Veekasutuse majandusanalüüs

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Veekasutuse majandusanalüüs"

Väljavõte

1 Foto: Shutterstock Veekasutuse majandusanalüüs -Eesti vesikond, -Eesti vesikond, Koiva vesikond Töö number: Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Kadri Normak (Maves ) Koostaja: Marge Simo (LindArt ) 2019

2 Sisukord Sissejuhatus Veeteenus ja olulised veekasutajad Veevõtt ja vee-erikasutustasu Saastetasu 8 Joonisete nimekiri Joonis 1. -Eesti vesikond kulude jaotus 9 Joonis 2. -Eesti vesikond kulude jaotus 9 Joonis 3. Koiva vesikond kulude jaotus 9 Joonis 4. Ülevaade veekogumite mitte hea seisundi põhjustest 19 Joonis 5. Sisevete kutseline kalapüügi kogused ja teenitud tulu Veeteenuse kulud Hinnainstrumendid ja kulude katmine Toetused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusele Veeteenuse kulude katte tase (CRR) Ühisveevärgiga ühendamata majapidamiste 16 veevõtt ja heitvee puhastus 2.5 Tööstuse veevõtt ja heitvesi Veevõtt kaevanduses Veevõtt ja veeheide põllumajanduses Veevõtt elektritootmises (jahutusvesi) 19 Tabelite nimekiri Tabel 1 Vee-erikasutustasu tegevusala järgi Tabel 2 Veekasutajate lubade alusel makstud saastetasu aastal 7 Tabel 3 Saastetasu määrad aastal 8 Tabel 4. SA KIK keskkonnaprogrammi toetused veemajandusele Tabel 5. Analüüsitud vee-ettevõtete tulud ja kulud aastatel Tabel 6. Leibkonna keskmised kulutused veeteenusele 13 sissetuleku kvintiilides aastal Tabel 7. Leibkonna keskmised kulutused veeteenusele hajaasustuspiirkonnas Oluliste veekasutajate keskkonnakulude katmine Kokkuvõte kasutatavatest hinnainstrumentidest Kalamajanduslikult oluliste veekogude määratlemine ja nende tulud Metoodika kirjeldus Kalamajanduslikult oluliste veekogude analüüs Lisad 41 Tabel 8. Ülevaade mitte heas seisundis olevatest kogumitest 19 Tabel 9. Jääkreostuse objektid aastal 21 Tabel 10. Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted 24 Tabel 11. Ülevaade hüdroenergia tootjatest ja nende netovõimsus 25 Tabel 12. -Eesti vesikonna kalamajanduslikult olulised 34 veekogud (baseerudes tulule) Tabel 13. -Eesti vesikonna kalamajanduslikult olulised veekogud Kasutatud kirjandus 48 3

3 Tabel 14. -Eesti vesikonna kalamajanduslikult olulised 36 veekogud (baseerudes tulule valgala km 2 kohta) Tabel 15. -Eesti vesikonna kalamajanduslikult olulised 37 veekogud (baseerudes tulule valgala km 2 kohta) Sissejuhatus Käesolev aruanne on koostatud Maves poolt Keskkonnaministeeriumi tellimusel sõlmitud lepingu alusel koostatud töö Vesikonna tunnuste, inimtegevuse, veekasutuse ja oluliste veemajandusprobleemide analüüsid ja ülevaated alusel. Lisainformatsioon on kättesaadav nimetatud aruandest. osade koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni avaldatud juhisest. 1 Olulisemad analüüsi osad on: 1. Kulude katte analüüs (Cost Recovery) analüüsitakse, kas veemajanduse tulud katavad kõik veekasutamise teenusega seotud kulud (sh finantskulud, saastetasud ja ressursimaksud); 2. Saastaja maksab põhimõte (Polluter Pays Principle (PPP) - analüüsitakse, kas keskkonnakulud on kaetud kulude põhjustaja poolt; 3. Eesmärgipärane hinnakujundus (Incentive pricing) - vee kasutusega ja keskkonna saastamisega seotud tasude analüüs, eesmärgiga välja selgitada, kas hinnapoliitika pakub efektiivset katet vee kasutusele ning täidab keskkonnapoliitika eesmärke WFD raames. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) raames. Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel. 1.2 Veeteenus ja olulised veekasutajad WFD Artikkel 9 toob välja muud veeteenuse kasutajad (ingl. k. water use) kui kui ka veeteenuse osutajad (ingl. k. water services). Olulisi veekasutajaid ja veeteenuse osutajaid eristatakse järgmistel alustel: Veeteenus ettevõtted, majapidamised, institutsioonid jms., kelle majandustegevuse käigust võetakse vett (pinnavee ja põhjaveeressurssidest) ja kogutakse ja puhastatakse heitvett. Olulised veekasutajad - ettevõtted, institutsioonid jms., kes põhjustavad oma tegevusega olulist mõju veekogumitele. 4 5

4 2018. aastal elas Eestis inimest 2. -Eesti vesikonnas elas inimest ja -Eesti vesikonnas inimest ja Koiva vesikonnas inimest. Ühiveevärgi ja kanalisatsiooniga oli ühendatud inimest, mis on 82%, millest inimest -Eesti vesikonnas ja inimest -Eesti vesikonnas, Koiva vesikonnas inimest Veevõtt ja vee-erikasutustasu Veevõttu kirjeldavad andmed vee liigi ja kasutamise valdkonna kohta pärinevad aasta kohta Keskkonnaagentuuri andmebaasist. Andmed kajastavad üksnes loaga veevõtjate veevõttu ja jaotust veetarbijatele. Veeseaduse 187 alusel on veeluba kohustuslik: 1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit Veevõtt kasutajate järgi Tüüp Kogus (1000/m 3 ) 2014 Kogus (1000/m 3 ) 2018 Vee-erikasutustasu (EUR) 2014 Vee-erikasutustasu (EUR) 2018 Ühisveevärk Pinnavesi , , Põhjavesi , , Vesiviljelus** Pinnavesi Põhjavesi 0 18, Veeerikasutustasu Pinnavesi , , Põhjavesi , , Kokku , , *ei sisalda hüdroelektrijaamasid **2014 andmed puuduvad ***sisaldab teenindusettevõtteid, riigiasutused jms ****puidu, plasti, metalli jms mujal liigitamata töötlev tööstus ööpäevas 4 Andmed ei sisalda kodumajapidamiste ja eramute juurde rajatud kaevudest, millest vee võtmiseks ei ole vaja veeluba. Kokkuvõte vee-erikasutustasu kasutajatest ja laekunud tasust 2014 ja aastal on toodud alljärgnevas tabelis 5 : Tabel 1 Vee-erikasutustasu tegevusala järgi Veevõtt kasutajate järgi Tüüp Kogus (1000/m 3 ) 2014 Kogus (1000/m 3 ) 2018 Veeerikasutustasu (EUR) 2014 Veeerikasutustasu (EUR) 2018 Veeühistud Pinnavesi 127,62 97, Põhjavesi 1 074,80 181, Muud*** Pinnavesi 3 572, , Põhjavesi 1 074, , Põllumajandus Pinnavesi 31, , Põhjavesi 4 872, , Tööstus/ Pinnavesi , , elektritootmine* Põhjavesi 278,66 742, Tööstus/ Pinnavesi 15,784 4, kaevandamine Põhjavesi , , Tööstus/ Pinnavesi ,99 86, toiduainete tööstus Põhjavesi 4 665, , , Tööstus/ Pinnavesi , , üldine**** Põhjavesi , , Kogu Eesti veevõtust moodustab pinnavesi 86,82% (2014. aastal 88,8%) ja põhjavesi 13,18% (2014. aastal 11,2%). Veekasutuse eest laekuvatest ressursitasudest moodustab põhjavesi aga 73,1 % (2014. aastal 69,4%) ja pinnavesi 26,9% (2014. aastal 31,6%). Põhjaveevarude kasutamine on kasvanud 9%. Pinnavee kasutamine on vähenenud 9,2%. Tasud on kasvanud aastatel kokku 36 %, keskmiselt 7% aastas. Pinnavee keskmine m 3 hind aastal oli 2,4 eurot/ 1000m 3 ja aastal 2,47 eurot/1000m 3. Hinnatõus viie aasta jooksul 2,9%. Põhjavee keskmine m 3 hind aastal oli 44,74 eurot/ 1000m 3 ja aastal 48,20 eurot/1000m 3. Hinnatõus viie aasta jooksul 7,7%. Vee-erikasutuse ressursimaksust 44% moodustab kaevandamisest ja karjääridest väljapumbatava vee eest võetav tasu. 17% kogu vee erikasutustasust laekuvast ressursitasust moodustab Narvas asuvate põlevkivielektrijaamade poolt tasutav vee erikasutustasu jahutusvee kasutamise eest. Samas moodustab Narva põlevkivielektrijaamade veekasutus 76% kogu vee tarvitamisest Eestis. Põlevkivijaamade omapära on see, et vesi juhitakse keemiliselt muutmata kujul samasse piirkonda tagasi. Vahe on ainult selles, et temperatuur on tõusnud. Seni ei ole seda oluliseks veekeskkonna mõjutajaks peetud. Selle tõttu on disproportsioon põhjendatud kasutatava veehulga ja vee-erikasustasu vahel. 6 7

5 Ühisveevärkides kasutavava vee hulk Eestis moodustab ca 3,4% kogu veekasutusest (sh pinnavesi 1,78% ja põhjavesi 14,8% koku Eesti veekasutusest). Ühisveevärkide vee-erikasutustasu moodustab 26,7% laekuvast vee-erikasutustasust (sh vee- erikasutustasu pinnavee kasutamise eest 26% ja põhjavee vee-erikasutustasu 26,6%). Ühisveevärgi veekasutuse keskkonnakulu on märkimisväärne, mistõttu keskkonnakulude katmine ressursimaksu näol on proportsioonis veekasutuse mõjuga (vt allpool veeteenuse kulude katte tase). Suurt mõju ei oma veeloaga ette nähtud koguseid ületava ja ebaseadusliku veevõtuga seotud kogused ja nende eest makstavad tasud aastal olid lubasid ületav ja ebaseaduslik veevõtt 425 tuhat m 3 ja tasu maksti eurot, mis moodustas 0,4% makstud ressursitasust. Tabel 2 Veekasutajate lubade alusel makstud saastetasu aastal. Saastetasu kasutaja järgi (eurodes) osakaal % 2014 osakaal % 2018 Veeühistud ,4% 0% Muud* ,5% 8,1% Põllumajandus ,6% 0,2% Tööstus/elektritootmine ,6% 2% Tööstus/kaevandamine ,6% 22,2% Tööstus/toiduainete tööstus % 5% Tööstus/Üldine** ,7% 7% Ühiskanalisatsioon ,3% 55% Vesiviljelus ,5% Kokku % 100% *sisaldab teenindusettevõtteid, riigiasutused jms **puidu, plasti, metalli jms mujal liigitamata töötlev tööstus Allikas: Keskkonnaministeerium ja konsultandi arvutused 1.4 Saastetasu Saastetasu kogub Eestis Maksu- ja Tolliamet, kus laekunud saastetasu summad jaotatakse läbi riigieelarve SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (SA KIK) 9-ele keskkonnaprogrammile keskkonnaprojektide finantseerimiseks või kaasfinantseerimiseks. SA KIK kaudu toetusteks jagatav raha kannab koondnimetust keskkonnaprogramm, mis koosneb üheksast valdkonnast: kalandus, veemajandus, looduskaitse, metsandus, ringmajandus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, keskkonnateadlikkus. Lisaks on osa KIKile laekunud keskkonnatasudest suunatud keskkonnalaenude (sihtotstarbeline laen keskkonnaprojekti läbiviimiseks) andmiseks. Saastetasu laekumisest finantseeritud projektide reeglistik on kinnitatud keskkonnaministri määrusega nr 13 Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord. Toetuse andmise tingimused täpsustatakse SA KIK nõukogu poolt kinnitatud finantseerimise korraga. Rahastamise strateegia ja eesmärgid veemajanduse valdkonnas tulenevad Keskkonnastrateegiast, veemajanduskavadest, Keskkonnaministeeriumi arengukavast ja looduskaitse arengukavast. Eestis rakendatavad saastetasud on stimuleeriva iseloomuga. Kehtivas regulatsioonis on säte, mis võimaldab saastetasu vähendamist 50% võrra kui veesaaste on väiksem kui keskkonnaloas toodud piirkontsentratsioonid ja vastav aruandlus on õigeaegselt esitatud. Paljude veekasutajate tegelik saaste on väiksem kui nende keskkonnalubades toodud määrad, mistõttu paljud veekasutajad kasutavad eeltoodud võimalust oma kulude vähendamiseks. Seeläbi on ka tagatud keskkonnakulude katmise kattekordaja proportsionaalsus ja saastetasu määrade vastavus keskkonnakuludele. Täiendavalt on oluliselt mõjutanud veesaastet ja veesaaste eest tasutavat saastetasu viimasel kümnendil ellu viidud investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri parendamisse sh reoveepuhastite ja nendes kasutatavate tehnoloogiate kaasajastamisse, mis on vähendanud veesaaste koguseid ja seeläbi omakorda võimaldanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi haldajatel ja operaatoritel jätkusuutlikku ja efektiivsemat majandamist. Vee-ettevõtetelt laekunud saastetasu oli aastal 3,7 mln eurot ja aastal 2,5 mln eurot, mis näitab süsteemid on muutunud tunduvalt efektiivsemaks saastetasude tõusu juures (keskmine tõus 13,3%). Ilma investeeringuteta oleks amortiseerunud süsteemid lagunenud ning sellest lähtuvalt keskkonnakoormus põhjaveele ja pinnaveekogudele 8 9

6 tõusnud oluliselt. Üle loa makstud tasu oli aastal eurot, mis moodustas makstud tasust 7,3%. 2. Veeteenuse kulud Ülevaade saastetasude muutmisest aastatel 2014 kuni 2018 on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3 Saastetasu määrad aastal. EUR Tasumäära tõus BHT ,1% Heljum % Nüld ,0% Püld ,0% Ühealuselised ,4% fenoolid SO4 6,77 7 4,7% Naftasaadused ,0% Keskmiselt on saastetasumäärad tõusnud 13,3%. Allikas: Keskkonnaministeerium ja konsultandi arvutused Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tegevuskulud sisaldavad kõiki teenusea pakkumisega seotud kulusid. Analüüsiks on jagatud kulud järgmiselt: Tegevuskulud opereerimiskulud, tööjõukulud, materjalikulud, hoolduskulud jms; Keskkonnakulud loodusressursside kasutamise tasu ja saastetasu Amortisatsioon Finantskulud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kulude katte taseme hindamiseks analüüsiti 41 vee-ettevõtet Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) avaliku andmebaasi alusel ning läbiviidud täiendavate küsitluste alusel. Ülevaade veeteenuse kulude jaotuses on esitatud vesikondade kaupa järgmistel joonistel. Joonis 1 -Eesti vesikond kulude jaotus 5% 4% Joonis 2 -Eesti vesikond kulude jaotus 4% 0,7% Joonis 3 Koiva vesikond kulude jaotus 4% 0,3% 29% 62% 44% 51% 44% 51% Opereerimiskulud Amortisatsioon Ressursimaks ja saastetasu Finantskulud Kõige suurem kulu opereerimiskulude kõrval on amortisatsioonikulu. Eesti vesikonnas ja Koiva vesikonnas moodustab amortisatsioon kogu kuludest 44%- 45%. -Eesti vesikonnas moodustab amortisatsioon 29%. Keskkonnatasud moodustavad 4-5% kogukuludest. Finantskulud moodustavad 4% -Eesti vesikonnas, -Eesti vesikonnas 0,7% ja Koiva vesikonnas 0,3%. Madal finantskulude osakaal tähendab seda, 10 7 Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti andmebaasid KLIS ja KOKTK 11

7 et omafinansteeringute katmiseks on ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni ettevõtete omanikud (vallad ja linnad) suurendanud omakapitali ja laenukapitali on kaastatud vähem. Võrreldes aastaga on amortisatsiooni osakaal kasvanud -Eesti vesikonnas 1 % ja -Eesti vesikonnas 5%. Amortisatsiooni osakaalu tõus näitab, et veeteenuse osutamiseks ja nõuete täitmiseks on ettevõtted jätkanud investeerimisega. 2.1 Hinnainstrumendid ja kulude katmine Hinnainstrumendid ja nende määrad on kehtestatud Keskkonnatasude seadusega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutajad maksavad tarbijatele määratud tariifi alusel kasutatud vee ja kogutud reovee ning selle puhastamise eest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses 14 määratletakse tasu võtmise alused ja veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; Veeteenuse hind ei tohi olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Üldreegli kohaselt üle 2000 ie reoveekogumisaladel kehtestab teenuste hinna Konkurentsiamet. Alla 2000 ie reovkogumisaladel kehtestab hinna omavalitsus. Hindade kehtestamise põhimõtted esitab Konkurentsiamet. Keskskonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammide kaudu. Aastatel on rahastatud veemajandusprojekte Ühtekuuluvusfondist 79,156 mln eurot 8 ja Keskkonnaprogrammist 74,648 mln eurot. Keskkonnaprogrammi ja Ühtekuuluvusfondi mahud on toodud alljärgnevas tabelis: Tabel 4 SA KIK keskkonnaprogrammi toetused veemajandusele Toetatud veemajanduse projektid (mln EUR) Keskkonnaprogramm Ühtekuuluvusfond ,848 10, ,941 7, ,770 9, ,797 40, ,292 11,406 Kokku Allikas: SA KIK 2.3 Veeteenuse kulude katte tase (CRR) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse (ÜVK) pakkujad (Centralised water abstraction and distribution for water supply and sewage collection and wastewater treatment ingl.k) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kulude katte taseme hindamiseks analüüsiti 41 vee-ettevõtet Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) avaliku andmebaasi alusel ning läbiviidud täiendavate küsitluste alusel. Kulude katte kordaja leitakse järgneva valemi alusel: 2.2 Toetused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenustele Saastaja maksab põhimõtte (polluter pays printsiple (PPP)) kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Siiski on vajalikud toetusmehhanismid, et tagada kogu kulude katmine veeteenuse juures, mida pole võimalik rahastada teenuste kasutaja poolt (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tariifid), et tagada ressursside jätkusuutlik ja säästlik kasutamine. Toetusskeemid on välja töötatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja SA Kulude katte kordaja CRR = TR-Toetused TC TR - tegevustulud kokku (eurot/aastas), Toetused - sihtfinantseerimine, toetused (eurot/aastas), TC - kogukulud (eurot/aastas) sh amortisatsioon

8 Analüüsi baasaastaks on aasta. Kulude katte tase ÜVK teenuse osutajate poolt on Eestis keskmiselt 86,2% ( %) ja vesikondade lõikes on järgmine: -Eesti vesikond (analüüsiti 24 ettevõtet) 87% -Eesti vesikond (analüüsiti 16 ettevõtet) 77% Koiva vesikond 75% aastaga võrreldes on kogu Eesti veeteenuse pakkujate kulude katte kordaja jäänud samaks. Kulude katte kordaja on tõusnud -Eesti vesikonnas. -Eesti vesikonnas on jäänud kulude katte kordaja samale tasemele. Suuremahuliste toetuste andmine jätkudes on vähenenud finantskulud 9%, ressursi ja saastetasude kulud 22%. Sihtfinantseerimise tulu on vähenenud 75%, mis on mõjutanud ka kasumi vähenemist. Amortisatsioonikulud on kasvanud 14%. ÜVK ettevõtete kulud on kasvanud rohkem kui vee- ja kanalisatsioonitariifid aastal oli Konkurentsameti poolt lubatud tulukus ÜVK ettevõtetele 5,45% 9. Tabel 5 Analüüsitud vee-ettevõtete tulud ja kulud aastatel EUR Erinevus Müügitulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse % müügist Sihtfinantseerimise tulu % Tulud kokku % Opereerimiskulud % Loodusressursikulud (ressursimaks, % saastetasu) Amortisatsioon % Finantskulud % Kulud kokku % Allikas: EVEL, saldo.fin.ee, konsultandi arvutused Keskmised kulutused ÜVK teenustele leibkonnaliikme sissetulekust aastal moodustasid 1,7%, madalaima sissetulekuga leibkonna kuludest (I kvintiilis) 6% aastal moodustasid keskmised kulutused veeteenusele 1,6% leibkonnaliikme sissetulekust ja madalaima sissetulekuga leibkonna kuludest (I kvintiilis) 3,5% -Eesti vesikonnas aastal moodustasid keskmised kulutused ÜVK teenustele 1,5% leibkonnaliikme sissetulekust -Eesti vesikonnas ja madalaima sissetulekuga leibkonna kuludest (I kvintiilis) 3,5%. Madalama sissetulekuga maksevõimekuse tagamiseks on kohalike omavalitsuste poolt makstav toimetuleku toetus. Võrreldes 2014 aastaga on kulukus veeteenustele muutunud kättesaadavamaks leibkondadele. Kokkuvõte alljärgnevas tabelis. Tabel 6 Leibkonna keskmised kulutused veeteenusele sissetuleku kvintiilides aastal EUR -Eesti vesikond -Eesti vesikond Koiva vesikond Keskmine leibkonnaliikme sissetulek Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil Keskmine tariif koos KM-ga 3,03 3,16 3,02 Keskmine lekonnaliikme suurus 2,16 2,16 2,33 Tarbimine l/el/p Tarbimine kuus m ,00 Kulu kokku 9,09 9,09 9,06 Osakaal keskmisest leibkonna liikme sissetulekust 1,6% 1,5% 1,7% Madalaim kvintiil 3,5% 3,5% 4,3% Teine kvintiil 2,1% 2,2% 2,1% Kolmas kvintiil 1,6% 1,7% 1,6% Neljas kvintiil 1,2% 1,2% 1,2% Kõrgeim kvintiil 0,7% 0,8% 0,7% Allikas: Statistikaamet, konsultandi arvutused Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ettevõtete keskkonnakulud on kaetud osaliselt läbi olemasolevate hinnamehhanismide saastetasu ja vee-erikasutustasu. Keskkonnanõuete täitmiseks vajalike investeeringute elluviimiseks kaasatakse erinevaid toetusi, mille tõttu kõik veeteenuse osutamisega seotud kulud ei kajastu teenuse saajate tasus. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse lõpptarbijate kulude katmise osakaalu tõstmiseks ja toetuste osakaalu vähendamiseks on SA KIK sätestanud Ühtekuuluvusfondide ja Keskkonnaprogrammi rahastamisel nõude, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal keskmisest sissetulekust peab ületama 1,5% arvestusperioodi lõpuks

9 2.4 Ühisveevärgiga ühendamata majapidamiste veevõtt ja heitvee puhastus Eestis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamata inimest. -Eesti vesikonnas inimest ja -Eesti vesikonnas inimest ja Koiva vesikonnas Finantskulude katte tase on 100%. Keskkonnakulud on kaetud osaliselt. Eestis on loodud toetusskeem hajaasustuse punktkoormuse vähendamiseks keskkonnanõuetele vastavate omapuhastite, imbväljakute soetamiseks ning majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamiseks. Ei poolt on olnud juba aastast rakendatud programm edukas ja vajalik. Viimase viie aasta jooksul on saanud abi üle majapidamise ning investeeritud on üle 25 miljoni euro, millest ligi kolmandiku on panustanud riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise aastal osales programmis kokku ligi 170 omavalitsust ning toetust said 1400 majapidamist. Enim rajati aastal kanalisatsioonisüsteeme (686) ja veevarustust (629). Alates aastast korraldab hajaasustuse programmi toetuse andmist Riigi Tugiteenuste Keskus. Keskmised kulutused leibkonnaliikme sissetulekust aastal moodustasid 3%, madalaima sissetulekuga leibkonna kuludest (I kvintiilis) 5% ja aastal olid -Eesti vesikonnas vastavad näitajad 2,17% ja 7% ja -Eesti vesikonnas 2,11% ja 5%. Ühiveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamata elanikele on veeteenuse osakaal sissetulekust kasvanud, kuna oluliselt on tõusnud kogumismahutite tühjendamise hind aasta arvestuses arvestati 25 eur/tühjendus aastal eur/tühjendus. Ülevaade on toodud alljärgnevas tabelis. Arvestuse aluseks on võetud, et keskmine kogumismahuti maksab eurot, omapuhasti maksab eurot. 10m 3 tühjendamine maksab 45 eurot koos käibemaksuga -Eesti vesikonnas ja 40 eurot -Eesti vesikonnas. Tabel 7 Leibkonna keskmised kulutused veeteenusele hajaasustuspiirkonnas. -Eesti vesikond -Eesti vesikond Koiva vesikond Leibkonnaliikme sissetulek, EUR/kuus Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil Keskmine leibkonnaliikme suurus 2,16 2,16 2,18 Keskmine tarbimine päevas (l/in/päev) Keskmine leibkonna tarbimine kuus grupp: Kuivkäimlad Keskmine kulu kuus Osakaal leikonnaliikme keskmisest 0% 0% 0% sissetulekust Madalaim kvintiil 0% 0% 0% Teine kvintiil 0% 0% 0% Kolmas kvintiil 0% 0% 0% Neljas kvintiil 0% 0% 0% Kõrgeim kvintiil 0% 0% 0% 2. grupp oma puhasti, mis on ehitatud enne 2000 aastat (ilma amortisatsiooni kuluta) Keskmine kulu kuus leibkonna liikme kohta Osakaal keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust 4,7% 4,6% 4,8% Madalaim kvintiil 10% 11% 12% Teine kvintiil 6% 7% 6% Kolmas kvintiil 5% 5% 5% Neljas kvintiil 3% 4% 3% Kõrgeim kvintiil 2% 2% 2% 3. grupp - omapuhasti, mis on ehitatud peale 2000 aastat (amortisatsioonikulu) Keskmine kulu kuus leibkonnaliikme kohta Osakaal keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust 6% 5% 6% Madalaim kvintiil 12% 12% 15% Teine kvintiil 7% 8% 7% Kolmas kvintiil 6% 6% 5% Neljas kvintiil 4% 4% 4% Kõrgeim kvintiil 3% 3% 2% Allikas: Statistikaamet, konsultandi arvutused 16 17

10 Madalama sissetulekuga maksevõimekuse tagamiseks maksavad kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust. Üle 2000 ie reoveekogumisaladel asuvatele majapidamistele, kes ei ole ühendatud ÜVK-ga on SA KIK kaudu loodud toetusskeem Eraisiku vee ja kanalisatsioonitaristu rajamine. Toetusskeemi kogueelarve on 10 mln eurot 13. Toetusskeemi elluviimisel paraneb keskmine veeteenuse kulukus keskmisest leibkonna sissetulekust ja ei ületa 3-5%, mis on Maailmapanga poolt kehtestatud soovituslik piirmäär Tööstuse veevõtt ja heitvesi (Individual (self) water supply and wastewater discharge by industry ingl.k). Töötlevas tööstuses, kus töötas enam kui 20 inimest oli tööga hõivatute arv oli aastal inimest. Ettevõtete müügikäive oli tuh eur. -Eesti vesikonna 358 ettevõttes oli hõivatud inimest ning ettevõtete müügikäive oli tuh eur. -Eesti vesikonna 703 ettevõttes oli hõivatud inimest ja ettevõtete müügikäive oli tuh eur. Töötleva tööstuse ettevõtted maksid vee-erikasutustasu 900 tuh eur vee-erikasutustasu ja saastetasu 539 tuh eur. Finantskulude katte tase on 100%. Keskkonnakulud on kaetud läbi olemasolevate hinnamehhanismide saastetasu ja vee-erikasutustasu kaudu. 2.6 Veevõtt kaevanduses (Individual (self) water abstraction related to mining ingl. k.). Kaevandamisega seotud ettevõtteid, kus töötas üle 20 inimese oli aastal 29* 15. Kaevandusega seotud ettevõtted maksid vee-erikasutustasu tuh eur ja saastetasu tuh eur. Finantskulude katte tase on 100%. Keskkonnakulud on kaetud osaliselt läbi olemasolevate hinnamehhanismide saastetasu ja vee-erikasutustasu kaudu. Keskkonnakulude katmise väljaselgitamiseks on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud välismõjude hindamise analüüs, mille I etapis kulusid välja ei arvutatud.. Keskkonnaministeerium on algatanud välismõjude hindamise II etapi, milles arvutatakse I etapis välja toodud kulusid Veevõtt ja veeheide põllumajanduses (individual (self) water supply and wastewater discharge by agriculture ingl. k.). Põllumajandusettevõtetes, kus töötas üle 20 inimese oli hõivatud inimest, ettevõtete müügikäive oli tuhat eurot. -Eesti vesikonna 72 ettevõttes oli hõivatud inimest ning ettevõtete müügikäive oli tuh eur. -Eesti vesikonna 80 ettevõttes oli hõivatud inimest ja ettevõtete müügikäive oli tuh eur. Loomakasvajaid üle 500 loomaga oli kokku 81, millest -Eesti vesikonnas asus 39 ja -Eesti vesikonnas asus 42 ja milles kasvatati looma. Loomakasvatajaid loomaga farme oli kokku 1 821, millest -Eesti vesikonnas asus ja -Eesti vesikonnas asus 680. Kokku kasvatati loomaga farmides looma aastal 16. Koiva vesikonnas oli alla 10 loomaga farme 113 ja loomaga farme 81. Põllumajanduse ettevõtted maksid vee-erikasutustasu 398 tuh eur vee-erikasutustasu ja saastetasu 9,5 tuh eur. Finantskulude katte tase on 100%. Keskkonnakulud on kaetud osaliselt läbi olemasolevate hinnamehhanismide saastetasu ja vee-erikasutustasu kaudu. 2.8 Veevõtt elektritootmises (jahutusvesi) (Individual (self) water abstraction for electricity production (for cooling) ingl. k.). Elektritootmisega tegelevates ettevõtetes, kus töötas üle 20 inimese oli hõivatud inimest, ettevõtete müügikäive oli tuh eur aastal. Elektritootmisega seotud ettevõtted maksid vee-erikasutustasu tuh eur ja saastetasu 115,6 tuh eur. Finantskulude katte tase on 100%. Keskkonnakulud on kaetud osaliselt läbi olemasolevate hinnamehhanismide saastetasu ja vee-erikasutustasu kaudu. Keskkonnakulude katmise väljaselgitamiseks on vajalik täiendav analüüs. 18 *Statististikaamet ei avalda ettevõtete käivet ja töötajate arvu 19

11 3. Oluliste veekasutajate keskkonnakulude katmine (significant water uses ingl.k.) Joonis 4 Ülevaade veekogumite mitte hea seisundi põhjustest tõkestusrajatised WFD Artikkel 5 ja Lisa III toovad välja, et tuleb läbi viia majandusanalüüs nende oluliste veekasutajate osas lisaks veeteenuse osutajatele. Veekasutuse majandusliku analüüsi 36% 24% looduslik sisekoormus kohaselt on need sellised veekasutuse liigid, mis suurendavad keskkonnakulu ja see- võõrliigid tõttu tuleb läbi viia analüüs keskkonnakulu adekvaatseks korvamiseks Saastaja maksab printsiibi kohaselt. 5% 1% kalapüük toitained Ülevaade mitte heas seisundis olevatest kogumitest on toodud alljärgnevas tabelis: 26% 1% hüdromorfoloogia taimekaitsevahendid 2% jääkreostus Tabel 8 Ülevaade mitte heas seisundis olevatest kogumitest 3% 1% 3% kaevandused Kogumite jaotus EE1 -Eesti vesikond EE2 -Eesti vesikond EE3 Koiva vesikond kogumeid kokku neist mitte heas seisundis kogumeid kokku neist mitte heas seisundis kogumeid kokku Vooluveekogumid Maismaa seisuveekogumid Rannikuveekogumid Pinnavee kogumid kokku Põhjaveekogumid Allikas: EVEL, saldo.fin.ee, konsultandi arvutused neist mitte heas seisundis 750 kogumist 334 kogumit (44%) mitte heas seisundis aasta seisundite vahehindamise alusel 17. Ülevaade mitte hea seisundi põhjustest on toodud alljärgneval joonisel. Suurima osakaalu moodustavad toitained haritavatel maadelt (26%) ja tõkestusrajatised (36%). Tulenevalt veekasutuse koormusest ning veekasutuse ulatusest suureneb veekogumite hulk, mille keskkonnaeesmärkide saavutamine on ohus. Seetõttu hinnatakse majandusanalüüsi koostamisel kui suur on veekasutuse koormuse mõju keskkonnale ning leitakse kompensatsioonimehhanism nende kulude korvamiseks läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. Kokkuvõte oluliste veekasutajate analüüsist: 1.Hajukoormus põllumajanduses kasutatavalt maalt (Diffuse nutrient pollution run-off from agricultural lands ingl.k) (peamiselt koormus põllumaadelt ja sõnnikuhoidlatest). Kuna selle veekasutuse tulemusena on veekogumeid, mille hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud, siis põhjustab veekasutus keskkonnakulusid. Seisuga oli maakatastri statistika põhjal Eestis hektarit haritava maa kõlvikut ning hektarit loodusliku rohumaa kõlvikut. Kogu Eesti pindlast (v.a Peipsi ja Võrtsjärv) moodustab see vastavalt 24,0% ja 6,8%. Katastrisse kantud andmete põhjal on nii haritava maa kui ka loodusliku rohumaa pindala aastatega suurenenud, kuid mitte olulisel määral aastal oli põllumassiive (püsirohumaa, põllukultuurid, püsikultuurid) hektarit 20 21

12 ja põllumassiive (ainult püsirohumaa) hektarit. Põllumasiividest (püsirohumaa, põllukultuurid ja püsikultuurid) -Eesti vesikonnas on hektarit ja -Eesti vesikonnas hektarit, Koiva vesikonnas hektarit. Eestis ei ole põllumajandusliku maa koormuse reostuse vastu käesoleval ajal täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Kompensatsioonimehhanism keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Veekogude kaldavööndis toitaineid siduva taimestikuga kaetud hooldatavate puhvervööndite rajamine ja/või säilitamine toitainete ärakande minimeerimiseks haritavalt maalt. Tõhusate väetisetehnoloogiate kasutusele võtmine jne 3. Sademevee ülevool (Storm water overflows (run-off) from urban areas ingl.k) (ainete edasikandumine tulvavete tagajärjel) linnastunud aladelt. Keskkonnakoormus antud mõjuril on ohtlike ja prioriteetsete ainete punkt- ja hajukoormus ning koormuse edasikandumine. Tulvavetele ei ole käesoleval ajal täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on katmata. Kompensatsioonimehhanism keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. 4. Jääkreostus (tööstusalad, prügilad jne) (Pollution run-off from historical contaminated sites ingl.k). Keskkonnakoormus antud mõjuril on ohtlike ja prioriteetsete ainete punkt- ja hajukoormus ning ohtlike ainete edasikandumine. Tähtsamate jääkreostusobjektidena on loetletud 46 objekti, millest 22 objekti kuulub -Eesti vesikonda ja 24 -Eesti vesikonda. Täpsem ülevaade alljärgnevas tabelis. 2. Hajukoormus metsakuivendusaladelt (Diffuse nutrient pollution run-off from drained forest areas ingl. k) (metsakuivendusega kaasneb toitainereostus ja koormus edasikandumine veekogumitesse). Eesti metsainventuuri aasta andmete kohaselt on Eesti metsa pindala pidevalt kasvanud ning aastal oli see 2,309 miljonit hektarit. -Eesti vesikonnas asub hektarit ja -Eesti vesikonnas hektarit. Eestis kasvavast metsast 45% haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK kuivendussüsteemid paiknevad ca ha metsamaal 19. Seega on üle poole RMK hallatavast riigimetsamaast kraavitatud ja kuivendusest mõjutatud. Eestis tehtud uurimustest näitab enamik, et kuivendamise tagajärjel on metsa kasvukiirus ja tootlikkus oluliselt tõusnud. Mõnede kasvukohatüüpide kuivendamine on tõstnud aastast juurdekasvu mitme tihumeetri võrra hektari kohta. Üldise hinnangu järgi on kuivenduse tagajärjel kuivendusest mõjutatud metsade puidu tootlikus kasvanud vähemalt 0,8 miljoni tihumeetri võrra aastas. Arvestades, et 80% kuivendussüsteemidest asuvad riigimetsas, saab RMK kuivendusest metsa juurdekasvu suurenemise näol olulist lisatulu 20. Metsakuivendusega hõlmatud maa veekasutusele ei ole Eestis täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Kompensatsioonimehhanism keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Eesvoolude hoiutööd (voolutakistuste eemaldamine, voolusängide puhastamine ristust ja settest, eesvoolude kallaste korrashoid) metsamaal. Tabel 9 Jääkreostuse objektid aastal Objekti nimetus Tapa sõjaväelennuväli Sillaotsa ABT Moonaküla põhjaveereostus Ümarmäe katlamaja Piirivalvesadam Keila-Joa raketibaas Pärnu naftabaas Tapa veduridepoo Paldiski keskkatlamaja Kopli Kaubajaam Riisipere ABT Tapa vagunidepoo Ahtme ABT Pahnimäe ABT Umbsaare ABT Jaska ABT Roodevälja ABT Tallinn Väike depoo Põlva Teedevalitsuse ABT Lagedi ABT Kärkna ABT Põltsamaa ABT Miinisadam Lasila ABT Vesikond Objekti nimetus Kose Katlamaja Kose-Risti ABT Viruvere ABT Balti Laevaremonditehas Tallinna Naftabaas Narva ABT Kärdla Naftabaas Kapasto ABT Maadevahe ABT Holstre-Nõmme ABT Kõrkküla ABT Põlva masuudihoidla Rakvere Naftaterminaal Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus Rakvere helikopterite lennuväli -Viru naftabaas Ahtme ABT Ülemiste SEJ Kopli Naftaterminaal Oriküla side ja õhukaitseväeosa Viitna tankla Bekkeri sadam Vesikond 22 Allikas: Jääkreostuse seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine 20 23

13 Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Kompensatsioonimehhanism keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Jääkreostusobjektide likvideerimine 5. Põllumaade kuivendamisega kaasnev hüdro-morfoloogiline surve (Drainage of agricultural lands causing hydro-morphological pressures ingl.k). Põllumaade kuivandamisega kaasneva hüdromorfoloogilise survele ei ole täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Kompensatsioonimehhanism keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Eesvoolude hoiutööd (voolutakistuste eemaldamine, voolusängide puhastamine ristust ja settest, eesvoolude kallaste korrashoid). 6. Koprapaisud jõgedel (Beaver created dams on rivers due to destroying beaver habitats by anthropogenic, e.g. agricultural, land use causing hydro-morphological pressures ingl.k). Kobraste loodud paisude keskkonnakoormus on inimtegevuseks vajalikele aladele (põllumajanduslik maa jne) hüdro-morfoloogilise surve avaldamine. Kopratammide likvideerimise eest vastutab maaomanik. Riigimaal olevate koprapaisude likvideerimise eest vastutab Põllumajandusamet, mida finantseeritakse Maaelu Arengukava meetmete aluseks. Osa koprapaise on riigimaal, kuid sisalduvad kaitsekorralduskavades, mille likvideerimise rahastajaks on Keskkonnaamet. Osa koprapaise asub põllumajandustootjate maadel, osa Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvatel maadel. Eesti vesikonnas on loendatud 2032 koprapaisu aastal ja -Eesti vesikonnas 1381 paisu. Neist enamus, mis ei asu rannikujõgedel (siirdekaladele olulistel jõgedel) ei avalda kogumitele keskkonnakulu. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Kobraste arvukuse vähendamine; Koprapaisude likvideerimine. 7. Kalakasvatuste veekasutus (Water use for (inland) fish ponds) causing hydrologicalpressure ingl.k), mis põhjustab keskkonnale koormust läbi toitainete edasikandumise kalatiikidest. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Praegu toimub kalakasvanduste poolt ärajuhitava vee saasteainetesisalduse määramine veeproovist tehtud analüüside alusel. Veeproovidest määratud kasvanduse ärajuhitava ja siseneva vee vastavate näitajate vahe alusel arvutati lähtuvalt Keskkonnatasude seadusest (RT I, , 83) saastetasud. Kehtiva arvestuse probleemiks on see, et läbivoolseid kasvandusi läbivad suured veevooluhulgad ja kui mõõtmise teel saadud saasteaine mg/l korrutada vooluhulgaga, siis selle tulemusena saadud saasteainekoguse pealt kujuneb suur saastetasu. Keskkonnaministeeriumis on ette valmistamisel määrus Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded eelnõu. Eelnõuga kavandtatakse olulise põhimõttelise muudatusena vesiviljelusettevõtte poolt loodusesse juhitava reostuse määramist söödapõhise arvutusliku metoodika kasutamise teel. Eelnõus sätestatakse, et veekeskkonda lisanduva saasteainete arvestuse aluseks on kasvanduse söödakasutus. Määruse eelnõu sätestab, et maksimaalne lubatud saasteainete koormus kehtestatakse veeloaga. Järgmises tabelis on toodu 18 suuremat vesiviljeluse ettevõtet, millest 7 tegutseb -Eesti vesikonnas ja 11 -Eesti Vesikonnas. Vajalikud kompensatsioonimehhanismid keskkonnakulude korvamiseks leitakse läbi täiendavate meetmete, mille maht kavandatakse veemajanduskavade koostamise käigus

14 Tabel 10 Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted Ettevõte Aadress Tegevusala Vesikond AquaMyk Pöide vald Kanissaare küla, Saaremaa Vikerforell Astacus Pähkla Kaarma vald Saaremaa Vähk, kalaturism Basseinikala Kõmsi küla Hanila vald, maa Vikerforell Forkala Roosna-Alliku, Järvamaa Vikerforell, punane kaaviar TP Invest Aru talu Kurtna küla, Saku vald Vähk Kalatalu Härjanurmes Jõune küla Jõgeva vald, Jõgevamaa Vikerforell, karpkala, vähk;siia ja koha asustus-materjal Karilatsi Kalamajand Põlula Kalakasvatuskeskus Pähkla vähi- ja kalakasvandus kalamajand Carpio Allikas: Kalastusinfo 21 Karilatsi küla Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa Lavi küla Rägavere vald, -Virumaa Vikerforell, kalaturism Lõhe ja meriforelli asustusmaterjal Pähkla Kaarma vald, Saaremaa Vähk, vikerforell Haaslava küla Haaslava vald Tartumaa Karpkala; linaski, haugi ja koha asustusmaterjal Simuna Ivax Simuna, -Virumaa Vikerforell kalakasvandus Störfisch Tartu Siberi tuur, vene tuur, must kaaviar Tanel Leok Sõmerpalu, Võrumaa Vähk, vikerforell kalakasvandus Triton PR Rõngu vald,tartumaa Angerjas Veteko Pihtla Pihtla vald, Saaremaa Vähk, siig Vikerkala Kõrkküla Pajusi vald, Jõgevamaa Vikerforell, kalaturism Õngu Noorkalakasvatus Õngu küla, Emmaste vald, Hiiumaa Meriforelli asustusmaterjal Peipus Alajõe vald, Vasknarva Vähk aastal oli vesiviljeluse veeluba omavaid ettevõtteid 40, kes maksid kokku saastetasu kokku eur. Kokku maksti aastatel saastetasu vesiviljelusettevõtete poolt eur. Kavandatava määruse alusel kasvaks vesiviljelusettevõte poolt makstav saastetasu 9,5 korda. Keskkonnakulud on kaetud osaliselt. Kavandatav hinnainsturment parandab keskkonnakulude katmist oluliselt. Vajadusel rakendatakse kompensatsioonimehhaniseme, mille maht kavandatakse veemajanduskavade väljatöötamise käigus. 8. Vee kasutamine hüdroenergia tootmiseks väikeste HEJ poolt põhjustab hüdromorfoloogilist survet (Water use for hydro-energy production in small HPP causing hydro-morphological pressures ingl.k). -Eesti vesikonnas oli aastal 14 töötavat hüdroelektrijaama, mille netovõimsus on 3,2 MW. Eesti vesikonnas oli aastal 8 töötavat hüdroelektrijaama, mille netovõimsus oli 4,2 MV. Ülevaade tootjatest on alljärgnevas tabelis. Tabel 11 Ülevaade hüdroenergia tootjatest ja nende netovõimsus Paisu nimi Veekogu nimi Maakond Vesikond 2017 (MW) Joaveski Loobu jõgi Harju maakond 0,3 0,3 Jägala Jägala jõgi Harju maakond 2 2 Kamari Põltsamaa Jõgeva maakond 0,5 0,5 jõgi Kaunissaare Jägala jõgi Harju maakond 0,2 0,2 Keila-Joa Keila jõgi Harju maakond 0,4 0,4 Koseveski Kääpa jõgi Jõgeva maakond 0,0 0, (MW) Kunda III Kunda jõgi -Viru maakond 0,3 0,3 Kösti Uueveski Viljandi maakond 0,1 0,1 (Kösti) oja Leevaku Võhandu jõgi Põlva maakond 0,2 0,2 Leevi Võhandu jõgi Põlva maakond 0,0 0,0 Linnamäe Jägala jõgi Harju maakond 1,2 1,2 Pikru Tarvastu jõgi Viljandi maakond 0 0,1 Põltsamaa Põltsamaa Jõgeva maakond 0,2 0,2 jõgi Räpina (Räpina Elekter) Võhandu jõgi Põlva maakond 0,1 0,1 Räpina (Räpina vesiveski) Võhandu jõgi Põlva maakond 0,4 0,3 Saesaare Ahja jõgi Põlva maakond 0,4 0,2 Sangaste Vastsemõisa Väike Emajõgi Valga maakond 0,1 0,1 Saunja Jägala jõgi Harju maakond 0 0,1 Sillaoru Purtse jõgi -Viru maakond 0,5 0,5 Soodla Soodla jõgi Harju maakond 0,2 0,2 Tamme Veski Navesti jõgi Viljandi maakond 0,2 0,2 Tudulinna Rannapungerja -Viru maakond 0,3 0,3 jõgi Tõrve Pedja jõgi Jõgeva maakond 0,1 0,1 Vihula III Mustoja -Viru maakond 0,1 0,1 Kokku 7,8 7,6 Allikas:: Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne

15 Sellele veekasutusele ei ole täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Hüdroelektrienergia tootjad teenivad tulu võrku antud elektri eest ja taastuvenergia toomise eest saadud toetusega. Toetuse saajatel peab olema kehtiv veeluba. Kui luba puudub, siis kehtiva elektrituru seaduse järgi toetust ei maksta. Taastuvenergia toetuse määr on 53,7 eur/mwh. Toetust makstakse kaksteist aastat alates kuupäevast, kui võrguettevõte on tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Aastatel maksti toetust 1,415 mln eur aasta kogu hüdroelektrijaamade toodangust 3,2 MW toodeti -Eesti vesikonnas ja 4,2 MW toodeti -Eesti vesikonnas. Nimetatud veekasutusele ei ole täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Täiendavad analüüsid on vajalikud keskkonnakulude katmise väljaselgitamiseks. Vajadusel rakendatakse kompensatsioonimehhaniseme, mille maht kavandatakse veemajanduskavade väljatöötamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: 3.1 Kokkuvõte kasutatavatest hinnainstrumentidest Keskkonnatasusest laekuva raha raha korraldamist reguleerib Keskkonnatasude seadus 56. Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses käesoleva seaduse -s 4 sätestatud eesmärgil kasutamiseks riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse alusel asutatud sihtasutusele (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus), mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. SA Keskkonnainvesteertingute Keskus kasutab laekunud keskkonnatasusid 9 keskkonnaprogrammi keskkonnaprojektide arendamiseks ja keskkonnalaenu andmiseks. Kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga kinnitab sihtasutuse nõukogu keskkonnaministri ettepanekul sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ja keskkonnakasutusest laekuva raha jagunemise proportsioonid valdkondade vahel Aastatel on SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekunud 135,9 mln eur 24. Alljärgnevas tabelis on kokkuvõte hinnainstrumentide kasutamisest. Kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu tagamine 9. Paisude ja muude tõkestusrajatiste olemasolu jõgedel, mis ei ole seotud hüdroenergeetikaga, kuid põhjustad hüdromorfoloogilist survet (Dams and other obstacles on rivers not related to hydro-energy production causing morphological pressures ingl. k). Nimetatud veekasutusele ei ole täiendavat hinnainstrumenti rakendatud, mistõttu selle veekasutuse kulud on kaetud osaliselt. Täiendavad analüüsid on vajalikud keskkonnakulude katmise väljaselgitamiseks. Vajadusel rakendatakse kompensatsioonimehhaniseme, mille maht kavandatakse veemajanduskavade väljatöötamise käigus. Näidismeetmed veemajanduskavade koostamiseks: Veekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine 28 29

16 Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted Instrumendi nimi Veeteenuse osutaja /kasutaja Veeteenuse osutajate ja olulised veeteenuse kasutajad Hinnakujunemise alused Kogusest sõltuv hind (Jah/ei) Tegeliku kasutamise alusel maksmine (Jah/ei) Kogutud maksud/tasud mln aastas [1] [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] Tasu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eest Ressursimaks Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse kasutajad (elanikud, ettevõtted, põllumajandusettevõtted, avalik sektor) ÜVK ettevõtted Tööstusettevõtted Põllumajandusettevõtted Kaevandusettevõtted Elektritootmise ettevõtted Toidainetetööstus Veeühistud Muud Tariifid kujundatakse kulupõhiselt. Üle 2000 ie reoveekogumisalaga ettevõtted peavad tariifid kooskõlastama Regulaatoriga (Konkurentsiamet). Alla 2000 ie reoveekogumisaladel kinnitab hinnad omavalitsus. Olulised veekasutajad: a) Hüdroeneriga tootmine; b) Põllumajanduse tootjad, sh kasvhoonete kastmissüsteemid; c) vesiviljelus Keskmine kombineeritud tariif elanikele aastal oli 3,13 eur/m 3. Ettevõtetele kehtestatud keskmine tariif oli 3,45 eur/m 3. Vee-erikasutustasu määrad 2018: 1) Tallinna veevarustussüsteemi kuuluvad veekogud 38,34 (EUR/1000m 3 ); 2) jahutusvee võtmine veekogudest 1,64-7,66 (EUR/1000m 3 ); 3) Põhjavesi Kvaternaari kiht 63,01 (EUR/1000 m 3 ); 4) Põhjavesi devoni põhjakihist Ordoviitsiumi põhjaveekihini 84,68 (EUR/1000 m 3 ); 5) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekiht (89,96 EUR/1000 m 3 ); 6) Kambriumi-Vendi põhjaveekiht 97,38 (EUR/1000 m 3 ); 7) Kambriumi-Vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamisel tehnoloogiliseks otstarbeks, v.a toiduainete valmistamiseks 173,50 (EUR/ 1000 m 3 ); 10) karjääridest väljapumbatav vesi 19,87 (EUR/1000 m 3 ); 11) Kaevandustest väljapumbatav vesi 55,41 (EUR/1000 m 3 ). JAH JAH Vee- ja kanalisatsioonitulud kokku olid 2018 aastal 119,367 mln EUR. JAH tasumäärad põhinevad m3 arvestusel ja maksud deklareeritakse kvartaalselt. JAH vee-erikasutustasu makstakse mõõdetud koguse alusel kvartaalselt aastal maksti 14,250 mln eurot vee-erikasutustasu: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ettevõtted 3,8 mln. EUR Tööstus 446 tuh. EUR Põllumajandus 398 tuh. EUR Tööstus/kaevandus 6,291 mln. EUR Tööstus/elektritootmine 2,586 mln. Toiduainetetööstus 433 tuh EUR Tööstus /üld 444 tuh EUR Veeühistud 21 tuh. EUR Muud 246 tuh. EUR Tulude kasutus Vee ja kanalisatsioonitariifidest saadud müügitulust kaetakse opereerimiskulud (vee-erikasutustasu, saastetasu, elekter, tööjõukulud, remondi ja hoolduskulud ja amortisatsioon va sihtfinantseerimisega omavahenditest soetatud varad) Vee-erikasutuses saadud tulust 50% kogutakse riigieelarvesse ja 50% jaotatakse kohalikele omavalitsustele. Riigieelarvesse kogutud vee-erikasutustasu suunatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnatasude seaduse alusel ja jagatase 9 keskkonnaprogrammile aastal oli veeprogrammi projektide maht 29,292 mln Kohalikud omavalitsused kasutavad vee-erikasutustasust laekunud raha kaasinfnantseeingute tagamiseks veemajandusinvesteeringute elluviimisiel ja muude veemajandusega seotud projektide rahastamisel

17 Instrumendi nimi Veeteenuse osutaja /kasutaja Veeteenuse osutajate ja olulised veeteenuse kasutajad Hinnakujunemise alused Kogusest sõltuv hind (Jah/ei) Tegeliku kasutamise alusel maksmine (Jah/ei) Kogutud maksud/tasud mln aastas Tulude kasutus [1] [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] Saastetasu ÜVK ettevõtted Olulised veekasutajad. Keskkonnatasude seaduse JAH Saastetasu JAH aastal maksti 4,629 mln. Saastetasu kogutakse riigieelarvesse, maks- saastetasu eurot saastetasu: mis suunatakse edasi SA Keskkon- Keskkonnatasude eesmärk: alusel on kehtestatud järgmised Tööstusettevõtted saastetasumäärad saasteaine takse mõõdetud makstakse nainvesteeringute Keskus. Keskkonnainveateeringute Keskus rahastab a) vältida kahju, mis on Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni Põllumajandus-ettevõtted ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse alusel keskkonda veeprogrammist Keskkonnastrateegia saastekoguste vastavale veelgi suurem kui sellise ettevõtted 2,531 mln. EUR Kaevandusettevõtted b) ennetada õnnetusi, mis alusel. Lisaks tegevuse põhjustatud kahju; on järgmised: viidud saaste Tööstus 315 tuh. EUR prioriteetseid projekte 1) orgaanilised ained, (BOD7): Põllumajandus 9 tuh. EUR Elektritootmise ettevõtted võivad põhjustada inimkaotusi; regulaarselt Tööstus/kaevandus 1,031 mln. teostatakse 1435 eurot; Toidainetetööstus 2) Fosforühendid (Püld): c) põhjustatud loodusõnnetusest või teostatud loo- Tööstus/elektritootmine 115 tuh. seiret. EUR Veeühistud eurot; Muud dusõnnetuse tagajärgede 3) Lämmastikühendid (Nüld): Toiduainetetööstus 224 tuh. likvideerimiseks 2826 eurot; EUR 4) Heljum: eurot; 5) sulfaadid (SO42-): 7.09 eurot; 6) Ühealuselised fenoolid: euros; Tööstus /üld 315 tuh. EUR Muud 376 tuh. EUR Kalakasvatus 24 tuh EUR. 7) Nafta : 4582 eurot; 8) Muud ohtlikud ainued: eurot. Saastetasumäärasid suurendatakse: 1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse; 2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu; 3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend Toetuste kajastamine üksustes, kes lähtuvad raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) Täiendatud

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Veevarud arvutustest Eestis

Veevarud arvutustest Eestis VEEVARUD ARVUTUSTEST EESTIS INDREK TAMM, AS MAVES PÕHJAVEEVARU PÕHJAVEEVARU ARVUTUSLIK PÕHJAVEE HULK, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA NII, ET OLEKS TAGATUD PÕHJAVEE HEA SEISUNDI SÄILIMINE. VEESEADUSE EELNÕU

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

1

1 MAARDU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2016-2027 Tellija: Maardu Linnavalitsus Projektijuht: Indrek Tamberg Tallinn, detsember 2016 JOONISED... 4 1. SISUKOKKUVÕTE... 5 1.1

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKT Osa 1 Lisa 4 TÖÖ NR Lisa 4 Valik termineid õigusaktidest ja standarditest Jrk nrtermin Õigusakt Termi

KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKT Osa 1 Lisa 4 TÖÖ NR Lisa 4 Valik termineid õigusaktidest ja standarditest Jrk nrtermin Õigusakt Termi 1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVVKS Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem