Avalik foorum arutab Ladina kvartali tulevikku

Väljavõte

1 Halduskogus Halduskogu kiitis heaks mitme lasteasutuse arengukava 16. novembril väga töises meeleolus toimunud Kesklinna halduskogu koosolekul said heakskiidu kõik päevakorras olnud punktid. Vastuväideteta kooskõlastati Tallinna 21. kooli ja Liivalaia gümnaasiumi arengukava, heakskiidu said ka Terakese, Südamekese, Päevalille, Mesimummu, Suitsupääsupesa, Kullatera ja 22. lasteaia tulevikuplaanid. Halduskogu nõustus Veerenni 58 kinnistu detailplaneeringu lahenduse ning Pärnu mnt 35 ehitise võõrandamisega. Ära kuulati ka Tiina Mägi ettekanne motoriseerimata liiklusvahendite kasutamisest kesklinnas. Viis linnaosa said uue vanema Tallinna linnavalitsus nimetas kolmapäeval Kristiine linnaosa vanemaks Remo Holsmeri, Pirita linnaosa vanemaks Triinu Rajasalu, Mustamäe linnaosa vanemaks Mario Sootna, Põhja-Tallinna vanemaks Sirje Potisepa ning Lasnamäe vanemaks Oleg Rebase. Kolm linnamüüri torni said korda Reedel, 26. novembril kell 14 tähistab Kodulinna maja Nunne, Sauna ja Kuldjala tornide ning nendevahelise kaitsekäigu restaureerimistööde lõppu teabepäevaga «Linnamüüri lugu». Taastamistöödest räägivad professor Rein Zobel, kunstiajaloolane Andri Ksenofontov, restaureerimisüliõpilane Madis Roosalu ja kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Kõik huvilised on oodatud. Tallinn väärib põnevat valgustust Eesti Arhitektide Liidu noortesektsioon NODI korraldas nädalavahetusel õpikoja, arutamaks Tallinna valgustuse arendamise võimalusi. Korraldajate arvates võiksid jõulud kinkida tallinlasele püsiväärtusega tänapäevast valguskunsti. «Alustame vanalinna ümbritsevast bastionivööndist, järgmistel aastatel aga tahame teha koostööd teiste hansalinnadega, lootes lõpuks moodustada uudse, samas iidse Euroopa-sisese valgusvõrgu,» ütles arhitekt Veronika Valk. Kesklinna Sõnumite trükkimineku ajal oli õpikoda veel toimumata, kuid linnaosavalitsuse ootused sellele suured. Kesklinna valitsus ootab põnevaid valguslahedusi muu hulgas Vabaduse väljakule ja Harjumäele, Kaarli puiesteele, Tammsaare parki, Snelli tiigi ümbrusesse, Tornide väljakule, Musumäele ja Lauluväljakule. Kesklinna valitsuse ajalehe toimetus: Nunne 18 Toimetaja Annikky Lamp: e-post: Järgmine Kesklinna Sõnumid ilmub 6. detsembril. Kirjastaja: AS Postimees Reklaami tellimine: , Ehkki vanalinn on üks Tallinna sümboleid, kuulub sellest linnale vaid väga väike osa. Avalik foorum arutab Ladina kvartali tulevikku Annykki Lamp toimetaja 28. novembril toimub Kesklinna valitsuse eestvõttel esimene avalik foorum arutelude sarjast, mille tulemuste põhjal pannakse kokku Tallinna vanalinna statuut. Esimesel kohtumisel arutatakse Ladina kvartali tulevikku. Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on Ladina kvartalist alustamine taotluslik. «See kvartal on olnud ajalooliselt vaimsuse, kultuuri ja hariduse keskus, samuti ka seda nimetatud üheks vanalinna esinduskvartaliks,» põhjendas Pentus. «Tegemist on ka piirkonnaga, mille määratlemisel on vanalinnas seni jõutud kõige kaugemale aastal allkirjastati festivali Trialogose avamisel Ladina kvartali väljaarendamise eesmärgil ühishuvide protokoll, mille osapoolteks olid linna, riigi ja kolmanda sektori esindajad.» Kõik huvilised oodatud Foorumile on oodatud kõik huvilised, avaliku arvamusega arvestamist peab linnaosavanem statuudi loomisel üheks prioriteediks. «Elanike ja ettevõtjate kaasamine statuudi väljatöötamisse on oluline just seetõttu, et ehkki vanalinn on üks Tallinna sümboleid, kuulub reaalselt linnale vaid väga väike osa vanalinnast,» mainis Pentus. Linnaosavanema sõnul on ilmne, et vanalinn vajab statuuti, visiooni või arengukava. Ta nimetas uskumatuks, et aastate jooksul pole mitte keegi linna juhtimise eest vastutajatest üritanud terviklikult kirjeldada või suutnud paberile panna seda, millisena soovitakse näha Tallinna vanalinna. Pentuse sõnul peaks statuut muu hulgas lahendama näiteks küsimuse, kas linnale kuuluvat vara on mõttekas müüa või mitte. Novembrikuus alguse saavad foorumid keskenduvad vanalinna eri piirkondade edasisele arengule ja sellele, millisena näevad üht või teist vanalinna tänavat või kvartalit sealsed elanikud või seal aastaid tegutsenud ettevõtjad. Ajalugu, tänapäev, tulevik Foorumitel räägitakse nii ajaloost, tänapäevast kui ka tulevikust. Alati on kohal spetsialistid, aga uudistama ja oma arvamust avaldama on oodatud kõik. Esialgse kava kohaselt peaks eraldi foorumid korraldatama ka Viru tänava, Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava vahelise ala, Nunne tänava, Rannamäe tee, Tolli ja Laia tänava vahelise ala, Pika ja Laia tänava vahelise ala, Raekoja platsi ja Toompea tuleviku aruteluks. «Kõik need alad on omamoodi rütmi ja iseloomuga, loodan, et ka tulevikus jääb vanalinn eriliseks just seetõttu, et koondab väga erineva auraga piirkonnad üheks tervikuks,» ütles Pentus. Kesklinna vanema sõnul on näiteks Rannamäe tee, Laia tänava ja Tornide väljaku vahelisel alal kõige olulisemaks aktsendiks Avaliku arvamusega arvestamist peab Kesklinna vanem Keit Pentus statuudi loomisel üheks prioriteediks. 2X KÜLLIKE ROOVÄLI väga hästi säilinud linnakindluste süsteem. «Tornide väljak ja kitsas Laboratooriumi tänav on kohad, kus tänasel päeval on vana linnamüür koos oma tornidega kõige paremini eksponeeritav. Vanalinna statuut peaks muu hulgas vastama ka küsimustele, millist funktsiooni peaksid täitma praegu mitte kõige otstarbekamalt kasutatavad linnamüüri tornid, olgu nendeks siis kas Eppingi või Löwenschede torn,» lausus Pentus. Nunne tänava, Rannamäe tee, Tolli ja Laia tänava vahelise ala foorum toimub järgmise aasta jaanuaris. Linnavalitsus saatis eelarve eelnõu volikokku Tallinna linnavalitsus otsustas eelmisel kolmapäeval esitada linnavolikogule aasta linnaeelarve eelnõu, mille järgi on eelarve kogumahuks kavandatud 5 miljardit krooni. Sellest ligi viiendik on planeeritud investeeringuteks aasta eelarve mahuks on kavandatud krooni, sh krooni investeeringuteks ja krooni tegevuskuludeks. Laekumisteks eraldistena riigieelarvest on prognoositud krooni. Eelarve eelnõu järgi on investeeringute katteallikateks 66,3 miljonit krooni välisabi, 56 miljonit krooni eraldised riigieelarvest haridusinvesteeringuteks, võetav laen summas 350 miljonit krooni ning linnakassa tulud 441,8 miljonit krooni. Tuludest 4,4 miljardit krooni ehk 88,6% on linnakassa tulud ning 570,5 miljonit krooni ehk 11,4% asutuste tegevustulud. Käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes on järgmise aasta tulud 160 miljonit krooni suuremad. Poole eelarve tulude kogumahust moodustavad maksutulud. Nende suuruseks on planeeritud ligi 2,5 miljardit krooni, millest ligi 2,3 miljardit moodustab füüsilise isiku tulumaks. Linnavara kasutamisest saadavaks tuluks on kavandatud 165 miljonit krooni, äriruumide üürituluks 81,7 miljonit krooni ja dividendituluks 49,6 miljonit krooni, hoonestusõiguse tasuna peaks laekuma 28,8 miljonit krooni. «Vaatame üle kõik aastaid tagasi sõlmitud rendilepingud ja kõik need linnale kahjulikud lepingud, mis aastaid tagasi «sõbrahindadega» sõlmiti. Mille puhul on võimalik muutmine, lähevad muutmisele. Ehk teisisõnu seal kus võimalik, tõstab linn rendihindasid,» selgitas Kesklinna vanem Keit Pentus. Linnavara on kavas müüa 245 miljoni krooni eest. «Koalitsioon on kokku leppinud, et Raekoja platsi äärsed ja selle vahetus läheduses paiknev linna vara jääb linnale. Samuti ei müüda sotsiaalseid funktsioone täitvaid objekte,» sõnas Pentus. Ühistranspordi piletituluks on kavandatud 217 miljonit krooni ning laekumisteks teistelt omavalitsustelt haridusteenuse osutamise eest 46,6 miljonit krooni. Linnaosade valitsustele on aastaks planeeritud kokku 309 miljonit krooni, mis on 14,6% enam kui aasta eelarves. «Kui veel mõni kuu tagasi oli oht, et Kesklinnas soovitakse eelarvet oluliselt kahandada, linnavolikogule esitatud eelnõus seda aga tehtud ei ole. Nii saan kinnitada, et südalinnas järgmisel aastal olukord kindlasti ei halvene,» selgitas Pentus. «Järgmisel aastal saame hakata tegelema ka sellega, mis minul endal pikka aega väga hingel on olnud vanalinnas asuvate lagunevate linnamajade fassaadide korrastamisega.» Võrreldes käesoleva aasta eelarvega kasvavad enim haridus-, elamumajandus-, sotsiaal-, spordi-, linnaplaneerimise, heakorra ja kommunaalvaldkonna kulud. «Haridusinvesteeringutest tahan kindlasti välja tuua seda, et Westholmi gümnaasiumi remont läheb järgmisel aastal lõpuks täie hooga käima,» mainis Pentus.

2 2 Kesklinna valitsus otsib parimat jõulukujundust Linnavalitsus kavandab ametite ümberstruktureerimist Kesklinna valitsus kuulutas viiendat aastat järjest välja parima jõulukujundusega vaateakende ja kinnistute konkursi, mille tulemused selguvad vahetult enne pühi. Kaunima kujunduse kandidaate saavad välja pakkuda nii tegijad kui linnakodanikud. «Eelkõige ootamegi, et oma arvamuse ütleksid välja linlased, seda, milliseid lahendusi kodanikud kõige rohkem esitavad, arvestame kindlasti ka lõppotsuse tegemisel,» ütles linnaosa vanema asetäitja Kaia Sarnet. «Loodame, et lisaks alati kõrgel tasemel esinevatele püsitegijatele näeme sel aastal palju uusi ja põnevaid osalejaid.» Konkursi eesmärk on tõsta majaomanike ja -valdajate huvi nii vaateakende heal kunstilisel tasemel kujundamise kui ka hoonete ja kinnistute tervikuna kaunistamise vastu ning ühtlasi aidata kaasa jõulumeeleolu loomisele südalinnas. Konkursile võib esitada kesklinnas asuvaid jõuluteemalisi vaateakende kujundusi, hoonete fassaadide lahendusi ja kinnistute, sealhulgas piirete, puude, haljasalade ja muu sellise kujunduslahendusi. «Nii akende kui hoonete puhul on oluline kujunduse idee ja omapära, korralik teostus ning sobivus ümbritsevasse linnaruumi,» selgitas Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja asetäitja Ivika Maavere. Konkursil osalevate kujunduste hulgast valitakse välja kolm paremat. Parim saab 5000 krooni, teine koht 3000 ja kolmas koht 2000 krooni. Kandidaadi esitamiseks tuleb helistada linnakeskkonna osakonna telefonidel ja , saata faks numbril või elektronkiri aadressil hiljemalt 15. detsembriks kell Komisjon teeb konkursi võitjate kohta otsuse detsembri lõpus. Jõulurahu aitavad tagada abipolitseinikud Alates tänasest alustavad abipolitseinikud regulaarset patrullimist kesklinnas, rahaliselt toetab ettevõtmist linnaosavalitsus. Abipolitseinikud on aidanud politseil jõulurahu tagada ka varasematel aastatel, tänavu alustatakse jõuluprojekti 22. novembril ja lõpetatakse 6. jaanuaril. Sarnase koostööprojekti võtsid Kesklinna valitsus ja politseiosakond ette ka suvel, kui abipolitseinikud patrullisid kolme kuu jooksul kesklinna parkides. Linnaosavalitsuse nõuniku Eike Kingsepa sõnul on abipolitseinike kaasamine end alati õigustanud ja tõenäoliselt jätkatakse järgmisel aastal koostööd nii suvel kui jõuluajal. Abipolitseinikest korravalvurite premeerimiseks on Kesklinna valitsuse eelarves ette nähtud krooni. Ka politsei on jõulueelsel ajal väljas suuremas koosseisus. Samuti on jõuluturu korraldajad kaasanud raeplatsil korra tagamiseks turvajõud, muu hulgas aidatakse silma peal hoida suurel jõulukuusel. Tallinna kõigi aegade varaseim jõulukuusk toodi Ida-Virumaalt Iisakust. 2 X T OOMAS H UIK Jõulukuusk jõudis Tallinna Eelmisel nädalal tõid osaühingu Kesklinna Pargid spetsialistid ja Husqvarna esindajad Iisakust Tallinna jõulupuu, mille ümber Raekoja platsil on alates eilsest avatud ka jõuluküla. «Husqvarnale on alati olnud tähtis meie metsade kaitse ja üldine loodushoid,» mainis ta. «Toetades jõulupuu jõudmist turvaliselt ja kindlalt Tallinna Raekoja platsile, loodame, et inimesed vaatavad seda ja tunnevad rõõmu ilust, mida loodus meile pakub.» Jõulupuu ost, transport ja paigaldamine lähevad kokku maksma ligi krooni, millest on kuuse hind. Eile avati Raekoja platsil ka traditsioonilikesklinna vanema asetäitja Kaia Sarneti sõ- ne jõuluturg, kus külastajad saavad uudistanul tuli puu seekord tuua tavatult kaugelt, kuid da ning osta Eestimaa eri nurkadest kokku tormiga ette võetud sõit Ida-Virumaale oli vae- tulnud käsitöömeistrite toodangut, saata jõuva väärt. «Iisaku kuusk oli sel aastal ainus, luposti, süüa-juua ning vaadata eeskava. mis meie nõudmiskorraldajad kinnitatele vastas piisa- Puu tuli tuua tavatult vad, et meeleolu jõuluvalt kõrge, kauni võkülas on soe ja südamraga ja ligipääseta- kaugelt, kuid tormiga lik. «Jõuluvana maja tavas kohas,» lisas ette võetud sõit Ida-Viru- ga lambaaias on näha Sarnet. heina nosimas paari maale oli vaeva väärt. Sel aastal kanlammast,» sõnas pronab Raekoja platsi jektijuht Raimo Veekaunistava jõulukuuse ostu, transpordi ja born. «Külma saab peletada aurava glögiga ülespanekuga seotud kulud Husqvarna Ees- ja jõulune tunne tuleb sisse krõbedat piparkooki nosides. Kui kõht on päris tühi, leiab ti esindus. Electrolux Eesti juhataja Alar Maarend ni- traditsioonilist sealiha hapukapsastega, vemetas Tallinna auväärse vanalinna jõulupuu rivorsti ning muud head ja paremat.» sponsoriks olemist suureks auks. Eelmisel aastal astus lisaks pealinlastele jõuluturult läbi külalist kaugemalt. Ühtekokku osteti pea kahe miljoni krooni väärtuses käsitööd, söödi üle verivorsti ja singiportsu, joodi topsi hõõgveini ja saadeti kirja jõuluvanale. Linnavolikogu tunnistas linnahalli müügi nurjunuks Linnavolikogu tunnistas 11. novembri linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. Linnavolikogu otsustas Mere pst 18, 20, 20b, 20c, 20d, 20e, Logi tänav 7, 9, 13, 15 ja Põhja pst 33a kinnistute müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistada sobivate pakkumiste puudumise tõtu. Ainsana ostupakkumise teinud OÜ Manutent pakkus linnahalli ja ümbritsevate kinnistute ostuhinnaks enampakkumise alghinna 150 miljonit krooni. Linnavolikogu leidis, et Manutendi lõplikus pakkumises esitatud linnahalli kontsertsaali renoveerimise finantseerimise skeemi ei saa aktsepteerida, sest see ei vasta linna eelarvestrateegiale. Samas ei näe kultuuriministeerium võimalust anda linnahalli renoveerimisele riigi toetust, riigi muinsuskaitseamet ei ole aga nõus linnahalli muinsuskaitselisi eritingimusi leevendama. Linnavolikogu hinnangul peaksid riigile ja pealinnale sedavõrd tähtsa kultuuri- ja sotsiaalobjekti tuleviku otsustama riik ja Tallinna linn koostöös. Raepress Erikomisjon asub uurima tehingut linnavaraga Kalev avab jõulumaja Alates 4. detsembrist on Pikal tänaval Maiasmoka majas avatud Kalevi jõulumaja, kus saab 23. detsembrini lähemalt jälgida päkapikkude tegemisi. Jõulumajas on võimalik vaadata, kuidas päkapikud jõuludeks valmistuvad, kuulata muinasjuttu ja õppida jõulusalme, aidata päkapikkudel kingitusi ja kaarte meisterdada, martsipani valmistada ja palju muud põnevat teha. Avatud on jõulupostkontor, saab võtta õnneloosi. Tööpäeviti on jõulumaja avatud vaid rühmadele. Tunnine lasteprogramm maksab 35 krooni ja kui kohale tellitakse ka jõuluvana, siis 70 krooni. Nädalavahetusel saavad 35 krooni eest jõulumajja sisse astuda kõik huvilised. Tallinna linnavalitsus kuulas 10. novembri istungil ära linna ametite funktsioonide ning juhtimisstruktuuride muutmise ettepanekud ning otsustas nõustuda töörühma väljapakutud struktuurimuudatustega. Linnapea käskkirjaga moodustatud tööruhma väljapakutud kava näeb ette kommunaalameti ning transpordi- ja keskkonnaameti restruktureerimise kolmeks ametiks keskkonnaametiks, transpordiametiks ning teedeametiks; munitsipaalpolitsei üleviimise Tallinna tuletõrjeja päästeameti koosseisust loodavasse keskkonnaametisse; säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) ümbernimetamise linnaplaneermise ametiks ning ühtlasi osa SAPA ametikohtade üleviimise loodavatesse keskkonnaametisse ja teedeametisse. Kava kohaselt jõustuvad struktuurimuudatused 1. jaanuarist Ühtlasi on töörühm seisukohal, et otstarbekas ja reaalne on anda Tallinna tuletõrje- ja päästeameti funktsioonid alates 1. jaanuarist 2005 üle riigile. Raepress Kesklinnas tähistati isadepäeva 12. novembril tähistas Kesklinna valitsus isadepäeva, mille puhul toimus Mustpeade majas kõigile linnaosa vanaisadele mõeldud kontsert. Vanaisadele astusid üles vennad Johansonid, tantsuklubi Leevi noored tantsijad ja Päikesejänku lasteaia lauluringi lapsed. Linnaosavalitsuse kultuuri- ja haridusnõu- niku Eike Kingsepa sõnul võeti kõik esinejad väga soojalt vastu. «Eriti säravaks läksid vanaemade-vanaisade silmad siis, kui esinesid lasteaialapsed,» ütles Kingsepp. «Pisut kahju on küll sellest, et erakordselt kehva ilma tõttu oli Mustpeade majja kogunenud vähem rahvast kui oodati, aga kõik need, kes tulid, nautisid pidu väga.» Sama meelt olid ka kontserti kuulama tulnud vanavanemad, kes pidasid iseäranis toredaks seda, et pidu oli korraldatud spetsiaalselt kesklinna eakatele. Tund aega kestnud kontserdi avasõnad ütles Kesklinna vanem Keit Pentus, pärast etteasteid pakuti kõigile soovijaile kohvi ja kooki. Linnavolikogu moodustas ajutise komisjoni Aia 20 / Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise asjaolude uurimiseks. Komisjon moodustati kinnistul asuva hoonetekompleksi rentnike Keskerakonna rahastajatega seotuse uurimiseks ning Reval-Spordi Teeninduse OÜ kasuks hoonestusõiguse seadmise motiivide väljaselgitamiseks. Asja uurimiseks ajutise komisjoni moodustamise ettepaneku tegi Res Publica fraktsioon. Ajutisse komisjoni kuuluvad esindajad igast linnavolikogu fraktsioonist ning linnamajanduse ja linnavara komisjonist. Komisjon esitab kokkuvõtte töö tulemustest linnavolikogule 1. veebruariks Keskerakonna häälte toel vastu võetud otsus näeb ette Aia 20 / Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise 50 aastaks otsustuskorras senise hoonete pikaajalise rentniku Reval Spordi kasuks. Raepress

3 Linnaruum 3 Arutatakse Kollane 12 planeeringu eskiisi Täna kell 12 toimub Kesklinna valitsuses Kollane 12 detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu. Planeeringu põhieesmärgiks on kinnistule kuni kuuekorruselise korterelamu rajamiseks ehitusõiguse määramine koos heakorra ja parkimislahenduse koostamisega. Eskiisi tellija on CARSEC Teeninduse AS ja teostaja Arhitektuuribüroo AD ANSAMBEL. Luha 17a planeeringu protestid jäid jõusse 8. novembril toimus Kesklinna valitsuses Luha 17a kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu, hoolimata arhitekti selgitustest protestijad oma vastuväiteid tagasi ei võtnud. «Laekunud on kaks vastuväiteid sisaldavat pöördumist Luha 19 korteriomanikelt, kes on peamiselt mures juurdepääsude ning võimaliku valgustingimuste halvenemise pärast,» ütles Kesklinna valitsuse planeerimise peaspetsialist Katri-Liis Kinks. Luha 17a kinnistu planeering näeb ette kuuekorruselise äripinnaga korterelamu ehituse koos heakorra, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude küsimuste lahendamisega. Planeeringu teostaja on Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ ja tellija Priit Pajus, ala suuruseks 0,7 hektarit. Tallinna linnavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 8. septembril. Pärnu maanteele kerkib kaheksakordne hoone Novembri keskel lõppenud Pärnu mnt 129 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud planeeringu kohta ühtegi protesti ning see esitati linnavalitsusele kinnitamiseks. Detailplaneering näeb ette kinnistule kaheksakorruselise elu- ja ärihoone rajamise koos heakorra, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude küsimuste lahendamisega. Detailplaneeringu teostaja on TTV Projekt & Ehitus OÜ, OÜ Amando Kinnis vara. Planeeritava ala suurus on 0,5 ha. Süda tänava piirkond saab detailplaneeringu Tallinna linnavalitsus võttis kolmapäeval vastu Liivalaia tänava, Pärnu mnt ja P. Süda tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu, mis jõuab lähiajal ka Kesklinna valitsusse avalikule väljapanekule. Detailplaneeringuga on kavandatud 4,68 hektari suurusele maa-alale 20 krunti olemasolevate hoonete ja teede teenindamiseks, ärihoone ja äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks ning haljasalade ja teede rajamiseks. Planeering püüab lahendada probleeme, mis on tingitud ühelt poolt vajadusest säilitada kvartali miljöö, kinnistustruktuur ning arhitektuuriväärtuslikud ehitised ning teiselt poolt soovist korrastada kesklinna tänavatevõrk ning luua tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalikud koridorid. Uushoonestusena on kavandatud Liivalaia tänava ja Pärnu mnt nurgale kuni kaheksakorruseline ärihoone. Omaaegse Vaestepatuste tänava äärde on planeeritud kaks äripindadega mitme korteriga elamut. Kvartali keskossa on ette nähtud kolme- kuni seitsmekorruseline äripindadega mitme korteriga elamu. Ajalooline Vaestepatuste tänav taastatakse osaliselt jalakäijate alana, millega ühendatakse kaks uut haljasala. Arvestatud on ka Pärnu maantee laiendamise vajadusega. Detailplaneeringu koostas arhitektibüroo Koot & Koot OÜ. Raepress/Kesklinna Sõnumid Kesklinna arhitektide nõukoda arutab olulisemaid planeerimisalaseid küsimusi linnaosas. Arhitektide nõukoda pidas väliistungi Eelmise kolmapäeva õhtul kogunes Laste Maailma galeriisse Kesklinna arhitektide nõukoda, et arutada sealsamas eksponeeritud Viru platsi alternatiivlahendust ja teisi olulisemaid planeerimisalaseid küsimusi linnaosas. Nagu nõukojas tavaks, oli keskustelu elav ning arutlusainet jätkus mitmeks tunniks. Lisaks Viru platsile käsitleti Narva mnt 7 äri- ja eluhoone arhitektuurilist lahendust, Terase 6 kinnistu detailplaneeringut ja Karu 16 kinnistule kavandatava sünagoogi eskiisi. Kolme torniga hoone Künnapu ja Padriku büroo esitatud Narva mnt 7 lahendus arhitektides küsimusi ei tekitanud. «Kuigi arhitektide väljapakutud kolme torniga hoone on üsna provokatiivse välimusega, pidasid asjatundjad seda igati vastuvõetavaks,» kommenteeris nõukoja koosolekut juhtinud Kesklinna vanem Keit Pentus. Eelmisel neljapäeval kehtestas linnavolikogu Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu, mida tutvustavad avalikud arutelud toimuvad lähiajal nii Kesklinna kui Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses. Küll juhtisid arhitektid tähelepanu sellele, et maja arhitektuuriline lahendus on korruse võrra kõrgem detailplaneeringu ette nähtud mahust. Rohkem küsimusi tekitas Terase 16 kinnistule planeeritav kaheksakorruseline korterelamu, mille puhul soovitakse erineva majakõrgusega lahendusvariantide esitamist. «Samuti palus nõukoda arhitektidelt järgmiseks korraks hoone ja selle lähiümbruse maketti, mis hõlbustaks lõpliku otsuse langetamist,» ütles Pentus. Terase 16 detailplaneeringu eskiisi on koostanud osaühing Ruum&Maastik, arhitektuurse lahenduse autoriks on ARS Projekt. Arutati ka juudi sünagoogi arhitektuurse projekti eskiisi. Hoone on planeeritud juurdeehitusena Juudi keskkooli hoonele, mis asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal. Keit Pentuse sõnul olid nõukoja liikmed päri hoone mahuga, kuid fassaadi lahendusega paluti arhitektidel Kaur Stööril ja Tõnis Kimmelil veel edasi töötada. Nagu nõukojas tavaks, oli keskustelu elav ning arutlusainet jätkus mitmeks tunniks. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks. Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas. «Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,» nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. «Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.» Suurem osa linnakeskusega külgnevast «Selle hoone puhul on oluline seegi, et Juudi keskkooli maja on arhitektuurimälestis, ning seetõttu tuleb sünagoogi projektile saada kooskõlastus ka muinsuskaitsest,» lausus linnaosavanem. Atraktiivne töö Õhtu lõpuks kuulas nõukogu ära Villem Tomiste ettekande Viru platsi (Mere pst ja Narva mnt nurk) alternatiivsest lahendusest, millega kõik soovijad saavad tutvuda Laste Maailma disainigaleriis praegu avatud näitusel. Nõukogu leidis üksmeelselt, et tegemist on atraktiivse ja olulise tööga, mis tõstatab mitmeid teravaid küsimusi muu hulgas Tallinna kesklinna liikluskorralduse ning avaliku ruumi kohta. «Praegu on büroo R- Konsult koostanud ala kohta detailplaneeringu, mille menetlus on jõudmas lõppjärku. Kesklinna valitsus teeb säästva arengu ja planeerimise ametile kindlasti ettepaneku analüüsida arhitektuuribüroo Kosmos pakutud alternatiivseid liikluslahendusi ja avaliku ruumi käsitlust enne kui detailplaneeringu menetlemine jätkub,» ütles Pentus. Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu rannaalale Paljassaare ja Russalka vahel rannaalast on seni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine. Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused. Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust. Raepress/Kesklinna Sõnumid Kestab linna kõrgeima elumaja planeeringu väljapanek Kolmapäevani on Kesklinna valitsuses avalikul väljapanekul Tartu mnt 15 krundi detailplaneering, mis näeb ette 35-korruselise hoone ehitamise. «Just selle kõrghoone planeerimisel tõusis teravalt päevakorda küsimus, kui kõrgeid hooneid ja kuhu Tallinna kesklinnas ehitada võib,» ütles Kesklinna vanem Keit Pentus. «Linnavalitsuses leidus inimesi, kes avaldasid arvamust, et just selle koha peale võiks kerkida Baltimaade kõrgeim hoone, planeeringu tellijad leidsid siiski, et monumendi püstitamisest olulisem on, et hoone sobituks nii siluetti kui ümbritsevasse keskkonda.» Esialgu 40-korruseliseks kavandatud hoone on nüüd muudetud 35- korruseliseks, nii et selle kõrgus ei ületa Oleviste kiriku oma. Lisaks äripindadega tornelamule rajatakse krundile neljakorruseline parkimishoone ja kolmekorruseline büroohoone. Planeeringu on koostanud arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik. Planeeringuga saab tutvuda Kesklinna valitsuses esmaspäeval 9 12 ja ning teisipäevast kolmapäevani 9 12 ja Planeeringu põhijoonis on välja pandud linnaosavalitsuse infosaali. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7 teenindussaalis. Täiendav info Kesklinna valitsuse telefonidel ja Tehnika 83 planeering kõigile vaadata 30. novembrini saab Kesklinna valitsuses tutvuda Tehnika 83 kinnistu detailplaneeringuga, mille linnavalitsus võttis vastu 27. oktoobril. Kinnistule kavandatakse kolmekorruselist korterelamut ning lahendatakse heakorrastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude küsimused. Planeeringu teostaja on OÜ SAN&SON Arhitektuuribüroo ja tellija OÜ Sivostar. Planeeritava ala suurus on 0,15 hektarit. Planeeringuga saab tutvuda Kesklinna valitsuses esmaspäeviti 9 12 ja 14 18, teisipäevast neljapäevani 9 12 ja ning reedeti 9 12 ja Planeeringu põhijoonis on välja pandud linnaosa valitsuse infosaali. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7 teenindussaalis. Täiendav info Kesklinna valitsuse telefonidel ja Ahtri 6 planeering tekitab küsimusi 11. novembril arutati linnaosavalitsuses Ahtri 6 detailplaneeringut, mille kohta oli laekunud kolm protesti. «See, et Rotermanni kvartalis ja selle ümbruses on lõpuks ometi aktiivsem toimetamine lahti läinud, on väga rõõmustav,» ütles Kesklinna vanem Keit Pentus. «Ahtri 6 planeeritud maja kohta esitati aga päris mitu protesti ja mitmes küsimuses jäädi ka avalikul arutelul eriarvamustele. Üks tõsisemaid vaidlusi tekitanud küsimusi oli vaatekoridori säilitamine. Nimelt tekib Rotermanni kvartali siseselt kuni Admiraliteedi basseinini jalakäijatele mõeldud tänav, mis ühendaks mereäärse ala südalinnaga. Ahtri 6 planeeritav hoone jääks aga praeguse variandi puhul osaliselt kõrguma just selle tänava kohale, nii tekiks tänava ühes osas justkui kinniehitatud koridor.» Teine lahendamata jäänud protest puudutab hoone kõrgust. Planeeringu teostaja on QP Arhitektid ja tellija OÜ Haveli Invest. Planeeritava ala suurus on 1,2 hektarit. Linnavalitsus kinnitas Ahtri 6 detailplaneeringu 8. septembri istungil.

4 4 Arvamus Terve mõistuse aasta Keit Pentus Kesklinna vanem Linnaosavanema veerg Eelmisel nädalal kiitis linnavalitsus heaks Tallinna aasta eelarve. Aasta tähtsaim dokument kannab tinglikult nime «Terve mõistuse eelarve» ja ootab nüüd ka linnavolikogu liikmete heakskiitu. Et tegu on otsusega, mis määrab ära kogu järgmisel aastal linnas toimuva, peatun minagi oma tänases linnaosavanema veerus just eelarvel. Kõige rohkem on mulle esitatud küsimusi pensionäridele makstava toetuse ja sundüürnike probleemide lahenduse kohta. Et ega linn järgmisel aastal neid ära pole unustanud? Olgu nüüd siis selgelt välja öeldud aastal maksab Tallinn 500-kroonist toetust kõigile pensionäridele, nagu maksis seda ka sel aastal. Tagastatud majades elavate üürnike probleem on aga südamel praeguselgi linnavalitsusel. Kindlasti ei lõpeta linnavõim sundüürnikele munitsipaalpindade pakkumist. Küsimus on praegu vaid selles, kuidas olemasolevat raha kõige efektiivsemalt kasutada. Ehk lihtsalt öeldes otsime võimalusi, kuidas olemasoleva rahaga saaks lahendada võimalikult paljude sundüürnike elamispinnamured. Kui linnal õnnestub kaasata elamuehitusse erakapitali ja tänu sellele ehitada sama raha eest rohkem kortereid, tuleb seda kindlasti teha. Igal juhul linn ei lõpeta tagastatud majade üürnike kohati täiesti trööstitu olukorra lahendamist. Kesklinna inimesed mäletavad kindlasti mõne kuu taguseid jutte, kuidas siinset eelarvet sooviti oluliselt vähendada, see aga oleks tähendanud eelkõige heakorra osas tõsiseid probleeme. Vastavalt uuele koalitsioonilepingule järgmisel aastal ühegi linnaosa eelarve ei vähene, ja nii on ka Kesklinnal aastal kasutada veidi üle 62 miljoni. Suurem osa sellest summast kulub heakorrale, samuti soovime järgmisel aastal kätte võtta vanalinnas toimuva. Nii on plaanis korrastada mitme vanalinnas asuva ja linnale kuuluva hoone fassaadid, mis on aastaid räämas olnud ja linnale kindlasti au ei tee. Ka saame tuleval aastal abistada väiksemate remonttööde tegemisel neid lasteaedu, mis asuvad Kesklinna valitsuse rendipindadel. Kõige suuremaks investeeringuks peaks kesklinnas järgmisel aastal olema kindlasti Tartu maantee remont. Kuna tee ehitamine tähendaks ka mitme ehitusele ette jääva hoone ostmist linnale ja seejärel lammutamist, hoone omanikud küsivad aga linnalt ebarealistlikult suuri summasid, tähendab see ilmselt ka senise teeprojekti ümbertegemist. Et tee-ehitus kevadel alata saaks, on kõigeks selleks aega vaid loetud kuud, ja ilmselt paneb Tartu maantee ehitus linnaametid tõsisele proovile aastal algab kauaoodatud põhjalik remont ka Jakob Westholmi gümnaasiumis. Tõsi, päris korda ei saa ajalooline kool ka järgmisel aastal, kuid seda eelkõige seetõttu, et muinsuskaitse nõuded hoone rekonstrueerimisel on väga kõrged ning nende järgimine nõuab põhjalikumat ja aegavõtvamat lähenemist, kui näiteks tüüpprojekti järgi nõukogude ajal ehitatud koolimaja remontimine. Pärast Westholmi gümnaasiumi remontimist jääb kesklinnas renoveerida veel üks ajaloolises hoones asuv kool Ühisgümnaasium. Usun, et ka see hädasti remonti vajav hoone saab lähemal ajal linnalt investeeringu. Kui ma oktoobri lõpus Kesklinna sotsiaalkeskuse korraldatud kontserdil käisin, küsisid minult üsna mitmed murelikud inimesed, kas meie sotsiaalkeskuse remondi lõpetamine on ikka järgmisel aastal kavas. Nüüd võin täie kindlusega kinnitada, et sotsiaalkeskuse remont saab järgmisel aastal lõpetatud. Eelarves on selleks ette nähtud 6,7 miljonit krooni, mille eest saab remondi ja ruumide laiendamise lõpetada just niiviisi, nagu see esialgsete plaanide kohaselt kavas oli. Ka mina ootan juba pikisilmi aega, millal värske välimuse saanud sotsiaalkeskus oma senistele külastajatele taas uksed avab. Sel aastal sai alguse vanalinna väravate juures asuva Musumäe rekonstrueerimine. Et tehtud tööd ei jääks poolikuks, on järgmisel aastal ette nähtud töid jätkata ja need lõpule viia. Seitse ja pool miljonit eraldatakse ka linnamüüri tornide korrastamiseks. Väikese investeeringu saab viimaks Tuvi tänava park, mida küll suurte sõnade saatel aastaid tagasi korrastama hakati, kuid mis seejärel on kahjuks unustusse jäänud. Kümme miljonit krooni investeeritakse aasta-aastalt kaunimaks muutuvasse Kadrioru parki, mis oma 300. aasta juubeliks aastal 2018 peab saama täielikult taastatud. Toimetaja repliik Hiljuti nahutas Jüri Kuuskemaa raadios «Memoria» saates Tallinna linnavalitsust selle eest, et linn jõulukuuse nii varakult raeplatsile üles paneb. Põhimõtteliselt on tunnustatud teadlasel loomulikult õigus, ja seepärast tuleks ehk paari sõnaga selgitada, miks nii tehti. Sel aastal algab advendiaeg pisut varem kui harilikult, juba 28. novembril. Kesklinnas traditsiooniks kujunenud jõuluturg alustab oma tegevust tavapäraselt veel nädala võrra varem. Selleks aga, et jõuluturu korraldajad saaksid oma majakesi ja muud inventari paigaldada, peab kuusk juba kindlalt kohal seisma nii jõuamegi tagurpidi tulles lausa novembri keskpaika välja. Tuled süüdatakse jõulukuusel ikka esimesel advendil, mil algab õige jõuluaja ootus. Loodan väga, et lugejad ei pahanda ka selle jõuluinfo pärast, mis käesolevasse lehenumbrisse sisse on imbunud järgmise Kesklinna Sõnumite ilmudes on advendiaeg juba peaaegu poole peal. Asju, mida järgmisel aastal kesklinnas korrastatakse, on veel suur hulk, kõike siia kirja panna kahjuks ei mahu. Küll aga hoiame teid ka edaspidi Kesklinna Sõnumite vahendusel kursis sellega, mis kesklinnas toimub. Annikky Lamp toimetaja Piirkiiruse vähendamine parandaks liiklusohutust Ilmar Pihlak TTÜ professor Tallinnas hukkub auto kohta kolm korda rohkem inimesi kui Helsingis, hukkunud jalakäijaid on üle kahe korra rohkem. Soomlastel on parem liikluskultuur, teed ja autod, aga ka madalamad piirkiirused, mis linnades jäävad rohkem kui pooltel tänavatel alla 50 km/h. Helsingi kõigil tänavatel kehtestati piirkiirus 50 km/h aastal. Aastatel alandati eeslinnade elamupiirkondade tänavatel piirkiirust 40 või 30 kilomeetrini tunnis. Kuna linnasüdame tänavatel juhtus suurte liiklusvoolude tõttu õnnetusi oluliselt rohkem kui eeslinnades, kehtestati märtsis 1992 ka keskosa (16-ruutkilomeetrilisel alal) enamikul tänavatel piirkiiruseks 40 km/h. Sellest suurem piirkiirus (50 80 km/h) säilis vaid üksikutel kõrgetasemelistel magistraaltänavatel. Helsingi kogemused aastatel uuriti vähendatud piirkiiruse mõju ja saadi teada, et liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv vähenes üle 30%, mis ületas tunduvalt eeslinnade saavutused; tänavate läbilaskvus ei vähenenud, kuna väiksema kiiruse tõttu sõidetakse kolonnis üksteisele lähemal; keskmine liikluskiirus vähenes ainult 1 3 km/h; endisest kiiruspiirangust kiiremini sõitvate autode osatähtsus vähenes 1,5 2 korda; heitgaaside hulk ja autode kütusekulu ei suurenenud; müratase vähenes. Kiiruspiirangut toetasid enim sama piirkonna elanikud ja keskuses jalgsi liiklejad, vastu olid peamiselt keskusest läbisõitvate autode juhid. Selle aasta augustis vähendati Helsingi linnavalitsuse otsusega keskosa tänavatel piirkiirust 40-lt 30 kilomeetrini tunnis. Avalik kiri Tallinna linnavolikogule Lugupeetud volikogu esinaine pr M. Maripuu! Lugupeetud volikogu liikmed! Kõikidele, isegi lastele, on selge, et inimest karistatakse konkreetsete tegude eest, kui ta ei täida temale pandud ülesandeid või täidab neid lohakalt. Kuid meile ei ole absoluutselt selge, millest juhindusid teie saadikud, kui oma istungil avaldasid umbusaldust hr Edgar Savisaarele ja vabastasid tema linnapea ametikohalt. Meid, lihtinimesi, ei huvita erakondadevaheline kaklemine võimu pärast. Me ei kuulu ühtegi erakonda, kuid oleme teid valinud ja nõuame, et te seletaksite meile konkreetselt, missuguste pattude eest vabastasite hr E. Savisaare linnapea ametikohalt. Ühtlasi leiame, et teie oma käitumisega kompromiteerisite ennast ning oleks õigem, kui teie astuksite terves koosseisus tagasi. Palume vastata meile massimeedia kaudu. Alla kirjutanud 14 kesklinna elanikku Kesklinn eeldab kultuurset elulaadi Kesklinna ja Kadriorgu peetakse kahtlemata Tallinna väärikaimateks elukeskkondadeks. Keskne asukoht, põlispuud, ajaloolise väärtusega majad, kultuuriasutuste lähedus muudavad Kesklinna meie kõige hinnalisemaks linnaosaks. Paraku ei piisa ainult majadest. Väärikas keskkond eeldab ka inimestelt väärikat elulaadi. Seda aga napib, sest omandireformi käigus on osa maju tagastatud inimestele, kelle elustiil Eesti maanteeameti tellimusel valminud uurimistöös uuriti võimalusi Helsingi kogemuste alusel vähendada ka Tallinna südalinnas piirkiirust 40 kilomeetrini tunnis. Südalinn on u 1,2 km 2 suurune rõngakujuline ala, mida piirab seestpoolt vanalinn ja väljapoolt Toompuiestee, Tõnismäe tänav, Pärnu maantee, Liivalaia tänav, Pronksi tänav, Jõe tänav, Ahtri tänav ja Rannamäe tee, kusjuures Liivalaia, Pronksi, Jõe ja Ahtri tänaval jääks kasutusele piirkiirus 50 km/h. Nõukogude ajal kehtis meil linnatänavatel ühtlane piirkiirus 60 km/h, aastal aga vähendati seda Lääne-Euroopa maade eeskujul. Uue, 50 km/h piirkiiruse tulemusena vähenes aastatel Eesti linnatänavatel hukkunute arv 227-lt 64-ni ehk 3,5 korda. Sama aja jooksul vähenes maanteedel hukkunute arv 264-lt 159-ni ehk ainult 2,1 korda. Pärast a on paljudes Eesti linnades, sh Tallinnas mõnedel aladel rakendatud väiksemaid piirkiirusi. Vanalinnas ja Mustamäe elamurajoonis on kasutatud õueala liikluskorraldust (20 km/h) ja üksikutel tänavatel (Luise, Tondi jt) lokaalseid kiiruspiiranguid. Võrreldes elamurajoonide või vanalinnaga on südalinnas autode ja jalakäijate liiklussagedus kümneid kordi suurem, kuid just siin ei ole liiklusohutuse parandamiseks meetmeid rakendatud. Tallinna südalinnas toimus ajavahemikul kokku 143 inimkannatanutega liiklusõnnetust, vanalinnas ainult seitse. Südalinna liiklusõnnetustes oli kannatajaks pooleks 82% juhtudel jalakäija või jalgrattur. 84% liiklusõnnetustest toimus kella Õnnetused juhtusid peamiselt südalinna magistraaltänavate ülekäiguradadel. Kõige ohtlikumad on Estonia pst, Pärnu mnt, Kaarli pst, Narva mnt ja Gonsiori tänav, kus 1 Lugeja kirjutab sobiks pigem Mähele. Mõnes majas aga pesitsevad hoopis sundüürnikud, kes käituvad nagu Kopli liinidel. Püüdes olla eri maitsete suhtes tolerantne, tunnen end siiski häirituna, kui Kadrioru tänavanurgal käib aasialik šašõkipidu ohtra õllega, või kui naabrimees minu akna all suvi otsa Zigulid putitab, Elmari-raadio valjusti üürgamas. Aga mis teha, keelata ei saa. Ühe asja võiks Kesklinna halduskogu siiski kiiremas korras ära teha. Nimelt lisada linna koerapidamise eeskirja pügala, mille kohaselt peavad õues peetavad koerad kesklinnas vait olema. Sest karvaste volaskite pidev räuskamine ei sobi väärikusele pretendeerivasse linnaossa mitte üks raas. Ah et koerad ei oska eeskirja lugeda? Pole vajagi, sest leidub lihtne abinõu: kaelarihm, mis annab kerge elektrilöögi, niipea kui elukas lärmi teeb. Väga tõhus. Müügil igas loomapoes, maksab umbes poolteist tuhat krooni. Kes jaksab koeravolaskit pidada, võib ka selle kulutuse teha. Võimalusi on teisigi, näiteks dresseerida või koera toas pidada. Loodan, et Kesklinna valitsus nõustub: Tallinn ei peaks olema mitte suur küla, vaid ikka linna moodi linn, kus muu hulgas võiks leiduda ka viisakas ja suhteliselt koeravaba kesklinn. Kaur Hanson, Kadrioru elanik Kuidas 53ndast sai Kaisukaru On muutuste aeg, mis iseenesest on tore ja meie muutunud riigikorraga kaasas käiv nähtus. Nii oli Tallinna 53. lasteaialgi viimane aeg muutuda ka väliselt lastesõbralikumaks sisemiselt Piirkiiruse vähendamisel tuleks lähtuda eelkõige kesklinna elanike ja vähekaitstud liiklejate huvidest. km pikkuse tänavalõigu kohta toimub aastas 5 7 inimvigastusega liiklusõnnetust. Nende laiade tänavate ülekäigurajad ei vasta üldjuhul Eesti linnatänavate standardi nõuetele ega paku ohutussaarte näol kaitset jalakäijatele sekundit kauem Tallinna südalinna pindala on u 1,2 km2. Kui vähendada piirkiirust 50-lt 40-ni, siis kulub 1 km läbimiseks teoreetiliselt 18 sekundit rohkem aega. Tegelikult koosneb südalinnas kulgemiseks vajalik aeg seisakutest fooride taga või vöötraja ees, kiirendustest ja pidurdustest ja vähesel määral ka ühtlase kiirusega sõidust. Seega pikeneks südalinnas 1 km läbimiseks kuluv aeg mitte 18 sekundit, vaid tunduvalt vähem. Mõõtmiste alusel on päeva ajal Tallinna südalinna tänavatel sõidukite keskmine kiirus km/h. Kokkuvõttes võib öelda, et kiiruspiirangu rakendamine Tallinna südalinnas vähendaks inimvigastustega liiklusõnnetuste arvu ja raskusastet; oleks suhteliselt odav ja lihtne (toetuda saab Helsingi kogemustele); südalinnast läbisõidu aeg pikeneks 5 15 sekundit, mis on ebaoluline suurus nii ühistranspordiliinide sõiduplaani kui ka autojuhtide seisukohalt; südalinn muutuks ohutumaks nii tallinlastele kui ka tuhandetele välisturistidele, kes on harjunud kesklinnas liikuma väiksema kiirusega liikluskeskkonnas. Piirkiiruse vähendamisel tuleks lähtuda eelkõige kesklinna elanike ja vähekaitstud liiklejate (lapsed, kooliõpilased, vanurid) huvidest ning vähemal määral südalinnast läbisõitvate sõidukijuhtide arvamustest. Soodsa arengu korral oleks mõeldav kiiruspiirangu kehtestamine juba järgmise aasta kevadel. on ta seda olnud juba 40 pikka aastat. Lasteaia järjepidevust näitab seegi, et siin käivad juba kunagi lõpetanute järeltulijad. Kuidas ta siis kohale jõudis, see meie armas Kaisukaru? Avaüritus toimus 10. septembril. Ilm oli imeilus. Algul jätsime hüvasti 53ndaga, pidasime talle hüvastijätukõne ja minevik ta oligi. Tema mälestuseks istutasime pihlaka see pidavat õnne tooma ja kellel siis seda ülearu on, isegi juhul, kui su lasteaia nimeks on midagi nii sinuga kokku kuuluvat. Siis äkki, ei tea kust, ilmus meie sekka kaisukaru. Päris elusuurune, ja kurbus oli kui käega pühitud. Ta tutvustas meile kaisukarude pikka ajalugu tähistas ta ju sel aastal juba 100. sünnipäeva. Siis saime temaga hullata ja mängida ning see oli alles vahva! Ja mis pidu see oleks, kui poleks kingitusi. Kesklinna valitsuselt saime uued, ilusad ja väga lastesõbralikud WCd. Lasteaialt aga uue isikupärase logoga särgid, mida nüüd koosolemistel mõnuga kasutame. Ja Kalevilt Mesikäpa kommid, suure koti kohe. Veel saime sel toredal päeval oma rühmadele uued nimed. Väiksemad on nüüd Mõmmikud ja suuremad Mürakarud, eks need viimased tee rohkem kära ka. Siis ta läks ja lehvitas, aga oma nime Kaisukaru jättis ta meile, kohe päriseks. Ja nii sündiski vanade heade traditsioonidega uus lasteaed. Loodame, et kauaks, sest omandab kaisukaru ju tõelise väärtuse alles siis, kui ta on päranduseks saadud vanaemalt. Küll aga ootame külla kõiki uusi ja vanu sõpru kevadel, maikuus, mil saab uudistada meie tegemisi ja imearmast Kaisukaru lasteaeda. Kohtumiseni! Tallinna Kaisukaru lasteaia Mürakaru rühma õpetaja Kaire Reimann

5 Kunstimuuseum 5 Kunstnikud tutvustavad muuseumi aardeid Kaire Kenk Eesti Kunstimuuseumi juubeliüritused sel nädalal: Eesti Kunstimuuseum üllatab oma juubelikuul kunstihuvilisi unikaalse projektiga «Kunstnikuga näitusel», kus muuseumi kogudes olevaid väärtusi tutvustavad Eesti tuntumad ja populaarsemad kunstnikud. Muuseumi peadirektori Marika Valgu sõnul paneb kogu nende tänavusele hooajale pitseri 85. sünnipäev, mis tipneb muuseumi uue hoone KUMU avamisega aasta sügisel. Juubelihooaja pärliks võib pidada Rüütelkonna hoones eksponeeritavat eesti kunsti klassika näitust «Kohatunne», mille tööd on tulevikus esindatud ka kunstimuuseumi uue hoone püsiväljapanekus. Rüütelkonna hoones saab «Kohatunnet» vaadata kuni uue maja avamiseni. Kunstimuuseumi kommunikatsioonijuht Maarja Võrk ütles, et tänavuste vanalinnapäevade raames 4. juunil korraldatud muuseumide ööl külastas Niguliste muuseumi ja Rüütelkonna hoones avatud näitust «Kohatunne» paari tunni jooksul tuhatkond inimest. «Loodame suurt publikuhuvi ka muuseumi tänavusel juubelinädalal novembrini,» lisas Võrk. 23. novembril algusega kell 10 ettekannete päev: 20 aastat Niguliste muuseumi. Niguliste kujunemisloost varemetest muuseumiks räägivad hoone taastamisega seotud spetsialistid ja muuseumi tänased teadurid. 25. novembril kell 17 «Kunstnikuga näitusel» Adamson-Ericu muuseumis. Adamson-Ericu mitmekülgset loomingut uuritakse koos Enn Põldroosiga. 25. novembril kell 19 kontserdisari koostöös Eesti Kontserdiga: Niguliste muuseum-kontserdisaal 20. Esineb Hortus Musicus, piletid hinnaga 100/60 krooni müügil Eesti Kontserdi ning Niguliste kassades. 26. novembril kell 17 «Kunstnikuga näitusel» Rüütelkonna hoones. Marko Mäetamme ja ja Kaido Olega Eesti kunsti klassikanäitusel «Kohatunne». 27. novembril kell 15 «Kunstnikuga näitusel» Rüütelkonna hoones. Nikolai Kormašov tutvustab Eesti kunstiklassika näitust «Kohatunne». Vene keeles. Lasnamäe veerule kerkiva uue kunstimuuseumi KUMU makett. Koos Sirje Rungega Nigulistes suste põnevat kohtumist. Adamson-Eric (1902 «Projekt «Kunstnikuga näitusel» on kunsti- 1968) on üks mitmekülgsemaid loovisiksusi 20. muuseumi ajaloos esmakordne, selle käivitaja sajandi Eesti kunstis. onz muuseumi hariduskeskus,» mainis Võrk. Eelkõige virtuoosliku maalijana tuntud «Me nimetame seda küll haridusprogrammiks, kunstnik töötas ka peaaegu kõigil tarbekunskuid samas ei ole see projekt suunatud ainult tialadel. Muuseumi püsiekspositsioonis on välkoolinoortele, loodame näituste külastajatena japanek Adamson-Ericu loomingust: maal, kenäha kõiki linlasi, lastest vanavanemateni.» raamika, portselanimaal, nahkehistöö, metallesimene esineja antud projektis on maali- vormid, ehted, dekoratiivplaadid, tekstiilid ja kunstnik Sirje Runge, kes ootab pühapäeval, mööbel. Enn Põldroos 21. novembril kell 12 kõiki kunstihuvilisi Niguliste Eesti Kunstimuuseumi õppis Kunstiakadeemuuseum-kontserdisaa- juubelikuu projekt mias (sel ajal ERKI) lis, et rääkida neile sakajal, kui Adamsonraalkunsti tähendusest «Kunstnikuga näitusel» Eric oli seal õppejõud. Ka Põldroos tänapäeva kunstniku sil- on muuseumi ajaloos on sarnaselt Adammade läbi. esmakordne. son-ericuga võrrel«sirje Runge pole esinejaks kutsutud juhuslikult. Meenutagem, et dav renessansi universaalinimesega, kes suuaastal eksponeeris ta Niguliste muuseum-kont- dab tegeleda mitme eri asjaga, olles ühtaegu serdisaalis oma näitust «Surmatants». Näituse- kunstnik, teoretiseerija, literaat, poliitik. Isegi paiga valik võis tunduda üllatav, ent oma teema pioneer meediavallas, kuivõrd ühe tema näituning teostuse poolest oli Sirje Runge sündi ja sur- sega seoses välja antud CD-ROM-kataloog oli ma elu paratamatuid fenomene analüüsinud formaadi poolest Eesti esimene. näitus igati sobilik partner vanale kunstile,» ütles Ka 26. novembril kell 17 on Rüütelkonna hoovõrk. nes projekti «Kunstnikuga näitusel» raames oodata põnevat kohtumist. Eesti kunstiklassika näitust «Kohatunne» Põldroos ja Adamson-Eric 25. novembril kell 17 ootab Adamson-Eri- kommenteerivad siis meie noorema kunstipõlvcu muuseumis külastajaid Enn Põldroos, kes konna ühed tuntumad esindajad Marko Mäeviib nad tutvumisringkäigule muuseumi püsi- tamm ja Kaido Ole. ekspositsiooniga. Näitusel on välja pandud Johann Köleri, Ka siin on oodata eri põlvkondade loovisik- Amandus Adamsoni, August Weizenbergi, Krist- Hoone avamispidu peetakse tuleva aasta sügisel. jan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Jaan Koorti, Aleksander Vardi, Adamson-Ericu, Kaarel Liimandi jpt eesti kunstiklassikute teoseid. «Ootame põnevusega, kuidas saavad kokku eri ajastutest pärit kunstnikud,» mainis Võrk. «On ju Kaido Ole ja viimastel aegadel ohtralt Eesti olulisemaid kunstipreemiaid pälvinud neopopkunstnik Marko Mäetamm vaieldamatult sel aastal meie kõige kuulsamad ja kuumemad kunstnikunimed: nende ühine maali- ja installatsiooniprojekt «John Smith: Marko und Kaido» esindas novembri alguseni kestnud Veneetsia biennaalil ametlikult Eestit.» 27. novembril kell 15 ootab kunstihuvilisi Nikolai Kormašov, kes tutvustab Eesti kunstiklassika näitust «Kohatunne» vene keeles ja omaenda eelistustest lähtudes. Võrgu sõnul palus muuseum Kormašovi projektis osalema just nimelt Tallinna venekeelset kunstipublikut silmas pidades. Ettekannete päevad Eesti Kunstimuuseumi juubelikuud ilmestavad ka kaks pikka ja põhjalikku ettekannete päeva. 19. novembril kell 12 algab Kadrioru lossis rahvusvaheline seminar «Kohtumine ristteel. Muuseum kui ühiskonna sõlmpunkt». Esinema on kutsunud teadlasi ja kunstiasjatundjaid teiste riikide muuseumidest. Eestit esindavad seminaril Karin-Hallas Murula, kes räägib muuseumidest nn edu-eestis, ja kunstimuuseumi direktriss Marika Valk, kelle teemaks on unistused ja reaalne elu. Väga põnev tõotab tulla ka Helsingi moodsa kunsti muuseumi KIASMA direktori Tuula Karjalaise ettekanne KIASMA kuulsusrikkast minevikust ja keerulisest tulevikust. Äärmiselt põhjaliku ettekannete päeva on ette valmistanud Niguliste muuseum. See algab 23. novembril kell 10, teemaks «Varemetest muuseumiks» ja esinejateks hoone taastamisega seotud spetsialistid ja tänased teadurid. Kunagise vabariikliku arhitektuurimälestiste kaitse inspektsiooni juht Fredi Tomps räägib kirikuhoone taastamise tagamaadest nõukogude ajal, tehnikadoktor Heino Uuetalu muuseumi taastamise ajal üleskerkinud tehnilistest probleemidest, arheoloog Jaan Tamm uurimistöödest kiriku vanal surnuaial, museoloogid ja kunstiajaloolased Merike Koppel ja Krista Ivask Niguliste muuseumist ja selle ekspositsioonist teiste vana kunsti muuseumi maastikel. Mõlemaid seminare pääseb kuulama eelneva registreerimiseta ja tasuta. Kunstimuuseum kesklinnas Rüütelkonna hoone (Kiriku plats 1), Eesti Kunstimuuseumi ajutine peahoone Eesti Kunstimuuseumi püsiväljapanekut Rüütelkonna hoones võib täielikul kujul näha suviti, mil vahetatavaid näitusi ei toimu. Ekspositsioonis, mis tutvustab Eesti kujutava kunsti klassikuid 19. sajandist Teise maailmasõjani, on väljas Amandus Adamsoni, Paul ja Kristjan Raua, August Weizenbergi, Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Jaan Koorti, baltisaksa kunstnike, Eesti Kunstnikkude Rühma liikmete ja kunstikooli Pallas lõpetanute parimad tööd. Rüütelkonna hoones korraldatakse aastas keskmiselt viis näitust, mille suurusest olenevalt jagunevad teise korruse endised paraadruumid Eesti kunstiklassika ja vahetatavate eksponaatide vahel. Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3) Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, suviti ka romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Kristjan Raua majamuuseum (K. Raua 8) S TANISLAV S TEPASHKO, E ESTI K UNSTIMUUSEUM Kristjan Raua majamuuseumis on avatud püsiekspositsioon kunstniku loomepärandist. Täielikult on taastatud elutoa ja ateljee esialgne ilme kõigi sinna kuuluvate olmeliste esemete ja kunstniku töövahenditega. Esimesel korrusel on eksponeeritud kunstniku elu- ja loometeed kajastavad fotod, kirjad ja dokumendid. Ülakorrusel võib näha vahetatavaid kammerlikke näitusi Eesti kunstist. Niguliste muuseum-kontserdisaal (Niguliste 3) Alates aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus näidatakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse regulaarselt orelikontserte. Muu hulgas eksponeeritakse kirikus Bernt Notke maali «Surmatants». Mikkeli muuseum (Weizenbergi 28) aastal kinkis J. Mikkel oma väliskunsti kogu (üle 600 töö sajandi Lääne-Euroopa, Vene, Hiina ja Eesti kunstist) Eesti Kunstimuuseumile. Kollektsiooni eksponeerimiseks alustati aastal Kadrioru lossiköögi renoveerimist Mikkeli muuseumina, mis on avatud alates 25. juunist Kadrioru loss, väliskunsti muuseum (Weizenbergi 37) Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Selle keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne alumine aed. Väliskunsti muuseumi kollektsiooni moodustab enam kui 900 lääne-euroopa ja vene maali sajandini, 3500 graafilist lehte, üle 3000 skulptuuri ja pisiplastikaeseme ning 1600 tarbekunstiteost (ajalooline mööbel, portselan, klaas jms). Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (Lai 17) Näitusesaal Rotermanni soolalaos (Ahtri 2) Allikas: Eesti Kunstimuuseum

6 6 Kuulutused ja reklaam teatab, et: 1. Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 2004 korralduse nr 2275-k alusel antakse sihtasutusele Karelli fond (registrikood ) otsustuskorras tähtajatult üürile Lai tn 34/Vaimu tn 3 asuvad äriruumid (üldpind 163,2 m 2 ) üüriga 7 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised; 2. Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 2004 korralduse nr 2282-k alusel antakse otsustuskorras linna asutuse Kadrioru Park (registrikood ) kasutusse tasuta tähtajatult Narva mnt 77 asuvad äriruumid (üldpind 451,8 m 2 ). Kasutaja tasub äriruumide eest kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised. avalikustas ajavahemikus Tartu mnt, Lastekodu tn, Odra tn vahelise kvartaliosa detailplaneeringu. Väljapaneku vältel käis linnaosas lahendusega tutvumas kolm inimest. Laekus kaks vastuväiteid sisaldavat pöördumist, s.h. alal asuva Tartu mnt 68 kinnistu omaniku esindajalt. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimub 24. novembril kell Tallinna Kesklinna Valitsuses. avalikustas Ahtri tn 6 kinnistu detailplaneeringu. Väljapaneku käigus laekus kolm vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavat pöördumist lähialade kinnisvara arendajatelt ning Eesti Arhitektuurimuuseumilt. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 10. novembril kell Arhitekt ja arendaja selgitasid esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohaselt peamiselt liikluslahenduse ja jalakäijate turvalisuse tagamise osas tehtud täiendusi. Uushoonestuse korruselisust ja mahtu vähendatud ei olnud. Arutati ka parkimise küsimusi. Protestis esitatud vastuväiteid saadud vastuste ja selgituste põhjal tagasi ei võetud. AS Tallinna Sadama esindaja arutelul ei viibinud. avalikustab ajavahemikus osaliselt vastuvõetud J. Vilmsi tn 32 ja 34 kruntide detailplaneeringu. Tallinna Linnavalitsus võttis 10. novembri 2004 korraldusega nr 2262-k J. Vilmsi tn 32 ja 34 kruntide detailplaneeringu vastu osaliselt J. Vilmsi tn 32 kinnistu osas. Maakorralduslikel põhjustel käsitletakse J. Vilmsi tn 34 kinnistut vahetult külgnevale maa-alale algatatud R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 11 ja J. Vilmsi tn 36, 38 ja 40 kruntide detailplaneeringus. Planeeringu põhieesmärgiks on J. Vilmsi tn 32 kinnistule kuni 6-korruselise äripindadega mitme korteriga elamu rajamiseks ehitusõiguse määramine koos heakorrastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahenduse koostamisega. Planeeringu koostaja on EA Reng ja tellija AS Harju Ehitus. Detailplaneeringuga saab ülalnimetatud ajavahemikus tööpäeviti tutvuda Tallinna Kesklinna Valitsuses, Nunne tn 18 hoovimajas, toas 32 esmaspäeviti ja , teisipäevast neljapäevani ja ning reedeti ja Planeeringu põhijoonis on välja pandud Tallinna Kesklinna Valitsuse infosaali. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7 teenindussaalis, I korrusel. Täiendav info detailplaneeringu avaliku väljapaneku vältel Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonil , teatab, et: 1. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 956 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale Euroimmobiliare Aktsiaseltsile (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile Raekoja plats 16/Vene tn 3 äriruumid (üldpind 527,2 m 2 ) üüriga 210 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 2. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 968 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale Osaühingule Kalinor (äriregistrikood ) tähtajatult üürile Tatari tn 21b äriruumid (üldpind 73,6 m 2 ) üüriga kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 3. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 969 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale osaühingule HARREST (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile Müürivahe tn 52/54 äriruumid (üldpind 164,6 m 2 ) üüriga 120 kr/ m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 4. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 970 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale Osaühingule Hanlong (äriregistrikood ) tähtajatult üürile Narva mnt 10 äriruumid (üldpind 79,7 m 2 ) üüriga 100 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 5. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 971 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale OÜ-le Berlohansa (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile Lai tn 20 äriruumid (üldpind ca 45 m 2 ) üüriga 51 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 6. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 972 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale ASi-le Infodepot (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile J.Köleri tn 8/Vesivärava tn 7 äriruumid (üldpind 49,3 m 2 ) üüriga 51 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 7. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 973 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale ASi-le Infodepot (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile J.Köleri tn 8/Vesivärava tn 7 äriruum (üldpind 20,5 m 2 ) üüriga 51 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 8. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 974 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale AS-le Infodepot (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile J. Köleri tn 8/Vesivärava tn 7 äriruum (üldpind 13,8 m 2 ) üüriga 51 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 9. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 975 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale ASile Infodepot (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile J.Köleri tn 8/Vesivärava tn 7 äriruum (üldpind 13,7 m 2 ) üüriga 51 kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 10. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 976 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale KUUL OÜ-le (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile Pikk tn 1/ Nunne tn 2/Lai tn 2 äriruumid (üldpind 45,5 m 2 ) üüriga kr/kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised; 11. Tallinna Kesklinna vanema 10. novembri 2004 korralduse nr 982 alusel antakse kirjaliku avaliku enampakkumise võitjale OÜle Berlohansa (äriregistrikood ) viieks aastaks üürile Sauna tn 8/Müürivahe tn 21 äriruumid (üldpind 140,3 m 2 ) üüriga kr/m 2 kohta kuus, lisaks tasub kasutaja kõrvalkulud (s.h hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest), maksud ja koormised. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korralduse nr 957 alusel tunnistada nurjunuks 21. oktoobril 2004 toimunud vabade äriruumide üürile andmine avaliku kirjaliku enampakkumise korras alljärgnevatel aadressidel asuvate äriruumide osas, kuna ei esitatud ühtegi pakkumist: 1. J. Kunderi tn 35a keldrikorruse äriruumid nr 18, 18a, 19, 19a, 19b (inv pl) üldpind 104,0 m 2 ; 2. Raua tn 1/Pronksi tn 6 I korruse äriruumid nr (inv pl) üldpind 89,3 m 2 ; 3. Toom-Rüütli tn 3/5 keldrikorruse, I- ja II korruse äriruumid nr üldpind 434,3 m 2 ; 4. Pikk tn 53/55 keldrikorruse, I, II ja III korruse äriruumid nr (inv pl) üldpind 406,5 m 2.

7 Kuulutused ja reklaam 7 KONKURSS TALLINNA VANALINNA PÄEVADE 2005 KULTUURI- JA SPORDIÜRITUSTE IDEEDE TOETAMISEKS Vanalinna päevade toimumise aeg XXIII Tallinna vanalinna päevad toimuvad juunini 2005 Juhtmõtteks on «Iga sekund on looming» Tallinna linnal on pikk ja kirev ajalugu. Sajandite jooksul on läbitud erinevaid kunstiajastuid ja stiilivoole aasta juunis aset leidvate XXIV vanalinna päevade külastajaile tahame pakkuda elamusi, mis ühendavad endas erinevaid kunstivaldkondi. Konkursi eesmärk Konkursi eesmärk on leida vanalinna päevade kultuuriüritusteprogrammi korraldajaid ja tegijaid, kes pakuvad välja uudsete ideede ja lahendustega kultuuri-, meelelahutus- ja/ või spordiüritusi. Konkursi tingimused Ideekonkursile ootame töid, mis sisulises kontseptsioonis ja lahendustes leiaksid oma vaatenurga mõistele «Iga sekund on looming» seostes Tallinna vanalinna arhitektuuriga, keskkonna ja siinsete inimestega. Projekti (või ürituse) toimumiskoht peab olema Tallinna vanalinnas või linnamüüriga külgneval haljasalal (v.a. Raekoja plats). Esitada võib nii ühekordselt esitamisele tulevat üritust kui ka konkreetsele kohale (nt Hirvepark, Snelli tiigi ümbrus, Tornide väljak, Harjumägi, hoovid jne) mõeldud ürituste sarja. Oodatud on ürituste ideed, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: muusika teater tants film kujutav kunst arhitektuur ekskursioonid näitused galeriides, linnakeskkonnas sõnakunst kultuurivahetus kehakultuur uus/vana meedia või mõni muu põnev tegevus vanalinnas Ürituse idee koostamisel peaks lähtuma esinejate professionaalsusest, stiili sobivusest vanalinna, esinejate kunstilisest tasemest, saavutustest jpm. Toetamist leiavad üritused, mis on korraldatud spetsiaalselt Tallinna vanalinna päevade jaoks. Koos ideekirjeldusega esitada ürituse põhjendatud (kommenteeritud) eelarve. Vanalinna päevi finantseerib Tallinna linn. Projekte toetatakse 20 80% ulatuses. Iga nimetatud projekti juurde on korraldajal lubatud leida lisaks sponsoreid, mis tuleb eelnevalt kooskõlastada Vanalinna päevade korraldustoimkonnaga. Sponsorreklaami tingimused kooskõlastatakse Tallinna Kesklinna Valitsuses ja vaadatakse läbi igaühega eraldi. TALLINNA L N A MUUSIKAKOOL U K O novembri hommikul süüdatakse küünlad kooli teenekate õpetajate kalmudel. Kell esitletakse koolimajas esmakordselt ilmunud CDd ja raamatut. CD-le on salvestatud muusikapalad kooli parimate noorte interpreetide esituses, raamat, mis sisaldab palju pildimaterjali ning õpetajate meenutusi, tutvustab õppetööd ja koolielu läbi aastakümnete. Kell 17 toimub kooli lipu õnnistamine Kaarli kirikus. 27. novembril kell 14 on Estonia kontserdisaalis pidulik kontsertaktus, kus esinevad kooli õpilased, vilistlased ning külalised sõpruskoolidest Soomest, Saksamaalt, Venemaalt. Järgneb koosviibimine Vanalinnastuudio kammersaalis. Info tel ja teatab, et: 1. Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 2004 korralduse nr 2122-k alusel antakse E-riigi Akadeemia Sihtasutusele (registrikood ) otsustuskorras viieks aastaks üürile Estonia pst 5a äriruumid (üldpind 124,1 m 2 ) üüriga 50 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised; 2. Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 2004 korralduse nr 2123-k alusel antakse mittetulundusühingule Omaabi (registrikood ) otsustuskorras tähtajatult üürile J. Köleri tn 8/Vesivärava tn 7 äriruumid (üldpind 206,0 m 2 ) üüriga 7 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised; 3. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korralduse nr 2193-k alusel antakse Mittetulundusühingule Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan (registrikood ) otsustuskorras tähtajatult üürile Narva mnt 38 äriruumid (üldpind 78,2 m 2 ) üüriga 15 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised; 4. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korraldus nr 966 alusel antakse otsustuskorras kuni 10. jaanuarini 2005 üürile osaühingule Spironet (äriregistrikood ) Rataskaevu tn 3/5 äriruumid (üldpind 379,0 m 2 ) üüriga 80 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised; 5. Tallinna Kesklinna vanema 8. novembri 2004 korraldus nr 967 alusel antakse otsustuskorras kolmeks kuuks üürile mittetulundusühingule RATTAKLUBI CFC (registrikood ) Lootsi tn 4 äriruum (üldpind 199,5 m 2 ) üüriga 7 kr/m 2, millele lisanduvad kõrvalkulud (s.h hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised. Väliüritused peavad lõppema iga päev hiljemalt kell jätab endale õiguse küsida projekti kohta täiendavat infot. Konkursitööde esitamine Tööd esitada või saata postiga kinnises ümbrikus Tallinna Kesklinna Valitsuse infopunkti, Nunne 18 hiljemalt 6. detsembriks 2004 k.a. märgusõnaga «Vanalinna päevad 2005» Tööd esitada köidetuna. Konkursitööde hindamine ja võitja selgitamine Konkursile esitatud töid hindab Kesklinna vanema kokkukutsutav vanalinna päevade korraldustoimkond, kes vaatab läbi õigeaegselt esitatud tööd ja nende toimumise sobivuse vanalinna päevade ajal. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projektide esitamise tähtaja möödumist tehakse taotlejatele kirjalikult teatavaks otsused projektide toetamise kohta. Positiivse otsuse korral alustatakse vajadusel täiendavaid läbirääkimisi. teatab, et Kollane tn 12 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusega saab tutvuda kella ja Tallinna Kesklinna Valitsuses, Nunne tn 18 hoovimajas, tuba nr 32. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on Kollane 12 kinnistule kuni 6-korruselise korterelamu rajamiseks ehitusõiguse määramine koos heakorra ja parkimislahenduse koostamisega. Linnaosale esitatud eskiislahenduse tellija on CARSEC Teeninduse AS ja teostaja Arhitektuuribüroo AD ANSAMBEL. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 22. novembril 2004 kell e saalis, Nunne tn 18. Info telefonidel , teatab, et Staadioni tn 4 ja 6 ning Juhkentali tn 14 ja 16 kinnistute detailplaneeringu eskiislahendusega saab tutvuda kell ja es, Nunne tn 18 hoovimajas, tuba nr 32. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on alal asuvatele kinnistutele 5 7 korruselise elu- ja ärifunktsiooniga uushoonestuse rajamiseks ehitusõiguse määramine. Planeeringu mahus on koostatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritava ala suurus on 0,7 ha. Linnaosale esitatud eskiislahenduse autoriks on Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, tellijaks AS FKSM. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 26. novembril 2004 kell e saalis, Nunne tn 18. Info telefonidel , Head nõu seoses kodulaenuga annavad Rävala kontoris laenukonsultandid: Helen Liim Tel E-post: helen.liim@hansa.ee Ingrid Arkipus Tel E-post: ingrid.arkipus@hansa.ee XS UINTRESSIGA KODULAEN. EKSTRA S LLE.

8 8 Kultuur Kultuurikillud Klaasikunstnikud ja klaashelmed disainimuuseumis Tarbekunsti- ja disainimuuseumis saab jaanuari keskpaigani tutvuda viie soome klaasikunstniku loominguga näitusel «Hajutatud valgus» ning väljapanekuga klaashelmestest maailma rahvaste kultuurides. Soome klaasikunsti näitus on kokku pandud Hajavalo rühmituse liikmete töödest. Viit kunstnikku ühendab vähemalt kolm asjaolu: nad on sündinud aastatel, lõpetanud Taideteollisen Korkeakoulu ja alustanud 90ndatel iseseisvat loometeed. 19. novembril avatud klaashelmeste näitusel eksponeeritakse Mesopotaamia, islamimaade, viikingite, Veneetsia, India, Türgi, Aafrika ja Kaug-Ida sajanditevanuseid ja tänapäevaseid klaashelmeid, keesid, helmestikandit, aga ka Eesti aladelt leitud helmeid. Esitatud on valik tänapäeva autorihelmeid USAst, Saksamaalt, Itaaliast, Soomest, Rootsist ja Eestist. Eakad trotsisid sügispimedust kaunist kontserti nautides Jaanika Luus Kesklinna sotsiaalkeskuse juhataja Hingedepäeva paiku toimus Estonia talveaias üks kena kontsert, mis oma särtsakuse ja samas elegantse õhkkonnaga sombuse sügisilma meeldivaks muutis. Külalisteks olid eakamad kesklinna daamid ja härrad, esinejateks Kesklinna sotsiaalkeskuse naisansambel Miraaž, meesansambel Laulusõbrad ja vahva sõdur Švejk alias Tõnu Aav. Juba traditsiooniliselt esinevad sotsiaalkeskuse korraldatavatel üritustel ka Viimsi huvikeskuse laululapsed Ita-Riina Pedaniku juhendamisel. Efektse ja haarava esinemisega rõõmustas publikut meesansambel Vikero Paul Ruudi ja Raimond Alango juhendamisel. Kõikvõimalike tähtpäevade ja sündmuste tähistamine annab meile võimaluse kogeda positiivseid ja igati häid elamusi, tunda rõõmu sõprade-sõbrannadega kohtumisest, nautida head muusikat, head nalja, kohvi-kooki jne. Täname Kesklinna valitsust, kes järjekordselt toetas kesklinna eakaid inimesi, aidates kaasa selle ürituse toimumisele. Kesklinna sotsiaalkeskuse renoveerimistööde tõttu on tänavune sügistalv üritustevaesem ja kontserdipaiku tuleb otsida väljastpoolt keskust. Aga ega jõulupidugi olemata jää, ning nagu meil kombeks, toimub see ikka meeleolukalt ja elurõõmsalt. Naisansambel Miraaž Vaike Sarni juhendamisel. Õhtut juhtis Lia Võõras (esiplaanil). Linn toetab olümpiaveterane Linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna spordi- ja noorsooametile krooni teenekatele tallinlastest olümpiaveteranidele ja legendaarsele spordimehele Heino Lipule ühekordse toetuse maksmiseks. Toetuse saajad on Ants Antson, August Englas, Ulvi Indrikson, Uno Kajak, Heino Kruus, Jaak Lipso, Eve Maurer, Arvo Mõttus, Uno Palu, Aleksander Tšutšelov, Mihhail Velsveebel, Ants Väravas ja Heino Lipp. Toetuse suurus isiku kohta koos tulumaksuga on 2703 krooni. Tallinn hakkab PÖFFi parimaid filme auhindama Tallinna linnavolikogu otsustas asutada Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) peaauhinna grand prix ja publikupreemia. PÖFFi grand prix väärtuseks on krooni ( eurot) ja publikupreemia väärtuseks krooni (2000 eurot). Grand prix asutamise eesmärk on tõsta veelgi Tallinna linna ja filmifestivali atraktiivsust, peaauhinna saaja valib välja rahvusvaheline žürii. PÖFF on nii Tallinnale kui ka kogu Eestile oluline kultuurisündmus. Tallinna linn on igal aastal PÖFFi toimumist rahaliselt toetanud, tänavu krooniga. Tipptegijad esitavad barokkmuusikat 26. novembril kell 19 annavad Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester metodisti kirikus kontserdi, kus tuleb esitusele 18. sajandi alguse muusika. Dirigent on Andrew LawrenceKing Inglismaalt, kavas Vallsi ja Händeli teosed. Algab Jõulujazz 28. novembrist 17. detsembrini toimub üheksandat korda festival Jõulujazz. Seekordsed peaesinejad on USA vokaalsekstett M-Pact ja ansambel Eesti Keeled. Festivali piletid on müügil Piletipunkti ja Piletilevi müügikohtades. Jõulujazz algab 28. novembril juba traditsiooniks saanud Jazzkaare ja Eesti Raadio heategevuskontserdiga «Aita alustada elu». Toetatakse Pelgulinna sünnitusmajale moodsa diagnostikaaparatuuri soetamist, tänu millele saavad beebid kiiret ja täpset abi. ERi laululapsed esinevad koos Kadri Hundi, Maarja ja ansambliga Hinkus. Esiplaanil Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärna, Kesklinna sotsiaalkeskuse püsikülastaja pr Linda Vitsur, pr Tiiu Korobova ja Kesklinna vanem Keit Pentus. Meesansambel Vikero. Mardikoda meelitas loomade ja lauluga 9. novembril võis Tammsaare pargis pisut ootamatult seista vastakuti kolme püstkoja, lammaste, kitse ja sokuga. MTÜ Kultorg ja Kesklinna valitsuse koostöös tähistati Tallinna südalinnas traditsioonilisel moel mardilaupäeva. Juba varastel hommikutundidel meelitasid Sireli talu mustapäised lambad mardikodade juurde rohkelt uudistajaid, hiljem tuldi kohale lausa perede, lasteaiarühmade, klasside ja sõpruskondade kaupa. Proovida sai näiteks maskimeisterdamist ja pirrukiskumist, võis ka lihtsalt muusikat kuulata ja sooja teed manustada. Korraldaja Tuuli Reinsoo sõnul sujus üritus kenasti. «Päeva lõpus lasi küll sokk jalga, aga ta saadi kätte. Lapsi käis väga palju, maskide paber lõppes neli korda otsa, ehkki mul oli viis kotitäit kaasas,» ütles Reinsoo. Õhtu poole kiskus meeleolu küll ärevamaks, sest leidus seltskondi, kes katsusid varjulistesse püstkodadesse siseneda koos napsupudeliga. Linnaosavalitsus on korraldajatega tasahilju rääkinud, et edaspidi võiks teisigi rahvakalendri tähtpäevi sellisel harival ja toredal viisil tähistada.