edasise korraldamise kohta. 6 Praktika olemus ja põhimõisted

7 Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga Kõrgharidusstandard määratleb, et rakenduskõrgharidustasemes peab praktika moodustama vähemalt 15 protsenti õppekava mahust. Bakalaureuse- ja magistriõppe tasemes praktika miinimummahtu sätestatud pole. Seetõttu on erinevad kõrgkoolid kirja pannud konkreetsete praktikate mahu ja sisu nõuded, mis on vajalikud õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Praktikakorralduse aluseks on õppekava üldeesmärk. Praktika ajaline paiknemine, kestvus ning toimumine on seotud õppekava struktuuri ja õppekava õpiväljundite ning eesmärkide täitmisega. Praktika toimumise aeg kavandatakse selliselt, et õppijal oleks võimalus teoreetilistest ainetest saadud teadmisi ja hoiakuid töises Joonis 1. Praktika ja teooria sidusus õppekavas keskkonnas juhendaja(te) juhendamisel järele proovida ning rakendada (joonis 1). Praktikakorralduse regulatsioonid ja nõutud dokumentatsioon on kõrgkoolides kirjeldatud õppekorralduseeskirjas, praktika juhendites jm kõrgkooli tegevust reguleerivates dokumentides. Enamasti on kõrgkoolides määratud töötajad, kes praktikat korraldavad ning jälgivad, et protsessi sisulised nõuded oleksid täidetud. TEOREETILISED ÕPPEAINED ÕPPEKAVA PRAKTIKA Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga 7

8 Joonis 2. Praktikakorralduses osalejad, nende omavaheline seos ning seos õppekavaga JUHENDAJA PRAKTIKA- ASUTUSES ÕPPIJA KOOLIJUHENDAJA PRAKTIKA EESMÄRK ÕPPEKAVA EESMÄRK Üldjuhul on praktikaprotsessis kolm poolt (joonis 2) õppija, koolijuhendaja ja praktikajuhendaja ning nende koostööst sõltub praktika eesmärgi täitmine. Praktika eesmärgi tulemuslik täitmine toetab õppekava kui terviku eesmärgi täitmist. Praktikaprotsessis osaleja tegevuse kavandamisel, samuti koolisiseste üldregulatsioonide ja praktikaga seonduvate korralduslike dokumentide ja juhendite koostamisel tuleb arvestada õppekava eesmärkidega, sh eri liiki praktikate eesmärkidega. Õppeasutuse roll on tagada praktika vastavus õppekava eesmärkidele ning kindlustada, et praktika viiakse läbi ühtsetel alustel, sh kindlustab kool ka selle, et kõikidel praktika osalistel oleks võimalik saada informatsiooni praktika nõuete kohta. Joonisel 3 on kirjeldatud praktika korraldamise protsessi ja sellega seonduvaid põhitegevusi. Kooliti võib korraldus olla erinev. Kõrgkooli praktikakorraldaja tegeleb praktika planeerimisega ning vajaduse korral sõlmib kokkulepped praktikaasutusega. Kõrgkoolides on välja töötatud õppekava eesmärkide täitmise ja õpiväljundite saavutamisega kooskõlas olev(ad) praktika juhend(id), dokumentatsiooni nõuded, on kirjeldatud regulatsioonid ning tutvustatud koolijuhendajatele praktika korraldust ja nõudeid. Kõrgkooliti on praktika koordineerija (nt praktika koordinaatori) koostöö tööandjatega ja praktikaasutustega erinev (seda tingib nt eriala spetsiifika); osal kõrgkoolidel on toimiv koostöö kindlate praktikaasutustega, teistel juhtudel toimub praktikaasutuse otsimine ja kontakteerumine õppija initsiatiivil. 8 Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga

9 Joonis 3. Praktika korraldamine ja põhitegevused Õppekavajärgsed praktikad Tegevused enne praktika algust Vastutav struktuur kõrgkoolis (nt õppekava või õppekava grupi koordinaator, instituut, osakond) Praktika planeerimine Praktika juhendi(te) koostamine Koolijuhendaja(te) määramine ja kinnitamine Praktika seminar praktika eesmärgi, õpiväljundite, hindamise ja dokumentatsiooni tutvustamine õppijatele Õppijal on teada praktika eesmärk, õpiväljundid ja koolijuhendaja. Õppija on leidnud praktikaasutuse ja sõlminud kokkuleppe sealse praktikajuhendajaga. Vajadusel sõlmitakse kokkulepe või leping kõrgkooli, õppija ja praktikaasutuse või õppija ja praktikaasutuse vahel. Tegevused praktika ajal Õppija Koostöö koolijuhendajaga Nõustamine, praktika dokumentatsiooni täitmine Koostöö praktikajuhendajaga praktikaasutuses Nõustamine, praktika dokumentatsiooni täitmine, tagasiside ankeedi täitmine Õppija on täitnud ettenähtud dokumentatsiooni (nt aruanne, raport, praktika päevik). Õppija valmistub praktika esitluseks (kaitsmiseks). Õppija Esitab praktika dokumentatsiooni hindamiseks Tegevused pärast praktikat Koolijuhendaja Vastutav struktuur kõrgkoolis (õppekava või õppekava grupi koordinaator, instituut, osakond) Annab õppijale tagasisidet Analüüsib õppijalt, kooli- ja praktikajuhendajalt saadud tagasidet. Teeb ettepanekud õppekava arenduseks. Annab tagasisidet koolijuhendajale Annab tagasisidet praktikaasutusele ja praktikajuhendajale Õppija on saanud tagasisidet praktika eesmärkide ja õpiväljundite saavutamise kohta. Praktika hindamisprotsess ja praktika osaliste eneseanalüüs on tehtud. Kõrgkool analüüsib praktika osalistelt saadud tagasisidet ning arvestab selle tulemusi õppekava arendamisel ja praktika planeerimisel. Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga 9

10 Praktika perioodil on kõigil osalistel kindlad ülesanded. Praktikaga seotud asutustes võivad praktikaga tegelevate isikute ametinimetused ja töökohustused olla erinevad. Koolijuhendaja tegevused Kogu praktika läbiviimise ja õnnestumise seisukohalt on oluline koolijuhendaja tegevus enne tegeliku praktika algust. On tähtis, et õppija oleks enne praktikale minekut selle eesmärkidest teadlik ja mõistaks neid ning oskaks vastavalt eesmärkidele vajaduse korral valida või otsida endale sobiva praktikaasutuse. Seetõttu peaks koolijuhendaja enne praktika algust selgitama üliõpilastele eelkõige konkreetse praktika eesmärke ja õpiväljundeid, tutvustama tööturu võimalusi. Koolijuhendaja peaks oskama nõu anda, kuidas leida sobiv praktikaasutus või kuidas praktikandiks kandideerida. Enne praktika algust toimub sissejuhatav seminar, kus koolijuhendaja ja õppijad kohtuvad ning kus lepitakse kokku, kuidas korraldatakse omavaheline koostöö praktika ajal. Väga oluline on, et õppija saaks pöörduda praktika toimumise ajal tekkivate küsimuste või probleemidega juhendaja poole, hiljem aga konsulteerida temaga praktika kirjaliku kokkuvõtte (aruanne, raport, praktikapäevik) koostamisel. Praktika ajal toimub tegevus koolijuhendaja ja õppija koostöös: arendatakse õppija praktilisi erialaseid ja üldisi pädevusi; seostatakse teoorias õpitut praktikaga ja analüüsitakse erinevusi ning sarnasusi; kujundatakse eetilisi hoiakuid, kutse- või erialaga seotud suundumusi ning veendumust, et valitud kutse- või eriala on sobilik; osaletakse õppija isikliku arengu kujunemisel; antakse tagasisidet õppija tehtule; nõustatakse praktika dokumentatsiooni (lepingud) ja praktikamaterjalide (praktikapäevik, aruanne jne) koostamisel. Pikemate praktikate puhul on vaja anda vahehinnanguid, et vaadata koos koolijuhendajaga üle individuaalsete praktikaeesmärkide täitmine ja vajadusel püstitada lisaeesmärke. Koolijuhendaja kontakteerub praktikaasutusega, et selgitada sobivaid töölõike ja -ülesandeid vastava praktika läbimiseks. Praktika tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik, et koolijuhendaja suhtleks kogu praktika vältel aktiivselt nii praktikaasutuse kui ka sealse konkreetse praktikajuhendajaga. Samuti on koolijuhendaja osalus väga oluline praktika osaliste (õppija, praktikajuhendaja, koolijuhendaja) lõpphinnangu andmisel. Kui praktika läbimise järel tuleb aruannet kaitsta ja esitleda, siis tuleb aruande koostamise nõudeid osalistele tutvustada enne praktika algust. Praktikajuhendaja tegevus Praktikajuhendaja on praktikaasutuse määratud töötaja, kes on vastava valdkonna spetsialist ning kes on õppijale praktika toimumise ajal abistajaks ja nõuandjaks tööülesannete täitmisel. Praktika eesmärkide saavutamise edukus sõltub mõlema poole tõhusast koostööst, ühelt poolt õppija valmidusest ennast rakendada, teiselt poolt praktikaasutuse ja praktikajuhendaja valmidusest anda praktikandile praktika eesmärgi täitmiseks sobivaid ülesandeid. Praktikandi 10 Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga

11 tegevuse juhendamine tegelikus töösituatsioonis on parim õpimeetod, sest praktikajuhendaja tagasiside kaudu omandab õppija uusi teadmisi ja oskusi. Tagasiside kokkuvõte, mille praktikaasutus õppijale pärast praktika läbimist annab, on oluline nii õppija-praktikandi kui ka kõrgkooli jaoks. Erinevatel kõrgkoolidel on tagasisidestamiseks välja töötatud erinevad vormid, mis tuleb praktikajuhendajal praktika lõppedes täita. Tagasisidet kasutatakse õppija kutsealase arengu hindamisel ja planeerimisel, õppekavaarenduses ning praktika korraldamise koordineerimisel. Samuti saadakse tagasisidest teada, kas antud praktikaasutus ka tulevikus võtaks üliõpilasi praktikale või tööle. Õppija ehk praktikant Tavaliselt on õppijal enne praktikale minekut teada koolijuhendaja, kas siis grupi- või individuaalse juhendajana. Mõnel kõrgkoolil (sõltub õppekavast) võivad olla olemas kindlad praktikaasutused. Enamikul kõrgkoolidest praktikaasutustega püsivaid kokkuleppeid pole ning seetõttu sõltub sobiva praktikaasutuse leidmine sageli õppija enda initsiatiivist. Samas annab iseseisev tegevus praktikakoha otsimisel tulevikuks hea kogemuse tööturul kandideerimiseks. Üsna tihti minnakse pärast kõrghariduse omandamist tööle oma kooliaegsetesse praktikaasutustesse. Enne praktika algust tuleb õppijal tutvuda praktika juhendmaterjalidega ja osaleda infotunnis või seminaril, kus jagatakse teavet eelseisva praktika kohta. Praktikaks valmistumisel on õppijal vaja endale selgeks teha praktika eesmärk ja õpiväljundid ning leida sobiv praktikaasutus. Seetõttu on oluline, et nii õppija kui ka koolijuhendaja teeksid praktika toimumise ajal tõhusat koostööd praktika eel kokku lepitud viisidel. Koolijuhendaja nõustab õppijat praktikaks sobivate praktikaasutuste ja töökohtade osas. Enne praktikale minemist tuleks õppijal koostada praktika läbimise plaan (aeg, praktika alameesmärkide seadmine praktika õpiväljundite saavutamiseks, aruande koostamise ajagraafik). Õppija ja koolijuhendaja koostöö on väga oluline kogu praktika kestel, alates eeltööst praktikaks valmistumisel, suhtlemisel praktika ajal ning pärast praktikat tagasiside andmisel. Kui õppijal tuleb praktika kohta koostada ka kirjalik aruanne (analüüs), siis peaks see toimuma koolijuhendaja juhendamisel. Õppija ja praktikajuhendaja koostöö aluseks on konkreetse praktika eesmärk ning lähtuda tuleb praktikajuhendist. Praktikajuhend kirjeldab täpsemalt eesmärgi täitmiseks vajalikke nõudeid, tööülesandeid või tegevusi. Praktika tulemusena on õppija saanud praktilise kogemuse seni omandatud teoreetiliste teadmiste ja oskuste rakendamiseks reaalses töökeskkonnas. Seega on praktika keerukas koostöö- ja õppimise vorm, milles on mitmeid osalisi erinevate tegevustega. Joonisel 4 on toodud praktika osaliste olulisemad tegevused praktika perioodil. Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga 11

12 Joonis 4. Protsessis osalejate tegevused Praktikaprotsessis osalejad Koolijuhendaja Praktikajuhendaja Üliõpilane Tegevusalad Praktika planeerimine Vastutab Osaleb Osaleb Individuaalsete eesmärkide seadmine Toetab Osaleb ja kontrollib teostamise võimalikkust Lähtub praktika ja õppekava eesmärkidest Praktikakeskkonnaga tutvumine Planeerib Toetab Vastutab Osaleb Praktika sooritusprotsess ja probleemide lahendamine Toetab Kontrollib Juhendab Toetab Vastutab Õpib Praktika dokumentatsiooni täitmine Juhendab Toetab Juhendab Toetab Vastutab Täidab Praktika iseseisva töö teoistamine Toetab Toetab Sooritab Tagasiside andmine Planeerib Osaleb Sooritab Eneseanalüüs Teostab Teostab Teostab 12 Praktikakorralduse protsess ja seos õppekavaga

13 Praktika eesmärk ja õpiväljundid Eesmärgid annavad tegutsemisele suuna, aitavad keskenduda tulemusele ja saavutatud tulemust hinnata. Praktika peamisteks üldisteks eesmärkideks on: siduda tegeliku töökogemuse kaudu teooriat ja praktikat, et kinnistada ja täiendada õpitavat ning saavutada õppekava õpiväljundeid; toetada ja täiendada olemasolevaid erialaoskusi ning õpetada uusi; erialaoskuste arendamise kõrval arendada üldisi oskusi ja enesekindlust; kriitilise eneserefleksiooni kaudu julgustada enesetäiendust; pakkuda materjali järgnevate üliõpilastööde kirjutamiseks; anda võimalus samastuda spetsialisti rolliga. Õpiväljund on teadmised, oskused ja hoiakud, mis õppimise tulemusel omandatakse ning mis on kirjeldatud õppekava või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamise üle otsustatakse hindamise abil. Õpiväljund kirjeldab, mida õppija oskab teha praktika lõppedes. Praktika eesmärgid ja õpiväljundid määratakse kindlaks lähtuvalt õppekavast. Tavaliselt on eesmärke mitu. Mõnikord on otstarbekas seada õppijale ka individuaalseid eesmärke, mille püstitamisel lähtutakse praktika üldeesmärkidest, isiklikest arenguvajadustest ja praktikaasutuse võimalustest. Praktika eesmärgid ja õpiväljundid peavad olema saavutatavad eesmärk peab sobima õppija õpitasemele ja teoreetilisele ettevalmistusele. Eesmärgid tuleb planeerida vastavalt praktika õpiväljunditele. Need ei tohi olla madalad, sest siis ei kasuta praktikant oma võimeid täielikult. Liiga kõrged eesmärgid ei ole saavutatavad ja ohustavad õpimotivatsiooni, tekitavad pettumust ja lootusetuse tunnet; realistlikud eesmärkide püstitamisel ja ülevaatamisel tuleb alati lähtuda praktikaasutuse võimalustest. Peab olema tagatud, et õpingutega seotud valdkonda ning oskusi oleks praktikaasutuses võimalik õppida praktikaasutuses peab olema piisav kogemus, õpetamiseks vajalikud teadmised-oskused, vajalikud vahendid ja keskkond ning ka kompetentne juhendaja. Kui praktikaasutus ei võimalda õppekavast tulenevate konkreetsete eesmärkide täitmist ja seeläbi õpiväljundite saavutamist, ei saa seda praktikaasutust kasutada; Praktika eesmärk ja õpiväljund 13

14 mõõdetavad õpiväljundi või eesmärgi hindamiseks peab olema hindamisvahend ja hindamise protsess peab tuginema kõigile osalistele arusaadavatele kriteeriumitele; ajaliselt määratletud sageli kirjutatakse õpiväljundid või eesmärgid lahti nii, et need peavad olema saavutatud praktika lõpuks. Mõnigi kord on aga otstarbekas praktika perioodil erinevaid eesmärke hajutada ning seega võib ka nende saavutamise tähtaeg olla erinev (nt praktika teise nädala lõpuks oskan...); aktsepteeritud nii praktikandi kui juhendaja poolt nii juhendajad kui ka praktikant peavad nõustuma väljundite ning eesmärgi vajalikkuses ja realistlikkuses, samuti selle saavutamise kiiruses ja hindamiskriteeriumites. 14 Praktika eesmärk ja õpiväljund

15 Praktikaasutus kui õpikeskkond Praktikaasutus on asutus, kus õppija sooritab praktika. Praktikaasutus valitakse lähtuvalt õppekava ja praktika õpiväljunditest. Praktikaasutuseks võib olla ka õppija juba olemasolev töökoht. Praktikant vajab praktikaperioodi alguses praktikaasutuse kohta järgmist informatsiooni: juhendaja ja kontaktisik, protseduuride reeglistik ja juhendid ning muud dokumendid, praktikaga seotud praktikaasutuse teiste osakondade paiknemine ning nendega ühenduse võtmise võimalused, tööohutuse reeglid ja töökeskkonnas töötamise reeglid, töötajad ja organisatsiooni struktuur, töövahendite asukoht ja kasutamine, tagasisidestamise kanalid ja vormid. Praktikaasutuse valmidus praktikandi vastuvõtmiseks sõltub eelnenud informatsioonist ja konkreetsetest kokkulepetest. Praktikaasutus, millega on sõlmitud koostöölepe, on õpikeskkonnana õppija jaoks parim. Teatud õpivaldkondades (nt väga spetsiifilised erialad, sh tervishoid) on koostöölepete kaudu tagatud praktikaasutused õpikeskkonnana ka ainuvõimalik lahendus praktikate läbiviimiseks. Praktikaasutusega, mis on õppija enda initsiatiivil leitud, peaks kõrgkool (koolijuhendaja) kontakteeruma, et saada otsest tagasisidet praktika sobivuse, probleemide, soovituste vms kohta. Praktika toimumise ajal või pärast praktika toimumist peab õppija tavaliselt esitama kirjalikus vormis kokkuvõtte (aruande, raporti, praktikapäeviku, õpimapi jms). Sageli esitletakse ja kaitstakse praktika kokkuvõtteid, see võimaldab õppijal uuesti läbi mõelda oma praktika eesmärgid ning analüüsida, kas ja kuidas need said täidetud. Tihti on praktikandi koostatud kokkuvõttest huvitatud ka praktikaasutus, kes soovib sellega enne esitamist tutvuda. Tulemuslikult korraldatud praktika tegelik väljund võiks olla selline, mida praktikaasutus saab konkreetses tegevuses rakendada või kasutada. Näiteks turunduspraktika raames koostatud kliendibaasi analüüs võimaldab ettevõttel paremini kliente struktureerida ja end selle järgi positsioneerida. Praktikaasuitus kui õpikeskkond 15

16 Näide Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor toimub esimene praktika 1. kursuse järgsel suvel. See on ettevõttepraktika, mille käigus tuleb õppijal peale oma konkreetse ülesande tutvuda ka ettevõtte kõikide teiste struktuuride töölõikudega. Praktika käigu kohta tuleb koostada aruanne vastavalt praktikajuhendile (kokku lk). Aruannet ka esitletakse ja kaitstakse. Tavaliselt leiavad õppijad ettevõtte toimimises kitsaskohti või oskavad uue inimesena näha ettevõttes hoopis uusi arengu- või parendussuundi; õppijad teevad konkreetseid ettepanekuid ning on näiteid, kus ettevõte saab neid ka arvestada. Väljavõte Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 1. kursuse õppija ettevõttepraktika aruandest (2009): Mõtteid on mitmeid, aga üks suuremaid muudatusi tulevikuks võiks olla eestlastest klientuuri võitmine. / / Reklaami võiks hakata tegema päevalehtedes ja televisioonis, et teadvustada tarbijaid pikaajaliste kogemustega liharestorani olemasolust. Teiseks põhjuseks on ilmselt ka eestlaste jaoks pisut kõrge hinnaklass. / / Töötajate arvu osas ei teeks ma muudatusi, see on minu meelest korralikult läbi mõeldud. Kui on teada suuremaid tähtpäevi ning on oodata tavapärasest enam kliente, siis suurendatakse töötajate arvu mõne inimese võrra ning sellega on vajalik ressurss tagatud. 16 Praktikaasuitus kui õpikeskkond

17 Praktika osaliste tulemuslik koostööprotsess Selleks, et praktika oleks tulemuslik ning seatud eesmärgid saaksid täidetud, on vaja kõikide osaliste koostööd. Tulemusliku koostöö põhieelduseks on osaliste omavaheline suhtlemine enne praktika algust, praktika ajal ning pärast praktikat, sealhulgas osalejate ülesannete ja ootuste määratlemine. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest. Need on: kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; kehtestamisvilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata; konfliktidega toimetuleku oskused, mis võimaldavad toime tulla konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega; koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused, mis võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi; oskuste valimine, mis tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige sobivamat käitumisviisi. Suhtlemisoskuste tulemuslik kasutamine on oluline positiivse koosmõju loomiseks üksikisiku ja meeskonna vahel. Praktikal olles on vaja suhelda kaastöötajatega, juhendajatega ja samuti teiste osalistega, nagu nt kliendid, tellijad jne. Selleks, et praktika erinevate osaliste ootusi täita, tuleb osaliste eelnevalt välja selgitatud ootused fikseerida, sõnastada ja teistele teatavaks teha. Väga keeruline on vastata teiste asjaosaliste ootustele, kui need ootused on teadmata. Nii näiteks võivad praktika osaliste ootused ja ettekujutused üksteise ootustest vägagi erineda: õppija ja praktikaasutuste ootused praktikale on erinevad, sest pole ühtmoodi aru saadud praktika juhendist, praktika eesmärgist ja eesmärgi täitmiseks vajalikest ülesannetest. Samuti võib õppija ettekujutus erineda sellest, kui motiveerivad on kõrgkooli pakutavad teenused teistele osalejatele, samuti on erinev arusaamine koolide rollist. Soovitused praktika osalistele tulemusliku suhtluse kujundamiseks Keskkonda sobiv ja eesmärgiga seotud suhtlemiseviis. Suhtlemisviis sõltub edastatava teabe tüübist. Kirjalik suhtlemine on sobilik selliste tehingute ja läbirääkimiste puhul, mis nõuavad alalist dokumenteerimist. Suuline suhtlemine on ideaalne juhtudel, mis nõuavad kohest tagasisidet. Väljendada ennast selgelt ja täpselt. Hea suhtleja teeb kindlaks, et sõnumi peamine eesmärk või idee on selgelt väljendatud. Praktika osaliste tulemuslik koostööprotsess 17

18 Aktiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine tähendab, et kuulaja keskendub kõnelejale, kuulab tähelepanelikult ja sõnastab ümber selle, mida ta arvas kõnelejat ütlevat ja arvavat. Nii saab kõneleja teada, millest kuulaja aru sai ja millest mitte. Kehakeele kasutamine. Kehakeel kui mitteverbaalne suhtlemisviis sisaldab keerulist segu žestidest, kehahoiakutest ja pilgu liikumisest. Inimesed väljendavad ja tõlgendavad kehakeelt erinevalt, jagades ka selle kaudu vihjeid suhtumise ning meeleseisundi kohta. Kohase sõnavara ja terminite kasutus. Kohase sõnavara ja terminite kasutamine on tööalases suhtluses oluline. Valdkonniti on terminoloogia erinev ja sellest peab olema teadlik. Sarnase terminoloogia kasutamine lihtsustab üksteise mõistmist. Organisatsioonis kehtivate suhtlemisreeglite järgimine. Enamasti on praktikaasutus huvitatud, et praktika sujuks edukalt ja selle eesmärk saaks täidetud. Praktika juhendamine ei ole üldjuhul siiski asutuse igapäevatöödes prioriteetide nimekirjas. Tulemusliku koostöö põhiprintsiibid: aktiivne osalus; orienteeritus ülesande lahendamisele, mitte niivõrd suhte säilitamisele; tähelepanelikkus ja mõistva kuulamise põhimõte; üksteise usaldamine; aja ratsionaalne kasutamine; eriarvamuste väärtustamine, püüdlus leida eriarvamuste ühisosa; argumenteerimine, mitte oma isikliku arvamuse jõuga läbisurumine; uute ideede esitamine; konstruktiivne kriitika: arvustatakse seisukohta, mitte inimesi; tagasihoidlike liikmete motiveerimine. 18 Praktika osaliste tulemuslik koostööprotsess

19 Praktika dokumentatsioon Praktika tulemuslikuks koordineerimiseks nii ettevalmistaval perioodil, praktika ajal kui ka praktika lõpetamisel on tarvilik mitmete alusdokumentide olemasolu, mis erinevate poolte ülesandeid fikseerides loovad kindla raamistiku. Praktika alusdokumentide koostamisel tuleb lähtuda õppekava eesmärgist. Peamiselt tegeleb dokumentide loomise ja nende sisuga kõrgkool, arvestades üliõpilastelt-praktikantidelt ja praktikaasutustelt tagasisidena saadud infot. Mõnikord on ka praktikaasutustes välja töötatud oma baasdokumendid praktikantide vastuvõtuks ja juhendamiseks (nt mitmetes tervishoiuasutustes on need olemas). Praktika juhend on praktikat käsitlev ja reglementeeriv dokument. Sellesse koondatakse vajalik teave praktika kohta, sh praktika eesmärgid, õpiväljundid, praktika sisu ja korraldus, praktika aruande koostamise vorm ja nõuded, praktika hindamine, praktikaga seotud osaliste õigused ja kohustused. Koolide või ka praktikaasutuste nõutud dokumentide hulk võib olla erinev ning sõltub õppekavast ja praktika eesmärkidest. Soovituslikud praktikadokumendid on: praktikaleping; praktikajuhend; praktikaaruanne; praktikaasutuse hinnanguleht praktikandile. Praktikaleping Praktikalepingud sõlmitakse kas kahepoolsete lepingutena (kõrgkooli ja praktikaasutuse vahel) või kolmepoolsetena (kõrgkooli, praktikaasutuse ja praktikandi vahel) ning nendes näidatakse ära praktika toimumise tingimused, sätestatakse poolte õigused ja kohustused. Kindlate ja püsivate praktikaasutuste ning pikaajalise koostöö puhuks sõlmitakse tavaliselt kõrgkoolide ja praktikasutuse vahel raamleping, milles võidakse teiste tingimuste kõrval fikseerida ka praktikaga seotud rahaliste kohustuste jaotumine (juhendajate tasustamine, koolitamine, töökoormuse vähendamine jne). Kolmepoolse lepinguga sätestatakse kõigi kolme poole (kõrgkool, praktikaasutus, õppija) ülesanded ja vastutus praktika korraldamisel ja toimimise tagamisel. Praktikalepingutes fikseeritakse: praktika toimumise (alustamise ja lõpetamise) aeg, praktika kestus (tundides), praktika toimumise koht (asutuse nimi ja aadress), praktika liik ja sisu (praktikaülesannete loetelu), lepingupoolte õigused ja kohustused, andmed poolte kohta, lepingu muutmise, lõpetamise ja vaidluste lahendamise kord. Praktika dokumentatsioon 19

20 Näide 1 Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on kasutusel järgmised dokumendid: praktikaleping (sõlmitakse praktikaasutuse soovi korral), praktika kokkulepe (esitatakse andmed praktika aja, -asutuse ja juhendaja kohta, lisatakse koolijuhendaja andmed; kokkupe esitatakse elektroonselt ning selle väljatrükki saab kasutada tõendina praktikaasutusele esitamiseks), praktikajuhend, praktikaaruanne, praktikakoha juhendaja kirjalik hinnang praktikandile. Näide 2 Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas on kasutusel järgmised dokumendid: õppija avaldus, praktikajuhend, praktika kokkulepe (sõlmitakse kolmepoolsena), nimekiri õppija läbitud õppeainetest, praktikaaruanne, praktika jooksul täidetud tööülesannete ja tegevuste loetelu (praktikapäeviku asemel), praktikajuhendaja hinnang. Praktikajuhend Praktikajuhend on dokument, milles on sätestatud praktika toimumise kord, aeg, praktika eesmärk, õpiväljundid, praktilise ja iseseisva töö maht tundides, täpne teema või valdkonnad, millega praktikandil tuleb praktika kestel tegelda. Praktika eesmärk tuleks läbi arutada ja sõnastada enne praktika algust koostöös praktikajuhendaja ning koolijuhendajaga. Selline eeltöö annab õppijale selge ettekujutuse eesseisvast praktikast ning tagab praktikaaja ratsionaalse kasutamise. Praktikaaruanne Enamasti tuleb õppeasutusele esitada praktikaaruanne, mille koostamise põhimõtted on ära toodud tavaliselt praktikajuhendis: kogumaht, vormistusnõuded, täidetud ülesanded (täitmise käik, tulemused). Aruandes esitatakse ka oma hinnang püstitatud praktikaülesandele ning sellega haakuvate probleemide edaspidise käsitlemise vajadustele ja võimalustele. Praktikaaruanne on õppija analüüsiv kokkuvõte praktikast: ülevaade praktikal õpitust ja enda arengust. Üldjuhul sisaldab aruanne kokkuvõtet praktikaasutuses tehtust ja õpitust, arvamusi ja ettepanekuid vastava valdkonna parendamiseks, aga ka praktikandi hinnangut enese arengule, juhendamisele, praktikaasutusele ning praktika kestel saadud kogemustele. Aruandluse vorm võib erineda, see võib olla õpimapp, projekt, loovtöö jne. 20 Praktika dokumentatsioon

21 Praktikajuhendaja hinnang praktikandile Praktikajuhendaja hinnang praktikandile esitatakse õppeasutusele kirjalikult. Selles märgitakse praktika sooritamise aeg, praktika kestel täidetud ülesanded, käsitletud probleemid ning hinnang nende lahendamisele ja praktikandi tegevusele. Hinnangu andmiseks on koolidel tavaliselt olemas hinnangulehe vormid, mida on praktikaasutuse juhendajal lihtne täita. Hinnangulehtede tagasiside on kooli ja õppija jaoks oluline teave. Praktikaasutuste ja praktikajuhendajate tagasisidet arvestatakse praktika korraldusprotsessi täiendamisel või muutmisel, õppekava arendamisel ning õppija hindamisel. Lisaks eespool nimetatud dokumentidele kasutatakse praktikate ettevalmistamise ja sooritamise protsessis veel järgnevaid dokumente: õppija avaldus, infokiri, kaaskiri, väljavõte õppekavast, praktikapäevik, õppija CV ja motivatsioonikiri, praktikaasutuse ja praktikandi vahelised lepped (nt konfidentsiaalsusleping). Avaldus tuleb õppijal esitada juhul, kui praktikat soovitakse läbida õppekava täitmise järjepidevust arvestades erandkorras või üldregulatsioonide kohaselt muudel tingimustel, näiteks kui praktika on õppekavas valikaine või soovitakse muuta praktika algusaega. Sel juhul näitab õppija avalduses, mis valdkonnas, mis ajavahemikul ta praktikat sooritada soovib. Sellele avaldusele tuginedes saab praktikakoordinaator tegeleda praktika edasise korraldamisega. Õppeasutuse infokiri sisaldab teavet praktika kohta ning selles kirjeldatakse nõudeid konkreetse praktika sisu ja korralduse kohta. Infokiri on asutusele tehtud ettepanek võtta õppijaid praktikale. Tavaliselt lisatakse infokirjale ka vastava praktika juhend. Kui aga juhendit ei lisata, tuleks infokirjas ära tuua praktika eesmärgid, sisu, ajakava, aruandluse nõuded, samuti tingimused praktikaasutusele ja sealsele juhendajale. Kaaskiri kui suunamiskiri on dokument, mille väljastab õppeasutus praktikaasutusele ning selles näidatakse, kes, kuhu, millal ja milliste kokkulepete alusel praktikale suundub. Kaaskiri on vajalik eelkõige neile, kes lähevad praktikale suurtesse organisatsioonidesse. Väljavõte õppekavast annab praktikaasutusele infot selle kohta, mida praktikale tulija seniste õpingute käigus juba omandanud on (teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, kui õppekavas on näiteks mitu praktikat). Selline informatsioon aitab vältida olukorda, kus praktikaasutusel on praktikale suuremad ootused ja praktika teema ning antavad ülesanded ei ole praktikandile jõukohased. Praktikapäeviku konkreetne vorm töötatakse välja õppeasutuses. Praktikapäevikus näitab praktikant praktika kestel sooritatud töid ja toiminguid ajalises järjestuses ning seda jälgivad ja kinnitavad oma allkirjadega praktika juhendajad. Üliõpilase CV ja motivatsioonikiri. CV (curriculum vitae) on lühike ja ülevaatlik kokkuvõte õppija isikuandmetest, haridusest, töökogemusest, oskustest, saavutustest ja huvidest. Praktika dokumentatsioon 23

22 Motivatsioonikirjas on õppijal võimalik lisaks CV-s sisalduvale infole praktikaasutusele põhjalikult selgitada: oma soove (mida tahaks praktika jooksul teha ja mida peaks tegema); praktikal viibimise aega (millal ja kui kaua soovitakse praktikal olla); huvi praktikaasutuse vastu (miks ollakse just sellest praktikaasutusest huvitatud ning mis kasu võiks praktikaasutusel praktikandist olla). Motivatsioonikirjas saab nimetada varasemad selles valdkonnas tehtud uurimused (referaadid, kursusetööd, projektid) ja varasema töökogemuse. Praktikakoha ja õppija vahelised kokkulepped on nt töölepingud, konfidentsiaalsuslepingud jm, mis reguleerivad praktikandi ja praktikaasutuse omavahelisi suhteid. 22 Praktika dokumentatsioon

23 Praktika juhendamise protsess ja valdkonnad Juhendamine Juhendamise eesmärgiks on teiste inimeste töötulemuste ja õpivõimete arendamine. Juhendamine pole hetketoiming, vaid protsess, millel on oma loogiline kulg ja mis vajab toimimiseks selles osalevate inimeste aktiivsust, aega ja sobivat keskkonda. Protsessi igas etapis võib täheldada juhendatava ja juhendaja vahel erinevat suhet, erinevaid ülesandeid ja tulemit. Juhendamises eristatakse viit etappi Juhendamise alguses tutvutakse ja vahetatakse informatsiooni. Juhendaja turvaline ja kindel olek aitab juhendataval toime tulla ka niisugustes olukordades, kus ta ise kartma lööks. Juhendaja julgustus pole kunagi liiast, sest see tagab kohe alguses usaldusliku õhkkonna ja loob eelduse edaspidiseks heaks koostööks. Sel perioodil tuleb juhendatavale anda aega, ei tohi teda sundida kiirustades otsuseid langetama või sooritama iseseisvalt töövõtteid, milleks ta pole valmis. Praktika nõuetekohaseks sooritamiseks peavad praktikandid sattuma keskkonda, mis soodustab õppimist. Süveneva koostöö perioodil kujuneb meietunne, usaldus, turvalisus, avatus ja ausus. Selginemisperioodil hakkab juhendatav nii olukordi, tööga seonduvaid aspekte kui ka iseennast nägema erinevatest vaatenurkadest. Lisanduvad oskused, mõistmisvõime, enesereflektsioonivõime ja kergendustunne. Juhendamise ja tegeliku koostöö perioodil toimub eesmärkidest lähtuv sisuline töö: saavutatakse seatud eesmärgid, leitakse erinevaid lahendusvariante, millest juhendatav valib enda jaoks otstarbekaima. Lõpetamise ja eraldumise perioodil tehakse kokkuvõtted, antakse lõpphinnang ning Juhendamine 23

24 planeeritakse edasist õppimist. Selleks tuleb juhendajal koos juhendatavaga valmistuda, anda sageli sisulist tagasisidet ja luua võimalus juhendatava järjest suuremaks iseseisvumiseks. Juhendaja eesmärgiks on aidata juhendataval jõuda probleemi lahendusteni. See on paindlik suhtlemine, mis ei põhine ühesuunalisel kõnelemisel ega juhiste andmisel. Juhendamine on üks parimaid meetodeid selleks, et indiviidi või organisatsiooni väärtuslikku teadmist edasi anda ning viia seda järjest uuele tasemele. Juhendamine on arendusmeetod, mille eesmärgiks on: töösoorituste parendamine, orienteeritus konkreetsetele tulemustele, õppimine eeskuju, suunamise ja jälgimise kaudu, uute oskuste omandamine praktilise tegevuse kaudu, täiskasvanute õpe, personaalne areng ja toetus edule. Näited Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilase tagasisidest praktikaasutuse juhendaja kohta. Esimestel praktikapäevadel ei tundnud ma end juhendajaga kuigi vabalt. Kuna olime võõrad ja me palju ei suhelnud, oligi tunne, et ta lihtsalt ei näe mind. Tõsiselt! Ma vist olin tema esimene praktikant. Aga mõne aja pärast sai kõik korda. Siis muutus praktika väga heaks ma julgesin küsida, sain vastuseid ja tundsin end enesekindlamalt. Juhendajal ei olnud eriti aega. Arutada, oleks võinud rohkem. Pigem suhtlesin,nendega, kellega ühes toas istusin. Juhendamisega on seotud kõik tegevused, mis tulenevad töösuhetest juhendajaga. Need tegevused põhinevad vastastikusel koostööl ja partnerlussuhtel, ausal ja avatud tagasisidel ning on lühiajalised ja praktilise eesmärgiga. Juhendamisel tuleb erinevatel pooltel täita erinevaid rolle. Roll on käitumine, mida me ootame isikult, kes on organisatsiooni struktuuris teatud positsioonil. Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. Juhendaja peab olema praktikaprotsessis valmis täitma rolle, mis on seotud suhtlemisega, informatsiooni haldamise ja jagamisega ning otsustamise ja vastutusega. Oluline on osata end nende vahel jagada. Eduka praktika läbiviimiseks on osalistel vaja: head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad; oma põhirollide valdamist; oskust paindlikult siseneda rolli ja situatsiooni muutudes rollist väljuda; oskust kujutleda ennast partneri rolli; 24 Juhendamine

25 oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. Juhendajatel on neli põhirolli, millest tulenevad vastavad ülesanded. Need põhirollid on: soodsa õpikeskkonna kujundaja, praktikandi õpetaja-juhendaja, tagasiside andja ja hindaja. Juhendaja täidab erinevates rollides erinevaid ülesandeid. Soodsa õpikeskkonna kujundajana loob positiivse õhkkonna meeskonnas, on partneriks, võimaldab õpieesmärkide täitmist, näitab üles kõrget töökultuuri. Praktikandi õpetaja ja juhendajana õpetab praktikandile vajalikke töövõtteid, selgitab ja toetab ning toimib ise hea eeskujuna. Tagasiside andjana integreerib teooriat ja praktikat, toetab õppija eneserefleksiooni, annab konstruktiivset tagasisidet. Hindajana toetab praktikandi konstruktiivset enesehindamist, hindab toimetulekut eesmärgi saavutamiseks püstitatud ülesannetega, hindab eesmärgi ja õpiväljundite saavutamist ja praktikandi arengut praktikaprotsessis. Praktika sujuvuse tagamiseks on kõigil protsessis osalejatel vaja olla teadlik oma rollidest ja rollide muutumisest vastavalt olukorrale. Oluline on osata mõista teise inimese rolli ning suuta eristada rolli- ning isikupärast käitumist erinevates olukordades. Joonis 5. Juhendajate rollid Õpikeskkonna kujundaja Praktikandi õpetaja ja juhendaja Juhendaja Tagasiside andja Hindaja Juhendamine 25

26 Juhendamise valdkonnad Selleks, et praktika planeerimine ja hilisem kulg oleks võimalikult probleemivaba, tuleks lähtuda erinevatest juhendamise valdkondadest: vastuvõtt praktikaasutuses ja juhendamine töökeskkonda sisseelamisel, juhendamine praktiliste ja psühhomotoorsete oskuste arendamisel, juhendamine teooria ja praktika omavahelisel seostamisel, juhendamine eetiliste probleemide lahendamisel ja eetiliste hoiakute kujunemisel, praktikandi psühholoogiline toetamine, tema isiksusliku arengu toetamine juhendamise protsessis, hindamine. Juhendamine praktikakeskkonda sisseelamisel Tähtsaks ülesandeks praktika juhendamisel on aidata õppijal tutvuda ja kohaneda praktikakeskkonnaga. Sellest oleneb väga olulisel määra õppija praktika kulgemine ja individuaalsete eesmärkide täitmine. Vastuvõtul praktikakeskkonda peab õppija tutvuma füüsilise praktikakeskkonnaga, personali ehk meeskonnaga, tööd reguleerivate eeskirjadega, organisatsiooni tavade ning põhiväärtustega. Tulemusliku praktika üheks eelduseks on pärast praktikakeskkonnaga tutvumist jätkuv igapäevane (kuni üks kord nädalas) kohtumine praktikajuhendajaga, et analüüsida omandatud teadmisi, kogemusi ja oskusi. Juhendaja oskab määrata õppija õpivajadust, planeerida õpetusprotsessi ja hinnata seda. Konkreetse juhendaja puudumisel kannatab järjepidevus ja praktika eesmärk ning tulemused jätavad soovida. Praktikajuhendaja üheks oluliseks ülesandeks on õppija nõustamine ja julgustamine, kuna see tagab kohe usaldusliku õhkkonna ja loob eeldused heaks koostööks. Juhendatavalt ei saa nõuda, et ta võõras keskkonnas ilma vastava ettevalmistuseta ja kogemuseta orienteeruks. Individuaalne juhendamine tagab järjepidevuse ja praktika tulemuslikkuse. Ka praktikandid leiavad, et individuaalse motiveeritud juhendaja olemasolu on praktika eesmärkide saavutamise aspektist väga tähtis. Juhendamine praktilises tegevuses ja oskuste omandamisel Praktilisi oskusi saab teatud määral õppida ka koolis, kuid oskuse omandamiseks ja vilumuse kujunemiseks on vajalik praktiline 26 Juhendamise valdkonnad

27 töösituatsioon ja individuaalne juhendamine praktikaasutuses. Praktiliste oskuste saavutamine võtab aega ja eeldab asjakohaste faktiliste ja protseduuriliste teadmiste kasutamist. Oskuste omandamine toimub süstemaatilise harjutamise, s.o korduvate soorituste kaudu. Seejuures on väga oluline tagasiside ja juhendamine. Oskust ei saa õpetada üksnes rääkimise kaudu. Harjutamise tulemusena saavutatud vilumusi võib omakorda jagada järgmiselt: sensoorsed vilumused (meeleelunditega seotud, näiteks silmamõõt, lõhna tunnetamine jne), motoorsed vilumused (liigutustega seotud), sensomotoorsed (näiteks pakendite avamine, aparaadi töökorda seadmine jne), intellektuaalsed vilumused (vaimse töö vahendid, näiteks juhendite lugemine, dokumentide täitmine, probleemide lahendamine jne). Oskuste omandamine toimub kolmes etapis: alguses omandatakse baasteadmised mingist oskusest, seejärel hakkab praktikant üksikasjaliselt aru saama, milline on õpitav oskus, millest see koosneb ja kuidas seda tuleb sooritada. Talle näidatakse ning selgitatakse, milline oskus tal puudub ja mida ta peab selle omandamiseks tegema; lõpuks harjutatakse oskust olemasolevaid teadmisi kasutades, kuni on omandatud vilumus. Juhendamise tulemusena muutub juhuslik harjutamine süstemaatiliseks teadvustatud tegevuseks. Õppimise loogilisuse tagamiseks tuleb juhendamisel ja praktikandile ülesannete andmisel arvestada, et toimuks liikumine tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisemale, konkreetselt abstraktsele, üksikult üldisele. Kogu protsess on seotud terviku nägemisega, tegevuse üksikelementideks jaotamise ning siis taas tervikuks ühendamisega. Samuti peaksid nii juhendaja kui ka juhendatav teadma, et oskuste omandamine ei toimu lineaarselt, vaid astmeliselt. Pikal harjutamise perioodil ei tarvitse hoomatavat tulemust olla, kuid sellele järgneb tavaliselt kvalitatiivne hüpe uuele tasandile. Kui seisakuperioodil emotsioone järgida ja harjutamine lootusetuks tunnistada ning lõpetada, ei saavutata ka tulemust. Isiklik kogemus on kogemusliku ehk elamusliku õppimise teooria lähtekohaks. Kogemusele liidetakse vaatlus ja arutlemine ning seejärel teadvustamine ja mõtestamine. Kolbi järgi (joonis 6) nõuab tulemuslik õppimine nelja tegevust: konkreetsed kogemused, reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine. Vaatlust sooritatakse isiklike kogemuste ja teadmiste abil. Nende põhjal süvendatakse vanu ja moodustatakse uusi mõisteid. Isiklikud elamused on seda tähtsamad, mida abstraktsemad on mõisted, ning seejuures tuleb kogemusi analüüsida mitmest vaatenurgast. Lisaks analüüsile tuleb loodud mõiste integreerida vaatlusteooriasse ja kasutatavasse teooriasse probleemlahenduses. Juhendamise valdkonnad 27

28 Sageli on praktiliste oskuste õpetamisel oluliseks osaks tegevuse demonstreerimine. Selle käigus jaotatakse oskus väiksemateks osaoskusteks, demonstreeritakse neid ning harjutatakse aeglaselt kuni vilumuse kujunemiseni. Alles seejärel liidetakse osad taas tervikuks. Juhendaja peaks hoolikalt oma tööd analüüsima, toiminguid osadeks jaotama ning seejärel praktikanti individuaalselt iga osa õppimisel juhendama. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata soorituse korrektsusele, koordinatsioonile ning kiirusele ja arvestada isegi sellega, kas praktikant teeb toimingut sama käega nagu juhendaja. Ühe toimingu tegemiseks võib olla rohkem kui üks korrektne viis. Praktikanti tuleb julgustada, et ta leiaks enda jaoks sobivaima ja harjutaks seni, kuni tulemus on aktsepteeritav. Nii mõnigi kord on soovitav enne protseduuri tegemist seda eelnevalt simulatsioonil harjutada. See vähendab praktikandi hirmu ja ebakindlust ning eksimise võimalust. Juhendaja osalus praktikandi uue oskuse omandamisel on oluline. Juhendaja aitab praktikandil arutelu kaudu mõista konkreetse toimingu sooritust, rõhutades nii saadud kogemust kui ka väärtushinnanguid. Konstruktiivset positiivset tagasisidet andes kujundatakse õppijas motivatsiooni ja eneseusaldust. Praktikas on oluline juhendaja pidev suuline hinnang praktikandile, samuti oskus seda edastada. Kui praktikant tagasisidet ei saa, on oht, et ta omandab oskuse valesti. Samas tuleb teadvustada sedagi, et tagasiside võib sageli olla seotud negatiivse emotsiooniga. Joonis 6. Kogemusõppe mudel (Kolbi järgi) Konkreetne kogemus Aktiivne tegevus Kogemuste muutumine Arutlev vaatlus Kogetu mõtestamine 28 Juhendamise valdkonnad

29 Juhendamine teooria ja praktika seostamisel Praktiliste oskuste omandamine on tihedalt seotud teoreetiliste teadmistega. Faktiteadmised aitavad praktikandil mõista, mis toimub, miks ja milline on võimalik edaspidine tegevus. Järgnevalt tuleb edasi liikuda protseduurilistele ja komplekssetele ehk ühitatud teadmistele, mis tagavad edaspidise toimetuleku muutuvates olukordades. Seega peaks seoseid teooriaga looma iga oskuse õppimise eel, ajal ja ka pärast oskuse omandamist tagasiside andmisel. Praktikanti tuleb juhendada, kuidas individuaalselt töötada ja erialase kirjandusega iseseisvalt töötada. Juhendaja saab siin selgitada, miks lugeda, mida lugedes jälgida, millele tähelepanu pöörata. Diskussioon võimaldab viidata probleemile ja otsida lahendusi, suunates praktikanti kirjandusallikate juurde. Sellele järgnev vestlus aitab eristada sobivat sobimatust ja olulist ebaolulisest informatsioonist. Samuti tuleks juhendaja suunamisel arutleda erinevate juhtumite üle, et aidata praktikandil olulisele tähelepanu pöörata. Selle protsessi käigus kujuneb kriitiline mõtlemine. Juhendaja ülesanne teooria ja praktika seostamisel on tähelepanu köitmine, informatsiooni edastamine, küsimuste esitamine, probleemide ja õppimisvajaduse väljaselgitamine, vastuste juurde juhatamine, paralleelide ja seoste leidmine, kriitilise mõtlemise toetamine, praktikandi enesehinnangu edendamine. Juhendamine eetiliste probleemide lahendamisel ja eetiliste hoiakute kujunemisel Inimese moraalne, kõlbeline areng tähendab sisemise väärtusmaailma väljakujunemist, reeglite, normide, üldinimlike väärtuste sisemist omaksvõttu ja sellest tulenevat südametunnistuse vabadust. Praktikandi kutse-eetikaga seotud väärtuste kujunemise üheks esmaseks oluliseks keskkonnaks on praktikaasutus ja eetiliste hoiakute kujunemisel on oluline roll juhendajal. Praktikal saadud kogemuse kaudu sotsialiseeritakse õppija kutsealasse ja selle väärtussüsteemi. Just praktilises töökeskkonnas, sealhulgas praktikal, selginevad väärtused, saadakse kogemus moraalsetest dilemmadest ja valikutest. Hoiakud, ka eetilised hoiakud, kujunevad täpselt samal moel nagu teised õppimisvaldkonnad ja need on igapäevase praktilise töö seisukohast erakordselt olulised. Praktikandi käitumine on tema tegelike mõtete ja tunnete üsna lähedane väljendus ning viitab tema väärtushinnangutele ja hoiakutele. Ehkki on küsitav, kuivõrd ja kuidas saab täiskasvanud inimese hoiakuid mõjutada, on ometi oluline kutsealaselt heakskiidetud hoiakuid suunata ja anda praktikandile võimalus ka alternatiive kaaluda. Juhendajate roll on suur ka praktikantide otsustusprotsessi kergendamisel. Juhendamise abil suureneb praktikantide enesekindlus eetiliste otsuste langetamisel. Juhendajal on oluline roll julgustaja, valikute kinnitaja ja moraalse toetajana. Juhendamise tulemusel suudavad praktikandid paremini peegeldada ja analüüsida oma tundeid ja reaktsioone ning seetõttu tugineb nende moraalne otsus kriitilisel mõtlemisel. Praktika kulgemist mõjutavad ka suhted ja mikrokliima praktikaasutuses. Kui osakonnas on konflikte või eetilisi vastuolusid, vajab praktikant nende mõistmiseks ja nendega toimetulemiseks samuti juhendaja abi ja suunamist. Juhendamise valdkonnad 29

30 Näide Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilase praktika tagasisidest... minu juhendaja oli väga hea, sain kõike teha ja proovida, juhendaja ise tegi kõike väga hästi ja õigesti, nii nagu meile koolis õpetatud, kuid teised kolleegid osakonnas käitusid mõnikord ebaeetiliselt ja ka minu juhendaja suhtes üleolevalt, kuigi ta oli nende kolleeg. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilase tagasisidest:... juhendajaga me seal omavahel ikka rääkisime noh ikka seda, et väike palk on ja palju tööd ja... ükskord oli lihtsalt niimoodi, et üks töötaja rääkis, kui mõttetu see on, et ta ei saa aru, miks noored üldse seda /ametit/ õpivad. 30 Juhendamise valdkonnad

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad

Rohkem