Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil a.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil a."

Väljavõte

1 Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide kohta Eesti Vabariigi Valitsuse (edaspidi nimetatud Valitsus) ja SOS- Kinderdorf International i, kogu maailmas SOS-Lastekülasid edendava ühenduse (edaspidi nimetatud SOS-Kinderdorf International) vahel (õ) Lepingu ratifitseerimise seadus Valitsus ja SOS-Kinderdorf International Tõlge Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil a. võttes arvesse, et suur hulk lapsi Eesti Vabariigis vajab materiaalset ja haridusalast abi; võttes arvesse, et käesoleva lepingu eesmärgiks on anda SOS-Lastekülade raames nendele lastele uus kodu, emaarmastus, materiaalne kindlustatus, hea haridus ja kaitse hädaolukordade ja poliitiliste rahutuste korral; võttes arvesse, et kõik SOS-Lastekülad toetuvad prof. Hermann Gmeineri poolt määratletud pedagoogilistele põhimõtetele, mis on esitatud käesoleva lepingu lahutamatu osana lisas A; võttes arvesse, et Eesti Vabariigis rajatavates SOS-Lastekülades rakendatakse samu põhimõtteid; leppisid kokku alljärgnevas: 1. SOS-Kinderdorf International 1.1. SOS-Kinderdorf Internationalteeb Valitsusega tihedat koostööd SOS-Lastekülade edukaks rajamiseks Eesti Vabariigis ning orbude ja hüljatud laste abistamiseks SOS-Kinderdorf International i pedagoogilisi ja organisatsioonilisi põhimõtteid järgides SOS-Kinderdorf Internationalliikmesorganisatsioonide vahetalitajana hangib vajalikud ehitised, varustuse ja sisustuse Eesti Vabariigis rajatavatele SOS-Lasteküladele, samuti nendega kaasnevatele projektidele, nagu SOS lasteaedadele, koolidele, taludele, koolituskeskustele, raviasutustele, mis teenindavad ka ümbruskonna elanikke ja aitavad ette valmistada lapsi tulevaseks tööks, elukutseks, ametiks ning abistavad Eesti SOS-Lastekülade Ühendusel hankida lisasissetulekuid jooksvate kulude katmiseks Eesti Vabariigis SOS-Kinderdorf Internationalkohustub asutama ühenduse nimega «Eesti SOS-Lastekülade Ühendus» (edaspidi nimetatud Ühendus). Ühenduse põhikiri peab vastama SOS-Kinderdorf International i ja Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse nõuetele Kuni ametliku avamiseni vastutab SOS-Kinderdorf Internationaltäielikult esimese SOS-Lasteküla rajamise eest ning tal on õigus rajada käesoleva lepingu raames teisi sarnaseid SOS-Lastekülasid ja nendega kaasnevaid projekte. Pärast projekti avamist vastutab Ühendus nende eest täielikult nii finantsiliselt kui ka muul viisil. Ühendus saab SOS-Lastekülade, büroode ja nendega seotud projektide registreeritud omanikuks. Samas teeb SOS-Kinderdorf Internationaloma parima, et hankida oma toetusprogrammide kaudu piisavalt vahendeid hooldus- ja jooksvate kulude katteks. Igal aastal võib taotleda lisatoetusi direktorite nõukogu ja SOS- Kinderdorf International i poolt kinnitatud eelarvest. Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k... Leht 1 / 7

2 Ühendus teeb oma parima, et hankida kohalikke toetusi, annetusi ja sissetulekuid (fondide suurendamine) SOS-Kinderdorf Internationaljärgib ja austab kohalikke kasvatuslikke, religioosseid ja muid tavadest tulenevaid põhimõtteid, samuti kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Hädaolukordades toetab SOS- Kinderdorf Internationaloma projekti, lapsi ja emasid SOS-Kinderdorf Internationalkohustub kontrollima ja teostama ranget järelevalvet käesoleva lepingu punktis 2.5 nimetatud materjalide ja varustuse impordi ja ostmise üle. SOS-Kinderdorf Internationaltagab materjalide ja varustuse kasutamise ainult SOS-projektides või nende jaoks. Valitsuse poolt antud soodustuste mitte-eesmärgikohase kasutamise ärahoidmiseks teeb SOS-Kinderdorf Internationaltihedat koostööd Eesti ametivõimudega. 2. Valitsus Valitsus teeb oma parima, et: 2.1. eraldada kohaliku panusena tasuta, ilma mis tahes lõivude, otseste või kaudsete maksudeta SOS- Lastekülade ja nendega seotud projektide ehitamiseks sobivad maa-alad; 2.2. kindlustada kõikide vajalike ehituslubade saamine tasuta ning ilma lõivude ja maksudeta; 2.3. kindlustada pärast projektide kinnitamist ja ehitustööde alustamist võimalikult kiiresti vee, elektri, gaasi ja kanalisatsiooniga varustamine (võimaluse korral), korralike ühendusteede, telefoniühenduste loomine ja vajaduse korral teiste teenuste osutamine; 2.4. kindlustada viisad, elamis- ja tööload SOS-Kinderdorf International i poolt palgatud ekspertidele, kelle ülesandeks on järelevalve teostamine SOS-projektide ehitamise ajal, samuti SOS-Lasteküla ja sellega kaasnevate projektide elluviimise ajal, näiteks kohaliku personali juhendamine, koolitamine ja nõustamine; 2.5. vabastada SOS-Kinderdorf International, SOS-Kinderdorf International i Esindus Eesti Vabariigis, Ühendus ja SOS-Lasteküla projektid koostööprogrammiga rahvusvahelise organisatsiooni esindusena käibemaksust, tollimaksudest ja teistest maksudest, lõivudest või tasudest sõiduvahendite, materjalide, sisseseade, mööbli ja varustuse eest, mis on vajalikud SOS-Lastekülade, nendega kaasnevate projektide ja büroode ehitamiseks ja töös hoidmiseks; 2.6. vabastada SOS-Kinderdorf International, SOS-Kinderdorf International i Esindus Eesti Vabariigis, Ühendus ja SOS-Lasteküla projektid kohalikest ja riiklikest maksudest, mida võetakse kohalikelt ja välismaistelt rahakorjandustelt, annetustelt, toetustelt, kingitustelt, abirahadelt jms., mis on mõeldud SOS-projektide jooksvate kulude katmiseks ja nende projektide käigus hoidmiseks; 2.7. toetada SOS-Kinderdorf International i ja SOS-projekte soodustuste ja vahenditega, mis on antud kõigile teistele Eesti Vabariigis tegutsevatele sotsiaal- ja heategevuslikele ühingutele ja asutustele; 2.8. tunnistada, et kuigi austades seadusi, valitsusasutuste nõuandeid ja soovitusi, kuulub SOS-Kinderdorf International ile ja/või Ühendusele otsustamise ainuõigus laste SOS-Lastekülla vastuvõtmise või nende sealt ärasaatmise küsimustes. Laste vastuvõtmisel SOS-Lastekülla lähtutakse SOS-Kinderdorf International i poolt kindlaks määratud tingimustest ja põhimõtetest; 2.9. lubada SOS-Kinderdorf International il kui eraõiguslikul tööandjal vabalt tööle võtta töötajaid, kes valitakse välja vastavuses SOS-Kinderdorf International i põhimõtete ja eesmärkidega; tagada SOS-Lasteküla lastele õigusabi osutamine; kindlustada hädaolukorras SOS-Kinderdorf International ile kui rahvusvahelisele abistamisorganisatsioonile juurdepääs projektidele ja lastele, andmaks projektis osalevaile ja ümbruskonna inimestele materiaalset, meditsiinilist ja muud abi; tagada SOS-Kinderdorf International i tunnistamine erapooletu rahvusvahelise abistamisorganisatsioonina; tagada nime «SOS-Lasteküla» («SOS-Kinderdorf») ja selle embleemi kaitsmine Eesti Vabariigis, samuti selle nime ja embleemi kasutamisloa andmine ainult nendele ühingutele, kes on SOS-Kinderdorf International i liikmed ja kes omavad selle kohta kirjalikku volitust. 3. Lisatingimus Valitsus jätab endale vetoõiguse küsimustes, mis ei ole kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate nõuete, määruste või seadustega või on nendele kahjulikud. 4. Üldsätted 4.1. Valitsus tunnistab ametlikult SOS-Kinderdorf International i ja registreerib selle poliitiliselt ja religiooselt sõltumatu rahvusvahelise eraõigusliku sotsiaalhoolekandeorganisatsioonina. Leht 2 / 7 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k...

3 4.2. SOS-Lastekülade ja nendega kaasnevate projektide ehitused on eraprojektid, mida teostab SOS-Kinderdorf InternationalEesti Vabariigi Valitsuse kaitse all Kõiki SOS-Lastekülasid, mis on rajatud SOS-Kinderdorf International i või tema liikmesorganisatsioonide poolt, nimetatakse SOS-Lasteküladeks. Allnimetuste panemist võib arutada. Kõikidele koolidele, mis on rajatud SOS-Kinderdorfi International i või tema liikmesorganisatsioonide poolt antakse SOS-liikumise algataja Hermann Gmeineri nimi Vaidluste puhul moodustavad osapooled Valitsuse ja SOS-Kinderdorf International i esindajatest komitee kerkinud küsimuste lahendamiseks koostöö vaimus, pidades silmas, et tehtav töö ja projektid peavad olema laste huvides Käesoleva lepingu originaal on tehtud inglise keeles. Sellest on tehtud tõlge eesti keelde. 5. Lepingu jõustumine Käesolev leping kirjutatakse alla Valitsuse ja SOS-Kinderdorf International i poolt ja see jõustub pärast ratifitseerimist Riigikogus. Käesolev leping on tehtud neljas originaalis, kusjuures kõik tekstid on autentsed. Eesti Vabariigi Valitsus Marju LAURISTIN SOS-Kinderdorf International i president Helmut KUTIN SOS-Kinderdorf International i peasekretär Werner M. HANDL SOS-Kinderdorf International i esindaja Eesti Vabariigis Tom MALVET Lisa A SOS-Lasteküla ülesehituse põhimõtted Need on SOS-Kinderdorf International i Esinduse Eesti Vabariigis poolt esitatud SOS-Lasteküla ülesehituse põhimõtted, mis on kooskõlas Hermann Gmeineri poolt Imstis, Austrias asutatud esimeses SOS-Lastekülas vastuvõetud ja elluviidud põhimõtetega ja mis on ühtlasi tänapäeval mudeliks Hermann Gmeineri SOS- Lasteküla organisatsiooni rahvusvaheliseks ellurakendamiseks. SOS-Lasteküla peamiseks põhimõtteks on aidata hooldust vajavaid lapsi, kes on jäänud orbudeks, kelle vanemad on neid hüljanud või kelle vanemad ei suuda kanda nende eest vanemlikku hoolt. Organisatsiooni eesmärgiks on võimalusel luua lastele keskkond, kus pere-taoline grupp hoolitseb vajaliku turvalisuse ja vanemliku autoriteedi ning lapse heaolu eest. Sellised pere-taolised grupid nimetatakse SOS-Lasteküla peredeks. SOS-Lastekülade põhimõtetest on neli olulisemat: 1. Ema Peamiste põhimõtete kirjeldus Ema roll külas on tema hoolde usaldatud lastele perekonnapeaks olemine. Ema osa SOS-Lastekülas täidavad naised, kellel tavaliselt peret ei ole ja kelle ülesandeks on hoolitseda nende hoolde usaldatud laste eest viisil, mida eeldatakse lapse loomulikelt vanematelt või hooldajatelt. Ema kohustuseks on kindlustada ja hoida peres lapse normaalseks arenguks vajalik vanemliku turvatunde ja armastuse õhkkond. Emale on antud kõik volitused, mis on perekonnapeana vajalikud tema rolli sõltumatuks ja iseseisvaks täitmiseks. 2. Vennad ja õed SOS-Lasteküla perekond koosneb tavaliselt 6 8 lapsest, erinevaisse vanusegruppidesse kuuluvaist poistest ja tüdrukutest, keda ema kasvatab üles nagu igas tavalises peres. SOS-Lastekülasse võetakse lapsi kuni 8-aastaseks saamiseni eeldusel, et nad tunnistatakse organisatsiooni poolt hoolt vajavateks ning lasteküla pere koosseisu sobivaiks. Lapsed, kes on vanemad kui 8 aastat, võetakse SOS-Lasteküla peresse ainult sel juhul, kui leitakse, et peresse on vaja võtta nende nooremaid vendi või õdesid. 3. Maja Igal perel on oma maja. Vastavalt organisatsiooni põhimõtetele teevad lapsed koos emaga igapäevaseid majapidamistöid igale tavalisele perele omases vastastikusest suhtlemisest tulenevas emotsionaalses ja Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k... Leht 3 / 7

4 vaimses õhkkonnas. Neid ümbritseva keskkonna kaudu julgustatakse lapsi tundma end kindla ja turvalise kodu pereliikmetena. 4. Küla SOS-Lastekülas on tavaliselt kuni 12 maja, igas majas elab üks pere. Küla on suure perekonna funktsioonidega laiendatud kogukond. Küla asukoht võimaldab lastel käia ümbruskonna koolides. Küla peab moodustama ümbritseva ühiskonnaga terviku ning selle kujundus ning ehitus peavad vastama kohalikule arhitektuuristiilile ja tavadele. Külajuhataja on igas olukorras vastutav küla igapäevase tegevuse eduka kulgemise eest. Tema ülesannete hulka kuulub emade ja kaastöötajate toetamine ja nõustamine igapäevases elus ning küla edukas haldamine ja töö korraldamine. Mõnedel juhtumitel on külade juures SOS kaasnevad projektid (päevane hoolekande keskus, lasteaed, kool, talud, ema ja lapse keskus, kutseõppekeskus). Nimetatud asutuste eesmärgiks on emade ja laste vajaduste rahuldamine neid ümbritsevas keskkonnas. SOS-Lastekülade ülesandeks on orbude ja hüljatud laste adapteerimine ja integreerimine nende enda ühiskonda ja kultuuri ning neile turvaliseks tulevikuks vajalike võimaluste loomine, sõltumata laste rassist ja usutunnistusest. Käesolevad SOS-Lasteküla ülesehituse põhimõtted on lepingu lahutamatu osa. Lisa A lõpp Agreement on the establishment and operation of the SOS Children s Villages and Associated Projects in the Republic of Estonia between the Government of the Republic of Estonia hereinafter referred to as The Government and SOS-Kinderdorf International Society for the promotion of SOS Children s Villages throughout the world hereinafter referred to as SOS-Kinderdorf International The Government and SOS-Kinderdorf International Considering that a large number of children in the Republic of Estonia need material and educational help Considering that the aim of this agreement is to give to those children a new home, maternal love, material security, a good education, and protection in case of catastrophes or political unrest, within the framework of SOS Children s Villages Considering that all SOS Children s Villages are based on the pedagogical principles defined by Prof. Hermann Gmeiner and are connected with SOS-Kinderdorf International as described in Appendix A, which is considered as an integral part of this agreement Considering that the SOS Children s Village to be established in the Republic of Estonia will apply the same principles Agree to the following: 1. On the part of SOS-Kinderdorf International 1.1. SOS-Kinderdorf International will co-operate closely with the Government as to successfully establish SOS Children s Villages in the Republic of Estonia and to help orphaned and abandoned children in accordance with the pedagogical and management principles of SOS-Kinderdorf International SOS-Kinderdorf International as a mediator for the member-organisations, shall procure the construction, equipment and furnishing of SOS Children s Villages as well as Associated Projects, such as SOS-kindergartens, schools, farms, training centres, clinics, which will also serve the surrounding community and help training children on future jobs, vocations and professions and to help the Estonian SOS-Association to generate additional income for the running expenses in the Republic of Estonia SOS-Kinderdorf International undertakes to establish a society by the name of SOS Children s Villages Association of Estonia (hereinafter referred to as the Association). The statutes of this association shall be within the scope of SOS-Kinderdorf International, and the standing statutes of the Republic of Estonia SOS-Kinderdorf International shall take full responsibility for the total establishment of the first SOS Children s Village in the Republic of Estonia until its official opening and has the right to establish other similar SOS Children s Villages and Associated Projects within this agreement. After the opening of the projects the Association shall be fully responsible, financially and otherwise. The Association will be the registered owner of the SOS Children s Villages, offices and Associated Projects. However, SOS-Kinderdorf International will Leht 4 / 7 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k...

5 undertake every effort to provide enough funds for the maintenance and running costs through its sponsorshipprogram. Additional subsidies may be applied for every year, according to the budget duly approved by the Board of Directors and SOS-Kinderdorf International. The local SOS-Association will make every effort to obtain local contributions, donations and income (fundraising) SOS-Kinderdorf International will be bound and respect the educational, religious and other customary principles as well as all properly instituted laws prevailing in the Republic of Estonia. In case of an emergency, SOS-Kinderdorf International will have to support the project, children and mothers SOS-Kinderdorf International is bound to control and strictly supervise the import and purchase of materials and equipment mentioned in clause 2.5 of this Agreement. SOS-Kinderdorf International guarantees that the materials and equipment are solely destined for the use in or for the SOS-projects. In order to prevent misuse of the privileges given by the Government, SOS-Kinderdorf International will co-operate closely with Estonian authorities in this matter. 2. On the part of the Government The Government shall use its best endeavours: 2.1. To make available suitable plots of land for the construction of SOS Children s Villages and Associated Projects as a local contribution, free of any charges, levies or direct or indirect taxes To ensure that the necessary building permissions for the construction is granted and is free of any charges, taxes or levies To ensure the connection of water, electricity, gas and sewerage lines (as available), to provide a proper feeder road, to make available a telephone connection and other services if required, as soon as possible after the plans have been approved and the construction work has started To grant visas, residence and working permits which may be required by experts employed by SOS- Kinderdorf International to supervise the SOS-Projects during the construction time, as well as when the SOS Children s Village and Associated Projects are running, e.g. to instruct, train and advise the local staff To exempt SOS-Kinderdorf International, SOS-Kinderdorf International Esindus Eesti Vabariigis, the Association and the SOS Children s Village Projects as an international organisation with a program of cooperation from payment of Value Added Tax (V.A.T.), Custom Duties and other charges, levies or fees on vehicles, materials, equipment, furniture and supplies required for the construction and the running of the SOS Children s Village, Associated Projects and offices To exempt SOS-Kinderdorf International, SOS-Kinderdorf International Esindus Eesti Vabariigis, the Association and the SOS Children s Village Projects from the payment of local and governmental (state) tax on local and foreign incomes from Fund-raising activities; Donations; Sponsorship; Gifts and Subsidies, etc., which are meant to cover the running costs and the maintenance of the SOS-Projects To support SOS-Kinderdorf International and the SOS projects with advantages and facilities that are given to all other social and charitable associations and institutions operating in the Republic of Estonia To acknowledge that SOS-Kinderdorf International and/or the Association, although always respecting laws, advice and suggestions, of the appropriate Governmental Authority, has the final authority to accept or dismiss children into/from an SOS Children s Village. The admission of children must be according to the criteria and principles laid down by SOS-Kinderdorf International To allow SOS-Kinderdorf International, as a private employer to freely employ its personnel, which shall be selected in accordance with the principles and objectives of SOS-Kinderdorf International To provide legal assistance for the children of the SOS Children s Village, if needed To ensure that in case of an emergency SOS-Kinderdorf International, as an international relief organisation, has access to the projects and children in order to give material, medical and other help, to the people in the projects and their surroundings To ensure that SOS-Kinderdorf International is respected as an international, neutral relief organisation To ensure that the name SOS Children s Village (SOS Kinderdorf) and the emblem is protected in the Republic of Estonia and that only Associations which are members of SOS-Kinderdorf International, and have a written authority, are allowed to use this name and emblem. Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k... Leht 5 / 7

6 3. Reservations The Government reserves itself the right to veto anything it considers incompatible with or harmful to the standards, regulations and laws prevailing in the Republic of Estonia. 4. Generalities 4.1. The Government will officially recognise and register SOS-Kinderdorf International as an international private charitable social welfare organisation, politically and denominationally independent The construction of SOS Children s Villages and Associated Projects are private projects realised by SOS- Kinderdorf International under the patronage of the Government of the Republic of Estonia All SOS Children s Villages established by SOS-Kinderdorf International or its member organisations shall be named SOS Children s Village. Subtitles can be considered. All schools established by SOS-Kinderdorf International or its member organisations shall be named after the founder of the SOS movement: Hermann Gmeiner In the event of any disagreement, the parties will set up a committee of representatives from the Government and SOS-Kinderdorf International to resolve the issues in question in a spirit of co-operation, bearing in mind that the work and the projects should be in the interest of the children The original drawing of the agreement is done in English. From this the Estonian version is done. 5. Effective date of this Agreement This Agreement is signed by the Government and SOS-Kinderdorf International and shall come into force after its ratification of the Parliament (Riigikogu). It is done in 4 (four) originals, all texts being equally authentic. The Government of the Republic of Estonia Marju LAURISTIN SOS-Kinderdorf International President Helmut KUTIN SOS-Kinderdorf International Secretary General Werner M. HANDL SOS-Kinderdorf International Representative in Estonia Tom MALVET Appendix (A) Declaration of Principles This is the declaration of principles of the Estonian Representation of SOS-Kinderdorf International in accordance with the principles adopted and applied to the first SOS Children s Village founded by Hermann Gmeiner in Imst, Republic of Austria, which today serves as the model for the international implementation of Hermann Gmeiner s SOS Children s Village organisation. It is underlying principle of the SOS Children s Village to assist children in need of special care as a result of their having been orphaned or for the reason that their parents have abandoned them or failed to provide them with parental care. It is the aim of the organisation, wherever possible, to create for the children an environment, within family like groups, which will foster the necessary security and parental authority for the well being of the children. Such family groups are referred to as the SOS Children s Village families. Underlying principles The SOS Children s Villages have the following as their four underlying principles: 1. The Mother The mother s role in the Village is that of a pater familiasto the children who are entrusted to her care. The Village mothers are women who in the ordinary course have no family ties and who are required to care for the children entrusted to them in a manner which one would reasonably expect from the natural parent or guardian of the child. It is the responsibility of the mother to ensure that the parental security and affection, necessary for the normal development of the child, exists within the household. The authority necessary for the mother to fulfil her role as head of the family in an independent and autonomous manner is at all times delegated to her. 2. The Brothers and Sisters The SOS Children s Village family ordinarily consists of between six and eight children, boys and girls of various age groups, who together with their mother grow up in a ordinary family type environment. The children are admitted into the SOS Children s Village from the infancy to the age of eight years, provided that they are Leht 6 / 7 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k...

7 considered by the organisation to be children in need of special care and are suitable to be introduced into the family. Children older than eight years of age are introduced into the SOS Children s Village only when it has been found necessary to introduce their younger brothers and/or sisters. 3. The House Each family occupies its own house. In accordance with the principles of the organisation the children share the experience of their mother s day to day household management, in particular the emotional and spiritual atmosphere which results from the inter-relationship of any ordinary family within its household. The children are by their environment encourage to feel that they are members of a family within a secure and permanent home. 4. The Village The SOS Children s Village ordinarily consists of up to 12 houses, each for occupation by one family. The Village is to be regarded as an enlarged community and works in the manner of an extended family. The situation of the Village is such that the children are able to attend public schools servicing the surrounding community. The Village is to be regarded as forming an integral part of the surrounding community and is designed and constructed in such a manner so as to compliment its surroundings, at the same time observing local architectural styles and customs. A Village director is in every case responsible for the successful daily operation of the Village. He is required to assist and advise mothers and co-workers in all aspects of daily village life and also to ensure the successful daily administration and management of the Village. Village are in some cases provided with an SOS Associated project (day-care centre, kindergarten, school, farms, mother-child centre and vocational training centre). These facilities are provided in order to provide for the needs of mothers and children in the surrounding community. It is the task of the SOS Children s Villages to adapt and integrate orphaned and abandoned children of all races and religious denominations into their own society and culture and to provide them with the opportunities necessary for a secure future. The Declaration of Principles is an integral part of the Agreement. End of Appendix (A) Õiend Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst. Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide k... Leht 7 / 7

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.06.1994 Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabariigi valitsuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni nõustamiskoostöö

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2002 Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.08.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse toornafta

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1999, 23, 128 Eesti Vabariigi valit

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1999, 23, 128 Eesti Vabariigi valit Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 17.02.2000 Avaldamismärge: RT II 1999, 23, 128 Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja (Genf, 1992) muutmisdokument Rahvusvahelise

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2005 Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vaheline Põhjamaade

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2012 MÄÄRDEAINED, TÖÖSTUSÕLID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED (KLASS L) Klassifikatsioon Osa 13: tüüp G (juhikud) Lubricants,

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Kool (edaspidi sihtasutus) on asutatud Tallinna Euroopa

Rohkem

Vorm_V1_2014_18.02

Vorm_V1_2014_18.02 Kehtiv alates jaanuar 2014 Applicable from 2014 Maksu- ja Tolliamet Tax and Customs Board Vorm V1 Form V1 MITTERESIDENDI JA LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI EESTIS ASUVA VARA VÕÕRANDAMISEST SAADUD KASU DEKLARATSIOON

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2005, 31, 103 Eesti Vabari

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2005, 31, 103 Eesti Vabari Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 19.11.2005 Avaldamismärge: RT II 2005, 31, 103 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2003, 2, 6 Eesti Vabariigi ja Armee

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2003, 2, 6 Eesti Vabariigi ja Armee Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.01.2003 Avaldamismärge: RT II 2003, 2, 6 Eesti Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vaheline tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2017 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2017 AKNAD JA UKSED Õhuläbilaskvus Klassifikatsioon Windows and doors Air permeability Classification EESTI STANDARDI

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2001, 6, 32 Antarktika leping (õ)8.

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2001, 6, 32 Antarktika leping (õ)8. Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 17.05.2001 Avaldamismärge: RT II 2001, 6, 32 (õ)8.09.09 10:45 uga ühinemise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2013 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2005 METALLMATERJALID Järelevalvedokumentide tüübid Metallic materials Types of inspection documents EESTI STANDARDI

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: märts 2011 TEEDE TALIHOOLDESEADMED Teeilmajaamade infosüsteemid Osa 1: Üldised määratlused ja koostisosad Winter maintenance

Rohkem

Microsoft Word - Kontoomaniku ankeetest_eng

Microsoft Word - Kontoomaniku ankeetest_eng HOOLSUSMEETMETE KOHALDAMISEGA SEOTUD TEAVE KONTOOMANIKU KOHTA / INFORMATION ON THE ACCOUNT HOLDER REGARDING THE APPLICATION OF DUE DILIGENCE MEASURES Kontoomaniku üld- ja kontaktandmed / General information

Rohkem

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD MÜÜRIKIVIDE KATSEMEETODID Osa 16: Mõõtmete määramine Methods of test for masonry units Part 16: Determination of dimensions EESTI STANDARDIKESKUS EESSÕNA Käesolev Eesti standard on Euroopa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt free practice - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Pos No. Name Best Tm In s Nat Class Entrant Make Marten OJAPÕLD. Vihur Team Richard VIIGISALU. 0. Kubica Kart Mia-Mariette PANKRATOV.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: märts 2017 Jõustunud Eesti standardina: august 2016 RIPPFASSAADID Terminoloogia Curtain walling Terminology EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on Euroopa

Rohkem

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C,

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C, MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding : Plock, ul. Padlewskiego 18C, 09-402, Poland. Time of : 17 June 2019, starting at 11.00 (Warsaw Time). Pursuant to the printout

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3 Lisa 3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 2006.a määrusele nr CEPT ELEKTROONILISE SIDE KOMITEE OTSUSED JA SOOVITUSED, ITU SOOVITUSED, EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA OTSUSED, RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

COM(2004)651/F1 - ET

COM(2004)651/F1 - ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 11.10.2004 KOM(2004) 651 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa lepinguõigus ja ühenduse õigustiku muutmine: tulevikuplaanid ET ET 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määrat

III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määrat III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määratud raadiosagedusala kasutusrežiim ja otstarve 3600

Rohkem

Microsoft Word - Tekst2.doc

Microsoft Word - Tekst2.doc EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-44-2

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem