JUHIS PASSIIVSE OHUTUSE TAGAMISEKS TEEDEL SÕIDUKIPIIRDESÜSTEEMIDE ABIL

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "JUHIS PASSIIVSE OHUTUSE TAGAMISEKS TEEDEL SÕIDUKIPIIRDESÜSTEEMIDE ABIL"

Väljavõte

1 JUHIS PASSIIVSE OHUTUSE TAGAMISEKS TEEDEL SÕIDUKIPIIRDESÜSTEEMIDE ABIL Kinnitatud Maanteeameti peadirektori a. käskkirjaga nr Maanteeamet Tallinn 2014

2 SISUKORD 1. Sisu, eesmärk, käsitlusala ja mõisted Sisu, eesmärk, käsitlusala Mõisted Sõidukipiirdesüsteemide põhinõuded Põrkepiirded Üleminekud Terminalid Põrkeleevendid Sõidukipiirdesüsteemi ümbrus Lisadetailid Jalg- ja mootorratturite kaitse Kasutamise kriteeriumid ja kasutusest tulenevad nõuded Üldist Teelt väljasõidu tõenäosus Sõidutee välisäär Põrkepiirded Üleminekud Terminalid Põrkeleevendid Eraldusribad ja külgeraldusribad Põrkepiirded Üleminekud Terminalid Põrkeleevendid Sõidukirinnatised rajatiste servades Sõidukirinnatised Üleminekud Terminalid Põrkeleevendid Rajatiste eraldusribad ja külgeraldusribad Põrkepiirded Üleminekud Snad ja portaalid Põrkepiirded Üleminekud Terminalid Põrkeleevendid Lisa 1. Standardite loend Lisa 2. Väljavõtted EVS-EN 1317-st

3 1. SISU, EESMÄRK, KÄSITLUSALA JA MÕISTED 1.1. Sisu, eesmärk, käsitlusala 1) Mõiste sõidukipiirdesüsteemid tähistab mitmesugusd erinevaid tarindd, mis EVS-EN 1317 kohaselt on järgmised: põrkepiirded; terminalid; üleminekud; põrkeleevendid. 2) Sõidukipiirdesüsteemid peavad nii palju kui võimalik vähendama õnnetuste tagajärgi ja need on mõeldud: tee kõrval asuvate kõrvaliste isikute ja kaitset vajavate alade kaitseks; kahe sõiduteega teedel vastassuunalise liikluse kaitseks; sõitjate ja juhi kaitseks sõiduki teelt väljasõidul, allakukkumisel rajatiselt, kokkupõrkel sõidutee kõrval oleva ohtliku takistusega. 3) Juhis kehtib: ohukohtade ohutuks muutmisel teede ehitusel või remondil; võimalike uute ohukohtade ohutumaks muutmisel olevatel teedel; olevate teede lõikudel, kus sõidukipiirdesüsteemid tuleb vananemise tõttu uuendada; olemasolevate teede õnnetusterohketel lõikudel valdavalt õnnetuse tüübi korral teelt väljasõit ; olemasolevate teede lõikudel, kus esineb muid tüüpi õnnetusi, millede esinemise võimalust sõidukipiirdesüsteemide paigaldamisega saab vähendada või vältida. 4) Juhist rakendatakse kõigi Maanteeameti teeprojektide projekteerimisel ja tööde teostamisel sh ka ehitushankel mis sisaldab projekteerimist hankelepingus ette määratud ulatuses. 5) Maanteeameti töötajad on kohustatud hankd ette valmistades lähtuma antud juhisest, nähes põhjendatud vajadusel ette hangete ajal kehtivate majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste Tee projekteerimise normide ja Tee ja teetööde kvaliteedinõuded täpsustavaid, täiendavaid või uusi nõudd. 6) Tööde teostajale või projekteerijale on juhise nõuded kohustuslikud järgimiseks kui need on talle lepingus sätestatud. 7) Käesolev juhis kehtib vaid alaliselt rajatavate sõidukipiirdesüsteemide kohta. 3

4 1.2. Mõisted Sõidukipiirdesüsteem (vehicle restraint system) Teele paigaldatud süsteem, mis teelt kõrvale kaldunud sõidukit teataval määral ohjeldab. Põrkepiire (safety barrier) Piki tee serva või eraldusribale paigaldatud pidev sõidukipiirdesüsteem, mis võib sisaldada sõidukirinnatist. Sõidukirinnatis (vehicle parapet) Põrkepiire, mis on paigaldatud silla serva või tugisnale või sarnasele vertikaalsele konstruktsioonile ning mis võib täiendavalt sisaldada kaitset ja piiret jalakäijatele ja tstele teekasutajatele. Terminal (terminal) Põrkepiirde eritöötlusega lõpuosa. Üleminek (transition) Kahe erineva konstruktsiooniga ja/või toimivusega põrkepiirde ühendus. Põrkeleevendi (crush cushion) Maanteesõiduki energiat neelav teepäraldis, mis paigaldatakse kokkupõrke raskusastme vähendamiseks ohuallika(te) ette. Väljumisala Sõiduki liikumise ala pärast kokkupõrget terminaliga EVS-ENV kohase põrkekatse järgi. Kriitiline kaugus - Kaugus, mille piires tuleb kontrollida, kas põrkepiire on vajalik, kui seal on ohukoht (kaitset vajav ala, takistus). Määrav kaugus Sõidutee äärejoone siseserva ja ohukoha ( kaitset vajav ala, takistus) vaheline kaugus. Kokkupõrke tugevuse tase Sõiduautos sõitjate ja juhi füüsiliste koormuste, vigastuste raskuse või surmaohu hindamise teoreetiline parameeter. Ühenduskonstruktsioon Üleminekuga või ilma üleminekuta liidetud sama ristlõikega põrkepiire sildade juures. Ohjeldamise tase Ohjeldamise tase iseloomustab põrkepiirde ohjeldamise võimet sõltuvalt sõiduki kogumassist, kokkupõrke nurgast ja kokkupõrke kiirusest vastavalt EVS-EN 1317 kohasele kokkupõrkekatsele. Külgsuunaline jäävnihe Põrkeleevendite kui ka terminalide jääv külgdeformatsioon EVS-EN või EVS-ENV kohase põrkekatse järgi. Dünaamiline läbipaine Sõidukipiirdesüsteemide dünaamiline läbipaine määratakse EVS-EN kohase kokkupõrkekatse abil, mis vastab piirdesüsteemi liikluspoolse külje ükskõik millise punkti maksimaalsele külgsuunalisele dünaamilisele nihkele. Ohukoht Sõidutee kõrval olev koht või ala, kus sõiduki väljasõidul sõiduteelt võidakse ohustada kõrvalist kolmandat osapoolt, kaitset vajavat ala või sõidukis sõitjaid ja juhti. Jalakäijarinnatis (pedestrian parapet) Jalakäijate või muude kasutajate piirdesüsteem piki kõnnitee, jalgtee või jalgraja serva, mis piirab jalakäijate ja muude kasutajate astumist sõiduteele või takistab muu tõenäoliselt ohtliku ala ületamist. 4

5 Toimivusklass EVS-EN kohaselt Põrkepiirete ja üleminekute toimivusklass määratakse ohjeldamise taseme, töölaiuse ja kokkupõrke tugevuse taseme järgi. Toimivusklass ENV kohaselt Terminalide toimivusklass määratakse kokkupõrkekatse alusel määratud toimivusklassi, külgnihke, väljumisala ja kokkupõrke tugevuse taseme abil. Toimivusklass EVS-EN kohaselt Põrkeleevendi toimivusklass määratakse kokkupõrkekiiruse, külgnihke, ümbersuunamisala ja kokkupõrke tugevuse taseme järgi. Töölaius Põrkepiirde maksimaalne külgvahe piirde deformeerimata liikluspoolsel küljel ükskõik millise osa ja piirde ükskõik millise osa maksimaalse dünaamilise asendi vahel EVS-EN kohase kokkupõrkekatse järgi. Ümbersuunamisala Ala, millest katsesõiduk tohi pärast kokkupõrget väljuda. Ümbersuunamisala määratakse kokkupõrkekatsega EVS-EN järgi. Külgeraldusriba Kahe sõiduteega teedel kogujateed sõiduteest eraldav tõkke-, haljastus- või muu riba, mis ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks. RV- Raskeveok Sõiduk kogumassiga kg ja rohkem. AKÖL Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus. a/ööp Autot ööpäevas. 2. SÕIDUKIPIIRDESÜSTEEMIDE PÕHINÕUDED 1) Sõidukipiirdesüsteemid peavad täitma EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid nõudd. 2) Sõidukipiirdesüsteemid jagatakse katsetulemuste alusel EVS-EN 1317 järgi toimivusklassidesse. Toimivusklasside määratlused on esitatud EVS-EN 1317 vastavates osades (vt tabel 1). Tabel 1 Toimivusklassid EVS-EN 1317 järgi Sõidukipiirdesüsteemid Põrkepiirded Terminalid Üleminekud Põrkeleevendid Toimivusklassid vastavalt EVS- EN 1317 osa 2 - Ohjeldamise tase - Normaliseeritud töölaiuse klass - Kokkupõrke tugevuse tase taseme 2.1. Põrkepiirded Toimivusklassid vastavalt EVS-ENV 1317 osa 4 - Toimivusklass - Sõiduki väljumisala klass - Külgsuunalise jäävnihke klass - Kokkupõrke tugevuse tase Toimivusklassid vastavalt EVS-ENV 1317 osa 4 - Ohjeldamise tase - Normaliseeritud töölaiuse klass - Kokkupõrke tugevuse tase taseme Toimivusklassid vastavalt EVS-EN 1317 osa 3 - Toimivustase/ kokkupõrkekiirus - Külgsuunalise jäävnihke klass - Ümbersuunamisala - Kokkupõrke raskusaste 1) Põrkepiirete toimivust eristatakse EVS-EN kohaselt kolme kriteeriumi järgi: ohjeldamise tase; 5

6 normaliseeritud töölaiuse taseme klass; kokkupõrke tugevuse tase. 2) Nõutud ohjeldamise tase sõltub rakendamise kriteeriumidest ja seda käsitletakse osas 3. 3) Maksimaalne normaliseeritud töölaiuse taseme klass sõltub kohalikest oludest ning seda käsitletakse osas 3. 4) A tasemel kokkupõrke tugevuse korral on koormus sõiduteelt väljasõitnud sõidukis sõitjale ja juhile väiksem kui B tasemel kokkupõrke tugevuse korral ning võrreldavate asjaolude korral tuleb eelistada A tasemega põrkepiiret. Eriti ohtlikes kohtades, kus esmatähtis on sõiduteelt väljasõitnud sõiduki (näiteks raskeveoki) peatamine, võib valida põrkepiirde kokkupõrke tugevuse tasemega C, kus sõidukis sõitjale ja juhile mõjub suurim koormus. 5) Põrkepiirete pikkuse määramiseks vajalikud arvväärtused on antud osas Üleminekud 1) Üleminekud rajatakse kohtades, kus erineva konstruktsiooni ja/või erineva toimivusega põrkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel ühendatud. 2) Üleminekute toimivust eristatakse kolme kriteeriumi järgi: ohjeldamise tase; normaliseeritud töölaiuse taseme klass; kokkupõrke tugevuse tase. 3) Ühendatavate üleminekute ohjeldamise tase sõltub kokkuliidetavate põrkepiirete ohjeldamise tasemest. Nõutavad ohjeldamise tasemed on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Üleminekute ohjeldamise tasemed Põrkepiiretele ohjeldamise tasemega N2 H1 H2 H4b Põrkepiiretelt ohjeldamise tasemega N2 N2 N2 H1 H2 H1 N2 H1 H1 H2 H2 H1 H1 H2 H2 H4b H2 H2 H2 H4b 4) Üleminekute normaliseeritud töölaiuse taseme suurim võimalik klass sõltub kohalikest oludest ja seda käsitletakse alapunktis (ap) ) Üleminekute kokkupõrke tugevuse tase tohi olla kõrgem kui ühendatavate põrkepiirete oma. 6) Ühendusi ehitistega (näiteks kaldasambaga) käsitletakse üleminekutena. 6

7 2.3. Terminalid 1) Terminalid ning nendega liituvad põrkepiirded ühendatakse omavahel nii, et nende kummagi funktsionaalsed omadused (näiteks terminali passiivne ohutus, koormuse ülekandmine) muutuks. 2) Terminalide toimivust eristatakse EVS-ENV kohaselt nelja kriteeriumi järgi: toimivusklass; sõiduki väljumisala klass; külgsuunalise jäävnihke klass; kokkupõrke tugevuse tase. 3) Terminalide toimivusklassidele esitatavad nõuded on esitatud tabelis 2. Terminalide toimivusklassid Tee liik Toimivusklass Ühe sõiduteega Vähemalt P2 A Kahe sõiduteega Vähemalt P2 U Tabel 2 A: Terminalid töötavad mõlemas sõidusuunas U: Terminalid töötavad vastu sõidusuunda 4) Sõiduki väljumisala klass (vähim nõue klass Z4) ja külgsuunalise jäävnihke klass (vähim nõue klassid X3 ja Y4) määratletakse kohalike olude järgi. Konstruktsiooni külgsuunalise jäävnihke klass valitakse nii, et deformeerunud terminal ulatub maksimaalselt kuni lähtejooneni. 5) A tasemel kokkupõrke tugevuse korral on koormus sõiduteelt väljasõitnud sõidukis sõitjale ja juhile väiksem kui B tasemel kokkupõrke tugevuse korral ning võrreldavatel asjaolude korral tuleb eelistada A tasemega terminali. 6) Edaspidi tähistatakse terminale joonistel tähisega T Põrkeleevendid 1) Põrkeleevendi ja sellele järgnev põrkepiire ühendatakse omavahel nii, et nende kummagi funktsionaalsed omadused (näiteks põrkeleevendi passiivne ohutus, koormuse ülekandmine) avaldaks vastastikku negatiivset mõju. Sel viisil liidetud süsteemi funktsionaalsete omaduste kohta peab selle valmistaja põrkeleevendi andmetest lähtudes esitama vastava tõendi. 2) Põrkeleevendite toimivust eristatakse EVS-EN kohaselt nelja kriteeriumi järgi: toimivustase / kokkupõrkekiirus; külgsuunalise jäävnihke klass; ümbersuunamisala; kokkupõrke raskusaste. 3) Kasutatakse ainult ümbersuunavaid (R) põrkeleevendd. 4) Ümbersuunavate põrkeleevendite toimivustasemed on esitatud tabelis 3. Tabel 3 7

8 R-tüüpi põrkeleevendite toimivustasemed sõltuvalt lubatud kiirusest V l Toimivustase [km/h] 50 (R) 80 (R) 100 (R) 110 (R) 50 X 60 X 70 X 80 X 90 X 100 X > 100 X 5) Külgsuunalise jäävnihke klass (vähim nõue D8) ja ümbersuunamisala klass (vähim nõue Z4) esitatakse kontrolliaruandes ja nõuded kehtestatakse vastavalt kohalikele oludele. Külgsuunalise jäävnihke klass valitakse nii, et põrkeleevendi deformeerumise korral ulatub see maksimaalselt kuni lähtejooneni. 6) Põrkeleevendite kuju peab sobima kohalike oludega. 7) Põrkeleevendid jaotatakse kokkupõrke raskusastme järgi kaheks, kus kokkupõrke raskusaste A annab sõidukis sõitjale ja juhile sõiduteelt kõrvalekaldunud sõidukis suurema ohutuse taseme kui raskusaste B, ja on seega eelistatud Sõidukipiirdesüsteemi ümbrus 1) Ümbruse kujundus tohi vähendada sõidukipiirdesüsteemi toimivust. Sõidukipiirdesüsteemide ümbruse all mõistetakse ala sõidutee ja piirdesüsteemi vahel kui ka ala piirdesüsteemi taga töölaiuse ulatuses. 2) Sõidukipiirdesüsteemile eelnevat ala ja selle alla jäävat ala tuleb tugevdada sedavõrd, et sellel oleks (sõiduautode jaoks) piisav kandevõime. 3) Sõidukipiirdesüsteemide ees tuleb vältida kõrgendusi üle 7,5 cm ja renne sügavusega üle 7,5 cm. Põrkeleevendite ees tuleb vältida tee tasapinna kõrguste vahesid. 4) Töölaiuse sees olev taimestik, liiklusmärgipostid ja muu taoline tohi piirdesüsteemide toimivust vähendada Lisadetailid 1) Sõidukipiirdesüsteemide lisadetailid on näiteks jalakäijarinnatised; pimestamisvastased vahendid; liiklusmärgipostid; liiklusmärgid; tähispostid; puidust pruss põrkepiirde tagaküljel jne. 2) Lisadetailid tohi sõidukipiirdesüsteemide toimet vähendada. Lisaks tohi lisadetailid kujutada endast ohtu sõidukis sõitjatele ja juhile ega kolmandatele isikutele. Kui seda saa välistada, tuleb 8

9 kogu süsteemi EVS-EN 1317 alusel kontrollida. Sõidukipiirdesüsteemide osadena toimivad lisadetaile (näiteks jalakäijarinnatisi) kontrollitakse terviksüsteemis EVS-EN kuni 4 järgi Jalg- ja mootorratturite kaitse 1) Jalg- ja mootorratturite kokkupõrkeohtu saab sõidukipiirdesüsteemide abil vähendada jalg- ja mootorratturitele mõeldud kaitsesüsteemide abil; vastavate lisakonstruktsioonide süsteemide abil. 2) Jalg- ja mootorratturite kaitseks mõeldud sõidukipiirdesüsteemid on sellised, kus puuduvad teravaservalised detailid, mis on ohtlikud jalg- või mootorratturi kokkupõrkel piirdesüsteemiga; sõidukipiirdesüsteemi alla libisemist takistavad ilma kantide ja nurkadeta liituvad pinnad. 3) Terasest sõidukipiirdesüsteemide lisakonstruktsioonid võivad olla: põrkepiirde postide polsterdused (toimivad vaid väiksematel kiirustel); süsteemi alla paigaldatud talad või põiktalad; muud sobivaks tunnistatud lisadetailid vastavalt ptk 2.6 toodud tingimustel. 3. KASUTAMISE KRITEERIUMID JA KASUTUSEST TULENEVAD NÕUDED 3.1. Üldist 1) Enne sõidukipiirdesüsteemide rajamist kontrollitakse, kas ohukohta on võimalik vältida, kõrvaldada või ümberkujundada. Meetmeteks võivad olla: tee piisav kaugus kaitset vajavatest aladest; takistuste eemaldamine; eralduvate või järeleandvate tarindite kasutamine (näiteks EVS-EN kohaselt passiivsele ohutusele testitud tugikonstruktsioonid); nõgu kraavi asemel; lamedad nõlvad ja suured plaanikõverikud. 2) Üksikult paiknevate takistuste korral tuleb kaaluda, kas kasutada põrkepiiret või põrkeleevendit. Põrkeleevenditel on põrkepiirete ees järgmised eelised: takistustevaba peenra olemasolu korral on õnnetuse raskusaste väiksem; peenart on võimalik kasutada ajutiselt avariiliste sõidukite hoidmiseks; takistustevaba peenra olemasolu hõlbustab maantee hooldamist. 3) Sõidukipiirdesüsteemide paigaldamisnõuded on sõltuvalt asukohast esitatud ptk 3.3 kuni 3.7: ptk 3.3: sõidutee välisäär; ptk 3.4: eraldusribad ja külgeraldusribad; ptk 3.5: sõidukirinnatised rajatiste servades; ptk 3.6: rajatiste eraldusribad ja külgeraldusribad; 9

10 ptk 3.7: snad ja portaalid. 4) Kui sõidukipiirdesüsteemid saa kohalike olude tõttu vastata käesoleva juhise tüüplahendustele, tuleb ette näha lahendused, mis põhinevad käesoleva juhise põhimõtetel ja tagavad antud tingimustes parima võimaliku kaitsetaseme Teelt väljasõidu tõenäosus 1) Põrkepiirete valimisel tuleb arvestada ka teelt väljasõidu tõenäosusega. Suurema väljasõidu tõenäosusega on: teelõigud, mille plaanikõverike raadiused on erandlikust väiksemad; üleminekud suurelt plaanikõveriku raadiuselt väikesele plaanikõveriku raadiusele; teelõigud tavatult suurte suunamuutustega. 2) Ohtlikkust määratletakse Liiklusohtliku koha väljaselgitamise, määratluse ja hindamise metoodika alusel: liiklusohtlikel teelõikudel valdavalt õnnetuse tüübiga teelt väljasõit ; olevatel teelõikudel, kus domineerivad muud tüüpi õnnetused Sõidutee välisäär Sõidutee välisäärest väljapool asuvaid ohukohti eristatakse nelja ohutaseme järgi: Ohutase 1: eelkõige kolmandat osapoolt ohustavad, kaitset vajavad alad (kõrvalasuvad raudteelõigud lubatud kiirusega >160 km/h, intensiivselt kasutatavad peatumisalad, varisemisohtlikud ehitised). Ohutase 2: kolmandat osapoolt ohustavad, kaitset vajavad alad (kõrvalasuvad intensiivselt kasutatavad jalg- ja jalgrattateed, kõrvalasuvad raudteed liiklussagedusega rohkem kui 30 rongi ööpäevas, kõrvalasuvad teed liiklussagedusega rohkem kui 500 a/ööp). Ohutase 3: eelkõige sõidukites sõitjaid ja juhti ohustavad takistused, nagu mittedeformeeruvad, sõidusuuna suhtes vertikaalsed ulatuslikud takistused (liiklusmärkide portaalide kõrged ja laiad betoonsoklid, müürid, ehitised, kaldasambad jne) ning mittedeformeeruvad üksikud takistused (puud, mets, mastid, postid, alleed, liiklusmärkide postid jne) ja müratõkkesnad. Ohutase 4: sõidukites sõitjaid ja juhti ohustavad takistused, nagu deformeeruvad, kuid mitte eralduvad või mitte järele andvad üksikud takistused; ristuvad kraavid; tõusvad nõlvad kaldega > 1:3 (kui nõlva jalamit pole piisavalt ümardatud); langevad nõlvad kõrgusega >3 m ja kaldega > 1:3; veekogud sügavusega >1 m, kärestikud; liiklusmärgi teraspost nimiläbimõõduga > 89 mm ja > 3,2 mm sna nimipaksusega; Ühe liiklusmärgi jaoks kasutatakse sõiduteega kaht risti olevat posti alljärgnevalt: - juhul kui posti keskmed on alla 1500 mm postid nimiläbimõõduga > 76 mm ja > 3,2 mm sna nimipaksusega; - juhul kui posti keskmed on 1500 mm või enam postid nimiläbimõõduga > 89 mm ja sna nimipaksusega > 3,2 mm. 10

11 Eralduvaid või järeleandvaid tugikonstruktsioone käsitleta käesoleva juhise tähenduses takistustena. Sama kehtib fooride postide ja fooridega valgustipostide kohta ristmikel sõltumata nende konstruktsioonist Põrkepiirded 1) Sõidutee välisääre põrkepiirde vajalikkust kontrollitakse ohukohtade paiknemise korral teest kriitilisel kaugusel. Ohu suurust hinnatakse ptk 3.3 kohaselt määratletud nelja ohutaseme järgi. 2) Rakendatakse järgmist metoodikat: kontrollitakse, kas ollakse käesoleva juhise kehtivusalas (osa 1); ltakse ohukoha kriitiline kaugus sõidutee välisäärest ja selgitatakse välja, kas ohukoht asub kriitilise kauguse sees (ap ); kontrollitakse põrkepiirde vajalikkust ja ltakse, milline peab olema selle vähim ohjeldamise tase (ap ); valitakse põrkepiire lähtuvalt suurimast lubatud töölaiusest (ap ); määratakse põrkepiirde vajalik pikkus (ap ). 3) Järgitakse terminalide (p 3.3.3), üleminekute (p 3.3.2) ja põrkeleevendite (p 3.3.4) kohta kehtivaid nõudd. 4) Kui põrkepiirded on avariiohtliku olukorra tõttu vajalikud, tuleb need rajada ka sel juhul, kui ohukohad asuvad sõiduraja äärejoonest kaugemal, nagu on näidatud joonistel 2 kuni 4, ning ka väiksemate lubatud kiiruste korral, nagu on näidatud joonisel Kriitilised kaugused 1) Lähtudes põhimõttest, et kõrvalise kolmanda osapoole kaitse on eriti tähtis ning et juhitavuse kaotanud sõidukid põhjustavad reeglina raskete tagajärgedega õnnetusi, kehtivad põrkepiirete paigaldamiseks järgmised kaugused: kaitset vajavatel aladel (ohutasemed 1 ja 2) suurendatud kaugus AE; takistuste korral (ohutasemed 3 ja 4) kaugus A. 2) Kriitilised kaugused A ja AE sõltuvad lubatud kiirusest V l ja mulde nõlva kõrgusest h ning on määratletud: teedel lubatud kiirusega V l > 100 km/h (joonisel 2); teedel lubatud kiirusega 100 km/h V l > 70 km/h (joonisel 3); teedel lubatud kiirusega 70 km/h V l 50 km/h (joonisel 4). Seejuures põhjustab väljasõidu ohtu vaid selline projektkiirus, mis kehtib pikematel teelõikudel ning kujundab seega sõidukijuhi käitumist. Teelõikudel, kus tegelik sõidukiirus jääb lubatud kiirusest selgelt allapoole, võib lubatud kiiruse asemel kasutada V

12 lähtejoon lähtejoon h [m] +4 h = 0 m A = 12,0 m h = 0 m AE = 20,0 m A või AE +2 +h h ohukoht kaugus A kaugus AE h = mulde nõlva kõrgus ohukoha ees [m] kaugus A või AE Joonis 2. Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega V l > 100 km/h h [m] +4 h = 0 m A = 7,5 m h = 0 m AE = 11,5 m A või AE +2 +h h ohukoht kaugus A kaugus AE [m] h = mulde nõlva kõrgus ohukoha ees kaugus A või AE Joonis 3: Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega 100 km/h V l >70 km/h 12

13 lähtejoon lähtejoon h [m] +4 h = 0 m A = 4,5 m h = 0 m AE = 7,5 m A või AE +2 +h h ohukoht [m] kaugus A h = mulde nõlva kõrgus ohukoha ees kaugus A või AE kaugus AE Joonis 4. Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega 70 km/h V l 50 km/h 3) Hindamisel, kas ohukoht asub kriitilise kauguse sees või väljaspool seda, on määravaks kaugus sõidutee äärejoone siseserva ja ohukoha serva vahel (määrav kaugus). Lähtejooneks on sõidutee äärejoone siseserv (vt joonis 5). 4) Kaitset vajavate alade korral on servaks nende sõiduteepoolne ohuala äär ja takistuste korral sõiduteepoolne takistuste esiserv (nõlvade ja veekogude korral maastiku murdepunkt). 5) Kui määrav kaugus on väiksem või võrdne kriitilisega, tuleb joonisel 6 oleva diagrammi abil otsustada, kas põrkepiirde olemasolu on nõutav ning milline peab olema selle vähim ohjeldamise tase (vt ka ap ). Sõidurada sõiduk Määrav kaugus Sõidurada äärejoon Kalle >1:3 Ohukoht Joonis 5. Määrava kauguse ldmine 13

14 Ohjeldamise tasemed 1) Otsustada, kas põrkepiire on nõutav ja milline peaks olema selle vähim ohjeldamise tase, saab joonise 6 abil. Muudele ohukohadele, mis joonisel 6 puuduvad, omistatakse üks esitatud ohutasemetest. 2) Joonisel 6 esitatud otsustuslahtrd tuleb käsitleda kui küsimusi. Kui vastate, näitab horisontaalne nool edasist teed läbi diagrammi. Kui vastate, juhatab td vertikaalne nool edasi diagrammis. 14

15 ohukoht takistused kaitset vajavad alad Ohu tase 1 Kolmanda osapoole eriline ohustatus kaugusel AE intensiivselt kasutatavad peatumisalad kõrvalasuvad raudteed lubatud kiirusega > 160 km/h varisemisohtlikud rajatised AKÖL V l väljasõidu kõrgendatud 50 km/h > 3000 RV/ööp H4b tõenäosus H2 AKÖL > 3000 RV/ööp H2 Ohu tase 2 Kolmanda osapoole ohustamine kaugusel AE Ohu tase 3 kõrvalasuvad intensiivselt kasutatavad jalg- ja jalgrattateed kõrvalasuvad raudteed, mille liiklussagedus on > 30 rongi ööpäevas kõrvalasuvad teed, mille liiklussagedus on > 500 a/ööp V l > 100 km/h 70 < V l 100 km/h 50 V l 70 km/h AKÖL > 3000 a/ööp AKÖL > 3000 a/ööp Jah väljasõidu kõrgendatud tõenäosus puuduvad puuduvad AKÖL > 3000 RV/ööp AKÖL > 500 RV/ööp AKÖL > 500 RV/ööp H1 H2 H1 H1 N2 H1 N2 Sõidukis sõitjate ja juhi eriline ohustatus kaugusel A Ohu tase 4 mittedeformeeruvad sõidusuuna suhtes vertikaalsed ulatuslikud takistused mittedeformeeruvad üksikud takistused müratõkkesnad V l > 100 km/h 50 V l < 100 km/h puuduvad H1 N2 Sõidukis sõitjate ja juhi ohustatus kaugusel A. üksikud takistused, mis deformeeruvad kuid mitte eralduvad või mitte järele andvad ristuvad kraavid veekogud sügavusega > 1m, kärestikud langevad nõlvad kõrgusega üle 3m ja kaldega > 1 : 3 tõusvad nõlvad kaldega > 1:3 V l > 100 km/h 70 < V l 100 km/h 50 V l 70 km/h AKÖL > 3000 a/ööp AKÖL > 3000 a/ööp väljasõidu kõrgendatud tõenäosus puuduvad puuduvad N2 N2 N2 puuduvad Joonis 6. Sõidutee välisääre põrkepiirete kasutamise kriteeriumid 15

16 lähtejoon Töölaiused 1) Põrkepiire valitakse reeglina nii, et selle töölaius oleks võrdne või väiksem kaugusega põrkepiirde esiserva ja ohukoha esiserva vahel (vt joonis 7). kaugus töölaius põrkepiire Joonis 7. Põrkepiirde paigutus sõltuvalt töölaiusest ja sõiduraja äärejoonest 2) Põrkepiirete esiserv peab olema vastavalt tee klassile lähtejoonest 1,0 m kuni 3,5 m kaugusel. Seda kaugust võib põhjendatud erandjuhtudel vähendada, kui muidu jääksid takistused töölaiusesse või kui tuleb arvestada kaabli või drenaažiga Pikkused sõidurada kalle >1:3 ohukoht 1) Põrkepiirete pikkus määratakse järgmiselt: a) Põrkepiirete pikkuseks peab olema nende toimivust tagav vähim pikkus L 1. Vähim pikkus L 1 on ära toodud katse aruandes vastavalt EVS-EN b) Põrkepiirde pikkus enne ohukohta peab olema vähemalt L 2, vältimaks sõiduki piirdel libisemist või piirde taha sõitmist ohukohani (vt tabel 4 ning joonis 8a ja 8b). Ühe sõiduteega kahesuunalise liiklusega teedel peab pikkus L 2 olema mõlemal pool ohukohta (vt joonis 8a). Ohjeldamise taset võib vähendada ühe taseme võrra L 2 alal peale 0,5 L 2. Ohjeldamise taseme H4b korral võib poole L 2 kaugusel ohjeldamise taset alandada H2 peale. Erinevate süsteemide kasutamisel järgida ptk 2.3 ja L 1 nõudd. c) Kui põrkepiirde taha sõitmine on välistatud (näiteks kõrge järsu muldkeha nõlva tõttu ning piirdel libisemise kriteeriumi vastavalt tabelile 4 ole antud), võib pikkuse L2 vähendada kuni 40 m. Ohjeldamise taseme alandamine 40 m alas ole võimalik. d) Kui põrkepiire on kaldega 1:20, erandina kuni kaldega 1:12 lähtejoonest väljapoole, võib pikkust L 2 vähendada (vt tabel 4). Sel juhul peab põrkepiire ulatuma ohukohast vähemalt 15 m kaugusele piki teed kahe sõiduteega ja vähemalt 10 m kaugusele ühe sõiduteega teedel (vt joonised 9a ja 9b). See pikkus sisaldub tabelis 4 toodud pikkustes. e) Kui põrkepiire algab nõlval, ole vaja pikkusest L 2 kinni pidada. Sel juhul tuleb põrkepiire lähtejoonest väljapoole paigaldada kaldega 1:20, erandjuhtudel kuni 1:12. f) Et põrkepiirded toimiksid, peavad need nii enne kui pärast ohukohta olema teatud pikkusega. Kahe sõiduteega maanteedel on need vähemalt 30 meetrit ja ühe sõiduteega maanteedel vähemalt 20 meetrit. Kahe sõiduteega maanteedel võib ohukohast 15 meetrit tagapool alandada ohjeldamise taset ühe taseme võrra. Ohjeldamise taseme H4b korral on võimalik alandada ohjeldamise taset H2 peale. 16

17 T Ohjeldamise taseme Põrkepiirde pikkus L L 1 L 2 Ohukoht L 2 Ohjeldamise taseme alandamine võimalik 0,5 L 2 0,5 L 2 alandamine võimalik T üks sõidutee Joonis 8a. Ühe sõiduteega maanteede põrkepiirete vähimad pikkused T Põrkepiirde pikkus L L 1 T 30 m ohukoht L2 ohjeldamise taseme alandamine võimalik 15 m 0,5 L2 ohjeldamise taseme alandamine võimalik kaks sõiduteed Joonis 8b. Kahe sõiduteega maanteede põrkepiirete vähimad pikkused T ohjeldamise taseme põrkepiirde pikkus L > L 1 ohjeldamise taseme alandamine võimalik 0,5 L 2 0,5 L 2 alandamine võimalik T L 2 10 m ohukoht 10 m L 2 kalle 1:20 kalle 1:20 üks sõidutee Joonis 9a. Ühe sõiduteega maantee kaldega põrkepiirete ohukoha ees rakendatavad põrkepiirete vähimad pikkused 17

18 T põrkepiirde pikkus L L 1 T ohjeldamise taseme alandamine võimalik 15 m 0,5 L 2 ohjeldamise taseme alandamine võimalik 30 m ohukoht L 2 15 m kalle 1:20 kaks sõiduteed Joonis 9b: Kahe sõiduteega maantee kaldega põrkepiirete ohukoha ees rakendatavad põrkepiirete vähimad pikkused Tabel 4 Nõutud pikkus L 2 vältimaks põrkepiirdel libisemist takistuseni ja põrkepiirde taha sõitmist Kriteerium Põrkepiirdel libisemine, kui ohukoht on 1,5 m põrkepiirde esiservast tagapool Tee liik Põrkepiirete iseloomustus teega paralleelselt lähtejoonest kaldega väljapoole Üks sõidutee 100 m - Kaks sõiduteed 140 m - Tahasõitmine Üks sõidutee 80 m 60 m Kaks sõiduteed 100 m 60 m 2) Juhul, kui põrkepiirdel libisemist ja selle taha sõitmist välistavast pikkusest L 2 saa kinni pidada, kontrollitakse, kas vajalikku ohutust on võimalik tagada põrkeleevenditega. 3) Eespool nimetatud põrkepiirde pikkuse L sisse arvestata terminale. 4) Kui vahemaad põrkepiirete vahel on väikesed, tuleb kaaluda katkematu põrkepiire rajamise otstarbekust Katkestused 1) Põrkepiirete katkestused on lubatud vaid põhjendatud juhtudel. Katkestused peavad olema võimalikult lühikesed. 2) Põrkepiirete katkestusi tuleb vältida eriti väikeste plaanikõverikega teelõikudel. Kontrollitakse, kas mahasõite saab nihutada kohtadesse, kus põrkepiirded pole vajalikud. 3) Reeglina tohi mahasõidud põhjustada põrkepiirete katkestamist. Kui katkestusi siiski vältida saa, paigaldatakse põrkepiirded ülekattega vastavalt joonisele

19 kalle 1:20 T põrkepiire mahasõit T > 20 m põrkepiire Joonis 10. Põrkepiirde katkestus mahasõidu kohal 4) Katkestused ühe sõiduteega teedel ning vältimatult vajalikud katkestused kahe sõiduteega teedel (ettevõtete sissesõidud, juurdesõidud sademevee bassnidele) tehakse vastavalt joonistele 11 a kuni d. 5) Kui katkestusalal kokkupõrkeohtu pole, paigaldatakse põrkepiire ja terminalid suunamuutusega (vt joonis 11a). Seejuures peaks kõrvalekalle nii põrkepiirdel kui ka terminalil võimalusel olema 1:12 lähtejoonest väljapoole. 6) Juhitavuse kaotanud sõidukite sissetungimist ohukohtadesse saab takistada raadiustega, valides need võimalikult suured (vt joonised 11c ja 11d). Seejuures tuleb põrkepiirded, kus see võimalik on, paigaldada kõrvalekaldega 1:12 lähtejoonest väljapoole. Kõigil juhtudel peab raadiustega põrkepiire lõppema terminaliga või liituma tse põrkepiirdega. põrkepiire T T põrkepiire kalle 1:12 kalle 1:12 Joonis 11a. Põrkepiirete katkestus terminali ja põrkepiirde suuna muutusega põrkepiire T T põrkepiire Joonis 11b. Suunamuutuseta põrkepiirde katkestus terminaliga põrkepiire põrkepiire Terminal või ühendus tse põrkepiirdega Terminal või ühendus tse põrkepiirdega kõverik kõverik kalle 1:12 kalle 1:12 Joonis 11c. Põrkepiirde katkestus kõverike ja põrkepiirde suunamuutusega 19

20 põrkepiire põrkepiire Terminal või ühendus tse põrkepiirdega kõverik Terminal või ühendus tse põrkepiirdega kõverik põrkepiire Joonis 11d. Põrkepiirde katkestus kõverikega, kuid ilma põrkepiirde suunamuutuseta Üleminekud Üleminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/või erineva toimivusega põrkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel ühendatud. Nõutavad ohjeldamise tasemed on esitatud ptk Terminalid 1) Põrkepiiretele nähakse alati ette terminalid (vt joonist 12). Nõutavad toimivusklassid on esitatud ptk m ohukoht L 0 L 2 põrkepiire T Joonis 12. Liiklussaare ots põrkepiirde ja terminaliga 2) Liiklussaarelt algavate sõiduteede äärsete piirete terminalide vahekaugus peab olema vähemalt 3 m (vt joonist 13). 20

21 30 m L L L 2 põrkepiire ohukoht L T 30 m L2 b 3m põrkepiire T Põrkeleevendid Joonis 13. Liiklussaare ots põrkepiirete ja terminalidega 1) Põrkeleevendid võivad olla vajalikud, kui ohukohad asuvad kriitilise kauguse piires (vt ap ja joonist 14) ning põrkepiirde nõutud pikkust L 2 pole võimalik ap kohaselt saavutada. Põrkeleevendite kasutamine loob eeldused suurema ohutuse tagamiseks. Sellega seotud tehniliste omaduste klasse käsitletakse ptk 2.4. T 30 m L ohukoht L 30 m L põrkepiire põrkeleevendi Funktsionaalselt korrektne ühendus põrkepiirdega Joonis 14. Liiklussaar põrkeleevendiga ohukoha ees 21

22 3.4. Eraldusribad ja külgeraldusribad Põrkepiirded 1) Kahe sõiduteega teedel, lubatud kiirusega V l > 50 km/h on võimaliku ohu korral eraldusriba ja külgeraldusriba põrkepiirded olulise tähtsusega. 2) Põrkepiirete paigaldamisel eraldusribale ja külgeraldusribale on mitmesugusd erinevaid võimalusi: keskel asuv kahepoolne põrkepiire; keskmest nihutatud kahepoolne põrkepiire; ühepoolne põrkepiire eraldi toimivusega mõlemas servas; ühepoolne põrkepiire ühise toimivusega mõlemas servas. 3) Kahepoolne põrkepiire paigaldatakse üldjuhul keskele. Kui see ole mingil põhjusel, nt peatumisnähtavuse tagamise, vee ärajuhtimise, torude ja kaablite olemasolu tõttu võimalik, võib kahepoolse põrkepiirde paigaldada keskmest nihutatult. 4) Kui ohukohad asuvad eraldusribal või külgeraldusribal, paigaldatakse eraldi, tnetsest sõltumatult toimivad ühepoolsed põrkepiirded (vt joonist 15). Ohjeldamise taseme määramisel vaadeldakse sel juhul külgeraldusribasid nagu eraldusribasid maantee keskel. 5) Kahepoolsed põrkepiirded muudetakse ohukoha ees kaldega 1:20 ühepoolseteks. 6) Hoiduda tuleb kahepoolsete ning kahe ühepoolse põrkepiirde sagedasest vaheldumisest. Ülesõitudel eraldusribast tuleb kasutada samu sõidukipiirdesüsteeme nagu kõrvalasetsetavatel teelõikudel. 7) Eraldusribal või külgeraldusribal põikkaldega 1:10 tuleb eelistada kahe ühepoolse põrkepiirde paigaldamist. 8) Järgitakse vajalike terminalidele (vt p 3.4.3), üleminekutele (vt p 3.4.2) ja põrkeleevenditele (vt p 3.4.4) kehtivaid nõudd. põrkepiire L L 1 kalle 1:20 30 m 30 m kalle 1:20 ohukoht Joonis 15: Põrkepiire eraldusribal asuva ohukoha ees 22

23 lähtejoon lähtejoon Ohjeldamise tasemed 1) Kahe sõiduteega teedel, lubatud kiiruse V l > 50 km/h paigaldatakse eraldusribale pidev põrkepiire ohjeldamise tasemega H2, II b ja II c ristlõigete korral ohjeldamise tasemega H1. Raskeveokite suurema väljasõidu tõenäosusega lõikudel ja liiklussageduse korral üle 3000 raskeveoki ööpäevas nähakse ette ohjeldamise tase H4b. 2) Kahe sõiduteega teedel lubatud kiirusega V l > 50 km/h paigaldatakse külgeraldusribale pidev põrkepiirde ohjeldamise tasemega H1. Lõikudel, kus kolmas osapool on eriti ohustatud (kiirteede ääres olevad tanklad ja puhkekohad või varisemisohtlikud rajatised) ja liiklussageduse korral üle 3000 raskeveoki ööpäevas nähakse ette ohjeldamise tase H2; kui aga lisandub ka raskeveokite väljasõidu suurem tõenäosus, ohjeldamise tase H4b. 3) Väljasõidu suurema tõenäosusega lõikude hindamise kohta vt ptk Töölaiused 1) Takistusvabade eraldusribade või külgeraldusribade korral määratakse suurim töölaius W sõltuvalt eraldusriba laiusest ja põrkepiirde laiusest. Lisaks arvestatakse põrkepiirde liigiga (kahepoolne või kaks ühepoolset põrkepiiret eraldi või ühise toimega) ning nende asukohta (keskel või keskelt nihutatud, vt joonisd 16a kuni 16 d). Kahepoolsete põrkepiirete ja koos toimivate ühepoolsete põrkepiirete korral tohib nende töölaius ulatuda maksimaalselt kuni lähtejooneni. 2) Eraldusribadel ja külgeraldusribadel paiknevate ohukohtade puhul määratakse põrkepiirete nõutav töölaius vastavalt ap ) Põrkepiirete esiserv peab olema lähtejoonest 1,5 m kaugusel (vt joon 7). Põhjendatud erandjuhtudel võib kaugust vähendada. Vajaliku nähtavuse tagamine võib nõuda suuremaid kaugusi. 4) Kahe ühepoolse, eraldi toimiva põrkepiirde paigaldamisel pruugi nende töölaiused ühtida (erinevate töölaiuste korral on suurem määrav). See piirang kehti ühepoolsetele põrkepiiretele, mille kohta on EVS-EN kohase põrketesti abil tõendatud, et need toimivad koos. eraldusriba laius a B a sõidurada sõidurada a = põrkepiirde esiserva kaugus lähtejoonest B = põrkepiirde süsteemi laius W W W = suurim töölaius Joonis 16a. Kahepoolne, keskele paigaldatud põrkepiire 23

24 lähtejoon lähtejoon lähtejoon lähtejoon lähtejoon lähtejoon a B eraldusriba laius a sõidurada sõidurada W a = põrkepiirde esiserva kaugus lähtejoonest B = põrkepiirde süsteemi laius W W = suurim töölaius Joonis 16b. Kahepoolne, keskmest nihutatud põrkepiire eraldusriba laius B B a a sõidurada W W sõidurada a = põrkepiirde esiserva kaugus lähtejoonest B = põrkepiirde süsteemi laius W = suurim töölaius Joonis 16c. Ühepoolne, eraldi toimiv põrkepiire mõlemas servas eraldusriba laius B a a sõidurada sõidurada W W a = põrkepiirde esiserva kaugus lähtejoonest B = põrkepiirde süsteemi laius W = suurim töölaius Joonis 16d. Ühepoolne, koos toimiv põrkepiire mõlemas servas Üleminekud 1) Üleminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/või erineva toimivusega põrkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel ühendatud. Nõutavad ohjeldamise tasemed on esitatud ptk Terminalid 1) Eraldusribade ja külgeraldusribadele algusesse nähakse ette terminalid. Sellega seotud toimivusklasse on käsitletud ptk 2.3. Ohukohtade olemasolu korral järgitakse ap esitatud pikkusi L 2 (vt joonist 17). 2) 24

25 3) Ajutiselt avatud eraldusribast ülesõitude juurde nähakse kasutusperioodil ette terminalid. 4) ohukoht või L 2 põrkepiire T Joonis 17. Ühepoolselt toimivad põrkepiirded koos terminalidega eraldusribade alguses või külgeraldusribal Põrkeleevendid 1) Kui eraldusribade alguses pole võimalik ap ettenähtud pikkusest L 2 kinni pidada, nähakse ette põrkeleevendi paigaldus (vt joonist 18). Nõutavad toimivusklassid on esitatud peatükis ) Juhul kui eraldusribast ülesõidu ja ohukoha vahele jääb vähem kui 50 m ning lubatud kiirust ole võimalik vähendada kuni 60 km/h, nähakse ette põrkeleevendi paigaldus (ptk 2.4). ohukoht või põrkepiire põrkeleevendi Funktsionaalselt korrektne ühendus põrkepiirdega Joonis 18. Põrkeleevendi eraldusriba ja külgeraldusriba alguses 3.5. Sõidukirinnatised rajatiste servades 1) Järgnevad nõuded kehtivad sildadele, viaduktidele ja estakaadidele ning tugisntele (edaspidi rajatised) kõrgusega üle 2 m. Muudel juhtudel kehtib ptk Sõidukirinnatised 1) Rajatistel valitakse sõidukirinnatis sõidutee välisääre kõrvale sõltuvalt ohualast allpool rajatisi Ohjeldamise tasemed 1) Rajatistel paigaldatakse äärmise sõiduraja äärde sõidukirinnatised ohjeldamise tasemega vastavalt tabelile 5. 25

26 2) Sildadele avaga alla 10 m ning truupidele kehtib ap Rajatistele nõutavad ohjeldamise tasemed Tabel 5 Teed Ohuala rajatise all V l > 100 km/h V l 100 km/h ja raskeveokite liiklussagedus > 500 a/ööp V l 100 km/h ja raskeveokite liiklussagedus 500 a/ööp V l 50 km/h kolmanda osapoole eriline ohustamine (nt intensiivselt kasutatavad peatumisalad, kahe sõiduteega teed), võrrelge ohutasemega 1 ptk 3.3 H4b H2 H2 H1 muud juhud, võrrelge ohutasemega 2 kuni 4 ptk 3.3 H2 H2 H1 äärekivi kõrgusega 0,15 kuni 0,20 m ja jalakäijarinnatis Dünaamilised läbipainded ja töölaiused Sõidukirinnatise taga peab olema piisav vahemaa dünaamilise läbipainde D või töölaiuse W tarbeks. Rekonstrueeritavatel sildadel, millel vahetata välja pealisehitust ja tugisntel tohi dünaamiline läbipaine D ulatuda üle silla või tugisna ääre. Uue pealisehitusega sildadel tohi töölaius W ulatuda üle silla ääre Pikkused 1) Põrkepiirete pikkuse kohta kehtivad ap nõuded; eriti vajalik on tagada pikkused L 2. Lisaks peab põrkepiirde täielik toimivusala ulatuma silla või tugisna algusest allakukkumist välistavale kaugusele (vt joonist 19, variant a). See tähendab, et sillale paigaldatud sõidukirinnatis oma ohjeldamise tasemega peab jätkuma silla otstest kaugemale. Kui see ole võimalik, võib sõidukirinnatis lõppeda sillal või tugisnal eeldusel, et sõidukirinnatis liitub sama ohjeldamise tasemega põrkepiirdega (ühenduskonstruktsioon, joonis 19, variant b). Ühenduskonstruktsioonide pikkustele kehtivad ap nõuded. Kui üleminekud on vajalikud, kehtivad ptk 2.2 nõuded. 26

27 Võimalik väljasõidu riski piirkond Sild Võimalik väljasõidu riski piirkond Variant a. Põrkepiire sillal Põrkepiirde pikkus L L 1 L 2 L 0 L 2 Sild Variant b. Sõidukirinnatis koos ühenduskonstruktsioonidega sillal Ühenduskonstruktsioon Sõidukirinnatise pikkus Ühenduskonstruktsioon Sild Joonis 19. Põrkepiirded silla piirkonnas Elastsete vuukide ala 1) Rajatiste elastsete vuukide alal tuleb põrkepiire paigaldada nii, et temperatuuri muutustest tingitud liikumised avaldaks olulist mõju põrkepiirde töötamisele Üleminekud 1) Üleminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/või erineva toimivusega põrkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel ühendatud. Nõutavad ohjeldamise tasemed on esitatud ptk Terminalid 1) Terminalide nõutavad toimivusklassid on esitatud ptk Põrkeleevendid 1) Rajatistelt allakukkumisohu ennetamiseks paigaldatakse rajatiste liiklussaarte otstesse põrkeleevendid (vt joonist 20). Vajalikud toimivustasemed on esitatud ptk 2.4, kui kolmanda 27

28 osapoole erilise ohustamise tõttu tule täita lisanõudd (näiteks erimeetmd raskeveokite allakukkumise vastu). võimalik eriabinõu raskeveokite allakukkumise vastu allolev liiklustasand põrkepiire põrkeleevendi Joonis 20. Põrkeleevendi paigaldus silla liiklussaarele Põrkepiirde funktsionaalne ühendamine 3.6. Rajatiste eraldusribad ja külgeraldusribad Põrkepiirded 1) Rajatiste eraldusribadel ja külgeraldusribadel sõltub sõidukirinnatise valik pealisehitiste kõrgusvahest. 2) Sõidukirinnatise töölehakkamisel tekkivad jõud tohi kahjustada rajatise konstruktsioone Ohjeldamise tasemed 1) Eraldi pealisehitistega rajatistele, milledel pealisehitiste kõrgusevahe h või vaba vahemaa l ületa 1,5 m, samuti ka ühise pealisehitisega rajatiste sõidukirinnatistele kehtivad ap nõuded (vt joonist 21). 2) Eraldi pealisehitistega rajatistel, millede kõrgusevahe h ja/või vaba vahemaa l on suurem 1,5 m, käsitletakse pealisehitisi ükstsest sõltumatute ehitistena. Sel juhul kehtivad sõidukirinnatistele ap nõuded. 28

29 Joonis 21. Rajatised eraldi pealisehitistega, h kõrgusvahe, l vaba vahemaa Töölaiused 1) Eraldi pealisehitistega rajatistele kõrgusvahega h või vaba vahemaaga l kuni 0,1 m ning ühise pealisehitistega rajatistele kehtivad sõidukirinnatistele ap väljatoodud nõuded. 2) Eraldi pealisehitistega rajatistele kõrgusevahega h üle 0,1 m ja/või vaba vahemaaga l üle 0,1 m, käsitletakse pealisehitisi ükstsest sõltumatute ehitistena. Sel juhul kehtivad sõidukirinnatistele ap väljatoodud nõuded. Tuleb arvestada, et rohkem kui 0,1 m kõrgemal paiknev pealisehitis kujutab endast ohukohta, mis võib piirata sõidukirinnatise töölaiust Elastsete vuukide ala Rajatiste elastsete vuukide alal tuleb põrkepiire paigaldada nii, et temperatuuri muutustest tingitud liikumised avaldaks olulist mõju põrkepiirde töötamisele Üleminekud 1) Üleminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/või erineva toimivusega põrkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel ühendatud. Nõutavad ohjeldamise tasemed on esitatud ptk Snad ja portaalid Põrkepiirded Massiivsed laussnad ole käesoleva juhise kohaselt käsitletavad takistustena juhul, kui nl puuduvad üle 0,1 m välja- ja sisseasted. Tunnelite ohutustehniliselt vajalikke nišše pikkusega alla 4 m võib ohukohana mitte arvestada. Laussnte ja portaalide algused, enam kui 0,1 m väljaasted ning enam kui 4 m pikkuste niššide lõpud loetakse mittedeformeeruvate sõidusuuna suhtes vertikaalsete ulatuslike takistustena (ohutase 3 ptk 3.3 ja ap , joonise 6 järgi), välja arvatud juhul, kui need on konstrueeritud nii, et kokkupõrge pole sõidukis sõitjatele ja juhile ohtlik. Töölaiuse määratlemisel kehtib ap Põrkepiirete nõutud pikkused on esitatud ap Üleminekud Üleminekute nõutud toimivusklassid on esitatud ptk

30 Terminalid Põrkepiirete alguses ja lõpus nähakse ette terminalid vastavalt ptk Põrkeleevendid Snte ja portaalide algust ning niššide lõppu saab kaitsta ka põrkeleevendite abil. Toimivusklassid on määratletud ptk 2.4. Tunneli suue üleminek põrkepiire hädaabi jalgtee Maksimaalne tõus 1:12 Põrkepiirete ja üleminekute jõude ülekandev ühendus ramp peenar ramp peenar Lisa 1. Standardite loend Joonis 22. Tunneli portaalile üleminekute ja põrkepiirete näide EVS-EN Teepiirdesüsteemid. Osa 1: Terminoloogia ja katsemeetodite üldtingimused. EVS-EN Teepiirdesüsteemid. Osa 2: Põrkepiirete, sealhulgas sõidukirinnatiste, toimuvusklassid, kokkupõrkekatse läbimistingimused ja katsemeetodid. EVS-EN Teepiirdesüsteemid. Osa 3: Põrkeleevendite toimivusklassid, kokkupõrkekatse läbimistingimused ja katsemeetodid. EVS-ENV Teepiirdesüsteemid. Osa 4: Terminalide ja üleminekute toimivusklassid, kokkupõrkekatse läbimistingimused ja katsemeetodid. EVS-EN Teepiirdesüsteemid. Osa 5: Sõidukipiirdesüsteemidele esitatavad tootenõuded ja vastavushindamine. 30

31 CEN/TR Teepiirdesüsteemid. Osa 6: Jalakäijapiirdesüsteemid. Jalakäijarinnatised. EVS-EN Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded, klassifikatsioon ja katsemeetodid. Lisa 2. Väljavõtted EVS-EN 1317-st Sõiduki kokkupõrkekatse kirjeldused (EVS-EN ) Tabel L1 Katse Kokkupõrke kiirus km/h Kokkupõrkenurk Kogumass kg Sõiduki tüüp TB sõiduauto TB sõiduauto TB sõiduauto TB sõiduauto TB sõiduauto TB jäik raskeveok TB jäik raskeveok TB buss TB jäik raskeveok TB jäik raskeveok TB liigend raskeveok Põrkepiirded ohjeldamise tasemed (EVS-EN ) Tabel L2 Ohjeldamise tasemed normaalne ohjeldamine N1 N2 Vastuvõtukatse TB 31 TB 32 ja TB 11 kõrgem ohjeldamine H1 L1 H2 L2 H3 L3 väga kõrge ohjeldamine H4a H4b L4a L4b TB 42 ja TB 11 TB 42 ja TB 32 ja TB11 TB 51 ja TB 11 TB 51 ja TB 32 ja TB11 TB 61 ja TB 11 TB 61 ja TB 32 ja TB11 TB 71 ja TB 11 TB 81 ja TB 11 TB 71 ja TB 32 ja TB11 TB 81 ja TB 32 ja TB11 31

32 Kokkupõrke tugevuse tasemed (EVS-EN ) Tabel L3 Kokkupõrke tugevuse tase A ASI 1,0 B ASI 1,4 C ASI 1,9 Teguri väärtused ja THIV 33 km/h Normaliseeritud töölaiuse tasemed (EVS-EN ) Tabel L4 Normaliseeritud töölaiuse tasemete klassid Normaliseeritud töölaiuse tasemed W1 W2 W3 W4 W5 W6 W7 W8 W 0,6 m W 0,8 m W 1,0 m W 1,3 m W 1,7 m W 2,1 m W 2,5 m W 3,5 m Tabel L5 Terminalid sõiduki kokkupõrkekatse tingimused ja toimivusklassi (EVS-ENV ) Toimivusklass P2 P4 Asukoht A A U Juurdesõit frontaalne, ¼ nihutatud sõiduraja küljele Katsed Sõiduki mass kg Kiirus km/h Katse tähis TT külg, 15, 2/3 L TT D külg, 165, 1/2 L TT U frontaalne, ¼ nihutatud sõiduraja küljele TT frontaalne keskel TT külg, 15, 2/3 L TT D külg, 165, 1/2 L TT

33 Tabel L6 Terminalid väljumisala mõõdud Z a ja Z d (EVS-ENV ) Z klassid Lähenemiskülg Z a (m) Eemaldumiskülg Z d (m) Z Z Z 3 4 ilma piiranguta Z 4 6 ilma piiranguta x y Terminalid külgsuunalise jäävnihke piirkonnad (EVS-ENV ) Klassi tähis Külgnihe (m) 1 D a 0,5 2 1,5 3 3,0 1 D d 1,0 2 2,0 3 3,5 4 > 3,5 Tabel L7 Katse TC Tabel L8 Põrkeleevendid sõiduki kokkupõrkekatse kirjeldused (EVS-EN ) Sõiduki kogumass Kiirus Lähenemine (kg) km/h TC TC Eesmine keskel TC TC TC TC Eesmine ¼ sõiduki nihkega 900 TC TC Laupkokkupõrge ( keskel) 1300 TC nurga all TC TC TC Külgkokkupõrge 15 nurga TC all 100 TC TC Külgkokkupõrge 165 nurga 1300 TC all TC

34 Põrkeleevendid tagasisuunava ala mõõtmed (Za ja Zd) (EVS-EN ) Tabel L9 Lähenemiskülg Eemaldumiskülg Z klassid Za (m) Zd (m) Z1 4 4 Z2 6 6 Z3 4 4 m (katse 3, joonis 3) Z4 6 6 m (katse 3, joonis 3) Tabel L10 Põrkeleevendid külgsuunalise jäävnihke alad (Da ja Dd) (EVS-EN ) Nihe Klassid, D Da (m) Dd (m) D1 0,5 0,5 D2 1,0 1,0 D3 2,0 2,0 D4 3,0 3,0 D5 0,5 0,5 (katse 3, joonis 3) D6 1,0 1,0 (katse 3, joonis 3) D7 2,0 2,0 (katse 3, joonis 3) D8 3,0 3,0 (katse 3, joonis 3) 34

35 Juhis on koostatud Richtlinien für passiven Schutz an Strassen durch Fahrzeug- Rückhaltesysteme (RPS), Ausgabe 2009 alusel. 35

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_1317_5;2007+A2;2012_et

Microsoft Word - EVS_EN_1317_5;2007+A2;2012_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2013 Jõustunud Eesti standardina: mai 2012 TEEPIIRDESÜSTEEMID Osa 5: Sõidukipiirdesüsteemidele esitatavad tootenõuded ja vastavushindamine Road restraint

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Slide 1

Slide 1 8 tund 15. Sõidukiirus Mille järgi valid sõidukiiruse? (1)Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 km/h; 2) asulasisesel teel 50 km/h; 3) jääteel 10 25 km/h või 40 70km/h, kui jää paksus

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai Sissejuhatus Jalgratas on sõiduvahendina muutumas üha populaarsemaks ja igapäevaliikluses kohtab jalgrattaid sagedamini kui kunagi varem. Rohkem kui kunagi varem on päevakorral ka jalgratturite turvalisus.

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges 2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Leping siirde7045 vahearuanne 3

Leping siirde7045 vahearuanne 3 SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE SIIRDETEGURITE KORRIGEERIMINE Lõpparuanne Teedeinstituut 3/-61/L MAANTEEAMET Tallinn 28 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE

Rohkem

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc 10/2002 Kvaliteedi kriteeriumid Doka rendiraketisele Doka seinapaneel Frami ja lisatarvikud 1 Sissejuhatus Järgnevad kvaliteedi kriteeriumid on Doka rendimaterjali väljastamise ja tagastamise aluseks.

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1 EESTI STANDARD GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1: General rules EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Geotehniline projekteerimine. Osa

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESTI STANDARD LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Linnatänavad põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 Linnatänavad. Standardi kavandi koostasid

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED 1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA... 5 1.1 ÜLDANDMED... 5 1.1.1 Ehitise asukoht... 5 1.1.2 Projekteerija... 5 2 ALUSDOKUMENDID... 6 2.1 LÄHTEANDMED... 6 2.1.1 Tellija lähteülesanne... 6 2.1.2 Eskiis, eelprojekt

Rohkem

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul - KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul ja Eve- Mai Valdna Kujundus, küljendus ja illustratsioonid:

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

DE_loeng5

DE_loeng5 Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

untitled

untitled et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

How to use

How to use RAUDTEEDE PROJEKTEERIMINE JA RAUDTEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS KEES VANAMÖLDER 1 Ettekande sisu 1. Sissejuhatus. Mõisted. Raudtee konstruktsioon, sarnasused / erinevused autoteedega 2. Uute raudteede ehitus.

Rohkem

28 29

28 29 28 29 CARGO TIPPER KÕRGE VÕIMEKUS MADAL RASKUSKESE Iga BJT haagis on konstrueeritud ühte eesmärki silmas pidades - pakkuda teile parimat. Haagised on valmistatud vastavalt klientide tagasisidele, lähtudes

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2:

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: EESTI STANDARD TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: Tanks EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Teraskonstruktsioonid. Vedelikumahutid on välja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

est_002575_DM-FC indd

est_002575_DM-FC indd (Estonian) DM-FC0001-00 Edasimüüja juhend FC-M820 / FC-M825 SM-BB71 / SM-CR82 OLULINE MÄRKUS See edasimüüja juhend on mõeldud eelkõige professionaalsetele jalgrattamehaanikutele. Kasutajad, kes ei ole

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht: Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht:   Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o Liikluslahendus OÜ Välja 9, 50303 Tartu reg nr 11999509 koduleht: www.liikluslahendus.com Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse osakond Vaksali tn - Näituse tn ristmiku liikluskorralduse

Rohkem

ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON vastavalt järgneva määruse (EL) Nr. 305/2011 lisale III: lisale III Elektritööriistadega kasutatavad Hilti kinnitid X-P 20 B3

ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON vastavalt järgneva määruse (EL) Nr. 305/2011 lisale III: lisale III Elektritööriistadega kasutatavad Hilti kinnitid X-P 20 B3 ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON vastavalt järgneva määruse (EL) Nr. 305/2011 lisale III: lisale III Elektritööriistadega kasutatavad Hilti kinnitid X-P 20 B3, X-P 24 B3, X-P 20 G3 ja X-P 24 G3, mis on mõeldud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tall

Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tall Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE 21157 VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. LÄHTEANDMED

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям

Rohkem

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõbehall Tehasetähis (VINkood) Valmistajamaa Rootsi Esmane

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem