IHASTE SUVILA INTERJÖÖRI RENOVEERIMINE AASTARINGSEKS ELAMISEKS

Väljavõte

1 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppesuund Sisekujunduse eriala Meri-Liis Karu IHASTE SUVILA INTERJÖÖRI RENOVEERIMINE AASTARINGSEKS ELAMISEKS Lõputöö Juhendaja: Kalle Pabut Tartu 2015

2 Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Autor Meri-Liis Karu... Aprill

3 RESÜMEE Diplomitöö pealkirjaks on. Diplomitöö eesmärgiks on ühe konkreetse endise Nõukogudeaegse suvila näitel tutvustada võimalusi, kuidas sobitada sellisesse hoonesse sobilik interjöör. Uurimustulemusi kasutades koostab autor sisekujunduslahenduse ühele perele. Sisekujunduslahendus loodi eelkõige vastavalt kliendi vajadustele ja soovidele. Kliendi sooviks oli saada endale heledates toonides hubane kodu, samas hoides maja ajaloost tulenevat suvila hõngu. Antud maja renoveeriti diplomitöö sisekujundusprojekti järgi ajavahemikus jaanuar kuni aprill aastal. Sisekujunduslahenduse loomiseks kasutas töö autor lõputöö uurimistulemusi ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor erinevate loengute ning praktikate käigus saadud teadmisi. Diplomitöö esimeses peatükis käsitletakse suvilakultuuri Eestis läbi kolme ajaperioodi. Erialase kirjanduse põhjal uurib töö autor suvilate tekkimist, millised suvilad on olnud ja kuidas on paljud suvilad muutunud tänapäevaks aastaringseteks elamuteks. Teises peatükis kirjeldab autor antud maja ajalugu ja praegust olukorda ning piirkonna ajalugu Kolmandas peatükis tutvustab töö autor kliente, kellele tööd tehakse ja erialase kirjanduse põhjal toob töö autor välja valitud stiili põhimõtted iga toa kohta eraldi. Neljandas peatükis valmib uus sisekujundusprojekt ruumide kaupa. Detailselt kirjeldatakse seda, milline uus sisekujunduslahendus tuleb. Koostöös tellijaga valmis sisekujundusprojekt ning renoveeriti antud maja eluruumid, kus anti edasi maja ajaloost tulenevat suvila hõngu. 3

4 SUMMARY The name of the thesis is Cottage interior renovation for year-round living in Ihaste. The goal of this thesis is to show how to make a suitable year-round living interior into a former Soviet Union cottage. The author will use the results of the study for compiling an interior design project for a home for a couple. The new interior design project was guided by the preferences and needs of the customer. The main wish of a customer was to get a cozy home in bright colors, while keeping the atmosphere of a cottage. The house was renovated according to an interior design project from January, 2015 to April, To develop the interior design concept the author used the study of the thesis and knowledge obtained from lectures and practical lessons in the Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences. In the first chapter of the thesis deals with cottage culture in Estonia, during three different time periods. Using the study results of the thesis, the author explores the emergence of cottages, how have the cottages looked previously and how are so many cottages changed into year-round houses. In the second chapter the author describes the history and current situation of the house and the history of the area. In the third chapter the author describes the clients, who ordered new interior design and using the study of results of the thesis, will describe the new interior design style in every room. In the fourth chapter the new interior design project will be made and described in detail. The interior design project was compiled in cooperation with the customer and the house was renovated by giving a touch of a cottage. 4

5 SISUKORD RESÜMEE... 3 SUMMARY... 4 SISUKORD... 5 SISSEJUHATUS SUVILAKULTUUR EESTIS AASTATEL , ENSV PERIOODIL JA TAASISESEISVUMISAJAL Suvilakultuur Eestis aastatel Materjalid Suvilakultuur ENSV perioodil Suvilakooperatiivide loomine Ehitusmaterjalid Tüüpprojektid Tüüpprojekt Tüüpprojekt Tüüpprojekt Nõukogudeaegsete suvilate näited Suvila Koplimäe aianduskooperatiivis Suvila Peipsi ääres, Mehikoorma külas Suvila Peedul Suvila Kraavihalli aianduskooperatiivis Suvila Illil Suvila taasiseseisvus perioodil: suvilast elamuks HIPODROOMI 2 ASUVA MAJA AJALOOLINE TAUST JA ÜLDINE SEISUKORD Ihaste piirkonna ajalooline ülevaade Hipodroomi 2 maja ajalooline taust Hipodroomi 2 hoone üldine iseloomustus SISEKUJUNDUSPROJEKT Kliendiprofiil

6 3.2 Loodava uue sisekujundusprojekti lahenduse kirjeldus Köök Elutuba Magamistuba Vannituba SISEKUJUNDUSPROJEKT VANASSE SUVILAHOONESSE Köök Söögituba Väike tuba Elutuba Magamistuba KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Lisa 1. Esimese Eesti aja suvilad Pilt 1. Narva-Jõesuu puitsuvila Pilt 2. Narva-Jõesuu puitsuvila Pilt 3. Kadrioru Mäekalda 9 suvila Pilt 4. Kadrioru Mäekalda 11 suvila Lisa 2. Nõukogudeaegsed tüüpprojektid Pilt 1. Aiamaja tüüpprojekt Pilt 2. Aiamaja tüüpprojekt Pilt 3. Aiamaja tüüpprojekt Lisa 3. Nõukogudeaegsete suvilate näited Pilt 1. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila Pilt 2. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila Pilt 3. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila Pilt 4. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila siseviimistlus Pilt 5. Mehikoorma küla suvila enne ümberehitust Pilt 6. Mehikoorma küla suvila peale ümberehitust Pilt 7. Peedu suvila Pilt 8. Peedu suvila

7 Pilt 9. Kraavihalli aianduskooperatiivi suvila Pilt 10. Illi suvila Lisa 4. Maja enne ja peale ümberehitust Pilt 1. Maja eest enne ümberehitust Pilt 2. Maja tagant enne ümberehitust Pilt 3. Maja eest peale ümberehitus Pilt 4. Maja tagant peale ümberehitust Lisa 5. Maja seisukord enne renoveerimist Pilt 1. Magamistuba Pilt 2. Magamistuba Pilt 3. Elutuba Pilt 4. Söögituba Pilt 5. Väike tuba ahju taga Pilt 6. Köök Lisa 6. Maja seisukord peale renoveerimist Pilt 1. Magamistuba Pilt 2. Magamistuba Pilt 3. Elutuba Pilt 4. Elutuba Pilt 5. Söögituba Pilt 6. Söögituba Pilt 7. Väike tuba ahju taga Pilt 8. Köök Pilt 9. Riiul enne dekupaažtehnikat Pilt 10. Riiul peale dekupaažtehnikat Lisa 7. Korteri sisekujunduse spetsifikatsioonid Tabel 1. Magamistuba Tabel 2. Elutuba Tabel 3. Köök avatud söögitoaga Tabel 4. Väike tuba ahju taga Tabel 5. Valgustid

8 Tabel 6. Mööbel Lisa 8. Joonised Joonis 1. Asendiplaan Joonis 2. Maja lõige Joonis 3. Maja vaade eest Joonis 4. Maja vaade tagant Joonis 5. Maja vaade paremalt Joonis 6. Maja vaade vasakult Joonis 7. Vana mööblilahendus Joonis 8. Uus mööblilahendus Joonis 9. Põrandakatted Joonis 10. Valgustite, lülitite ja pistikute plaan Joonis 11. Plaan mõõtudega

9 SISSEJUHATUS Autori lõputöö teemaks on. Suvila asub Tartus, Ihaste linnaosas, aadressil Hipodroomi 2. Antud piirkond oli Nõukogudeajal aiandus- ja suvilakooperatiivide ala, kuhu inimesed said rajada oma aiamaju ja suvilaid. Tänaseks on enamus seal olevaid maju kasutusel aga aastaringsete elamutena. Antud diplomitöö käsitlebki endise aianduskooperatiivi ajal loodud suvila, kuid tänaseks elumajaks ümber ehitatud hoone uue sisekujunduslahenduse loomist. Uue lahenduse tulemusena sai algselt tagasihoidlikust ja vanaaegsest interjöörist uus ja hoone olemusega sobilikum kodu. Antud töö eesmärgiks on konkreetse maja näitel tutvustada sisekujundus võimalusi endisesse suvilasse, jättes alles suvila hõngu aga andes sellele modernse välimuse, mis sobib. Teema on aktuaalne sisekujundusvaldkonna inimestele ja neile, kes soovivad kujundada oma kodu ümber. Lõputöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse suvilakultuuri Eestis läbi kolme ajaperioodi aastatel , Nõukogude Liidu ajal ja tänapäeval. Erialase kirjanduse põhjal uuritakse, kuidas suvilad on tekkinud, millised need on olnud ja kuidas paljud suvilad on tänapäevaks muutunud aastaringseteks elamuteks. Teises peatükis käsitletakse Ihaste linnaosa ajalugu ja aadressil Hipodroomi 2 asuva hoone ajaloolist tausta ja seda, millises seisukorras oli maja enne renoveerimist. Kolmandas peatükis saab lugeda sellest, kes on need kliendid, kellele hakatakse uut sisekujundusprojekti looma ja millist stiili antud hoones kasutatakse. Erialase kirjanduse põhjal toob töö autor välja valitud stiili põhimõtteid iga toa kohta eraldi. Neljandas peatükis valmib aadressil Hipodroomi 2 asuva maja sisekujundusprojekt. Detailselt kirjeldatakse seda, milline uus sisekujunduslahendus tuleb. Töö autor lõi uue sisekujunduse Tartus, Ihaste linnaosas, Hipodroomi 2 asuvasse majja ajavahemikul jaanuar 2015.a. kuni aprill 2015.a. 9

10 1. SUVILAKULTUUR EESTIS AASTATEL , ENSV PERIOODIL JA TAASISESEISVUMISAJAL Antud peatükis kirjutab töö autor sellest, milline on olnud suvilakultuur Eestis aastatel , Nõukogude Liidu perioodil ja taasiseseisvumisajal. Saab lugeda, kuidas suvilad üldse tekkisid, millised need välja nägid, mis materjale kasutati ja kuidas tänaseks on paljudest linnaäärsetest vanadest suvilatest saanud aastaringsed elamud. 1.1 Suvilakultuur Eestis aastatel Nii nagu mujal Euroopas oli ka Eestis algselt suvila omamine ainult rikkamate pärusmaa, 1930ndatel hakati aga ehitama väikseid ja lihtsaid ühe pere nädalalõpumaju, mis pidid olema kättesaadavamad kogu keskklassile. Kuna Eesti oli tänu Peterburile heas asukohas, tekkisid siia paljud suvituspiirkonnad, nagu näiteks Kadriorg ja Narva-Jõesuu, kuhu reisisid vene aadlikud. Muulastele hakati suvituseks rajama rannikualadele uusi kuurorte ja suvituspiirkondi, näiteks Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Eestlased hakkasid suvitamisest huvituma alles pärast oma riigi tekkimist, mil hakati rajama puhkealasid muulastele mitte kuigi atraktiivses mandri siseosas. (Anniste, 2007: 16, cit Saluveer, 2001) Vene aadlike suvilad olid aga enamasti uhked ning kaunistatud puitornamentikaga, mis jättis õhulise ja romantilise mulje, selliseid suvilaid on Narva-Jõesuus (Lisa 1., Pilt 1. ja Pilt 2.), kahjuks on neid vähe säilinud ja need on halvas seisukorras. Kadrioru selleaegsete suvilate kohta võiks tuua siin kaks näidet Mäekalda 9 (Lisa 2., Pilt 3.) ja Mäekalda 11 (Lisa 1., Pilt 4.) asuvad suvilad. Mäekalda 9 on historitsistlikus, tugevate klassitsismimõjutustega stiilis suvila, millel on lopsakas karniis ja madalakaldeline katus. Mäekalda 11 suvila on poolkelpkatusega, mis viitab hilisbarokile, põhjaseinal on lai karniis. Seega on näha, et sellel ajal ehitati väga erinevaid suvilaid. 10

11 1.1.1 Materjalid Ehituses kasutati materjale, mida Eestis tööstuslikult toodeti: silikaattelliseid, keraamilisi seinatelliseid ja õõnestelliseid, tsement-põlevkivituhktelliseid, tulekindlaid ehitusplaate (TEPplaate), pillirooplaate, lupja, tsementi, keraamilisi ja tsementkatusekive ning katusepappi. Teisi materjale, mida Eesti ei toodetud imporditi, näiteks katuseplekki ja eterniiti. (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2014: 6) 1.2 Suvilakultuur ENSV perioodil Eestis aastal kehtestatud Nõukogude režiimi ametlik propaganda tähtsustas algusest peale Nõukogude töötaja sotsiaalset heaolu. Töötava inimese täisväärtuslikku puhkamist peeti väga tähtsaks aga esialgu oli puhkamise võimalus sisse seatud vaid puhkekodudes, mis olid sageli natsionaliseeritud villad. Aga isegi nendes puhkekodudes jätkuks kohti ainult üksikutele. (Estonica, ) Nõukogude ajal ehitatud suvilad paiknevad kontsentriliste (ühise keskmega) ringidena ümber suuremate linnade. Suvilad paiknevad tihedasti koos ja moodustavad sedasi madalhoonestusega tiheasustusala (Org, 2010: 11, cit Saluveer, 2001). Suvilaalad asuvad sarnaselt varem kujunenud suvituspiirkondadega raudteeliinide läheduses või mõnes looduslikult atraktiivses piirkonnas, näiteks mere või järve kaldal. Nõukogudeaegne planeerimispoliitika väärtustas põllumajandust, mistõttu suvilaalad ei paikne põllumajanduslikult väärtuslikel maadel. (Org, 2010: 11, cit Marksoo, 2005) Suvilakooperatiivid tekkisid aga alles 1960ndatel aastatel, sest nõudlus nende järgi kasvas, enne seda ei toimunud Nõukogude Liidus ühepereelamute ehitamist, sest riiklik poliitika nägi ette kompaktseid ja suhteliselt homogeenseid (ühtlane, samasugune) sotsialistlikke linnu. Alternatiiviks ühepereelamutele olid alates 1940ndate aastate teisest poolest moodustama 11

12 hakatud suvilafondid, mis tegelesid suvilate hooajalise väljaüürimisega. (Anniste, 2007: 13, cit Borén ja Gentile 2007, Holt-Jensen, 2005) Suvilaid lubati ehitada vaid suvilakooperatiividel kas üksik- või ridasuvilatena. (Veski, 1968: 424) Siiski oli ka kolmas võimalus omada oma maad ja oma maja, selleks hakkasid inimesed ära ostma tühje talumaju, see on väga populaarne ka tänapäeval. Tühje talumaju oli palju ja seda pärast aasta suurt põgenemist, aasta Siberisse küüditamist ja üldist 1950ndate aastate kolhooside loomise eest linna põgenemist. Kuna talud olid enamasti üksteisest kaugel, pakkus seal suvitamine inimestele rohkem privaatsust. Vana talu kordategemine oli ka odavam kui uue suvila ehitamine. Talumajade kasutuselevõtt aitas hoida tuhandeid talusid hävingust ja säilitada traditsioonilist eesti maastikku ja elulaadi. (Kalm, ) Inimesed olid sellel ajal nõus ükskõik kui väikese suvilamajaga või taluhoonega. Sest niigi elati Nõukogude Liidu poolt ehitatud väikestes korterites, mida algusaastatel tuli veel jagada teiste peredega, seega igasugune privaatsus ja teine elukoht, kasvõi ainult suveks oli teretulnud Suvilakooperatiivide loomine Aastal 1965 kui Eestis valitses veel Nõukogude Liit tekkisid esimesed aianduskooperatiivid. Need loodi, et aidata parandada töötajate ja nende perekonnaliikmete puhketingimusi. Aianduskooperatiivi maad olid loodud selleks, et inimesed saaksid seal kasvatada puu- ja köögivilju, sellele maale võis ehitada aiamaja, mille suurus võis olla 25 m², mida erandina lubati suurendada 35 m²-ni. (Veski, 1976: 8) Aianduskooperatiivid olid hea lahendus inimestele, sest nad said ise oma puu- ja köögivilja kasvatada, see mängis olulist rolli, sest sellel ajal oli toidukaupade puudus ja niigi pidi kasutama talonge ja seisma järjekordades, kus jagati ainult jao kaupa toitu. Aianduskooperatiivide kõrvale tekkisid ka suvilakooperatiivid Suvila suurus võis aga olla kuni 40 m². Aianduskrundi valdajale ja suvilakrundi omanikule olid loodud erinevad tingimused. 12

13 Aianduskrundi valdaja pidi istutama oma maale viljapuid ja põõsaid ning rajama peenraid. Suvila valdaja aga ei tohtinud oma krundile midagi istutada ja ei tohtinud ka oma krunti piirata. Selline nõue püstitati, et suvilatega hoonestatud piirkonnad säiliksid esialgsel looduslikul kujul. (Veski, 1976: 18) Suvemajad tuli aga luua tüüpprojektide järgi, enamasti valis iga kooperatiiv ühe konkreetse projekti, mis tagas selle, et asumil oli ühtne väljanägemine (Estonica, ). Eesmärk, miks üldse suvilaehituse kooperatiive asutati oli rahuldada kooperatiivi liikmeid suvekorteritega suvilate püstitamise teel kooperatiivi oma vahendite arvel, samuti nende suvilate järgnev kasutamine ja majandamine. Iga 18 aastane NSV Liidu kodanik, kellel ei olnud suvilat isikliku omandiõiguse alusel võis saada kooperatiivi liikmeks. (Veski, 1976: 13) Suvilaehituse kooperatiivid pidid oma suvilad püstitama tüüpprojektide järgi aga olid ka erandjuhud. Näiteks kooperatiivi liikmete soovil sai kinnitada ka individuaalprojekte. Ehitus võis alata peale projektide kinnitamist ja ehitusloa saamist. (Veski, 1976: 19) Iga kooperatiivi liikme ning tema perekonna alaliseks kasutamiseks anti suvila või eraldi suvekorter vastavalt tema osamaksu suurusele. Kooperatiivi liikme osamaks ei tohtinud olla väiksem ühe eraldi suvekorteri ehituse maksumusest. Liikmed pidid tasuma oma osamaksu summa terves ulatuses juba enne ehituse algust. Võimalik oli aga liikmel ja tema perekonnad võtta ka ise osa oma suvila ehitusest ja seega arvutati välja nende tööjõukulu ja see siis arvestati maha nende osamaksust. (Veski, 1976: 19) Ehitusmaterjalid Antud peatükis räägib töö autor sellest, millised olid levinumad ehitusmaterjalid suvilate ehitamisel. Nõukogude ajal valitses ehitusmaterjalide defitsiit, eriti puidu. Selle tõttu varustati ehitajaid vastava linna või rajooni täitevkomitee vahendusel. Materjalide eraldamiseks olid välja töötatud jaotuskavad ja piirnormid ühe elamu kohta. Ehitusmaterjale müüdi ehitusloa ja ehitusmaterjalide ostukaardi esitamisel. Tähtsamaid materjale nagu lubi, tsement, katusepapp 13

14 ja klaas müüsid Tallinnas, Tartus ja Narvas Kommunaalministeeriumi elamute varustamise kontorid. Tellised saadi otse vabriku laost ja puitu ehitusplatsile võimalikult lähedalt metsast (Aavik, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2014: 7). Kui suvilat sooviti ehitada kividest siis enamasti kasutati paekivi või telliseid. Betooni kasutati näiteks tualeti, aiapostide ja aiabasseini ehitamiseks. Seinte, lagede ja põrandate juures oli kindlasti levinumaks materjaliks puit. Kõige rohkem kasutatavam ehituspuit oli mänd ja kuusk. Palke ja pinnatud palke kasutati rõhkpalkseinte ehitamiseks, prusse postideks ja taladeks, peenprusse seinasõrestiku materjaliks, poolpalke ja pinnatud poolpalke põrandalaagideks ning laudu lae, katuselae, seinte ja põranda ehitamiseks (Veski, 1976: 65). 1.3 Tüüpprojektid Nagu enne mainitud, valis iga kooperatiiv välja endale tüüpprojekti, mille järgi ehitama hakata. Järgnevalt toob töö autor välja kolm selleaegset tüüpprojekti, et näha nende sarnasusi ja erinevusi. Kõik kolm maja on ehitatud ruudu kujulistena ja põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit. Hoonetes on elutuba, magamistuba, köök, aiatööriistade ruum ja klosett Tüüpprojekt 1 Aiamaja (Lisa 2., Pilt 1.) on projekteeritud 1960ndatel, mõeldud kasutamiseks aiatööde hooajal ja ilma küttekehata. Maja on ruudu kujuline, 4,4 meetriste seintega. Hoones on ette nähtud elutuba 8,6m², magamistuba 4,8m², köök 2,1m², aiatööriistade ruum 1,4m² ja klosett 0,6m². (Eesti Põllumajandusprojekt) Hoone alusmüürid on laotud paekivist. Välisseinad on puitsõrestikseinad, katuslagi on ühekaldeline ja kaetud katusepapiga. Hoone välisseinad värvitud rootsi värviga. Laed kaetud vineeriga ning seejärel lakitud. Köögi ja kloseti seinad värvitud õlivärviga ja ülejäänud ruumides on seinad kaetud kotiriidega. (Eesti Põllumajandusprojekt) 14

15 1.3.2 Tüüpprojekt 2 Aiamaja (Lisa 2., Pilt 2.) on projekteeritud 1960ndatel, mõeldud kasutamiseks aiatööde hooajal, kütmise võimalus on pliidi ja kaminaga. Maja on ruudu kujuline, 5,6 meetriste seintega. Hoones on ette nähtud elutuba 12,5m², magamistuba 5,8m², köök 3,3m², aiatööriistade ruum 1,5m²,klosett, sisseehitatud riidekapp ja kapp-sahver. (Eesti Põllumajandusprojekt) Hoone alusmüür on looduslikust kivist. Välisseinad kui ka siseseinad on puitsõrestikseinad, lagi ja põrandad on puittaladel. Katusekatteks on katusepapp. Hoone välisseinad on rootsi värviga kaetud, eluruumide, köögi ja kloseti laed kaetud vineeriga. Köögi ja kloseti seinad värvitud õlivärviga. Seinad kaetud kotiriidega. (Eesti Põllumajandusprojekt) Tüüpprojekt 3 Aiamaja (Lisa 2., Pilt 3.)on projekteeritud 1960ndatel, mõeldud kasutamiseks aiatööde hooajal, kütmise võimalus on pliidi ja kaminaga. Maja on ruudu kujuline, 4,95 meetriste seintega.. Hoones on ette nähtud elutuba 11,5m², magamistuba 5,2m², köök 3,5m², tuulekoda ja aiatööriistade ruum 1,5m² ja klosett 0,6m². (Eesti Põllumajandusprojekt) Hoone alusmüüriks on raudbetoonist tüüpsillused silikaattellistest postidel. Välisseinad on hööveldatud puitlaudadest. Katuse ja lae kandekonstruktsiooniks on naelkonstruktsiooniga puitsõrestik. Põrandad on laudadest ja siseseinad kaetud papiga. (Eesti Põllumajandusprojekt) 1.4 Nõukogudeaegsete suvilate näited Järgnevalt toob töö autor välja viis allesolevat Nõukogudeaegset suvilat, osad neist on ehitatud aianduskooperatiividesse ja osad mitte. Suvilad on ehitatud väga sarnastel aegadel aga iga suvila neist on täiesti oma nägu. Mõni neist on suurem, mõni väiksem. Osad on renoveeritud ja kasutusel aastaringselt, teised jällegi säilitanud ainult oma suvise suvilafunktsiooni. 15

16 Viiest neljal hoonel on või on olnud eterniitkatus, ühel on ruberoidkatus. See on Nõukogudeaegsete suvilate juures tavaline, sest need materjalid olid katuse ehitamise juures väga levinud. Välisfassaade võrreldes tuleb välja, et nii nagu Arvo Veski oma raamatus Suvemajade rajamine kirjutas, oli tollel ajal levinuimaks ehitusmaterjaliks puit. Ainult üks allpool välja toodud suvilatest on ehitatud kivist. Samuti on siseseinad valdavas osas kaetud puitlaudisega Suvila Koplimäe aianduskooperatiivis Tartumaal Kambja vallas Sirvaku külas oli Nõukogudeajal Koplimäe aianduskooperatiiv, kuhu ehitati 1980ndate alguses järgnevalt juttu tulev suvila (Lisa 3, Pilt 1., Pilt 2.). Suvila on ehitatud projekti järgi TP- A kuid ehituse käigus on muudetud ruumide asetust, sauna asemele on tehtud köök/pesuruum ja köögi asemele hoopis magamistuba. Algse projekti juurde oli planeeritud ka saun aga hilisemate ümberehituste käigus seda ei ehitatud. Majal on kivikbetoonist lintvundament, hoone on katusseinaga, katuse katteks on bituumen ruberoid ja eterniit. Välisfassaad on voodrilauast ning siseseinad valdavalt puitlaudisest (Lisa 3. Pilt 2.), osades ruumides on lakitud vineerplaat, põrandatel on samuti lauad. Suvilas on kaks ahju ja üks kamin (Lisa 3. Pilt 3.). Hoonel on kaks korrust, teisel korrusel asub ainult magamistuba. Esimesel korrusel on köök/pesuruum, käimla, esik, magamistuba, elutuba ja garaaž Suvila Peipsi ääres, Mehikoorma külas Peipsi järve äärsed alad on suvilaid täis, sest see oli ja on tänaseni hea koht suvila ehitamiseks ja puhkamiseks. Antud suvila (Lisa 3., Pilt 5.) ehitati aastal 1981 aga kümmekond aastat hiljem võeti see kasutusele aastaringse elamuna ja seetõttu tehti majas ka ümberehitused ehitati juurde teine korrus, et oleks rohkem ruumi (Lisa 3., Pilt 6.). 16

17 Majal on lintvundament ja esimese korruse fassaad ehitatud kivist, teine korrus on ehitatud puidust. Enne ümberehitust oli majal eterniitkatus ja peale ehitust tehti plekk katus. Majas on kaks ahju ja kamin. Kui maja kasutati veel suvilana olid peamiselt siseseinad kaetud puiduga, tänaseks on seinad üle löödud kipsiga ja seda katab kas värv või tapeet Suvila Peedul Elva külje all Peedus olev suvila (Lisa 3., Pilt 7 ja Pilt 8) on ehitatud aastal ja on tänaseni kasutuses suvilana. Omaniku andmetel kasutati ehitamiseks tüüpprojekti aga hiljem seda muudeti. Majal on tellisvundament ja puitsõrestikseinad. Suvilal on kaheküljeline ebasümeetriline katus, mis varasemalt oli kaetus eterniidiga, tänaseks on aga katus plekist. Suvila on väikene, nagu selle aja suvilad ikka, olemas on ainult elutuba ja magamistuba. Valdavas osas katab siseseinu puit. Suvilas on puupliit soemüüriga ja kamin. Suvila juurde kuulub ka saun Suvila Kraavihalli aianduskooperatiivis Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas asub endine Kraavihalli aianduskooperatiiv ja aadressil Kreiukse tee 6 suvila (Lisa 3., Pilt 9.), millest järgnevalt juttu tuleb. Suvila ehitati aastal, omaniku sõnul on tegemist tüüpprojektiga. Maja on ehitatud postidele, lintvundament on ainult saunaruumil. Seina tugikonstruktsiooni ülesannet täidavad prussid, mis on kaetud laudadega, mille vahel on laastud. Väljast on seinad kaetud TEP-plaatidega ja need on omakorda krohvitud pritskrohviga, siseseinad on puidust. Hoonel on lamekatus, mis on kaetus ruberoidkattega. Suvilas on 2 tuba elutuba ja magamistuba. Aastate jooksul on projekti muudetud ja terass on ehitatud kinniseks verandaks. Majas on lisaks ka saun (leiliruum ja duššinurk), mille juurde kuulub eesruum, olemas on ka köök, garaaž ja kuivkäimla. 17

18 Kuni aastani oli suvila küttekehaks lahtine kamin elutoas ja puupliit köögis, mille soemüür oli ka magamistoas. Tänaseks on kamin suvilast välja lammutatud ja asemele ehitatud metallkestaga ahi Suvila Illil Tartu maakonnas, Illi külas, Kellu väikekoht 18 asub aastal ehitatud suvila (Lisa 3., Pilt 10. ja Pilt 11.), mis on aastal 2008 renoveeritud, kuid endiselt mitte sobilik aastaringseks elamiseks, kuna selleks vajalik soojustus puudub. Maja vundament on laotud plokkidest, maja välisfassaad on puidust ja puit katab ka siseseinu. Enne renoveerimist oli maja katusel eterniit aga nüüd on katus plekist, katusetüübiks on viilkatus. Suvilas on 3 tuba ja köök, juurde kuulub ka eraldi saunamaja. Suvila küttekehaks on õhkküttekamin elutoas ja puupliit köögis. 1.5 Suvila taasiseseisvus perioodil: suvilast elamuks Oma maa ja suvila ehitamiseks kui ka selle muutmiseks aastaringseks elamuks aitas kaasa Eesti omandireform, mis võeti vastu aastal. Nõukogude ajal ei saanud keegi omada maad, neile võisid kuuluda ainult seal olevad hooned. Sama olukord oli suvilate puhul, inimesed ei saanud seda maad omada, vaid ainult kasutada. Omandireform nägi ette vara tagastamise ja erastamise. Nendel, kellele ei olnud võimalik enam vara tagastada, võisid nõuda oma või esivanemate kunagise vara eest kompensatsiooni. (Kalliola, Kokko, Pietilä, 1999: 11) Täpsemalt hakkas maaga seotud asju reguleerima maareform. Maade tagastamise käigus on aga olnud ka palju probleeme, näiteks see, et aastast 1940 on palju aega möödas ja paljusid maid ei ole võimalik enam tagastada, kuna seal asuvad kas uute omanike elumajad, suvilad või isegi linnaosad. Sellisel juhul tagastatakse maa osaliselt või kompenseeritakse see osa. (Kalliol et al, 1999: 11) 18

19 Uute suvilate osas peab esitama taotluse, et on soov hoonet ehitada ja seejärel peab kohalik omavalitsus väljastama projekteerimistingimused. Pärast projekti valmimist vastavalt projekteerimistingimustele, tuleb omavalitsuselt hankida ehitusluba. Lisaks ehitusloale tuleb arvestada teatud piirangutega, enamus neist on looduskaitselist laadi. Kui tegu on detailplaneeringuga aladega, peaksid piirangud planeeringusse juba kantud olema ja siis tulenema otse seadusest. Piirangutena levinumad on ranna ja kalda kaitse seadus, veeseadus, jäätmeseadus ja kaitstavate loodusobjektide seadus. (Kalliola et al, 1999: 14) Suvilate muutumiseks elamuks aitas kindlasti kaasa eeslinnastumine, mis sai alguse 1990ndatel. Eeslinnastumine ehk surburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskustest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltihedad elurajoonid (Vikipeedia, ). Surburbanisatsioon sai laialdasema alguse 1920ndatel ja arenes edasi peale II maailmasõda (SEOS, ) Seega võib linnastumist võtta kui linna suurenemist ja arenemist oma senistest piiridest kaugemale. Kõik heaoluühiskonnad on eeslinnastunud, seda eriti heaolu kiire kasvu etapis. Eeslinn töötab kui rändepump, meelitades linnakorterist eramusse tõusvat keskklass. (Tartu Postimees, ) Postsotsialistlike maade peamiseks eeslinnastumise põhjusteks on lääneriikidele sarnaselt linnades esinev õhusaaste ja kuritegevus, kuid sellele lisandub vaid postsotsialistlikele maadele omaselt tõusev elukallidus ja kasvav ebakindlus. Kõrgema elatustasemega inimesed soetasid maja eeslinna pigem sellepärast, et neil oli selline unistus ja võimalus. Madalama staatusega inimeste kolimise põhjuseks oli pigem linna elu kallinemine ja võimalus odavamalt ära elada linna ääres. (Anniste, 2007: 14, cit Kovács, 1999) Hea koht eeslinnastumiseks postsotsialistlikes maades on linna tagamaal asuvad sotsialismiperioodil rajatud üsna ulatuslikud suvilapiirkonnad, need olid heaks ja odavaks alternatiiviks uue maja ehitamisel. Osad neist varastest suvituspiirkondadest on tänaseks kujunenud linnadeks. (Anniste, 2007: 15) Näiteks Muuga aedlinn on tänaseks eramupiirkond Maardu linna haldusalas. Muuga aedlinna hakati suvilaid ehitama 1950ndail aastail. (Muuga aedlinn, ). 19

20 Elva suvituspiirkonnast on tänaseks saanud eraldi linn. Aastal valmis Tartu-Valga raudteeliin ja seal hakkasid peatuma reisirongid ja selle tagajärjel hakkas sinna tekkima asulaid ja just eriti suvilaid, sest see oli oma asukohta tõttu selleks sobiv ligidal olid mitmed veekogud, näiteks Verevi järv. Elva on endiselt säilitanud oma algupärase suvituslinna iseloomu aga paljude inimese jaoks on Elva siiski eelkõige elamis- ja töötamiskoht. (Elva Linnavalitsus, ) Suvekodude muutumisi elamupiirkonnaks on seega Eestis tavaline nähtus. (Org, 2010: 11) Tartu Ülikooli geograafi osakonna professori Rein Ahase 2007 aasta ettekandes on kirjas, et Saku valla suvilapiirkondades on keskmiselt 35% suvilatest aastaringselt kasutuses. Aga sellist tendentsi võib kohata igal pool maailmas, mitte ainult Eestis. Tooksin välja ka peamised põhjused, miks üldse vanad suvilapiirkonnad on muutunud eeslinnadeks, mis on need tegurid, mis on tekitanud inimestes soovi elada linnast väljas. Nimekirja koostamisel kasutasin ma läbiviidud küsitlust Tallinna põhjal aastal Selle küsitluse põhjal olid peamisteks põhjusteks soov elada oma majas ja omada oma maalappi, soov elada paremas keskkonnas lastele, puhtam õhk, turvalisem keskkond, müra tasem on väiksem kui linnas sees ja pere juurdekasv. Aga oma rolli mängisid ka suurem privaatsus, soov võtta koduloom, kellel on parem elada oma majas, töökoha muutus ja abikaasaga/elukaaslasega kooselu algus. Varem käsitleti suvilat kui hoonet, mida kasutatakse ainult suvel, tänaseks on olukord aga kohati muutunud. Suvila ei ole enam koht ainult suve veetmiseks. Üldiselt on suvilad kapitaalsemad, soojemad ja suuremad kui enne. Suvilat mõistetakse tänapäeval ka huvilana, puhkemajana või nädalalõpumajana. (Oma maja, 2003: 144) Linnade lähiümbruse suvilad muutuvad paratamatult väikeelamuteks aga see-eest lisanduvad looduskaunitesse kohtadesse tõelised suvilad. Suvilakultuur muutub aga suvemaja kontseptsioon kui selline ei kao kuhugi. 20

21 2. HIPODROOMI 2 ASUVA MAJA AJALOOLINE TAUST JA ÜLDINE SEISUKORD Nagu sissejuhatuses juba mainitud, käsitleb käesolev töö aastal ehitatud majas tehtavaid sisekujundustöid. Kuna antud maja asub vanas Nõukogudeaegses aiandus- ja suvilakooperatiivi piirkonnas, siis peaks teadma ka selle piirkonna täpsemat ajalugu. Alljärgnevalt antaksegi põgus ülevaade Ihaste piirkonna ajaloost, samuti Hipodroomi 2 asuva maja ajaloost. 2.1 Ihaste piirkonna ajalooline ülevaade Ihaste jaotub kaheks osaks varem ehitatud Vana-Ihasteks ja hiljem rajatud Uus-Ihasteks. Vana-Ihaste oligi just see ala, kuhu tekkisid aiandus- ja suvilakooperatiivi aastal jagati Vana-Ihastes 28le aianduskooperatiivile laiali 745 krunti, suvilakrunte jagati ettevõtete ja asutuste ametiühingute kaudu. Aianduskooperatiivide planeeringud tegi Maie Ilumäe. Uus- Ihastet hakati rajama Aastal, see on eramute ja ridaelamute rajoon. Tartu Ihaste rajoon on küll aastatega uuenenud ja laienenud aga samas ei ole sinna endiselt ehitatud ühtki kauplust, toitlustuskohta, tervishoiu- ega haridusasutusi. (Vikipeedia, ) 2.2 Hipodroomi 2 maja ajalooline taust Hipodroomi 2 maja ehitati algselt suvilana ja Eesti taasiseseisvuse ajal võeti see kasutusele kui tavaline elumaja. Suvila ehitati aastal ja aastal rekonstrueeriti see üksikelamuks aastal toimus hoones aga ulatuslik tulekahju, mille järel hävines pool majast. Kuna maja oli vaja ruttu taastada, ei pööratud maja sisekujundusele nii palju rõhku. 21

22 Olemasolevale ühekordsele, keldrita, lamekatusega suvilale on laienduseks juurde projekteeritud sissepääsu ette varikatusalune ning endise garaažiruumi laiendusena majapidamisruum ja tuba. 2.3 Hipodroomi 2 hoone üldine iseloomustus Hipodroomi 2 maja (Lisa 4., Pilt 3. ja Pilt 4.) on ühekordne, keldrita, lamekatusega maja, kus on kokku 128,7 m², koos terasside ja auto varjualusega 172,1 m² aastal anti sisse taotlus, et elamut laiendada (Lisa 4., Pilt 1. ja Pilt 2.). Laienduse käigus ehitati juurde auto varjualune ja esialgne avatud terass sai neljale puitpostile toetuva varikatuse. Maja on heas korras aga vajab lihtsalt uut ja värskemat sisekujundust. Majal on kivikbetoon lintvundament ja postvundament, välisseinad on puitsõrestikseinad ja soojustuseks kivivill, peal on tuuletõke ja laudis. Hoones paiknevad järgmised ruumid: esik, köök, WC-pesuruum, kaks tuba, sauna pesuruum ja leiliruum ning majapidamisruum ja kaks terassi üks väiksem maja ees ja teine suurem maja taga. Enamus siseseinad on puitseinad, välja arvatud magamistuba, kus on seinas kipsplaat, mis on värviga kaetud. Eluruumides on maas puitpõrandad, mis on lakitud. WC-s, esikus ja saunaruumides on keraamilised plaadid. Laed on samuti kaetud puiduga, ainult wc-s on ripplagi ja magamistoas kipsplaat. Hoonel on puitraamidega pakettaknad, majapidamisruumile on paigaldatud ülestõstetav garaaživärav ja esikul on soojustatud välisuks. Hoone on varustatud elektriga Hipodroomi tänaval asuvast elektri õhuliinist. 22

23 3. SISEKUJUNDUSPROJEKT Järgnevas peatükis kirjutab töö autor kliendiprofiilist, kelle kodule hakatakse uut sisekujunduslahendust looma ja samuti loodava projekti stiilist. 3.1 Kliendiprofiil Sisekujundusprojekti tellijateks on 69-aastane Jaan ja tema elukaaslane 62-aastane Merike. Mõlemate puhul on tegemist põliste Tartlastega. Paar on pikalt koos olnud aga siiamaani elanud eraldi, nüüd soovitakse kolida kokku majja, kuhu uut sisekujundusprojekti looma hakatakse. Nende soovideks on, et kodu oleks mugav, lihtne ja hubane. Samuti soovivad nad, et kasutataks ära võimalikult palju juba olemasolevat mööblit ja asju, lihtsalt seda värskendades. Uuendada soovitakse magamistuba, elutuba, kööki, söögituba ja väikest ahjutagust tuba. Jaan on elukutselt taksojuht ja enamasti sõidab ta just öösiti, sest siis on Tartus rohkem taksoga sõitjaid kui päevasel ajal. Seega on tema jaoks väga tähtis, et magamistuba oleks koht, kus saab lõõgastuda peale pikka töötamist öösel. Jaani hobideks on autodega tegelemine ja ujumine. Jaanil on 3 tütart ja 6 lapselast. Merike töötab aga kosmeetikaga tegelevas ettevõttes ilukonsultandina. Ta on väga elurõõmus ja aktiivne naine, tema päevad on kiired ja töised. Vabal ajal meeldib talle tegeleda aiatöödega ja veeta aega lastelastega. Merike on inimene, kes hoolib väga korrast ja puhtusest, seega peaks kodu olema alati hoolitsetud ja hubane. Merikesel on 4 last 2 poega ja 2 tütart. Lapselapsi on tal kokku 8. Koos meeldib neile ratastega sõita, kokata, saunatada ja vaadata häid filme. Nad on unistanud heledast ja mugavast elutoast, kus saaks võõrustada lapselapsi ja külalisi. Nad tahavad, et nende ühine kodu oleks heledates toonides ja hubane ning maja lähtuvast minevikust ka suvila hõnguga ja võimaluse korral soovivad nad kasutada oma vana mööblit nii palju kui võimalik. 23

24 Ihaste majas on Jaan elanud aastaid üksinda ja seal sättinud peaaegu kõik oma käe järgi. Nüüd mil nad aga plaanivad kokku kolida, tuleb arvestada ka nende soovidega, mida tahab Merike, et luua kodu, kus neil mõlemal oleks hea olla. Lähtuvalt Jaani ja Merikese igapäevastest vajadustest peab autor looma neile mugava elamispinna, mis vastab mõlema kliendi soovidele. Tööde läbiviimiseks koostab käesoleva töö autor sisekujundusprojekti. Projekti alusel viiakse läbi remondi- ja viimistlustööd ning planeeritakse magamistoa, elutoa, köögi, söögitoa ja väikse ahjutaguse toa sisekujundus (vannituba, esik, majapidamisruum ja saun jäävad klientide soovil samaks) 3.2 Loodava uue sisekujundusprojekti lahenduse kirjeldus Pärast klientide soovide kuulamist ja nendega arutamist, jõuti koos töö autoriga järeldusele, et majas võiks rakendada maakodu stiili. Paljud juba olemasolevad mööbliesemed on vanema hõnguga, seega saab neid värskendades ja midagi uut lisades väga hästi sellist stiili rakendada. Maakodu stiili jaoks ei pea elama talutares, sellist sisustuslaadi võib kasutada igas majas. Sellel stiilil on kaks varianti, kas klassikaline maakodu stiil või veidi moderniseeritud. Selle projekti puhul kasutas töö autor viimast varianti. Moodsama maakodu stiili jaoks tuleks kasutada heledamaid värvitoone, tagasihoidlikumaid mustreid ja tekstuure. Mööbli puhul on märksõnaks mugavus, kasutada võib vana ja uut mööblit koos, et saavutada maalähedane tunne ja kindlasti ei pea kõik mööblitükid olema samas toonis. Viimase lihvi kodule annavad pisiesemed nagu näiteks fotod ja muud pildid (Harper, 2003: 42). Kuna nii Jaanil kui Merikesel on palju lapsi ja lapselapsi siis on aastatega kogunenud ka palju pilte nendest, mida nüüd saab ilusti selle stiili jaoks kappidele asetada. Samuti on neil mõned lastelaste tehtud maalid, mis enne seisid niisama aga nüüd võiks neid riputada seintele. Lisaks meeldivad Merikesele ka väikesed nipsasjakesed ja kujukesed, mis kindlasti annavad maakodustiilile õige tunnetuse. Ära saab kindlasti kasutada ka aastate 24

25 jooksul kapi otsa kogunenud punutud korvid, näiteks ajakirjade hoidmiseks või käsitööasjade jaoks. Värvidest tuleks kasutada heledamaid ja värskemaid värvitoone, pastelsed toonid on selle jaoks hea variant (Harper, 2003: 44). Seinte puhul on kõige mugavam variant ühevärvilised värvitud seinad, sest siis saab neid täiendada kardinate, pehmete sisustusesemete ja muude lisanditega. Samas on hea kasutada ka mustrilisi tapeete - lillelised tapeedid, eriti pastelsetes toonides sobivad hästi magamistuppa. (Harper, 2003: 46) Maakodu stiili taga ajades peaks maas olema kivipõrandad või puitpõrandad. Puitpõrand toob meelde vahetu sideme loodusega. Tubades, kus pehmus ja hubasus on vajalikud, võib kasutada vaipa. (Harper, 2003: 48) Kangaste valiku juures võiks lähtuda ruutudest ja lilledest. Tillukesed ruudud ja lilled loovad naiselikuma lahenduse, suuremad ruudud ja lilled aga jõulisema lahenduse. Lillelised kardinad on efektsed heledate seinte taustal. Hea valik kangaste puhul on ka pits, mis annab pehme ja õhulise tunde (Harper, 2003: 50) Köök Nii nagu maakodu stiili puhul üldiselt, võib ka köögis kasutada uut ja vana koos, sest see loob eripära ja annab ajaloolist hõngu. See stiil sobib hästi peaaegu kõigi muude stiilidega, alates viktoriaanlikust kuni modernseni (Jones, 1995: 50). Sellise stiili märksõnadeks köögis on vanemas stiilis kapp, kus nõud seisavad nähtavalt, lihtsas stiilis köögikapid heledates puidutoonides ja südamlikku meeleolu aitavad luua ka kokkuklapitatud lauanõud. (Harper, 2003: 52) Elutuba Maakodustiili elutoa põhielementideks on kamin või küdev ahi, pehmed sohvad, diivanilauakesed, palju pisiesemeid nähtavates kohtades (näiteks fotod, lilled, küünlad jne.) ja 25

26 riidega kaetud jalapink. Diivaneid ja tugitoole võiksid kaunistada erinevad padjad. (Harper, 2003: 54) Magamistuba Magamistoas loovad õiget tunnet, puidust või rauast voodi, riidekapp ja hunnik patju voodi peal. Tuppa võib paigutada ka mõne vanema tugitooli, kus oleks mõnus lugeda raamatut. Kardinad ja pehme vaip annavad toale soojust. Sisustuses võib kasutada ka pesukorvi ja kokkupandavat sirmi. (Harper, 2003: 56) Vannituba Vannitoa põhielementideks on riidega kaetud uksed, korvid pesu ja tualett-tarvete jaoks, erinevad pudelid vannisooladega on asetatud nähtavale, põrandale sobivad hästi kaltsuvaibad. (Harper, 2003: 58) 26

27 4. SISEKUJUNDUSPROJEKT VANASSE SUVILAHOONESSE Antud peatükis saab lugeda selle kohta, milliseid muutuseid Hipodroomi 2 asuvas majas tehakse. 4.1 Köök Klientidega arutades jõuti kokkuleppele, et uut köögimööblit ei ole vaja, kuna praegune variant on igati korralik, samuti ei vahetata välja köögi elektroonikat ega sanitaartehnikat.. Vahetusse läheb aga köögi tagasein, pind kaetakse Tapeedistuudiost ostetud tapeediga ja seejärel lakitakse, mis tagab selle, et pind on pärast ka niiskuskindel ja ilusti puhastatav. Sellise variandi juures tuleb kasutada tugevamat liimi kui tavaline tapeediliim, sest vastasel juhul võib lihtsalt lakki kandes tapeet seinalt maha tulla. Antud töö autor kasutab selle jaoks Kiilto Master Boord liimi ja lakib seina üle Synteko Pro20 lakiga. Köögi põrand lihvitakse ja kaetakse uue lakikihiga (Vivacolor Lacquer Floor Akva) ja põrandale tuleb rohelistes toonides vaip. (Lisa 6., Pilt 8.) 4.2 Söögituba Söögitoa seinad lihvitakse ja lakitakse (Vivacolor Lacquer Akva), põrandad lihvitakse ja kaetakse uue lakikihiga (Vivacolor Lacquer Floor Akva). Tuppa tuleb juurde vanemas stiili vitriinkapp, kuhu saab paigutada näiteks klaase ja nõusid. Ruumi hubasemaks muutmiseks tulevad akende ette rohelise ja valge ruuduline ülakardin ja lillelised külgkardinad. Söögilauale tuleb samas mustris ja toonis laualina nagu akna ülakardin. (Lisa 6., Pilt 5. Ja Pilt 6.) 27

28 4.3 Väike tuba Kuna ruum on väike ja küllaltki pime, lihvitakse ja lakitakse toonitud valge lakiga (Vivacolor Lacquer Wall Akva toonitud matt lakk, toon 3466) seinas olevad puitlauad. Enne kasutati tuba lisa magamiskohana aga uues lahenduses saab ruum endale uue eesmärgi, sinna tuleb arvutinurk. Lisaks arvutilauale ja toolile, tuleb ruumi veel üks tumba, kuhu sisse saab panna asju. (Lisa 6., Pilt 7.) 4.4 Elutuba Elutoa seinu katab puitlaudis, mis lihvitakse ja kaetakse toonitud valge lakiga (Vivacolor Lacquer Wall Akva toonitud matt lakk, toon 3466) nii kaob ruumis enne valitsenud sauna tunne ja tuba muutub avaramaks ja helgemaks. Toa põrand samuti lihvitakse ja kaetakse uue lakikihiga (Vivacolor Lacquer Floor Akva). Kuna pere eesmärk oli kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid mööblitükke siis üks hea viis mitte osta uusi diivaneid ja tugitoole on need katta uue riidega selleks võib osta juba valmiskujul müüdavad katted nagu töö autor tegi või viia diivanid kuskile, kus neile õmmeldakse peale uued katted. Viimasel juhul peab muidugi enne uurima, kas see on hinna suhtes üldse mõistlik otsus. Diivan ja kaks tugitooli saavad endale helebeežid kroogetega katted. Et tuua tuppa ka natuke värvi, kasutatakse diivanitel ja tugitoolidel erinevates lillakates toonides patju. Endisest kujundusest jäävad tuppa alles sektsioonkapid, mis värvitakse heleda värviga (Vivacolor Special Furnitur Akva, toon Y307), et muuta need huvitavamaks, kaetakse kapinupud MT teipidega, millel on erinevad mustrid. Sellised teibid on kerge ja odav viis oma sisustusse natuke põnevust tuua. Neid saab panna igale materjalile ja samuti eemaldada ilma pindu kahjustamata. 28

29 Samuti leiavad uue värvikihiga endiselt toas koha ümmargune laud ja klaasidega vinüülplaatide kapp. Maakodustiili rakendades leidis autor hea viisi kuidas toas hoida küttepuid, need võib panna vanasse kohvrisse, mis muutub seeläbi omaette sisustuselemendiks. Et tuba muutuks hubasemaks tulevad akende ette heledad kardinad koos lillade külgkardinatega, toa põrandat hakkab osaliselt katma kreemjas toonis vaip. (Lisa 6. Pilt 1. ja Pilt 2.) 4.5 Magamistuba Magamistuba kujundades on eesmärk luua ruum, kus on hea puhata ja lõõgastuda. Ruumi lagi ja aknapõsed värvitakse valgeks, et anda ruumile uuem ja värskem olek. Kahte seina (voodi peatsi sein ja vastassein) läheb väikese sinise lehemustriga tapeet, ülejäänud seinad värvitakse helesiniseks (Vivacolor Interior Satin tooniga TVT V503). Põrandal olevad puitlauad lihvitakse ja seejärel lakitakse (Vivacolor Lacquer Floor Akva), osaliselt hakkab põrandat katma kaltsuvaibad. Et muuta magamistuba kodusemaks ja soojemaks, tulevad lisaks ruloodele akende ette õhulised ja kerged kardinad külgmised kardinad on valged ja ülevalt lilleliste kroogetega, keskmised kardinad on aga õrnast valgest pitsist. Et ruum jääks siiski pigem puhkamise kohaks ei jää ruumi arvutit. Mööbli osas vahetatakse suur sektsioonkapp kummuti vastu, tehakse väike nurk tualettlaua jaoks ja kinnitatakse seinale väike ovaalne peegel, õige hõngu saavutamiseks kasutatakse kahte vanemas stiilis lillemustriga tugitooli ja olemasolevad voodi ning öökapid värvitakse heledaks. Varasemalt elutoas seisnud lillepüstak võetakse kasutusele magamistoas ja see kaetakse dekupaaž ehk salvrätitehnikaga, see on üpriski odav meetod, kuidas anda vanale esemele uus hingamine (Lisa 6., Pilt 3. ja Pilt 4.). Magamistoa üldvalgustiks saab lilledega plafoonvalgusti. Öökappidele ja tualettlauale tulevad valgest riidest kupliga laualambid. (Lisa 6., Pilt 1. ja Pilt 2.) 29

30 KOKKUVÕTE Diplomitöö eesmärgiks on ühe konkreetse endise Nõukogudeaegse suvila näitel tutvustada võimalusi, kuidas sobitada sellisesse hoonesse sobilik interjöör. Kuna antud hoone asub Nõukogudeaegse suvilakooperatiivi aladel, siis esimeses peatükis saigi tutvuda suvilakultuuriga perioodidel , Nõukogude ajal ja taasiseseisvumisel, et paremini mõista suvilate tekkimist ja arenemist Eestis. Algselt oli suvila omamine ainult rikaste privileeg aga mida aeg edasi, seda rohkem said seda endale lubada ka vaesemad. Suvilad olid kergetest konstruktsioonidest ja soojustuseta aga inimesd tahtsid suvilates veeta kauem aega ja seetõttu hakati suvilaid soojustama. Nõukogudeajal ehitati suvilakooperatiivid, kus inimestel oli võimalik saada maalapike, millele võis ehitada oma suvila. Teine variant omada suvilat oli osta mõni tühjaks jäänud talumaja ja kasutada seda suvilana. Taasiseseisvuse ajal toimus aga maade erastamine, mille käigus paljud inimesed said enda või esivanemate maatükid päris endale. Neid maid kasutati nii uute suvilate kui ka püsielamute jaoks. Lisaks hakkas tekkima eeslinnastumine, mille käigus paljud Nõukogudeaegsed aia- ja suvilakooperatiivid, mis olid ehitatud linnade äärealadele, leidsin nüüd kasutust, et ehitada sinna oma individuaalelamu ja seega linnad hakkasid suurenema. Paljud vanad suvilad on tänapäevaks võetud kasutusele aastaringse elamuna, sest need on linna suhtes soodsates kohtades. Teises peatükis käsitleti Ihaste linnaosa ajalugu - aastal 1968 loodi sinna aiandus- ja suvilakooperatiivid. Tänaseks jaguneb Ihaste aga Uus-Ihasteks ja Vana-Ihasteks, viimane neist oligi kooperatiivide ala. Hipodroomi 2 asub Vanas-Ihastes ja ehitati sinna aastal 1977 aiamajana, aastal 2004 rekonstrueeriti see aga üksikelamuks, 2007 aastal sai maja aga kõvasti kahjustada tulekahju tagajärjel, hoone küll taastati aga sisekujundusele ei pööratud tollel korral nii palju rõhku. Kolmandas peatükis sai lugeda kliendiprofiilist ja sellest, et nende sooviks oli saada mugav ja hubane suvila hõnguga kodu, selle saavutamiseks rakendab töö autor maakodustiili, sest selle stiiliga saab hästi ära kasutada juba olemaolevat vanemat mööblit ja on suvila mulje 30

31 saavutamiseks väga hea variant. Maakodustiili tunnused on heledad toonid, vana ja uue kokkusobitamine, lillelised ja ruudulised kangad ning nähtaval kohal olevad pildid ja nipsasjakesed. Neljandas peatükis valmis aadressil Hipodroomi 2 asuva maja sisekujundusprojekt. Uus sisekujunduslahendus on pastelsetes toonides, hubasuse saavutamiseks on akende ees kardinad ja põrandatel vaibad. Võimalikult palju kasutas töö autor ära juba olemasolevat mööblit, enamus vanast mööblist lihtsalt värviti üle. Antud maja renoveeriti ajavahemikus jaanuar 2015 kuni aprill

32 KASUTATUD ALLIKAD 1. Aavik, M,, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2014, Sõjajärgne individuaalmaja, Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 2. Ahas, R., 2007, Uusasumid. Probleemid ja võimalikud lahendused., [Online] file:///c:/users/meri-liss/downloads/2007_uusasumid_ettekanne_rein_ahas.pdf, Anniste, K., 2007, Eeslinnastumine Tallinna tagamaa suvilapiirkondadesse, [Online] Chapman J., Springman, N., 2001, Kodukujundaja käsiraamat, Maalehe Raamat 5. Eesti Põllumajandusprojekt, 1958, Suvemaja projektid, Eesti NSV Arhitektuuri Valitsus 6. Elva, Elva ajalugu, [Online], Estonica, Suvilakultuur Eesti NSVs, [Online], Halens, Laualamp Jane, [Online], /laualamp-jane , Harper, K., 2003, Kodu praktiline stiilikäsiraamat, kirjastus Sinisukk 10. Hektor Light, Süvisvalgusti Dana, [Online], K-rauta, Töökohavalgusti, [Online], Kalm, M., 1994, Arhitekt Alar Kotli monograafia, Tallinn: kirjastus Kunst 13. Kalliola, I., Kokko, U., Pietilä, A., 1999/2002, Suvekodu ABC, kirjastus Tänapäev 14. Kultuurimälestiste riiklik register, Mäekalda 9, [Online], Kultuurimälestiste riiklik register, Mäekalda 11, [Online],

33 16. Kultuurimälestiste riiklik register, Narva-Jõesuu suvila, [Online], Kultuurimälestiste riiklik register, Narva-Jõesuu suvila, [Online], 4http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id= Oma Maja, 2003, Ehitusest ja remondist, puust ja punaseks, Tallinn: Äripäeva Kirjastus 19. Org, A., 2010, Tartu ümbruse 33õukogudeaegsete suvilaalade kujunemine püsielamualadeks omavalitsuste plaanid ja inimeste ootused, [Online] SEOS, Suburbanisatsion, [Online] Tartu Postimees, Telkkatusega rahvusromantilist suvilat katab pilliroog, [Online], Veski, A., 1969, Individuaalmajade ehitamine, Tallinn: kirjastus Valgus 23. Veski, A., 1976, Suvemajade ehitamine, Tallinn: kirjastus Valgus 24. Vikipeedia, 2013, Eeslinnastumine, [Online], Vikipeedia, 2014, Ihaste, [Online], Vikipeedia, 2014, Muuga aedlinn, [Online],

34 Lisa 1. Esimese Eesti aja suvilad Pilt 1. Narva-Jõesuu puitsuvila (Kultuurimälestiste riiklik register, ) Pilt 2. Narva-Jõesuu puitsuvila (Kultuurimälestiste riiklik register, ) 34

35 Pilt 3. Kadrioru Mäekalda 9 suvila (Kultuurimälestiste riiklik register, ) Pilt 4. Kadrioru Mäekalda 11 suvila (Kultuurimälestiste riiklik register, ) 35

36 Lisa 2. Nõukogudeaegsed tüüpprojektid Pilt 1. Aiamaja tüüpprojekt (Eesti Põllumajandusprojekt) Pilt 2. Aiamaja tüüpprojekt (Eesti Põllumajandusprojekt) 36

37 Pilt 3. Aiamaja tüüpprojekt (Eesti Põllumajandusprojekt) 37

38 Lisa 3. Nõukogudeaegsete suvilate näited Pilt 1. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila (Karu ) Pilt 2. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila (Karu ) 38

39 Pilt 3. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila (Karu ) Pilt 4. Koplimäe aianduskooperatiivi suvila siseviimistlus (Karu ) 39

40 Pilt 5. Mehikoorma küla suvila enne ümberehitust (Karu ) Pilt 6. Mehikoorma küla suvila peale ümberehitust (Karu ) Pilt 7. Peedu suvila (Karu, ) 40

41 Pilt 8. Peedu suvila (Karu, ) Pilt 9. Kraavihalli aianduskooperatiivi suvila (Karu ) 41

42 Pilt 10. Illi suvila (Karu, ) 42

43 Lisa 4. Maja enne ja peale ümberehitust Pilt 1. Maja eest enne ümberehitust (Karu, ) Pilt 2. Maja tagant enne ümberehitust (Karu, ) 43

44 Pilt 3. Maja eest peale ümberehitus (Karu, ) Pilt 4. Maja tagant peale ümberehitust (Karu, ) 44

45 Lisa 5. Maja seisukord enne renoveerimist Pilt 1. Magamistuba (Karu, ) Pilt 2. Magamistuba (Karu, ) 45

46 Pilt 3. Elutuba (Karu, ) Pilt 4. Söögituba (Karu, ) 46

47 Pilt 5. Väike tuba ahju taga (Karu, ) Pilt 6. Köök (Karu, ) 47

48 Lisa 6. Maja seisukord peale renoveerimist Pilt 1. Magamistuba (Karu, ) Pilt 2. Magamistuba (Karu, ) 48

49 Pilt 3. Elutuba (Karu, ) Pilt 4. Elutuba (Karu, ) 49

50 Pilt 5. Söögituba (Karu, ) 50

51 Pilt 6. Söögituba (Karu, ) 51

52 Pilt 7. Väike tuba ahju taga (Karu, ) 52

53 Pilt 8. Köök (Karu, ) 53

54 Pilt 9. Riiul enne dekupaažtehnikat (Karu, ) 54

55 Pilt 10. Riiul peale dekupaažtehnikat (Karu, ) 55

56 Lisa 7. Korteri sisekujunduse spetsifikatsioonid Tabel 1. Magamistuba Tähis Põrand P1 Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Puitpõrand, 21,3 m² Põrandat ei vahetatud aga lihviti ja lakiti poolmatt Vivacolor Lacquer Floor Akvaga Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC Pilt (Karu, ) Lagi Kipslagi, 21,3 m² Värvitud Vivacolor Interior White täismatt laevärviga Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC (Karu, ) Seinad Kipsseinad Kaks seina värvitud Vivacolor Interior Satin tooniga TVT V503 Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC (Karu ) Kahel seinal õrna lehemustriga tapeet,

57 Tapeedi tootja Coswig Tapeedi tarnija Tapeedistuudio (Karu, ) Tabel 2. Elutuba Tähis Põrand Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Puitpõrand, 32,4 m² Pilt P1 Põrandat ei vahetatud aga lihviti ja lakiti poolmatt Vivacolor Lacquer Floor Akvaga Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC (Karu, ) Lagi Puitlagi, 32,4 m² Lage ei vahetatud aga kaeti OSMO läbipaistva vahaga Vaha tootja Osmo Vaha tarnija Põrandaehitus (Karu, ) 57

58 Seinad Puitlaudis Seina materjal jäi samaks aga lihviti ja lakiti Vivacolor Lacquer Wall Akva toonitud mati lakiga ( toon 3466) Laki tootja Tikkurila Laki tarnija Ehituse ABC (Karu, ) Tabel 3. Köök avatud söögitoaga Tähis Põrand Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Puitpõrand 26,9 m² Pilt P1 Põrandat ei vahetatud aga lihviti ja lakiti poolmatt Vivacolor Lacquer Floor Akvaga Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC (Karu, ) Lagi Puitlagi, 29,6 m² Lage ei vahetatud aga kaeti OSMO läbipaistva vahaga Vaha tootja Osmo Vaha tarnija Põrandaehitus (Karu, ) 58

59 Seinad Puitlaudis Seina materjal jäi samaks aga lihviti ja lakiti matt Vivacolor Lacquer Akvaga Laki tootja Tikkurila Laki tarnija Ehituse ABC (Karu, ) Köögi taustasein Beez pabertapeet (W ) Kaetud Synteko Pro20 lakiga Tapeedi tootja Coswig Tapeedi tarnija Tapeedistuudio Laki tootja Synteko Laki tarnija K-rauta (Karu, ) 59

60 Tabel 4. Väike tuba ahju taga Tähis Põrand 3,7 m² P1 Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Puitpõrand Põrandat ei vahetatud aga lihviti ja lakiti poolmatt Vivacolor Lacquer Floor Akvaga Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnija Ehituse ABC Pilt (Karu, ) Lagi Puitlagi, 3,7 m² Lage ei vahetatud aga kaeti OSMO läbipaistva vahaga Vaha tootja Osmo Vaha tarnija Põrandaehitus Seinad Puitlaudis Seina materjal jäi samaks aga lihviti ja lakiti Vivacolor Lacquer Wall Akva toonitud mati lakiga ( toon 3466) Laki tootja Tikkurila (Karu, ) Laki tarnija Ehituse ABC (Karu, ) 60

61 Tabel 5. Valgustid Tähis V1 V2 Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Plafoonvalgusti PL34 Kogus 1 Diameeter 440 mm Valgusallikas: luminofoorlamp 22W Tootja Eglo Tarnija K-rauta Kohtvalgusti LS205 Kogus 7 Diameeter 440 mm Võimsus: 3x33W Tootja Eglo Tarnija K-rauta Pilt (Karu, ) V3 Lauavalgusti Jane Kogus 3 Lambivari tekstiilist Diameeter 22 mm Võimsus: max 40 W Tarnija Halens (Karu, ) (Halens, ) 61

62 V4 Niikuskindel süvisvalgusti EP265 Kogus 10 12W Lediga PI aste 44 Süvistusava diameeter on 7,6cm Tootja Icone Tarnija Hektor Light V5 Luminofoor töökohavalgusti R75 Kogus 3 Võimsus 36W Tootja Kanlux Tarnija K-rauta (Hektor Light, ) (K-rauta, ) 62

63 Tabel 6. Mööbel Tähis M1 Nimetus/Kogus/Kirjeldus/Tootja/ Tarnija Kaheinimese voodi Kogus 1 190x210cm Puidust Oli juba enne olemas aga värviti üle Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y412) Pilt Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC (Karu, ) M2 Öökapp, puidust Kogus 2 35x56.5cm Oli juba enne olemas aga värviti üle Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y412) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC (Karu, ) Kapi nuppudel MT teip, (toonid purple stripe, pink curle) Tepide tootja Kamoi Kakoshi Tepide tarinja Skizze M3 Kummut Paris Kogus 1 Valge Valmistatud melamiinkattega mööbliplaadist 150x40 cm Tootja Tvilum Tarnija Hansapost (Karu, ) 63

64 M4 Tualettlaud Kogus 1 Puidust nikerdustega 56x35cm Tarnija Milla Vanakraamipood M5 Tugitool Kogus 2 Puitraamiga, lillelise kangaga kaetud Tarnija Milla Vanakraamipood (Karu, ) (Karu, ) 64

65 M6 Telekalaud Kogus 1 50x70cm Oli juba enne olemas aga värviti üle Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y412) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC M7 Lillepüstak Kogus 1 Oli juba enne olemas aga kaeti dekupaaž tehnikaga 42x42cm (Karu, ) M8 Nõukogudeagsed sektsioonkapid Kogus 4 303x45cm Olid juba enne olemas aga värviti Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y307) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC (Karu, ) (Karu, ) 65

66 M9 Diivanilaud Kogus 1 100x55cm Oli juba enne olemas M10 Klaasist ustega kapp Kogus 1 43x54cm Oli enne juba olemas aga värviti Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y307) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC (Karu, ) M11 M12 Puidust laud Kogus 1 d 80cm Oli juba enne olemas aga värviti Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y307) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC Tumba Kogus 2 58x50cm Oli enne olemas aga kaeti uue riidega Riide tarnija Abakhan (Karu, ) (Karu, ) (Karu, ) 66

67 M13 Klassikalised tugitoolid Kogus 2 80x80cm Oli juba enne olemas aga kaeti beeži riidest kattega Riide tarnija Halens M14 Klassikaline kolmekohaline divan Kogus 1 200x80cm Oli juba enne olemas aga kaeti beeži riidest kattega Riide tarnija Halens (Karu, ) M15 Riiul Kogus 1 40x40cm Oli enne juba olemas aga värviti Vivacolor Special Furnitur Akvaga (toon Y307) Värvi tootja Tikkurila Värvi tarnijla Ehituse ABC (Karu, ) (Karu, ) 67

68 M16 Köögimööbel Kogus 1 Oli enne juba olemas ja renoveerimise käigus mööblit ennast ei muudetud M17 Täispuidust vitriinkapp Kogus 1 115x45cm Tarnija Milla Vanakraamipood (Karu, ) M18 Puidust söögilaud Kogus 1 162x90 cm Oli enne juba olemas ja renoveerimise käigus seda ei muudetud (Karu, ) (Karu, ) 68

69 M19 Pehme polsterdusega toolid Kogus 4 50x45cm Olid enne juba olemas aga renoveerimise käigus lisati toolidele rohelised istmepadjad Istmepatjade tarnija Jysk M 20 Arvutilaud Arvutliaud Kogus 1 86x43cm Oli enne juba olemas ja renoveerimise käigus seda ei muudetud (Karu, ) M21 Tool Kogus 1 50x45cm Oli enne juba olemas ja renoveerimise käigus seda ei muudetud (Karu, ) (Karu, ) 69

70 M22 Nahast kohver Kogus 1 40x60cm Sees lilla riie Leitud vanakraami turult (Karu, ) M23 Tumba Kogus 1 d20 kaetud lillelise kangaga Tarnija Milla Vanakraamipood (Karu, ) 70

71 Lisa 8. Joonised Joonis 1. Asendiplaan 71

72 Joonis 2. Maja lõige 73

73 Joonis 3. Maja vaade eest 74

74 Joonis 4. Maja vaade tagant 75

75 Joonis 5. Maja vaade paremalt 76

76 Joonis 6. Maja vaade vasakult 77

77 Joonis 7. Vana mööblilahendus 78

78 Joonis 8. Uus mööblilahendus 79

79 Joonis 9. Põrandakatted 80