(2) Ametiasutusel avaldada teade eelarvestrateegia kinnitamisest ajalehes VALI Uudised.

Väljavõte

1 arengu- ja ettevõtlusfinantsharidus- ja kultuurikeskkonna-, heakorra- ja korrakaitserevisjonisotsiaal- X EELNÕU nr 1-4.1/57 KOMISJONID: PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU M Ä Ä R U S Põltsamaa linn 09. oktoober 2012 nr. Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 37 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 20 alusel. 1. Eelarvestrateegia kinnitamine Kinnitada Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks vastavalt lisale 1 (kolmel lehel) ja koondtabel vastavalt lisale 2 (viiel lehel). 2. Määruse avalikustamine (1) Ametiasutusel avalikustada eelarvestrateegia Põltsamaa linna veebilehel (2) Ametiasutusel avaldada teade eelarvestrateegia kinnitamisest ajalehes VALI Uudised. 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Margi Ein Linnavolikogu esimees

2 Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks Põltsamaa Linnavolikogu määruse nr. Lisa 1 (kolmel lehel) 1. Sissejuhatus Põltsamaa linna eelarvestrateegia käsitleb Põltsamaa linna ja seotud üksuste aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, seotud üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse ja seotud üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja seotud üksuste tegevust. Põltsamaa linna sõltuvad üksused on aastal eelarvestrateegias SA Põltsamaa Tervis, SA Põltsamaa Lossi Arendus ja Põltsamaa Sõpruse pargi SA ning konsolideerimisgrupi üksuseks Põltsamaa Varahalduse OÜ Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos Riigi tasand aasta suvise Rahandusministeeriumi prognoosi järgi võrreldes kevadprognoosiga on signaalid väliskeskkonna võimalikest arengutest muutunud ebastabiilsemaks. Sellel aastal ootab Rahandusministeerium Euroopa Liidu majanduse püsimist samal tasemel võrreldes eelnevaga ning järgmisel aastal kasvamist 1% võrra. Eesti majanduskasv on prognoosi kohaselt aastal 2,2% ja aastal 3%. Rahandusministeerium on tõstnud majanduskasvu võrreldes kevadprognoosiga, mille peapõhjuseks on Eesti kaubanduspartnerite kõrgem majandusaktiivsus aasta esimeses pooles. Majanduskasvu toetab sellel aastal siiski eelkõige tugev sisenõudlus, mis prognoosi kohaselt kasvab 4,9%-ni aastal langeb sisenõudluse kasvutempo 2,9%-ni ja selle põhjustab CO 2 kvoodimüügituludest finantseeritavate investeeringute järsk vähenemine ning samuti EL-i struktuurivahendite perioodi lõppemine. Tarbijahinnad tõusevad aastal 3,9%, aastal 3,5% ning järgnevatel aastatel stabiliseeruvad 2,8% juures. Kiire majanduskasvu taustal on tööpuudus võrreldes kriisiaegse tipptasemega vähenenud üle ootuste ning aeglasema majanduskasvu tingimustes on seetõttu oodata tagasihoidlikumas tempos tööpuuduse vähenemist ja hõivatute arvu kasvu aastal alaneb töötuse määr 10,4%-ni ja aastal 8,9%-ni. Prognoosiperioodi lõpuks jõuab tööpuuduse määr 7,8%-ni. Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta töötajate palkasid ning käesoleval aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6%-ni, prognoosiperioodi lõpuks ulatub palgakasv 6%-ni. Käesoleval aastal ulatub keskmine palk 882 euroni kasvades aastal 930 euroni ja perioodi lõpuks 1106 euroni. Eesti Panga hinnangul on majandusarengu suurim ohuallikas jätkuvalt enim euroala võlakriis. Sisuliselt kõikides Euroopa riikides vajab lahendamist eelarvedefitsiit ja kõrge võlakoormus, osades riikides väga suures ulatuses. Ka kohati habras Euroopa pangandussektor ja majanduskasvu nõrk väljavaade näitavad, et Euroopa finantssüsteem on endiselt haavatav ja võlakriis ei ole veel läbi. Seega peavad euroala valitsused jätkama kriisi lahendamiseks

3 vajalike reformidega ja eelarvete tasakaalustamisega. Riigis tervikuna võrreldes aastaga on aastaks maksumaksjate arv vähenenud 5,7%, väljamaksed 6,7% ja keskmine sissetulek 1,1% KOV tasand Põltsamaa linna majandusolukord on pingeline tulenevalt linna laenukoormusest, pakutavate teenuste rohkusest ja elanikkonna vähenemisest ning vananemisest Elanike arv Maksumaksjaid Keskmine palk Palga kasv % 0,8 4,6 6,4 5,2 5,8 5,9 5,9 KOV-ile laekuv tulumaksu % Riigi keskmine palk Riigi keskmine palga kasv % ,4 11,4 11,4 11,57 11,6 11,6 11,6 588, ,9 5,4 5,6 5,5 5,8 6,0 6,0 Põltsamaa linna konsolideeritud tulude maht oli aastal 6,4 miljonit eurot suurenedes eelneva aastaga võrreldes 9,7%. Kulude maht 6,3 miljonit eurot suurenedes eelneva aastaga võrreldes 1,9%. Järgnevatel aastatel on Põltsamaa linnal tegevustes kolm olulist prioriteeti: 1. Olemasolevate teenuste säilitamine tagada vahendite olemasolu teenuste osutamiseks elanikkonnale vähemalt aasta mahus. 2. Laenukoormuse järjepidev vähendamine järjepidevalt maksta tagasi võetud laene. 3. Tegevustes täiendava toetusrahastuse maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks. Kuna suurem osa eelarve kasvust on tingitud inflatsioonist, on oluline ka kulude pidev jälgimine, tagamaks nende kasvu inflatsiooniga võrreldaval määral või väiksemas ulatuses. Täiendavast laekumisest oluline osa kasutatakse olemasolevate tegevuste hinnatõusu finantseerimiseks Tulubaasi ülevaade ja prognoos Tulumaks Tulubaasi prognoosimisel on arvestatud elanike arvu vähenemisest tingitud maksumaksjate arvu vähenemisega ja sissetulekute suurenemisega. Elanikkonna arvu vähenemiseks on perioodil kavandatud keskmiselt 1% aastas, sissetulekute kasvuks 5,2-5,9%. Järgnevatel aastatel suureneb omavalitsuse osakaal residendist füüsilise isiku maksustatavas tulus 11,6 protsendini, mida on ka prognoosis arvestatud.

4 Maamaksu puhul oleme arvestanud alates aastal kehtima hakkavate seadusemuudatuste mõjusid ning sellest tulenevalt prognoosinud madalamad laekumised kui aastal. Kaupade ja teenuste müügist oodatavate laekumiste kasvuks on arvestatud 1% aastas ja õpilaste arvust tingitud haridusteenuste eest laekuvate summade vähenemist Tasandusfond Tasandusfond väheneb iga-aastaselt keskmiselt 3%, mis on tingitud elanike arvu vähenemisest ja sissetulekute suurenemisest ühe inimese kohta. Tasandusfondi peamiseks komponendiks on riigipoolsed haridustoetused. Toetusfondi vähenemine on tingitud asjaolust, et alates aastast rakendatakse hariduse rahastamises uusi põhimõtteid, mille kohaselt tõuseb õpetajate alampalk 10,8%, millele lisandub veel täiendavalt 20% tulemustasu. Prognoosi kohaselt tuleb omavalitsusel alates aastast hakata toetama gümnaasiumihariduse andmist rahaliselt seoses õpilaste arvu vähenemisega (tänaste seisukohtade järgi katab riigipoolne toetus gümnaasiumi rahalised vajadused 252 lapse olemasolul) Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud aastal on 4,5 miljonit eurot. Aastail püsivad põhitegevuse kulud 4,7 miljoni euro piires. Muudatused kuludes on võimalikud ainult sisemiste ümberkorralduste arvel Investeerimistegevus Kavandatud investeeringud teostatakse laenu ja võõrvahendite toel. Jätkub veemajanduse projekti elluviimine, kusjuures aastal projekt lõpeb ja linnapoolne finantseering on eurot ning see kaetakse KIK-ist võetava laenuga. Paisu renoveerimise projekti toetatakse ÜF-ist euroga. Projekti omaosalus on 0 eurot. Regionaalsete investeeringute programmist taotletakse toetust eurot sise skatepargile. Aastaiks on kavandatud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn õppehoone ning õpilaskodu renoveerimise projekti koostamine ja renoveerimine aastal kaasates võõrvahendeid aastaks on kavandatud Lasteaia Mari sisetee renoveerimine ja Põltsamaa Lasteaiale Tõruke videovalvesüsteemi rajamine kogusummas eurot aastaks on kavandatud summas eurot Põltsamaa Lasteaia Tõruke fassaadi renoveerimine, võimalusel kaasatakse võõrvahendeid. Perioodil on kavandatud iga-aastane eurone investeering teede korrastamiseks Õuna ja Pärna tn, Tartu mnt (Selveri ringist Pajusi mnt ringini), Tartu mnt kõnnitee, Tallinna mnt kõnnitee koos Lossi tn parklaga Eelarvestrateegia ülevaatamine Eelarvestrateegia vaadatakse igal aastal üle ja prognoositakse tulud ja kulud järgnevaks neljaks aastaks. Põltsamaa linna tulusid ja kulusid võib oluliselt mõjutada hariduse rahastamise uute põhimõtete kehtestamine ning uue Euroopa Liidu rahastusperioodi tingimuste selgumine. Koostaja: Maimu Kelder, majandusnõunik Kooskõlastatud: Sille Epro, raamatupidamisosakonna juhataja/pearaamatupidaja Ettekandja: Maimu Kelder, majandusnõunik Esitaja: Põltsamaa Linnavalitsus

5 Määrus saadetakse: linnakantseleile