C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava"

Väljavõte

1 C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Koolitaja Õppekava nimetus Õppeviis Koolituse liik Liiklusteooria õppemaht Sõiduõppe maht Õppetöö keeled Kontrollivorm OÜ Fixum AK C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe kursus vähemalt 20 akadeemilist tundi vähemalt 10 sõidutundi eesti, vene eksam, vahetest Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooriaeksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 60 küsimusest. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 54. Eksam kestab kuni 45 minutit. Eesmärgid Sisu Õpiväljundid Õppetöö alused korralduslikud E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga teemade ploki lõpus ette nähtud kohustuslikud vahetestid, mille eesmärk on kontrollida vajalike õpiväljundite saavutamist. Teooriaeksamile lubatakse õppurit pärast vahetestide edukat sooritamist. Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas C-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks. Õppeained on toodud allpool. Õpiväljundid on esitatud allpool. Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad ning MKMi määruse nr 54 Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele nõuetele. Juhi ettevalmistus toimub täiendusõppe korras liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse. Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö raames antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul on elektroonilise õppevormi osakaal kuni 100%. Õppesõitude minimaalne maht on 10 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud (+/-). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppurit pärast õppeainete Sõiduki käsitsemine ja Sõiduki juhtimine õppeplatsil läbimist. Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Sõiduõppe aine Sõiduki juhtimine õppeplatsil toimub õppeväljakul. Õppeaine Sõit individuaalprogrammi järgi läbimine ei ole kohustuslik. Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi. 1

2 Õppematerjalide loend Liiklusreeglid lihtsas keeles (J. Ess, 2019); Nutikad testid (Liikluslab, 2019); "Veoautojuhi õppematerjal" (EAKL 2016); "Testid C-kat" (OÜ Fixum AK 2018); Teooria.ee elektrooniline õppekeskkond Õppekavarühm Õpingute alustamise tingimused Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad. Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni a määruse nr 60 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad alusel. Kinnitatud Õppekava on kinnitatud

3 Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud Teooriaõpe Sõiduõpe Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde 1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 1. Sõiduki käsitsemine 2. Sõiduki tundmine 2. Sõiduki juhtimine õppeplatsil 3. Liiklusohutus 3. Sõiduki juhtimine liikluses 4. Liikluspsühholoogia 4. Sõiduki juhtimine erioludes 5. Liiklusalased seaduse ja määrused 5. Õppesõit individuaalprogrammi järgi 6. Teooriaeksam Õppetundide arv kokku vähemalt 20 Sõidutundide arv kokku vähemalt 10 Jätkuõpe Teooriaõpe Sõiduõpe Teema Õppetunde Teema Sõidutunde JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral (õppemaht määratakse individuaalselt) JÕ. Jätkuõpe 2 Kokku jätkuõppes vähemalt 2 3

4 Õpiväljundid 1. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE 1.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses Liiklusreeglite õppe eesmärk on: süvendada liiklusreeglite tundmist, kindlustamaks lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ning looduskeskkonna suhtes; taotleda ohutu liiklemise põhimõtete omaksvõttu; arendada riskiteadlikkust; arendada objektiivse enesehinnangu võimet Mõisted Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega: anda teed; eesõigus; peatumine; parkimine; hädapeatumine; manööver; möödasõit; pööre; ümberpõige; liiklusõnnetus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ka järgmisi mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega: sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse alusel; sõiduk, mootorsõiduk, auto, mootorratas, haagis, poolhaagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed, traktor jt liikurmasinad; autode liigitus kategooriate ja tüübi järgi; esmane juhiloa omanik ja piiratud juhtimisõigus; halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg; liikleja, juht, sõitja, jalakäija; liikluskorraldusvahend; tee, sõidutee, peatee, sõidurada, sõidurida, eraldusriba, kõnnitee, teepeenar, ülekäigurada, jalgrattatee; teega külgnev ala; asula; tegelik mass; tühimass; registrimass; teljekoormus; valmistajakiirus Liikluskorraldus Isikud, kes kontrollivad ja korraldavad liiklust 4

5 Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluse reguleerija ja pädeva ametiisiku vastavaid õigusi ja kohustusi Reguleerija märguanded Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada pildi abil reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral Foorid Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada foori tulede kõiki tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral Liiklusmärgid ja teemärgised Pärast koolitust peab õpilane tundma ja oskama: selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi; selgitada liiklusmärkide mõjupiirkondi; selgitada joonistel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust Juhi märguanded Suunamärguanded selgitada, kuidas anda hoiatusmärguannet suunatuledega ja käega enne sõidu alustamist, pööret, ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist; selgitada ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral; põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust; selgitada, millal kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka Pidurdamis- ja peatumismärguanne selgitada pidurdamis- ja peatumismärguande vajadust; kuidas piduritule(de) rikke korral seda käemärguandega asendada Helisignaal Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas tohib anda helisignaali Valgussignaal Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus antakse valgussignaali sõiduki põhitulede vilgutamisega Sõiduki paiknemine Paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal, sõiduraja valik Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada: sõiduki paiknemist asulas ja asulavälisel teel; ristmikku ületava sõiduki paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku; sõiduki paiknemist enne ja pärast vasak- või tagasipööret; otse sõitva sõiduki paiknemist; sõiduki paiknemist enne ja pärast parempööret; millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele; trammiteel sõitmise korda; sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades sõiduki laiust ja vajalikku külgvahet Pikivahe eessõitva sõidukiga ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes; millest sõltub ohutu pikivahe. 5

6 Teeandmiskohustus Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada: teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost; kuidas peab tegutsema juht, kellel on teeandmiskohustus; joonise abil juhi tegutsemist seal, kus puuduvad liikluskorraldusvahendid (kehtib parema käe reegel); juhi tegutsemist, kui alustatakse liikumist sõidutee äärelt või teepeenralt; juhi tegutsemist, kui sõidetakse teele teega külgnevalt alalt; juhi tegutsemist, kui kasutatakse kiirendusrada; juhi tegutsemist pöördel ristmikult välja sõites; juhi tegutsemist, millega ta peab arvestama, kui ühissõiduk väljub tähistatud peatusest; juhi tegutsemist väljasõidul peateele Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid Tegutsemine möödasõidul või möödumisel möödasõidu ja möödumise erinevust; ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi; ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel; vajalikke piki- ja külgvahesid; millest sõltub möödasõidutee pikkus; näidete varal möödasõidu- või möödumistee pikkuse muutumist sõidukite mitmesuguse sõidukiiruse ja pikkuse korral; miks on möödasõit (möödumine) mõnedes kohtades ja olukordades keelatud Möödasõidu keeld Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohte ja teadma, miks ja kus ning mis olukorras ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, st: piiratud nähtavusega teelõigul; kui tagasõitja on alustanud möödasõitu; kui eessõitev juht annab vasaksuunamärguande; vastutuleva sõiduki korral, kui tegu on riskiga; reguleerimata ülekäigurajal; raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda; ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, märkida erandid, millal möödasõit on lubatud Sõidukist möödumise keeld Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada ja teadma kohti, miks ja kus ning mis olukorras ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, s.t: piiratud nähtavusega teelõik, kui puudub teekattemärgistus; reguleerimata ülekäigurajad; aeglustusrajad, teepeenar või ühissõiduki peatuskoha teelaiend Möödasõit või möödumine eri laadi sõidukitest ohte, mis tekivad autorongist või puksiirrongist möödasõidul (möödumisel); ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödasõidul (möödumisel); kuidas mööda sõita (mööduda) teetöömasinatest; ohte, mis tekivad möödasõidul (möödumisel) kaherattalistest sõidukitest; kuidas ära tunda aeglasi sõidukeid; sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte. 6

7 Tegutsemine vastu sõitva sõiduki korral Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas sellises olukorras erisugustes tingimustes tegutseda Sõidukiirus Üldnõuded sõidukiiruse valikul selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust; tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul; selgitada, miks peab sõidukiirus olema väike: tihedalt asustatud piirkonnas; kui nähtavus on vähenenud (sõltuvalt päevaajast või ilmaoludest); ristuva liikluse korral või kohtades, kus see võib esineda; järskudes kurvides; tõusuharjal ja teistes piiratud nähtavusega kohtades; pimestumise korral; vastu sõitvate sõidukite korral kitsal sõiduteel; libedal teel; lähenemisel ühissõiduki peatuskohale, kus on sõidukisse sisenejaid või väljujaid; kui sõiduk läheneb lastele, kes on teel või selle läheduses; kui sõiduk läheneb loomadele; teetööde kohas; õnnetuskohast möödumisel Kiirusepiirangud Pärast koolitust peab õpilane oskama nimetada: lubatavaid suurimaid sõidukiirusi asulas ja asulavälisel teel; sõidukeid, mille lubatud suurim sõidukiirus on asulas või asulavälisel teel kehtestatud piirkiirusest väiksem Peatumine ja parkimine Peatumise ja parkimise üldnõuded peatumise ja parkimise üldisi nõudeid; sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu Sõiduki peatamise kohad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit peatada: asulas ja asulavälisel teel, ka kõnniteel või teepeenral; sõidutee paremal või vasakul äärel; ristmiku läheduses; ülekäiguraja ja jalgrattatee läheduses; raudtee või trammiteega ristumise koha läheduses; tõusuharja või kurvi läheduses; teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha läheduses; ühissõidukipeatuse läheduses; haljasala läheduses; liiklusmärgi või foori läheduses; teekattemärgise läheduses Sõiduki parkimiskohad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit parkida: 7

8 ristmikul; raudtee või trammiteega ristumise kohas; ühissõidukipeatuses; teega külgneva ala sisse- või väljasõidukohas; tähistatud parkimiskohal; teekattemärgistusel; peateel; aeglustus- ja kiirendusraja läheduses; kõnniteel või teepeenral Õpilane peab oskama selgitada: kes võib kasutada parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga puudega inimese sõiduk või teekattemärgisega puudega inimese sõiduki parkimiskoht ; abinõusid, mida peab rakendama, kui sõiduk jäetakse peatuma või parkima; kohustusi või abinõusid, mida juht peab kasutusele võtma, kui tekib hädapeatumise vajadus; kuidas toimida valvega parkla kasutamisel Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad ohte, mis tekivad pööretel, tagurdamisel või ümberreastumisel; silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks; võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest Vähekaitstud liiklejad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud Juhtide erilised kohustused vähekaitstud liiklejate suhtes miks on jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalgratturid ja mopeedijuhid teistest vähem kaitstud liiklejad; miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses; kuidas liikluskeskkond laste ohutust mitmel moel mõjutab; joonise abil laste võimalikke tegevusi liikluses; erilisi ohte sõidu alustamisel, pööretel ja tagurdamisel, kui läheduses on lapsi; kuidas juht võiks ette näha olukordi ülekäigurajal või jalgrattateel; milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse korral; probleeme, mis halvendavad vanurite ja nägemis-, kuulmis-, liikumis- ning vaimupuudega inimeste liikumisvõimalusi; milline on ohutu sõit möödumisel vähekaitstud liiklejatest; juhi kohustusi sõiduteel vastutulevate jalakäijate ning jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel; juhi kohustusi sõitmisel kõnniteele või teepeenrale, kui seal on teisi liiklejaid; juhi kohustusi ühissõidukisse sisenejate ja sellest väljujate suhtes Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega Ohutusseadmed, liiklusmärgid ja teemärgised 8

9 näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal; selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad Rööbastee ületamine kuidas jaotada tähelepanu, kui juht läheneb raudteele või trammiteele; kasutatavate liikluskorraldusvahendite tähendusi; kasutatavate märguvalgustite ja fooride tähendusi; tegureid, mis mõjutavad kiiruse valikut lähenemisel raudteele või trammiteele; käitumist eri ristumiskohtade ületamisel; näidata kohti, kus tuleb seisma jääda lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks, kui on olemas tõkkepuu, ja siis, kui seda ei ole; juhi tegevust hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal või trammiteel Valgustusseadmete kasutamine tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes; tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi Mootorsõiduki pukseerimine pukseerimise mooduseid ja tingimusi; pukseeriva sõiduki ja selle juhi nõudeid; pukseeritava sõiduki ja selle juhi nõudeid; ühenduslüli nõudeid; pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid; millistel juhtudel on pukseerimine keelatud; tuua näiteid ohtudest, mis on seotud pukseerimisega Autorongiga sõitmine Pärast koolitust peab õpilane tundma autorongi tähistamist ja sellega sõitmise iseärasusi ning oskama tuua näiteid ohtudest, mis tekivad autorongiga sõitmisel Liiklus õuealal Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada: õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi; kehtestatud piiranguid ja nende vajadust Liiklus kiirteel kiirteele sõitmise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega; kiirteel liiklemise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega; kiirteel liiklejatele kehtestatud keelde Liiklus muutsuunaliiklusega teel Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi. 9

10 Sõit tunnelis Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid Sõit jääteel Pärast koolitust peab õpilane teadma: kehtestatud sõidukorda; ohutut kiirust ja pikivahet; ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu Sõit sadamates Pärast koolitust peab õpilane tundma: kehtestatud sõidukorda sadamates ja parvlaevade ületuskohtades; ohutusnõudeid parvlaevadel Piiripunktide läbimine Pärast koolitust peab õpilane tundma autoga piiripunktide läbimise korda Sõiduki tundmine Sõidukite liigitus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse Sõiduki seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund Üldpõhimõtted näidata sõiduki põhiosi: šassii, mootor, toitesüsteem, elektriseadmed, jõuülekanne, rool, pidurid, rattad, lisaseadmed, turvavarustus; käsiraamatu abil selgitada sõiduki neid tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel; leida registreerimistunnistuselt sõiduki põhiandmeid; selgitada, kuidas sõiduki korrapärane kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja keskkonnakahjulikku mõju; selgitada kütuse, õlide ja sõidukipuhastus- ning hooldusvahendite mõju keskkonnale Sõiduki osad Mootor: selgitada mootori mehhanismide ja süsteemide vastastikust koostööd; tuua näiteid olukordadest, kus esineb vingugaasimürgistuse oht; tuua näiteid sellest, kuidas avastada puudusi väljalaskesüsteemis; selgitada õlitussüsteemi hooldust; selgitada jahutussüsteemi hooldust; kirjeldada külma ja sooja mootori käivitamise erisusi; kirjeldada käivitussoojendi töö põhimõtet; kirjeldada tühikäigul töötamist; kirjeldada müra tekkimise põhjusi; kirjeldada keskkonnakahjulikku mõju. 10

11 Toitesüsteem: selgitada kütuseliike ja ohutusnõudeid kütuse kasutamisel; joonise abil selgitada toitesüsteemide üldehitust ja otstarvet; selgitada mootori heitgaaside koostisele esitatud nõudeid ja nende gaaside mõju tervisele; selgitada mitmesuguse pihustuskvaliteediga diislikütuse heitgaaside mõju keskkonnale; selgitada diislikütuse valikut vastavalt aastaajale Elektriseadmed: näidata joonisel generaatori, generaatoririhma, aku, kaitsmete ja mõõdikute asukohta ning kirjeldada nende otstarvet; selgitada aku ebaõige käsitsemise tagajärgi; kirjeldada, kuidas kontrollitakse aku vedelikutaset; näidata valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust; näidata auto ja haagise vahelisi elektriühendusi Jõuülekanne: selgitada jõuülekannete skeeme; näidata joonisel jõuülekande agregaatide asukohta ja kirjeldada nende otstarvet; selgitada jõuülekande liiklusohtlikke rikkeid Rool: selgitada rooli ülesannet, ehitust ja võimalikke rikkeid; selgitada võimendiga rooli tööpõhimõtet; selgitada roolivõimendi rikete võimalikke tagajärgi; selgitada ohte roolivõimendiga auto pukseerimisel; kirjeldada rooliajami liiklusohtlikke rikkeid; selgitada esirataste vale seade tagajärgi Pidurid: selgitada piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid; selgitada õhkpiduri tööpõhimõtet; selgitada, kuidas leida pidurite rikkeid; selgitada mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet; selgitada eri liiki abipidurite (näiteks mootoripiduri) tööpõhimõtet; selgitada mitteblokeeruva piduri (ABS) iseärasusi; selgitada ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel; selgitada mitmesuguste haagistel kasutatavate pidurisüsteemide tööpõhimõtteid Rattad: selgitada eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust; 11

12 selgitada rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi; selgitada naastrehvi kasutamise eeskirju ja nõudeid; selgitada vale rehvirõhu tagajärgi; selgitada tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata; selgitada ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiilunud võõrkeha; nimetada rataste nõrga kinnituse tundemärke; selgitada sõiduviisi mõju rehvide kulumisele; selgitada eri rehvitüüpide valiku aluseid Sõiduki sõidutehnilised omadused Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas mõjutavad auto sõidu- ja keskkonnaomadusi: veotelgede arv ja paigutus autol; massijaotus; diferentsiaali lukustumine või lukustamisvõimalus; veos (ka vedelik paakautos); üle- ja alajuhitavus; tuul; sõiduki gabariidi väljaulatuvad osad; rehvid ja rehvirõhk Sõiduki erivarustus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, milline otstarve on sõiduki erivarustusel: sõidumeerikul; mitmesugustel haakeseadmetel; kabiinil ja veokastil (furgoonil); kastikallutil; vahetuskerel; luuktõstukil; varuratta kinnitusel Sõiduki veos Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada ja kinnitada koormat ning katta seda nii, et koorem: poleks ohtlik kaasliiklejatele; ei piiraks juhi vaatevälja; ei varjaks sõiduki tulesid; ei varjaks numbri- ega tunnusmärke; ei suurendaks oluliselt kütusekulu; ei saastaks keskkonda Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükki-, puiste-, vedelik, suure- ja/või raskeveoste veoste ning ohtlike veoste veo põhinõudeid Sõiduki registreerimine Pärast koolitust peab õpilane oskama tuua näiteid sõiduki registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest Maanteeametis Säästlik sõit 12

13 kuidas sõidustiil mõjutab kütusekulu; välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu; seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel; kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu ja keskkonda Sõiduki mõju keskkonnale selgitada, kuidas kütuste heitgaasid ja koostis mõjutavad keskkonda; selgitada võimalusi vähendada heitgaasi kahjulikku mõju keskkonnale; tuua näiteid mitmesugustest ainetest heitgaasis ja nende mõjust inimesele ning keskkonnale; näidata linnaliikluse osa õhusaastes; selgitada, kuidas tuleb sõidukit kasutada, et ei tekiks üleliigset müra ja heitgaase; selgitada, mis võib põhjustada diiselmootori heitgaasi suurt suitsusust Ohutusnõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel Traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast tulenevad nõuded täiendavateks oskusteks ja vilumusteks osalemiseks liikluses Pärast koolitust peab õpilane: oskama arvestada traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast ning aeglasest liikumisest tulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele; teadma, et erinevate masinamarkidega liikluses osalemise eel tuleb eelnevalt omandada õiged juhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel; oskama aeglase liikumiskiirusega masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liiklusreeglite nõuetele Ülegabariidiliste masinate ja haakeriistade tähistamise nõuded ja täiendavad teadmised ning kohustused teedel liikumisel Pärast koolitust peab õpilane: oskama tähistada ülegabariidilisi masinaid ja agregaate vastavalt liiklusreeglite nõuetele; teadma täiendavatest ohtudest, mis tulenevad ülegabariidiliste masinate ja agregaatidega teedel liiklemisel Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktoritega liiklemisel ja nende hooldamisel Pärast koolitust peab õpilane: täitma kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete, taimekaitsevahendite ja jahutusvedelike kasutamisel; mitte osalema teeliikluses, kui traktori käiguosa on määrdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusid teistele liiklejatele Liiklusohutus Koolitus peab andma õpilasele: ohutunnetuse riski vältimiseks; oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumisest; oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda. 13

14 Ohuolukorra ettenägemine Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi: juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes; väheste kogemustega juhte; vähekaitstud liiklejaid; liiklejaid, kelle liikumisvõime on mingil moel piiratud; mõnede autode ja autorongi juhtimise ning liikumise eripära; sõitu eriviisil koormatud sõidukitega; sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes; sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal; loomade teele ilmumist Olukorra hindamine hinnata ohu võimalikku iseloomu; kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades; arvestada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi kujutatud olukorras Liiklusõnnetused ja kahjustused Õnnetuse iseloom Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada liiklusõnnetusi, mis võivad tekkida: teelt välja sõitmisel; kaldumisel vastassuunavööndisse; manöövri sooritamisel, kui pole antud nõuetekohast suunamärguannet; pöörde sooritamisel arvestamata õiget paiknemist; vasak- või tagasipöörde sooritamisel arvestamata tagant tulevat sõidukit; vasak- või tagasipöörde sooritamisel arvestamata vastutulevat sõidukit; kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga, mis on vasakpöördel; samaliigiliste teedega ristmiku ületamisel; kõrvalteelt peateele sõitmisel; sõitmisel peateel, jälgimata teeandmiskohustuse täitmist; reguleeritava ristmiku ületamisel; möödasõidul ühest sõidukist; möödasõidul mitmest sõidukist; reguleerimata ülekäigurajal (otsasõit jalakäijale); reguleeritaval ülekäigurajal (otsasõit jalakäijale); ristmikult välja sõites (otsasõit jalakäijale); jalgrattatee ületamisel; möödumisel ühissõidukipeatuses seisvast bussist või trollist; möödumisel trammipeatusest ja seal seisvast trammist; kui tee on halvasti valgustatud; sõitmisel piiratud või halva nähtavuse tingimustes; ulukite ilmumisel teele; tuule mõjul liikuvale sõidukile Õnnetuste ja kahjustuste omavahelised seosed Pärast koolitust peab õpilane teadma järgmisi õnnetuse liike: varalise kahjuga lõppevad õnnetused; inimvigastusega lõppevad õnnetused; 14

15 surmaga lõppevad õnnetused Õnnetuste põhjused Pärast koolitust peab õpilane oskama ohuolukorda kujutava joonise abil või tegeliku õnnetuse käigu kirjeldamisega selgitada tõenäolisi tegureid, mis võisid mõjutada õnnetuse: teket (nt alkoholi või narkootiliste ainete kasutamine); kulgu; tagajärgi Õpilane peab oskama tuua näiteid, kus juht peab tegutsema: ajapuuduses; teabepuuduses; kui ta ei saa hinnata oma võimeid õigesti Juhi piiratud võimed, mis võivad mõjutada õnnetuse teket Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha tekkivat ohuolukorda ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust Liiklusreeglid ja eetikanõuded miks liiklus peab olema reeglistatud; miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid; miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitsenõudeid; liikluskultuuri alust vastutustunnet Ohutegurid pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel Ohutegurid pukseerimisel Pärast koolitust peab õpilane teadma, millal tohib pukseerida: painduva ühenduslüliga; jäiga (varda- või kolmnurgakujulise) ühenduslüliga; osaliselt toetatuna Õpilane peab teadma: ühenduslüli kohta esitatavaid nõudeid (tähistus, pikkus); lubatud suurimat kiirust; ühenduslülist tingitud õigeid pukseerimisvõtteid; pukseeriva ja pukseeritava sõiduki juhtide vaheliste leppemärguannete vajadust ja sisu Ohutegurid autorongiga sõitmisel ühendada haagist ja poolhaagist vedukiga; kontrollida ühendusseadmete lukustust; kasutada tõkiskingi; ühendada pidurivoolikuid; ühendada elektrisüsteemi; hinnata veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevust; hinnata autorongi pidurdusvõimet; arvestada autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte; arvestada poolhaagise vibamist; 15

16 arvestada trajektoore ja tekkivaid jõude pööretel ja kurvisõidul; arvestada haagise mõju autorongi juhitavusele; arvestada nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel Autojuhi töö- ja puhkeaeg Pärast koolitust peab õpilane tundma töö- ja puhkeaja kohta käivate õigusaktide põhilisi sätteid Liikluspsühholoogia Koolitus peab andma õpilasele: lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes; oskuse hinnata ja arendada endas liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustusvõimet, vastutustunnet); teadmised juhile vajalike võimete kohta; oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja teada, kuidas selles tegutseda; eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid võimalikke liiklusõnnetusi; inimese psühhofüsioloogilisi omadusi; juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon); juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse mõtlemist ja tähelepanu jaotamise võimet Inimese psühhofüsioloogilised omadused reageerimise tähtsust, seda eriti ajapuuduses; reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi tervisest, väsimusest, joobeseisundist, emotsionaalsusest ja teistest teguritest; reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h ja m/s kohta); ärrituse mõju silmadele; vaatevälja piiratust; vaatevälja sõltuvust sõidukiiruse muutumisest; nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades; kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju; silmade pimedusega kohanemise aega; silmade valgusega kohanemise aega; nägemisteravuse sõltuvust east; nägemisillusioonide tekke põhjusi; vastu liikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu; kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus; vastu liikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu; kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont; tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust. 16

17 Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ning liikumistajuga Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju: mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale; ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale; tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure, tervislik seisund ja teised halva meeleolu kaasmõjurid); liiklusohu suurenemisele Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja sellest sõltuvalt reageerimismaad; tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaa pikkust, sealhulgas pidurite rakendusmaad (-aega), aeglustusmaad ja pidurdusmaad; kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust; pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega; sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega; tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust Näidete varal peab õpilane oskama selgitada, kuidas juht saab vältida ohuolukorda sattumist ja sõita kaitslikult Erilised isikuomadused pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks ohtliku iseloomuga käitumisviisideks on agressiivsus, impulsiivsus, ameti- või isikupositsiooni rõhutamine; pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning pinge mõju liiklusohutusele Juhi valmisolek liikluses osalemiseks teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme saavutamise vajadust, vastamaks hea käitumise nõuetele; vajadust tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohustust, kutseau); reaalsustaju vajadust; enesekriitilisuse vajadust; vastutustunde vajadust; noorte mees- ja naisjuhtide selliseid erinevusi oma võimete hindamisel ja rakendamisel, mis võivad olla põhjustatud rühma iseärasustest Sotsiaalsed tegurid Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad: liiklusreeglite nõuete mittetäitmisest; ühe ja sama liiklusnõude erinevast tõlgendamisest; keskkonna mittearvestamisest Õpilane peab oskama kirjeldada: mis on grupisurve (kaasliiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisurvega kaasaminek; 17

18 negatiivse grupisurve eeldusi liiklusõnnetusteks; isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele; isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele; eeskujulikku käitumist, mis avaldab teistele head mõju Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid kuidas isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist; väsimuse tunnuseid; väsimuse mõju liiklusohutusele; väsimuse mõju nägemisele; väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile; väsimuse mõju enesehinnangule; milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule; millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ning millal tohib pärast alkoholi tarvitamist juhtida sõidukit; ohte, mis tekivad, kui sõidukit juhitakse alkoholi- või narkojoobes; tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkojoobes või teatud ravimite mõju all; ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal Liiklusalased seadused ja määrused Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku Pärast koolitust peab õpilane teadma: õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid; eritalituse sõiduki tunnuseid ja nende sõidukite erimärguannetest (sinise, punase ja kollase vilkuriga) tulenevaid kohustusi teistele liiklejatele; jalgratturile ja mopeedijuhile kehtestatud nõudeid; loomveoki, looma ja käsikäruga liiklejale kehtestatud nõudeid; kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral; liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi; milline on liikluskindlustuse süsteem ja kuidas sõlmitakse kindlustuslepinguid; juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemine; sõiduki registreerimise korda; tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid; nõuded mootorsõiduki (autorongi) tehnoseisundi ja varustuse kohta; nõudeid sõiduki, veose ja sõitjate kohta; nõudeid suur- ja/või raskeveose veol; nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale; autojuhi ametikoolituse üldisi aluseid. 2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE 2.1. Sõiduki käsitsemine Sõiduki seadmete otstarve ja hooldus 18

19 lihtsa kontrollimise teel kindlaks teha vigu ja kulumist järgmistel sõiduki seadmetel: sõidu- ja seisupidur; mootori- ja abipidur; rool; rattad; jõuülekanne; diferentsiaalilukusti; põhilised elektriseadmed (valgustus- ja signalisatsiooniseadmed); väljalaske- ja heitgaasi kahjustamissüsteem; poripõlled; tahavaatepeeglid; haakeseadmed, haagised ja poolhaagised; kallutus- ja lukustusseadmed Kontrollida pidurajami tihedust ja pidurimehhanismi korrasolekut, vabastada pingest piduri vedruakut; Vahetada lampe, kaitsmeid ja rattaid Kontrollida järgmiste vedelike taset ja vajaduse korral neid lisada: kütus; mootoriõli; pidurivedelik ja külmumistõrjuki vedelik; akuvedelik; jahutusvedelik; klaasipesuvedelik; rooliõli Sõiduki ohutuse kontroll Kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele: pidurid; rattad; rool; valgustusseadmed; märgutuled; helisignaalseade; klaasipuhastid; poripõlled; tahavaatepeeglid; haakeseade; autorongi piduri- ja elektriühendused; veose paigutus ja kinnitus Otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada Otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke Sõiduki juhtimine õppeplatsil 19

20 Sõiduasend kontrollida uste suletust; kasutada juhiistme ja rooliasendi reguleerimisvõimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks Juhtimis- ja kontrollseadmed kasutada kõiki juhtseadiseid; jälgida kõiki kontrollseadmeid Tahavaatepeeglid reguleerida kõiki tahavaatepeegleid saavutamaks õiget vaatevälja sõiduasendis; kontrollida vaatevälja ja pimedat ala peapööramisega Turvavöö kasutada turvavööd õigesti; aidata sõitjatel turvavööd kinnitada ja sellest vabaneda; aidata erinevas vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust Sõiduki käivitamine, sõidu alustamine, slaalom, peatumine Pärast koolitust peab õpilane olema suuteline sooritama sõidueksami esimese järgu kõik harjutused Käivitamine Pärast koolitust peab õpilane oskama käivitada mootorit: külmalt ja soojalt; sooja, külma ja niiske ilmaga; pärast väljasuremist Sõidu alustamine anda märku enne liikumise alustamist; alustada sõitu sujuvalt suunamata pilku pedaalidele; sõidu alustamisel jälgida ümbritsevat liiklust; sujuvalt alustada sõitu tõusul Slaalom reguleerida sõidukiirust siduri abil; sõita slaalomit edasi Peatumine peatuda sujuvalt, pidurdades ettenähtud kohas; auto seismajäämisel rakendada abinõusid auto iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks. 20

21 Juhtimine Rooli pööramine hoida rooli õigesti; pöörata rooli vastavalt sõidukiirusele Sõit piiratud alal juhtida autot piiratud alal vastavalt harjutusskeemidele; sõita vasaku või parema küljega äärejoone lähedale ja peatuda nii, et rattad puudutavad seda; paigutada autot laadimisplatvomi äärde Tagurdamine tagurdamine otsesuunas; tagurdamine pöördega nii vasakule kui paremale; tagurdamine boksi pöördega Juhtimisasend Pärast koolitust peab õpilane oskama tagurdada sellises asendis, mis annab talle võimaluse täpselt manööverdada ja oma tähelepanu jaotada Tagurdamine piiratud alal Pärast koolitust peab õpilane oskama tagurdada otsesuunas ja pöördega (tagurpidi slaalom) Manööverdamine kallakul Sõidu alustamine tõusul alustada sõitu mitmesuguse kaldega tõusudel ja langudel nii edasi- kui ka tagasisuunas, seisupiduri abil ja ilma; peatada autot laugel tõusul ning hoida seda paigal siduri või sõidupiduriga Sõidu alustamine langul Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendatud seisupiduri korral valida sobivat käiku ja pärast mootori käivitamist sõita edasi- või tagasisuunas Sõiduki käiguvahetus Kõrgema ja madalama käigu lülitamine vahetada käiku; valida sobivat käiku vastavalt auto kiirusele ja mootori pöörlemissagedusele; mootoriga pidurdamiseks lülitada madalamat käiku; tõusul lülitada mõnelt kõrgemalt käigult sisse esimest käiku ja hoida siduri või sõidupiduri abil autot paigal; valida käiku nii, et väheneks kütusekulu, heitgaasi kogus ja mootorimüra Sõiduki pidurdamine sujuv ja järsk pidurdamine 21

22 pidurdada sujuvalt mitmesugustel teekatetel ja erinevatelt kiirustelt seismajäämiseni varem määratud kohal, kasutades õigeid pidurdusvõtteid; pidurdada üksteisest järsult erinevate katetega teel õigete pidurdusvõtetega, saavutamaks lühemat pidurdusteed; kasutada õigeid pidurdusvõtteid tõusudel ja langudel Tagasipööre pöörata tagasi eri laiustega teedel; pöörata tagasi ristmikul Parkimine parkida parklas: parkivate sõidukite vahele ja külgboksi; märgistatud parkimiskohale Parkida nii paremal kui vasakul teepoolel: parkivate sõidukite vahele; märgistatud parkimiskohale Tähelepanu jaotamine sõita mitmesugustes tingimustes ja olukordades; jälgida mõõdikute näite nii, et auto säilitaks valitud sõidusuuna; jaotada tähelepanu ja anda märku nii, et auto säilitaks valitud sõidusuuna Haagise ühendamine vedukiga ühendada vedukiga kerghaagist ja kontrollida ühendusi; lahutada kerghaagist vedukist; võtta kasutusele abinõusid kerghaagise iseenesliku liikuma hakkamise tõkestamiseks Sõiduki juhtimine liikluses Sõidu alustamine Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu: tee äärest, jälgides liiklust; järgides teeandmise nõudeid Sõiduki paiknemine teel Paiknemine sõiduteel valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust; kasutada teepeenart; kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid Paiknemine sõiduradadel 22

23 sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas; kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks; kasutada naaberrada möödumiseks; valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi Sõidukiiruse valik Üldised nõuded suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistataks taga sõitjaid; hoida ohutut kiirust Kiiruspiirangud hoida ühtlast sõidukiirust; hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas; valida kiirust, arvestades kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu), ilma- ja nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid ja muid liiklustingimusi; valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt; valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt võimaliku takistuse ees) Vastu sõitvad sõidukid Kiirus valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel; valida kiirust nii, et kohtumine vastutulevate sõidukitega toimuks võimalikult ohutus kohas Paiknemine valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika; jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi Sõit liiklusvoos Sõit teiste sõidukite ees kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu; kergendada taga sõitjate möödasõitu; aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks taga sõitjat ettekavatsetud peatumisest õigel ajal Sõit teiste sõidukite järel hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki mõju nähtavusele, kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust; tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi; 23

24 hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust Sõit teiste sõidukite kõrval vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal; arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust; arvestada vajalikku külgvahet Sõiduraja vahetus vahetada sõidurada tiheda liikluse korral; panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja kergendada nende manöövrit; vahetada sõidurada pidevjoont ületamata Ristmike ületamine Juhi tegevus enne ristmikku Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama: valida sobivat paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda; olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama; vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda; panna tähele tagapool toimuvat; jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk; jälgida reguleerija märguandeid; olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele; olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne Otsesõit ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmiskohustust ristmikul. Sõites otse ristmikul, peab õpilane oskama: jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda; jälgida teiste liiklejate kavatsusi; näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita; mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul; mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites Ristmikul parempöörde sooritamisega kaasnevad nõuded juhile Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmisnõudeid. Ristmikul paremale pöörates peab õpilane oskama: anda õigeaegselt suunamärguannet; sõita võimalikult pärisuunavööndi parema ääre lähedale; sooritada pööret võimalikult kitsal alal; mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid; pöörata tähelepanu vasakul toimuvale; näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; valida ohutut kiirust vastavalt pöörderaadiusele; kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart; anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele; 24

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.0

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.0 Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.10.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2011 Avaldamismärge: A-kategooria ja A1-alamkategooria

Rohkem

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges 2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad

Rohkem

Slide 1

Slide 1 8 tund 15. Sõidukiirus Mille järgi valid sõidukiiruse? (1)Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 km/h; 2) asulasisesel teel 50 km/h; 3) jääteel 10 25 km/h või 40 70km/h, kui jää paksus

Rohkem

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai Sissejuhatus Jalgratas on sõiduvahendina muutumas üha populaarsemaks ja igapäevaliikluses kohtab jalgrattaid sagedamini kui kunagi varem. Rohkem kui kunagi varem on päevakorral ka jalgratturite turvalisus.

Rohkem

VVm RT I 2001, 15, 66 Liikluseeskiri Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrus nr 48. Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6

VVm RT I 2001, 15, 66  Liikluseeskiri Vabariigi Valitsuse  2. veebruari 2001. a määrus nr 48.   Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6 2 tund 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Bussijuht Busdriver Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Bussijuht Busdriver Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Bussijuht Busdriver Õppekava kood EHIS-es 193891 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht:

Rohkem

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPP

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPP VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Transporditeenused Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 193896 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht:

Rohkem

Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister mää

Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister mää Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus algtekst-terviktekst 15.08.2004 24.03.2005 RTL

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 133517 Водитель грузовика ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus

Rohkem

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul - KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul ja Eve- Mai Valdna Kujundus, küljendus ja illustratsioonid:

Rohkem

Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister mää

Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister mää Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus terviktekst 02.07.2007 02.11.2008 Mootorsõidukijuhi

Rohkem

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõbehall Tehasetähis (VINkood) Valmistajamaa Rootsi Esmane

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

Microsoft Word - Metoodika.doc

Microsoft Word - Metoodika.doc Metoodiline materjal mootorsõidukijuhtide libedasõidu riskivältimise koolituse ning säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestatava sõiduviisi kujundamisel EESMÄRK Teede- ja sideministri

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

1 Liikluskäitumise monitooring 2014 Liikluskäitumise monitooring 2014 Aruande koostas: Juri Ess Töös osalesid: Juri Ess Stanislav Metlitski Tallinn, 2

1 Liikluskäitumise monitooring 2014 Liikluskäitumise monitooring 2014 Aruande koostas: Juri Ess Töös osalesid: Juri Ess Stanislav Metlitski Tallinn, 2 1 Aruande koostas: Juri Ess Töös osalesid: Juri Ess Stanislav Metlitski Tallinn, 2014 Eessõna Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (edaspidi LIMO) aastal 2014 läbiviidud projekti lõpparuandeks.

Rohkem

Ülevaataja atesteerimise küsimused Maanteeamet Versioon 1.10 Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused

Ülevaataja atesteerimise küsimused Maanteeamet Versioon 1.10 Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused 1.04 19.02.2015 1.05 27.04.2015 Muudetud ülevaatuse vormistamise küsimused 1.06 06.05.2015 204. 1.07 11.05.2015

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Ülaveeris

Ülaveeris SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht: Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht:   Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o Liikluslahendus OÜ Välja 9, 50303 Tartu reg nr 11999509 koduleht: www.liikluslahendus.com Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse osakond Vaksali tn - Näituse tn ristmiku liikluskorralduse

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

LIIKLUSÕPETUS III KLASSILE LIHTSUSTATUD RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS VALIKAINE Koostaja: KÄTLIN TAMM I Liiklusõpetuse aine üldalused II Liiklusõpetuse õpetamis

LIIKLUSÕPETUS III KLASSILE LIHTSUSTATUD RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS VALIKAINE Koostaja: KÄTLIN TAMM I Liiklusõpetuse aine üldalused II Liiklusõpetuse õpetamis LIIKLUSÕPETUS III KLASSILE LIHTSUSTATUD RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS VALIKAINE Koostaja: KÄTLIN TAMM I Liiklusõpetuse aine üldalused II Liiklusõpetuse õpetamise eesmärgid III Liiklusõpetuse rõhuasetused, õppesisu

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (majandus- ja taristuministri 27.08.2014.a määruse nr

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft Word - EAL rahvasprindi võistlusmäärus 2019.doc

Microsoft Word - EAL rahvasprindi võistlusmäärus 2019.doc RAHVASPRINDI VÕISTLUSMÄÄRUS Kehtib alates 01.01.2019 1. MÄÄRANG Rahvasprint on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi ralli lisakatsetele sarnastel, üldiseks liikluseks suletud teedel või territooriumidel. 2.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatuse temaatika lõiming õppe- ja kasvatustegevusesse EESMÄRK on ohutu liikumise õpetamine lasteaia siseruumides, lasteaia välisterritooriumil ning väljaspool lasteaeda. 1,5 3 aastased lapsed

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: A

Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: A Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.10.2015 Avaldamismärge: Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Bülletään nr

Bülletään nr EAL rahvasprindi karikavõistluste üldjuhend Kehtib alates 01.01.2016 1. KARIKAVÕISTLUSTE (KV) ÜLDKORRALDAJA 1.1. 2015. a KV üldkorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL) koostöös spordiklubidega. 1.2. KV

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Marite Rõõm KIIRUSTABLOODE MÕJU MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE KIIRUSKÄITUMISELE Bakalaureuse

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Marite Rõõm KIIRUSTABLOODE MÕJU MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE KIIRUSKÄITUMISELE Bakalaureuse TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Marite Rõõm KIIRUSTABLOODE MÕJU MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE KIIRUSKÄITUMISELE Bakalaureusetöö Juhendaja: professor Dago Antov Tallinn 2017 1

Rohkem

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatus on lasteasutuse õppe- ning kasvatustegevuse kohustuslik osa, mille käigus lapsed omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks.

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtest

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtest Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Vastu võetud 30.04.1999 nr 26 Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3;

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

MKM_nr_77_lisa_4_kuni 31_01_2020

MKM_nr_77_lisa_4_kuni 31_01_2020 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Sõiduki ülevaatusel

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

Rio MY19 Hinnad ja varustused KIA Rio MY19 HINNAKIRI Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1

Rio MY19 Hinnad ja varustused KIA Rio MY19 HINNAKIRI Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1 Hinnad ja varustused KIA HINNAKIRI 01.11.2018 Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1.2 LX 1,2 MPI, 84 hj Manuaal 122 5,3 12 790 1.2 EX 1,2 MPI, 84 hj Manuaal

Rohkem

BIOMEHHAANILINE TAUST- PÕHIPRINTSIIBID

BIOMEHHAANILINE TAUST- PÕHIPRINTSIIBID BIOMEHHAANILINE TAUST - PÕHIPRINTSIIBID HOIA LIIGESED NEUTRAALSES ASENDIS Siis on lihased lõdvestunud ja saavad paremini töötada Lihaste, liigeste ja kõõluste stressi põhjustavad: kokkupigistatud käed

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine

Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine 2015 Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine Liiklusohutuse osakond Maanteeamet 28.10.2015 Sisukord Sissejuhatus... 2 Töö eesmärk... 5 1. Linnalähiala

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Valguspeegelduvus põhimaanteedel aruanne_ERC _v2

Valguspeegelduvus põhimaanteedel aruanne_ERC _v2 Pilootprojekti Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mobiilne mõõtmine riigi põhimaanteedel aruanne 2017 Põhimaanteede valguspeegelduvus 2017 1 Tellija Pilootprojekti Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse

Rohkem

Remote Desktop Redirected Printer Doc

Remote Desktop Redirected Printer Doc VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Honda GL1800 GOLD WING TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mi

Honda GL1800 GOLD WING TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mi Honda TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mitmekülgsemaks, seda mitte ainult seoses uute jõudluspiirangute edasinihutamisega

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MKM_nr_77_lisa_4_alates_01_02_2020

MKM_nr_77_lisa_4_alates_01_02_2020 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Sõiduki ülevaatusel

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESTI STANDARD LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Linnatänavad põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 Linnatänavad. Standardi kavandi koostasid

Rohkem

Paavo German TALLINNA FOORIJUHTIMISKESKUS LÕPUTÖÖ Tallinn 2015

Paavo German TALLINNA FOORIJUHTIMISKESKUS LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Paavo German TALLINNA FOORIJUHTIMISKESKUS LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Paavo German TALLINNA FOORIJUHTIMISKESKUS LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2015 Mina, Paavo German..., tõendan, et

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 199780 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmasinadiagnostik Vehicle technician, level 5 техник по

Rohkem

P9_10 estonian.cdr

P9_10 estonian.cdr Registreerige oma toode ja saage abi kodulehelt www.philips.com/welcome P9/10 Eestikeelne kasutusjuhend 2 Ühendage P9 kõlar Bluetooth ühenduse kaudu oma Bluetooth seadmega, nagu näiteks ipadiga, iphone'iga,

Rohkem

A9RE06B.tmp

A9RE06B.tmp Head Quarter accelerate the future Õlivabad kolbkompressorid Nüüd ka 100%-se koormatavusega www.gentilincompressors.com Professionaalsed õlivabad kompressorid RUUMI KOKKUHOID Algselt väljavenitatud vertikaalne

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Portfolio_May2014

Portfolio_May2014 Liiklussüsteemi võimekuse suurendamine EE-LV-RU rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridoris ESTLATRUS TRAFFIC ELRI-109 01.04.2012-30.06.2014 EESMÄRK Mobiliseerida enam piiriäärseid ressursse liiklusohutuse

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

5/8/ Dacia SANDERO Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI

5/8/ Dacia SANDERO Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI 02.04.2019 VARUSTUSTASE MUDELI KOOD KERE MOOTOR KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR) ACCESS SA2-AC75GEC Luukpära Sce 75 Bensiin 54/73 manuaal 7 490 AMBIANCE SA2-AM75GEC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead

KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem