Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine"

Väljavõte

1 Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 278, 1169 Vastu võetud nr 21 Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16,268; 1997, 86, 1459 ja 1460)paragrahvi 11 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse4. aprilli a määruse nr 99 «Volitusteandmine liiklusseadusesttulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3alapunktile 4 ning võttes arvesse ÜROEuroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/võisellele paigaldatava varustuse ja osadeühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete aluselväljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamisekokkuleppe» eeskirju ja Euroopa Ühenduse direktiive, määran: 1. Kinnitada «Sõiduki tehnojärelevalveeeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) teede- ja sideministri 27. mai a määrusnr 25 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjakehtestamine» (RTL 1996, 84, 484); 2) teede- ja sideministri 26. novembri amääruse nr 41 «Teede- ja sideministri 27. mai1996. a määrusega nr 25 kinnitatud «Sõidukitehnojärelevalve eeskirja» muutmine ja täiendamine ningnaastrehvide kasutusaja kehtestamine» (RTL 1996, 139, 688) punkt 1. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri I. ÜLDNÕUDED Kinnitatud teede- ja sideministri 29. mai amäärusega nr Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri (edaspidieeskiri) kehtestab nõuded sõidukile, sõiduki osadele javarustusele, nendele nõuetele vastavuse kontrolli ning järelevalve süsteemieesmärgiga kindlustada liiklusohutusetagamiseks vajalik sõiduki tehnoseisund kogu kasutusaja vältel, vähendadalooduse saastamist ja hõlbustada Eestiriiklikus autoregistris olevate sõidukite osalemist rahvusvahelises liikluses. Eeskirjas kasutatud termineid tuleb mõista eeskirja lisas 1 toodudtähenduses. 2. Eeskiri on kohustuslik kõigile Eestis sõidukitkasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 3. Eeskirja nõuete eirajad kannavad vastutustõigusaktidega ettenähtud korras. II. NÕUDED SÕIDUKILE 4. Eestis kasutatavale sõidukile esitatavad nõudedkehtestatakse järgmiselt: 4.1. nõuded pärast 1. jaanuari a Eestiriiklikku autoregistrisse kantavale või kantudsõidukile vastavalt lisale 1. Nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile (v.anõuded varustusele ja nõuded, mison kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast); 4.2. nõuded enne 1. jaanuari a Eesti riiklikkuautoregistrisse kantud sõidukile vastavaltlisale 2. Nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile (v.anõuded varustusele ja nõuded, mison kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast); Leht 1 /

2 aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peabvastama valmistaja nendelenõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal, ja sõltuvalt sõidukieesti riiklikku autoregistrissekandmise ajast vastavalt käesoleva eeskirja p 4.1 ja 4.2 nõuetele; 4.4. Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nendehaagised peavadvastama eeskirja lisa 1 nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ettenähtud teisiti ja sõiduautod,mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis kehtivatele nõuetele,kus sõiduk onregistreeritud. 5. Eeskirjas toodud nõuded on aluseks sõiduki,selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse jatüübikinnituse, sõiduki tehnoülevaatuse, liiklusesosaleva sõiduki tehnoseisundi kontrolli ning sõiduki, selle osadeja varustuse tüübikinnituse nõuetele vastavuse perioodilise kontrolli(edaspidi toodangu järelevalve) eeskirjadeväljatöötamisel. 6. Eestis valmistatud, ümber ehitatud või Eestisseteel kasutamiseks sisse toodud sõiduki prototüüp, mison valmistatud pärast aastat ja ei oma Eesti tüübikinnitust, peabläbima tüübitunnustamise võitüübikatsetuse. III. SÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSEKONTROLLI JA JÄRELEVALVE SÜSTEEM 7. Sõiduki kehtivatele nõuetele vastavusekontrolli ja järelevalve süsteem koosneb: 7.1. sõiduki, selle osade ja varustuse nõuetele vastavuseekspertiisist ja katsetamisest; 7.2. sõiduki, selle osade ja varustuse tüübikinnitusest; 7.3. toodangu järelevalvest; 7.4. sõiduki tehnoülevaatusest; 7.5. liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollist. 8. Sõiduki, selle osade ja varustuse nõuetelevastavuse ekspertiisi ja katsetamist ning toodangujärelevalvet korraldab ja teostamist kontrollib Eesti Riiklik Autoregistrikeskus(edaspidi ARK). Ekspertiisi jakatsetamist viib läbi ARK poolt tunnustatud katsekoda. 9. Sõiduki tüübikinnitust teostab ARK, kesvõib kehtestada põhjendatud juhtudel ajutise tüübikinnituse,mille aluseks pole lisades 1 ja 2 toodud kõik nõuded kogu ulatuses. 10. Sõiduki tehnoülevaatuse läbiviimistkorraldab ja teostamist kontrollib ARK. 11. Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrolliteostavad õigusaktidega ettenähtud korras määratudisikud. 12. Sõiduki ümberehitamise vajalikkuse,võimalikkuse ja viisi määrab ARK, kes võib tehapõhjendatudjuhtudel erandeid konstruktsiooni nõuete osas teatud ajaks, mille jooksulümberehitus tuleb teostada. Lisa1 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja»juurde Nõuded sõidukile, mis on kantud Eesti riiklikkuautoregistrisse pärast 1. jaanuari a 1. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad nõuded sõidukile (edaspidinõuded) lähtuvad ÜRO a Viinis sõlmitud«teeliiklusekonventsioonist», «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/võisellel kasutatavale varustusele ja osadeleühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnistamisetingimuste kokkuleppest» (M1), «ÜROEuroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee Ühisotsusest sõidukite ehitusekohta» (R.E.3), ISOstandarditest, Euroopa Ühenduse direktiividest ja Eestis kehtivatestõigusaktidest. Käesolevates nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtudaeeltoodud rahvusvahelistest normdokumentidestvõi autoehituse üldpraktikast. 2. Eriotstarbeliste sõidukite tehnoseisundile esitatavaderinõuded kehtestatakse erieeskirjaga. 3. Sõidukite, nende osade ja varustuse kontrolli meetodidon ühtsed sõiduki tüübikinnitusel, toodangujärelevalvel ja sõiduki tehnoülevaatusel, kui erinevus ei ole märgituderaldi käesolevate nõuete vastava koodialalõigus. Sõiduki tehnoülevaatus peab toimuma vastavalt sõidukitehnoülevaatuse eeskirjale. 2. TERMINID JA LÜHENDID Termineid tuleb käesolevates nõuetes mõista nii, nagualljärgnevalt on seletatud: ABS-- mitteblokeeruvad pidurid (Anti-Lock Braking System); Leht 2 /

3 ADR-- «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri1957. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreement concerning the international carriage of dangerous goods by road); AETR-- «Rahvusvahelisel autoveol töötavasõiduki meeskonna tööalane 1. juuli a Euroopakokkulepe» (European Agreement concerning the work of crews of vehicles enagedin international roadtransport); Alarmsõiduk -- 1) tuletõrje-, pääste- ja avariitalituse sõiduk; 2) politseisõiduk; 3) piirivalvesõiduk; 4) kiirabisõiduk; 5) täitevteenistuse sõiduk; 6) muu sõiduk, mis on arvatud kehtiva korra kohaseltalarmsõidukiks; ALB-- pidurdusjõu regulaator; ASE-- rooli abiseade (M 1 ja N 1 kategooriasõiduki nelja ratta juhtimiseks) (Auxiliary steeringequipment); ASR-- veojõu regulaator (Anti-Slide Regulator),võidakse kasutada koos ABS süsteemiga; ATP-- «Kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukite1970. a Genfi kokkulepe» (Approved fortransport of perishable foodstuffs); Auto -- sõitjate või veoste veoks, sõidukite haakes vedamiseksvõi eritööde tegemiseks ettenähtudvähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h.mõiste hõlmab ka kolmerattalistmootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbastetasõidukit, näiteks trolli, kuid ei hõlma mootorratast,agrotraktorit ega liikurmasinat. (Sõidukite definitsioonid vt. käesolevatenõuete lisanduses G «Sõidukitesüstemaatika»); CEMT-- Euroopa Transpordiministrite Konverents (EuropeanConference of Ministers of Transport); CIE-- Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon (CommissionInternationale de L'Esclairagee InternationalCommission Illumination); DOT-- USA Transpordiameti nõuded (Department oftransportation); EDC-- diisli elektronjuhtimine -- kütuse silindrisse sissepritsejuhtimine protsessori abil; Eesmine ääretuli (Front position lamp) -- märgistabsõiduki asukohta ja laiust eest; ETSI-- Euroopa Kaugside Standardite Instituut (EuropeanTelecommunications Standards Institute); ETRTO-- Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline Organisatsioon(European Tyre and Rim TechnicalOrganisation); EMÜ direktiiv Euroopa Majandusühenduste Nõukogu direktiiv(the Council of EuropeanEconomic Communities Directive). Alates 1. oktoobrist a EÜ --Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv(european Community -- EC); E-reegel nr ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni«Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/võisellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete aluselväljastatud tunnistuste vastastikusetunnustamise tingimuste kokkuleppe eeskiri nr...» (Agreement Concerningthe Adoption of Uniform TechnicalPrescriptions for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts which can be Fittid and/or beused on WheeledVehicles and the Conditions for Reciprocal Recognition of Approvals Granted on the Basis ofthese PrescriptionRegulation novõi UN/ECE R...). Peale murrujoontjärgneb selle reegli viimase paranduste seeria number, midarakendatakse käesoleva eeskirja lisas toodud nõuete kehtestamisel.varasemates paranduste seeriates esitatudnõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ajale sõltuvaltparandusseerias toodud nõuete jõustumisajast; E-sertifikaat Leht 3 /

4 -- E-reegli nõuetele vastavuse tähistus (indeks näitab riiki,kus tähistus omistati); e-sertifikaat -- EMÜ või EÜ direktiivi nõuetele vastavusetähistus (indeks näitab EÜ riiki, kus tähistusomistati); EVS -- Eesti Vabariigi standard; Fluorestseeruv pind -- eelnevalt kogutud energiat pimedas kiirgav pind; FMVSS-- USA Mootorsõiduki föderaalsed ohutusstandardid(federal Motor-vehicle Safety Standart); Hooldussõiduk -- teehoiu ja teel möödapääsmatuidtööülesandeid täitev sõiduk; IRU-- Rahvusvaheline Maanteevedude Liit (International RoadTransport Union); Isetoimiv teenindusuks (Automatically-operated service doors) -- uks, misavaneb, kui juht aktiveeriboma töökohalt ukse avamise mehhanismi ja sulgub etteantud ajamöödudes; ISO Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon(International Standardisation Organisation); Juhuvedu (Occasional service) -- sõitjate vedu, kus üks ja samasõiduk veab üht ja sama sõitjategruppikogu reisi vältel ning toimetab selle tagasi lähtekohta või toimetabsõitjad sihtkohta ja pöördub tagasi tühjana; Kahekorruseline buss -- buss, kus vähemalt ühes kereosas onsõitjakohad kahel korrusel; Kassettkere -- kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, miskinnitatakse autoveokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega; Kasutustõkis -- seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõidukipõhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamistkõrvalise isiku poolt; Küljeääretuli (Side-marker lamp) -- märgistabsõiduki asukohta küljelt; LE -- Eesti Vabariigi liikluseeskiri; Liikumise algust takistav seade (A starting prevention device) -- seade, mis eivõimalda käiku lülitadavõi mootorit käivitada tagasitõmbamata trepi või lahtise ukse korral; Maaletoodud sõiduk -- Eestisse sisse toodud ja Eestistüübikinnitustunnistuse saanud sõiduk, milleleeesti ARK on omistanud tüüpkoodi; Mehhaniseeritud teenindusuks bussil -- (Power-operated service door) uks,mis avaneb ja sulgubenergiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtidaukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussiseismise ajal väljast; Mitmelüliline uks -- uks, mis koosneb mitmest omavahel ühendatudlülist; Mootorsõiduk -- vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatudvalmistajakiirusega üle 25 km/hmootori jõul liikuv sõiduk, v.a rööbastel liikuvad sõidukid,traktorid ning liikurmasinad; Numbrituli (Rear registration plate illuminating device) -- valgustabsõiduki tagumistregistreerimismärki; võib koosneda mitmest valgusallikast; «Ohtlike veoste sõiduk» (Vehicles used for the carriage ofdangerous goods) -- mootorsõiduk ja sellehaagis, mille veoseks on ADR lepingus marginaalidega või 11282märgitud veos; «Ohutu buss» -- vaikne, väikese saastega ja ohutu buss. Vastabmüratasemelt, kahjulike ainete sisalduseltheitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust; Ohutuled (Hazard warning signal) -- üheaegselt vilkuvalreþiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled,mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele; «Ohutu veoauto» (Greener and Safe Lorrye Leht 4 /

5 auto) -- vaiksem,väiksema saastega ja ohutu veoauto.vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT pooltkehtestatud nõuetele jaomab vastavat tunnistust; Otsetoimiv uks (Manually-operated door) -- käsitsi otseseltavatav/suletav uks; Peegeldav pind -- pind, mis helgib temale langevas valguses; Pendelvedu (Shuttle service) -- veoteenus, kus eelnevalt gruppidessekoondatud sõitjad veetakse mitmetesinnaja tagasisõitudega samast lähtepunktist samasse lõpppunkti. Igasõitjategrupp, kes on sinna sõitnud koos,tuuakse hilisema sõiduga tagasi samas koosseisus. Pendelveol ei tohi sõitjaid reisikestel peale võtta või mahajätta; Piduriseade (Braking device) -- sõiduki osade kogum, mille abil juhtaeglustab sõiduki liikumise kiirustkuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise; Piduriseadmega seotud mõisted: a) aeglusti (Retarder) -- seade, mis võimaldabvähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduritemperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel (retarder). Näiteks mootoripidur,hüdro- jaelektromagnetaeglustid jms; b) automaatpidur (Automatic braking) -- seade haagiseautomaatseks pidurdamisekshaakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel; c) elektripidurisüsteemiga haagis (Trailers with ElectricalBraking Systems) -- elektritööpidurisüsteem, mis koosneb juhtimisseadmest, elektromehaanilisest ülekandeajamist jaratta hõõrdepidurist; d) elektroonilise juhtimisega pidurid (Brake by Wire) -- rattapidureid juhitakse elektrijuhtmeteedastatava signaaliga; e) käsipidur -- mootorratta esiratta pidur; f) piduri juhtimisseade (Braking control) -- seade, mille abiljuht muudab pidurdusjõudu võipeatab sõiduki; g) pidevpidurdamine (Continuous braking) -- sõidukisujuv pidurdamine juhtimisseadme abilühtse energiaallika varude arvel; h) osapidurdamine (Semy-continuous braking) -- autorongipidurdamine teise sellesse rongikuuluva sõidukiga. Pidurdusenergiat tarbitakse sel juhul kahest erinevastenergiaallikast; autorongipidurdamine toimub ühtse juhtimisseadmega; i) reguleeritav pidurdamine (Graduated braking) -- piisavatäpsusega pidurdusjõu muutmine,kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline; j) rikkepidur (Secondary braking) -- tagab sõidupiduririkke korral sõiduki peatamise,kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainultüht kätt. Rikkepidurigapidurdamine peab olema reguleeritav; k) seisupidur (Parking braking) -- kindlustab sõidukipüsimise paigal ka teekaldel, kusjuuresjuhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt; l) sõidupidur (Service braking) -- peabvõimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja sedakindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei peavabastama omakäsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid; Pidurituli (Stop Lamp) -- tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitvasõiduki juht on rakendanudsõidupidurit; Põhilatern -- kaug- ja lähitulelatern, ühildatud tulede korralvõivad selles laternas olla ka teised tuled: a) kaugtulelatern (Driving beam headlampvõimain-beam headlamp) -- latern, mille tulivalgustab teed kaugele sõiduki ees; b) lähitulelatern (Passing beam headlampvõidipped-beam headlamp) -- latern, mille tulivalgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi jateiste liiklejate pimestamist ja muidsellega seotud ebamugavusi; c) päevatulelatern (Daytime running lamp) -- latern,mille tuli märgistab liikuvat sõidukit päevaleest; d) eesmise udutule latern (Front fog lamp) -- latern, mille tulivalgustab teed sõiduki ees udus,lume- või vihmasajus; Leht 5 /

6 R.E.3 -- ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komiteeühisotsus sõidukite ehituse kohta(the Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles); Regulaarne liinivedu (Regular sevice) -- määratud sagedusega,määratud teed mööda ja ettenähtudkohtades peatustega sõitjate vedu. Regulaarne liinivedu peab toimuma kindlasõiduplaani järgi; Registrimass -- juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukileriiklikul registreerimisel määratudsuurim mass, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi; Registriteljekoormus (Authorized axel weight) -- riiklikul registreerimiselmääratud suurim teljekoormus,mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust; «Roheline veoauto» (Green Lorrye auto) -- vaikne javähese saastega veoauto vastab müra tasemeltja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omabvastavat tunnistust; Roolimehhanism (Steering mechanism) -- seadmed ja osad, millega juhtmuudab sõiduki juhtratastesuunda: rooliratas, -võll, -reduktor, -löögienergiat kokkupõrkelvähendavad vahendid, -amortisaator, -võimendi,- võimendi energiaallikas jms; Seisutuli (Parking lamp) -- märgistab seisvat sõidukit.seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kuineed asendavad seisutulesid; Sissetõmbuv trepp (Retractable step) -- koos uste sulgumisegabussikeresse tõmbuv ja uste avanemiselväljalükkuv trepp; Suunatuli (Direction-indicator lamp) -- tuli, mille süttimineinformeerib teisi liiklejaid sõidukijuhikavatsusest sooritada pööret; Sõiduk -- vähemalt 2-rattaline teel liiklemiseks valmistatudvalmistajakiirusega üle 25 km/hmootorsõiduk ja selle haagis, v.a rööbastel liikuvad sõidukid,traktorid ning liikurmasinad. Sõidukid jaotatakse M, N, L ja O kategooriatesse: -- M kategooria mootorsõidukid on sõitjate veoks; -- N kategooria mootorsõidukid on veoste veoks; -- L kategooria sõidukid on mootorrattad ja nendega võrdsustatudsõidukid; -- O kategooria sõidukid on haagised. Sõidukite jaotus on toodud käesolevate nõuete lisanduses B; Sõitja muljumist vältiv seade -- seade, mis ukse vahele jäänudtakistuse toimel katkestab ukse sulgemiseja avab selle uuesti; Sõitjat jälgiv seade (Reopening system) -- seade, mis takistabuste sulgumist sel ajal, kui sõitjadsisenevad või väljuvad uksest; Taastatud rehv (Retreated Pneumatic Tyres) -- rehv, mille taastamisekson vahetatud selle protektor(turvis) või protektor koos külgkattega; Tagatuli (Rear position lamp) -- märgistab sõidukit tagant,ühildatud tulede korral võivad selles laternasolla ka teised tuled; Tagumine ääretuli (End-outline marker lamp) --märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant; Tarbesõiduk (Commercial Motor Vehicle) -- mootorsõiduk(v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis onprojekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks ja äritegevusesteenuste osutamiseks tasu eest; TCS-- veojõu reguleerimissüsteem. Valib parimavõimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise jatagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (Traction ControlSystems); Teenindusuks (Service door) -- uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealtväljumiseks; Teenindususte kesklukustusseade (Automatically locked service door) --seade, mis lukustab automaatseltkõik sõiduki uksed; Leht 6 /

7 Teljekoormus (Axel weight) -- osa sõiduki massist, mis telje kauduantakse üle teele; Tervikveos (Indivisible load) -- veos, mida ei ole võimalik teelvedamiseks lahutada osadeks, et teostadavedu käesolevatele nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega,ilma et sellega kaasneksid ülemäärasedkulutused või oht kahjustada veost; TIR-- kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel põhinevatir-päeviku (TIR-Carnet) alusel; TJV -- toodangu järelevalve -- sõiduki, selle osade ja varustusetüübikinnituse nõuetele vastavuseperioodiline kontrollimine EÜ direktiivi 70/156/EEC ja selle täienduste kohaselt; TK -- tüübikinnitus (Type-approval) -- tähendabprotseduuri, millega riik tunnustab sõiduki tüübi(mudeli) või selle süsteemide, osade või seadmete vastavust riigiskehtivatele tehnonõuetele; Tonn -- mass, mis põhjustab jõu 9,8 kn; Täismass (Technical maximum mass) -- juhi, sõitjate javeosega täisvarustuses sõiduki suurim mass,mida lubab valmistaja; TÜ -- tehnoülevaatus (Rodworthiness test) --registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukigaja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontroll; Tühimass (Unladen curb mass) -- juhi, sõitjate ja veosetatäisvarustuses sõiduki mass, mille onmääranud valmistaja; Tüübitunnustamine -- tähendab protseduuri, millega otsustatakseesitatud dokumentide alusel, kassõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatelenõuetele; UTOG-- USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis (Uniform TyreQuality Branding); Vahetuskered -- konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalikautol vahetada selleksvalmistatud seadme abil; Varuaken (Emergency window) -- väljapääs, misvõimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist; Varuuks (Emergency door) -- uks, mis peab rahuldama teenindusukseleesitatavaid nõudeid, kuid onmõeldud kasutamiseks erandolukordades; VDC-- elektrooniline süsteem, mis korrigeerib sõidukiliikumist teel eriolukorras (Vehicles DynamicsControl Systems); VINkood (e tehasetähis) -- tähtedest ja numbritest koosnevtähistus, mille valmistaja on määranudkonkreetse sõiduki tähistamiseks (Vehicle identification number).tähistamise kord on määratud ISO (E)-ga. VIN kood koosnebkolmest osast: WMI, VDSja VIS. VIN koodis on kokku17 kohta. Märkus. WMI-- VIN koodi kolme esimese kohaga onmääratud valmistaja rahvusvahelise valmistajatenimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga kehtestatud korras jaregistreeritakse AmeerikaAutoinseneride Ühingus SAE. VDS-- VIN koodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) koht onsõidukikood, s.o sõidukit kirjeldav osa,mille määrab valmistaja (Vehicle descriptor section). VIS-- sõiduki valmimisnumber. VIN koodi konkreetsesõiduki valmistamise järjenumbrittähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicle indicator section); Väljapääs -- tähendab teenindusust, varuust ja -akent ningkatuseluuke; Värvuse määramine -- värvuse määraminevastavalt CIE poolt soovitatud XYZ koordinaatide süsteemis.ereeglitele ja EL direktiividele vastavad värvuste XYZ koordinaadid on esitatudkäesolevate nõuetelisanduses E. 3. NÕUDED Sõiduki ja sõiduki osade tehnoseisund ning varustus peab vastamajärgmistele nõuetele: Grupp 1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS Kood 101. VIN kood (e tehasetähis, kere või raaminumber) Leht 7 /

8 Nõue: 1) peab olema ISO (E)või Eestis kehtestatud korra kohane; 2) peab olema sõiduki valmistaja tehtud ja paiknema vastavalt ISO 4030nõuetele, vastamaregistreerimistunnistusele ja olema puhas; 3) kõigil sõidukitel peab olema sõiduki valmistaja võitema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatudpõhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt). Alltoodud nõuete ja näidistekohased sildid on nõutavad a võihiljem valmistatud sõidukil. Valmistaja andmesilt(sildid) peab olema hästi loetav janähtav ning kindlalt kinnitatud(nii, et ei ole võimalik silti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida eivahetata remondi või mõne muutoimingu käigus. Silt peab olema loetav kogu sõiduki tööeavältel. Valmistaja põhisildile peab olema kantud EMÜ direktiivi 76/114/EECkohaselt: valmistaja nimetus; sõiduk, millel on EMÜ või EÜtüübikinnitus -- EMÜ või EÜ tüübikinnitusenumber (algab väikese«e» tähega, millele järgneb EMÜ direktiivi 70/156/EECkohase tüübikinnituse andnud riiki tähistavadnumbrid või tähed). Riiki tähistavatele numbritele võitähtedele järgneb tüübikinnituse tunnistuseregistreerimise number. Riiki tähistavad numbrid ja tähed peavad olema eraldatud«e» tähisest jatüübikinnituse registreerimisnumbrist tärnikestega; VIN kood; sõiduki lubatud täismass; autorongi lubatud täismass; teljekoormused (järjekorras eestpoolt tahapoole); sadulvedukil -- sadulakoormus; diiselauto heitgaasi neeldumisteguri «K»väärtus: Kui sõiduki lubatud täismass ja teljekoormused ületavad lubatudregistrimasse ja teljekoormuseid, siisvõib ARK nõuda nende täiendavat märkimistsildi vasakpoolsesse vabasse veergu; 4) VIN kood peab olema, lisaks valmistaja põhisildile, pressitud võinumbriraudadega löödud sõidukiparemale küljele, ðassiile või raamile. VIN kood peab olema koostatudsuurtest ladina tähtedest ja araabianumbritest. VIN koodis on keelatud kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse,tärnikesi või teisi erilisi märke.tähtede ja numbrite kõrgus peab olema 7 mm; 5) valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peabolema 4 mm. EMÜ direktiivi 78/507/EEC kohase M 1 kategooria sõidukivalmistaja põhiandmesildi näidis: STELLA FABBRICA AUTOMOBILI e*3*1485 3ISKIM3AC8B kg 2500 kg kg EMÜ direktiivi 78/507/EEC kohase N 3 kategooria sõidukivalmistaja põhiandmesildi näidis: MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK e*1*501 3GTWU18009BS kg kg kg kg kg 6) M 2 ja M 3 kategooria sõidukitel peab olemasildile märgitud iste- ja seisukohtade arv: Istekohti: Seisukohti: Leht 8 /

9 7) mitme valmistaja korral peab põhiandmesildi kõrvale olemapaigutatud EMÜ direktiivi 92/53/EECkohane lisaandmesilt nagu see on toodud järgnevas näites: HENSSLER BODYWORKCOMPANY e*2*91/286*2609*01 Staadium kg kg kg kg Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses: valmistaja nimetus; EMÜ või EÜ tüübikinnitusenumber; kinnituse staadium (pooltoote valmistaja, I vahevalmistaja, IIvahevalmistaja,..., lõppvalmistaja); sõiduki seerianumber (mitmes sõiduk valmistamisejärjekorras); sõiduki lubatud täismass*; autorongi lubatud täismass (veduk koos haagisega)*; teljekoormused (järjekorras eespoolt tahapoole)*; sadulvedukil -- koormus sadulale*. Märkus. * Täidetakse, kui need andmed lõppvalmistamise etapilmuutuvad; 8) L kategooria sõiduki valmistaja sildil peab olema EMÜ direktiivi93/34/eec kohaselt: valmistaja nimetus; EMÜ direktiivi 92/61 kohane tüübikinnituse nr; VIN kood; sõiduki seisumüra:... db(a) at... min --1 (rev/min). Sildile märgitakse tüübikinnituse katsetel mõõdetudseisumüra. VIN kood peab olema ISO nõuetekohane. Sildil peab kasutama suuri ladina tähti ja araabia numbreid. Tähtede I, O jaq kasutamine on keelatud.vin koodi tähises kasutatavate tähtede ja numbrite kõrgus peab olema 4 mmja ülejäänud tähtede ja numbritekõrgused valmistaja andmeplaadil 3 mm. EMÜ direktiivi 93/34/EEC kohase L kategooria sõiduki valmistajaandmesildi näidis: Andmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses: valmistaja nimetus; EMÜ või EÜ tüübikinnitusenumber; VIN kood; STELLA FABBRICA MOTOCICLI e GSKLM3AC8B dB (A) rev/min seisumüra on 80 db(a), kui mootor töötabpööretel 3750 min --1. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 102. Registreerimismärk Leht 9 /

10 Nõue: 1) peab olema Eestis kehtivate standarditevõi Viini aasta «Teeliikluse konventsiooni»nõuetele vastav; 2) nõuetekohane registreerimismärgi valgustus peabvõimaldama registreerimismärgi loetavuse pimedaajal vähemalt 25 m ja hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt; 3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistajapoolt ettenähtud kohas, vastavaltemü direktiivile 70/222/EEC või 93/94/EEC; 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobistandardikohasele registreerimismärgile, võibkasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumiseregistreerimismärgi loetavus; 5) peab olema puhas, deformeerimata; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine) Nõue: 1) peab vastama autol E-reeglilenr 46/01 või EMÜ direktiividele 88/321/EEC, 71/127/EEC, Lkategooria sõidukil E-reeglile nr 81/00 või EMÜ direktiividele80/1272/eec, 80/780/EEC ja valmistajajuhendile; 2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurtjuht, peab sõidukil olema mõlemalküljel välispeegel; 3) M 1 ja N 1 kategooria autodel peab olema vasakvälispeegel ja üks sisepeegel; 4) M 2, M 3, N 2 ja N 3 kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ningm 2 ja M 3 kategooriabussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 5) a või hiljem valmistatud M 3 kategooria bussidel jan 3 kategooria veoautodel peab lisakspunkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha paremaesiratta asend teel; 6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlaltkinnitatud; 7) a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, millevalmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa100 km/h, peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatudkiirus ületab 100 km/h, peabpeegel olema mõlemal küljel; 8) L kategooria sõidukite peegli mõõtmed: vähim peegeldav pind cm 2 ; ümmarguse peegli vähimläbimõõt mm ja suurim mm; mitteümara peegli peegelpind peab olema vähemaltnii suur, et selle kontuuri ümberringjoone läbimõõton 150 mm; mitteümara peegli suurimad mõõtmed onmääratud nelinurgaga mm, millesse peab mahtumapeegelpinna kontuur; 9) peegel peab olema reguleeritav; 10) peegeldustegur peab olema vähemalt 40%. Kahte asendit(«päev» ja «öö») omaval peeglil ei tohipeegeldustegur asendis «öö» väheneda üle 4%. Leht 10 /

11 Joonis 1. Peegeldusteguri mõõtmise skeem 1 -- mõõteriist; 2 -- andur (asukoht mõõteriista justeerimisel); 3-- peegel; 4 -- andur (asukoht mõõtmisel); 5-- valgusallikas ja kollimaator (riist paralleelsete kiirte kimbu «a» saamiseks); Peegeldusteguri X arvutamine: kus: E -- etalonpeegli peegelduskoefitsient [%] (ülevaatuspunktis teostatavamõõtmise korral võib E=1); n e -- etalonpeegli mõõtmisel saadud mõõteriistanäit; n x -- kontrollitava peegli mõõtmisel saadudmõõteriista näit. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 46/01 või EMÜdirektiivide 88/321/EEC, 71/127/EEC jal kategooria sõidukeil vastavalt E-reegli nr 81/00 või EMÜdirektiivide 80/1272/EEC, 80/780/EECmetoodikale. Kood 104. Helisignaal Nõue: 1) peab toimima, heli ei tohi olla vahelduvatonaalsusega; 2) M ja N kategooria sõidukitel peab vastama E-reegli nr 28/00 võiemü direktiivi 70/388/EEC nõueteleja L kategooria sõidukitel EMÜ direktiivile 93/30/EEC; 3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa7 kw, peab helitugevus olema suurem kui95 db(a), kuid ei tohi ületada 115 db(a); 4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootorivõimsusega üle 7 kw, peabhelisignaali helitugevus olema suurem kui 105 db(a), kuid ei tohi ületada118 db(a). Mõõtmisel peabmüramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuuresmõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevuson suurim; Leht 11 /

12 5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega jaselle tugevus peab olema vähemalt104 db(a). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma7 m kaugusel sõiduki ees. Kontrollimine: 1) TÜ -- proovilülimise javajaduse korral müramõõdikuga vastavalt EMÜ direktiivile96/96/ec; 2) TK ja TJV katsetustel -- L, M ja N kategooria sõiduki signaali E-reegli nr28/00 või EMÜ direktiivi70/388/ EEC metoodika järgi. L kategooria sõiduki signaali EMÜdirektiivi 93/30/EEC metoodika järgi. Kood 105. Sõidumeerik Nõue: 1) peab olema paigaldatud ja plommitudvastavat luba omavas ettevõttes ja vastama AETR või EMÜdirektiivi 85/3821/EEC nõuetele; 2) juhtimisaja registreerimine peab toimuma automaatselt. Kohustuslikud registreerimisajad: a) juhtimisaeg; b) muu tööaeg (hooldus, remont jms); c) muud kasutatavad ajad (ooteaeg, s.t aega, mille jooksul juhid peavadjääma oma töökohale ainultväljasõidu kutsele vastamiseks, sõidu jätkamiseks või muutöö täitmiseks; sõiduajal juhi kõrval veedetudaeg; sõiduajal voodis oldud aeg); d) töövaheaeg ja igapäevane puhkeaeg(ööbimine jms). Tähistus ja sümbolid on esitatud joonisel 2: 3) sõidumeerikul peab olema meerikuvalmistaja Joonis 2. Sõidumeerikul kasutatavad sümbolid tähisega silt jakatsekoja kleebis autole paigaldamise,kontrollimise ning reguleerimise kohta. Iga sõidumeeriku avamine peab olemaautomaatselt registreeritavmeeriku lehele. Sõidumeerik peab olema lukustatav; 4) sõidumeerikul peab olema märgitud kontrollimise kuupäev,tunnustegur ja rehvide tegelik ümbermõõt,ettevõtte nimi, aadress või kaubamärk. Kleebisele võidaksemärkida lisaks rehvi mõõtmed. 5) peab olema plommitud: sõidumeeriku kinnitus sõiduki külge,häälestuseks ja remondiks ettenähtud kaaned, lülitid japotensiomeetrid; meerikuajami paindvõlli ots meeriku küljes jajõuülekande küljes või elektrilise meeriku korral juhtmekimbu ots meeriku küljes jajõuülekandega ühendatud anduri küljes; muunduri ja toitejuhtmete auto elektrisüsteemiühendamise kohad; ümberlülitamise seade sõidukitel, millel ontagasillal kaks või enam ümberlülitatavat ülekannet; pistikud, mis ühendavad muundurit ja tagasillaülekannete ümberlülitit sõidumeeriku muude osadega; ettevõtte kleebis peab olema kaetud turvakilega nii, et sedaei saa ära võtta vigastamata; 6) sõidumeerik peab olema kaupade ja sõitjate autoveol kasutatavalsõidukil, mille lubatud suurim mass, kaasa arvatud iga haagis võipoolhaagis, ületab 3,5 tonni; mis oma ehituselt ja seadistuse tõttu on sobiv jamääratud üle üheksa inimese, kaasa arvatud juht, veoks, rahvusvahelistel vedudel ja alates 1. jaanuarist a riigisisestel vedudel. Leht 12 /

13 Erandite loetelu, mille puhul sõidumeerik ei ole riigisisestel ja rahvusvahelistelautovedudel kohustuslik,on määratud Vabariigi Valitsuse sellekohase määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitaksekontrollijaettevõtte kleebist sõidumeeriku paigaldamise kohta japlommide olemasolu vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EL direktiivis85/3821/eec esitatud metoodikale. Kood 106. Kiirusmõõdik Nõue: 1) mootorsõiduk, mille valmistajalubatud sõidukiirus ületab 50 km/h, peab omama toimivatkiirusmõõdikut (spidomeetrit), mis vastab E-reegli nr 39/00 võiemü direktiivide 75/443/EEC, 97/39/ ECnõuetele; 2) valmistajakiirus peab olema kiirusmõõtja skaalamõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemikorral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus eiületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitudkiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korralvastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine onlubatud, kuid see peab olema kogu skaalaulatuses ühtne; 3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikustkiirusest. Tegelikust kiirusest suurem kiirusenäitei tohi ületada järgmist tingimust: kus: V1 -- kiirusmõõdiku näit; V2 -- tegelik kiirus. Kontrollimine: 1) TÜ -- katsesõidugavõi stendil; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või EMÜdirektiivi 75/443/EEC metoodikalekatsesõiduga või stendil kiirustel 40 km/h ja 80 km/h; Kood 107. Kiiruspiirik Nõue: 1) 10 tonni ja suurematäismassiga M 3 kategooria bussidel ja N 3 kategooria autodel: mis on valmistatud a või hiljem; Eestis esmaregistreeritavatel alates 1. jaanuarist a, kuineed on valmistatud a või hiljem; kõigil a või hiljem valmistatud, Eestiregistris olevatel autodel alates 1. jaanuarist a peab olema E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EECnõuete kohane kiiruspiirik, mis peab olemapaigaldatud EMÜ direktiivi 92/6/EEC kohaselt. Kiiruspiirikut ei nõuta: linna- ja lähibussidelt ning neilt bussidelt, millevalmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h; N 3 kategooria autolt, mille valmistajakiirus onväiksem kui 85 km/h; kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse,politsei jt eritalituse sõidukitelt; 2) 10 tonni ja suurema registrimassiga M 3 kategooria bussidekiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii,et seadistatud kiirus «V set» [ettenähtud, seadistatavpüsikiirus (ingl. «Set Speed»)] on 100 km/h. N 3 kategooria veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, etsõiduki kiirus ei ületaks 90 km/h.nende sõidukite kiiruspiirikute seadistatud kiirus «V set» peabolema lubatava tolerantsiga seadistatud kiirusele85 km/h. Ohtlike veoste veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatudkiirus «V set» = 85 km/h; 3) kiiruspiirik peab olema paigaldatud, reguleeritud ja plommitud vastavat lubaomavas ettevõttes; Leht 13 /

14 4) peab olema välistatud võimalus omavoliliseks kiirusesuurendamiseks või ümberreguleerimiseks; 5) silt, kuhu on märgitud seadistatud kiirus, peab paiknema juhitöökoha läheduses nähtavas kohas jakiiruspiirikul. Näiteks E reegli nr 89/00 kohane märgistus kiiruspiirikul: Kiiruspiirik on saanud E-reegli nr 89/00 algversiooni kohasetüübikinnituse Eestis ja registrisse kantudnumber all. Ristkülikus olev number näitab kiirust«v set», millele on seadistatud kiiruspiirik. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vajaduselkontrollsõiduga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või EMÜdirektiivi 92/24/EEC nõuetele. Paigaldussõidukile peab olema EMÜ direktiivi 92/6/EEC kohane. Kood 108. Ratta tõkiskingad Nõue: 1) autol ja haagisel peab olema kakskasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavattõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kgtäismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastamajärgmistele nõuetele: Tabel 1 Rehvi Tõkiskingapikkus välisraadiusenimimõõde (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskingakõrgus (mm) Tõkiskingatoetuspinnaraadius Tõkiskingalelubatav (mm) suurimkoormus (mm) (kg) Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Käsiapteek Nõue: 1) kõigil M, N ja L kategooriasõidukitel peab olema Sotsiaalministeeriumi nõuete kohane käsiapteek; 2) peab asuma sõidukis nähtavas ja kättesaadavas kohas. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 110. Tulekustuti Nõue: 1) kõigil M ja N kategooriasõidukitel peab olema Siseministeeriumi nõuete kohased tulekustutid; 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavaskohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 111. Riigi tunnusmärk Nõue: 1) riigi tunnusmärk (edaspidimärk) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja145 mm.l kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märkimõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 3).Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad; Leht 14 /

15 Joonis 3. Riigi tunnusmärk 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetavvähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muudsümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel.märk peab vastama ISO 3166 või Eestis kehtiva standardi nõuetele; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teiseriigi registreerimismärki, v.a ajutiselt Eestisarvele võetud teise riigi sõidukid. Kontrollimine:vaatluse ja joonlauaga. Kood 112. Turvavöö Nõue: 1) a või hiljem valmistatud Mja N kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 16/04 võiemü direktiivide 96/36/EC, 77/541/EEC, 82/319/EEC, 90/628/EEC kohased,täiskasvanu kehaehituselevastavad turvavööd; 2) turvavööde kinnitus peab vastama E-reeglile nr 14/03või EMÜ direktiividele 76/115/EEC, 82/318/ EEC,90/629/EEC, 96/38/EC; 3) kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peab see iste olemavarustatud turvavööga. Turvavöö peab olemaka turvakotiga sõitjakohal ja kokkupandaval istmel; 4) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaidnurki või servi, mis võiksid vööd kulutada,vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olemakorrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad eitohi olla haprad; 5) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõidukikasutamisel need ei jää uste või istmetenihutusseadmete vahele; 6) turvavöö avamine peab olema lihtne. Vööosa peabpuutuma vastu sõitja keha vähemalt 20 cm 2 suurusepinnaga ja vöö vähim laius peab olema 46 mm. Ka lõdvavöö puhul ei tohi kinnituspannal ise avaneda. Pannalei tohi avaneda ootamatult, juhuslikult või 10 N-st väiksema jõutoimel pandla avamise nupule. Pandlaavamisseadmesse uputatud avamisnupu vähim pind peab olema4,5 cm 2 ja laius 15 mm, väljaulatuva nupu korral:pind -- >=2,5 cm 2 ja laius 10 mm. Nupp peab olema punastvärvi; Leht 15 /

16 7) iselukustuva turvavöö lukustumine peab toimuma peale30 mm pikkust kiiret väljumist lukustusseadmest.iselukustuv vöö peab lukustuma aeglustuste 0,45 g ja 0,85 gvahemikus (g=9,81 m/s 2 ). Lukustusseade peabautomaatselt lukustuma, kui tema tundlik element kaldub üle 40 o ükskõik millises suunas; 8) kõigil M ja N kategooria sõidukitel (v.a need M 2 jam 3 kategooria bussid, kus on seisukohad) peavadturvavööde kinnituspunktide asukohad ja arv vastama tabelis 2 esitatule: Tabel 2 Sõiduki kategooria Juhiiste Äärmine sõitjakoht esiistmel Äärmised sõitjakohad teistelistmetel Keskmine sõitjakoht esiistmel Keskmised sõitjakohad teistel istmetel M 1 või M 2 =< 3,5 t M 2 > 3,5 t M 3 N 1, N 2 ja N 3 Märkus. -- niudevöö (tüüp B); -- kahes alumises ja ühes ülemises punktis kinnituv turvavöö(tüüp A); -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö M 1 kategooriasõiduki teistel istmetel, kui istme jasõiduki külgseina vahel on vahekäik; -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö keskmisel sõitjakohalesiistmel, kui sõitjal polevõimalik põrkuda peaga tema ees asuvasse tuuleklaasi või istme ees onnõuetekohane kaitse.kui eeltoodud tingimus ei ole täidetud, siis on nõutav kolmes punktis kinnituvturvavöö; -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö, kui istme ees puudubjärgmiste nõuete kohane kaitse: kukkumist takistav tõke istme ees. Tõke peab algamavähemalt 400 mm kõrguselt istme padjast; kukkumist takistav tõke mõlemal pool istmeküljel. Nende tõkete suurim kaugus sellel kohal istujast400 mm; Leht 16 /

17 seljatoe või seda asendava tõkke kõrgus onvähemalt 1,3 m (mõõdu algpunkt istmepadja ja seljatoeliitekohast); 9) M 2 ja M 3 kategooria bussidel peavad olema E-reeglinr 16/04 või EMÜ direktiivi 96/36/EC kohasedturvavööd, mis on kinnitatud E-reegli nr 14/03 või EMÜdirektiivi 82/318/EEC ning tabelis 2 esitatud nõuetekohaselt a või hiljem valmistatud bussidel ja a või hiljem valmistatudn 2 ja N 3 kategooria veoautodel; 10) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi,lukustusseadmed peavad olema korras. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglis nr 16/04 või EMÜdirektiivides 96/36/EC, 77/541/EEC,82/319/ EEC, 90/628/EEC ettenähtud metoodikale ja nende kinnitus sõidukis peabvastama E-reegli nr 14/03 võiemü direktiivide 76/115EEC, 82/318/EEC, 90/629/EEC, 96/38/EC metoodikale. Kood 113. Lapse turvaseade Nõue: 1) peab olema LE-s nõutudjuhtumitel kolme- ja enamarattalises mootorsõidukis, kui seal on ettenähtud turvavööd; 2) peavad olema E-reegli nr 44/03 kohased. Laste turvaseadmed(hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid,istmetoed jms) peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud või ); 3) lapse kinnitamiseks kasutatava turvavöö rihmade laius peab olemajärgmine: 9 kg kuni 18 kg raskustel lastel peab rihma laiusolema vähemalt 25 mm; 19 kg kuni 36 kg raskustel lastel peab rihma laiusolema vähemalt 38 mm; 4) 9 kg kuni 18 kg raskuse lapse istme seljatoe kõrgus peabolema vähemalt 500 mm; 5) turvakotiga istmele on keelatud asetada turvaseadet, milles laps istub seljagasõidusuunas. Hoiatavpiktogramm (käesoleva eeskirja lisa 2 joonis 6) peab asuma selle istmejuures nähtaval kohal. Kontrollimine:TK ja TJV katsetused toimuvad E-reeglinr 44/03 metoodika kohaselt. Kood 114. Ohukolmnurk Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevatelsõidukitel peavad olema E-reegli nr 27/03 kohased ja E või esertifitseeritud (märgistatud või ) ohukolmnurgad. Siseriiklikult on sertifikaadi olemasolu nõutav alates1. jaanuarist a; Leht 17 /

18 Joonis 4. Ohukolmnurk 2) kuni 1. jaanuarini a võib siseriiklikult kasutadavõrdkülgset kolmnurka küljepikkusega 450 kuni500 mm, mis on valmistatud mm laiustest punastest helkurliistudestüldpinnaga vähemalt 315 cm 2. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 27/03 metoodikale.värvused määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) sõiduk ja selle haagis, milleliikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatudvastavalt LE-le E-reegli nr 69/01 kohase tunnusmärgiga (joonis 5); Leht 18 /

19 Joonis 5. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku äärelähedal. Kontrollimine: 1) TÜ -- joonlaua ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 69/01 meetodikale.värvused määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) O 3 ja O 4 kategooria haagise taha peab olema kinnitatud E-reegli nr 70/01 kohasedtunnusmärgid.kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab seemärgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplektkoosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkustesumma ei tohi olla väiksem kui 1130 mm jasuurem kui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olemakollane valgustpeegeldav ristkülik jaseda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 6): Leht 19 /

20 Joonis 6. O 3 ja O 4 kategooria haagisetunnusmärk a, b, c ja d on näited märkide paigutamisest haagise tagaosale; 3) N 3 kategooria veduki, v.a sadulveduki ja veoauto taha peavadolema kinnitatud tunnusmärgid, millelpeavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibudvastavalt joonisele 7: Leht 20 /

21 Joonis 7. N 3 kategooria sõiduki tunnusmärk a, b, c ja d on näidatud tunnusmärkide paigutusveduk- (v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindija vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 70/01 metoodika kohaselt.värvused määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 117. Motokiiver Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses kasutatavadmotokiivrid peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud Leht 21 /

22 või ) ja vastama E-reeglinr 22/04 nõuetele. Siseriiklikult võib kasutada sertifitseerimata kiivreid kuni1. jaanuarini a. Need motokiivrid peavad olema valmistaja pooltettenähtud kasutamiseks mootorratturikaitsekiivrina ja vastama valmistaja nõuetele; 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, evalguse neeldumine ei tohi olla suurem kui20%. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja valguseneeldumismõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 22/04 metoodikale. Kood 118. Kasutustõkis Nõue: 1) mootorsõidukil, millel onvähemalt kolm ratast, peab olema kasutustõkis a või hiljemvalmistatud sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reeglile nr 18/01või EMÜ direktiividele 74/61/ EEC,95/56/EC, mootorratta juhtrauaga sõidukitel E-reeglile nr 62/00 võiemü direktiivile 93/33/EEC; 2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline võielektrooniline; 3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühepõhiagregaadi kasutamise; 4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemaltautomootori käivitamise; 5) a või hiljem valmistatud M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel, mille täismass on 2 tonni võiväiksem ningelektrisüsteemi nimipinge on 12 V, peab olema E-reegli nr 97/00 kohanehäireseade; 6) häireseade peab sõidukisse tungimisel andma häiresignaali; 7) elektromagnetlainealal töötavat (saatjaga) seadet sisaldavhäireseade peab vastama: ETSI nõuetele või teede- ja sideministri31. mai a määrusele nr 16 «Raadioseadmetekasutamine»; saatja töösagedus peab olema 433,92 MHz javõimsus peab olema 25 mw või väiksem; saatja ei tohi mõjutada sõiduki üksikosadetööd selle liikumisel või seisuajal; 8) alarmseade peab vastama E-reegli nr 18/01 nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 18/01 ja nr 97/00või EMÜ direktiivide 74/61/EEC, 95/56/ ECmetoodikale. L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 62/01 võiemü direktiivi 93/33/EEC metoodikale. Kood 119. Kaherattalise mootorsõiduki sõitjakäepide Nõue: 1) kaherattalisel mootorsõidukilpeab olema EMÜ direktiivi 93/32/EEC nõuetele vastav sõitjakäepide/ käepidemed või rihm; 2) rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada; 3) rihm või käepide ja nende kinnitused peavad vastu pidama2000 N suurusele vertikaalsele staatiliselejõule, mis rakendub rihma või käepideme keskele ja avaldab survet2 MPa; 4) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknemasümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel; 5) kui sõidukil on kaks käepidet, siis peab igaüks neist vastupidama vertikaalsele, sümmeetriliselt,käepideme keskpunkti mõjuvale staatilisele jõule 1000 N, kui seeavaldab survet käepidemele 1 MPa. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt EMÜ direktiivi 93/32/EEC metoodikale. Kood 120. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark Nõue: 1) kaherattalisel mootorsõidukilpeab olema parkimiseks EMÜ direktiivi 93/31/EEC nõuetele vastavtugihark; Leht 22 /

23 2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei nõuta tugiharki, kui seetäidab EMÜ direktiivi 93/31/EEC nõudeidparkimisel; 3) tugi peab võimaldama sõidukit parkida järgmistel kalletel: Kalle Külgtugi Tugihark Mopeed Mootorratas Mopeed Mootorratas Külgkaldel 5% 6% 6% 8% Allamäge kaldel 5% 6% 6% 8% Ülesmäge kaldel 6% 8% 12% 14% Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EMÜ direktiivi 93/31/EEC metoodikale. Grupp 2. VALGUSTUSSEADMED Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatudtulede korral ka teised esituled) Nõue: 1) auto laternate asetus peab vastamae-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/EEC,91/663/ EEC, 97/28/EC. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtudpõhilaternaid(vasakpoolses liikluses kasutatava põhilaterna klaasile on kantud nool). Põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled) peavadlülituma koos eesmiste, külgmisteja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega. Eeltoodu ei kehti kaug- jalähituledele, kui neid kasutatakselühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehitusesettenähtuid a või hiljem valmistatudsõiduki laternate optilised elemendid ja nende lambid peavad vastama E-reeglilenr 1/01 või EMÜ direktiividele76/761/ EEC, 89/517/EEC (R2 hõõglambiga põhilatern), E-reeglilenr 5/03 («Sealed Beam» SB-tüüpi, Euroopaasümmeetrilise valgusjaotusega lamp-latern), E-reeglile nr 8/04 (halogeenlampidegaasümmeetrilise lähitulegalaternad), E-reeglile nr 20/02 (H 4 halogeenlampidega asümmeetrilisevalgusjaotusega lähitule ja/ või kaugtulelatern), nr 31/02 (asümmeetrilise lähitule ja/või kaugtule lamplatern --HSB), E-reeglile nr 37/03 (hõõglambid)ja gaaslahenduslampidega põhilaternad (DCR, PCPL, BDR, DC, B/DR, DC/HR PL jadc/pl) E- reeglilenr 89/00 ja kood 224 ning neis kasutatavad gaaslahenduslambid -- E-reeglilenr 99/00; 3) a või hiljem valmistatud mootorrataste ja nendegavõrdsustatud sõidukite (L kategooria sõidukid) laternad ja nendeasetus peavad vastama E-reeglite nr 57/01 (esilatern) ja nr 72/00 (halogeenlambigahs 1 esilatern) nõuetele a või hiljem valmistatute laternate asetus peab vastamae-reeglile nr 53/00 või EMÜdirektiivile 93/92/EEC; 4) laternad peavad olema koostatud selle ehituses ettenähtud lampidest,optilistest elementidest jahajutiklaasidest a või hiljem valmistatud sõiduki lähi-või päevatuled peavad süttima kohe peale mootorikäivitumist; 5) põhilaterna kaitseks kasutatava võrgu silmaava moodustavamaterjali läbimõõt peab olema kuni 1 mmja vähimad silmaava mõõtmed mm. Põhilaternakaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtudvahendeid; 6) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse.peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhikohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel võisulgumisel peavad tuled sisselülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja väljalülituma enne nende sulgumise algust.lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuksvõi olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 7) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi(reflektor) ei tohi olla tuhmunudvõi korrodeerunud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt koodis 201 toodud nõuetele ja sealmärgitud E-reeglite ja EMÜdirektiivide metoodikale. Kood 202. Lähituled Nõue: 1) auto lähitulede arv on kaks.lähitulede asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukilähitulede arv on üks, paarislaternate korral asub lähitulisõidusuunas vaadates parempoolses põhilaternas. Autolähituled Leht 23 /

24 peavad vastama E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/eec, 89/278/EEC, 91/663/EEC,97/28/EC nõuetele (joonis 35). L kategooria sõidukilähituli peab vastama E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ningvõivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitule valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui1200 mm ja külgserv kaugemal auto kerevälisgabariidist kui see on näidatud joonisel 8; Joonis 8. Lähitulede asukohad. Mõõdet600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõidukigabariitlaius eiületa 1300 mm 4) lähituled peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad eitohi pimestada vastusõitvaidjuhte; 5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge võivalikkollane (vt lisandus E); 6) tule nähtavusnurk (joonis 9) peab olema: üles, alla, sissepoole, väljapoole ; 7) või Leht 24 /

25 tähisega põhilaternate klaasidel peab olema lähituletunnustäht «C» tähise või kohal (võibesineda C, CR, HCR, SC, SCR, HSCR, DC ja DCR); Joonis 9. Tulede nähtavusnurgad 8) lähitulede kontrollimisel peavad olema täidetud järgmisedtingimused: rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootortöötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistajaettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; kontrollida võib kahe erineva koormuse korral: tühimassiga sõiduk koos ballastiga a) sõiduauto (M 1 ) tagaistme keskel peab istumaüks sõitja või teda asendav 75 kg massiga ballast; b) kaherattalisel mootorsõidukil (L) peab asuma juht või tedaasendav 75 kg massiga ballast; c) M 2 ja M 3 kategooria bussid koormata, juhtvõi teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; d) N kategooria veoautod koormata, juht või teda asendav75 kg massiga ballast juhiistmel; täismassiga sõiduk e) kõik sõidukid peavad olema maksimaalselt koormatudvalmistaja ettekirjutuse kohaselt; kere õige asendi saavutamiseks peab sõidukkontrollimise kohale vabalt veerema; kontrollimise koht peab olema tasane ja rõhtne; kontrollitakse korraga ühte tuld; 9) ekraanile langeva lähitule valguse ja varju piir peab olema u võrramadalamal kui ekraanile kantudlaternate optilisi keskpunkte läbiv sirgjoon: kus: L -- laterna valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist mm-s. Soovitatav kaugusekraanist on 5 m; X -- valguskiire kalle %-s. Sõidukitel laterna optilise keskpunktiga kuni 1 mkõrgusel teepinnast X = 1,0kuni 1,5% ja kõrgemal kui 1 m -- X = 1,5 kuni 2,0%; Leht 25 /

26 10) ekraanile projekteeruva lähitule valguslaigu valguse ja varju piirimurdepunkt peab asuma laterna optilistkeskpunkti läbival vertikaalteljel -- vt joonis 10. Murdepunktist tõusebvalguse ja varju piir 15 o nurga all. A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; Joonis 10. Lähitulede ekraanil kontrollimise skeem D -- ekraanile projekteeruv lähitulede valguse ja varju piirjoon; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide rõhttelje ning ekraanileprojekteeruva valguse ja varju piirjoontekõrguste vahe; o -- esilaternate optilised keskpunktid; * -- lähitulede valguse ja varju piirjoone murdepunkti asukoht ekraanil.kui erikujulistel laternatel optilinekeskpunkt ei ühti valgusava keskpunktiga, peab valmistaja vastavalt E-reeglilenr 48/01 või EMÜ direktiividele76/756/eec, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ära näitama laterna optilisekeskpunkti asukoha laternaklaasil; 11) automaatse laterna asendi regulaatori ja lähitulede juhikohaltkäsireguleerimisseadme kontrollimisekstuleb sõidukit koormata lubatud kandejõule vastava ballastiga. Valguskiirte algkalle tuleb reguleerida koormata sõiduki ja juhi või tedaasendava 75 kg massiga ballastigajuhiistmel täpsusega 0,1% ning valmistaja peab selle näitama igal sõidukillaterna lähedusse asetatud sildil(joonis 11). Joonis 11. Silt reguleerimise andmetega Sõltuvalt laterna valgusava alumise serva kõrgusest teepinnast (h) peabvalguskiire algkalle olemareguleeritud alljärgnevalt ja automaat- või käsireguleerimine peab toimumavahemikus: h =< 1,0 m Algkallealates --1,0% kuni --1,5% Reguleerimise vahemik TK katsetelalates --0,5% kuni --2,5% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜalates --0,2% kuni --2,8% Leht 26 /

27 h > 1,0 m Algkallealates --1,5% kuni --2,0% Reguleerimise vahemik TK katsetelalates --1,0% kuni --3,0% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜalates --0,7% kuni --3,3% Kui algkalle on valmistaja poolt ette kirjutatud Algkallealates --1,5% kuni --2,0% Reguleerimise vahemik TK katsetelalates --1,0% kuni --3,0% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜalates --0,7% kuni --3,3% Valguskiire kalde X arvutamise valem: kus: h 1 on lähitule valguse ja varju piirjoone ning murdepunktikõrgus mm-s; h 2 on esilaterna valgusava optilise keskpunkti kõrgus mm-steepinnast ekraanil mõõdetuna; L on valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist mm-s. L peab olema TK katsetustelvähemalt 10 m.tjv katsetustel ja TÜ-l on soovitav, et L = 5 m-ga. Negatiivsed väärtused märgivad kiirte kallet rõhttasandistallapoole. Positiivsed väärtused märgivad kiirtekallet rõhttasandist ülespoole -- vt joonis 12. Joonis 12. Käsitsi ja automaatselt reguleeritavate laternatereguleerimise piirkonnad. Joonisel 12 kujutatukehtib kõigile sõidukeile Kontrollimine: 1) TÜ -- esitulede kontrollseadmevõi ekraaniga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 48/01 või EMÜdirektiivide 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC,97/28/ EC metoodika kohaselt ja L kategooria sõidukeil vastavalt E-reeglinr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 203. Kaugtuled Nõue: 1) kaugtulede arv autol on kaks võineli (sh lisakaugtuled). Kui autol on neli kaugtuldpeitpõhilaternates, siis tohib lisaks paigaldada kaks kaugtule laternat, mis on ettenähtud ainult lühiaegsevalgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil on üks või kakskaugtuld. Kaugtulede asetamine haagisele onkeelatud; Leht 27 /

28 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peabtoimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlemaja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlemaüheaegselt kaugtuledega; 3) kaugtulede nähtavusnurgad kõikides suundades ei tohi ollaväiksemad kui 5 o (joonis 9 -- nurgad ); 4) summaarne valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, eitohi autol ületada cd,l kategooria sõidukil cd; 5) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane (vtlisandus E); 6) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik; 7) a või hiljem valmistatud sõiduki kaugtuled peavad vastamae-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/eec, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC nõuetele ja L kategooriasõiduki kaugtuli peab vastamae-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC nõuetele; 8) või tähisega põhilaternate klaasidel peab olema kaugtuletunnustäht «R» või tähise kohal(võibesineda R, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DC ja DCR). Tähisest paremal peabpaiknema valgustugevusekontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohiületada arvu 75, mis vastabvalgustugevusele cd. Joonis 13. Põhilaterna klaasi tähistamine Kui klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtulevalgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse; 9) või tähisega ühitatud kaug- ja lähitulede puhul peab laterna reguleeriminetoimuma lähitule järgi(kood 202); 10) enne aastat valmistatud ameerika asümmeetriliste tuledegasõidukitel (ilma või Leht 28 /

29 tähiseta) onlubatud kasutada neid põhilaternaid ja selliseid ühitatud kaug- ja lähituledegalaternaid peab reguleerima kaugtulejärgi. Kaugtulede laternate valguslaikude keskpunktid sõiduki ette asetatud ekraanil(joonis 14) peavad kokkulangema «*» tähistatud punktidega, kui sõiduk asub 5 mkaugusel ekraanist ja laterna valgusava alumise servakõrgus teepinnast on h (joonis 12): h < 0,8 mu = 25 mm 0,8 =< h =< 1,0 mu = 35 mm h > 1,0 mu = 50 mm Joonis 14. Ameerika asümmeetriliste kaugtulede kontrollimiseskeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; E -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunkte läbivrõhttelg; F -- teepind; U -- laternate optiliste keskpunktide ja valguslaikude keskpunktide rõhttelgedekõrguste vahe; o -- laternate optilised keskpunktid; * -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunktid. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse kaugtuledereguleeritust ekraani või kontrollseadmega, valgustugevustluksmeetriga ja vastavust ülaltoodud nõuetele vaatlusega vastavaltemü direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglinr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/ EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale ja mootorratastel(l kategooria) vastavalte-reeglile nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tuledevärvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 204. Seisutuled Nõue: 1) lühemal kui 6 m javähem kui 2 m laiusega mootorsõidukil võib kasutada seisutulesid.kõigil teistelsõidukitel seisutulede kasutamine on keelatud. Kui seisutulelaternad on paigaldatud, siispeab nende paigaldusvastama E-reeglile nr 77/00; 2) kui seisutuled on lubatud, siis peab vastavalt E-reeglile nr 48/01või EMÜ direktiivile 77/540/EEC olemaautole ette paigaldatud kaks valget ja taha kaks punast seisutule laternat võiüks eest valge ja tagant punane tulisõiduki kummalgi küljel. Seisutuled võivad olla ühitatudääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega üheslaternas, on nende värvus merevaigukollane. Laternate paigutus on toodudkäesolevate nõuete joonistel 19, 20,22, 24, 25 ja 32; 3) seisutulede valgustugevus peab olema: Leht 29 /

30 ees >= 2 ja =< 60 cd; taga >= 2 ja =< 30 cd; 4) seisutulede nähtavusnurgad peavad olema püsttasapinnasüles ja alla vastavusesjoonisega 10, rõhttasapinnas vastavalt joonisele 15; Joonis 15. Seisutulede nähtavusnurgad Kui seisutuled on ühitatud ääretuledega, siis on nendenähtavusnurgad rõhttasapinnas võrdsed ääretuledevastavate nähtavusnurkadega -- käesolevate nõuete joonised 21, 21a,23 ja 26. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega vastavalt ELdirektiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/01 ja 77/00 võiemü direktiivide 76/756/EEC,76/758/EEC, 77/540/EEC, 89/278/EEC, 89/516/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC, 97/30/ECmetoodikale. Kood 205. Eesmine udulatern Nõue: 1) autole on lubatud paigaldada vastavalte-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/ EEC,89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kaks E-reegli nr 19/02 või EMÜdirektiivi 76/762/EEC nõuetele vastavatudulaternat ja mootorrattale üks udulatern. Udulaterna paigutamine haagisele onkeelatud; 2) lubatud on kasutada või tähisegaudulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) udutuledega peavad koos lülituma ees- ja tagaääretuled ningnumbrituli; 4) udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtavvalguse ja varju piir; 5) udutule värvus on valge või kollane; 6) udulaterna valgusava suurim kaugus kere välisgabariidist on400 mm (joonis 16) ja ülemine serv ei tohiolla kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülemisest servast ning alumine servei tohi olla madalamal kui 250 mmteepinnast; Leht 30 /

31 7) udutulede nähtavusnurgad peavad olema (joonis 9): sissepoole Joonis 16. Eesmiste udutulede asukohad, väljapoole ; üles, alla ; 8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 mkaugusele ekraanile kantud laternate optilisikeskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 3 esitatust: Tabel 3 Mõõtmed millimeetrites H U kuni Leht 31 /

32 A -- udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; B -- ekraanile projekteeruv valgusriba; C -- teepind; Joonis 17. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem u -- valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbivarõhttelje kõrguste vahe; H -- laterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, ekraanigavõi tulede kontrollseadmega vastavalt EMÜ direktiivile96/96/ec; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglilenr 19/02 või EMÜ direktiivile76/762/ EEC ja paigutus autole vastavalt E-reegli nr 48/01 või EMÜdirektiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC,97/28/EC nõuetele ning L kategooria sõidukeil vastavalt E-reeglinr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EECmetoodikale. Kood 206. Lisakaugtuled Nõue: 1) valgusava välisserv ei tohi asudakaugemal auto kere välisgabariidist kui lähitule valgusavavälisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast.lisakaugtuled ei tohi asetseda tagapool sõiduki esisilda.haagisele on lisakaugtulede paigutamine keelatud. Auto neljale peitpõhilaternale lisaksasetatud kahe lisakaugtulelaterna elektriskeem peab tagama nende tulede lühiajalise lülitumise hoiatavavalgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) ei tohi olla nii suunatud, et nad otseselt või kaudselt, läbitahavaatepeegli või mõne teise valgustpeegeldava pinnaga pimestaksid juhti. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja luksmeetriga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vt kood 203. Kood 207. Päevatuled Nõue: 1) autol võib olla esiosalepaigaldatud kaks E-reegli nr 87/00 kohast valget päevatuld, mis peavadolema asetatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC,91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt(joonis 18). Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm.haagisele on päevatulede asetamine keelatud; Leht 32 /

33 2) päevatuled võivad olla ühitatud teiste tuledega; Joonis 18. Päevatulede asukohad 3) ühe tule valgustugevus peab olema >=400 ja =<800 cd.valgustpeegeldav pind (reflektor) peab olemavähemalt 40 cm 2 ; 4) päevatulede nähtavusnurgad (vt käesolevate nõuetejoonis 9): sissepoole, väljapoole ; ülespoole, allapoole ; 5) peavad lülituma koos tagaääretuledega; 6) peab olema E või e sertifitseeritud (päevatule tähis«rl»); 7) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja luksmeetrigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC (valgustugevuse suurusarvutatakse luksmeetri näidu järgi); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 87/00 ja 48/01 võiemü direktiivide 76/756/EEC,91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatidesüsteemis. Kood 208. Töötuled Nõue: 1) paigutus peab võimaldamapiisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi luua pimestamisegaliiklusohtlikku olukorda; Leht 33 /

34 2) laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötuledele valgustehnilisi nõudeid ei esitata; 4) töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga jasõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud. Kood 209. Alarmsõidukite vilkurid Nõue: 1) auto katusel esiistme kohal peabasetsema Vabariigi Valitsuse 15. augusti a määrusenr 293kohaselt paigaldatud üks või kaks sümmeetriliselt asetsevat E-reeglinr 65/00 nõuetele vastavat sinist vilkurit.üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mispeab asetsema sümmeetriliselt sõidukipikitelje suhtes või vilkurpaneeliga, mis peab asuma esiistme kohal; 2) politseisõidukil peab olema vähemalt üksrõhttasandis, kõigis suundades valgust näitav, sinine vilkur võivilkurite kombinatsioon. Politseisõidukil võib täiendavalt kasutada kapunast vilkurit, mis peab asetsemakaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkurvõib olla ka ühises paneelis sinistevilkuritega. Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise tulegamärgulaternat, mis peavad asetsemasümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 mteepinnast; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peab olema kuni 1,2 mkaugusel tagaseinast lisavilkur; 4) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissageduspeab ühe minuti möödudes olema vähemalt2 Hz ja mitte ületama 4 Hz; 5) lubatud valgustugevus -- päeval >=105 cd ja=<1680 cd; öösel >=42 cd ja =<670 cd; 6) L kategooria alarmsõidukil peab asetsema kaks sinistmärgutuld mõlemal pool esilaternat ja üks sininevilkur tagaistme kohal teleskoopvardal. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 65/00 metoodika kohaselt. Tuledevärvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 210. Hooldesõidukite vilkurid Nõue: 1) peab olema vähemalt ükskollane E-reegli nr 65/00 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunasnähtav vilkurvõi vilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teeltöötava sõiduki väljaulatuvaletööorganile; 2) üle 6 m pikkuse sõiduki katusel kuni 1,2 m kauguseltagaseinast peab olema lisavilkur. Kollane lisavilkurvõib olla paigaldatud teel töötava hooldussõidukiväljaulatuvale tööorganile; 3) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissageduspeab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hzja mitte ületama 4 Hz; 4) lubatud valgustugevus päeval >=230 cd ja =<1680 cd;öösel >=100 cd ja =<670 cd. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 65/00 metoodika kohaselt. Kood 211. Eesmised ääretuled Nõue: 1) ülemised eesmisedääretuled (tähis «A») on kohustuslikud üle2100 mm laiusel sõidukil. Ülemisedeesmised ääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel jakülgserva läheduses vastavuses joonisega 19; Leht 34 /

35 Joonis 19. Ülemiste eesmiste ääre- ja seisutuledeasukohad 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased ja vastama E-reeglile nr 7/02või EMÜ direktiividele76/758/eec, 89/516/EEC, 97/30/EC. Nende asetus peab olema E-reegli nr 48/01või EMÜ direktiivide76/756/eec, 91/663/ EEC, 97/28/EC kohane. Eesmiste ääretulede värvuspeab olema valge. Kui eesmineääretuli on põhilaternas, võib ääretuli olla valikkollane; 3) peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- jalähituledega; 4) alumised eesmised ääretuled on mootorsõidukil ja laiemalkui 1600 mm haagisel -- kohustuslikud;kitsamal kui 1600 mm haagisel -- soovitatavad. Alumised eesmised ääretuledpeavad sõidukitel asetsemavõimalikult madalal alumise külgserva lähedal ja vastavusesjoonisele 20. Kui sõiduki laius on väiksem kui1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni400 mm-ni; Joonis 20. Alumiste eesmiste ääre- ja seisutuledeasukohad Leht 35 /

36 5) valgustugevus peab olema: >=4 ja =<60 cd, põhilaternagaühitatud ääretuli >=4 ja =<100 cd; 6) eesmiste ääretulede nähtavusnurgad püsttasapinnas(tähistus joonisel 9): üles ja alla ; 7) vähimad nähtavusnurga suurused rõhttasapinnas on toodudjoonisel 21; Joonis 21. Eesmiste ääretulede nähtavusnurgadrõhttasapinnas 8) L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50/00kohased ja E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/ec nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretuled. Eesmisteääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnaspeavad olema joonise 21a kohased; Joonis 21a. Eesmiste ääretulede nähtavusnurgadrõhttasapinnas 9) L kategooria sõiduki eesmiste ääretuledenähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema: üles Leht 36 /

37 ja alla. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetused toimuvad vastavalt E-reeglite nr 7/02 võiemü direktiivide 76/756/EEC,76/758/EEC ja 48/01 või EMÜ direktiivide 89/516/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC,97/30/EC metoodikale,l kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 50/00 ja 53/00 võiemü direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tuledevärvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIEkoordinaatide süsteemis. Kood 212. Küljeääretuled Nõue: 1) on kohustuslikud üle 6 mpikkusel sõidukil ja peavad a või hiljem valmistatud sõidukil olemapaigutatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC,91/663/EEC, 97/28/EC järgi ning vastamae-reegli nr 91/01 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/ECnõuetele. Alla 6 m pikkuselesõidukile on küljeääretulede asetamine soovitatav.küljeääretulede tähised on «SM1» või«sm2»; 2) kõik küljeääretuled peavad lülitumaüheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad olema mõlemalküljel iga 3 m tagant ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kuineed on paigaldatud, siis asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimaselkolmandikul. Kui sõiduki kere ehitusei võimalda tulesid asetada joonisel 22 näidatud kõrgusele, on lubatudneed asetada ülespoole, kuid mittekõrgemale kui 2100 mm; Joonis 22. Küljeääretulede asukohad üle 6 mpikkusel sõidukil Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust.vähemalt üks ääretuli peab asuma sõidukikeskmisel kolmandikul. Kui mõõtu 3000 mm pole võimalikjärgida sõiduki (v.a alla 6 m pikkuse sõiduki) ehituseeripära tõttu, võib seda pikendada kuni 4000 mm; 4) küljeääretulede värvus on merevaigukollane; 5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim --25,0 cd; 6) vähimad nähtavusnurgad püsttasapinnas:, vastavaltjoonisele 9, rõhttasapinnasvastavalt joonisele 23; Leht 37 /

38 Joonis 23. Küljeääretule nähtavusnurgadrõhttasapinnas Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/01 ja 91/01 võiemü direktiivide 76/756/EEC,76/758/ EEC, 89/516/EEC, 91/663/EEC metoodikale. Tulede värvusmääratakse elektroonilise kolorimeetrigacie koordinaatide süsteemis. Kood 213. Tagumised ääretuled Nõue: 1) ülemised tagumisedääretuled (tähis «R») on kohustuslikud üle2100 mm laiusele sõidukile.ülemised tagumised ääretuled peavad asetsema võimalikultkõrgel ja külgserva läheduses, vastavusesjoonisega 24; Joonis 24. Ülemiste tagumiste ääre- ja seisutuledeasukohad 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigutatud autodele ja nendehaagistele E-reegli nr 48/01 võiemü direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ning mootorratastele(l kategooria) E-reegli nr 53/00või EMÜ direktiivi 93/92/EEC järgi a või hiljemvalmistatud sõidukil peavad vastama E-reeglite nr 7/02või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC (autod ja nendehaagised) ja nr 53/00 või EMÜdirektiivi 93/92/ EEC (L kategooria sõidukid) nõuetele; Leht 38 /

39 3) kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt japõlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised tagumised ääretuled (tähis «R»)peavad sõidukil asetsema alumise külgserva lähedal ja olemapaigaldatud valmistaja juhendi kohaselt, vastavuses joonisega 25; Joonis 25. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutuledeasukohad. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm,võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane; 6) tagumiste ääretulede vähimad nähtavusnurgad peavadolema püsttasapinnas (joonis 9) ja rõhttasapinnas vastavalt joonisele 26 (v.a L kategooriasõidukil); 7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus peab olema4 cd ja suurim 17 cd; Joonis 26. Tagumiste ääretulede nähtavusnurgadrõhttasapinnas 8) L kategooria sõiduki tagumiste ääretuledenähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema: üles,nähtavusnurgad rõhttasapinnas vastavalt joonisele 27; Leht 39 /

40 Joonis 27. Tagumiste ääretulede nähtavusnurgadrõhttasapinnas Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 7/02 või EMÜdirektiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC,97/30/EC; E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC,91/663/EEC, 97/28/EC ning E-reegli nr 53/00või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvusmääratakse elektroonilise kolorimeetriga CIEkoordinaatide süsteemis. Kood 214. Pidurituled Nõue: 1) on kohustuslikud kõikidelesõidukikategooriatele, peavad olema valmistaja juhendi kohased,paigaldatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivi 76/758/EEC järgi(joonis 28) ja a või hiljem valmistatudsõidukil vastama E-reegli nr 7/02 või EMÜ direktiivi76/758/eec nõuetele. L kategooria sõidukite pidurituledja nende paigutus peab olema E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec kohane; Joonis 28. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad 2) kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik asetada tulesid1500 mm kõrgusele, siis on need lubatuderandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võibmõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohitöötada vilkuval või mõnel muul muutuvalreþiimil; 4) kõikidel autodel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt kakspidurituld ja L kategooria sõidukitelvähemalt üks pidurituli. L kategooria sõiduki piduritule vähimad nähtavusnurgadpeavad olema püsttasapinnas: Leht 40 /

41 ja teistelsõidukitel -- (joonis 9); 5) kõigi sõidukite piduritulede nähtavusnurgadrõhttasapinnas peavad olema vastavuses joonisega 29; Joonis 29. Piduritule nähtavusnurgad rõhttasapinnas 6) a või hiljem valmistatud M 1 kategooriasõidukil peab olema E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/eec, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7/02 võiemü direktiivide76/758/eec, 89/516/EEC, 97/30/EC nõuetele vastav, sõiduki pikiteljel paiknev,s3 kategooria lisapidurituli.lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mmkõrgusel teepinnast ja mittemadalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulegaühes ja samas laternas. Lisapidurituld onlubatud paigutada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki kerespaiknev pidurituli ei tohi pimestadatahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda paigutada ühte lisapidurituldsõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms),võib paigutada sõiduki tagaosale kaks lisapidurituld nii, et nad paikneksidsümmeetriliselt sõiduki pikiteljele javõimalikult selle läheduses. Lisapiduritule paigutamine teiste kategooriate sõidukitele, v.a M 1 kategooria, on soovitatav; 7) piduritulede värvus on punane; 8) vähim piduritule valgustugevus ühereþiimsetel (S1kategooria) tuledel on 40 cd ja suurim cd. Kahereþiimsetel (S2 kategooria) pidurituledel on lubatud valgustugevus:päeval -- >=130 ja =<728 cd;öösel -- >=30 ja =<112 cd. Leht 41 /

42 S3 kategooria pidurituledel on lubatud valgustugevus üksiklaternal 80 cdja kahe laterna summaarne cd, kus kummagi laterna valgustugevus eraldi ei tohi ületada55 cd-t. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC. Tuledevärvus määratakse E või e sertifitseeritud eeskujugavõrdlemisel; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 7/02 või EMÜdirektiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC,97/30/EC ja E-reegli 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC,97/28/EC metoodikale,mootorrataste korral vastavalt E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec metoodikale. Tulede värvusmääratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 215. Numbrituli Nõue: 1) kõigil sõidukitel ja nendehaagistel peab olema taga vähemalt üks E-reegli nr 48/01 võiemüdirektiivide 76/75/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ja L kategooria sõidukile-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec nõuetele vastav valge numbrituli a või hiljem valmistatudsõidukil peab numbrituli olema Evõi e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4/03 või EMÜ direktiivide76/760/eec, 97/31/EC nõuetele; 2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt nii, etregistreerimismärk on pimeda ajalloetav vähemalt 25 m kauguselt; 3) numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav 25 m kauguselt ja 1,0 kuni2,2 m kõrguselt teepinnast 15 o ulatusesmõlemale poole sõiduki keskteljest (vt kood 221); 4) numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- jaääretuledega. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindiga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 4/03 või EMÜdirektiivide 76/760/EEC, 97/31/EC ja E-reegli48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale,mootorrataste korral vastavalte-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulevärvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 216. Tagumised udutuled Nõue: 1) a või hiljemvalmistatud sõidukil peab olema taga üks või kaks E-reeglile nr 38/00või EMÜdirektiividele 77/538/EEC, 89/518/EEC vastavat tuld, mille paigutus peab vastama E-reeglilenr 48/01 või EMÜdirektiividele 76/756/EEC, 91/663/EEC; 2) tagumiste udutulede kaugus lähimast piduritulest peab olemavähemalt 100 mm (mõõde «100 min.» onesitatud joonisel 30 ühe võimaluse näitena). Kui sõidukitaga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadatessõiduki sümmeetriateljest vasakul, vastavuses joonisega 30; 3) tagumiste udutulede värvus on punane; Joonis 30. Tagumiste udutulede asukohad Leht 42 /

43 4) valgustugevus laterna optilisel teljel ja kuni 10 o sellest vasakule japaremale ning 5 o üles- ja allapoole eitohi olla väiksem kui 75 cd. Üheski suunas, kust tuli on nähtav, ei tohiselle valgustugevus ületada 300 cd-t; 5) tagumiste udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada140 cm 2 ; 6) tagumised udutuled võivad lülituda koos eesmiste lähi-,kaug- ja udutuledega; 7) a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatudkasutada ainult või tähisegaudulaternaid, millehajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral --«B»). Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või EMÜdirektiivide 77/538/EEC, 89/518/EEC jae-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/ECmetoodikale. Tulede värvusmääratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 217. Tagurdustuled Nõue: 1) kui tagurdustuled (tähis«ar») on paigaldatud, peavad need toimima; 2) a või hiljem valmistatud autol ja selle haagisel olema tagaüks või kaks E-reegli nr 23/00 või EMÜdirektiivide 77/539/EEC, 97/32/EC nõuete kohast tagurdustuld. Tagurdustuled peavadolema paigaldatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/eec, 91/663/EEC, 97/28/EC järgi; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim1200 mm; 4) tulede nähtavusnurgad peavad olema:. Kahe tagurdustulelaternakorral peavad nurgad (joonis 9); 5) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel jakustuma selle väljalülimisel; 6) tagurdustulede värvus on valge. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või EMÜdirektiivide 77/539/EEC, 97/32/EC jae-reeglile 48/00 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/ECmetoodikale. Tulede värvusmääratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 218. Suunatuled Nõue: 1) suunatuled peavad olema autole jahaagisele paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli nr 48/01või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt ning vastamae-reegli nr 6/01 või EMÜdirektiivide 76/759/EEC, 89/277/EEC nõuetele (joonised 31, 32 ja 33); 2) mõõdet 600 mm (joonised 31 ja 33) võibvähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust1500 mm suurendada kuni 2100 mm (joonised 31, 32 ja33); 3) esisuunatule laterna (tähised «1», «1a»,«1b», «3», «4») valgusava ja lähitule võiudulaterna valgusavaservade vahe peab olema: Leht 43 /

44 1. kategooria laternad >= 40 mm; 1a. kategooria laternad mm; 1b. kategooria laternad =< 20 mm; 3. ja 4. kategooria laternad -- ei limiteerita. Joonis 31. Esisuunatulede asukohad 3. kategooria laternate kasutamise korral on sõiduki kõiksuunatulelaternad sellest kategooriast. 4. kategooria suunatulelaternate korral on sellest kategooriast kakülgmised suunatulelaternad, kuidtagumised suunatulelaternad peavad olema siis 2a. või 2b. kategooriast; 4) külgmiste suuna- (tähised «3», «4»,«5» ja «6») ja seisutulede asukohad on toodud joonisel 32; Joonis 32. Külgmiste suuna- ja seisutulede asukohad 5) tagasuunatulede (tähised «2a», «2b» või«3») asukohad on toodud joonisel ja 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate korral peavad sõidukiesisuunatulelaternad kuulumakategooriasse «1», «1a» või «1b» ningtagasuunatulelaternad kategooriasse «2a» või «2b»; Leht 44 /

45 Joonis 33. Tagasuunatulede asukohad 6) kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane; 7) esisuunatuli peab asetsema lähi- või udutule laterna valgusavaservast väljapoole vähemalt 40 mm. Sellestlähemale on lubatud asetada suunatuld juhul, kui selle valgustugevus on suurem kui400 cd. Suunatule vähim valgustugevus peab olema 50 cd ja suurim 860 cd.kahe ja rohkema lambigasuunatulepaneeli korral võib kogu valgustugevus olla 1200 cd. Kahereþiimsete suunatulede valgustugevus peab olema: päeval: cd, suunatulepaneelis: =<980 cd; öösel: cd, suunatulepaneelis: =<168 cd; 8) suunatulede nähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema (joonis 9) javähimadlubatud nähtavusnurgad rõhttasapinnas sissepoole ja väljapoole peavadolema vastavuses joonisega 34. Nurk 5 o on suurim lubatav surnud tsooni nurk. Küljesuunatule laterna suurim lubatud kaugussõiduki esigabariidist on1,8 m. Seda suurust on lubatud pikendada kuni 2,5 m, kui sõiduki ehitus eivõimalda suunatule paigutamist muulviisil (joonis 34); Leht 45 /

46 Joonis 34. Suunatulede nähtavusnurgad 9) L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reeglinr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec nõuetele ja paigutus järgmistele nõuetele: suurim kõrgus teepinnast mm; vähim kõrgus teepinnast mm; esisuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim kaugus mm; peavad asetsema väljaspool põhilaterna/-laternateväliskülgede püstpuutepindasid; suunalaterna valgusava ja lähima põhilaterna vahelinekaugus peab olema vähemalt 100 mm; tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähimlubatud kaugus mm; tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisestgabariidist eespool rohkem kui 300 mm; 10) L kategooria sõiduki suunatulede nähtavusnurgadpüsttasapinnas üles ja alla peavad olema 15 o.nähtavusnurgad rõhttasapinnas peavad olema vastavuses joonisega 35; Leht 46 /

47 Joonis 35. L kategooria sõiduki suunatuledenähtavusnurgad rõhttasapinnas 11) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 12) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkumasünkroonselt märgulamp. N 3 kategooriavedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake suunatulede märgulamp. Valgussignaalivõib dubleeridahelisignaaliga. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja stopperiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 6/01 või EMÜdirektiivide 76/759/EEC, 89/277/EEC,E-reegli 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC jae-reegli 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/ EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõue: 1) peavad olema EMÜ direktiivide78/316/eec, 93/29/EEC, 93/91/EEC, 94/53/EC ja valmistajajuhendi kohased ja toimima; 2) sõidukil peavad olema vähemalt: -- suunatulede märgulamp, -- kaugtulede märgulamp; 3) täiendavalt eeltoodud punktide 1 ja 2 nõuetele peavad olema: õhkpidurite korral -- pidurikontuuride õhusurvemärgulambid; ABS pidurite korral -- süsteemi toimimisemärgulambid; diiselmootoriga autodel -- õhufiltri mustumisemärgulamp või signalisaator, kui see on valmistaja pooltette nähtud; ottomootoriga autodel -- õhuklapi suletud olekumärgulamp, kui see on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongil (v.a O 1 kategooriahaagisega autorongil) peab olema vedukautol LE kohane üks kollaneümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mmvõi kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas Leht 47 /

48 asuvat kollastlaternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmisedääretuled, ei ole autorongitunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede nähtavustaha Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eestnähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.atagurdustuli). Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni2,2 m (joonis 36); Joonis 36. Tulede nähtavus auto ees ja taga.1 -- sõiduk, 2 -- sõidusuund, 3 -- sõiduki pikitelg Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel autol ja selle haagisel vastavalt E-reegli nr 48/01või EMÜ direktiivide76/756/eec, 91/663/EEC, 97/29/EC metoodikale ja L kategooria sõidukil ja sellehaagisel E-reegli nr 53/00või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Kood 222. Helkurid Nõue: 1) a või hiljem valmistatudsõiduki helkurid peavad vastama E-reegli nr 3/02 või EMÜdirektiivide 76/757/EEC, 97/29/EC nõuetele ja olema paigutatud E-reeglinr 48/01 või EMÜ direktiivide76/756/eec, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt. Kui sõiduki laius on väiksem kui1300 mm, võib mõõdet600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel -- punane,paigaldus peab vastama joonisele 37; Leht 48 /

49 Joonis 37. Eesmiste ja tagumiste helkurite asukohad 3) üle 6 m pikkustel sõidukitel peavad olema külgedel3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalikkere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm.vähemalt üks helkur peab asuma sõidukikeskmisel kolmandikul. Kui mõõdet 1500 mm pole võimalik kere ehituseomapära tõttu järgida, võib kõrgust suurendada kuni2100 mm. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmisedhelkurid on sõidukile paigaldatud, peavadneed asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane ja paigaldusvastavuses joonisega 38; Joonis 38. Külgmiste helkurite asukohad 4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud E-reeglinr 53/00 või EMÜ direktiivi93/92/eec kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavadolema mittekolmnurkse kujuga, mismahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olemaniisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit,tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavadmärke 0, I, U ja 8 ning millemõõtmed mahuvad ringi Ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurgakujulised, mille tipp on suunatud üles.kolmnurga külje pikkus peab olema mm vastavuses joonisega 39; Leht 49 /

50 Joonis 39. Haagise tagumised kolmnurksed helkurid.150 mm =< A =< 200 mm, B >= A/5, C=<15 mm 7) kui sõidukile on paigaldatud triip- või kontuurhelkurid võikirjed, siis peavad olema N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukitele paigutatud E-reegli nr 104/00 kohased triiphelkurid, nagusee on näidatud joonistel 39a,39b, 39c, 39d, 39e, või kontuurhelkurid, nagu see on näidatud joonistel 39f,39g, 39h ja 39i; Leht 50 /

51 Joonis 39a. Triiphelkuri paigutuse näidisfurgoonpoolhaagisautorongile Leht 51 /

52 Joonis 39b. Osandatud triiphelkuri paigutuse näidistäis- ja kesktelghaagisautorongile Joonis 39c. Triiphelkuri paigutuse näidis poolhaagisautorongile Joonis 39d. Osandatud triiphelkuri paigutuse näidisn 3 kategooria autole Leht 52 /

53 Joonis 39e. Triiphelkuri paigutuse näidis N 3 kategooria pikaveoseautole Joonis 39f. Osandatud kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidisn 3 kategooria täis- ja kesktelgautorongile Leht 53 /

54 Joonis 39g. Kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidisfurgoonpoolhaagisautorongile Joonis 39h. Kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidispoolhaagisautorongile Leht 54 /

55 Joonis 39i. Osandatud kontuurhelkuri ja kirjete paigutusenäidis N 3 kategooria autole 8) helkuri triibu laius peab olema mm.triibu vähim pikkus peab olema selline, kuhu mahub äravähemalt üks tüübikinnituse märgis; 9) triibu värvus on kollane või valge nagu on toodud selle CIEvärvuskoordinaatide ja peegeldusteguriväärtused E-reegli nr 104/00 lisades 6 ja 7; 10) triiphelkuri vähim kõrgus teepinnast peab olema 250 mmja suurim kõrgus 1500 mm. Kui tehnilistelpõhjustel ei ole võimalik paigutada triipu kõrgusele 1500 mm, onlubatud selle paigutamine 2100 mm kõrgusele.triibu katkestuskoha pikkus peab olema lühem kui 50% lühima osatriibu pikkusest; 11) kontuurhelkur peab jälgima ja tähistama võimalikulttäpselt sõiduki külje ja tagaosa piirdeid.kontuurhelkuri katkestuskoht peab olema lühem kui 50% lühima osatriibu pikkus.kontuurhelkuri alumise osavähim kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm ja suurimkõrgus mm; 12) helkurmärgiseid ja -kirjeid võib paigutada ainult sõidukikülgedele. Helkurmärgised ja -kirjed ei tohirikkuda või mõnel muul viisil vähendada kontuurhelkuri võivalgussignalisatsiooni nähtavust ja nendemärguannete arusaadavust; 13) helkurmärgised ja -kirjed peavad vastama järgmistelenõuetele: 1. numbrite või tähtede koguarv peab olema väiksemkui 15; 2. numbrite või tähtede kõrgus peab olema vahemikus mm; 3. numbrite või tähtede koguhelkurpind ei tohi olla suuremkui 2,0 m 2 ; 4. pikki kirjeid, nagu aadressid, telefoni numbrid jne ei tohi kasutada. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 3/02 või EMÜdirektiivide 76/757/EEC, 97/29/EC, E-reeglile48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ja E-reegli 53/00või EMÜ direktiivi93/92/eec metoodikale. Helkurite värvus määratakse elektroonilisekolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis; 3) triip- ja kontuurhelkureid ning helkurmärgiseid ja kirjeid vastavalte-reegli nr 104/00 metoodikale. Kood 223. Ohutuled Nõue: 1) E-reegli nr 48/01 võiemü direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohased ohutuledon kohustuslikud kõigile a või hiljem valmistatud autodele jaautorongidele. Ohutuledena lülitatakseüheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumisesagedus, nähtavusnurgad javärvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkumasünkroonselt märgulamp. Vedukautoarmatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse niitöötava kui ka mittetöötava mootori korral. Leht 55 /

56 Kontrollimine:vaatluse ja stopperiga. Kood 224. Gaaslahenduslampidega põhilaternad Nõue: 1) gaaslahenduslampide valgusvihukõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimumaautomaatselt, nendel laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti ja kaugtulelt lähituleleümberlüliva seadme rikkekorral peab see seade kindlustama lähitule sisselülituse.ümberlülitusmehhanism peab välistama tuledevahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 2) vasakpoolse liikluse asendist parempoolseleümberlülitusmehhanismiga laternate korral peab seemehhanism välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitamise võimaluse; 3) igas lähitulelaternas võib olla ainult üksgaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: 1) TÜ -- esituledekontrollseadmega või ekraaniga; 2) TK ja TJV -- E-reegli nr 90/00 metoodika kohaselt. Kood 301. Üldnõuded roolile Grupp 3. ROOL Nõue: 1) auto rool peab asuma vasakul poolel.posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad võiteetöödel kasutatavad autod võivad olla ka parempoolse rooliga. Erandinavõivad olla parempoolse rooligavõõrriigist ümberasumisega kaasa toodud, päritud ja Eesti tolliametioksjonilt ostetud autod; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitavveel vähemalt üks kolmest ülejäänudteljest; 3) a või hiljem valmistatud auto ja selle haagisejuhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79/01või EMÜ direktiividele 70/311/EEC ja 92/62/EEC; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistajajuhendi kohased ja toimimanende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta javibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastelja - võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel on lubatudkasutada vedelik- ja elektrilise ajamiga rooli abiseadet ASE; 6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga rooliajam on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega vastavaltemü direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või EMÜdirektiivide 70/311/EEC ja 92/62/ EECmetoodikale. Kood 302. Rooliratas Nõue: 1) peab vastama sõiduki valmistajanõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas(«general steering control») peab omama E-reeglile nr 12/03või EMÜ direktiividele 74/297/EEC ja 91/662/EEC vastavuse sertifikaati javalmistaja tõendit selle kohta,millisele sõiduki tüübile on rool sobiv. Sertifikaadi puudumisel peabark määrama rooliratta kõlblikkuseekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkusesõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendigarooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga onkeelatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või EMÜdirektiivide 74/297/EEC ja 91/662/ EECmetoodikale. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: a või hiljem valmistatudm 1 ja N 1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratasasub esiteljesteespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkelroolivõlli deformeerumise võipurunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale a võihiljem valmistatud M 1 ja N 1 kategooria sõidukiroolimehhanism peab vastama E-reegli nr 12/03 või EMÜ direktiivide74/297/eec ja 91/662/EEC nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või EMÜdirektiivide 74/297/EEC ja 91/662/ EECmetoodikale. Leht 56 /

57 Kood 304. Roolimehhanism Nõue: 1) roolimehhanism peab vastamasõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raamikülge peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtrataste pööramiseks vajalik jõud sõidukigasõitmisel 12 m raadiusega ringil (või pööramiseks kunipiirikuni, kui pöörderaadius on väiksem) ja sõidukiirusel10 km/h ei tohi olla suurem: M 1 kategooria sõiduautol ja M 2 kategooria bussil 15 dan; M 3 kategooria bussil, N 1 jan 3 kategooria veoautol ning kahe ja enama juhtteljegaveoautol20 dan; N 2 kategooria veoautol 25 dan; 3) juhtrataste pööramise aeg punktis 2 toodud asendisse ei tohiületada 4 s; 4) autorongiga peab 25 m raadiusega ringi sõidukatse sooritatamae-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide70/311/ EEC ja 92/62/EEC metoodika kohaselt, esimene kord kiirusel 5 km/h jateistkordsel läbimisel kiirusega25 km/ h. Autorong peab sõidukatsel täitma kõiki E-reeglinr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC ja92/62/eec nõudeid. Sirgel rõhtsal teeosal kiirusega 80 km/h võivalmistaja poolt lubatud suurima kiirusegasõitva autorongi haagis ei tohi kalduda oluliselt kõrvale sirgjoonelisest liikumisestja põhjustada oma liikumisegatuntavat vibratsiooni ja tõukeid. Kontrollimine: 1) TÜ -- punktide 1 ja 2nõudeid kontrollitakse vaatluse, vasara ja dünamomeetriga; 2) TK ja TJV katsetustel punktides 2, 3 ja 4 esitatud nõudeidkontrollitakse vastavalt E-reegli nr 79/01 võiemü direktiivide 70/311/EEC ja 92/62/EEC metoodikale. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel pöördenurga mõõdikuga. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis eitohi olla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendiamortiseerivat liikumist. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue: peab olema: M 1 ja N 1 kategooria autol:=<10 o ; M 2, M 3, N 2 ja N 3 kategooria autol: =<20 o. Märkus. Kui valmistaja on ette näinud väiksemadväärtused, kui need on eeltoodud nõudes, siis peabvastama valmistaja juhendile. Kontrollimine:TÜ -- nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõllide laagrid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt jakinnikiilumiseta. Kontrollimine:vaatluse ja rooli pööramisega võilõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue:peavad olema töökorras ja vigastusteta. Leht 57 /

58 Kontrollimine:vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõue: 1) hüdrovõimendi peab olemanõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavadolema pragudeta ja murenemisetunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikultkinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmidvõi pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimaliksõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile või mitteületama koodis 304 toodud suurust; 6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendikohane ja pump ei tohi lekkida; 9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, manomeetri jadünamomeetriga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või EMÜdirektiivide 70/311/EEC, 92/62/EECmetoodikale. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda onette näinud valmistaja või andmete puudumisel ei tohi ollasuuremad: M 1 kategooria sõiduautol ja N 1 kategooria veoautol ning nende haagistel kuni 17" nimiläbimõõdugaveljekorral -- 5,0 mm; bussil ja veoautol ning nende haagistel "nimiläbimõõduga velje korral -- 7,0 mm; veoautol ja bussil ning nende haagistel üle 20"nimiläbimõõduga velje korral -- 9,0 mm. Ratta lõtku A (joonis 40) mõõdetakse rehvi mustri servalt. Leht 58 /

59 Joonis 40. Ratta lõtku mõõtmine Kontrollimine:vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihikuvõi indikaatorkellaga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- japendelhoob ning nende liigendid Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile jaolema selle kohaselt kinnitatud. Lõtkuks ei loeta liigendiamortiseerivat liikumist; 2) ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid jajääkdeformatsioone. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue:Peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtraud ei tohi olla kitsam kui 550 mm ja laiem kui 1000 mm; 3) juhtraua painutuste raadiused ei tohi olla väiksemad kui 30 mm; 4) juhtraua käepidemed ei tohi ulatuda juhiistme pinnast kõrgemalekui 550 mm ja olla rõhttasapinna suhtesalla pööratud rohkem kui 45 o ; 5) juhtimisseadmete märgistus ja selleks kasutatavad sümbolidpeavad vastama E-reeglile nr 60/00; Leht 59 /

60 6) peab omama E-reeglile nr 60/00 vastavuse sertifikaati ja valmistajatõendit selle kohta, millisele sõidukitüübile on juhtraud sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määramajuhtraua kõlblikkuse ekspertiisi ja tegemanõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja ðablooniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 60/00 metoodikale. Kood 315. Roolikann Nõue: L kategooria sõiduki roolikannulaagrites lõtk ei tohi ületada valmistaja poolt ettenähtud lõtku.käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud,esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavatlõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue:peavad vastama valmistaja juhendile ja olematöökorras. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Grupp 4. PIDURISEADE Nõue: 1) a või hiljem valmistatudseade peab vastama E-reeglile nr 13/09 või EMÜ direktiividele71/320/ EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EECning valmistajajuhendile, ei tohi olla muudetud selle ehitust ja kasutatud valmistaja poolt selleks mitteettenähtud osi või sõlmi; 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötamanõutava efektiivsusega; 3) sõidupiduriga pidurdamise tõhusus ei tohi olla sõltuvkiirusest, koormusest ja teeoludest; 4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõikireguleeritava pidurdamise nõudeid; 5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral(arvestatakse ainult ühe samaaegselt esinevarikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduripidurdustõhususega (vt kood 405); 6) seisupidur peab olema otsese mehhaanilise toimega sõiduki ratastele; 7) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada omatöökohalt; 8) kõikide a või hiljem valmistatud sõidukitepidurid peavad vastama E-reeglile nr 13/07 või EMÜdirektiividele 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC,91/422/ EEC; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellelesõiduki versioonile või ei vasta valmistajanõuetele; 10) sõidu- ja rikkepiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevaterataste pidurdusjõud erineda omavahelrohkem kui 30%. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/07 ja EMÜdirektiivi 71/320/EEC, 74/132/EEC,75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimubjuhul, kui selleks tekib vajadus, midavõib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmetevajadus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 402. Üldnõuded autode (M ja N kategooria sõidukid)piduritele Nõue: 1) peab olema vähemalt kakssõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat pidurijuhtimise seadet; Leht 60 /

61 2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist; 3) sõidupidur peab toimima kõigile ratastele; 4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jäämaalles piisav arv korras piduritega rattaid, et tedapidurdada vähemalt 30% tõhususega. Sõiduautodel (M 1 kategooria), M 2 kategooria bussidel ja N 1 ning N 2 kategooria veoautodel lubatakse pidurite tõhususe vähenemist kuni 25%-ni; 5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peabpidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et seetoimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel; 6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, etsee toimiks ühe telje rataste suhtesja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) sõidu- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadmekokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nendekulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergestiligipääsetavas kohas ja a või hiljem valmistatudautol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimastnõuet ei ole täidetud, peabautol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhtiinformeerima vedelikutasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris; 9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olemapeale manomeetri hoiatav optiline võiakustiline signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandatkorda pidurdamiselrikkepidurile ettenähtud tõhususega; 10) a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemirikke korral süttima hästimärgatav punanemärgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergestikontrollitav; 11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdadamitte väiksema tõhususega kui seeon ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel; 12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see eivähendaks rikkepiduri tõhusust; 13) a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto jaselle haagise pidurisüsteemid peavadolema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemiõhku, teise juhtme abil juhitaksehaagise pidureid; 14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto piduridpeavad vastama järgmistele nõuetele: vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalttööle rakenduma ka haagise pidurid; kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkabtoimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt töölekas osaliselt või täielikult haagise pidurid; kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad võipihkavad, peab vedukauto olema suuteline peatamaka rikkis piduritega haagist; 15) a või hiljem valmistatud üle 12 ttäismassiga bussil, 16 t täismassiga ja suuremal vedukautol ning1999. a või hiljem valmistatud vedukautol, mille haakes on üle10 t täismassiga haagis, peavad olemamitteblokeeruvad (ABS) pidurid. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜdirektiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC,75/524/ EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimubjuhul, kui selleks tekib vajadus, midavõib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmetevajadus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 403. Üldnõuded haagise (O kategooria sõiduki)piduritele Nõue: 1) O 1 kategooria haagisel eiole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O 2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 2) O 2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühestenergiasalvestist toidetav) pidurid, poolpidevatoimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid(pealejooksupidurid). Poolhaagiselon inertspidurid keelatud; Leht 61 /

62 3) O 3 ja O 4 kategooria haagistel on lubatud ainultpideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid onkeelatud; 4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele; 5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt; 6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagisepikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvatehõõrdpindade kaudu ja nende kuluminepeab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagiseautomaatse pidurdamise. See nõue ei kehtio 1 kategooria haagisele, millel peab tiisel olema kinnitatud lisaks haakeseadmeleveel trossi, keti jms, mis ei lasetiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 9) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olemakäsipidur, mida on võimalik lülitada väljast.sõitjateveohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest; 10) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle piduridautomaatselt lülituma tööreþiimi; 11) O 3 ja O 4 kategooria haagisel peabpidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, piduridtagama 30% pidurdustõhususe säilimise; 12) a või hiljem valmistatud O 3 jao 4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline(vt koodi 402 p 13); 13) O 2, O 3 ja O 4 kategooria haagistepidurid peavad vastama koodi 402 punktis 14 esitatud nõuetele; 14) a või hiljem valmistatud haagisel peavadõhupaakide mahud olema sellised, et haagisepiduritetöövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärasthaagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamiselõpetamist. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜdirektiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC,75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimubjuhul, kui selleks tekib vajadus, midavõib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmetevajalikkus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 404. Üldnõuded mootorratta (L kategooriasõiduki) piduritele Nõue: 1) kahe ja kolmerattalistel ning nendegavõrdsustatud neljarattalistel sõidukitel mootori töömahuga50 cm 3 ja vähem ning lubatud kiirusega 40 km/h javähem (L 1 ja L 2 kategooria) ning soolomootorratastel mootoritöömahuga üle 50 cm 3 ja lubatud sõidukiirusegaüle 40 km/h (L 3 kategooria) peab olema kaks eraldi pidurit: ükspeab toimima põhiliselt esirattale/ratastele, teine tagarattale/ratastele; 2) külghaagisega mootorratastel (L 4 kategooria) peavad olemaeelmises punktis soolomootorratastele nõutudpidurid. Kui need pidurid rahuldavad nõutavat pidurdustõhusust, siis einõuta haagiserattale pidureid; 3) sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalisel ja nendegavõrdsustatud neljarattalisel mootorrattal (L 5 kategooria) peavad olema kaks eraldi pidurisüsteemi, mis toimivad kõigileratastele. Ühe telje rattal või ratastelpeab olema seisupidur. Ühte telge pidurdav seade peab toimima sõltumatult samaleteljele toimivast teisestpiduriseadmest; 4) vähemalt üks piduriseade peab toimima otse rattagaühendatud pidurdavale pinnale; 5) pidurite kulumine peab olema kompenseeritav käsi- võiautomaatreguleerimisega; 6) kõigi a või hiljem valmistatud L kategooriasõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78/02nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse japroovisõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või EMÜdirektiivi 93/14/EEC metoodikale. Kood 405. Ratta pidurdusjõud sõidupidurigapidurdamisel Nõue: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne võisuurem kui graafikusesitatud väärtused (joonis 41), kui esitelje rehvi hõõrdetegurteepinnaga on vähemalt: Leht 62 /

63 tagatelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: kus: T' on esitelje ratta pidurdusjõud [kn]; T" on tagatelje rattapidurdusjõud [kn]; N' -- esitelje ratta koormus [tonnides]; N" -- tagatelje ratta koormus [tonnides]. Märkus. * Enne aastat registreeritud N 1 kategooriasõidukil vastavalt: 0,63 ja 0,28. Joonis 41. M 1 ja N 1 kategooria sõidukiratta pidurdusjõu sõltuvus koormusest M 1 ja N 1 kategooria autode rataste pidurdusjõududesumma suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusseei tohi olla väiksem kui 50%. Enne aastat registreeritud N 1 kategooriasõidukil -- väiksem kui 45%.Mõõtmisel peab olema tagatud nõutud hõõrdetegur; 2) N 2 ja N 3 kategooria autode ratta pidurdusjõudpeab olema võrdne või suurem joonise 42 graafikus esitatudväärtusest, kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: Leht 63 /

64 auto ning haagise teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: Märkus. * Enne aastat registreeritud N 2 ja N 3 kategooria sõidukil vastavalt: 0,53 ja 0,28. Joonis 42. N 2 ja N 3 kategooria autode rattapidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Auto rataste pidurdusjõudude summa suhe auto täismassistpõhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksemkui 45%. Enne aastat registreeritud N 2 ja N 3 kategooriasõidukitel väiksem kui 43%; 3) koormata O 2 ja õhkpiduriga O 3 ningo 4 kategooria haagise ratta pidurdusjõud [kn], kui haagist ühendavasõhujuhtme ühendusotsakus on rõhk vähemalt 0,65 MPa(6,5 kgf/cm 2 ), peab olema võrdne või suurem kuijoonise 43 graafikus esitatud väärtused, kui esitelje rehvihõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: üheteljelise haagise rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: Leht 64 /

65 Märkus. * Enne aastat registreeritud O 2, O 3 jao 4 kategooria haagistel vastavalt: 0,50, 0,26 ja 0,40. Joonis 43. Õhkpiduriga O 3 ja O 4 kategooria haagise ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassistpõhjustatud raskusjõusse (poolhaagisel -- ratastepidurdusjõudude summa suhe tema täismassist põhjustatud teljekoormustesummasse) ei tohi olla väiksem kui43%. Enne aastat registreeritud O 2, O 3 ja O 4 kategooria haagistel väiksem kui 40%; 4) M 2 ja M 3 kategooria bussi, takso ning meditsiinilisekiirabi auto ratta pidurdusjõud [kn], kui rõhk onesitelje pidurikambrites vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm 2 ) jatagatelje pidurikambrites 0,30 MPa (3,0 kgf/cm 2 ),peab olema võrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused(joonis 44), kui esitelje rehvi hõõrdetegurteepinnaga on vähemalt: teiste telgede rehvide hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: Märkus. *) Enne 1. jaanuari a tüübikinnitusesaanud või ilma ABS piduriteta M 2 ja M 3 kategooriabussidel vastavalt 0,63 ja 0,28. Leht 65 /

66 Joonis 44. M 2 ja M 3 kategooria bussi rattapidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe bussi täismassist põhjustatudraskusjõusse ei tohi olla väiksem kui50%. Enne 1. jaanuari a tüübikinnituse saanud võiilma ABS piduriteta M 2 ja M 3 kategooria bussidelväiksem kui 48%; 5) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi TK jatjv katsetustel olla suuremad kui: -- 13%, kui pidurdusjõud on =<10 kn; -- 9%, kui pidurdusjõud on >10 ja =<20 kn; -- 5%, kui pidurdusjõud on >20 kn; 6) TÜ-l ei tohi pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama teljeratastel olla suuremad kui 25%; 7) käesoleva grupi koodis 405 toodud ratta pidurdusjõud, koodis 408toodud pidurdusteekonnad ja koodis409 toodud aeglustus peavad olema saavutatud, kui piduripedaalile vajutamise jõud eiületa: -- M 1 kategooria sõidukil N, -- M 2, M 3, N 1, N 2 jan 3 kategooria sõidukil N. Kontrollimine: 1) TÜ -- piduri kontrollstendigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC, L kategooria sõidukidproovipidurdamisega vastavalt koodile 411; 2) TK ja TJV katsetustel kõik sõidukid vastavalt E-reeglinr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC,74/132/ EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 406. Ratta pidurdusjõud rikke- ja seisupidurigapidurdamisel Nõue: 1) M 1, M 2 jam 3 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdnevõi suurem kui graafikus(joonis 45) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegurteepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel onvähemalt: Leht 66 /

67 Märkus. *) seisupiduriga pidurdamisel 16%. Vedukauto seisupiduripidurdusjõu ja autorongi täismassi suheei tohi olla väiksem kui 12%. Joonis 45. M 1, M 2 ja M 3 kategooria sõidukite, taksode ja meditsiinilise kiirabi auto rattahõõrdejõu sõltuvusratta koormusest rikkepiduriga pidurdamisel 2) N 1, N 2 ja N 3 kategooriasõidukite ja nende haagiste ratta pidurdusjõud peab olema võrdnevõi suurem kuigraafikus (joonis 46) esitatud väärtused, kui rehvihõõrdetegur teepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamiselon vähemalt: Leht 67 /

68 haagistel: Märkus. *) käsipidur vt käesoleva koodi nõude 1märkust. Joonis 46. N 1, N 2 ja N 3 kategooria sõidukite ratta pidurdusjõud rikkepiduriga pidurdamisel 3) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohiületada 25%. Kontrollimine: 1) TÜ -- piduri kontrollstendigavastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või direktiivide71/320/eec, 74/132/EEC,75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 407. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud Nõue: 1) M ja N 1 kategooriasõidukil ei tohi ületada 400 N; 2) N 2 ja N 3 kategooria sõidukil ei tohiületada 600 N. Leht 68 /

69 Kontrollimine:TK ja TJV katsetustel dünamomeetriga. Kood 408. Pidurdusteekond Nõue: pidurdusteekond kuival kõvakattega teelkiiruselt 40 km/h ei tohi ületada: 1. M 1 kategooria sõiduauto ja N 1 kategooriaveoauto ning samade autode korral, kui need veavad O 1 kategooria haagist: sõidupiduriga pidurdamisel 14,7 (13,2) m; seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (22,4) m; 2. M 2 ja M 3 kategooria buss ning liigendbuss: sõidupiduriga pidurdamisel 18,3 (17,2) m; seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 3. N 2 ja N 3 kategooria veoauto: sõidupiduriga pidurdamisel 19,9 (16,4) m; seisupiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 4. Autorong: sõidupiduriga pidurdamisel peab pidurdusteekond vastamaselle kategooria vedukauto või bussi, mis veabhaagist, pidurdusteekonna pikkusele (vt punktid 2 ja 3); seisupiduriga pidurdamisel 37,5 (26,5) m. Märkused: 1. Koormata auto pidurdusteekond on toodud sulgudes, sulgudetaväärtus kehtib täismassiga autole. 2. Katse ei loe, kui juht peab pidurdamise ajal sõiduki liikumisteekondakorrigeerima. Kontrollimine:TK ja TJV katsetustel katserajal,mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 409. Aeglustus Nõue: kuival kõvakattega teel pidurdamiselkiiruselt 30 km/h peab aeglustus olema vähemalt: M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ningsama sõiduki korral, kui see veab O 1 kategooria haagist: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 5,8 (6,7) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s 2 ; M 2 ja M 3 kategooria buss ningliigendbuss: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 5 (5,5) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s 2 ; N 2 ja N 3 kategooria veoauto: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 4,0 (5,0) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s 2 ; Autorong: -- sõidupiduriga pidurdamisel: sama kui seda vedaval vedukil; Leht 69 /

70 -- seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s 2. Märkus. Koormata auto aeglustus on toodud sulgudes, sulgudetaväärtus kehtib täismassiga autole. Kontrollimine:TK ja TJV katsetustel katserajal,aeglustusmõõdiku (desseleromeetri) ja vaatlusega. Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue: seisupidur peab hoidma paigal täismassigasõidukit 18% ja täismassiga autorongi -- 12% kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine:TK ja TJV katsetustel vaatlusega. Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine Nõue: 1) käsipiduri rakendamiseks vajalikjõud ei tohi ületada 200 N; 2) jalgpiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 400 N; 3) üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuivalkõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohipidurdusteekond olla suurem ning aeglustus väiksem kui: L 1 kategooria mopeedil ja L 2 kategooria3- või 4-rattalisel sümmeetrilise rataste asetusega sõidukil --8,2 mja 4,2 m/s 2 ; L 2 kategooria 3- või 4-rattaliselasümmeetrilise rataste asetusega sõidukil -- 9,0 m ja3,9 m/s 2 ; L 3 kategooria soolomootorrattal -- 7,0 m ja5 m/s 2 ; L 4 kategooria külghaagisega mootorrattal --7,5 m ja 4,6 m/s 2 ; L 5 kategooria 3- ja 4-rattalistel sõidukitel: -- sõidupiduriga pidurdamisel -- 7,5 m ja 4,6 m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel m ja 1,9 m/s 2. Kontrollimine:mõõdulindi võiaeglustusmõõdikuga ja seisupidurit kaldteel vaatlusega. Kood 412. Mootorpidur Nõue: 1) klapp peab avanema ja sulgumatakistusteta; 2) sõiduki aeglustus pidurdamisel peab olema vähemalt0,6 m/s 2 ; 3) süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms)peavad olema valmistaja juhendi kohased, toimimaja ei tohi pihkuda. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, seebivee jakatsesõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 413. Aeglusti Nõue: peab toimima ja tagama sõiduki aeglustusepidurdamisel vähemalt 0,6 m/s 2. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jakatsesõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 414. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab toimima; 2) haagise piduriseadme rakendumise lävimisjõud K peab olema: K = 0,02...0,04 P, Leht 70 /

71 kus: K -- lävimisjõud (N); P -- haagise kaal (arvutuses 10 G, kus Gon haagise täismass kg-s). Kontrollimine:vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 415. Piduri hoob, pedaal ja tross Nõue: peab liikuma, vaba- jatöökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hoobalukustavseade peab toimima. Kontrollimine:vaatluse ja joonlauaga. Kood 416. Pidurivõimendi/peasilinder Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 417. Ratta töösilinder Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 418. Piduritorustik Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane,ei tohi lekkida/pihkuda; 2) ei tohi olla sügavate korrosioonikahjustustega; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunudvõi murenenud. Kontrollimine:vaatluse ja seebiveega. Kood 419. Kompressor Nõue: 1) hiljemalt 6 minmöödudes käivitamisest peab haagiseta auto õhusüsteemipidurikontuurides tõusmarõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peabautorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65kuni 100%-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peabhaagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes peab käivitamisestautorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine:manomeetri ja stopperiga. Kood 420. Õhukuivati või märgõhupaak Nõue: 1) kondensaadi ja õli eraldamisekssuruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohaneõhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldiõhupaak, kuhu koguneb kondensaat ja õli enne õhuõhusüsteemi sisenemist; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse ja seebiveega. Kood 421. Külmumistõrjuk Nõue: 1) peab toimima ja olema valmistajajuhendi kohane; 2) peab olema täidetud töövedelikuga; 3) ei tohi lekkida ega pihkuda. Kontrollimine:vaatlusega. Leht 71 /

72 Kood 422. Kaitseklapp Nõue: 1) peab jagama suruõhuallikasttuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haruvigastuse korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja manomeetriga. Kood 423. Rõhuregulaator Nõue: 1) peab hoidma nimirõhku; 2) peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda ülenimirõhu. Kontrollimine:manomeetriga. Kood 424. Jalgpidurikraan Nõue: 1) peab olema otsetoimega, vähemaltkahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikkekorral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 425. Seisupidurikraan Nõue: 1) peab olema pööratudtoimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud jatagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olemafikseeritav asend. Suruõhupuudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 426. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõue: 1) peab olema vedukautol haagise piduritejuhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- jaseisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhujuhtimpulssi haagise õhujaoturisse,kombineeritud pidurisüsteemi korral ka ühejuhtmesüsteemis haagisepiduritejuhtimisklappi; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 427. Ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimiseklapp Nõue: 1) peab olema vedukautol, mis veabühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks.klapp peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklapigaja andma suruõhu juhtimpulssihaagise õhujaoturisse; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 428. «Palm» tüüpiühendusotsakud (ISO 1728) Nõue: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise javedukauto ühendusvooliku otsakud peavad olema ISO 1728 nõuetekohased. Toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega.vedukauto pidurite toite- jajuhttorul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagiselahtihaakimisel sulgeda torud.lubatud on kasutada Soome Standardiseerimisliidu standardi SFS 3745 nõuetelevastavaid paarisvoolikutegaühendusotsakuid. Siseriiklikus kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemispidurisüsteemiga vedukitel ja haagistel onlubatud nn «F» ja «<» tüüpi otsakud; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 429. Haagise õhujaotur Leht 72 /

73 Nõue: 1) peab lülitama haagise piduridtööle siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavastjuhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustikukatkemisel. Peabrakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kuiühejuhtmesüsteemis vedukiühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagisepidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis -- näiteks, kuiühendusvoolik katkeb; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 430. Õhusüsteemi manomeeter ja/võirõhulangusele toimiv hoiatusseade Nõue:peab toimima valmistaja juhendis ettenähtudtäpsuse piiris. Kontrollimine:manomeetriga. Kood 431. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud Nõue: 1) ei tohi pihkuda; 2) vooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud,sööbinud ja murenenud kohti; 3) voolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul jamanööverdamisel (joonised 47 ja 48); 4) pidurivoolikute otsakud peavad olema ISO 1728 nõuete kohased janeed peavad olema märgistatud javalmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus: pidurivoolikute juhtharu peab asetsema sõidukisümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna; toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljestparemal sõidusuunas vaadatuna; 5) täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmestmadalamal, vastavalt joonisele 47; Leht 73 /

74 Leht 74 /

75 Joonis 47. Ühendusvoolikute asend 6) sadulveduki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseinakülge püst- või rõhtasendis,juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Voolikud peavadasetsema vastavalt joonisele 48; Joonis 48. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil 7) pidurivoolikud või nende otsakud peavad olema värvitudvõi märgistatud järgmiselt: toiteharu -- punane; juhtharu -- kollane. Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad ainult sõidukile: mis teostab rahvusvahelist vedu; mis on valmistatud a või hiljem. Kontrollimine:vaatlusega, seebivee ja joonlauaga. Kood 432. Pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhupiirdeklapp Nõue: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohiklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu; 2) ei tohi pihkuda, peab toimima. Kontrollimine:manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Leht 75 /

76 Kood 433. Blokeerumatu pidur (ABS) Nõue: 1) peavad toimima vastavalt E-reeglile13/09 või EMÜ direktiividele 71/820/EEC, 74/132/EEC,75/524/ EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC ja valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutabjärsult, täiest jõust piduripedaalile jasõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teiselsõiduki küljel paiknev ratas asubteekattel, mille haardetegur on 0,3; 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõidukitäielikku seismajäämist, peavad rattad hakkamalohisema; 5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemiiga rikke korral. Vedukautol, v.a M 1 jan 1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemilolema eraldi rikke signalisaator. Kontrollimine: 1) TÜ -- katsesõidu japiduristendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 13/09 võiemü direktiivide 71/820/EEC, 74/132/EEC,75/524/ EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 434. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 435. Kondensaadikraan Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:seebivee ja vaatlusega. Kood 436. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisvakompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/ cm 2 )30 minjooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine:manomeetri ja stopperiga. Kood 437. Vedruakud ja rattapiduri kambrid Nõue: 1) peavad toimima, ei tohi pihkuda; 2) hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine:joonlaua, seebivee ja vaatlusega. Kood 438. Pidurisüsteemi koostu porikaitse Nõue:peavad olema terved. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 439. Piduritrummel ja -ketas Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohased; 2) ei tohi olla pragusid ja peab olema kinnitatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, vasara janihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel lahtivõtmise ja mõõtmisega. Kood 440. Piduriklotsi kate Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendisettenähtud materjalist; Leht 76 /

77 2) ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, kui seda onvõimalik teha ratast ära võtmata; 2) TK ja TJV katsetustel lahtivõtmise ja mõõtmisega. Kood 441. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igaliseseisval kontuuril peab olema ISO 3583:1984 nõuetele vastav rõhuandur. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 442. Elektripidurisüsteemiga haagis Nõue: 1) haagise pidurid peavad elektrilise toitesaama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku,mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada15 A; 3) pidurite juhtimisseadmel peab olema märgulamp, mis süttibpiduripedaalile vajutamisel ja signaliseeribseadme korrasolekut. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide71/820/eec, 74/132/EEC, 75/524/EEC,79/489/ EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Grupp 5. RATTAD (REHVID JA VELJED) Nõue: 1) sõidukil peab kasutamavalmistaja poolt ettenähtud ja EÜ direktiivile 92/23/EEC või E- reeglitelenr 30/02 või ISO (sõiduauto ja tema haagise rehvid), nr 54/00või ISO (veoauto ja bussi ning temahaagise rehvid) ja nr 64/00 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurattad)või USA standardile FMVSS nr 109vastavaid rehve. ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevaspunktis mitteettenähtud rehvide võivelgede kasutamiseks; 2) mootorratastel ja nende haagistel peab kasutama valmistaja pooltettenähtud ja E-reegli nr 75/00 või ISO5751 (rehvid: ja veljed: ning -3), ISO 6054 (motorollerite rehvid: javeljed: ) ningiso 5995 (mopeedi rehvid: ja veljed ) või USA standardi«dot» nõuetele vastavaid rehve ja velgi; 3) sõiduautol (M 1 kategooria), veoautol, mille registrimass eiületa 3,5 tonni (N 1 kategooria) ja haagisel,mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O 2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni1. märtsini kasutama talverehve (M+S, M.S. või M&Stähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutaminekohustuslik järgmistel juhtudel: -- sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; -- teises riigis registreeritud sõidukil; -- paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe teljemõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; -- autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ningremonti või tehnilisele ülevaatuselesõitmisel; -- autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis; 4) sõidukil ja selle haagisel ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 jaa6 kiiruskategooria rehve(tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) ei ole lubatud kasutada rehve, mille valmistamise ajast onmöödunud rohkem kui 10 aastat. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt sellelesõidukile ettenähtud ja E või esertifitseerimata rehve kuni aastani. Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisegapunktides 1 ja 2 toodud normdokumentidega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Leht 77 /

78 Nõue: 1) ei tohi esineda sisemisi egavälimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratudrõhule. Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt ELdirektiivile 96/96/EC. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõue: 1) mustri jääksügavuspeab olema vastavalt EMÜ direktiivile 89/459/EEC vähemalt: L kategooria sõidukil >=1,0 mm; M 1, M 2, M 3,N 1, N 2 ja N 3 kategooria sõidukil>=1,6 mm; haagisel vastavalt seda vedava vedukauto/mootorrattamustrisügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustrijääksügavus on punktis 1 esitatust väiksemjoonisel 49 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turviseveerepinna laiusest B ja pikkus aüle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kuimitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa onnimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei peaasuma veerepinna keskel; Joonis 49. Rehvide piirkulumise määramine 3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohimustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: nihiku, joonlaua võimõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 89/459/EEC. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohiületada üheski suunas: M 1, N 1, L ja O 1 kategooriasõidukil 1,0% välisläbimõõdust; ülejäänud sõidukitel 1,5%välisläbimõõdust. Kontrollimine:rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistaminevastavaltetrto, STRO (The ScandinavianTire & Rim Organization), EEC direktiividele, ECE reeglitele, USA DOT(Department of Transportation) jautqg (Uniform Tire Quality Grading) nõuetele Nõue: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peabvastama tabelis 4 toodule. Leht 78 /

79 Tabel 4 Jrknr Tähistus Ühelrehviküljel Mõlemalrehvi DOTtähistusegarehvil Ühelrehviküljel Mõlemalrehvi küljel küljel või 1. Valmistaja nimi või kaubamärk 2. Rehvi tähistus 3. Kiiruskategooria (tabel 5) 4. Mustri tüüp Näiteks «M +S» 5. Koormusindeks (tabel 6) 6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES : 2 RAYON +STEEL» «EWALL AREAPLIES : 2 RAYON» 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega tähistusegarehvil jah + jah + jah + jah + jah + ei jah + ei jah + ei ei jah + ei jah + ei jah + jah + jah + ei jah + jah + jah + jah + ei Leht 79 /

80 Näiteks «REINFORCED» 13. Tüübikinnituse tähis + DOT Valmistamisaja tähis jah + jah Eriomadused ei + Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil60% parem kuivõrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattegakuuluvad «A» klassi.klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellelrehvil vastab B klassinõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehvigakuni184 km/ h, «B» klass km/h ja «C» klass km/h) Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: UTQG nõuded kehtivadkuni 13" velgedelemõeldud rehvidele. Ei kehtitalverehvidele «Kvaliteetrehvid» -- neil on nõuetekohanemärgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; «DA» -- «DEFECTIVEAPPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead võivähemärgatavadremonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüaksetäieliku valmistajapoolse garantiiga; «Max 30 km/h» -- neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel janende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peabolema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endinekiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M 1, N 1 ja O 1 kategooria sõidukirehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30/02 või EMÜ direktiivi92/23/eec kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 185/70 R T Tubeless M+S 253, Leht 80 /

81 või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: valmistaja kaubamärk või nimetus; profiili laius mm; profiili kõrgus on 70% tema laiusest; R -- või sõna «RADIAL» --radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, võib jättamärgistamata, B -- või sõnad «BIAS BELTED» --diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv; velje läbimõõt tollides; koormusindeks (tabel 6), sellele näitele vastabkandevõime 580 kg; T -- kiiruskategooria (tabel 5), sellele näitele vastablubatud suurim sõidukiirus 190 km/h; TUBELESS-- lohvita rehv, REINFORCED-- tugevdatud, REGUMMERED-- taastatud; M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmisekstalvel või mudas; valmistamise aeg -- koosneb kolmest numbrist: esimesedkaks tähistavad valmistamise nädalat(25. nädal), viimane aastat (93) jooksval kümnendil;, või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised. M 2, M 3, N 2, N 3, O 2,O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehv peab olemamärgistatud E-reegli nr 54/00 või EMÜdirektiivi 92/23/EEC kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 250/70 R /145 J TUBELESS PSI Leht 81 /

82 , või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: valmistaja kaubamärk; profiili laius mm; profiili kõrgus on 70% tema laiusest; R või sõna «RADIAL» --radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus -- märgistus ei ole kohustuslik; velje läbimõõt tollides või508 mm-s (E-reegel nr 54/00); üksiku rehvi koormusindeks, mis vastab koormusele0 kg, paarisrehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 2900 kg(tabel 6); J -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurimsõidukiirus 100 km/h (tabel 5); L -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus120 km/h, kui üksiku rehvi koormus ei ületa3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormusühele rehvile ületada2757 kg, mis vastab koormusindeksile 143; TUBELESS-- lohvita rehv, REGUMMERED-- taastatud, REGROOVABLE-- süvendatava mustriga; valmistamise aeg: 25. nädalal a; 90 PSI -- koormusele ja kiirusele vastupidamise katsel peabrehvi siserõhk olema vähemalt 90 PSI, misvastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm 2 );, või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised; 3) mootorrataste (L kategooria) ja nende haagiste rehvid peavad olemamärgistatud E-reegli nr 75/00kohaselt: Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 100/80 B S TUBELESS M - S 250, Leht 82 /

83 või USA rehvidel «DOT» Selgitus: valmistaja kaubamärk; profiili laius mm; profiili kõrgus on 80% tema laiusest; velje läbimõõt tollides e 457 mm; koormusindeks, mis vastab kandevõimele206 kg (tabel 6); S -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurimsõidukiirus 180 km/h (tabel 5); TUBELESS-- lohvita rehv; M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmisekstalvel või mudas, MST -- universaalne -- on ette nähtud sõitmiseks teel ja kamaastikul, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, B -- diagonaalne vöötatud rehv, R -- radiaalne koordiniitide paigutus, REINFORCED-- tugevdatud; valmistamise aeg: 25. nädalal a;, või USA rehvidel «DOT»-tüübikinnitusetähised. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõue: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglidnr 30/02, 54/00 ja 75/00), kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks(tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ettenähtule jasõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Tabel 5 km/h Kiiruskategooriatähis Piirkiirus Kiiruskategooriatähis Piirkiirus Kiiruskategooriatähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 Leht 83 /

84 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks B = lubatud suurimmass kg-s A B A B A B A B ) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustritüübiga rehve. Ühe ja samamustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (joonis 50); Leht 84 /

85 Joonis 50. Mustri tüübid (näited): a ja c --maanteemuster, b ja d -- talvemuster (tähistus «M+S», «M.S.»või«M&S»), e -- maastikumuster 4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja jamärgib selle vastavalt eeltoodud näidiselekoos oma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja; 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada M 2, M 3 jan 3 kategooria sõiduki esiteljel/rattal. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 507. Üldnõuded veljele Nõue: 1) peab kasutama sõiduki valmistajapoolt ettenähtud mõõtudega ja ISO (sõiduautod ja nendehaagised), ISO (veoautod, bussid ja nende haagised), ISO ja (mootorrattadja nendehaagised), ISO (motorollerid ja nende haagised), ISO (mopeedid) ja ETRTOvõi UTQG nõuetelevastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise ARK; Leht 85 /

86 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditudja/või ümberehitatud(laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: 5 o kaldega süvapöiaga veljevälisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunasüle 2,0 mm; 15 o kaldega süvapöiaga veljel --radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel±3,5 mm, b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel±5,0 mm; lamepöiaga veljel kõikides suundades:±5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: rehvi nimimõõtmed; valmistaja nimi või kaubamärk; valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); valmistamise järjenumber või kood. Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub; valmistaja nimi või kaubamärk; valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmetetähistus peab olema järgmise näite kohane: kus: velje läbimõõt tollides, x -- süvapöidvelg, 14 x 4J, J -- välisserva kõrgus G (joonis 51), tähe J korral G =17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm.veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G =19,9±0,9 mm, A -- velje laius, D -- velje läbimõõt; Leht 86 /

87 Joonis o kaldega süvapöiagavelg 6) 15 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmetetähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 x 5,25, kus: 17,5 -- velje läbimõõt «D» tollides, x -- süvapöidvelg, 5,25 -- velje laius «A» tollides. Kõikide 15 o kaldega velgede välisserva kõrgus G peabolema 12,7±0,5 mm (joonis 52); Leht 87 /

88 Joonis o kaldegasüvapöidvelg 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olemajärgmise näite kohane: kus: 17,5 -- velje läbimõõt tollides, lamepöidvelg, 6,25 -- velje laius tollides. 17,5 -- 6,25, Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, rismuse, nihikuja joonlauaga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesoleva koodi nõuete punktis 1loetletud normdokumentidemetoodikale. Kood 508. Velgede kinnitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud poltevõi mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kerevälisserva tasandist, peab sellel olema kate, misväldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olemavähemalt 5 mm ja kate ei tohiulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine:TÜ -- vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõue: 1) kui M 1, N 1,O 1 ja O 2 kategooria sõidukil või eritalituse autolkasutatakse naastrehve, peavadnaastrehvid olema sõiduki kõigil ratastel. Kui O 2 kategooriahaagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavadnaastrehvid olema ka haagisel. Kui M 2, M 3, N 2,N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukil kasutataksenaastrehve, peavadühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastusetõttu ollakse sunnitud kasutamavaruratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: rehvis, mille velje läbimõõt on =<13" -- 90; Leht 88 /

89 rehvis, mille velje läbimõõt on =<15" --110; sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõton >15" ; ülejäänud rehvidel ; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erinedarohkem kui 25% võrreldes suurimanaastude arvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M 1, N 1, O 1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatudarohkem kui 1,2 mm ja M 2, M 3, N 2,N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehvidel rohkemkui 1,5 mm. Kasutusesolevatel naastatud M 1, N 1, O 1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkemkui 2,0 mm ja M 2, M 3, N 2, N 3,O 3 ja O 4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatilinetorkejõud ja mass ei ole suuremad kui: M 1 ja O 1 kategooria sõidukil --torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N jamass 1,4 g; N 1 ja O 2 kategooria sõidukil --torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; M 2, M 3, N 2,N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukil --torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni15. aprillini. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitaksenõudeid 1, 2, 3 ja 4 vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel -- vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. Kood 601. Üldnõuded kerele Grupp 6. VEERMIK JA KERE Nõue: 1) M 1 ja N 1 kategooria autode kered, millel juhiiste asub tagapool sõiduki esisilda, peavad tingimusel,et otsasõit toimub koormamata autole eest kiirusega 48,3 km/h, vastamajärgmistele nõuetele: külguksed ei tohi avaneda löögitagajärjel; sõitjate evakueerimiseks peab olema võimalik avadailma tööriistadeta uksi (v.a kõva katuseta autod); esiistmete kohalt ei tohi katuse ja põranda vahelinekõrgus väheneda rohkem kui 10%; armatuurlaua vertikaalse puutepinna ja mannekeeni puusaliigendipunkti (puusaliigendi telje punkt)asukohta esiistmel läbiva vertikaalpinna kaugus ei tohi jäädaväiksemaks kui 450 mm; 2) M 1 ja N 1 kategooria autode kered peavad,tingimusel, et otsasõit toimub koormamata autole tagant,kiirusega km/h, vastama järgmistele nõuetele: külguksed ei tohi avaneda löögitagajärjel; sõitjate evakueerimiseks peab olema võimalik uksiavada ilma tööriistadeta (v.a ilma kõva katuseta autod); 3) N 2 ja N 3 kategooria veoautode kabiini tugevus peabpärast järgnevate jõudude toimet: 1500 kg massiga pendli lööki; katusele mõjuva koormusega, mis on võrdnetäismassiga auto esitelje/telgede koormusega, kuid mitte üle10 tonni; kabiini tagaseinale mõjuv jõud, millepõhjustab mass, mis võrdub 200 kg-ga iga kandevõime tonni kohta; vastama järgmistele nõuetele: iga istme ja kabiini tarindite vahe peab olema piisav, et sinnamahuks keskmist kasvu mannekeen; Leht 89 /

90 vaatamata kabiini vigastustele ja deformatsioonidele, peab kabiinjääma raamile kinnitatuks; ükski uks ei tohi avaneda; 4) veose vedamisel peavad sõitjad olema kaitstud vaheseinaga vms, etvähendada ohtu liiklusõnnetuse korral.veoauto kabiini taga peab olema selline tugi, mis kaitseb liiklusõnnetuse korralkabiini muljumise eest. Veokastisvõi veose vedamiseks ettenähtud ruumis peavad olema veose iseloomulevastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein või kere esisein peab olema vähemalt kabiinilaiune ja kõrgune. Puisteainete veoautolvõib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalamkülgluukidest/seintest. Poolhaagise esiseina vähimkõrgus veokasti põrandast peab olema 1,6 m. Kinnitusvahendid, vaheseinad ja kabiinitagune tugisein peavad taluma jõudu, midapõhjustab veos, millelemõjub kiirendus: sõidusuunas m/s 2 ; külgedele ja taha -- 7 m/s 2 ; üles m/s 2 ; Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: sadulvedukilt, kui selle haakes on tugiseinaga poolhaagis; paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; erivedu teostavalt sõidukilt, mida ei tohi kasutada ilmaeriloata; 5) a või hiljem valmistatud M 1 ja N 1 kategooria autode kere tugevus peab eest otsasõidul vastamaereeglile nr 33/00; tagant otsasõidu korral E-reegli nr 32/02nõuetele; N 1, N 2 ja N 3 kategooria veoautodekabiinide tugevus peab vastama E-reegli nr 29/01 nõuetele. M 2 ja M 3 kategooria busside kerede tugevus peabvastama grupis 9 esitatud nõuetele; 6) kiirestiriknevate kaupade veo refriþeraator ja termostaatilisedfurgoonid, mis on valmistatud a võihiljem, peavad vastama ATP kokkuleppe nõuetele; 7) kõikidel mootorsõidukitel peab olema EMÜ direktiivide77/389/eec ja 96/64/EC kohanepukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit.m 1 kategooria sõidukil, millel puudubkere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema eespool kirjeldatudpukseerimisseade kakere tagaosas; 8) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassistpõhjustatud staatilisele koormusele; 9) M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peabjääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõiduajalkogu juhi vaatevälja ulatuses (vt käesolevate nõuete koodi 607). Tuuleklaasisoojendi jõudlusest peab piisama,et sulatada jää ja kuivatada tuuleklaasi juhipoolne pind 80% ulatuses20 minuti möödudes pärast auto käivitamist,kui auto välispinna temperatuur enne käivitamist oli--18±3 o C; 10) Kõigil M 1 kategooria sõidukitel peab olemasõitjateruumi küttesüsteem, mis täidaks käesoleva koodipunktis 9 esitatud nõudeid. Sõiduki mootori jääksoojustsõitjateruumi kütteks kasutav küttesüsteem peab vastamajärgmistele nõuetele: heitgaasi soojust või mootori jahutusõhu soojustkasutav küttesüsteem ei tohi põhjustada sõitjateruumisisustuse või sõitjate süttimist. See nõue on rahuldatud, kuisõitjateruumi ühegi osa temperatuur ei tõuseüle 80 o C. Sõitjateruumi siseneva õhutemperatuur ei tohi ületada rohkem kui 110 o Cvälisõhu temperatuuri.heitgaasi sisaldus kütteõhus ei tohi ületada selle sisaldust sõidukitümbritsevas õhus; soojusvahetiga küttesüsteem peab rahuldamakõiki eeltoodud nõudeid. Soojusvaheti peab olema tihe jaselle heitgaasi või saastatud õhuga kokkupuutuvad pinnad peavad talumavähemalt 2-baarist ülerõhku; legeerimata terasest heitgaasi soojust kasutava soojusvaheti seintepaksus peab olema vähemalt 2 mm,teistest materjalidest valmistatud soojusvahetid peavad tagama eeltoodugasamaväärse tööea. itudseintega ( peab olema mullideta, poorideta ja tihe) soojusvaheti seinapaksus peab olemavähemalt1 mm; heitgaasi soojust kasutaval soojusvahetil peab olema kergeltligipääsetav, vähemalt 30 mm pikkune,korrosiooni kahjustusi kontrollida võimaldav ala; mootori jahutusõhku sõitjateruumi küttekskasutaval küttesüsteemil ei tohi kütteks kasutatav õhk läbidaküünalde asukohti silindripeas, väljalaskekollektori ühenduskohti jms,kus on võimalik Leht 90 /

91 heitgaasidepihkumine ja sellega kütteõhu saastamine. Kütteks kasutataval õhulpeab olema vähemalt kahekordne kaitsesilindripea ja mootoriploki liitekohast lähtuva võimaliku pihkumise puhuks; mootori jahutusvedeliku soojust sõitjateruumi küttekskasutav küttesüsteem peab olema tihe, ei tohi lekkidaja peab olema kaitstud korrosiooni eest. Märkus. Nõuded M 2 ja M 3 kategooria bussidekeredele on esitatud grupis 9. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt: nõuete kontrollimisel võidakse piirdudavalmistaja/maaletooja sellekohase dokumentaalse kinnitusega võikui valmistaja ei suuda seda, siis viiakse läbi katsetused või kontrollitaksearvutustega vastavalt E-reeglitesnr 29/01, 32/02, 33/00 või grupis 9 esitatud metoodikale; käesoleva koodi nõuete punktis 6 esitatudsõidukite kontrollimine toimub vastavalt ATP kokkuleppemetoodikale; käesoleva koodi nõuete punktis 9 esitatudvaatevälja kontrollitakse vastavalt EMÜ direktiividele77/649/eec ja 90/630/EEC; käesoleva koodi nõuete punktis 9 esitatudtuuleklaasi soojendi kontrollitakse vastavalt EMÜ direktiivile78/317/ EEC; käesoleva koodi nõuete punktis 10 esitatudsõitjateruumi küttesüsteemi kontrollitakse vastavalt EMÜdirektiivile 78/548/EEC. Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõue: 1) a või hiljemvalmistatud M 1 kategooria sõiduauto kere peab rahuldama E-reeglinr 26/02 võiemü direktiivide 74/483/EEC ja 79/488/EEC ning veoauto kabiin E-reegli nr 61või EMÜ direktiivi92/114/eec nõudeid. Bussi kere peab rahuldama grupis 9 esitatud nõudeid; 2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid,pakiraamid ja detailid, mille kõvaduson väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 mteepinnast, sõiduki põrandatasapinnastmadalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõdugakuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi ollateravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivadpõhjustada vigastusi isikutele, kessaavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kuul,Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusestnii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääkskuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktistkõrgemale (joonis 53); Joonis 53. Ø 100 mm kuuli veeretamine ülekerepinnal olevast takistusest 3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.keredetailidel, mille omavaheline kaugusei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm.kaitseraudade otsad peavad olema tagasipööratud selliselt,et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servadeümardusraadiused peavad olemavähemalt 50 mm; Leht 91 /

92 4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelistvälja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel --30 mm. Veoauto uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast väljaulatuda rohkem kui 70 mm, uksenupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi nendedetailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle10 mm, peavad eralduma kerest võipöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel.viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatoriiluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuetepunktid 2 ja 3; 5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peabtema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole japööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olemauputatud; 6) terasplekist servad, nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, onlubatud, kui nende servad on tagasipainutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele; 7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peabolema vähemalt 1 mm; 8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespoolvähemalt 10 mm; 9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala onvähemalt 150 mm 2 ja servade ümardusraadiuson vähemalt 2,5 mm; 10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui30 mm ja servade ümardusraadiusedei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama kapeitlaternad; 11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahekõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm.kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema1 mm või suuremad, kui vahe on väiksemkui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm; 12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatudavälja rõhtsa kere puutepinnagapiiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletudväljaulatuvate osade ümardusraadiusedolema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatudaväljapoole rohkem kui 10 mm,kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasendpeab taluma jõudu ukseavanemise suunas 4,44 kn (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kn(907 kgf). Ukse piida suunas peablukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kn (453 kgf) ja suletult11,11 kn (1134 kgf); 15) a või hiljem valmistatud sõiduautode peavadukselukud vastama E-reeglile nr 11 või EMÜdirektiivile 70/387/EEC. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetel vastavalt E-reegli nr 11/02 või EMÜdirektiivi 70/387/EEC, E-reegli 26/02 või EMÜdirektiivide 74/483/EEC ja 79/488/EEC ja E-reegli 61/00 või EMÜ direktiivi92/114/eec metoodikale. Kood 603. Esi- ja tagakaitseraud Nõue: 1) peab olema valmistaja nõuetekohane, kinnitatud ja korras; 2) M 1 kategooria sõidukil peab vastama E-reeglinr 42/00 ja ISO 2958 (A) nõuetele. Esi- ja tagakaitserauaalumine serv peab asuma teepinnast mitte kõrgemal kui 445 mm ja talumasõiduki pikiteljesuunalist põrget, kuisõiduk liigub kiirusega 4 km/h või põiki põrget, kuisõiduk liigub kiirusega 2,5 km/h kuni 60±5 o nurga all vastutõket. Pärast põrget ei tohi esineda vigastusi võijääkdeformatsiooni; 3) pärast ülaltoodud punktis 2 nimetatud põrkeid peavadfunktsioneerima: valgustus ja signalisatsioon; kapott, uksed ja pagasiruumi luuk; mootor, vedrustus, rooliseade ja pidurid; rehvidel ja velgedel ei tohi olla vigastusi; toitesüsteem ei tohi lekkida; heitgaaside süsteemis ei tohi olla vigastusi. Märkus. M 3 kategooria sõiduki eesmineallasõidutõke (esikaitseraud on allasõidutõkke osa) -- vt koodi 901,N 3 kategooria sõiduki eesmine allasõidutõke -- vt koodi 615. Leht 92 /

93 Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 42/00 ja ISO 2958 (A)metoodikale. Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid Nõue:olemasolu korral peab olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 605. Kere uksealune karp, kerekandevelemendid, raam, astmelauad Nõue: 1) peavad olema terved ja kinnitatud; 2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliitedpragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine:vaatluse ja vasaraga. Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid jakütusepaagi täiteava sulgeseadis Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt valmistaja juhendile ja käesolevatelenõuetele. Kood 607. Klaasid Nõue: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhivaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis olevajuhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peabolema vähemalt 70%. Eeltoodudklaaside katmiseks on keelatud kasutada kilet. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%,peavad sõiduki mõlemalküljel olema koodi 103 nõuetele vastavad tahavaatepeeglid; 2) peavad olema E või e sertifitseeritud; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas eitohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi võimõrade kogumit, nn «päikest»; 4) katmiseks on keelatud kasutada valgustpeegeldavaid materjale. Kontrollimine: 1) TÜ -- valguseneeldumismõõdiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või EMÜdirektiivi 92/22/EEC metoodikale. Kood 608. Klaasipuhasti Nõue: 1) peab töötama, tehessuuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal edasitagasikäikuminutis.kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäikuminutis; 2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegemavähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis; 3) a või hiljem valmistatud sõidukil peavad vastamaeü direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/ECnõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jasekundimõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EÜ direktiivide 78/318/EEC ja94/68/ec metoodikale. Kood 609. Aknapesurid Nõue: 1) peavad toimima; 2) a või hiljem valmistatud pesuvedelikupaagi maht peab olemavähemalt 1 liiter ja tagama vähemaltklaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimiseakna puhastamiseks; 3) a või hiljem valmistatud sõidukil peab aknapesur vastamaeü direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/ ECnõuetele; 4) M 2 ja M 3 kategooria bussidel peab pesuvedelikupaagi maht olema vähemalt 5 liitrit; Leht 93 /

94 5) pesuvedeliku paagi ehitus peab võimaldama lihtsat ja kiiret vedelikutaseme kontrollimist. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EÜ direktiivide 78/318/EEC ja94/68/ec metoodikale. Kood 610. Laternapuhasti Nõue: 1) kui on olemas, siis peab autol olemapesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks.kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema ühe liitrivõrra suurem; 2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternatefotomeetrilised omadused. Töötamisel eitohi seade katta mehhaaniliselt: üle 20% lähitule laterna valgusavast; üle 10% lähitulega mitte ühildatud kaugtulelaterna valgusavast a või hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reeglinr 45 kohast laternapuhastit. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 45/01 metoodikale. Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõue: 1) a või hiljem valmistatudm 1 ja N 1 kategooria sõiduki sisustus peab vastamae-reegli nr 21/02või EMÜ direktiivide 74/60/EEC ja 78/632/EEC nõuetele; 2) armatuurlaua kõigi jäikade osade ümardusraadiused peavadolema >=19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvadnupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega.kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N(37,8 kgf) jõu toimel; 3) N 1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa)olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga, mis talubjõudu, mille põhjustab kauba massile antud kiirendus: sõidusuunas 14 m/s 2 ; külgsuunas 7 m/s 2 ; taha ja üles 10 m/s 2 ; 4) pedaalide asend peab vastama E-reeglile nr 35/00 (joonis 54); A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7 Leht 94 /

95 B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8 Joonis 54. Pedaalide asendid Tabel 7Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54A Suurim Vähim E F G H J Tabel 8 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54B Suurim Vähim E H J ) sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetelevastavalt määratud põlemiskiirus onsuurem kui 100 mm/min. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, joonlaua jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 11/02 või EMÜ direktiivi70/387/eec, E-reegli 17/04 või EMÜdirektiivide 74/408/EEC, 96/37/EC, E-reegli 21/01 või EMÜ direktiivide74/60/eec, 78/632/EEC, E-reeglite29/01, 35/00, 36/03, 52/01 ja ISO 3795 metoodika kohaselt. Kood 612. Istme kinnitus, reguleeritavus ja tugevus Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane jatoimima; 2) kõik istme või selle leeni reguleeritavad asendid peavad olemaautomaatselt blokeeruvad. Istmereguleerimise seadmete käepidemed peavad asuma käepäraselt. Istmeseljatugi ei tohi 373 N m (37,3 kgf m)suuruse jõumomendi toimel ümber paikneda rohkem kui 102 mm,mõõdetuna peatoe kõrgusel; 3) a või hiljem valmistatud M 1 kategooriasõiduki istmete kinnitus peab vastama E-reeglile nr 17/04või EMÜ direktiividele 74/408/EEC ja 96/37/EC. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vasaraga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/04 või EMÜdirektiivide 74/408/EEC ja 96/37/ECmetoodikale. Kood 613. Istme leen ja peatugi Leht 95 /

96 Nõue: 1) M 1 kategooriasõidukil peab olema istme leenile kinnitatav või sellega kokkuehitatud peatugi.leenivähim kõrgus koos peatoega peab olema 800 mm. Eeltoodud kõrguston lubatud vähendada tingimusel, et peatoeja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Üle kaheistmekohaga esiistmel (ühendatud iste) onlubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni; 2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoelolema vähemalt 100 mm,kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm,v.a juhul, mis on toodud käesolevakoodi nõudes 1; 3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäärø 165 mm (joonis 55) oleks kõikides asendites kontaktispeatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoepolstri kõvadus on üle 50 Shore'iühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugipeab olema kogu ulatuses kaetud polstriga; Joonis 55. Peatoe kontrollimine 4) a või hiljem valmistatud M 1 kategooriasõiduki istme leen ja peatoed peavad vastama E-reeglilenr 17/04 või EMÜ direktiividele 74/408/EEC ja 96/37/EC; 5) a või hiljem valmistatud sõidukil (v.a M 1 kategooria) peab peatugi vastama E-reegli nr 25/04 võiemü direktiivi 78/932/EEC nõuetele ja käesoleva koodinõuetes 1, 2 ja 3 toodule. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, joonlaua jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reeglite nr 17/04 või EMÜdirektiivide 74/408/EEC ja 96/37/EC ja E-reegli25/04 või EMÜ direktiivi 78/932/EEC metoodika kohaselt. Kood 614. Korrosioon ja välimus Nõue: 1) praod ja murded peavad olemaremonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui5 cm 2 ja 0,5 m 2 pinnal ei tohi olla selliseidkohti üle kolme. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda sõidukiregistreeritud värvist; 3) eritalituse sõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatudkasutada muudel sõidukitel; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti Vabariigi keeleseadusenõuetele. Kontrollimine:vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 615. Eesmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil a või hiljemvalmistatud N 2 ja N 3 kategooria veoautodel peavad olema E-reeglinr 93/00 kohased eesmised allasõidutõkked. Nõue ei kehtimaastikuautodele (G kategooria) ja sihtotstarbelisteleautodele, kui nende kasutamine muutub allasõidutõkete tõttuvõimatuks; 2) tõke ei tohi asuda kõrgemal kui 400 mm teepinnast; 3) tõkke profiili laius b (joonis 56) ei tohi olla N 2 kategooria autodel väiksem kui 100 mm ja N 3 kategooriaautodel väiksem 120 mm. Leht 96 /

97 Joonis 56. Tõkke profiili laius Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaidservi, servade ümardusraadiused peavadolema vähemalt 2,5 mm; 4) kui tõkke ehitus võimaldab muuta tema asendit auto ees, siis peabselle sõiduasend olema blokeeritav ningvaheasenditesse ja sõiduasendisse tagasi paigutamiseks vajalik jõud ei tohi ollasuurem kui 400 N (40 kgf); 5) tõkke välispind peab olema sile, v.a rõhtne rihveldus jakuni 10 mm tõkke pinnast väljaulatuvadkinnituspoltide ümarpead; 6) tõke peab olema asetatud nii, et selle kaugus auto esiotsa kõigeeesmisest punktist tahapoole rõhttasandisei ületaks 400 mm. Kui tõke asub auto eesmises asendis, siis 160 kn( kgf) jõu toimel ei tohi ta nihkudaesitelje poole rohkem kui 400 mm (joonis 58); 7) tõkke asukoht autol peab vastama pealtvaates joonisel 57kujutatule; Joonis 57. Eesmine allasõidutõke. Vaade ülalt 8) tõkke asukoht külgvaates peab vastama joonisel 58kujutatule; Leht 97 /

98 Joonis 58. Eesmine allasõidutõke. Vaade küljelt.lubatud deformatsioonid. b -- tõkke profiili laius. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 93/00 metoodikale. Kood 616. Külgmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil a või hiljemvalmistatud N 2 ja N 3 kategooria autodel ning O 3 jao 4 kategooria haagistelpeavad olema siin esitatud või E-reegli nr 73/00 või EMÜ direktiivide89/297/eec ja 96/27/EC nõuete kohasedkülgmised allasõidutõkked. Kõigil a valmistatud,üle 3500 kg täismassiga N 2 ja N 3 kategooriaautodel ning O 3 ja O 4 kategooria haagistel peavad olemaohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõutasadulvedukitelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagiselt võisõidukilt, mille kasutamisttõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui100 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandistväljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: N 2 autol ja O 3 haagisel mm; N 3 autol ja O 4 haagisel mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kn (100 kgf)jõu toimel: kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; ülejäänud osadel mitte rohkem kui150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 59, 60 ja61; Leht 98 /

99 Joonis 59. Külgmise allasõidutõkke asukoht autol Joonis 60. Külgmise allasõidutõkke asukohttäishaagisel Leht 99 /

100 Joonis 61. Külgmise allasõidutõkke asukohtpoolhaagisel 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoolepööratud. Ümarpeaga poldi pead võivadulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavadolema ümardatud vähemalt 2,5 mmraadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikudelemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastidjms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- japneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkkedehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldabsõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja ðablooniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 73/00 või EMÜdirektiivide 89/297/EEC ja 96/27/ECmetoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimaliktõestada arvutustega. Kood 617. Tagumine allasõidutõke Nõue: 1) N 2 ja N 3 kategooria autodel ning O 3 ja O 4 kategooria haagistel peab olema siinesitatud või E-reeglinr 58/01 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC, 81/333/EEC ja97/19/ec kohane tagumineallasõidutõke; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohiolla üle 550 mm; ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvivälisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm; tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoolepööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohitööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalikjõud ületada 400 N; 3) 100 kn jõu toimel või 50% sõiduki massistpõhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem 100 kn-st, ei tohitõkke profiili läbipaine ületada 400 mmtõkke kinnitustugede kohal ning 25 kn või 12,5% sõidukimassistpõhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kn) ei tohiläbipaine ületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mmkaugusel tugede vahel sõiduki pikitelje suunas; Leht 100 /

101 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosasuunas kaugemal kui 400 mm. Tõket ei nõuta: pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab võiteeb võimatuks; sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumiseservani tühjal autol ei ületa 550 mm. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 58/01 või EMÜdirektiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC,81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui sedaon võimalik tõestada arvutuslikult. Kood 618. Esitelg. Õõtshoovad Nõue: 1) peab olema kinnitatud; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 619. Tagatelg. Õõtshoovad Nõue: 1) peab olema kinnitatud; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 620. Tugitelg. Hoovad. Tõstemehhanism Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja peab toimima; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid; 3) ei tohi lekkida ja pihkuda. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 621. Vedru Nõue: 1) ei tohi olla murdumisi, pragusid,vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrudelekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olematerved ja omal kohal. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 622. Stabilisaator Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 623. Amortisaator Nõue:peab toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 624. Kere asendi regulaator Nõue:ei tohi pihkuda/lekkida, sõiduki kere ei tohi ollakaldu teepinna suhtes. Kontrollimine:vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Leht 101 /

102 Kood 625. Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonnitäismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmed, v.asõidukid, millesadulale mõjuv koormus ületab kg, peavad vastama E-reeglinr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/ ECnõuetele. N 2, N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD --Closecoupling device) peab vastama E-reeglile nr 102/00 nõuetele. CCDpeab reguleerima automaatselt sadulvedukija poolhaagise kerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel või teekalletel: rõhttasapinnas: püsttasapinnas: ±90 o ±12 o 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt,mis vastab E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi94/20/ EC või ISO 337 nõuetele (joonis 62). Sadulakoormusega üle kg peab haakeseadme veopolt olemaø 89±0,1 mm ja vastama ISO 4086 nõuetele(joonis 63); Joonis 62. Poolhaagise veopolt«ø 50» mm Leht 102 /

103 Joonis 63. Poolhaagise veopolt«ø 90» mm 3) sadulveduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55/00 võiemü direktiivi 94/20/EC nõuetele, v.aø 90 mm veopoldiga haakeseade; 4) veopoldi tugevusnõuded peavad vastama ISO 8716 (E) nõuetele; Pikilõige Leht 103 /

104 Pealtvaade Joonis 64. Haakeseade. Mõõtmed tabelis 9 Tabel 9 Mõõtmed mm A B C D E 51,0 +0,4 =< ,0 --1,0 73,5 +1,0 >=88 Märkus. Joonisel 64 kujutatud haakeseadme ehitus on üksvõimalikest variantidest; 5) Ø 50 mm ja Ø 90 mm veopoldilemõeldud sadulseadme kinnitus auto vaheraamile, montaaþiplaadile võiraami kronsteinidele peab olema ISO nõuetele vastav. Sadulseadmel peabolema 12 ava Ø 17 mm.ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautolevähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mmveopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16(joonis 65); Leht 104 /

105 Joonis 65. Sadulseadme kinnitus vedukautole veopoldipõikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatudkuju; 6 -- poldi ava 6) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongiühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 66ja järgmistele nõuetele: koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgusteepinnast 1400 mm; koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgusteepinnast mm; a või hiljem valmistatud poolhaagisautorongideühendusmõõtmed peavad vastama ISO (E)nõuetele. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel,et autorongi kõrgus ei ületa 4 m. Leht 105 /

106 Joonis 66. Poolhaagisautorongiühendusmõõtmed d=2040 mm -- poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius; l 3 =100 mm -- poolhaagise kere alumise osa vähim kaugusveduki tagaosast; l 4 >=80 mm -- kaugus punkti x läbiva 6 o kaldeall oleva tasapinna ja raadiuse d vahel; x -- punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mmkõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel6 o kaldpinnaga auto pikiteljel; r 3 =2300 mm -- poolhaagise kere alaosa vähimpöörderaadius; =25 o -- poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, milleulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktisveduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha 2 =7 o ; 1=6 o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk ette, mille puhulpoolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 2=7 o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille puhulpoolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 7) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 8) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohiületada 0,5 mm. Kontrollimine: 1) TÜ -- nihiku,mõõdulindi ja vaatlusega; Leht 106 /

107 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 55/00 võiemü direktiivile 94/20/EC ja ISO 337, -1726:89(E), -3842: (E) metoodikale. Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonnisetäismassiga mootorsõidukil peab olema Ø 50 mm veopoldigapüüduriga haakeseadeja see peab vastama E-reeglile nr 55/00 või EMÜ direktiivile 94/20/ECvõi ISO Lubatud on kasutadaø 40 mm veopoldiga püüduriga ISO 8755 haakeseadmeid.nimetatud haakeseadmed ei ole omavahelvahetatavad. N 2, N 3, O 3 ja O 4 kategooriasõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD -- Close-couplingdevice) peab vastama E-reegli nr 102/00 nõuetele. CCD peab reguleerimaautomaatselt vedukauto jaselle haagise kerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel, teekalletel võisõiduki kerede erinevate kõrgustepuhul: rõhttasapinnas: püsttasapinnas: tiisli telje nurk: Täishaagis ±60 o ±20 o ±15 o Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritavahaakeseadmena ning juhi töökohal peab süttimamärgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 67, 68 ja 69; Joonis 67. Vähimad haakeseadme pöördenurgadrõhttasapinnas. 90 o -- tiisli pöördenurksõiduki pikiteljest Leht 107 /

108 Joonis 68. Vähimad haakeseadme pöördenurgadpüsttasapinnas 2) Veopoldi mõõtmed peavad olema: liigendiga püüdurseadmes --Ø 49 +0,16 mm; Joonis 69. Haakeseadme vähim pöördenurkümber sõiduki pikitelje liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatudühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) --Ø 48,7 +0,16 mm; 3) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõtpeab olema 50 +0,3 mm. Tiisli veorõnga mõõtmedpeavad vastama joonisele 70; Leht 108 /

109 Joonis 70. Tiisli veorõnga mõõtmed 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada0,5 mm ja summaarne lõtk -- 2,6 mm.haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olemal=18 mm (joonis 71); Leht 109 /

110 Joonis 71. Haakeseadme tünnvedrude paksus 5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltidepoldiavade läbimõõdud ja nendevahelisedkaugused peavad vastama ISO 3584 nõuetele (joonis 72 ja tabel 10); Joonis 72. Haakeseadme ISO 3584 nõuetele vastavad kinnituspoltideavad Tabel 10Mõõtmed millimeetrites Haagisearvutuslikumassikategooria Haagisearvutuslikmasstonnides A±0,5 B±0,5 C±0,2 D +1,0 --0,5 Poldi mõõt 1 >3, M14 2 > M16 3 > M20 Haagise arvutuslik mass ISO/TR 4114 kohaselt:w M =1,33W R, kus: W M -- haagise arvutuslikmass, W R -- haagise täismass. Haakeseadme kinnitus veoauto raami piimtala külge peabvastama ISO 3584 nõuetele; 6) kuni 3,5 tonnise täismassiga haagise (O 1 ja O 2 kategooria) haakeseade peab olema ühendatav vedukautohaakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on50 --0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt mm (joonis 73).Kuulpoldi kinnitus sõidukile on näidatud joonisel 73 lõigetela--a ja B--B. Kuulpoldi kõrgust teepinnastmõõdetakse täismassiga vedukil; Leht 110 /

111 Joonis 73. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamisemõõtmed 7) haakeseade ja selle kinnitus peab vastama ISO 1103 või EMÜdirektiivi 94/20/EC nõuetele; 8) kõigi haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadmekatkemisel isepidurduvad, peavad olemadubleeritud julgestuskettide või -trossidega; 9) O 1 ja O 2 kategooria haagiselamute tiislite tugevuspeab vastama ISO 7641/1 nõuetele; 10) kui kuni 3,5-tonnise täismassiga haagiselamu või haagiseveokonksu kinnitamiseks kasutatakse ISO 3853nõuetele vastavat äärikut, siis peavad selle mõõtmed olemajoonise 74 kohased; Leht 111 /

112 Joonis 74. Kuni 3,5 t täismassiga haagise võihaagiselamu veokonksu kinnitus autokere või hoidiku külge 11) haakeseadme kinnitus ja tugevus peab vastama ISO 3853 nõuetele; 12) polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliitedkvaliteetsed. Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindi,joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 55/00 võiemü direktiivi 94/20/EC ja standardites ISO1102, -1103, -3584, -3853, ISO/TR 4114, ISO -7641/1 ja esitatud metoodikale. Kood 627. Kesktelghaagisautorongiühendusmõõtmed Nõue: 1) kesktelghaagisautorongi, millehaakeseadmed asuvad vedukauto raamist allpool ning raamitagapõiktalast eespool, ühendusmõõtmed peavad vastama standardiiso 11407:1993 nõuetele. Nõue ei kehtierivedusid teostavatele autorongidele ja muudetava tiislipikkusega haagisele. N 2,N 3, O 3 ja O 4 kategooriasõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD -- Close-coupingdevice) peab vastama E-reeglilenr 102/00 nõuetele. CCD peab reguleerima automaatselt vedukauto ja selle haagisekerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või sõiduki keredeerinevate kõrguste puhul: rõhttasapinnas: püsttasapinnas: tiisli telje nurk: Kesktelikhaagis ±90 o ±10 o ±15 o Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritavahaakeseadmena ning juhi töökohal peab süttimamärgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal; 2) haakeseadme veopoldi kaugus vedukauto kere (kasti) tagaseinani,mõõde A, (joonis 75) peab olemavastav tabelis 11 esitatule. Leht 112 /

113 Joonis 75. Haakeseadme asend Tabel 11Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass(lubatud kaugus A) Mõõde A tolerantsiga Haakeseade peab tagama vedukauto ja haagise kerede kokkupuutumatuse kuni6 o tee pikikalde korral(joonis 75); 3) täismassiga koormatud autorongi haakeseadme vähimkõrgus teepinnast peab olema 425±25 mm(joonised 75 ja 77A); 4) haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes(joonis 76) C min arvutatakse: kus: W -- sõiduki laius mm-s (joonis 76); A -- veopoldi kaugus veduki tagaseinast (joonis 75); S -- vedukauto ja haagisekerede vaheline vähim vahe pöördel(joonised 76 ja 77A). Vähim vedukauto ja haagise kerede kaugus pöördel peab olemas=250 mm. Haagise tiisli vähim pikkus C min peab olema vastavaltkonstruktsiooniklassile (tabel 12): Tabel 12Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass C min Leht 113 /

114 Joonis 76. Kesktelghaagise pööramine veopoldi suhtes 5) kesktelghaagise tiisli mõõtmed peavad vastamajoonisele 77. Veosilmuse mõõtmed peavad vastamastandardile ISO 1102 või E-reeglile nr 55/00 või EMÜdirektiivile 94/20/EC; A. Kesktelghaagise tiisel B. Kesktelghaagise tiisli esiosa Joonis 77. Kesktelghaagise tiisel Leht 114 /

115 6) vedukauto haakeseade peab vastama standardi ISO 1102 või E-reeglinr 55/00 või EMÜ direktiivi94/20/ec nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindi,joonlaua ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt standardite ISO 1102 ja ning E-reeglinr 55/00 või EMÜ direktiivi94/20/ec metoodikale. Kood 628. Ühendusjuhtmed Nõue: 1) vedukautot ja haagist ühendavatejuhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 Vnimipingega elektrisüsteemide puhul ISO 1724 «Tüüp12 N» (normaalne) nõuetele vastavad ning 24 Vnimipingega elektrisüsteemi puhul ISO 1185 «Tüüp24 N» (normaalne) nõuetele vastavad. Pistikutüüp 12 Nja24 N (joonis 78) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja piduritejuhtimise seadmete (kui need on sõidukiehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga.lisaseadmete ühendamiseks peab täiendavaltkasutama 6 ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel ISO 3732 nõuetelevastavaid pistikuid ja pistikupesi «Tüüp12 S» (lisapistik) ning 24 V elektrisüsteemi korral ISO 3731 (E)nõuetele vastavaid pistikuid ja pistikupesi«tüüp 24 S» (lisapistik); Joonis 78. Tüüp 12 Nja tüüp 24 N pistik Joonis 79. Tüüp 12 Sja tüüp 24 S pistik 2) erinevat tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahelvahetatavad, nad erinevad mõõtmete poolest jajuhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmed peavad olema ühendatud vastavaltkäesolevate nõuete tabelitele 13,14, 15 ja 16: Tabel 13 Tüüp 12 N Pistikujala nr Juhtmevärvus Vooluring 1. kollane vasak suunatuli 2. sinine tagaudulatern 3. valge kere («mass») 4. roheline parem suunatuli 5. pruun parem taga- ja küljeääretuli ning numbrituli 6. punane pidurituli 7. must vasak taga- ja küljeääretuli ning numbrituli Tabel 14 Leht 115 /

116 Tüüp 12 S Pistikujala nr Juhtmevärvus Vooluring 1. kollane tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade 2. sinine vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3. valge kere («mass») 4. roheline lisatoide 5. pruun kereühenduse kontrolliks 6. punane võimsa tarviti toide 7. must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) Tabel 15 Tüüp 24 N Pistikujala nr Juhtmevärvus Vooluring 1. valge kere («mass») 2. must vasak ääre- ja numbrituli 3. kollane vasak suunatuli 4. punane pidurituli 5. roheline parem suunatuli 6. pruun parem külje- ja tagaääretuli 7. sinine haagise pidurite juhtimisseadme toide Tabel 16 Tüüp 24 S Pistikujala nr Juhtmevärvus Vooluring 1. valge kere («mass») 2. must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3. kollane tagurdustuli 4. punane toitevool 5. roheline kereühendusega anduri tagasivool 6. pruun lisatoide 7. sinine udutuli 3) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ja selle haagise12 V pingele ettenähtud 13 jalaga pistik ja pistikupesa peavadvastama ISO 11446:1993 nõuetele (joonis 80). Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitadaselleks ettenähtud hoidikusse vältimakspistiku vigastamist. Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17esitatule: Leht 116 /

117 Joonis 80. ISO nõuetele vastav 13 jalaga pistik Tabel jalaga pistik (ISO 11446) Pistikujala nr Vooluring Juhtme ristlõige mm 2 1 Vasak suunatuli 1,5 2 Tagaudulatern 1,5 3 Kereühendus jalgade vooluringile * 2,5 4 Parem suunatuli 1,5 5 Parem tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 6 Pidurituli 1,5 7 Vasak tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 8 Tagurdustuli 1,5 9 Aku vooluring (toitevool) 2,5 10 Süütelukust lülitatav vool 2,5 11 Kereühendus jala 10 vooluringile * 2,5 12 Vedukauto armatuurlaua signaallambi vooluring, 1,5 missignaliseerib haagise haakeseadme ühendatust (peabolema sillatud jalaga 3) 13 Kereühendus jala 9 vooluringile * 2,5 Leht 117 /

118 Märkused. * Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kakskereühendust kolmest. ** Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 võijalaga 7; 4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mmulatuses; 5) pistikupesade asukohad vedukauto taga peavad vastama ISO 4009nõuetele; 6) tarbesõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud15 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama ISO12098 nõuetele -- vt joonis 80a. Joonis 80a. ISO nõuetele vastav 15 jalagapistik Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17aesitatule: Tabel 17a 15 jalaga pistik (ISO 12098) Pistikujala nr Vooluring 1 Vasak suunatuli 2 Parem suunatuli 3 Tagaudulatern 4 Kereühendus 5 Vasak taga- ja küljeääretuled ningtaganumbrituli 1) 6 Parem taga- ja küljeääretuled ningtaganumbrituli 1) 7 Pidurituli 8 Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus 9 Toitevool (+24 V) 10 Piduriklotside kulumise andur Leht 118 /

119 11 Vedruaku rõhuandur 12 Telje tõsteseade 13 Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele 14 Reserv 2) 15 Reserv 2) Märkused. 1) Numbrimärgi tuli peab olema ühendatudkas jalaga 5 või jalaga 6. 2) Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesaspuududa; 7) Veduki ja selle haagise (v.a M 1, N 1, O 1 ja O 2 kategooria sõidukid) blokeerumatu pidurisüsteemi elektrilineühendus peab toimuma ISO 7638:1985 nõuete kohase pistikuga -- vtjoonis 80b; Joonis 80b. ISO 7638:1985 kohane ABS pidurisüsteemipistik Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17besitatule: Tabel 17b ABS pidurisüsteemi pistik (ISO7638:1985) Leht 119 /

120 Pistikujala nr Vooluring Koormusvool A Juhtme vähim ristlõikepind mm 2 1 Elektromagnetventiili «+» 30 1) 6 või 2 2,5 2 Protsessori «+» 2 1,5 3 Protsessori «--» 2 1,5 4 Elektromagnetventiili «--» 30 1) 6 või 2 2,5 5 Hoiatusseade 2 (24 V) 1,5 6 Reserv 2) 7 Reserv 2) Märkused. 1) Suurim lühiajaline vool. 2) Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesaspuududa. Kontrollimine:vaatluse ja kontrollpistikuga. Kood 629. Poolhaagise reguleeritavad toed / tiisli toed Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavadtoimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 630. Täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 631. Varuratta kinnitus Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:vaatluse ja vasaraga. Kood 632. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk, selle sulgur Nõue: 1) põhi ja luugid peavad olematerved ning sulgurid peavad toimima; 2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohisõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkemkui 50 mm; 3) koorma sidumiseks ettenähtud aasade/konksude vähim arv on kuusja need peavad asetsemasümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm.veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksudvõivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast aasast/konksust. Esimene javiimane aas/konks ei tohi ollakaugemal kui 250 mm esi- või tagaseinast; 4) furgoonisiseste aasade/konksude suurim samm on 600 mm ja suurimkõrgus furgooni põrandast on1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei kehti furgoonisisesteleaasadele/konksudele. Furgooni ehitusest jaotstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade/konksude sammu; 5) aas/konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõidukikandevõimest (tabel 18): Tabel 18 Sõiduki kandevõime (t) Põranda või selle tarindilekinnituva kinniti lubatudkoormus (kn) Furgooni seinale või selletarindile kinnituva kinnitilubatud koormus (kn) =< 3,5 5 2,5 > 3,5 =< 6,0 10 5,0 > 6, ) aasad/konksud peavad taluma purunemata vähemalt kahekordsettabelis 18 toodud lubatud koormust, kuikinnitile mõjuva jõu suuna erinevus on seina tasapinnast mitte suurem kui30 o ; 7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormivõi aluspakkudega rungakülgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemaltkahele Leht 120 /

121 aluspakule.külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonitavähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massisttingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspakukandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 8) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alasveose sidumist sõiduki raami, platvormi võiveokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m võivähem, peab olema vähemalt ükskinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma.sidumisvahenditekinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata 20 kn (2000 kgf) jõule; 9) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servagaterasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 10) sõiduki esmasel või ümberehituse järgselregistreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõidukikere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, etsõidukikere, kabiinitagune kaitse,külgtoed, aluspakud, koormakinnituse aasad/konksud, veokast, platvorm jms onvalmistatud vastavaltkäesolevatele nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja joonlauga; 2) TK ja TJV katsetustel arvutusega. Kood 633. TIR kokkuleppele vastav tent/tendikaar/külgtulbad Nõue: 1) peavad olema kindlalt kinnitatud jaterved; 2) tent peab olema valmistatud presendist, plastikuga kaetud võikummeeritud riidest, mis on piisavalt tugevja mitteveniv; 3) mitmest tükist valmistatud tendi tükkide servad peavad olemavolditud üksteise vahele ja õmmeldud kokkukahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusegavastavalt joonisele 81; Leht 121 /

122 Joonis 81. Mitmest tükist kokkuõmmeldud tent 4) kui tendi osade erilise kuju tõttu ei ole võimalik tükkideühendamine nõutud viisil, piisab kui voltidapealmise osa serv ja teha õmblus nagu näidatud joonisel 82 või83. Üks õmblustest peab olema nähtav ainultseestpoolt ja selle õmbluse niidi värv peab selgelt erinema tendi enda materjali jateises õmbluses kasutatud niidivärvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. Leht 122 /

123 Joonis 82. Peale volditud tendiosa lõige, kui tendi erilise kujutõttu ei ole võimalik tükkide ühendaminenõutud viisil (variant A) Joonis 83. Peale volditud tendiosa lõige, kui tendi erilise kujutõttu ei ole võimalik tükkide ühendaminenõutud viisil (variant B) 5) tendi parandused peavad olema tehtud vastavalt joonisele 84, servadpeavad olema volditud üksteisevahele ja kokku õmmeldud kahe nähtava teineteisest vähemalt 15 mmkaugusel asuva õmblusega, kusjuuresseestpoolt nähtava õmbluse niidi värv peab olema erinevväljastpoolt nähtava õmbluse ja tendi enda värvist.õmblused peavad olema tehtud masinaga; Leht 123 /

124 Joonis 84. Tendi parandus Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 634. TIR kokkuleppele vastav tendi kinnitus Nõue: 1) peab olema kindlalt kinnitatud ja aasad,konksud ning rõngad terved; 2) tendi kinnitamiseks ettenähtud aasad/konksud peavad asetsemaveokasti äärtel suurima sammuga 200 mm.kahel pool veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksud võivad olla kuni300 mm kaugusel tugipostil olevastaasast/konksust vastavalt joonisele 85; Leht 124 /

125 Joonis 85. Koorma või tendi kinnitusaasade/konksudeasukohad 3) liugrõngastega tendi kinnitusvarda kronsteinide vahekaugus ei tohi ollasuurem kui 600 mm. Tendikinnitusaasad või koorma sidumiskonksud peavad asuma veokasti külgluugiülaservast vähemalt 250 mmmadalamal (joonis 86). Tendi kinnitus plommitrossiga peab olema joonise 87kohane; Leht 125 /

126 Joonis 86. Liugrõngastega varda kinnituskohad Joonis 87. Tendi kinnitus plommitrossiga Leht 126 /

127 4) tendi luugiga lukustussüsteem on lubatav, kui sellel on vähemaltüks lukustusaas (joonis 88); Kontrollimine:vaatluse ja joonlauaga. Kood 635. Furgoonid Joonis 88. Tendi kinnitus luugiga Nõue: 1) Kere peab olema terve, uksed ja luugidsulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda; 2) ATP nõuetele vastavuse korral peab furgoonile olema kinnitatudsilttõend: ATP APPROVED FOR TRANSPORT OFPERISHABLEFOODSTUFFS APPROVAL NUMBER: [ ]* EQUIPMENT NUMBER: [ ]* ATP MARK: [ ]* VALID UNTIL: [ ]* Silttõendile on märgitud kehtivusaeg. Kui kehtivusaeg on ületatud,peab silttõend olema eemaldatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel ning korralisel ATP kokkuleppe kohaseljärelevaatusel vastavalt ATP lepingumetoodikale. Kood 636. Vahetuskerede veokid Leht 127 /

128 Nõue: 1) trossi-, keti- ja konksuveogavahetuskerede lukustusseade autole peab olema mehhaanilise võihüdraulilise ajamiga (joonised 89, 90 ja 91), mida ei ole võimalik avadajuhusliku või tahtmatu käsitsusega.lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõnimuu väline jõud. Kinnitus peabolema kergesti käsitsetav ning vastu pidama jõule, mida põhjustab kere jaselle koorma mass, kui sellele mõjubkiirendus: ette m/s 2 ; külgedele ja taha -- 7 m/s 2 ; üles m/s 2 ; Sõiduki valmistaja/ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerelelisasildi nagu see on toodud käesoleva lisakoodis 101, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed: kere pikkus, laius ja kõrgus; kere tühimass ja kandevõime; kinnituste ja tugede lubatud tugevused; 2) hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatudmehhaanilise lukustusseadmega.lukustusseadme kinniolek peab olema vaatlusega kergesti määratav; 3) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordsettöökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 4) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordsettöörõhku; 5) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogusüsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peabolema kergesti kontrollitav; 6) süsteemi töörõhu kontrollimiseks peabsüsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsak; 7) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumbatöörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kuikaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainulttööriistaga või ta peab olema plommitav; 8) hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, misei ületaks 1,0 m/s; Leht 128 /

129 Joonis 89. Trossiveoga vahetuskerede veoauto. Vahetuskered veetakseautole trossiga, mahalaadiminetoimub seadme kallutamisega 9) vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m.trossi pikkus ei tohi põhjustada selletakerdumist või keerdumist ümber juhuslike esemete või veoseadme; 10) veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad trossideliikumise ettenähtud suunas; 11) kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mistasakaalustab trosside liikumist, vältimaksvahetuskere kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatabveoseadme töö; 12) trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm; Leht 129 /

130 Joonis 90. Kettveoga vahetuskerede veoauto. Keredemaha- ja pealelaadimine toimub veoketiga 13) kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nendekatkepingest. Ketid ja trossid peavad olemakergesti kontrollitavad kogu ulatuses; 14) kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud kontrollitudtugevusomadustega trosse ja kette; Leht 130 /

131 Joonis 91. Konksuga vahetuskerede veoauto. Vahetuskeredepeale- ja mahalaadimine toimub konksu jaliigendraamiga 15) seisujalgadega vahetuskere kinnitus veoautole peab vastama ISO 1161nõuetele (joonis 92); Leht 131 /

132 Joonis 92. Seisujalgadega vahetuskere 16) a või hiljem valmistatud sõidukil peab olema vahetuskereesiseina vähim kõrgus kere põrandast1,0 m; 17) vahetuskerega veoautol peab olema kabiinitagune tugisein ja see peab vastupidama 1/3 koormagavahetuskere massist tingitud jõule, kui see ei ületa 60 kn. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt erimetoodikale. Kood 637. Kallur ja kassettkallur Nõue: 1) hüdroajami seadmed peavadtaluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävatedeformatsioonideta; 2) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordsettöörõhku; 3) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogusüsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peabolema kergesti kontrollitav; 4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peabsüsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsak; 5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumbatöörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kuikaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainulttööriistaga või see peab olemaplommitav; Joonis 93. Kassettkerega haagise tühjendamine 6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab olema valmistajanõuete kohane; 7) veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada10 kraadi/s; 8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunabõli tagasi paaki, kui veokast on tõusnudüles oma piirasendisse; 9) kalluri veokastil/kerel peab olema tugi või muu mehhaaniline seade,mis võimaldab töötada või hooldadakallurit tõstetud veokasti/kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatudkasti survele, s.t selle toega võibtoestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel nähtavas kohas sellekohanehoiatussilt (joonis 94); 10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldabülestõstetud kastil/kerel minna üle piirasendi, peabselle vältimiseks olema kasti/kere ja auto raami vahele ühendatud tross vms; 11) kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kuikast/kere on üles tõstetud. Märgutulejuures peab olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadavtähistus; Leht 132 /

133 Joonis 94. Veokasti/kere tugi silt hoiatusega,et toestada tohib ainult koormata veokasti 12) üle 6 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokastikallutamine olema tasakaalustatud; 13) üle 10 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokastitahakallutamine olema julgestatudtugijalgadega; 14) kassettkere tõmbamisel vedukauto veokasti või sealt tagasihaagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s; 15) kassettkerega kallurauto kere esisein ja selle külge haagise kerekinnitamise seade peab taluma 1,4 kordasuuremat jõudu, kui seda põhjustab täiskoormaga haagise kassettkere; 16) kassettkerega haagisel peab olema vähemalt ükskäsipiduriga pidurdatav telg. Märkus. Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võibsellele olla asetatud autonoomneelektrivooluallikas tagatulede toiteks selleks ajaks kui haagis on autost lahti haagitud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel erimetoodika kohaselt. Kood 638. Poritiivad Nõue: 1) peavad olema valmistaja nõuetekohased ja kinnitatud; 2) poritiiva tagaosa peab ulatuma vähemalt rattatelje tasandini ja laiusrattatelje tasandil olema vähemaltrehvi laius. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 639. Poripõlled (auto ja autorong täismassiga üle3,5 tonni) Nõue: 1) N 2, N 3,O 3 ja O 4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olemaemü direktiivide 78/549/EEC,91/226/ EEC ja 94/78/EC nõuetele vastavad poripõlled; 2) võib kasutada poripõllesid, kui need on laiemad kui tagarattad(paarisrattad) ja asuvad tagarattapöörlemisteljest mitte kaugemal kui 1200 mm suunaga sõiduki keretagaosa poole; 3) alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest; Leht 133 /

134 4) kui tagatelgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate ratasteveerepindade vahe on >=250 mm,peavad poripõlled paiknema ka nende rataste vahel. Kontrollimine: 1) vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt EMÜ direktiividele 78/549/EEC,91/226/EEC ja 94/78/EC. Kood 640. Paakauto stabiilsus Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgusteepinnast koormata autol ei tohi olla kõrgemal: h g =<0,9b, kush g -- raskuskeskme kõrgus; b -- tagarataste rehvide veereteedevälisservade vaheline kaugus nagu see on näidatudjoonisel 95. Kontrollimine:mõõdulindiga. Joonis 95. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast Kood 641. Mootorratta gondel/tuuleklaas/põlvekaitsed Nõue: 1) mootorratta tuuleklaasi ülaserv eitohi olla ülalpool sõiduasendis istuva juhi silmade kõrgust.kinnise kerega L 5 kategooria sõidukil peavad olema klaasipuhastid,udu eemaldamise seadised (esiklaasiventilatsioon, küte jms) ja klaasipesur; 2) peavad olema terved, töökorras ja kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Grupp 7. MOOTOR Leht 134 /

135 Kood 701. Üldnõuded Nõue: 1) mootorist kütuse,määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei olelubatud; 2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei olelubatud; 3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved; 4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raamiküljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine jaümberehitamine on keelatud, shülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- ja heitgaasideosakeste filtrite äravõtmine, heitgaasidekatalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigileümberehitamine (diislikütuselt -- bensiinile; bensiinilt võidiislikütuselt -- gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise,kütuse keemilise, heitgaaside termilise jmskahjustava mõju eest; 7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt,pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja pooltsellele sõidukile ettenähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ettenäinud erinevate mootorimudelite paigaldamist,on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, millevõimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahuerinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ettenähtust; 8) L kategooria sõiduki mootori võimsus ei võiületada 74 kw ja peab vastama EMÜ direktiivile 95/1/EC. Märkus. Käesoleva koodi nõuete punktides 4, 5 ja 7 toodudümberehitusteks peab taotlema ARK kirjalikuloa ja peab olema läbi viidud sõiduki ekspertiis. ARK võtab ekspertiisitulemuste alusel vastu otsuse sõidukikasutuskõlblikkuse kohta teeliikluses. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel mõõduriistade jm vajalike seadmetekasutamisega. L kategooria sõiduki suurimakiiruse, mootori võimsuse ja pöördemomendi mõõtminevastavalt EMÜ direktiivile 95/1/EC metoodikale. Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile Nõue: 1) toitesüsteemi seadmed peavadolema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, nad peavad olemakorrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest; 2) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattudaheitgaaside torudele või mõnele teisele kõrgetemperatuuriga osale. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/01 ning M 2 jam 3 kategooria sõidukitel lisaks vastavalte-reeglite nr 52/01 ja 36/03 või EMÜ direktiivide 70/22/EEC, 79/490/EECja 97/17/EC metoodikale. Kood 703. Kütusepaak Nõue: 1) M 1 kategooriasõiduki kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist võiplastikust.plastikpaak peab vastama E-reegli nr 34/01 nõudele ja säilitama omatugevuse temperatuurivahemikus --40±2 o Ckuni +53±2 o C ja pidama vastu vähemalt 2 minutitlahtise leegi proovile. N 1, N 2,N 3, M 2 ja M 3 kategooriasõidukite kütusepaagid peavad vastama EMÜ direktiividele 70/221/EEC,79/490/EEC ja 97/17/EC; 2) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistajapoolt ettenähtud kohta jatema poolt ettenähtud viisil; 3) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis.kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi ollakütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütusei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiinivm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaksmahavoolamiseks; 5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku0,03 MPa (0,3 kgf/cm 2 ). Pärast paagi survestamiston paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; Leht 135 /

136 6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustavseade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täispaagist ei tohi kütust välja valgudakiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asudasõitjate- või koormaruumis. Paak peab olematäidetav sõiduki välisküljelt; 9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagitäiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm; 10) l mahutavusega paakide korral peab autol võiautorongil olema kaks vähemalt 2 kg pulber-või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalistlabidas, ämber ja matt tulekustutuseks; 11) autol või autorongil üle 1000 l mahutavusega paak/paagidon keelatud; 12) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud autovõi haagise raamile või kere põhjale. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/01, M 2 jam 3 kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglitenr 52/01 või 36/03 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC,81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale. Kood 704. Veeldatud gaasi toiteseadmed Nõue: 1) a või hiljem valmistatudsõidukil peab mootori veeldatud gaasi toitesüsteem koosnemajärgmistest E-reegli nr 67/00 kohaselt sertifitseeritud seadmetest: veeldatud gaasi paak; paagi armatuur; reduktor ja aurusti; kaitseklapp; voolikud; tankimisotsaku väljaviik; 2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema: ventileeritav tankimisblokk; kütusetaseme näitur; paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade; kaitseklapp (rõhutasandaja); magistraalklapp; kiiruspiirikklapp või klappide blokk, mis sulgub, kui gaasivoolukiirus ületab piirväärtuse; gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud silt järgmiste andmetega: valmistaja kaubamärk; paagi valmistamise järjenumber; maht liitrites; tähistus: töörõhk/kontrollrõhk (näiteks«2,5/3,0 MPa»); märkus: «suurim täitmise aste 80%»; «VEELDATUD GAAS» «LIQUEFIED PETROLEUM GASE» või (LPG) Leht 136 /

137 ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks«83/09»); ametliku tüübikinnitamise tähised: või ; järgmise survestamise kuupäev: ; 4) veeldatud gaasi paagid peavad olema kooskõlas TehniliseJärelevalve Ameti juhendiga nr 26-21S-92 ningiga kahe aasta järel läbinud välise ja sisese ülevaatuse ningveesurveproovi; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi ollakorrosiooni ning vigastusi; 6) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleksotstarbeks on keelatud kasutadatraati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, seebivee japintsliga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 67/00 metoodikale. Märkus. Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamiseltuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatustvõib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 705. Surugaasi toiteseadmed Nõue: 1) a või hiljem valmistatudsõidukil peab surugaasil töötava automootori toitesüsteem koosnemavähemalt järgmistest sertifitseeritud seadmetest: gaasiballoonid; kuluventiil/ventiilid; gaasi kõrgrõhu manomeeter (on ühendatudotseselt balloonidega ja võimaldab kontrollida balloonidetäitumisastet); eelsoojendi; gaasi kõrgrõhureduktor; elektromagnetklapiga gaasifilter; gaasi madalrõhureduktor; gaasi madalrõhu manomeeter; gaasiballoonide armatuur; 2) surugaasi armatuur peab koosnema: ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil); kaitseklapp (rõhutasandaja); kiirusepiirikklapp või klappideblokk; gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) surugaasi gaasiballoonile peab olema märgitud: valmistaja kaubamärk; Leht 137 /

138 ballooni valmistamise järjenumber; ballooni mass kg-s (täpsusega ±0,2 kg); töörõhk MPa-s / veesurveproovi rõhkmpa-s; ballooni maht liitrites (täpsusega ±0,2 liitrit); ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu; järgmise survestamise kuupäev: ; 4) surugaasi paagid peavad vastama Tehnilise Järelevalve Ameti juhendinr 26-21S-92 nõuetele ning läbinudülevaatuse ja veesurveproovi. Legeeritud terasest ja kompositsoonimaterjalist balloonideülevaatus javeesurveproov peab toimuma iga viie aasta järel, süsinikterasest balloonidele-- iga kolme aasta järel; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi ollakorrosiooni ning esinedavigastusi; 6) voolikud peavad otsakute külge olema kinnitatud klambritega. Selleksotstarbeks on keelatud kasutadatraati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, seebivee japintsliga (ülevaatusele esitatud auto gaasiballoonid peavadolema täidetud kuni töörõhuni); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt gaasiseadmete valmistaja ekspluatatsioonijuhendile ja kinnitatudtehnilistele tingimustele. Kood 706. Üldnõuded väljalaskesüsteemile Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi,käesolevate nõuete ja E-reegli nr 59/00 ning EMÜ direktiivide70/157/ EEC ja 96/20/EC kohane; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguseskütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torudevõi paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) heitgaaside toru peab olema suunatud sõiduki taha ja toruotspööratud vasakule sõiduki küljele (vaadatunasõiduki sõidusuunas). Kui toru ots on pööratud üle45 o vasakule, peab selle ots olema pööratud ka rõhttasandistvähemalt 45 o teepinna poole; 4) N 2 ja N 3 kategooria veoautodel võib suunataheitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeimapunkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olemavähemalt 50 mm ulatuses vaba; 5) peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid; 6) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitevahetussummutid peavad vastama E-reeglile nr 59/00 või EMÜ direktiivide70/157/eec, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC nõuetele; 7) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemikõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistuspeab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel; 8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ningpeavad olema piisavaltkorrosioonikindlad; 9) sõiduki müratase ei tohi ulatuda rohkem kui 3 db(a) sellesõiduki tüübile E-reegli nr 51 kohaseltüübikinnitamisel mõõdetud mürataset; 10) sõiduki seisumüra ei tohi ületada selle sõidukitüübile E-reegli nr 51 kohasel tüübikinnitamiselmõõdetudmürataset; 11) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudeltparameetritelt sarnane sõidukivalmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile; 12) väljalaskekollektori ühendusäärikust kuni esimesesummutini jäävas torustiku osas ei tohi heitgaasidevasturõhk ületada rohkem kui 25% seda vasturõhku, mida tekitassõiduki valmistaja poolt paigaldatud summutiselles torustiku osas juhul, kui mootor töötas mõõtmise ajaltäisvõimsusel. Kontrollimine: 1) TÜ --müramõõturi, mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 59/00 või EMÜdirektiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC,92/97/EEC ja 96/20/EC metoodikale. Leht 138 /

139 Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni- jasundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed,- andur,kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased jatoimima; 2) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitevahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E-reegli nr 103/00ja83/03 nõuetele ja EMÜ direktiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja96/20/ec nõuetele; 3) vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E sertifitseeritud javalmistaja peab märkima neile omanimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõidukitööea vältel; 4) sõiduki müratase ei tohi ületada selle sõidukitüübile E-reegli nr 51 kohasel tüübikinnitamiselmõõdetudmürataset; 5) vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui kamuudelt parameetritelt sarnane sõidukivalmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele konverterile; 6) peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust; 7) väljalaskekollektori ühendusäärikust kuni esimesesummutini jääva torustiku osas ei tohi heitgaasidevasturõhk ületada rohkem kui 25% seda vasturõhku, mida tekitassõiduki valmistaja poolt paigaldatud summutiselles torustiku osas juhul, kui mootor töötas mõõtmise ajaltäisvõimsusel; 8) vahetuskatalüütiline konverter peab rahuldama E-reeglinr 51/02, nr 59/00 ja nr 83/03 nõudeid. Kontrollimine: 1) TÜ -- 4-komponendilisegaasianalüsaatori, müramõõturi, mõõdulindi, joonlaua,nihiku javaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 103/00, nr 83/03,nr 59/00 ja nr 51/02 või müratase: EMÜdirektiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC ja saasteainete sisaldusheitgaasides: EMÜdirektiivide 70/220/EEC, 93/53/EEC ja 96/69/EC metoodikale. Kood 708. Katalüsaatorita või -andurita katalüsaatorigaottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainetepiirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peabvastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- spektrograafitüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood anduriga reguleeritava küttesegu koostisegaja katalüsaatoriga ottomootoriga sõidukiheitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peabvastama keskkonnaministri nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- spektrograaftüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 710. Diiselmootori heitgaasi suitsusus Nõue: heitgaaside suitsusus peab vastamakeskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, vastavaltkeskkonnaministri kehtestatud nõuetele; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 711. Müra Nõue:sõiduki seisu- ja sõidumüra peabvastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ --müramõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 712. Raadiohäirete summutid Leht 139 /

140 Nõue: 1) sõidukil peavad olema E-reeglinr 10/01 või EMÜ direktiivide 72/245/EEC, 75/322/EEC ja95/54/ec kohased raadiohäirete summutid; 2) töösooja mitmesilindrilise mootori töötamiselpööretel 1500 min --1 ning ühesilindrilise mootoritöötamisel min --1 ja suurematel pööretel ei tohi väljapingeületada 120 µv/m; 3) tüübikinnitamisel ja toodangu järelevalve katsetustel ei tohiväljapinge ületada tabelis 19 toodud väärtusi.mõõtmise skeem joonisel 96; 4) mõõteantenn peab võimaldama mõõta niivertikaal- kui ka horisontaalpolarisatsioonis sagedust0, MHz, magneetilist komponenti ka sagedustel 0, MHz.Mõõtur peab vastama 1. klassi nõueteleja töötama sagedusalas 0, MHz. Läbilaskeriba laius peabsagedustel 0, MHz olema 9 khz jasagedustel MHz khz. Tabel 19 Sagedusriba (MHz) Väljapinge (µv/m) Joonis 96. Raadiohäirete mõõtmise skeem Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse, raadiohäiretemõõturi ja mõõteantenniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 10/01 või EMÜdirektiivi 72/245/EEC, 75/322/EEC ja95/54/ec metoodikale. Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooriaelektrisõidukid Nõue: 1) a või hiljem valmistatudpeavad vastama E-reegli nr 100/00 nõuetele ja olemae sertifitseeritud; 2) veoakud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditudohtlike gaaside koguneminesõiduki keresse; 3) veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse võivõimsuslüliti (automaatkaitse); 4) osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V(vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema, pealenõutava IPXXB (Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni standardi IEC 529) kohasekaitse, põletust vältiv(näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimaliktööriistadeta eemaldada; Leht 140 /

141 5) juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kuisõiduki jõuagregaat on sisselülitatud ja järgnevajuhtimisvõttega alustab sõiduk liikumist; 6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle kui veoakud ontühjenenud sellisele tasemele, kus veel on võimaliksõidukit kõrvaldada liiklusest; 7) tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui sõidukliigub edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 100/00 metoodikale. Kood 801. Sidur Nõue: 1) käigud peavad lülitumakergelt ja mürata; Grupp 8. JÕUÜLEKANNE 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral eitohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasavedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohilibiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine:proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- jajõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõue: 1) ei tohi lekkida, peavad toimima; 2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel ise välja lülituda. Kontrollimine:vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud,ei tohi vibreerida, kardaani liigendid peavad olematöökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud jatöökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärastradiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine:vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõue: 1) ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 805. Veojõu kontrollsüsteem Nõue: peab toimima. Liikumise alustamisel jakiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes võihalveneda auto juhitavus. Kontrollimine:vaatluse ja katsesõiduga. Kood 806. Mootorratta jõuülekanne Nõue: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olemavalmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Leht 141 /

142 Kontrollimine:vaatlusega. Kood 901. Üldnõuded Grupp 9. LISANÕUDED BUSELE, MILLELUBATUD KIIRUS ON KUNI 90 km/h Nõue: 1) 3,8 m ja kõrgem buss, shkahekorruseline buss, ei tohi ümber minna stabiilsuse katsel kuni 28 o suuruse põikkaldega teel, kui iste- ja seisukohtadel on valmistaja poolt ettenähtudmassiga ballastid. Pagasiruumidpeavad olema tühjad. Kahekorruselise bussi esimesele korrusele sõitjaidasendavat ballasti ei asetata. Kui bussison ette nähtud meeskonna liige, kellel puudub kindel istekoht, asetatakse teda asendav75 kg massiga ballastkorrustevahelise trepi ülemisele astmele 875 mm kõrgusele teise korrusepõrandast. Kütusepaak ja teisedvedelikumahutid (näiteks kere kütteseadmete kütusepaagid, klaasipesuritepaagid, köögi ja tualeti paagid jms)peavad olema täidetud vähemalt 90% oma mahust. Kasutatud vee paak peab olematühi. Bussi stabiilsuskatset võib asendada arvutusega, kasutades selleksjärgnevat valemit: bussi raskuskese ei tohi olla kõrgemal kui: kus: h -- bussi raskuskeskme kõrgus; a-- esisilla rataste rööbe; h = 0,940 [ a + R + (b -- a) d/e], [mm] b-- tagasilla rataste rööbe (paarisrataste korral välimiste ratasterööbe); R-- rehvi laius; e-- telgede vahe; d-- raskuskeskme kaugus esisillast bussi pikiteljel; 2) bussi kere peab vastu pidama tema katusele asetatud ja ühtlaseltpaigutatud bussi täismassile vastavalekoormusele, kuid mitte suuremale koormusele kui 10 tonni; 3) keret peab ümbritsema põrandast kuni aknaraamide alaservaniulatuvas alas võimaluse korral 0,5 mkõrgusele põrandast, esiseinas vähemalt 2,5 mm paksune jaülejäänud osas vähemalt 1,25 mm paksunelehtterasest või selle tugevusele vastavast muust materjalist kaitsevöö. Kuitagaseinas ei ole akent, peab tagaseinaskaitsevöö kõrgus põrandast olema vähemalt 0,8 m. Tagumist kere kaitsevööd ei ole vaja, kui bussi mootor on kere tagaosas.külgmist ja tagumist kaitsevöödpole vaja, kui põrand neis kohtades on teepinnast kõrgemal kui 1,9 m; 4) eesmine allasõidutõke peab tugevuselt, ehituselt ja paigutuseltvastama koodis 617 esitatud nõuetele. Kere eesmise allasõidutõkke vastupanumoment paindele peab olemavähemalt W=10 cm 3 (millele vastabnäiteks U-terasest ribi, mille W=10,66 cm 3 (joonis 97); Leht 142 /

143 Joonis 97. U-terasest ribi 5) tõstetud esiteljega bussi pukseerimiseks peab kere esiotsast=<500 mm kaugusel kere tagaosa suunasolema üks risttala, mis võimaldab bussi esiotsa tõsta; 6) bussi ees ja taga peab olema vähemalt üks veorõngassiseläbimõõduga vähemalt 40 mm ja tugevusega,mis võimaldab vedada täismassiga bussi; 7) vähim lubatud esiteljele/telgedele mõjuv bussi mass %-s peabvastama tabelile 20: Tabel 20 % bussi massist A klass B klass I klass II klass III klass Buss Buss Buss Liigendbuss Buss Liigendbuss Buss Liigendbuss Tühimass Tühimass Bussi täismass arvutatakse: PT = PV + B + VX + Q N; kus: PV -- bussi tühimass (kg) + juht ja teenindav personalà 75 kg; B -- pagasiruumis oleva pagasi mass; arvutatakse 100 kg iga pagasiruumim 3 kohta; VX -- katuse pagasi mass (pakiraami olemasolul), arvutatakse 75 kg igalepakiraami m 2 -le; Q -- sõitja keskmine mass vastavalt tabelile 21; N -- sõitjate üldarv. Leht 143 /

144 Tabel 21 Bussi klass Ühe sõitja mass Q(kg) Ühe sõitja seisupinds sp (m 2 ) A 68 0,125 B 71* Sõitjatel on keelatud seista! I 68 0,125 II 71* 0,15 III 71* Sõitjatel on keelatud seista! Märkus. * Sõitja mass sisaldab 3 kg käsipagasit. Lubatud sõitjate arv ei tohi olla suurem kui: kus: A -- istekohtade arv. Istekohtade hulka arvestatakse ka magamiskohad; S 1 -- seisukohtade üldpind (III klassi bussidel S 1 =0); S sp -- ühe sõitja seisupind; PT -- bussi täismass (kg); PV -- meeskonnaliikmete kogumass (kg); PX -- katuse pagasi mass (kg). Seisjatele ettenähtud põrandapind saadakse, kui bussi põrandapinnaprojektsioonist rõhtpinnale arvestadamaha: juhi töökoha pind -- tagumises äärmisesasendis juhiistme seljatoe tagumisest punktist kuni bussiparempoolse kerevälise tagasivaate peegli keskpunktini ulatuvast mõttelisestjoonest ettepoole jääv pind; trepi astmepealsed ja istmeesised pinnad, mille laius on alla300 mm ja treppide alused pinnad; vahekäigu üle 8% kaldega pinnad; põranda need osad, mille kohal on allpool 1350 mmmingi kereehituslik element; liigendbussi kerede vahelise pöörderingikäetugedest väljapoole jääv pind; kohad, kuhu pole võimalik pääseda, kuimõlemal istmel on sõitjad; kohad, kus põranda ja lae vaheline kõrgus onväiksem kui 1900 mm või alates tagasillast tahapoole jäävadkohad, kus põranda ja lae vaheline kõrgus on väiksem kui 1800 mm; keresisesed nurgad, ukseesised jms, kuhu ei saa asetada esetmõõtmetega mm; II klassi bussil võivad seisukohad asetseda ainultvahekäigus; 8) bussi suurim lubatud sõidukiirus on 60 km/h, kui selles onseisukohad või on istmeid, kus sõitjad asuvadküljega sõidusuunas; 9) süttivat materjali võib bussi sisustamisel kasutada ainult sel juhul,kui see materjal on süttimise eestkindlalt kaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika (näiteksväljalaskesüsteem jms) vaheline vähimkaugus on 100 mm. Süttivaks materjaliks selle punkti mõistes loetakse materjali, mis sellekasutuskoha võimalikus temperatuurisvõib süttida. Bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavaltmääratud põlemiskiiruson suurem kui 100 mm/min. Bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad olemakatsetatud jasertifitseeritud vastavalt EMÜ direktiivile 95/28/EC. Märkus. Enne aastat valmistatud ühekorruselisele bussile ei laienekäesoleva koodi nõuded 3, 4 ja6, kood 902 kogu ulatuses ning koodi 909 nõue 5. Enne1995. a valmistatud kahekorruselisele bussile ei laienelisaks eeltoodule nõue teise korrustevahelise trepi olemasolu kohta (koodi 905nõue 3). Leht 144 /

145 Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel M 2 ja M 3 kategooria bussidel,milles on rohkem kui 22 seisva või istuva sõitjakohta lisaks juhile, vastavalt E-reegli nr 36/03 metoodikale ja M 2 jam 3 kategooria bussidel, milles on 22 javähem seisva või istuva sõitja kohta lisaks juhile, vastavalt E-reeglinr 52/01 metoodikale. Kahekorruselised I,II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele jaemü direktiivile 95/28/EC. Kood 902. Bussi kere ülaosa tugevus Nõue: 1) kere ülaosa tugevus peab vastamae-reegli nr 66/00 nõuetele; 2) bussi kere ülaosa peab olema nii tugev, et bussi ümbermineku ajalja pärast ümberminekut ei tohi kereülaosa ükski punkt asuda madalamal kui see on näidatud joonisel 98(viirutusega piiratud ala). Leht 145 /

146 Joonis 98. Jääkruum sõitjateruumis bussiümberminekul sõitjateruumi püsttelg; 2 -- istmekesktelg; 3 --sõitjateruumi esimene iste; a -- ristlõige; b -- pikilõige; R -- puusaliigendikõrgus Leht 146 /

147 Kontrollimine:TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 66metoodikale. Kood 903. Kirjed ja märgistus Nõue: 1) vajalik informatsioon ohu korraltegutsemiseks peab olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustadetähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne mustääris. Käsiapteegi ja tulekustutaja asukoha sildilpeavad olema punased sümbolid punase äärisega valgel põhjal.lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peabolema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Siltide mõõtmed peavadolema mm (joonis 99); A B. Kerevälise ohulüliti (ka akulüliti) asukoht C Leht 147 /

148 D. Käsiapteegi asukoht E F. Puuetega sõitjale G. Lastega sõitjale Joonis 99. Kirjete näidised Kontrollimine:joonlaua ja vaatlusega. Kood 904. Sisustus (interjöör) Nõue: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitsening peab olema välditud juhi pimestamine salongivalgustusega. Seljataguse kaitse kõrgus peab olema vähemalt 800 mmsõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatumaistme parempoolse servani; 2) juhiistmel ja istmel, mille ees puudub koodis 112 toodud nõuetekohane kaitse, peavad olema turvavööd,v.a bussid, kus on lubatud seisukohad. Turvavöö ja selle kinnitus peab vastamakoodis 112 toodud nõuetele.turvavöö peab olema E või e sertifitseeritud; 3) juhiistet peab olema võimalik reguleerida selliselt, et oleks tagatudjoonisel 100 näidatud vaateväli. Leht 148 /

149 Joonis 100. Juhi vaateväli. A -- püsttasapinnas; B --rõhttasapinnas Joonisel 100B näidatud sektoris 80 o + 80 o võib olla kuni viis nähtavust takistavat eset, kusjuures suurimalaius vasakul pool võib olla kuni 15 o ja paremal pool kuni 20 o.vasakpoolses 20 o sektoris ei tohi olla nähtavusetakistusi, parempoolses 60 o sektoris võib olla üks kuni5 o laiune takistus. Nähtavuse takistuseks ei loetarooliratast, peegleid, klaasipühkijaid ja alla 2 o laiuseid takistusi. Alla5 o laiused takistused kokku loetakse ühekstakistuseks; 4) bussi istmete vahelisest käigust peab läbi mahtuma ðabloon,mille mõõtmed peavad olema: A ja B klassi bussidel vastavalt joonisele 101 ning I, II ja III klassibussidel vastavalt joonisele 102. Leht 149 /

150 Joonis 101. A ja B klassi bussi vahekäigu ðabloon(mõõtmed tabelis 22) Tabel 22Mõõtmed millimeetrites Mõõtmed A B H A klass (1800)* B klass * tagasillast tahapoole Leht 150 /

151 Joonis 102. I, II ja III klassi bussi vahekäigu ðabloon(mõõtmed tabelis 23) Märkused. * Kahekorruselise bussi alumise korruse ðabloonil peabsee mõõde olema 1020 mm. ** kahekorruselise bussi alumise korruse ðabloonil peab seemõõde olema 1800 mm ja ülemise korruseðabloonil mm. Tabel 23Mõõtmed millimeetrites B C I klass II klass III klass Nihutatavate istmete korralvõib vähendada 220 mm-ni Joonis 103. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigumõõtmine, kui istmed asetsevad sõitja näogasõidusuunas Kui ühe- või kahekorruselise bussi istmed on paigutatud nii, et sõitjaistub näoga sõidusuunas, peabjoonisel 102 kujutatud vahekäigu ðablooni olema võimalik nihutadakuni esiistme seljatoeni (joonis 103) ja sealtedasi kilpðablooni (joonis 104) veel kuni 660 mm. Leht 151 /

152 Joonis 104. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigukilpðabloon Joonis 105. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigumõõtmine, kui istmed asetsevad küljega sõidusuunas Kui istmed on paigutatud nii, et sõitja istub sõidusuunas küljega,peab olema ðablooni võimalik nihutadakuni esiistme sümmeetriateljeni (joonis 105). Leht 152 /

153 Joonis 106. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigumõõtmine, kui istmed asetsevad seljaga sõidusuunas Kui istmed on paigutatud nii, et sõitja istub sõidusuunas seljaga, peabolema ðablooni võimalik nihutadakuni esiistme istmepadjani (joonis 106); 5) ukseesisest käigust kuni vahekäiguni ja korrustevahelise trepijuurdepääsuni peab läbi mahtumajoonisel 107 kujutatud kilpðabloon; Leht 153 /

154 Joonis 107. Teenindusuksele ja korrustevahelisele trepilejuurdepääsu ðabloon. * Kahekorruselisel bussilpeab see mõõde olema 200 mm. Mõõde A ontoodud tabelis 24 Tabel 24Mõõtmed millimeetrites A A' A klass B klass I klass II klass III klass Kahekorruselise bussi varuustele juurdepääsu mõõtmetekontrollimise ðabloonid peavad vastamajoonisele 108. Leht 154 /

155 Joonis 108. Kahekorruselise bussi varuustelejuurdepääsu kontrollimise ðabloonid Kahekorruselise bussi varuaknale juurdepääsu kontrollimisekilpðabloon peab vastama joonisele 109. Joonis 109. Kahekorruselise bussi varuaknale juurdepääsukontrollimise kilpðabloon. A -- õhukeseseinalinekilpðabloon varuakna juurdepääsu kontrollimiseks; B -- bussitagaseina varuakna juurdepääsu kontrollimiseðabloon Kahekorruselise bussi vähemalt üks katuseluuk peab asetsema istmevõi sellele sarnase jalatuge asendavaeseme kohal, mis kergendaks luugist väljumist. I ja II klassi kahekorruselisebussi vahekäigu suurim kalle ei tohiületada 8% ja III klassil -- 12,5%; 6) A ja B klassi bussi trepiastmete mõõtmed peavad vastamajoonisele 110; Leht 155 /

156 Joonis 110. A ja B klassi bussi trepiastmete mõõtmed.mõõtmed A ja B peavad vastama tabelile 25 Tabel 25Mõõtmed millimeetrites A B A klass =<360 =<250 B klass =<400 =<350 Ühe- ja kahekorruselise I, II ning III klassi bussi trepi (shkorrustevahelise) mõõtmed peavad vastamajoonisele 111; Joonis 111. I, II ja III klassi busside trepiastmetemõõtmed. Mõõtmed E ja D peavadvastama tabelile 26 Tabel 26Mõõtmed millimeetrites D E I klass =<360 =<250 II klass =<400 mehhaanilistevedrudega=<430 =<350 III klass =<400 mehhaanilistevedrudega=<430 =<350 Leht 156 /

157 7) A, B ja ühe- ning kahekorruseliste I, II ja III klassi busside istmetelaius peab olema vähemalt tabelis 27toodud mõõtmetega (joonis 112) ja istmete vahe ning istmepadjapikkus vähemalt tabelis 28 toodud mõõtmetega(joonised 113 ja 114). Joonis 112. Istme laius. Mõõtmed tabelist 27 Tabel 27Mõõtmed millimeetrites Mõõde A klass B klass I klass II klass III klass F Üksik iste G Ühendatud istmed G Joonis 113. Istmete vahe ja istmepadja pikkus. MõõtmedK, H ja I peavad vastama tabelile 28. I ja mõõde620 on mõõtme H mõõtmise kõrgus. K on istmepadjapikkus Tabel 28Mõõtmed millimeetrites Bussid H I K A, B ja I klass >= (ratta koopal või mootori kattel=<350) >=350 II klass >= (ratta koopal või mootori kattel=<350) >=400 III klass >= >=400 Leht 157 /

158 Joonis 114. Istmete asend vastu jäika vaheseina Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist isepöörduma kokkupandud asendisse. Kahekorruselise bussi istmepadja kohal peab olema vähemalt 900 mmkõrgune vaba ruum. Ülemiselkorrusel võib selle vaba ruumi kõrgus olla vähendatud kuni850 mm-ni; 8) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema vastupidavad ja kergestihaaratavad. Ükski haaratav osaei tohi olla väiksema läbimõõduga kui 20 mm ja suuremaläbimõõduga kui 45 mm. Uste ja istmete käsipuudening rihmade vähim läbimõõt on 15 ja suurim 25 mm.käsipuude kaugus laest või seinast peab olema vähemalt40 mm, uste käsipuudel mm; 9) I ja II klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arvkäsipuid ja rihmu. Igal seisjal peabolema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast.käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse needkäsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mmpõrandast. Iga seisukoha kohta peabolema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemalkui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille äärespuuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrguselpõrandast seinaga rööbiti käsipuud; 10) ukseesised süvendid peavad olema ääristatudkäsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõuetäidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel; 11) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teelseisev sõitja, et astuda bussi.käsipuu peab olema 800 kuni 1000 mm kõrgusel teepinnast või igasttrepiastmest. Käsipuu ei tohi asetsedaesimese trepiastme servast kaugemal rohkem kui 400 mm (kere sisemuse poole); 12) a või hiljem valmistatud I, II ja III klassi busside istmetetugevus ja nende kinnitatus peab vastamaereegli nr 80 nõuetele; 13) istme kinnituse tugevuse määramiseks lähtutaksejõust, mida arvutatakse valemiga F = (5000±50) i njuutonit, kus i on kohtade arv istmeteblokil/istmel; 14) kõik reguleeritavad istme asendid peavad olema iseblokeeruvad; 15) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näogavõi seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidusuunasküljega. Kui bussis on seisukohadvõi sõitja istub küljega sõidu suunas, on bussi lubatud suurimkiirus 60 km/h; 16) köögiseadmed peavad olema selliselt asetatud, et sõitjadoleksid kaitstud hädapidurdamisel või kurvissõitmisel mõjuvate jõudude tõttu väljapaiskuda võivate vedelike, aurude, köögiseadmete jms eest; 17) tualeti vms ruumi uks peab: olema isesulguv ja ei tohi ohustada sõitjat; ei tohi avatult varjata teenindus- või varuukse avamisseadetvõi käepidet; Leht 158 /

159 peab olema varustatud vahenditega ukse avamiseks ohu korralväljastpoolt; ei tohi olla väljast lukustatav selliselt, et teda ei oleksvõimalik avada seest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja IIIklassi bussid eespool esitatud nõuetele. Kood 905. Väljapääsud Nõue: 1) a või hiljemvalmistatud A, B, I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üksteenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral).bussi uksed peavad asuma kereparemal küljel. Varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. Bussi üksuks peab asuma kere esimesespooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avadekesktelgede vaheline kaugus oleks võrdnevähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui juhiruumil ei ole ustsõitjateruumi, peab juhiruumil olema uksmõlemal bussi küljel. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisideleolema avatavad ka käsitsi; 2) teenindususte vähim arv peab olema (tabel 29): Tabel 29 Sõitjate arv A ja B klass I klass II klass III klass 9 kuni kuni kuni kuni üle Liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi bussiesimeses kereosas vähemalt kaksust. Teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas; 3) vähim väljapääsude arv peab vastamatabelile 30: Tabel 30 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõidukiosas Vähimväljapääsude arv 9 kuni kuni kuni kuni kuni kuni 90 8 üle 90 9 Bussi kõik katuseluugid loetakse kokku üheksväljapääsuks. Väljapääsude arv mõlemal bussiküljel, kaülakorrusel, peab olema võrdne. Kahekorruselise bussi ülakorrusel peabolema vähemalt üks väljapääs kas bussiesi- või tagaseinas. Kahekorruselisel bussil loetakse korrustevaheline trepp üheksväljapääsuks. I ja II klassi bussidel, kusülemisel korrusel on rohkem kui 50 või III klassi bussil -- rohkem kui 30sõitjat, peab olema vähemalt kakskorrustevahelist treppi. Üks treppidest võib olla varutrepp; 4) katuseluukide vähim arv peab olema vastavuses tabelile 31: Tabel 31 Sõitjate arv, v.a juht (võisõitjate arv ülakorrusel) Katuseluukidearv 9 kuni 22 1 (lubatud) 23 kuni 50 1 üle 50 2 Ühe katuseluugi korral peab see asuma katuse keskosas, kahekatuseluugi puhul ei tohi nende omavahelinekaugus olla väiksem kui 2 m. A ja B klassi bussidel ei ole katuseluugidkohustuslikud; Leht 159 /

160 5) väljapääsude vähimad mõõtmed peavadolema vastavuses tabelile 32: Tabel 32 Väljapääs Mõõde Aklass Bklass Iklass IIklass IIIklass Märkused Teenindusukseava Kõrgus (mm) Mõõdet võibvähendada100 mm, kui ukselon käetoed Üksiku ukselaius (mm) Kaksikukselaius (mm) Varuukseava Kõrgus (mm) ) Laius (mm) Varuaknaava Pindala (cm 2 ) Avasse Katuseluugi ava Pindala (cm 2 peabmahtuma ) nelinurkmõõtmetega mm Märkus. 1) B klassi buss, mille mass ei ületa3,5 tonni ja sõitjaistmete arv 12 ning igalt istmelt on võimalikmööda vahekäiku takistamatult bussist välja pääsedavähemalt kahest uksest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja IIIklassi bussid eespool esitatud nõuetele. Kood 906. Teenindus- ja varuuks, varuaken ning katuseluuk Nõue: 1) iga teenindusuks, kaasa arvatudkaugjuhtimisega uks, peab olema otse suletav/avatav nii seest kuika väljast. Avamisseade peab asuma selle ukse läheduses, mida ta avab/sulgeb. Kuiuks on lukustatavväljastpoolt, peab see olema igas olukorras kergesti avatav kere seestpoolt. Ei olenõutav, et seade toimiks sõiduajal; 2) ühelüliline, otsetoimiv uks peab kinnituma hingedele nii, et bussiliikumisel, kui uks puudutab teel olevateset (takistust), ta sulguks selle puudutuse toimel; 3) otsetoimiva ukse lukk peab olema kaheastmelise sulgumismehhanismiga; 4) ukse avamise/sulgemise käepide/nupp vms ei tohi asetseda tee pinnastkõrgemal kui 1800 mm; 5) pärast ukse sulgumist ei tohi bussi kerest jääda väljaühtegi trepiastet; 6) kui teenindusukse läheduses asub tualettruumi vms uks, peabteenindusuksel olema seade, mis välistabteenindusukse juhusliku avamise võimaluse. Nõue ei ole kohustuslikkesklukustuvate uste korral, mis lukustuvadkiirusel 5 km/h; 7) mehhaniseeritud teenindusukse avamiseks/sulgemiseks kasutatavadmehhanismid peavad vastamajärgmistele nõuetele: kõigil ustel peavad olema täiendavadavamis-/sulgemisseadmed ohu korral kasutamiseks; sõitjateruumi ukse avamise seade peab asuma ukselvõi sellest mitte kaugemal kui 300 mm ja mittekõrgemal kui 1600 mm esimesest trepiastmest; ukse avamise/sulgemise käepide/nupp peab olemahästi nähtav. Selgesti peab olema märgistatud ukseavamise viis; olema ühe inimese poolt kergesti käsitsetav; kõik avamise/sulgemise seadmed peavad olema kaitstudjuhusliku lülitamise eest ja ühendatud juhiruumisasuva valgus- ning helisignalisatsiooniga; kui bussil on sõitja muljumist vältiv seade, siis peabsee toimima, kui ukse sulgumist takistavaleesemele/sõitjale mõjuv jõud on suurem kui 150 N.Lühiajaliselt lubatakse jõu suurenemist kuni 300 N.Pärast selle jõu ületamist peavad uksed uuesti avanema; kui sõitja muljumist vältiv seade on ukse sulgumisekatkestanud ja uuesti avanud, siis ei tohi ukse uussulgemise katse olla võimalik mujalt kui juhiruumist; Leht 160 /

161 kui bussil on kesklukustusseade, siis peab see hakkama toimimamootori käivitamisel või hiljemalt bussiliikumiskiirusest 20 km/h alates; kui bussil on liikumise alustamist takistav seade, siis võibsee toimida ainult kuni kiiruseni 5 km/h,suuremal kiirusel peab seade olema blokeeritud; 8) isetoimivale teenindusuksele esitatavad nõuded: a) avamissüsteemi töösse lülitumine lisaks nõudes 7 toodule peab avamissüsteemitöösse lülitumine ja blokeerimine (süsteemi väljalülimine)toimuma ainult juhiruumist; kui avamissüsteemi lülitab töösse juht,peab uksel süttima signaallamp; kui avamissüsteemiga ust saabavada väljast, peab selle ukse välisküljel süttima signaallampvõi lülitusnupu sisene signaaltuli ukse juures,kust sõitja soovib siseneda või väljuda; b) avamine avamisnupule vajutades peab sõitja saama signaliseeridajuhile oma valikut, millist ust ta soovib kasutada; kui juht on lülitanud töösseavamissüsteemi, peab sõitja saama valida bussis ukse, millest ta soovibväljuda, vajutades ukse juures olevale nupule; c) sulgemine sulgemisseade peab sulgema ukse automaatselt pärastetteantud aega. Kui sõitja ei ole mingil põhjuseljõudnud siseneda/väljuda, peab sulgemisseade pikendama ukse avatud oleku aega.sulgemisseadmel peavadolema ohutusandurid; uuesti sulguda võivad uksed pärast seda, kuiohutusandurid seda võimaldavad või juht on uuesti töösselülitanud sulgemisseadme; lapsevankriga ja puuetega sõitjatele ettenähtud uksedei tohi sulguda automaatselt; juhil ja sõitjatel peab olema võimalus katkestada usteautomaatset sulgumist, vajutades selleks ettenähtudnupule; uuesti võib uksi sulgeda ainult juht; 9) varuuks: peab olema seest kergesti avatav ja väljastpoolt avatav ainultseisva bussi korral. Väljastpoolt lukustatuduks peab olema seest avatav; ei tohi olla mehhaniseeritud või lükanduks; väline käepide ei tohi olla tee pinnast kõrgemalkui 1800 mm; peab avanema väljapoole ja pöörduma omahingedel vähemalt 100 o. Ukse hinged peavad olema bussi sõidusuunas eesmise piida küljes; kui varuuks asub tualeti vms ukse läheduses, peab see olemasuletav lisalukustusseadmega. See nõue eikehti, kui uks lukustub automaatselt alates bussi sõidukiirusest 5 km/h; 10) varuaken: peab olema avatav väljapoole; peab olema kergesti avatav valmistaja poolt ettenähtudvahenditega nii bussi seest kui ka väljast; peab olema tehtud löögikindlast, ohutust klaasist.keelatud on kasutada lamineeritud klaasi või plastikut; peab olema avatav seest ka siis, kui see on väljast suletud; ülespööratav aken peab olema kinnitiga, misfikseerib ta avatud olekus; Leht 161 /

162 peab olema vähemalt 650 mm kõrgusel, kuidmitte kõrgemal kui 1000 mm akna alusest põrandapinnast,kui aken on hingedel pöörduv. Aken võib olla 500 mmkõrgusel, kui tal on sõitja väljakukkumist vältivkaitse ja akna ava kõrgus ei ületa 650 mm; 11) katuseluuk: peab takistamatult laskma sõitjatel selle kauduväljuda. Välistatud peab olema luugiavasse takerdumine; peab olema kergesti avatav väljast ja seest. Lukustuseolemasolu ei tohi takistada avamist seest selleksettenähtud vahenditega. See nõue ei välista lukustamise võimalustsiis, kui bussis keegi ei viibi; 12) sissetõmbuv trepp (kui see on olemas) peab vastama järgmistelenõuetele: üheaegselt teenindus- või varuukse avanemiseganihkuma kerest välja ja ukse sulgumisel tõmbuma keressetagasi; ei tohi suletud ukse korral ulatuda kerest välja rohkem kui10 mm; avatud ukse ja väljanihutatud trepi korral peavad trepimõõtmed vastama koodi 904 nõudes 6 esitatule; sissetõmbamata trepiga bussiga ei tohi olla võimalikalustada sõitu; peab olema välditud trepi väljanihutaminesõidu ajal. Trepi rikke korral peab see jääma kere sissekokkupandud asendisse, kuid see rike ei tohi segada ukse avanemist/sulgemist; välditud peab olema selle ukse sulgemine, mille trepiastmelseisab 15 kg massiga sõitja. See nõue ei kehtiuksele, mis on juhi nägemisalas; ei tohi põhjustada traumasid peatuses bussi ootavateleinimestele; trepi esiservade ümardusraadiused peavad olemavähemalt 5 mm ja külgservadel vähemalt 2,5 mm; avatud ukse ja väljanihutatud trepi astmed peavad talumaastme keskele asetatud 136 kg raskust koormustja ei tohi läbi painduda rohkem kui 10 mm 272 kg massiga koormusetoimel. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga. Sõitja käe või jala muljumisevältimisekontrollimiseks kasutatakse 300 mm pikkust ja 30 mm paksust ðablooni,mille nurgad on ümardatud raadiusega5 mm; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja IIIklassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 907. Uste ja väljapääsude signalisatsioon Nõue: 1) kui juhil puudub või ei olepiisavat silmsidet bussi teenindusustega (v.a isetoimiv), peavad nendenähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid; 2) mehhaniseeritud ja isetoimival teenindusuksel (v.a esiuks, mille puhulon otsene silmside) peab olemasignalisaator, mis asub juhiruumis ja teatab ukse avatud olekust või sellest, et uksesulgemisel on jäänud piidaja ukse või uste vahele kuni 30 mm laiune vahe; 3) kui mehhaniseeritud ust takistas sulgumast sõitjat jälgiv seade jabussi kiirus on ületanud 5 km/h, peabjuhiruumis lülituma sisse helisignaal; 4) isetoimiva ukse sulgumise takistusest peab juhile signaliseerima kontroll-lamptema töökohal; 5) varuuksel ja -aknal peab olema signalisaator, mis teatab juhile nendelahtiolekust; 6) paiksed sideseadmed peavad võimaldama I ja II klassi bussis peatusteteadustamist ja sõitjail nõudapeatumist või uste avamist/ sulgemist. Kui juhi-, teenindava meeskonna jasõitjateruumi vahel puudub ühendus,on sideseadmed juhi ja meeskonnaga ühenduse pidamiseks kohustuslikud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 36/03 ja 52/01 metoodikale,kahekorruselised I, II ja III klassibussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 908. Mootoriruum/toitesüsteem Nõue: 1) mootoriruum peab olema kaetud kattega,mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivastheliisolatsioonimaterjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näitekslehtterasega); Leht 162 /

163 2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi need ainedkoguneda mootoriruumi, vaid peavad olema juhitud keresteemale tee pinnale; 3) sõitjateruumi kütmiseks ei tohi kasutada heitgaase jms.soojuskandjana on lubatud kasutada ainultvedelikku; 4) kütusepaagi täiteava peab asuma väljaspool keret ja olemauksest eemal: bensiinipaagil mm; diislikütuse paagil mm; 5) täiteava peab asetsema nii, et kütus ei saaks tankimisel valgudamootorile või heitgaaside torule; 6) paak ei tohi asetseda bussi esiotsale lähemal kui 600 mm jatagaotsale lähemal kui 300 mm, külgedeltpeab paak olema kaitstud kogu ulatuses; 7) kütusepaak koos sissevalamise toru, toite- ja tagasivoolutorudega ningkorgiga peab olema katsetatud1 min vältel survestamisega rõhul 0,3 baari; 8) paagil peab olema kaitseklapiga ventilatsioon, mis väldib tuleohtu; 9) paak peab olema kaitstud korrodeerumise vastu; 10) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis; 11) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult jaeemal heitgaaside torudest; 12) kütusevoolikud ja torud peavad olema materjalist, mis talubkütuse- ja õliaurusid, vibratsiooni, voolikusagedast painutamist ning need ei tohi vananemise tõttu puruneda; 13) torude ja voolikute lekkimisel või purunemisel ei tohi kütusvoolata heitgaaside torudele, vaid tal peabolema võimalus voolata maha. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 võiemü direktiivide 70/221/EEC,79/490/ EEC, 81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussidvastavalt eespoolesitatud nõuetele. Kood 909. Elektriseadmed Nõue: 1) aku peab asetsema sõitjate- jajuhiruumist eraldi ning seal peab olema gaase kerest väljajuhtivventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlaltkinnitatud. Kauglülitamisegaakulüliti peab olema võimalikult lähedal aku klemmile ja sellekauglülitusnupp peab asuma juhi käeulatuses. Enneaku lülitit peavad olema toitevooluga ühendatud suunatuled, ohutuled jasõidumeerik. Lubatud on võtta toitevooluenne akulülitit raadiotelefoni, uste avamise või sulgemise mehhanismile jmshädavajalikele seadmetele; 2) ohulüliti peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas javastama järgmistele nõuetele: peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikkukasutamist vältiva kattega ning tema läheduses peabolema selge ja lühike kasutamisjuhis, näiteks «Eemalda kate japööra hoob alla!» koos ingliskeelse tõlkega«remove cover and move lever downwards!»; peab lülitama vooluringist välja vähemaltühe aku klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist(lubatud on jätta sisselülitatuks sisemise avariivalgustuse, keskukselukustuse,sõidumeeriku, tualettruumipuhastusseadme või abikütteseadme vooluring); peab lülitama sisse ohutuled; ohulülitit võib asendada ka akulüliti, kui seevastab ülaltoodud nõuetele; 3) akust lähtuvatel toitejuhtmetel peavad olema kaitsmed. Lubatud onühendada ühtse grupikaitsme allaväiketarviteid, kui nende kogu voolutarvidus ei ületa 16 A. Kaitseid einõuta ottomootori süüteseadmete,generaatori, mootori seiskamise ning käiviti vooluringile; Leht 163 /

164 4) kui maandamata vooluallikate klemmidel oleva pinge ruutkeskmineületab 100 V klemmi kohta, peabnende vooluallikate väljalülitamiseks olema kergesti kättesaadavas kohashästi isoleeritud käsilüliti. Lüliti ei tohikatkestada kohustuslikke välisvalgustus- ja signalisatsioonisüsteemidevooluringe; 5) bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustusevooluringi, millest ühe rikke korral teinepeab toimima edasi. Ühe vooluringina on soovitatav sisse- javäljapääsu valgustuse vooluring; 6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse,temperatuuri kõikumiste,läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumisõli ja kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõikjuhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- jaheitgaaside torudest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja IIIklassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 910. Tulekustuti ja käsiapteegi asukoht Nõue: 1) üks tulekustuti peab asuma juhiläheduses ja teine sõitjate ruumis. Tulekustuti jaoks peab olemanõuetekohaselt märgistatud koht (kood 903), vähimatemõõtmetega mm, samas peab olematulekustuti kasutamisjuhis. Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergestikättesaadavad. Tulekustutilpeab olema siseministri poolt kehtestatud korra kohane silt kasutamise ja kontrollimise kohta; 2) käsiapteegile/apteekidele peab olema nõuetekohaseltmärgistatud (kood 903) koht/kohad, mille maht onvähemalt 7 dm 3. Selle koha vähim mõõde ei tohiolla väiksem kui 80 mm. Käsiapteegis peavad olemasotsiaalministri poolt kehtestatud korra kohased esmaabivahendid ja nende kasutamisjuhend. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja IIIklassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 911. Liigendbuss ja busside pöörderaadius Nõue: 1) keredevahelise lõõtsa jaliigendi ehitus peavad vastama valmistaja nõuetele. Peavad olema tervedja töökorras; 2) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama keredelpöörduda ümber ðarniiri telje rõht- japüsttasandis; 3) liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõigis keredes jakeredevahelises ühenduskäigus (liigendis),treppidel/trepiastmetel, väljapääsudel, sisemisteväljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel ning kõigisõitjatsegada võivate takistuste juures; 4) koormata rõhtsal teeosal seisval bussil ei tohi liigendi põranda jakerede põrandate vahele jääda suurematvahet kui 10 mm; kui mõne silla kõrgus on teiste sildade tasandist15 mm erineval tasandil, võib vahe olla kuni20 mm. Liigendi põranda ja tema poolt ühendatavate kerede põrandatasandite vahe eelkirjeldatud tingimustelei tohi erineda vastavalt üle 20 ja 30 mm. Liigendis peab sõitjateleettenähtud põrandapind olema ümbritsetudkäsipuudega; 5) I, II ja III klassi buss/liigendbuss peab olema võimeline, vastavaltemü direktiivile 97/27/EC, liikumaringis, mille välisraadius on 12,5 m ja siseraadius on 5,3 m. Sise- javälisring moodustavad 7,2 m laiuse koridori(joonis 116); Leht 164 /

165 Joonis 116. I, II ja III klassi bussi/liigendbussi liikumineringkoridoris 6) kui seisva I, II ja III klassi bussi esirattad on pööratud välja12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siisvastavalt EMÜ direktiivile 97/27/EC ei tohi sellest asendist liikuma hakkamiselükski bussi kere punkt väljudakaugemale kui 0,8 m ja liigendbussil 1,2 m kujutletavast vertikaalpinnast,mis ühtis seisva bussi küljega(joonis 117); Leht 165 /

166 Joonis 117. Ühe- ja kahekorruselise I, II ja III klassi bussiliikumise alustamine ringkoridorist. T' -- kereliikumise trajektoori algpunkt; T -- kere liikumise trajektoori lõpp-punkt Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse,katsesõidu, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 36/03 või EMÜdirektiivi 97/27/EC ja E-reegli 52/01metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Grupp 10. LISANÕUDED BUSELE, MILLEL ON LUBATUDSÕITA KUNI 100 km/h («TEMPO100») Kood Üldnõuded Nõue: 1) kuni 100 km/h sõitvaksbussiks võib olla B või III klassi buss. Bussis ei või olla seisukohti.busspeab olema läbinud sellekohase ülevaatuse ja saanud vastava tunnistuse.b klassi buss peab vastama E-reeglinr 52/01 ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36/03 nõuetele; 2) sõidumeeriku mõõtepiirkond peab olema vähemalt125 km/h ja vastama koodi 105 nõuetele; 3) peab olema paigaldatud E-reegli nr 89/00 või EMÜdirektiivi 92/24/EEC nõuetele vastav kiiruspiirik,mis on reguleeritud bussi piirkiirusele 100 km/h; 4) valmistamisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümmeaastat. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse jamõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale. Kood Pidurid Nõue:peavad vastama E-reegli nr 13/09 ja EMÜdirektiivi 88/194/EEC nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, piduristendi, manomeetri ja stopperiga. Kood Rehvid ja veljed Nõue: 1) rehvid ja veljed peavad vastama E-reeglinr 54/00, EMÜ direktiivi 92/23/EEC ja ETRTO nõuetele; Leht 166 /

167 2) peab kasutama bussi valmistaja poolt ettenähtud rehve ja velgesid,mille puhul bussi valmistajagaranteerib bussi juhitavuse säilimise rehvi lõhkemise või äkilisesiserõhu kaotuse korral; rehvi lubatud suurimsõidukiirus peab olema üle 100 km/h; 3) uuesti süvendatud mustriga rehvide kasutamine on keelatud; 4) mustri sügavuse mõõtmistulemuste vastavuskäesolevatele nõuetele (kood 503) peab olema märgitudtunnistusse bussile 100 km/h kiiruse lubamise kohta. Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga. Kood Iste Nõue: 1) iste peab olema polsterdatud, sh leeniülemine serv või peatugi; 2) kõrgus istmepadja pinnast kuni leeni ülemise servani peab olemavähemalt 650 mm, viimasel istmerealvähemalt 560 mm; 3) juhiiste peab olema kaitstud selja tagant võimalike löökideja pealekukkuvate esemete eest (kood 904). Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood Turvavööd Nõue: 1) E-reegli 14/03 või EMÜdirektiivi 82/318/EEC kohaselt kinnitatud turvavööd peavad olemajuhiistmel ja istmetel, mille ees puudub koodis 112 toodud nõuete kohane kaitse; 2) turvavööd peavad olema E või e sertifitseeritud; 3) sõitja nägemispiirkonnas peab olema silt, soovitav piktogramm,turvavöö kohustusliku kinnitamise kohta. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Käsipagas Nõue:pagas peab olema suletud kinnistesse riiulitesse. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Bussi massi ja mootori võimsuse suhe Nõue: bussi iga täismassi tonni kohta peabmootoril olema vähemalt 11 kw võimsust. Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimistunnistusejärgi; 2) TK ja TJV katsetel võimsuse mõõtmise stendiga vastavalte-reegli nr 85/00 või EMÜ direktiivide80/1269/ EEC, 88/195/EEC, 89/491/EEC ja 97/21/EC metoodikale. Kood Tuuleklaasi pesuri paak Nõue:paagi maht peab olema üle viie liitri. Kontrollimine:mõõdunõuga. Kood Kiirust piirav tunnusmärk Nõue:bussi tagaosal peab olema LE nõuete kohanekiirust piirav tunnusmärk «100» ja vastav märgeregistreerimistunnistuses. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Kirjed Nõue:peavad olema Eesti keeleseaduse kohased. Kontrollimine:vaatlusega. Grupp 11. LISANÕUDED TAKSOLE Leht 167 /

168 Kood Takso tunnus Nõue:takso katusel peab olema valdaja rekvisiitidegasisevalgustusega tunnus. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Taksomeeter Nõue:taksol peab olema töökorras ja taadeldudtaksomeeter. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Üldnõuded Grupp 12. SÕIDUKI MÕÕTMED Nõue: 1) M 2, M 3, N jao kategooria mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongidesuurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜdirektiivi 96/53/EC ja 97/27/EC nõuetele.suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatavmootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama Eesti teede-ja sideministri poolt kinnitatud «Suuremõõtmelise ja/võiraskekaalulise autoveo eeskirjale». M 1 kategooria sõidukisuurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜ direktiivi92/21/eec ja 95/48/EC nõuetele; 2) L kategooria sõiduki ja selle haagise suurimadmõõtmed ja massid peavad vastama EMÜ direktiivi93/93/eec nõuetele; 3) järgnevalt antud sõiduki mõõtmed on valmistajapoolt ettenähtud tolerantsivälja ülemised hälbed.tolerantsivälja alumised hälbed on kõik negatiivsed. Auto ja sellehaagise mõõtmete määramine peab toimumaiso 612 kohaselt (joonis 118); Leht 168 /

169 Joonis 118. Sõiduki mõõtmetemääramine Sõiduki pikkus (joonis 118A) auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega ristiolevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures needtasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga; täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtmakoos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antaksesulgudes. Näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtmahaakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kunihaagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peabmõõtma tema pikiteljega risti olevate mõttelistetasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistelekereosadele haagise ees ja taga; poolhaagise pikkust peab mõõtma veopoldi teljestkuni haagise tagumise äärmise osani. See mõõde antaksesulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel. Näiteks (7800). Leht 169 /

170 Sõiduki laius (joonis 118B) peab mõõtma sõiduki pikiteljegarööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena.erandina võivad puutetasapinnast välja ulatuda tahavaatepeeglid, kui need onärapööratavad, külgmisedääretuled, rehvi siserõhu näidikud, suunatuled, elastsedporipõlled, sissetõmbuvad trepiastmed, ratta ketid(libisemist vältivad), teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunudküljed ja TIR plommid ningnende kaitsed. Sõiduki kõrgus (joonis 118C) peab mõõtma teepinna ja koormata sõidukikõrgeima osa rõhtsa puutepinna vahelise kaugusena. Sõiduki baas (joonis 118D) peab mõõtma sõiduki ühel küljelasuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kuivasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi.kui sõidukil on kolm võirohkem baasi, peab alustama nende märkimist esimesest rattast. Esimese javiimase ratta vaheline baas onnendevaheliste baaside summa. Sõiduki rööbe (joonis 118E) tuleb mõõta ühe telje rehvide poolt teepinnalejäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena.paarisrehvidega telgede korral -- rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindadevahelise kaugusena. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood Lubatud suurim pikkus Nõue: 1) mootorsõiduk 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis (tiisli veorõnga keskpunktist kuni kaugeimatagumise osani) 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) 12,00 m; 4) liigendbuss 18,00 m; 5) L kategooria sõiduk 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega (ka tugihaagis- ja kaksikautorong) 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong(reguleeritava pikkusega tiisli puhulpikimas asendis)18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne a ja ei täidanõuet 3 või tema veopoldi telje kauguspoolhaagise esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna onüle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood Suurim laius Nõue: 1) kõik sõidukid (v.am 1 kategooria sõidukid)2,55 m; 2) M 1 kategooria sõidukid2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- jakülmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus onvähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus võiplaat kere vastavuse kohtaatp kokkuleppele, ja kuni 1. jaanuarini aregistreeritavad I klassi liigendbussid 2,60 m; [Nõue 3 on toodud teede- ja sideministri 17. augusti amäärusega nr 46 kehtestatud sõnastuses.] 4) 2-rattalised mopeedid 1,00 m; 5) teised L kategooria sõidukid2,00 m; 6) L kategooria veduki haakes olev O 1 kategooria haagis 1,25 m; 7) O 1 kategooria haagis, mille laius on vähemalt 2,3 m,võib olla laiem teda vedavast vedukautostkuni 0,60 m; 8) teised täis- ja kesktelghaagised võivad olla neidvedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist(esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Leht 170 /

171 Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohiühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või2,60 m. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood Lubatud suurim kõrgus Nõue: 1) kõigil sõidukeil (v.al kategooria sõidukid) 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil2,50 m. Kontrollimine:mõõdulindi võigabariitväravaga. Kood Pöörderaadius Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongidpeavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m jasiseraadius on 5,30 m. Kontrollimine:katsesõiduga. Kood Suurim kaugus Nõue: 1) veduki veokasti esiseinast kunitäishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina jahaagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L -- t = 15,65 m(joonis 119); Joonis 119. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L)võib olla: L = 16,40 m (joonis 120). Joonis 120. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinastkuni täishaagise veokasti tagaseinani Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asumaühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel temapikimas asendis. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood 1207.Autorongi veduki viimase telje ja täishaagiseesimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagiseesimesest teljest (l t ) peab olema: l t >= 3 m(joonis 121). Leht 171 /

172 Joonis 121. Autorongi veduki viimase telje jatäishaagise esimese telje vaheline kaugus Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olemaparalleelsed. Kontrollimine:mõõdulindiga. Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid)mõõtmed ei tohi olla suuremad, kuion toodud koodides 1202, 1203 ja Grupp 13. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRIMASS Kood Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõue: 1) 2-teljeline täis- ja kesktelghaagis-- 18 t (joonis 122); 2) 3-teljeline täis- ja kesktelghaagis t (joonis 123). Joonis 122. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Joonis 123. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimisdokumentidejärgi; 2) TK ja TJV katsetustel kaalumisega. Kood Autorongi lubatud suurim registrimass Nõue: 1) vedukist ja täis- võikesktelghaagisest koosneval autorongil: 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosnevalautorongil 36 t; 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- võikesktelghaagisest koosneval autorongil40 t; 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisesttäis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; Leht 172 /

173 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil: 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosnevalautorongil 28 t; 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosnevalautorongil 40 t; 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisestkoosneval autorongil 40 t; 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jalapikkuste ISO konteinerite veo poolhaagisest, midakasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest võikesktelghaagisest koosneval autorongil(joonis 124): a) poolhaagise telgede vahe korral vähemalt 1,3--1,8 m 36 t; Joonis 124. Tandemtelgede asetus b) poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatudkoormus on 20 t ning sadulveduki veoteljelon paarisrattad ja lubatud suurim registrimass on 18 t ning autorongil kasutatakseõhkvedrusid või nendegavõrdsustatud vedrustust * (joonis 125) 38 t. Märkus. * Õhkvedrustusega võrdsustatakse vedrustus, mille puhulõhkvedrudega kantakse ratastelevähemalt 75% sõiduki massist. Joonis 125. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgedeasetus Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimisdokumentidejärgi ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel kaalumise ja mõõdulindiga. Kood Autorongi koostamine Leht 173 /

174 Nõue: 1) M 1, M 2,M 3 ja N 1 kategooria sõiduki haakes võib vedada kuni2-teljelist O 1 ja O 2 kategooriakesktelghaagiseid ja täishaagiseid, kui: pidurita O 1 kategooria haagise täismass eiületa 0,5 vedukauto täis- või valmistaja poolt lubatud massi; piduriga O 1 ja O 2 kategooriatäishaagise täismass ei ületa vedukauto täismassi või vedukautovalmistajapoolt lubatut. Poolhaagise täismass ei ületa 1,4 korda vedukauto täismassivõi valmistaja lubatut. Massimääramisel valitakse väiksem väärtustest; piduriga O 1 ja O 2 kategooria haagisetäismass ei ületa rohkem kui 15% M 1 G kategooria vedukauto(maastikuauto) täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatut. Massimääramisel valitakse kahesteeltoodust väiksem väärtus; 2) N 2 ja N 3 kategooria veoauto haakes võibvedada: pidurita O 1 kategooria haagist; piduriga O 2 kategooria kesktelghaagist, milletäismass ei ületa vedukauto täismassi; piduriga ühe- või mitmeteljelist poolhaagistvõi O 3 ja O 4 kategooria kesktelghaagist, mille täismassei ületarohkem kui 1,5 korda vedukauto täismassi; piduriga täishaagist, mille täismass ei ületarohkem kui 1,4 korda vedukauto täismassi; piduriga täishaagist, mille täismass ei ületarohkem kui 2,0 korda vedukauto täismassi, kui auto kõik teljedon veoteljed. Märkus. Poolhaagise massi määramisel arvestatakse ainult massi sedaosa, mis koormab poolhaagisetelge/telgi; 3) vedukauto võimsuse suhe autorongi täismassi peab olemavähemalt 5 kw tonnile; 4) vedukauto peab olema võimeline viie minuti vältel viiskorda alustama liikumist 12% teekaldega tõusul; 5) L kategooria sõidukite haakes võib vedada piduritao 1 kategooria haagist, mille täismass ei ületa0,5 korda veduki tühimassi. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue:ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud täismass ja ületada: 2-teljelisel mootorsõidukil 18 t; 3-teljelisel mootorsõidukil 25 t; 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad jakasutatakse õhkvedrustust või sellegavõrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad jaühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 26 t; 4-teljelisel 2 juhtteljega mootorsõidukil 31 t; 4-teljelisel 2 juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel onpaarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust võisellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad jaühegi telje koormus ei ületa9,5 t 32 t; 3-teljelisel liigendbussil 28 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood L kategooria sõiduki lubatud suurimtühimass Nõue:ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud ja ületada: kolmerattalisel mopeedil 270 kg; neljarattalisel mopeedil 350 kg; kolmerattalisel mootorrattal (elektrisõidukil ei arvestataveoakude massi) 1000 kg; sõitjateveo neljarattalisel mootorrattal400 kg; neljarattalisel veomootorrattal (elektrisõidukil ei arvestataveoakude massi) 550 kg; Leht 174 /

175 kaherattalisel L kategooria sõidukil -- ei tohiületada valmistaja poolt määratut. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood L kategooria sõiduki lubatud suurimkandevõime** Nõue:ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud ja ületada: kolmerattalisel mopeedil 300 kg; neljarattalisel mopeedil 200 kg; kolmerattalisel veomootorrattal 1500 kg; kolmerattalisel sõitjateveo mootorrattal300 kg; neljarattalisel veomootorrattal 1000 kg; neljarattalisel sõitjateveo mootorrattal200 kg. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega vastavalt EMÜ direktiivile 93/93/EEC. Märkus. ** Vastavalt EMÜ direktiivile 93/93/EEC on suurim, valmistajapoolt teatatud kandevõime sõidukitäismassi ja tühimassi vahe, kusjuures sõiduki tühimasskoosneb: veoseta sõiduki massist, mille: -- kütusepaak on täidetud kütusega*** 90% valmistajapoolt ettenähtud mahust; -- valmistaja poolt sõiduki normaalseks kasutamiseksettenähtud varustusest (tööriistadest, pagasiveoseadmest, tuuleklaasist, juhi ja sõitjate kaitsevahenditest jms); sõiduki juhi arvutuslikust massist (75 kg). *** NB! Sõiduk, mille mootor töötab: a) õli ja kütusesegul -- siis arvestatakse tühimassi arvutamiselkütusesegu massiga; b) eraldi paakides olevatel kütusel ja õlil, siis arvestataksetühimassi arvutamisel kütuse massiga, kuid õlimass lisatakse sõiduki tühimassile. Kood Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõidukibaasist Nõue:4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurimregistrimass tonnides võib olla kuni viiekordne vedukiesimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületatakäesolevate nõuete koodi 1304nõudeid. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Grupp 14. SÕIDUKI LUBATUD SUURIMREGISTRITELJEKOORMUS Kood Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue:üksikul mittevedaval teljel 10 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402.Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagiseteliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d < 1,0 m 11 t; telgede vahekaugusel 1,0 =< d <1,3 m16 t; telgede vahekaugusel 1,3 =< d <1,8 m18 t; telgede vahekaugusel d >= 1,8 m 20 t. Leht 175 /

176 Joonis 126. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus.f -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1403.Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagiseteliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugus d =< 1,3 m 21 t; telgede vahekaugus 1,3 < d =< 1,4 m 24 t. Joonis 132. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus.f -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Kood Veotelje lubatud suurim registrikoormus Nõue:üksikul veoteljel 11,5 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood 1405.Mootorsõiduki kaheteljelise telikulubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d < 1,0 m 11,5 t; telgede vahekaugusel 1,0 =< d < 1,3 m 16,0 t; telgede vahekaugusel 1,3 =< d < 1,8 m 18,0 t; paaristelgede vahekaugusel 1,3 =< d < 1,8 m, kui veoteljel onpaarisrattad ja õhkvedrustus võisellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad jaühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 19,0 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi või kaalumisega. Leht 176 /

177 Kood Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus Nõue: 1) sõiduki veotelje võiveotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassistpõhjustatud koormusest; 2) sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi ollaväiksem kui 20% sõiduki täismassist põhjustatudkoormusest. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Grupp 15. TÄIENDAVAD NÕUDED EESTISREGISTREERITUD RAHVUSVAHELISES LIIKLUSESOSALEVALE SÕIDUKILE Kood Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevalesõidukile Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevadsõidukid peavad vastama kõigile eespool toodud nõuetele; 2) rahvusvahelisele autoveole lubatud üle 3,5 t kandevõimegavõi üle 6 t registrimassiga veoauto ja buss (v.asihtotstarbeline auto, mis ei ole ette nähtud sõitjate või veoste veoks)ei tohi olla vanem kui 15 aastat. Alates1. jaanuarist a peab esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutuselevõetav buss, mis on valmistatud enne1991. a, omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit sellekohta, et mootori heitgaaside kahjulikeainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või EL direktiivi 88/77/EECnõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 võiel direktiivi 84/424/EEC nõuetele; 3) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tuuleklaasil ei tohi ollapragusid ja nn «päikest»; 4) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud janende märgistus, varustus ja tehnoseisundpeavad vastama ADR nõuetele; 5) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATPnõuetele; 6) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETRnõuetele. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega. Kood Pidurid Nõue: kõikidel õhkpidurigasõidukitel peab olema 2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodudnõuetele. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Eesti Vabariigi tunnusmärk Nõue: 1) peab olema Eesti Vabariigi standardikohane ja kinnitatud nähtavale kohale sõiduki tagaosal; 2) peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt40 m kauguselt; 3) tunnusmärgile on keelatud kanda või juurde lisada muudsümboolikat. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Registreerimismärgid Nõue:sõidukil peavad olema Eesti Vabariigiregistreerimismärgid. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Nõuded bussile Nõue: 1) rahvusvahelistel vedudel osalevad bussidpeavad vastama E-reeglite nr 36/03 või 52/01 nõuetele a või hiljem valmistatud kahekorruselised bussid peavad vastamaeelpool toodud nõuetele; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema vähemalt kaks ust, neistvähemalt üks peab olema teenindusuks.sõitjate arvule vastav uste üldarv, asukohad ja mõõtmed peavadvastama koodi 905 nõuetele; 3) I, II ja III klassi bussi sõitjate arvule vastavväljapääsude arv, asukoht ja mõõtmed peavad vastamakoodi905 nõuetele. Leht 177 /

178 Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi jaðabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekutkontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemikontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood Ohutu buss Nõue:peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele jaomama vastavat tunnistust. Kontrollimine: TÜ -- valmistaja tõendi olemasoluja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootorinumbrile. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavaltkäesolevate nõuetega vastava osavõi süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood «Roheline veoauto» («GreenLorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatudnõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 33(EURO-1) toodud piirväärtusi; Tabel 33g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldusheitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NO X 9,0 Kübemed Võimsus =<85 kw0,7 Võimsus >85 kw0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületadavalmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 34 toodudpiirväärtusi; Tabel 34dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus =<150kW 78 Võimsus >150 kw 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 db(a). Kontrollimine: TÜ -- valmistaja tõendi olemasoluja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootorinumbrile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavaltkäesolevate nõuetega vastava osavõi süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatudnõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 35toodud («EURO 2») piirväärtusi; Tabel 35g/kW h Kahjulikaine Kahjuliku aine sisaldusheitgaasis CO 4,0 HC 1,1 NO X 7,0 Kübemed Võimsus >=85 kw 0,15 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületadavalmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 36 toodudpiirväärtusi; Tabel 36dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus =<150kW 78 Võimsus >150 kw 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 db(a); 6) auto ja tema haagise rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt2,0 mm. Leht 178 /

179 7) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 73 või EMÜdirektiivi 89/297/EEC kohane külgmineallasõidutõke; 8) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 58/01 võiemü direktiivi 70/221/EEC ja selle muudatuse81/333/ EEC kohane tagumine allasõidutõke; 9) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 6/01 või EMÜdirektiivi 76/759/EEC kohased ohutuled; 10) autol peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 11) autol peab olema EMÜ direktiivi 3821/85 ja selle muudatuse3688/92/eec kohane sõidumeerik; 12) autol peab olema E-reegli nr 89 või EMÜ direktiivi92/24/eec kohane kiirusepiirik; 13) autol ja selle haagisel, kooskõlas koodi 116 nõuetega, peavadolema E-reegli nr 70 kohased suuresõiduki tunnusmärgid; 14) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 13/09 võiemü direktiivide 71/320/EEC, 74/132/ EEC,75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC kohased ABS pidurid; 15) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 79/01 võiemü direktiivi 70/311/EEC ja sellemuudatuse 92/62/EEC kohased juhtimisseadmed; 16) valmistaja andmete silt peab olema hästi loetav ja nähtav ningkindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalikeemaldada silti seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi võimõne muu toimingu käigus. Silt peabolema loetav kogu sõiduki tööea vältel ja vastamakäesolevate nõuete koodis 101 toodud nõuetele; 17) ülejäänud sõiduki osadele võisüsteemidele kehtivad käesolevas eeskirjas esitatud nõuded. Kontrollimine: 1) TÜ -- valmistaja tõendiolemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootorinumbrile ning tootja sildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekutkontrollitakse vastavalt käesolevaeeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtudmetoodikale; 2) TÜ peab toimuma vastavalt EMÜ direktiivis 96/96/EC esitatudmahus ja nomenklatuuris. Sõidukitehnoülevaatus on kehtiv 12 kuud. Grupp 16. LISANÕUDED OHTLIKE VEOSTE VEOSÕIDUKILE Kood 1601.Ohtlike veoste veo sõidukitehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavadolema märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavadvastama käesoleva grupi nõuetele ja lisaks eespool toodud käesoleva lisanõuetele ning «Ohtlike veoste riigisiseseautoveo eeskirjale» või ADR kokkuleppele. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse vaatluse jamõõdulindiga. Paakautosid vaadatakse üle, kui neil onolemas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud kehtiv kasutusluba; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesolevatele nõuetele ja vajaduselkoostöös Tehnilise JärelevalveAmetiga. RAHVUSVAHELISED NORMDOKUMENDID 1. ISO standardid ja «Nõuded sõidukile» vastavusnendele Lisandus A «Nõuded sõidukile»juurde ISO number ISO nimetus ISOlevastavgrupp«Nõuetessõidukile» 337 Sõiduk. Auto poolhaagise Ø 50 mm veopolt. Põhiningpaigaldamismõõtmed 6 javahetatavus 612 Sõiduk. Auto ja haagise ning vedukauto mõõtmed. Terminid 11 jamõisted 1102 Vedukauto. Täis- ja kesktelghaagise Ø 50 mm veopoldigahaakeseade 6 Leht 179 /

180 1103 Sõiduk. Kerghaagis ja haagiselamu. Kuulpoldiga haakeseade.mõõtmed 6 jaiseloomustus 1185 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja 6 pistikupesa24 Vpingele. Tüüp 24 N (normaalne) 1724 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja pistikupesa 6 6 ja12 Vpingele. Tüüp 12 N (normaalne) 1726:1989 (E) Sõiduk. Vedukauto ja poolhaagise sadulhaakeseade. Vahetatavus Sõiduk. Vedukauto ja haagise vahelised õhkpiduri 6 ühendusvoolikud.vahetatavus 2958 (A) Sõiduautode välised kaitseseadmed. (Esi- ja tagakaitserauad) Riigi nime kood Sõiduk. Haakeseadme paigaldamine veoauto tagumisele 6 põiktalale(piimtalale) 3731 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja 6 pistikupesa24 Vpingele. Tüüp S (lisaseadmetele) 3732 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja 6 pistikupesa 6 ja12 Vpingele. Tüüp S (lisaseadmetele) 3779:1983 (E) Sõiduk. Sõiduki identifitseerimisnumber (VIN). Sisu 1 ja struktuur 3780 Sõiduk. Rahvusvaheline valmistajakood (WMI) Sõidukite, agro- ja metsatraktorite ning masinate sisustuse tulekindlus Sõiduk. Tüübid, terminid ja mõisted Lisandus K (DIN ) 3842:1984 Sadulhaakeseadme paigaldamise mõõtmed Kerghaagise ja haagiselamu kuulpoldiga haakeseadme 6 katsetamine (E) Sõiduauto rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid (meeterseeria) (E) Sõiduauto rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed (meeterseeria) Elektrikontaktide pistikupesade asukohad vedukauto taga Sõiduk. Sõiduki identifitseerimisnumber (VIN). 1 Asukoht ja kinnitus 4086 Sõiduk. Poolhaagise sadulvedukautoga ühendamise 6 haakeseadmeø 90 mmveopolt. Põhimõõtmed, asetamine ja vahetatavus /TR 4114 Sõiduk. Haagiselamu ja kerghaagis. Kuulpoldi staatiline koormus Veoauto ja bussi rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid (meeterseeria) Veoautode ja busside rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed (meeterseeria) 5 Leht 180 /

181 (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 1. osa. Kõigi seeriaterehvid (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 2. osa. Rehvid seeriast 100,90, 80,70 ja (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 3. osa. Veljed rehvideleseeriast 100,90, 80, 70 ja Mopeedi rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid (E) Mopeedi rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed Motorollerid. Rehvid ja veljed (4" kuni 12"). 1. osa. Rehvid Motorollerid. Rehvid ja veljed (4" kuni 12"). 2. osa. Veljed Veduki ja selle haagise (v.a M 1, N 1, O 1 jao 2 kategooria sõidukid) ABS süsteemipistikupesa ning pistik Sõiduk. Kerghaagis ja haagiselamu. 1. osa. Tiisli pikkuse arvutus 8716:1988 (E) Tarbesõiduk. Poolhaagise veopoldi tugevuse katse 8755 Veoautod. Ø 40 mm veopoldiga kesktelg- ja täishaagisehaakeseade 11407:1993 Tarbesõiduk. Vedukauto ja kesktelghaagise haakeseade M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ja haagise13 ühendusjalaga, 12 V pistikupesa ningpistik Tarbesõiduki ja selle haagise 15 ühendusjalaga 24 V pistikupesaning pistik E-reeglid ja EÜ direktiivid ning «Nõudedsõidukile» vastavus nendele E-reegel / Algversioonja Reegli nimetus parandusteseerianumber viimaseparandusekuupäev Vastav EMÜdirektiiv Vastavgrupp«Nõuetessõidukile» R 1/ R2 kategooria hõõglambiga 74/347/EEC76/761/EEC 2 asümmeetrilisevalgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern R 2/ Asümmeetrilise valgusjaotusega 76/761/EEC76/762/EEC 2 lähi- ja/või kaugtulelaternas kasutatav hõõglamp R 3/ Mootorsõiduki ja selle haagise 76/757/EEC97/29/EC 2 helkurid R 4/ Auto (v.a mootorratas) ja selle 76/760/EEC97/29/EC 2 haagiseregistreerimismärgi valgusti R 5/ Euroopa asümmeetrilise 2 Leht 181 /

182 R 6/01 R 7/02 R 8/04 R 9/05 R 10/01 R 11/02 R 12/03 E 13/09 valgusjaotusega auto lamplatern(«sealed Beam» -- SB) Mootorsõiduki ja selle haagise 76/759/EEC89/277/EEC 2 suunatuled Mootorsõiduki (v.a mootorratas) 76/758/EEC89/516/EEC97/30/EC 2 ja selle haagise äärejapidurituled Halogeenlambiga (H 1, H 2, H 3, 2 HB 3,HB 4, H 7, H 8 ja/võih 9 ) asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtulelatern Kolmerattalise sõiduki müra 89/235/EEC Sõiduki tekitatud raadiohäired 72/245/EEC75/322/EEC95/54/EC Sõiduki uste kinnitus ja lukud 70/387/EEC Juhi kaitsmine sõidukis 74/297/EEC91/662/EEC 3 rooliseadme löögi eest M, N ja O kategooria sõiduki pidurdamine 71/320/EEC74/132/EEC75/524/ EEC79/489/EEC85/647/ EEC88/194/EEC91/422/EEC R 14/ Turvavöö 76/115/EEC90/629/EEC96/38/EC 6 R Otto- ja diiselmootori gaasilised 70/220/EEC88/77/EEC 7 saasteained.ottomootori võimsuse mõõtmine. Sõiduki kütusekulumõõtmine R 16/ Sõiduki juhi ja täiskasvanud 77/541/EEC82/319/EEC90/628/ EEC 6 sõitja turvavööd jaturvaseadmed R 17/ M 1 kategooria sõiduki istme kinnitus ja peatoed 74/408/EEC96/37/EC 6 R 18/ Sõiduki 74/61/EEC95/56/EC ärandamisvastane 3 seade R 19/ Udulatern 76/762EEC 2 R 20/ Mootorsõiduki halogeenlambiga (H 4 ), 2 asümmeetrilisevalgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern R 21/ Sõiduki sisustus 74/60/EEC78/632/EEC 6 R 22/ Mootorratta ja mopeedi juhi ja sõitja motokiiver ningnäokate 1 4 Leht 182 /

183 R 23/ Mootorsõiduki ja selle haagise tagurduslatern 77/539/EEC97/32/EC 2 R 24/ Ametlikult kinnitatud ühtsed 72/306/EEC89/491/EEC 7 tingimused:1. diiselmootori nähtavad saasteained 2. diiselmootori autole asetamine 3. diiselmootoriga auto nähtavad saasteained 4. diiselmootori võimsuse mõõtmine R 25/ Sõiduki (v.a M 1 kategooria) 78/932/EEC 6 näoga sõidusuunas istmegakokkuehitatud või sellele kinnitatavad peatoed R 26/ Sõidukist väljaulatuvad 74/483/EEC79/488/EEC 6 osad R 27/ Ohukolmnurk 1 R 28/ Mootorsõiduki helisignaal 70/388/EEC 1 R 29/ Veoauto kabiinis asuvate isikute 6 kaitse R 30/ Mootorsõiduki ja selle haagise 92/23/EEC 5 rehvid R 31/ Mootorsõiduki asümmeetrilise 2 valgusjaotusegahalogeenlamplatern (HSB) R 32/ Sõiduki kere tugevus tagant 6 otsasõidul R 33/ Sõiduki kere tugevus eest 6 otsasõidul R 34/ Sõiduauto 95/28/EC tuleohutus 6, 7 ja 9 R 35/ Pedaalide asukohad 6 sõidukis R 36/ Suur ühissõiduk 9 R 37/ Ühtsetele tingimustele 2 vastavates mootorsõidukilaternates kasutatavad hõõglambid Leht 183 /

184 R 38/ Mootorsõiduki ja selle haagise 77/538/EEC89/518/EEC 2 tagaudulaternad R 39/ Spidomeeter ja selle paigaldamine mootorsõidukile 75/443/EEC97/39/EC 1 R 40/ Ottomootoriga mootorratta 7 heitgaasid R 41/ Mootorratta müra 78/1015/EEC87/56/EEC89/235/ EEC 7 R 42/ Sõiduki esi- ja tagakaitseraud 6 R 43/ Sõiduki ohutu aknaklaas 92/22/EEC 6 R 44/ Laste turvaseadmed 1 sõidukis R 45/ Mootorsõiduki laternapuhasti 6 R 46/ Mootorsõiduki tahavaatepeegel 71/127/EEC88/321/EEC 1 R 47/ Ottomootoriga mopeedi heitgaaside saasteainete sisaldus 7 R 48/ Sõiduki valgustus- ja 76/756/EEC89/278/EEC91/663/ EEC97/28/EC 2 valgussignalisatsiooni seadmedning nende asetus R 49/ Diiselmootorite ja diiselmootoriga sõidukite 88/77/EEC91/542/EEC 1. ja2. aste 7 heitgaasidesaasteainete sisaldus R 50/ Mopeedi, mootorratta ning nendega võrdsustatudsõiduki esimesed ja tagumised ääre-, pidurijasuunatuled ning numbrituli 2 R 51/ Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki müra 70/157/EEC84/424/EEC92/97/ EEC96/20/EC R 52/ Väike ühissõiduk 9 R 53/ Mootorratta valgustus- ja 93/92/EEC 2 valgussignalisatsiooniseadmeteasetus R 54/ Tarbesõiduk 92/23/EEC 5 (commercial vehicle) ja selle haagise rehvid R 55/ Autorongi haakeseade 94/20/EC 6 R 56/ Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern 2 7 Leht 184 /

185 R 57/01 R 58/ Mootorratta ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern Tüübikinnituse ühtsed nõuded: I. tagant allasõidutõkkele; II. allasõidutõkke paigaldamisele; 70/221/EEC79/490/EEC81/333/ EEC97/19/EC 2 6 III. sõiduki tagaosa kaitsele R 59/ Vahetatavad 70/157/EEC84/424/EEC92/97/ summutisüsteemideec96/20/ec 7 ja nende vahetatavadosad R 60/ Kaherattalise mootorratta 93/29/EEC 3 ja mopeedi juhtimisseadmed,juhtimisja kontrollseadmete ning indikaatoritemärgistamine R 61/ Tarbesõiduki kabiini 92/114/EEC 6 tagaseinast eespool asuvatestpindadest väljaulatuvad osad R 62/ Mootorratta juhtrauaga 93/33/EEC -- mootorsõiduki kasutustõkis R 63/ Mopeedi müra 7 R 64/ Sõiduki ajutiseks kasutamiseks 92/23/EEC 5 mõeldud varuratas R 65/ Eritalituse mootorsõiduki 2 hoiatustuli R 66/ Suure ühissõiduki kere ülemise osa 9 tugevus R 67/ Veeldatud naftagaasil 7 töötava auto eriseadmed R 68/ Auto suurima kiiruse mõõtmine -- R 69/ Aeglase sõiduki ja selle haagise 1 märk R 70/ Suure ja raskesõiduki 1 märk R 71/ Agrotraktori juhi vaateväli -- Leht 185 /

186 R 72/ HS 1 halogeenlambiga mootorratta asümmeetrilisevalgusjaotusega lähi- ja kaugtule esilatern 2 R 73/ Veoauto, selle haagise ja poolhaagise 89/297/EEC96/27/EC 6 külgmisedallasõidutõkked R 74/ Mopeedi valgustusseadmed 2 ja valgussignalisatsioon R 75/ Mootorratta õhkrehv 5 R 76/ Mopeedi kaugja lähitulega esilatern 2 R 77/ Mootorsõiduki seisutuli 77/540/EEC 2 R 78/ L kategooria sõiduki pidurdamine 93/14/EEC 4 R 79/ Sõiduki rooliseade 70/311/EEC92/62/EEC 3 R 80/ Suure ühissõiduki 9 istmete tugevus ja kinnitus R 81/ Külghaagisega või ilma selleta mootorsõiduki juhtrauakülge kinnitatud tahavaatepeegel 80/780/EEC80/1272/EEC 1 R 82/ Mopeedi halogeenhõõglambiga esilatern 2 R 83/ Sõiduki saasteainete sõltuvus 70/220/EEC93/59/EEC96/69/EC 7 kasutatavastmootorikütusest R 84/ Sisepõlemismootoriga 80/1268/EEC sõiduki -- kütusekulumõõtmine R 85/ Sisepõlemismootoriga 80/1269/EEC M ja N 7 kategooria sõidukimootori efektiivvõimsuse mõõtmine R 86/ Agro- ja metsatraktorite valgustusjavalgussignalisatsiooni 78/933/EEC -- seadmed R 87/ Mootorsõiduki päevasõidutule 2 latern R 88/ Kaherattalise sõiduki reflekteeriv rehv -- R 89/ Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: 92/6/EEC92/24/EEC 1 ja9 Leht 186 /

187 I. sõiduki suurima kiiruse piiramine II. ametlikult kinnitatud ühtsetele tingimustele vastavakiiruspiiriku asetamine sõidukile III. kiiruspiirik R 90/ Mootorsõiduki ja selle haagise piduriklotsikate R 91/ Mootorsõiduki ja selle haagise külgmised ääretuled R 92/ Mootorratta heitgaaside summutisüsteemid R 93/ Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: I. eesmine allasõidutõke II. eesmise allasõidutõkke paigutamine autole III. eesmise allasõidutõkkega sõiduk R 94/ Juhi ja sõitjate kaitse eest -- otsasõidul R 95/ Juhi ja sõitjate kaitse küljelt -- otsasõidul R 96/ Agrotraktori heitgaaside -- saasteainete sisaldus R 97/ Häiresüsteemid 1 R 98/ Gaaslahenduslambiga põhilatern 2 R 99/ Gaaslahenduslambid 2 R 100/ Akudel töötavad M ja 7 N kategooria elektrisõidukid R 101/ M 1 ja 93/116/EC 7 N 1 kategooria sõidukite CO 2 emissioon ja kütusetarbimine R 102/ Automaatse reguleerimisega haakeseade 6 ja 12 Leht 187 /

188 R 103/ M 1 ja N 1 kategooria sõidukite 70/157/EEC84/424/EEC96/20/EC 7 vahetatavadkatalüütilisedkonverterid R 104/ Mootorsõiduki triip- ja kontuurhelkurmärgised 2 3. Euroopa erilepingud ja teised normdokumendidning «Nõuded sõidukile» vastavus nendele Lepingu võinormdokumenditähis Jõustumise aeg Nimetus Vastav grupp«nõuetessõidukile» ADR Genfi «Ohtlike veoste rahvusvahelise 1 autoveoeuroopa kokkulepe» AETR Genfi «Rahvusvahelisel autoveol töötava 1, 9 ja 15 sõidukimeeskonna tööalane Euroopa kokkulepe» EMÜ direktiiv3821/85/ EEC Sõidumeerik 1, 9 ja 15 ATP «Kiireltriknevate toidukaupade veo 6 ja 12 erisõidukitegenfi kokkulepe» Viini «Teeliikluse konventsioon» SÕIDUKI MÕÕTMED JA MAS Lepingu võinormdokumendi tähis Jõustumiseaeg Nimetus Vastavgrupp«Nõuetessõidukile» EMÜ direktiiv85/3/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv86/360/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv86/364/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv88/218/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv89/338/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv89/461/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv91/60/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv92/7/eec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv92/21/eec Nõuded M 1 kategooria 12, 13 ja14 sõidukite massile,mõõtmetele jaehitusele EMÜ direktiiv96/53/ec Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja14 EMÜ direktiiv97/27/ec Nõuded sõiduki massile ja mõõtmetele 12, 13 ja14 ROHELISED JA OHUTUD VEOAUTOD Lepingu võinormdokumenditähis Jõustumise aeg Nimetus Vastavgrupp«Nõuetessõidukile» CEMT/CM (91) Euroopa Transpordiministrite 12, 13 ja14 Leht 188 /

189 konverentsi otsus sõidukimõõtmete ja masside kohta CEMT/CM (91)26FINAL Euroopa Transpordiministrite konverentsi otsus sõidukimõõtmete ja masside kohta 15 CEMTCS/TR (95)4FINAL Euroopa Transpordiministrite Nõukogu otsus roheliseveoauto kohta 15 CEMTCS (96) Euroopa Transpordiministrite 15 Nõukogu otsus ohutu veoautokohta CEMTCS (97)20FINAL Euroopa Transpordiministrite 15 konverentsi otsus rohelise jaohutu veoauto kohta CEMTCS (97)20FINAL Euroopa Transpordiministrite 15 konverentsi otsuse projektohutu bussi kohta Kahekorruseline buss 9 ÜRO/ECE Sisetranspordikomitee eeskiritrans/wp.29/r.668 SIHTKASUTUSEGA EMÜ DIREKTIIVID Lepingu võinormdokumenditähis Jõustumise aeg Nimetus Vastavgrupp«Nõuetessõidukile» EMÜ direktiiv70/156/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki Koguulatuses ja sellehaagise tüübikinnitusele EMÜ direktiiv70/221/eec Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Koguulatuses EMÜ direktiiv70/222/eec Tagumise registreerimisnumbri koht Koguulatuses EMÜ direktiiv76/114/eec Valmistaja silt Koguulatuses EMÜ direktiiv77/143/eec Sõiduki tehnoülevaatus Koguulatuses EMÜ direktiiv77/389/eec Puksiirtrossi või tiisli kinnituseks ettenähtud Koguulatuses haakeseade EMÜ direktiiv77/649/eec M 1 kategooria sõiduki juhi Koguulatuses vaateväli EMÜ direktiiv78/315/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki Koguulatuses ja sellehaagise tüübikinnitusele EMÜ direktiiv78/316/eec Sõiduki armatuurlaua sümbolid Koguulatuses EMÜ direktiiv78/317/eec Tuuleklaasi soojendusseade (defroster) Koguulatuses EMÜ direktiiv78/318/eec M 1 kategooria sõiduki Koguulatuses klaasipuhastid ja pesurid EMÜ direktiiv78/507/eec Valmistaja silt Koguulatuses EMÜ direktiiv78/547/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja sellehaagise tüübikinnitusele Koguulatuses Leht 189 /

190 EMÜ direktiiv78/548/eec M 1 kategooria sõiduki Koguulatuses sõitjateruumiküttesüsteem EMÜ direktiiv78/549/eec Ratta poripõlled Koguulatuses EMÜ direktiiv79/490/eec Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Koguulatuses EMÜ direktiiv80/1268/ M 1 kategooria sõiduki kõigi Koguulatuses EEC mootoritüüpidekütusetarbimine EMÜ direktiiv85/3820/ EEC Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR) Koguulatuses EMÜ direktiiv85/3821/ EEC Sõidumeerik Koguulatuses EMÜ direktiiv87/358/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki Koguulatuses ja sellehaagise tüübikinnitusele EMÜ direktiiv87/403/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki Koguulatuses ja sellehaagise tüübikinnitusele EMÜ direktiiv88/449/eec Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv89/392/eec Koguulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritaksekäsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, misväldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid,laadimisseadmed, surveanumad,tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad,patsiendigakokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (pren1756-1) EMÜ direktiiv89/459/eec Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri Koguulatuses sügavus EMÜ direktiiv90/630/eec M 1 kategooria sõiduki juhi Koguulatuses vaateväli EMÜ direktiiv91/225/eec Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv91/226/eec Ratta poripõlled Koguulatuses EMÜ direktiiv91/328/eec Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv91/368/eec Koguulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritaksekäsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, misväldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid,laadimisseadmed, surveanumad,tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad,patsiendigakokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (pren1756-1) EMÜ direktiiv92/6/eec Kiiruspiirik Koguulatuses EMÜ direktiiv92/7/eec Sõiduki mõõtmed ja massid Tühistatud EMÜ direktiiv92/21/eec M 1 kategooria sõiduki Koguulatuses mõõtmed ja massid EMÜ direktiiv92/24/eec Kiiruspiirik Koguulatuses EMÜ direktiiv92/53/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki Koguulatuses ja sellehaagise tüübikinnitusele EMÜ direktiiv92/55/eec Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv92/61/eec Liikmesriikide ühtsed nõuded 2- ja 3- Koguulatuses rattalisemootorsõiduki tüübikinnitusele EMÜ direktiiv92/3688/ EEC Sõidumeerik Koguulatuses EMÜ direktiiv93/29/eec ja 3-rattalise mootorsõiduki Koguulatuses juhtimisseadmete jamärgutulede märgistamine EMÜ direktiiv93/31/eec rattalise mootorsõiduki seisutoed Koguulatuses Leht 190 /

191 EMÜ direktiiv93/32/eec rattalise mootorsõiduki sõitja käepide Koguulatuses EMÜ direktiiv93/33/eec rattalise mootorsõiduki kasutustõkis Koguulatuses EMÜ direktiiv93/34/eec L kategooria sõiduki valmistaja silt Koguulatuses EMÜ direktiiv93/44/eec Koguulatuses EMÜ direktiiv93/68/eec Koguulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritaksekäsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, misväldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid,laadimisseadmed, surveanumad,tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad,patsiendigakokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (pren1756-1) EMÜ direktiiv93/91/eec Sõiduki armatuurlaua sümbolid Koguulatuses EMÜ direktiiv93/93/eec ja 3-rattalise mootorsõiduki mõõtmed ja Koguulatuses mass EMÜ direktiiv93/94/eec ja 3-rattalise mootorsõiduki registreerimismärgikinnituskoht Koguulatuses EMÜ direktiiv93/116/eec M 1 kategooria sõiduki kõigi mootoritüüpideco 2 emissioon ja kütuse tarbimine Koguulatuses EMÜ direktiiv94/53/ec Sõiduki armatuurlaua sümbolid Koguulatuses EMÜ direktiiv94/55/ec Ohtlike veoste maanteevedu Koguulatuses EMÜ direktiiv94/68/ec M 1 kategooria sõiduki Koguulatuses klaasipuhastid ja pesurid EMÜ direktiiv94/78/ec Porikaitsepõlled Koguulatuses EMÜ direktiiv94/451/ec Sõidumeerik Koguulatuses EMÜ direktiiv95/001/ec ja 3-rattalise mootorsõiduki suurim Koguulatuses kiirus,pöördemoment ja võimsus EMÜ direktiiv95/28/ec Suure ühissõiduki interjööris kasutatava Koguulatuses materjalituleohutus EMÜ direktiiv95/48/ec M 1 kategooria sõiduki Koguulatuses mõõtmed ja massid EMÜ direktiiv95/56/ec Sõiduki kasutustõkis Koguulatuses EMÜ direktiiv95/2479/ec Sõidumeerik Koguulatuses EMÜ direktiiv96/38/ec Istmete tugevus ja nende kinnitamine sõidukis Koguulatuses EMÜ direktiiv96/86/ec Ohtlike veoste maanteevedu Koguulatuses EMÜ direktiiv96/96/ec Tehnoülevaatus Koguulatuses EMÜ direktiiv97/19/ec Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Koguulatuses EMÜ direktiiv97/21/ec Mootori võimsuse mõõtmine Koguulatuses EMÜ direktiiv97/836/ec EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi aastakokkuleppega SÕIDUKI KATEGOORIAD Lisandus B «Nõuded sõidukile»juurde Leht 191 /

192 A. M ja N kategooria sõidukid(autod) Autod jaotatakse kategooriatesse: M kategooria -- sõiduautod ja bussid; N kategooria -- veoautod ja vedukautod. vastavalt «Ühisotsusele sõiduki ehituse kohta»r.e.3 M kategooria sõidukidjaotatakse täismassi jasõitjate arvu järgi: M 1 kategooria sõiduk -- sõiduauto, milles ei oleüle üheksa istekoha (sh juhi koht), kusjuures selle kere võibolla kinnine, lahtine või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja pagasiruumimõõtmed on väiksemad kui N 1 kategooria sõiduki veoseruumi või veokasti vähimadmõõtmed; M 2 kategooria sõiduk -- üle üheksasõitjakohaga (sh juhi koht) buss, mille täismass ei ületa 5 t; M 3 kategooria sõiduk -- üle üheksasõitjakohaga (sh juhi koht) buss, mille täismass on üle 5 t; Liigendbuss -- M kategooria buss, mille kaks või enam keret onliigendiga ühendatud, võimaldades sõitjateltakistuseta liikuda ühest kerest teise. Bussid jaotatakse kereehituse ja sõitjate arvu järgi klassidesse: A klass -- üle üheksa, kuid mitte üle23 sõitjakohaga (sh juhi koht), milles on ka seisukohad; B klass -- üle üheksa, kuid mitte üle23 sõitjakohaga (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad; I klass -- üle 22 sõitjakohaga linna- või lähibuss,milles on ka seisukohad; II klass -- üle 22 sõitjakohaga kaugbuss, milles on lubatudseista vahekäigus; III klass -- üle 22 sõitjakohaga reisibuss, milles puuduvadseisukohad. Märkus. Busside jaotus IRU nõuete kohaselt sõidumugavuseklassideks -- vt lisandus D. N kategooria sõidukidjaotatakse: N 1 kategooria sõiduk -- veoauto, mille täismass eiületa 3,5 t (maastikuautod 2,0 t). Sõitjateruumis ei tohiolla üle kahe istmerea ja sõitjateruum peab olema eraldatud veoseruumistvaheseinaga. Kere võib olla kinnine(furgoon), madel või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja peab vastamajärgmistele tingimustele: kinnise veoseruumi maht on üle 2 m 3 jaselle sisekõrgus on üle 1000 mm; kinnise veoseruumi ja veokasti kogupikkus on auto pikiteljelüle 1500 mm; veokasti sisepikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm; esimese ja teise istmerea seljatugede vaheline kaugus peab olemavähemalt 650 mm, kuid mitte üle850 mm; Märkus. Kinnise kereosa sisekõrgust mõõdetakse600 mm kaugusel külgseinast ja laiust auto tuuleklaasialaserva kõrgusel. Veoseruumi maht saadakse eeltoodud mõõtetulemuste: pikkuse, laiuse jakõrguse korrutisena. N 2 kategooria sõiduk -- veoauto ja vedukauto, milletäismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12,0 t; N 3 kategooria sõiduk -- veoauto ja vedukauto, milletäismass on üle 12,0 t. G kategooria sõidukid(maastikuautod) jaotatakse: M 1 G ja N 1 G kategooria sõiduk -- maastikuauto, milletäismass ei ületa 2,0 t, millel on rohkem kui üksveotelg või roomikvedu ning millel vähemalt ühe telje diferentsiaal onlukustatav ja lahutatav jõuülekandest.haagiseta maastikuauto peab ületama 30% tõusu ning vastama vähemaltviiele järgnevast kuuest nõudest: 1. pealesõidunurk -- vähemalt 25 o, 2. eemaldumisnurk -- vähemalt 20 o, Leht 192 /

193 3. teekumeruse ületusnurk -- vähemalt 20 o, 4. vähim esisilla kliirens mm, 5. vähim tagasilla kliirens mm, 6. vähim kliirens sildadevahelises alas mm. M 2 G ja N 2 G kategooria buss ning veoauto -- maastikuauto,mille täismass on üle 2,0 t, kuid ei ületa 12,0 t,millel veavad kõik rattad või on roomikvedu ja vähemalt ükstelgedest on lahutatav jõuülekandest ning auto peabvastama järgnevatele nõuetele: 1. lisaks põhisillale peab üks esi- või tagasild olemaveosild ja ühendatav jõuülekandega või lahutatavsellest, 2. vähemalt üks diferentsiaal peab olema lukustatav, 3. ületatav tõus peab olema vähemalt 25%. M 3 G ja N 3 G kategooria sõiduk -- maastikuauto, milletäismass on üle 12,0 t, vähemalt pooled ratastest onvedavad või on roomikvedu ja vähemalt üks telgedest on lahutatavjõuülekandest ning auto peab vastamajärgnevatele nõuetele: 1. vähemalt üks diferentsiaal on lukustatav, 2. pealesõidunurk on vähemalt 25 o, 3. eemaldumisnurk on vähemalt 25 o, 4. vähim esisilla kliirens on 250 mm, 5. vähim tagasilla kliirens on 250 mm, 6. vähim kliirens sildadevahelises osas on 300 mm. B. L kategooria sõidukid L kategooria sõidukid jaotatakse: L 1 kategooria sõiduk -- mootorjalgratas või mopeed,mille mootori töömaht ei ületa 50 cm 3 javalmistajakiirus ei ületa 40 km/h; L 2 kategooria sõiduk -- mopeediga võrdsustatud 3-või 4-rattaline sõiduk; L 3 kategooria sõiduk -- kaherattaline (soolo) mootorratas; L 4 kategooria sõiduk -- külghaagisega mootorratas.mõiste hõlmab 3- ja 4-rattalisi juhtrauaga juhitavaidebasümmeetrilise rataste asetusega mootorsõidukeid; L 5 kategooria sõiduk -- kolmerattaline (traik) võineljarattaline mootorratas, mille rattad asetsevad sõidukipikitelje suhtes sümmeetriliselt. C. O kategooria sõidukid(haagised) O kategooria sõidukid jaotatakse: O 1 kategooria -- täismass ei ületa 0,75 t(kerghaagis). Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukautohaakeseadmele suurema koormusega kui 5% oma täismassist; O 2 kategooria -- täis-*, kesktelg-** või poolhaagis***,mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,50 t; O 3 kategooria -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, milletäismass on üle 3,50 t, kuid ei ületa 10,0 t; O 4 kategooria -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, milletäismass on üle 10,0 t. Märkused. * Täishaagis on vähemalt kaheteljeline ja selle tiislilon liigend ning seetõttu ei kanna tiisel ülevedukauto haakeseadmele haake massist põhjustatud koormust. Leht 193 /

194 ** Kesktelghaagis (v.a O 1 kategooria haagis) on ühe-või enama teljeline haagis, mille telg või teljed asuvadhaagise raskuskeskme läheduses ja selle tiisel on haagise külge kinnitatudjäigalt. Haagis ei tohi toetuda omatiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 10% oma täismassist. *** Poolhaagis on haagis, mis toetub olulise osaga haagise täismassistvedukauto haakeseadmele. A. Sõiduki tüüp Lisandus C «Nõuded sõidukile»juurde SÕIDUKI JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JAVERSIOONIKS vastavalt EMÜ direktiividele 70/156/EEC ja 92/53/EEC Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda järgmistespunktides: 1. valmistajalt ja kaubamärgilt; 2. valmistaja tüübitähistuselt; 3. runga ja kerepõhja ehituse või kuju põhilistesaspektides; 4. jõuallika liigilt (sise- või välispõlemis-,elektri-, hübriidmootor). B. Sõiduki varianton sõiduki tüübialljaotus. Ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda järgmistespunktides: 1. kere kujult (lahtine, kinnine jne); 2. jõuallika: a) tööpõhimõttelt(elektrisüütega, kompressioonsüütega,neljataktiline, kahetaktiline jne); b) silindrite arvult ja nende asendilt; c) võimsuselt rohkem kui 30%; d) töömahult rohkem kui 20%; 3. veotelgede arvult ja nende asukohalt ning ühendamise viisilt; 4. juhttelgede arvult ja nende asukohalt. C. Sõiduki versioonon sõiduki variandi alljaotus.ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erinedajärgmistes punktides: 1. jõuallika: a) võimsuselt; b) töömahult; c) toitesüsteemilt (lõõr-, klapitagune, pidev-,kaud- või otsepritse, EDC, karburaator-,elektronkarburaator-, ülelaadega toitesüsteem, vahejahutajaga jne); d) väljalaske süsteemilt (summutiga võisummutitega, katalüütilise reaktoriga, heitgaasi filtriga jne); e) õhusaastet vähendavate seadmete poolest(heitgaaside retsirkulatsioon jne); f) aurustumise ja emissiooni kontrollsüsteemilt; g) mootori, kere heliisolatsioonilt; h) toiteaku, veoelektrimootori mähise tüübilt,ergutuselt, võimsuselt, tööpingelt; i) asukohalt; 2. kere viimistluselt, komplektsuselt, uste arvult, nende kujult, hingedeja käepidemete tüübilt, istmetearvult ning nende asukohalt, peatugede tüübilt, kere ehisliistudelt ja lisaseadmeteltjne; 3. gabariitmõõtmetelt, massilt ja teljekoormuselt; Leht 194 /

195 4. järelveetava haagise massilt ja teljekoormuselt; 5. pidurisüsteemilt (mehhaaniline, hüdrauliline,pneumaatiline, võimendiga, võimendi energiaallikatüübilt, energiaakude poolest jne); 6. rooliseadmelt (mehhanismi tüübilt ja sellereguleerimisviisilt, ratastega ühendamise viisilt, võimenditüübilt); 7. jõuülekandelt (mehhaaniline, hüdrauliline,elektriline jne); 8. käigukastilt (käikude arvult, käsitsi- võiautomaatselt lülitatav, variaatoriga jne); 9. vedrustuselt (leht-, spiraal-, õhk-, küünal-,reguleeritav, aktiivvedrustus jne); 10. ratastelt (rehvidelt, velgedelt jne). Märkus. Erinevates riikides ja enne 31. detsembrit a valmistatudsõiduki tüübi, liigi, mudeli,modifikatsiooni mõiste on alljärgnev: A. Sõiduki tüüp («Make») onemü direktiivi 70/156/EEC järgi määratud valmistaja ja temakaubamärgiga. B. Tüüp («Type») -- valmistaja poolttähistatud, kirjeldatud ja liigitatud sõidukite perekond. C. Liik («Sort») -- valmistaja poolt tähistatud jakirjeldatud sõiduki tüübi alaliik. A. Sõiduki tüüp ( ) oli endises NSVL-smääratud valmistajaga ja kaubamärgiga. B. Mudel ( ) -- valmistaja poolt tähistatud, kirjeldatud ja liigitatud sõidukiperekond. C. Modifikatsioon ( ) -- valmistaja poolt tähistatud ja kirjeldatud sõiduki tüübialaliik. Lisandus D «Nõuded sõidukile»juurde BUSE LIIGITUS SÕIDUMUGAVUSE KLASEKS 1. Bussi mugavusklass määratakse ARK poolt määratudsõidukite tehnoülevaatuse punktides, lähtudeskäesoleva juhendi nõuetest. 2. ARK peab ülevaatuse läbinud bussi kohta väljastamatunnistuse, millel on märgitud bussile omistatudmugavusklass ja selle kehtivusaeg. 3. Bussile määratud mugavusklass kehtib üks aasta. 4. Bussi mugavusklass ja mugavusklassile esitatavad nõuded on toodudtabelis 1. Tabel 1 Jrknr Nõue 1 Mootori võimsuse suhe bussitäismassi (kw/t) Busside mugavusklassid Buss Kaugbuss Reisibuss Luksusbuss 0 0 *** **** 7,4 8,8 11,0 11,0 Märkused Leht 195 /

196 peab olema suuremvõi võrdne 2 Pidurid Mitteblokeeruvad Mitteblokeeruvad Mitteblokeeruvad Mitteblokeeruvad pidurid pidurid pidurid pidurid jaaeglusti 3 Vedrustus Mehhaanilinevedrustus Õhkvedrustus koosõhkvedrudegavõi õhkvedrustus 4 Istmete vahe L (mm) on vähemalt 680 Istmeridade arv12 m pikkusesbussis ei ületa Istmeridadearv 12 mpikkusesbussis eiületa Istmeridade arv12 m pikkusesbussis ei ületa Istmeridadearv 12 mpikkusesbussis ei ületa12 5 Vastastikku paigutatud istmete vahel v (mm) on vähemalt Seljatoe kõrgus h (mm) on vähemalt Seljatoe reguleeritav kalleonvähemalt Ei ole nõutav lisa- ja diivanistmetel o 35 o 8 Vähim käetugede arv paarisistmekohta 9 Käetoed peavad olemaülespööratavad 10 Samasuunalistel istmetel peavadolema reguleeritavad jalatoed jah jah jah Leht 196 /

197 11 Sõitjakoha laius mm istmel / külgsuunas nihutataval istmel Ühele istmele:500, paarisistmele: Istme kattematerjal 13 Põrandale ei tohi olla kinnitatudseadmeid, kaste jms 14 Paarisistmed on koostatud eraldiistmetest 15 Vähemalt üks ajalehesahtel või võrksõitjakohale 16 Vähemalt üks tuhatoos kahelesõitjakohale (suitsetajate salongiosas) 17 Ventilatsioon: 1. toimib ka seisuajal; -- Tekstiil Tekstiil Tekstiil -- jah jah jah jah jah jah jah jah jah Suitsetajatesalongiosaspeab olemaeriventilatsioon.suitsetamisevõimalusbussis ei olekohustuslik jah jah 2. sõitjal on võimalus õhuvoolusuunata ja reguleerida; 3. jõudlus on vähemalt 15 m 3 tunnissõitjakohale 18 Klimaator -- (konditsioneer):soojusvahetus jah vähemalt 1254 kj(300 kcal) tunnis sõitjakohale 19 Salongi kütteseade, jah jah jah jah mis toimib kabussi seisuajal ja ei ole mootorigaseotud 20 Salongi -- automaatjuhtimisegakütteseade -- jah jah 21 Külgaknad: -- atermaalsed,elektrisoojendusega jah Leht 197 /

198 või piisavaltventileeritavad, poriga, uduga vmsmittemäärduvad ja kahekordsed(vakumeeritud) 22 Külgakende -- päikesekatted:külgkardinad, jah jah jah rulood jms 23 Sõitjakoha lugemistuli jah jah 24 Heliseadmed: 1. üks valjuhääldi jah jah jah -- kaheksa sõitjakohakohta 2. üks valjuhääldi jah nelja sõitjakohakohta 25 Juhi ja giidi mikrofon jah jah jah jah 26 Raadio ja kassettmagnetofon -- jah jah jah 27 Videoseadmed: 1. salongis on vähemalt üks jah -- monitor 2. salongis on vähemalt kaks jah monitori 28 Mobiiltelefon jah jah 29 Köök (sisaldab vähemalt jah kohvijateekeetjat) 30 Külmik, mille vähim maht on jah jah 0,5 dm 3 sõitja kohta 31 Riietehoid -- jah jah jah 32 Vesi- või keemiline jah jah WC ja kätepesuvõimalus 33 Kinnised, luukidega jah jah jah jah käsipakiriiulid 34 Pakiruumi maht: dm 3 / sõitja kohta jah jah jah 35 Pagasiruumis on pakkide tolmukate jah jah Lisandus E «Nõuded sõidukile»juurde VÄRVUSTE MÄÄRAMINE CIEKOLMEKOORDINAADI (XYZ) SÜSTEEMIS 1. Sõiduki signalisatsioonisüsteemis kasutatavatevalgusfiltrite värvuse määramine Leht 198 /

199 Tabel 1 Punane piirväärtus kollase poole y =< 0,3335 piirväärtus purpurse poole z =< 0,008 Valge piirväärtus sinise poole x >= 0,310 piirväärtus kollase poole x =< 0,500 piirväärtus rohelise poole y =<0,150+0,640x piirväärtus rohelise poole y =< 0,440 piirväärtus purpurse poole y >=0,050+0,750x piirväärtus punase poole y >= 0,382 Merevaigukollane 1) piirväärtus kollase poole y =< 0,429 piirväärtus punase poole y >= 0,398 piirväärtus valge poole z =< 0,007 Valikkollane 2) piirväärtus punase poole y >=0,138+0,580x piirväärtus rohelise poole y =<1,29x--0,100 piirväärtus valge poole y >= --x+0,966 piirväärtus spektraalväärtuse poole y =< --x+0,992 Sinine piirväärtus rohelise poole y =0,065+0,805x piirväärtus valge poole y = 0,400--x piirväärtus purpurse poole x =0,133+0,600y Valgusfiltri värvuse määramiseks peab kasutama valgusallikat, milletemperatuur on 2854 K ja mis vastabrahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) standardsele valgusallikale. Märkused. 1) Värvuse nimetus on võetud kasutuselecie värvuskolmnurga kollase ala kohta ja asendabendisi nimetusi «oranþ» või «kollakas-oranþ». 2) Kehtib ainult kaug- ja lähituledele. Udulaternate värvus peabrahuldama järgmisi nõudeid: värvi puhtustegur ei tohi olla väiksem kui 0,82; piirväärtus valge poole y >= --x + 0,966. (Onlubatud ka piirväärtused y >= --x+0,940 ja y=0,440.) 2. Ohukolmnurga värvuse määramine A. Ohukolmnurga valgustpeegeldava osa punase värvi koordinaadid CIEvärvuskolmnurgal, kui seda osavalgustatakse CIE nõuetele vastava standardse valgusallikaga, peavad olema: piirväärtus kollase pooley =< 0,335; piirväärtus purpurse poole y =< 0,008. B. Ohukolmnurga valgustkiirgava (fluorestseeruva) osa punase värvikoordinaadid CIE värvuskolmnurgal,kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava standardse valgusallikaga, peavadolema: piirväärtus kollase pooley =< 0,335; piirväärtus purpurse poole z =< 0, Aeglase sõiduki tunnusmärgi värvusemääramine A. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa punasevärvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal,kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikagad 65, peavad vastama tabelile 2. Tabel 2 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevusetegur Punane x 0,690 0,595 0,560 0,650 >= 0,03 Punane y 0,310 0,315 0,350 0,350 >= 0,03 Leht 199 /

200 B. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa punasevärvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal,kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga A, peavadvastama tabelile 3. Tabel 3 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Punane x 0,720 0,735 0,665 0,643 Punane y 0,258 0,265 0,335 0,335 C. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustkiirgava (fluorestseeruva) osapunase värvi koordinaadid CIEvärvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastavaetalonvalgusallikaga D 65, peavad vastamatabelile 4. Tabel 4 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevusetegur Punane x 0,690 0,595 0,569 0,655 >= 0,30 Punane y 0,310 0,315 0,341 0,345 >= 0,30 4. Suure sõiduki tunnusmärgi värvustemääramine A. Pika- või raskesõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa kollasevärvi koordinaadid CIEvärvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastavaetalonvalgusallikaga D 65, peavad vastamatabelile 5. Tabel 5 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevusetegur Kollane x 0,545 0,487 0,427 0,465 >= 0,16 Kollane y 0,454 0,423 0,483 0,534 >= 0,16 B. Pika või raskesõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osapunase värvi koordinaadid CIEvärvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastavaetalonvalgusallikaga A, peavad vastamatabelile 6. Tabel 6 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Kollane x 0,585 0,610 0,520 0,505 Kollane y 0,385 0,390 0,480 0,465 C. Pika või raskesõiduki tunnusmärgi valgustkiirgava(fluorestseeruva) osa punase värvi koordinaadid CIEvärvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastavaetalonvalgusallikaga D65, peavad vastamatabelile 7. Tabel 7 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevusetegur Punane x 0,690 0,595 0,569 0,655 >= 0,30 Punane y 0,310 0,315 0,341 0,345 >= 0,30 Leht 200 /

201 Leht 201 /

202 Leht 202 /

203 Joonis 1. Signaalvärvuste kolorimeetrilised alad CIEvärvuskolmnurgal valikkollane; 2 -- valge; 3 --merevaigukollane; 4 -- punane; 5 -- sinine Lisandus F «Nõuded sõidukile»juurde NÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI SEADISTAMISEKOHTA Üldnõuded Isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist, peab pöördumamaakonna või linna liiklusmeditsiinikomisjonipoole. Sõiduki ümberehituse ulatuse määrab maakonna võilinna liiklusmeditsiinikomisjoni poolt väljastatudmootorsõidukijuhi läbivaatamise tõendi alusel ARK, teheskoostööd liiklusmeditsiinikomisjoniga kuni sõidukiohutuse ning selle juhi oskuste ja sobivuse tunnustamiseni ARK poolt. Katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimiseoskused ja sõiduki ohutus. Sõiduk peab olemaümberseadistatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht. Käesolevas lisas esitatud joonised on võimaliku ümberehitusenäited. Sõiduki ümberehitus peab olematööpõhimõttelt ja kvaliteedilt näites esitatulesamaväärne või parem. 1. Puue: kääbuskasv, jäsemed onfunktsioonivõimelised Auto 1.1. Piduri-, siduri- ja gaasipedaal on pikendatud (joonis 1) Lülituspult (joonis 2) on asetatud kättesaadavasse kohta Juhiistmel peab olema puuet kompenseeriv reguleerimise võimalus(võib olla ka padi). Mootorratas 1.4. Piduri- ja käiguvahetushoovad on pikendatud ning juhtraud onkohandatud Lülituspult (joonis 2) on asetatud kättesaadavasse kohta Kasutada kasvule vastava kõrgusega mootorratast. Leht 203 /

204 Joonis 1. Pikendatud siduri-, piduri- ja gaasipedaalid Leht 204 /

205 Joonis 2. Lülituspult. 1 ja 2 on suunatulede lüliti asendid,3 helisignaal, 4 esitulede lüliti, 5 esiklaasipühkijatekiirusastmed, 6 esiklaasipühkija lülitumise asend, 7 klaasipesija lülitumiseasend, 8 tagaklaasi pühkija,9 kaug- ja lähitulede vahetamise lüliti 1.7. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 1, L 2, L 4 ja L 5 kategooriamootorrattad. 2. Puue: parem jalg on amputeeritud altpoolt põlve võipuudub pöid Auto 2.1. Mehhaaniliselt ühendatud käsitsi juhitav sõidupidur(joonis 5), kui proteesi kasutamine on piiratud, siiska käsigaas (joonis 3) või paigutatakse gaasi- ja piduripedaal vasakule jalale(joonis 4). Mootorratas 2.2. Kui proteesi kasutamisega on raskusi, siis paigutatakse sõidupiduripedaal vasakule poole. Leht 205 /

206 Joonis 3. Mehhaaniliselt ühendatud käsitsi juhitavsõidupidur ja mootorratta käsigaasirull Leht 206 /

207 Joonis 4. Gaasi- ja piduripedaal vasakule jalale Leht 207 /

208 Joonis 5. Käsitsijuhitav sõidupidur 2.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 1, L 2, L 4 ja L 5 kategooriamootorrattad. 3. Puue: vasak jalg on amputeeritud altpoolt põlve või puudubpöid Auto 3.1. Käsitsi juhitav sidur (joonis 6), automaatsidur võiautomaatkäigukast. Mootorratas 3.2. Kui proteesi kasutamisega on raskusi, siis paigutatakse sõidupiduri pedaalterve jäseme poolele javõidakse lisada sidurit ja käiku üheaegseltlülitav lisakäigukang. Jalgsidur asendatakse käsitsilülituvasiduriga.kasutada võib automaatkäigukastiga mootorratast. Leht 208 /

209 Joonis 6. Käsitsijuhitavad siduri- ja gaasipedaalid 3.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 1 L 2, L 4 ja L 5 kategooriamootorrattad. 4. Puue: parem jalg on liikumisvõimetuvõi on amputeeritud pealtpoolt põlve Auto 4.1. Sõidupiduri pedaal paigutatakse enamasti paremale poole ja lisataksesidurit ja käiku üheaegselt lülitavlisakäigukang (joonis 6). Gaasipedaal (joonis 7) ja/või piduripedaal (joonis 5) on asetatudvasakule. Mootorratas 4.2. Jalgpidur ja käiguvahetus peavad toimima vasaku jala pöiagaja/või kannaga ning paigaldatakse käikudekäsitsilülimise seade. Jalgsidur asendatakse vajaduselkäsitsilülituva siduriga. Leht 209 /

210 Joonis 7. Vasaku jala gaasipedaal 4.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 1, L 2, L 4 ja L 5 kategooriamootorrattad. 5. Puue: vasak jalg on liikumisvõimetuvõi on amputeeritud pealtpoolt põlve Auto 5.1. Siduripedaal on käsitsijuhitav (joonis 6) Autol on automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 5.3. On paigaldatud jalgpidur tervele jäsemele ja käikudekäsitsilülimise mehhanism. Kasutatakseautomaatkäigukasti Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 1, L 2, L 4 ja L 5 kategooriamootorrattad. 6. Puue: mõlemad jalad on liikumisvõimetud võiamputeeritud Auto 6.1. On paigutatud keskjuhisega (Joy-stick) elektromehhaaniliseltpiduri- ja gaasipedaalile toimiv seade(joonis 8) On paigutatud pööratav juhiiste (joonis 9) võiratastooli kinnitusseadmed ja tõstuk (joonis 10) Autol on automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 6.4. On paigaldatud käsijuhtimisega pidur ja käiguvahetus Juhtrauale on paigaldatud lülituspult (joonis 2). Leht 210 /

211 Joonis 8. Keskjuhis (Joy-stick) Leht 211 /

212 Joonis 9. Pööratav juhiiste Leht 212 /

213 Joonis 10. Ratastoolitõstuk 6.6. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 2, L 4 jal 5 kategooriamootorrattad. Soolomootorrattaga sõit on keelatud. 7. Puue: parema käe protees algab küünarvarrest Auto 7.1. Kauglülituspult on kinnitatud rooliratta vasakule küljele.kauglülituspult on kujult sarnane joonisel 2kujutatud lülituspuldiga, kuid tal puuduvad ühendusjuhtmed; seetöötab infrapunasel kiirgusel ja seetõttu on sedavõimalik kinnitada rooliratta pöiale (joonis 11) Käsipidurihoob (joonis 12) ja käigukang asuvad vasakulvõi käiguvahetus toimub jalgadega (joonis 13) On paigaldatud automaatsidur või -käigukast Roolirattale on paigutatud selle pööramise nupp või sang(joonis 14). Mootorratas 7.5. Gaasirull on paigutatud juhtraua vasakule poolele. Käsi- ja jalgpiduron ühendatud ühe pedaaliga ningsidur -- teise pedaaliga Lülituspult (joonis 2) on paigutatud juhtraua vasakule poolele. Leht 213 /

214 Joonis 11. Rooliratta pöiale kinnitatud kauglülituspult Leht 214 /

215 Joonis 12. Jalaga lülitatav seisupidur Leht 215 /

216 Joonis 13. Käikude jalglülitusega seade Leht 216 /

217 Joonis 14. Rooli pööramise nupp või sang 7.7. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 2, L 4 jal 5 kategooriamootorrattad. 8. Puue: vasaku käe protees algab küünarvarrest Auto 8.1. Lülituspult või kauglülituspult asub roolirattal (võirattast) paremal Roolirattal on selle pööramise nupp ja/või sang On paigutatud automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 8.4. On paigaldatud jalgsiduri pedaal Juhtraua paremale otsale on paigaldatud lülituspult parema käejaoks Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 2, L 4 jal 5 kategooriamootorrattad. 9. Puue: parem käsi on liikumisvõimetu või protees algabõlavarrest Auto 9.1. Kauglülituspult või lülituspult on kinnitatud roolirattavasakule küljele või sellest vasakule Roolirattal on selle pööramise nupp ja/või sang On paigaldatud automaatsidur või -käigukast Seisupidur ja käigud käigukastis on jalgadega lülitatavad. Mootorratas 9.5. Gaasirull on paigutatud juhtraua vasakule poolele. Käsi- ja jalgpiduron ühendatud ühe pedaaliga ningsidur -- teise pedaaliga Lülituspult on paigaldatud juhtraua vasakule osale Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod ning L 2, L 4 jal 5 kategooriamootorrattad. Leht 217 /

218 10. Puue: ainult üks jäse on liikumis- jahaaramisvõimeline Auto On paigaldatud keskjuhisega (Joy-stick) elektromehhaaniliseltpiduri- ja gaasipedaalile toimiv seade(joonis 8) Rooliseade on jalaga juhitav (joonis 15) Juhiiste on pööratav (joonis 9) või autole onpaigaldatud ratastooli kinnitusseadmed ja tõstuk(joonis 10) On paigaldatud automaatsidur või -käigukast Kauglülituspult on kinnitatud roolirattale (joonis 11) Roolirattal on selle pööramise nupp või sang(joonis 14) Autol on uste kaugavamisseade ja kesklukustus. Mootorratas Juhtimine keelatud. Joonis 15. Jalaga juhitav rooliseade Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1 jan 1 kategooria autod. 11. Puue: kurt Auto ja mootorratas Sõiduki mõlemale küljele on paigaldatud välisedtahavaatepeeglid. Leht 218 /

219 11.2. Helisignaal on ühendatud signaallambiga armatuurlaual Ümberehitatava sõiduki kategooria: M 1,N 1 ja kõik L kategooria sõidukid. 1. Mõisted ja definitsioonid SÕIDUKITE SÜSTEMAATIKA Lisandus G «Nõuded sõidukile»juurde 1.1. Käesolev sõidukite süstemaatika ja selle juureskasutatavad mõisted ning definitsioonid põhinevadrahvusvahelisele standardile ISO (E), ÜRO a Viini«Teeliikluse kokkuleppele» ja selle3. septembri a parandusele nr 1, EMÜ direktiividele, LE-le jatehnojärelevalve eeskirjale. Sõiduki tüübid on süstematiseeritud ja defineeritud kerekuju jatehnilise iseloomustuse alusel Sõiduki tüübi mõiste või definitsiooniolemasolu käesolevas dokumendis ei tähenda seda, et sõidukitvõib Eestis kasutada Rahvusvahelise standardi ISO (E) ingliskeelses tekstis esinevadmõisted on märgitud sellesstandardis kasutatud numeratsiooniga. Näiteks «(3.1.1)» Käesolevas lisanduses esinevad Viini «Teeliiklusekokkuleppe» artiklis nr 1 esinevad mõisted onmärgitud kokkuleppes kasutatud tähistusega.näiteks «(n)» EMÜ direktiivis 93/93/EEC esinevad mõisted on märgitudtähistusega «EÜ/93/93» Saksa standardis DIN esinevad mõisted on märgitud standardisesineva tähistusega. Näiteks «DIN70010» LE-s kasutatud mõisted on märgitud tähistusega«le» Käesolevas lisas esinevad mõisted on märgitudtähistusega «NS». 2. Üldskeem Leht 219 /

220 Leht 220 /

221 3.0. Mootorsõiduk[(o) «Power-drivenvehicle»] on vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatudvalmistajakiirusega üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk, v.arööbastel liikuvad sõidukid, traktorid ningliikurmasinad Auto[(p) «Motor vehicle»] onsõitjate või veoste veoks, sõidukite haakes vedamiseks võieritöödetegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, millevalmistajakiirus ületab 25 km/h. Mõistehõlmab ka kolmerattalist rooliga juhitavat mootorsõidukit ja elektrikontaktliinigaühendatud rööbasteta sõidukit,näiteks trolli, kuid ei hõlma mootorratast, traktorit ega liikurmasinat Sõiduauto[3.1.1 Passenger car] onprojekteeritud ja ehitatud kuni üheksa istekohaga (sh juhi koht)sõitjate ja nende pagasi või veose vedamiseks. Sõiduauto võibvedada haagist. Märkused. 1) Liikluses osalevaid sportsõiduautosidsüstematiseeritakse samuti kui sõiduautosid. 2) Kere iseloomustuseks kasutatud mõistet «aken»defineeritakse kui kahe piilari vahelist klaasitud ava keres.näiteks ventilatsiooni luukaken või pöördaken on akna osa Sedaan[ UK:Saloon (sedan), D: Limousine, Fr:Berline] Definitsioon: kere: kinnine, külgakende vahelisepiilariga või ilma selleta; katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katust võib ollaavatav; salong: neli või enam istekohta vähemalt kahes reas.tagaistmed võivad olla kokkupandavad; uksed: kaks või neli külgust. Võib olla luugigapagasiruum või tagauks; aknad: neli või enam külgakent Faeton[ UK:Convertible saloon, D: Kabrio-Limousine, Fr: Berlinedécouvrable] Definitsioon: kere: jäigad külgseinad onkerega ühes tükis või eemaldatavad; katus: jäik või pehme kokkupandav ja võibasetseda ühes asendis kahest: avatud või suletud; salong: neli või enam istekohta vähemalt kahes reas; uksed: kaks või neli külgust; aknad: neli või enam külgakent Limusiin[ UK:Pullman-saloon (pullman-sedan,executive limousine), D: Pullman- Limousine, Fr:Limousine] Definitsioon: kere: kinnine, esi- ja tagaistmedvõivad olla eraldatud vaheseinaga; katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib ollaavatav; salong: neli või enam istekohta, mis asetsevadvähemalt kahes reas. Tagaistmete ees võivad ollakokkupandavad istmed; uksed: neli või kuus külgust. Võib olla luugigapagasiruum või tagauks; aknad: kuus või enam külgakent. Leht 221 /

222 Universaal[ UK:Station wagon, D: Kombi(PKW-kombi), Fr: Break (familiale)] Definitsioon: kere: kinnine, tagaosa on kujundatudsuurendatud mahtuvusega; katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib ollaavatav; salong: neli või enam istekohta, mis asetsevadvähemalt kahes reas. Pakiruumi suurendamiseks ontagaistmed kokkupandavad; uksed: kaks või neli külgust ja tagauks; aknad: neli või enam külgakent Kombi[ UK:Truck station wagon, D: Nutzkraftwagen-Kombi (Nkw-Kombi),Fr: Véhicule comercial/break] Definitsioon: kere: kinnine; katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib ollaveose laadimiseks avatav; salong: neli või enam istekohta, mis asetsevadvähemalt kahes reas. Pakiruumi suurendamiseks ontagaistmed kokkupandavad; uksed: kaks, kolm või neli külgust ja tagauksvõi luuk; aknad: neli või enam külgakent; istme kõrgus: juhi puusaliigese tsentri («R»punkti) kõrgus teepinnast peab olema tühimassiga autolvähemalt 750 mm. Auto tühimass peab olema määratud ISO1176 punkti 4.6 tingimustel Kupee[ UK:Coupé, D: Coupé,Fr: Coupé] Definitsioon: kere: kinnine, tagaosa maht võibolla vähendatud. katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib ollaavatav; salong: kaks või enam istekohta, vähemalt üksistmete rida; uksed: kaks külgust. Võib olla luugiga pagasiruumvõi tagauks; aknad: kaks või enam külgakent Lahtine auto (kabriolett)[ UK: Convertible (opentourer), (roadster), (spider), D: Kabriolett, Fr:Cabriolet] Definitsioon: kere: avatav; katus: jäik või pehme. Katusel peavad olemajärgmised asendid: 1. suletud -- kere on kaetud, 2. avatud -- kere on avatud (katus on kokku pandud võieemaldatud); salong: kaks või enam istekohta, vähemalt üksistmete rida; Leht 222 /

223 uksed: kaks või neli külgust; aknad: kaks või enam külgakent Mitmeotstarbelinesõiduauto[ UK: Multipurpose passengercar, D: Mehrzweck- Personenkraftwagen, Fr: Voitur particuliéreâ usage multiples] Definitsioon: Sõiduauto, mille ehitus võimaldabveoste vedu; kere: suletud, avatud või avatav ja ehitatud ka veoste veoks; salong: üks või enam istekohta Mahtuniversaal[ UK: Forward control passenger car] Definitsioon: Sõiduauto, mille rooliratta keskpunkt asubauto pikkuse esineljandikus. Pikkuse mõõtmiselarvestatakse kaitseraudu ja nende külge kinnitatud detaile jms Sihtotstarbeline sõiduauto[ UK:Special passenger car] Definitsioon: Sõiduauto, mis on ehitatud mingispetsiifilise töö tegemiseks või veose vedamiseks ning milletunnused ei sisaldu üheski käesoleva sõiduauto süstemaatikadefinitsioonis Buss[UK: Bus, D: Kraftomnibus(KOM), Fr: Autobus] on projekteeritud ja ehitatud enam kui üheksasõitja (sh juht) ja nende pagasi veoks, võib olla kuni kahekorruseline ningvõib vedada kerghaagist Väikebuss[ UK: Minibus, D: Kleinbus, Fr: Minibus] Definitsioon: Ühekorruseline kuni 23 istuva ja seisvasõitja (sh juht) ning nende pagasi vedamiseks Linnabuss[ UK:Urban bus, D: Linienbus, Fr:Autobus urbain] Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate jaseisvate sõitjate ning nende pagasi veokslinnaja lähiliikluses ning on arvestatud sagedaste peatustega ja vaba liikumise vajadusegabussi sisenemisel jasealt väljumisel Kaugbuss[ UK:Interurban coach, D:Überlandlinienbus, Fr: Autocar interurbain] Leht 223 /

224 Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatudkaugliikluseks. Lähiliikluseks võib vahekäigus ollaseisukohti Reisibuss[ UK:Long distance coach, D: Reisebus,Fr: Autocar (long courrier)] Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatudkaugliikluseks ja sõitjate ning meeskonna pikaajaliseksmugavaks viibimiseks bussis. Selles bussis puuduvad seisukohad Liigendbuss[ UK: Articulatedbus, D: Gelenkbus,Fr: Autobus articulé] Definitsioon: Buss, mis koosneb kahest või kolmestomavahel nurkliikuvalt ühendatud kerest. Keredevahelinesektsioon tagab nurkliikuvuse ja võimaldab sõitjatel vabalt liikuda ühestkerest teise. Kolmest kerest koosnevatliigendbussi nimetatakse topeltliigendbussiks. Liigendbuss võib olla ehitatud nii, nagu seda on defineeritud punktides , , või Troll[ UK:Trolley bus, D: Oberleitungsbus(O-bus), Fr: Trolleybus] Definitsioon: Buss, mille veomootor saab elektritoitetrolliliinilt. Trollibuss, millel on lisaks elektrimootorileveel sisepõlemismootor, on hübriidbuss. Trollibuss võib olla ehitatud nii, nagu seda on defineeritud punktides , või Sihtotstarbeline buss[ UK: Special bus, D:Spezialbus, Fr: Autobus spécial] Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatudsõidu ajal erimeetmeid vajavate isikute vedamiseks võiei ole defineeritud üheski eeltoodud definitsioonis Veoauto[3.1.3 UK: Commercial vehicle (Lorry,truck), D: Lastkraftwagen (LKW), Fr: Véhiculeutilitaire] on mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veostevedamiseks. Veoauto võib vedada haagist Üldotstarbelineveoauto[3.1.3 ja UK: General purposegoods vehicle, D: Vielzwecklastkraftwagen, Fr: Véhiculeutilitaire â usage général] Definitsioon: Veoauto, mis on projekteeritud ja ehitatud veoseja teenindava meeskonna veoks. Kere ehituseltvõib üldotstarbeline veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (furgoonvõi kaetud tendiga). Üldotstarbeline veoauto võib vedada haagist. Leht 224 /

225 Sihtotstarbeline veoauto[3.1.4 UK: special vehicle, D: Speziallastkraftwagen, Fr:Véhicule] Definitsioon: Veoauto, mis on projekteeritud ja ehitatud: eriomadustega veoste veoks; kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks autoelamu, autotöökoda, kallurauto, kastmisauto,kauplusauto, kiirabiauto, koristusauto, kraanaauto,külmikauto, loomaauto, matuseauto, paakauto, prahiveoauto, päästeauto,talveteenistusauto, reoveeauto, soomusauto, tehnoabiauto, termosauto,tuletõrjeauto, tööauto jne. Sihtotstarbeline veoauto võib vedadahaagist Vedukauto[3.1.5 ja UK: Towingvehicle, D: Zugmaschine, Fr: Véhicule tracteur] onprojekteeritud ja ehitatud haagise/haagiste veoks Haagiseveduk[3.1.5 UK:Trailer-towing vehicle (draw-bar tractor), D:Anhänger-Zugmaschine, Fr: Véhicule tracteur deremorque] Definitsioon: Haagiseveduk on projekteeritud ja ehitatudtäis- või kesktelghaagise/haagiste veoks Sadulveduk[3.1.6 UK:Semi-trailer towing vehicle (fifth wheel tractor), D:Sattelzugmaschine, Fr: Véhicule tracteur desemi-remorque] Definitsioon: Sadulveduk on sadulhaakeseadmega vedukauto,mille haakeseade kannab suurema osapoolhaagise massist Haagis[(q, r, s) 3.2 UK: Towed vehicle, D:Anhängefahrzeug, Fr: Véhicule tracté] onvalmistatudmootorsõidukiga haakes liikumiseks. Eelikuga veetavat poolhaagist käsitletakse täis- võikesktelghaagisena Üldotstarbelinetäishaagis[(q) UK: General purposetrailer (goods trailer), D: Vielzwecklastanhänger, Fr:Remorqued'utilitare général] Definitsioon: Üldotstarbeline täishaagis on: vähemalt kaheteljeline; vähemalt üks telg on juhitav; on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt; Leht 225 /

226 tiislil on liigend, mis võimaldab selle otsa liikumistpüsttasandis ja seetõttu ei kanna haake massist tingitudkoormust üle haakeseadmele. Eelikuga veetavat poolhaagist käsitletakse täishaagisena võikesktelghaagisena Sihtotstarbelinetäishaagis[ UK: Special trailer, D:Spezialanhänger, Fr: Remorque spéciale] Definitsioon: Sihtotstarbeline täishaagis, mis onprojekteeritud ja ehitatud: eriomadustega veoste veoks; kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks haagiselamu, haagiskraana, haagistöökoda, kallurhaagis,kastmishaagis, kauplushaagis,koristushaagis, külmikhaagis, loomahaagis, paakhaagis, prahiveohaagis, reoveehaagis,tehnoabihaagis,termoshaagis, tuletõrjehaagis, tööhaagis jne Üldotstarbelinekesktelghaagis[(q) ja (s) UK: General Centre axeltrailer, D: Vielzweckzentralachsanhänger, Fr: Remorque âessieu central général] Definitsioon: Üldotstarbeline kesktelghaagis on haagis,millel: telg või teljed asuvad haagise raskuskeskmeläheduses; haagis toetub osaliselt haakeseadmele Sihtotstarbelinekesktelghaagis[UK: Special Centre axel trailer, D:Spezialzentralachsanhänger, Fr: Remorquespéciale] Definitsioon: Sihtotstarbeline kesktelghaagis on kesktelghaagis,mis on projekteeritud ja ehitatud: eriomadustega veoste veoks; kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks haagiselamu, haagiskraana, haagistöökoda, kallurhaagis,kastmishaagis, kauplushaagis,koristushaagis, külmikhaagis, loomaveohaagis, paakhaagis, prahiveohaagis,reoveehaagis, tehnoabihaagis,termoshaagis, tuletõrjehaagis, tööhaagis jne Kerghaagis[(s) UK:Light trailer, D: Liechtanhänger, Fr:Remorque léger] Definitsioon: Kerghaagis on haagis, mille registrimass eiületa 750 kg. Mõiste hõlmab mootorratta külgjajärelhaagist. Leht 226 /

227 Üldotstarbelinepoolhaagis[(r) UK: General purpose semi-trailer,d: Vielzwecksattelanhänger, Fr: Semi-remorque d'utilitaregénéral] Definitsioon: Üldotstarbeline poolhaagis on haagis, mistoetub olulise osaga oma massist vedukautosadulhaakeseadmele või eelikule (Dolly) Sihtotstarbelinepoolhaagis[UK: Special purpose semi-trailer,d: Spezialsattelanhänger, Fr: Semi-remorque d'utilitarespéciale] Definitsioon: Sihtotstarbeline poolhaagis on poolhaagis, mis onprojekteeritud ja ehitatud: eriomadustega veoste veoks; kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks poolhaagiselamu, -haagiskraana, - haagistöökoda,kallurpoolhaagis, kastmispoolhaagis,kaupluspoolhaagis, koristuspoolhaagis, külmikpoolhaagis, loomaveopoolhaagis,paakpoolhaagis,prahiveopoolhaagis, reoveepoolhaagis, tehnoabipoolhaagis, termospoolhaagis,tuletõrjepoolhaagis, tööpoolhaagisjne Mootorrong[(t) ja (u) UK: Combination ofvehicles, D: Fahrzeugkombination] on mootorsõidukistja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon Autorong[(3.3.1) UK: Road train, Fr:Train routier] on autost ja ühest või enamast haagisestkoostatud sõidukite kombinatsioon Sõiduautorong[(DIN 70010) UK:Passenger car/trailer combination, D:Personenkraftwagenzug (PKW-Zug), Fr: Train routierd'une voiture particuliére] Definitsioon: Sõiduautorong on sõiduautost jaühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon Bussirong[(3.3.2)UK: Passenger road train, D:Omnibuszug, Fr: Train routtier âpassagers] Definitsioon: Bussirong on bussist ja ühest võienamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Vedavabussi ja busshaagise vahel võib olla kinnine sildühenduskäik Veoautorong[(3.3.1) UK:Road train, D:Lastkraftwagenzug, Fr: Train routier utilitaire] Leht 227 /

228 Definitsioon: Veoautorong on veoautost ja ühestvõi enamast täis- ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukitekombinatsioon Poolhaagisautorong[(3.3.3) UK: Articulated road train, D:Sattelkraftfahrzeug, Fr: Véhicule articulé] Definitsioon: Poolhaagisautorong on sadulhaakeseadmegakokkuhaagitud sadulvedukist ja poolhaagisestkoostatud autorong Kaksikautorong[(3.3.4)UK: Double road train, D: Sattelzug, Fr:Train routier double] Definitsioon: Kaksikautorong on sadulautorongist ja täis-või kesktelghaagisest koostatud autorong Tugihaagisautorong[(3.3.6) UK: Specialroad train (Platform road train), D: Brückenzug, Fr: Trainrouter â platforme] Definitsioon: Tugihaagisautorong on sihtotstarbelisest vedukistja tugihaagisest koostatud autorong, millelpikkveos toetub ühest otsast vedukautole ja teisest otsast tugihaagisele. Tugihaagisvõib olla vedukautogaühendatud veost toestava seadmega (näiteks platvormiga). Veos või sedatoestav seade peavad olema nii vedukigakui ka tugihaagisega ühendatud nurkliikuvalt nii rõht- kui püsttasapinnas Mootorratas[(n) UK: Motorcycle, D:Motorrad, Fr: Motocycle] on 2-, 3- või 4-rattaline juhtrauagajuhitav mootorsõiduk sõitjate ja/või veose vedamiseks. Mootorratasvõib vedada haagist. Mootorratta mootoritöömaht on üle 50 cm 3 ja/või valmistajakiirus onüle 50 km/h Sõidumootorratas[(EÜ/93/93) UK:Motorcycle for transport of persons] on 2-, 3- või 4- rattalinemootorratas sõitjate vedamiseks. Sõidumootorratas võib vedada haagist Soolomootorratas[UK:Motorcycle, (DIN 70010) D: Motorrad,Fr: Motocycle] Definitsioon: Soolomootorratas on 2-rattaline mootorratas,millel kütusepaak ja mootor asuvad juhi ja/võisõitja jalgadevahelises alas ning juhi ja sõitja jalad toetuvad jalatugedele.soolomootorratas võib vedada haagist. Leht 228 /

229 Motoroller[(DIN70010) UK: Scooter, D: Motorroller, Fr:Scooter] Definitsioon: Motoroller on mootorratas, millelkütusepaak ja mootor ei asu juhi jalgadevahelises alas. Juhijalad toetuvad kere põhjale Kolmerattaline sõidumootorratas (tritsikkel)[(eü/93/93) UK: Three-weel motor vehicle fortransport of persons (tricycle)] Definitsioon: Kolmerattaline sõidumootorratas onkolmerattaline, sümmeetrilise või ebasümmeetrilise ratastepaigutusega, külghaagisega, monokokk- või traikkerega sõidumootorratas.kolmerattaline sõidumootorratas võibvedada haagist Neljarattaline sõidumootorratas (kvadrik)[(eü/93/93) UK: Four-wheel motor wehicle fortransport of persons (quadricycle)] Definitsioon: Neljarattaline sõidumootorratas onneljarattaline sümmeetrilise rataste paigutusegasõidumootorratas, mille kütusepaak ja mootor asetsevad juhi ja/võisõitjate jalgadevahelises alas. Juhile jasõitjatele on jalatoed. Neljarattaline mootorratas võib vedada haagist Veomootorratas[(EÜ/93/93) UK: Motorcyclefor transport of persons] on 3- või 4-rattalinemootorratas veoste vedamiseks. Veomootorratas võib vedada haagist Kolmerattaline veomootorratas (tritsikkel)[(eü/93/93) UK: Three-weel motor vehicle fortransport of goods (tricycle)] Definitsioon: Kolmerattaline veomootorratas on kolmerattaline,sümmeetrilise või ebasümmeetrilise ratastepaigutusega, külghaagisega, monokokk- või traikkerega veomootorratas. Juhile onjalatoed. Kolmerattalineveomootorratas võib vedada haagist Neljarattaline veomootorratas (kvadrik)[(eü/93/93) UK: Four-wheel motor wehicle fortransport of goods (quadricycle)] Definitsioon: Neljarattaline veomootorratas on neljarattalinesümmeetrilise rataste paigutusegaveomootorratas, mille kütusepaak ja mootor asetsevad juhi jalgadevahelises alas. Juhile onjalatoed.neljarattaline veomootorratas võib vedada haagist. Lisa2 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja»juurde Nõuded sõidukile, mis on kantud Eesti riiklikkuautoregistrisse enne 1. jaanuari a NÕUDED Sõiduki ja sõiduki osade tehnoseisund ning varustus peavad vastamajärgmistele nõuetele: Grupp 1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS Kood 101. VIN kood (e tehasetähis, kere või raaminumber) Nõue: 1) peab olema ISO (E)või Eestis kehtestatud korra kohane; 2) peab olema sõiduki valmistaja tehtud ja paiknema vastavalt ISO 4030nõuetele, vastamaregistreerimistunnistusele ja olema puhas. Kontrollimine:vaatlusega. Leht 229 /

230 Kood 102. Registreerimismärk Nõue: 1) peab vastama Eestis kehtivatelestandarditele või Viini aasta «Teeliikluse konventsiooni»nõuetele; 2) registreerimismärgi valgustus peab võimaldamaregistreerimismärgi loetavuse pimeda ajal vähemalt 25 m jahajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt; 3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistajapoolt ettenähtud kohas; 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võibkasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud käesolevaskoodis toodud nõudele 2 vastavtagumise registreerimismärgi loetavus; 5) peab olema puhas, deformeerimata; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 103. Tahavaatepeegel Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurtautojuht, peab auto mõlemal küljel olemavälispeegel; 3) M 2, M 3, N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljelning M 2 ja M 3 kategooriabussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 4) peegel peab olema reguleeritav; 5) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlaltkinnitatud; 6) L kategooria sõidukitel peab olema vasakul pool üksjuhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 104. Helisignaal Nõue: 1) peab toimima; 2) heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 3) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega jaselle tugevus peab olema vähemalt104 db(a). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma7 m kaugusel sõiduki ees. Kontrollimine:proovilülimise ja vajaduse korralmüramõõdikuga. Kood 105. Spidomeeter. Sõidumeerik Nõue: 1) sõidumeerik peab olemapaigaldatud ja plommitud vastavat luba omavas ettevõttes ja vastama AETRnõuetele; 2) mootorsõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab50 km/h, peab omama toimivat kiirusmõõdikut(spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikustkiirusest. Kontrollimine:vaatlusega, katsesõiduga. Kood 108. Ratta tõkiskingad Nõue: 1) autol ja haagisel peab olema kakskasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kgtäismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistelenõuetele: Tabel 1 Rehvi Tõkiskingapikkus välisraadiusenimimõõde (mm) (mm) Tõkiskingalaius (mm) Tõkiskingakõrgus (mm) Tõkiskingatoetuspinnaraadius Tõkiskingale (mm) lubatavsuurim koormus(kg) Leht 230 /

231 Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Käsiapteek Nõue: 1) kõigil M, N ja L kategooriasõidukitel peab olema Sotsiaalministeeriumi nõuete kohane käsiapteek; 2) peab asuma sõidukis nähtavas ja kättesaadavas kohas. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 110. Tulekustuti Nõue: 1) kõigil M ja N kategooriasõidukitel peavad olema Siseministeeriumi nõuete kohased tulekustutid; 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavaskohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 111. Raadiohäirete summutid Nõue: sõidukil peavad olema valmistaja juhendikohased ja toimivad raadiohäirete summutid. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 112. Riigi tunnusmärk Nõue: 1) riigi tunnusmärk (edaspidimärk) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja145 mm.l kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märkimõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 1).Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad; Joonis 1. Riigi tunnusmärk 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetavvähemalt 40 m kauguselt; Leht 231 /

232 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muudsümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel. Märkpeab vastama ISO 3166 või Eestis kehtiva standardi nõuetele; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teiseriigi registreerimismärki, v.a ajutiselt Eestis arvelevõetud teise riigi sõidukid. Kontrollimine:vaatluse ja joonlauaga. Kood 113. Turvavöö Nõue: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõidukil peavad olema turvavööd, kui seda on ettenäinud valmistaja; 2) kõigil M ja N kategooria sõidukitel (v.a need M 2 jam 3 kategooria bussid, kus on seisukohad) peavadturvavööde kinnituspunktide asukohad ja arv vastama tabelis 2 esitatule. Tabel 2 Sõiduki kategooria Juhiiste Äärmine sõitjakoht esiistmel Äärmised sõitjakohad teistelistmetel Keskmine sõitjakoht esiistmel Keskmised sõitjakohad teistel istmetel M 1 või M 2 =< 3,5 t M 2 > 3,5 t M 3 N 1, N 2 ja N 3 Märkus. -- niudevöö (tüüp B); -- kahes alumises ja ühes ülemises punktis kinnituv turvavöö(tüüp A); -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö M 1 kategooriasõiduki teistel istmetel, kui istme jasõiduki külgseina vahel on vahekäik; -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö keskmisel sõitjakohalesiistmel, kui sõitjal polevõimalik põrkuda peaga tema ees asuvasse tuuleklaasi või istme ees onnõuetekohane kaitse.kui eeltoodud tingimus ei ole täidetud, siis on nõutav kolmes punktis kinnituvturvavöö; Leht 232 /

233 -- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö, kui istme ees puudubjärgmiste nõuete kohane kaitse: kukkumist takistav tõke istme ees. Tõke peab algamavähemalt 400 mm kõrguselt istme padjast; kukkumist takistav tõke mõlemal pool istmeküljel. Nende tõkete suurim kaugus sellel kohal istujast 400 mm; seljatoe või seda asendava tõkke kõrgus onvähemalt 1,3 m (mõõdu algpunkt istmepadja ja seljatoe liitekohast); 3) M 2 ja M 3 kategooria bussidel peavad olema E-reeglinr 16 kohased turvavööd, mis on kinnitatud E- reeglinr 14 ja tabelis 4 esitatud nõuete kohaselt bussil, mis on valmistatud1990. a või hiljem, ning N 2 ja N 3 kategooriaveoautodel, mis on valmistatud a või hiljem; 4) kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peab see iste olemavarustatud turvavööga. Turvavöö peab olemaka turvakotiga sõitjakohal ja kokkupandaval istmel; 5) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaidnurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastadavõi purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eestkaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 6) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõidukikasutamisel need ei jää uste või istmetenihutusseadmete vahele; 7) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi,lukustusseadmed peavad olema korras. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 114. Ohukolmnurk Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevatelsõidukitel peavad olema E-reegli nr 27 kohased ja E või esertifitseeritud (märgistatud või ) ohukolmnurgad. Siseriiklikult on sertifikaadi olemasolu nõutav alates1. jaanuarist a; Leht 233 /

234 Joonis 2. Ohukolmnurk 2) kuni 1. jaanuarini a võib siseriiklikult kasutadavõrdkülgset kolmnurka küljepikkusega 450 kuni500 mm, mis on valmistatud mm laiustest punastest helkurliistudestüldpinnaga vähemalt 315 cm 2. Kontrollimine:vaatluse ja joonlauaga. Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) sõiduk ja selle haagis, milleliikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatud vastavaltle-le E-reegli nr 69 kohase tunnusmärgiga (joonis 3); Leht 234 /

235 Joonis 3. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku äärelähedal. Kontrollimine:joonlaua ja vaatlusega. Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) O 3 ja O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohasedtunnusmärgid. Kuitunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab seemärgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplektkoosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkustesumma ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja suuremkui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olemakollane valgust peegeldav ristkülik ja sedaümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4); Leht 235 /

236 Joonis 4. O 3 ja O 4 kategooria haagisetunnusmärk. a, b, c ja d on näited märkide paigutamisest haagisetagaosale 3) N 3 kategooria veduki (v.a sadulveduki) ja veoauto tahakinnitataval tunnusmärgil peavad olema vaheldumisikollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud (joonis 5). Leht 236 /

237 Kontrollimine:mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 117. Motokiiver Joonis 5. N 3 kategooria sõiduki tunnusmärk.a, b, c ja d on näidatud tunnusmärkide paigutus veduk- (v.asadulveduki) ja veoauto tagaosale Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses kasutatavadmotokiivrid peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud või Leht 237 /

238 ) javastama E-reegli nr 22 nõuetele. Siseriiklikult võib kasutadasertifitseerimata kiivreid kuni 1. jaanuarini1999. a. Need motokiivrid peavad olema valmistaja poolt ette nähtud kasutamiseksmootorratturi kaitsekiivrina javastama valmistaja nõuetele; 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80% evalguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%. Kontrollimine:vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga. Kood 118. Lapse turvaseade Nõue: 1) peab olema LE-s nõutudjuhtumitel kolme- ja enamarattalises mootorsõidukis, kui seal on ette nähtudturvavööd; 2) peavad olema E-reegli nr 44 kohased. Laste turvaseadmed (hällid,istmed, ekraanid, rihmad, rakendid,istmetoed jms) peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud või ); 3) lapse kinnitamiseks kasutatava turvavöö rihmade laius peab olemajärgmine: 9 kg kuni 18 kg raskustel lastel peab rihma laiusolema vähemalt 25 mm; 19 kg kuni 36 kg raskustel lastel peab rihma laiusolema vähemalt 38 mm; 4) 9 kg kuni 18 kg raskuse lapse istme seljatoe kõrgus peabolema vähemalt 500 mm; 5) turvakotiga istmele on keelatud asetada turvaseadet, milles laps istub seljagasõidusuunas. Hoiatavpiktogramm (joonis 6) peab asuma selle istme juures nähtaval kohal. Joonis 6. Hoiatav piktogramm.piktogrammi välisläbimõõt peab olema 50 mm Kontrollimine:vaatlusega. Kood 119. Kiiruspiirik Nõue: 1) 10 tonni ja suurematäismassiga M 3 kategooria bussidel ja N 3 kategooria autodel: mis on valmistatud a või hiljem; Leht 238 /

239 Eestis esmaregistreeritavatel alates 1. jaanuarist a, kuineed on valmistatud a või hiljem; kõigil a või hiljem valmistatud, Eestiregistris olevatel autodel alates 1. jaanuarist a peab olema E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EECnõuete kohane kiiruspiirik, mis peab olema paigaldatudemü direktiivi 92/6/EEC kohaselt. Kiiruspiirikut ei nõuta: linna- ja lähibussidelt ning neilt bussidelt, millevalmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h; N 3 kategooria autolt, mille valmistajakiirus onväiksem kui 85 km/h; kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse,politsei jt eritalituse sõidukitelt; 2) 10 tonni ja suurema registrimassiga M 3 kategooria bussidekiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, etseadistatud kiirus «V set» [ettenähtud, seadistatavpüsikiirus (ingl «Set Speed»)] on 100 km/h. N 3 kategooria veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, etsõiduki kiirus ei ületaks 90 km/h. Nendesõidukite kiiruspiirikute seadistatud kiirus «V set» peab olemalubatava tolerantsiga seadistatud kiirusele 85 km/h. Ohtlike veoste veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatudkiirus «V set» = 85 km/h; 3) kiiruspiirik peab olema paigaldatud, reguleeritud ja plommitud vastavat lubaomavas ettevõttes; 4) peab olema välistatud võimalus omavoliliseks kiirusesuurendamiseks või ümberreguleerimiseks; 5) silt, kuhu on märgitud seadistatud kiirus, peab paiknema juhitöökoha läheduses nähtavas kohas jakiiruspiirikul. Näiteks E-reeglile nr 89/00 kohane märgistus kiiruspiirikul: Kiiruspiirik on saanud E-reegli nr 89/00 algversiooni kohasetüübikinnituse Eestis ja registrisse kantud numbri all. Ristkülikus olev number näitab kiirust«v set», millele on seadistatud kiiruspiirik. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vajaduselkontrollsõiduga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või EMÜdirektiivi 92/24/EEC nõuetele. Paigaldussõidukile peab olema EMÜ reegli 92/6/EEC kohane. Grupp 2. VALGUSTUSSEADMED Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatudtulede korral ka teised esituled) Nõue: 1) auto laternate asetus peab vastamae-reeglile nr 48. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluseskasutamiseks ettenähtud põhilaternaid (vasakpoolses liikluses kasutatavapõhilaterna klaasile on kantud nool); 2) põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled)peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste jatagumiste ääretuledega ning numbrituledega. Eeltoodu ei kehti kaug- jalähituledele, kui neid kasutatakse lühiajaliselthoiatava valgussignaali edastamiseks; 3) võib kasutada ainult selle mootorsõiduki mudeli ehitusesettenähtud põhilaternaid. Peitlaternaid ei tohi ollavõimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternateavanemisel ja sulgumisel peavadtuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist javälja lülituma enne nende sulgumise algust.lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jäämaavatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 4) laternad peavad olema koostatud selle ehituses ettenähtud lampidest,optilistest elementidest jahajutiklaasidest; Leht 239 /

240 5) põhilaterna kaitseks kasutatava võrgu silmaava moodustavamaterjali läbimõõt peab olema kuni 1 mm javähimad silmaava mõõtmed mm. Põhilaternakaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid; 6) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi(reflektor) ei tohi olla tuhmunud võikorrodeerunud. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga. Kood 202. Lähituled Nõue: 1) auto lähitulede arv on kaks.lähitulede asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukilähituledearv on üks, paarislaternate korral asub lähituli sõidusuunas vaadatesparempoolses põhilaternas. Auto lähituled peavadvastama E-reegli nr 48 nõuetele (joonis 46). L kategooriasõiduki lähituli peab vastama E- reegli nr 53 nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga javõivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitule valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui1200 mm ja külgserv lähemal auto kere välisgabariidilekui see on näidatud joonisel 46; 4) lähituled peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad eitohi pimestada vastusõitvaid juhte; 5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge; 6) lähitulede kontrollimise tingimused: 1. rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; 2. õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootortöötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistajaettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 3. kontrollida võib kahe erineva koormuse korral: tühimassiga sõiduk koos ballastiga a) sõiduauto (M 1 ) tagaistme keskel peab istumaüks sõitja või teda asendav 75 kg massiga ballast; b) kaherattalisel mootorsõidukil (L) peab asuma juhtvõi teda asendav 75 kg massiga ballast; c) M 2 ja M 3 kategooria bussid koormata,juht või teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; d) N kategooria veoautod koormata, juht või teda asendav75 kg massiga ballast juhiistmel; täismassiga sõiduk e) kõik sõidukid peavad olema maksimaalseltkoormatud valmistaja ettekirjutuse kohaselt; 4. kere õige asendi saavutamiseks peab sõiduk kontrollimisekohale vabalt veerema; 5. kontrollimise koht peab olema tasane ja rõhtne; 6. kontrollitakse korraga ühte tuld; 7) ekraanile langeva lähitule valguse ja varju piir peab olema u võrramadalamal kui ekraanile kantud laternateoptilisi keskpunkte läbiv sirgjoon: kus: L -- laterna valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist millimeetrites. Soovitatavkaugus ekraanist on 5 m; X -- valguskiire kalle protsentides. Sõidukitel laterna optilisekeskpunktiga kuni =< 1 m kõrgusel teepinnastx= 1,0 kuni 1,5% ja kõrgemal kui 1 m -- X = 1,5kuni 2,0%; 8) ekraanile projekteeruva lähitule valguslaigu valguse ja varju piirimurdepunkt peab asuma laterna optilistkeskpunkti läbival vertikaalteljel (joonis 7). Murdepunktist tõuseb valguse javarju piir 15 o nurga all. Leht 240 /

241 A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; Joonis 7. Lähitulede ekraanil kontrollimise skeem D -- ekraanile projekteeruv lähitulede valguse ja varju piirjoon; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide rõhttelje ning ekraanileprojekteeruva valguse ja varju piirjoonte kõrgustevahe; o -- esilaternate optilised keskpunktid; * -- lähitulede valguse ja varju piirjoone murdepunkti asukoht ekraanil.kui erikujulistel laternatel optilinekeskpunkt ei ühti valgusava keskpunktiga, peab valmistaja vastavalt E-reeglilenr 48 ära näitama laterna optilise keskpunkti asukoha laterna klaasil; 9) automaatse laterna asendi regulaatori ja lähitulede juhikohaltkäsireguleerimisseadme kontrollimiseks tulebsõidukit koormata lubatud kandejõule vastava ballastiga. Kontrollimine:esitulede kontrollseadme või ekraaniga. Kood 203. Kaugtuled Nõue: 1) kaugtulede arv autol on kaks võineli (sh lisakaugtuled). Kui autol on neli kaugtuld peitpõhilaternates,siis tohib lisaks paigaldada kaks kaugtule laternat, mis on ette nähtud ainultlühiaegse valgussignaali edastamiseks.l kategooria sõidukil on üks või kaks kaugtuld. Kaugtuledeasetamine haagisele on keelatud; 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peabtoimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema jakustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlemaüheaegselt kaugtuledega; 3) summaarne valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, eitohi autol ületada cd, L kategooriasõidukil cd; 4) kaugtulede värvus peab olema valge; 5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik; 6) kaugtulede asetus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele.l kategooria sõiduki kaugtule asetus peab vastamaereegli nr 53 nõuetele; 7) üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohiületada arvu 75, mis vastabvalgustugevusele cd. Kui klaasidel tähistus puudub,mõõdetakse iga kaugtule valgusjõud eraldi ja tulemusedsummeeritakse; 8) Leht 241 /

242 või tähisega ühitatud kaug- ja lähitulede puhul peab laterna reguleeriminetoimuma lähitulede järgi (kood202); 9) enne aastat valmistatud ameerika asümmeetriliste tuledegasõidukitel (ilma või tähiseta) on lubatudkasutada neid põhilaternaid ja selliseid ühitatud kaug- ja lähituledegalaternaid peab reguleerima kaugtule järgi.kaugtulede laternate valguslaikude keskpunktid sõiduki ette asetatud ekraanil(joonis 8) peavad kokku langema «*»tähistatud punktidega, kui sõiduk asub 5 m kaugusel ekraanist ja laternavalgusava alumise serva kõrgus teepinnaston h: h < 0,8 m u = 25 mm 0,8 =< h =< 1,0 m u = 35 mm h > 1,0 m u = 50 mm Joonis 8. Ameerika asümmeetriliste kaugtulede kontrollimiseskeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; E -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunkte läbivrõhttelg; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide ja valguslaikude keskpunktide rõhttelgedekõrguste vahe; o -- laternate optilised keskpunktid; * -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunktid. Kontrollimine: kontrollitakse kaugtulede reguleeritust ekraanivõi kontrollseadmega, valgustugevust luksmeetrigaja vastavust ülaltoodud nõuetele vaatlusega. Kood 204. Seisutuled Nõue: 1) lühemal kui 6 m javähem kui 2 m laiusega mootorsõidukil võib kasutada seisutulesid.kõigil teistelsõidukitel on seisutulede kasutamine keelatud; 2) kui seisutuled on lubatud, siis peab vastavalt E-reeglile nr 48 olemaautole ette paigaldatud kaks valget ja tahakaks punast seisutule laternat või üks eest valge ja tagant punane tulisõiduki kummalgi küljel. Seisutuled Leht 242 /

243 võivad ollaühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- võisuunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane.laternate paigutus on toodud käesolevate nõuete joonistel 49, 50, 51, 54, 55ja 60; 3) seisutulede valgustugevus peab olema: ees >= 2 ja =< 60 cd; taga >= 2 ja =< 30 cd. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 205. Eesmine udulatern Nõue: 1) autole on lubatud paigaldada vastavalte-reeglile nr 48 kaks E-reegli nr 19 nõuetele vastavat udulaternatja mootorrattale üks udulatern. Udulaterna paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada või tähisegaudulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) udutuledega peavad koos lülituma ees- ja tagaääretuled ningnumbrituli; 4) udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtavvalguse ja varju piir; 5) udutule värvus on valge või kollane; 6) udulaterna valgusava suurim kaugus kere välisgabariidist on400 mm (joonis 47) ja ülemine serv ei tohi ollakõrgemal lähitulelaterna valgusava ülemisest servast ning alumine serv eitohi olla madalamal kui 250 mm teepinnast; 8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 mkaugusele ekraanile kantud laternate optilisikeskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 3 esitatust: Tabel 3 Mõõtmed millimeetrites H U kuni Leht 243 /

244 A -- udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; B -- ekraanile projekteeruv valgusriba; C -- teepind; Joonis 9. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem u -- valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkteläbiva rõhttelje kõrguste vahe; H -- laterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast. Kontrollimine: vaatlusega, ekraaniga või tuledekontrollseadmega. Kood 206. Lisakaugtuled Nõue: 1) valgusava välisserv ei tohi asudakaugemal auto kere välisgabariidist kui lähitule valgusava välisservja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Lisakaugtuled ei tohiasetseda tagapool sõiduki esisilda. Haagiseleon lisakaugtulede paigutamine keelatud. Auto neljale peitpõhilaternale lisaks asetatudkahe lisakaugtule laternaelektriskeem peab tagama nende tulede lühiajalise lülitumise hoiatavavalgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) ei tohi olla nii suunatud, et nad otseselt või kaudselt, läbitahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldavapinnaga, pimestaksid juhti. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga. Kood 207. Päevatuled Nõue: 1) autol võib olla esiosalepaigaldatud kaks E-reegli nr 87 kohast valget päevatuld, mis peavad olemaasetatud E-reegli nr 48 kohaselt (joonis 48). Mõõdet 600 mmvõib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius eiületa 1300 mm. Haagisele on päevatulede asetamine keelatud; 2) päevatuled võivad olla ühitatud teiste tuledega; 3) ühe tule valgustugevus peab olema >= 400 ja =< 800 cd.valgustpeegeldav pind (reflektor) peab olemavähemalt 40 cm 2 ; 4) peavad lülituma koos tagaääretuledega; 5) peab olema E või e sertifitseeritud (päevatule tähis«rl»); 6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine:vaatluse ja luksmeetriga (valgustugevuse suurusarvutatakse luksmeetri näidu järgi). Kood 208. Töötuled Nõue: 1) paigutus peab võimaldamapiisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi luua pimestamisega liiklusohtlikkuolukorda; 2) laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötuledele valgustehnilisi nõudeid ei esitata; 4) töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga jasõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 209. Alarmsõidukite vilkurid Nõue: 1) auto katusel esiistme kohal peabasetsema Vabariigi Valitsuse 15. augusti a määrusenr 293kohaselt paigaldatud üks või kaks sümmeetriliselt asetsevat E-reeglinr 65 nõuetele vastavat sinist vilkurit. Üksikupaikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsemasümmeetriliselt sõiduki pikiteljesuhtes, või vilkurpaneeliga, mis peab asuma esiistme kohal; 2) politseisõidukil peab olema vähemalt üksrõhttasandis, kõigis suundades valgust näitav, sinine vilkur võivilkurite kombinatsioon. Politseisõidukil võib täiendavalt kasutada kapunast vilkurit, mis peab asetsema kaassõitjakohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla kaühises paneelis siniste vilkuritega. Leht 244 /

245 Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise tulegamärgulaternat, mis peavad asetsema sümmeetriliseltsõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peab olema kuni 1,2 mkaugusel tagaseinast lisavilkur; 4) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissageduspeab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hz jamitte ületama 4 Hz; 5) lubatud valgustugevus: päeval >= 105 cd ja =< 1680 cd; öösel >= 42 cd ja =< 670 cd. 6) L kategooria alarmsõidukil peab asetsema kaks sinistmärgutuld mõlemal pool esilaternat ja üks sinine vilkurtagaistme kohal teleskoopvardal. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri jastopperiga. Kood 210. Hooldesõidukite vilkurid Nõue: 1) peab olema vähemalt ükskollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtavvilkur võivilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötavasõiduki väljaulatuvale tööorganile; 2) üle 6 m pikkuse sõiduki katusel kuni 1,2 m kauguseltagaseinast peab olema lisavilkur. Kollane lisavilkur võibolla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvaletööorganile; 3) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissageduspeab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hz jamitte ületama 4 Hz; 4) lubatud valgustugevus: päeval >= 230 cd ja =< 1680 cd; öösel >= 100 cd ja =< 670 cd. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri jastopperiga. Kood 211. Eesmised ääretuled Nõue: 1) ülemised eesmisedääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusel sõidukilja soovitatavad sõidukitele,mille laius on 1800 kuni 2100 mm. Ülemised eesmised ääretuledpeavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgservaläheduses vastavuses joonisega 50; 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased. Nende asetus peab olema E-reeglinr 48 kohane. Eesmisteääretulede värvus peab olema valge. Kui eesmine ääretuli onpõhilaternas, võib ääretuli olla valikkollane; 3) peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- jalähituledega; 4) alumised eesmised ääretuled on mootorsõidukil ja laiemalkui 1600 mm haagisel kohustuslikud; kitsamal kui1600 mm haagisel -- soovitatavad. Alumised eesmised ääretuled peavadsõidukitel asetsema võimalikult madalal alumise külgservalähedal ja vastavuses joonisega 54. Kui sõiduki laius onväiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mmvähendada kuni 400 mm-ni; 5) valgustugevus peab olema >= 4 ja =< 60 cd,põhilaternaga ühitatud ääretuli >= 4 ja=< 100 cd. Kontrollimine:vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Kood 212. Küljeääretuled Nõue: 1) on kohustuslikud üle 6 mpikkusel sõidukil ja peavad olema paigutatud E-reegli nr 48 järgisõidukil,mis on valmistatud a või hiljem, ning vastama E-reeglinr 91 nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile onküljeääretulede asetamine soovitatav; 2) kõik küljeääretuled peavad lülitumaüheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; Leht 245 /

246 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad olema mõlemalküljel iga 3 m tagant ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui needon paigaldatud, siis asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul.kui sõiduki kere ehitus ei võimaldatulesid asetada joonisel 49 näidatud kõrgusele, on lubatud need asetadaülespoole, kuid mitte kõrgemale kui2100 mm; Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust.vähemalt üks ääretuli peab asuma sõidukikeskmisel kolmandikul. Kui mõõtu 3 m pole võimalik järgidasõiduki (v.a alla 6 m pikkune sõiduk) ehituse eripäratõttu, võib seda pikendada kuni 4 m-ni; 4) küljeääretulede värvus on merevaigukollane; 5) valgustugevus võib olla cd. Kontrollimine:vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Kood 213. Tagumised ääretuled Nõue: 1) ülemised tagumisedääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusele sõidukile.ülemised tagumisedääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgservaläheduses, vastavuses joonisega 51; 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigutatud autodele janende haagistele vastavalt E-reeglile nr 48; 3) kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt japõlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised tagumised ääretuled peavad sõidukil asetsemaalumise külgserva lähedal ja olema paigaldatudvalmistaja juhendi kohaselt, vastavuses joonisega 55. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võibmõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 214. Pidurituled Nõue: 1) on kohustuslikud kõikidelesõidukikategooriatele, peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigaldatude-reegli nr 48 järgi (joonis 53). L kategooria sõidukitepidurituled ja nende paigutus peab olema valmistaja juhendikohane; 2) kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik asetada tulesid1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandinaasetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võibmõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohitöötada vilkuval või mõnel muul muutuvalreþiimil; 4) kõikidel autodel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt kakspidurituld ja L kategooria sõidukitelvähemalt üks pidurituli. 5) lisaks sõiduki ehitusega määratule võibsõidukile paigaldada lisapidurituled. Lisapidurituled peavad vastamakõigile põhipidurituledele esitatavatele nõuetele, peavad süttima koospõhipidurituledega ja olema paigaldatud vastavuses joonisega 53. Lisapidurituli eitohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas.lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole.sõiduki keres paiknev lisapidurituliei tohi pimestada tahavaatepeegli kaudu või mõnel muul viisil segadasõiduki juhti. Lisapiduritule laterna valgusavaalumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel teepinnast jamitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisestservast. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda paigutada ühte lisapidurituldsõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), võibpaigutada sõiduki tagaosale kaks lisapidurituld nii, et need paikneksidsümmeetriliselt sõiduki pikiteljega javõimalikult selle läheduses; 6) piduritulede värvus on punane; 7) vähim piduritule valgustugevus ühereþiimsetel tuledel on40 cd ja suurim 140 cd. Kahereþiimsetelpidurituledel on lubatud valgustugevus: päeval >= 130 ja =< 728 cd; öösel >= 30 ja =< 112 cd. Kontrollimine:vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.tulede värvus määratakse E või e sertifitseeritud eeskujugavõrdlemisel. Leht 246 /

247 Kood 215. Numbrituli Nõue: 1) kõigil sõidukitel ja nendehaagistel peab olema taga vähemalt üks valmistaja juhendi kohane valgenumbrituli; 2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt nii, etregistreerimismärk on pimeda ajal loetavvähemalt 25 m kauguselt; 3) numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- jaääretuledega. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindiga. Kood 216. Tagumised udutuled Nõue: 1) a või hiljemvalmistatud sõidukil peab olema taga üks või kaks valmistaja juhendilevastavat tuld,mille paigutus peab vastama E-reeglile nr 48; 2) tagumiste udutulede kaugus lähimast piduritulest peab olemavähemalt 100 mm (mõõde «100 min» on esitatudjoonisel 52 ühe võimaluse näitena). Kui sõiduki taga onüks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljestvasakul, vastavuses joonisega 52; 3) tagumiste udutulede värvus on punane; 4) valgustugevus laterna optilisel teljel ja kuni 10 o sellest vasakule japaremale ning 5 o üles- ja allapoole ei tohiolla väiksem kui 75 cd. Üheski suunas, kust tuli on nähtav, ei tohi sellevalgustugevus olla suurem kui 300 cd; 5) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada140 cm 2 ; 6) tagumised udutuled võivad lülituda koos eesmiste lähi-,kaug- ja udutuledega; 7) a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatudkasutada ainult või tähisegaudulaternaid, millehajutiklaasil on «F» (Hollandi tüübikinnituse korral«b») täht. Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri jamõõdulindiga. Kood 217. Tagurdustuled Nõue: 1) kui tagurdustuled on paigaldatud, peavadneed toimima; 2) a või hiljem valmistatud autol ja selle haagisel peab olema tagaüks või kaks E-reegli nr 23 nõuetekohast tagurdustuld. Tagurdustuled peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 järgi; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim1200 mm; 4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel jakustuma selle väljalülimisel; 5) tagurdustulede värvus on valge. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 218. Suunatuled Nõue: 1) suunatuled peavad olema autole jahaagisele paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli nr 48 kohaselt(joonis 58, 59 ja 60); 2) mõõdet 600 mm (joonis 58 ja 59) võibvähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võibkõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (joonis 58, 59 ja60); 3) kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane; Leht 247 /

248 4) esisuunatuli peab asetsema lähi- või udutule laterna valgusavaservast väljapoole vähemalt 40 mm. Sellestlähemale on lubatud asetada suunatuld juhul, kui selle valgustugevus on suurem kui400 cd. Suunatule vähim valgustugevus peab olema 50 cd ja suurim860 cd. Kahe ja enama lambiga suunatulepaneeli korral võib kogu valgustugevusolla 1200 cd. Kahereþiimsete suunatulede vähim valgustugevus peab olema: päeval >= 175 cd ja =< 700 cd,suunatulepaneelis =< 980 cd; öösel >= 40 cd ja =< 120 cd,suunatulepaneelis =< 168 cd; 5) L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reeglinr 53 nõuetele ja paigutus järgmistelenõuetele: suurim kõrgus teepinnast mm; vähim kõrgus teepinnast mm; esisuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim kaugus mm; peavad asetsema väljaspool põhilaterna/-laternateväliskülgede püstpuutepindasid; suunalatena valgusava ja lähima põhilaterna vahelinekaugus peab olema vähemalt 100 mm; tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähimlubatud kaugus on 240 mm; tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisestgabariidist eespool rohkem kui 300 mm; 6) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 7) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkumasünkroonselt märgulamp. N 3 kategooriavedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp.valgussignaali võib dubleeridahelisignaaliga. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga. Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohased ja toimima; 2) sõidukil peavad olema vähemalt: -- suunatulede märgulamp, -- kaugtulede märgulamp; 3) täiendavalt eeltoodud punktide 1 ja 2 nõuetele peavad olema: õhkpidurite korral -- pidurikontuuride õhusurve märgulambid; ABS pidurite korral -- süsteemi toimimise märgulambid; diiselmootoriga autodel -- õhufiltri mustumise märgulamp võisignalisaator, kui see on valmistaja poolt ettenähtud; ottomootoriga autodel -- õhuklapi suletud oleku märgulamp, kui see onvalmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue:autorongil (v.a O 1 kategooria haagisegaautorongil) peab olema vedukautol LE kohane üks kollaneümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mmvõi 3 sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternatvahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmisedääretuled, ei ole autorongi tunnusmärkkohustuslik. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 221. Helkurid Leht 248 /

249 Nõue: 1) a või hiljem valmistatudsõiduki helkurid peavad vastama E-reegli nr 3 nõuetele ja olemapaigutatud E-reegli nr 48 kohaselt. Kui sõiduki laius on väiksem kui1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni400 mm-ni; 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane,paigaldus peab vastama joonisele 56; 3) üle 6 m pikkustel sõidukitel peavad olema külgedel3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kereehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm.vähemalt üks helkur peab asuma sõiduki keskmiselkolmandikul. Kui mõõdet 1500 mm pole võimalik kere ehituseomapära tõttu järgida, võib kõrgust suurendada kuni2100 mm. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmisedhelkurid on sõidukile paigaldatud, peavadkülgmised helkurid asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimaselkolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane ja paigaldusvastavuses joonisega 57; 4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud valmistajajuhendi kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavadolema mittekolmnurkse kujuga, mismahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olemaniisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähteega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja8 ning mille mõõtmedmahuvad ringi Ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurgakujulised, mille tipp on suunatud üles.kolmnurga külje pikkus peab olema mm. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 222. Ohutuled Nõue: 1) ohutuled on kohustuslikud kõigile1994. a või hiljem valmistatud autodele ja autorongidele.ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218).Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus,nähtavusnurgad ja värvus peavad vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkumasünkroonselt märgutuli. Vedukauto armatuurlauaspeab eraldi olema haagise ohutulede märgutuli; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse niitöötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine:vaatluse ja stopperiga. Kood 301. Üldnõuded roolile Grupp 3. ROOL Nõue: 1) auto rool peab asuma vasakul poolel.posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad või teetöödelkasutatavad autod võivad olla ka parempoolse rooliga. Erandina võivad ollaparempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega kaasa toodud,päritud ja Eesti tolliameti oksjonilt ostetud autod; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitavveel vähemalt üks kolmest ülejäänudteljest; 3) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistajajuhendi kohased ja toimima nendekohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta javibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid,jääkdeformatsioone jm vigastusi. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 302. Rooliratas Nõue: 1) peab vastama sõiduki valmistajanõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas(«general steering control») peab omama valmistaja tõendit sellekohta, millisele sõiduki tüübile on rool sobiv. Sertifikaadi puudumisel peabark määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetelevastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendigaroolija/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga onkeelatud. Leht 249 /

250 Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue:1980. a või hiljem valmistatud M 1 jan 1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljesteespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkelroolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehastkõrvale. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: 1) roolimehhanism peab vastamasõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külgepeab olema valmistaja juhendi kohane; 2) sirgel rõhtsal teeosal kiirusega 80 km/h või valmistaja pooltlubatud suurima kiirusega sõitva autorongi haagisei tohi kalduda oluliselt kõrvale sirgjoonelisest liikumisest ning põhjustada omaliikumisega tuntavat vibratsioonija tõukeid. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohiolla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivatliikumist. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue:peab olema: M 1 ja N 1 kategooria autodel =<10 o ; M 2, M 3, N 2 jan 3 kategooria autodel=<20 o ; enne aastat valmistatud autodel =<25 o. Märkus. Kui valmistaja on ette näinud väiksemadväärtused, kui need on eeltoodud nõudes, siis peab vastamavalmistaja juhendile. Kontrollimine:nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõllide laagrid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt jakinnikiilumiseta. Kontrollimine:vaatluse ja rooli pööramisega võilõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue:peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõue: 1) hüdrovõimendi peab olemanõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavadolema pragudeta ja murenemise tunnusteta.torudel ei tohi olla korrosiooni; Leht 250 /

251 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikultkinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid võipistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimaliksõidukit käsitsi juhtida; 5) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 6) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 7) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendikohane ja pump ei tohi lekkida; 8) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 311. Ratta lõtk Nõue:lõtkud ei tohi olla suuremad, kui seda on ettenäinud valmistaja, või andmete puudumisel ei tohi ollasuuremad: M 1 kategooria sõiduautol ja N 1 kategooria veoautol ning nende haagistel kuni 17" nimiläbimõõdugaveljekorral -- 5,0 mm; bussil ja veoautol ning nende haagistel 17"... 20"nimiläbimõõduga velje korral -- 7,0 mm; veoautol ja bussil ning nende haagistel üle 20"nimiläbimõõduga velje korral -- 9,0 mm. Ratta lõtku A (joonis 10) mõõdetakse rehvi mustri servalt. Joonis 10. Ratta lõtku mõõtmine Kontrollimine:vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihikuvõi indikaatorkellaga. Leht 251 /

252 Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- japendelhoob ning nende liigendid Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile jaolema selle kohaselt kinnitatud. Lõtkuks ei loeta liigendiamortiseerivat liikumist; 2) ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid jajääkdeformatsioone. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue:Peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtraud ei tohi olla kitsam kui 550 mm ja laiem kui 1000 mm; 3) juhtraua painutuste raadiused ei tohi olla väiksemad kui 30 mm; 4) juhtraua käepidemed ei tohi ulatuda juhiistme pinnast kõrgemalekui 550 mm ja olla rõhttasapinna suhtes allapööratud rohkem kui 45 o ; 5) peab olema valmistaja juhendi kohane või omama valmistajatõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile onjuhtraud sobiv. Tõendi puudumisel peab ARK määrama juhtrauakõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavusekohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi jaðablooniga. Kood 315. Roolikann Nõue:L kategooria sõiduki roolikannu laagrites eitohi lõtk ületada valmistaja poolt ettenähtud lõtku.käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue:kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratasei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavatlõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue:peavad vastama valmistaja juhendile ja olematöökorras. Kontrollimine:vaatlusega. Grupp 4. PIDURID Kood 401. Ratta pidurdusjõud sõidupidurigapidurdamisel Nõue: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne võisuurem kui graafikus esitatudväärtused (joonis 11), kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnagaon vähemalt: tagatelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: kus: T' on esitelje ratta pidurdusjõud [kn]; T" on tagatelje rattapidurdusjõud [kn]; Leht 252 /

253 N' -- esitelje ratta koormus [tonnides]; N" -- tagatelje ratta koormus [tonnides]. Märkus. * Enne aastat registreeritud N 1 kategooriasõidukil vastavalt 0,63 ja 0,28. Joonis 11. M 1 ja N 1 kategooria sõidukiratta pidurdusjõu sõltuvus koormusest M 1 ja N 1 kategooria autode rataste pidurdusjõududesumma suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusseei tohi olla väiksem kui 50%. Enne aastat registreeritud N 1 kategooriasõidukil -- väiksem kui 48%. Mõõtmiselpeab olema tagatud nõutud hõõrdetegur; 2) N 2 ja N 3 kategooria autode ja O 2 kategooria haagise ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suuremgraafikus (joonis 12) esitatud väärtusest, kui esitelje rehvihõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: auto ning haagise teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: Märkus. * Enne aastat registreeritud N 2 ja N 3 kategooria sõidukil vastavalt 0,53 ja 0,28. Leht 253 /

254 Joonis 12. N 2 ja N 3 kategooria autode jao 2 kategooria haagiste ratta pidurdusjõu sõltuvus rattakoormusest Auto rataste pidurdusjõudude summa suhe auto täismassistpõhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui45%. Enne aastat registreeritud N 2 ja N 3 kategooriasõidukil väiksem kui 43%; 3) koormata O 2 ja õhkpiduriga O 3 ningo 4 kategooria haagise ratta pidurdusjõud [kn], kui haagist ühendavasõhujuhtme ühendusotsakus on rõhk vähemalt 0,65 MPa(6,5 kgf/cm 2 ), peab olema võrdne või suurem kui graafikus(joonis 13) esitatud väärtused, kui esitelje rehvi hõõrdetegurteepinnaga on vähemalt: teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: üheteljelise haagise rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: Märkus. * Enne aastat registreeritud O 2, O 3 jao 4 kategooria haagistel vastavalt: 0,50, 0,26 ja 0,40. Leht 254 /

255 Joonis 13. Õhkpiduriga O 3 ja O 4 kategooria haagise ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassistpõhjustatud raskusjõusse (poolhaagisel -- ratastepidurdusjõudude summa suhe tema täismassist põhjustatud teljekoormustesummasse) ei tohi olla väiksem kui 43%.Enne aastat registreeritud O 2, O 3 ja O 4 kategooriahaagistel väiksem kui 40%; 4) M 2 ja M 3 kategooria bussi, takso ning meditsiinilisekiirabi auto ratta pidurdusjõud [kn], kui rõhk on esiteljepidurikambrites vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm 2 ) ja tagateljepidurikambrites 0,30 MPa (3,0 kgf/cm 2 ), peab olemavõrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused (joonis 14),kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga onvähemalt: teiste telgede rehvide hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt: Märkus. * Enne 1. jaanuari a tüübikinnitusesaanud või ilma ABS piduriteta M 2 ja M 3 kategooria bussidelvastavalt 0,63 ja 0,28. Leht 255 /

256 Joonis 14. M 2 ja M 3 kategooria bussi rattapidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe bussi täismassist põhjustatudraskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 50%.Enne 1. jaanuari a tüübikinnituse saanud või ilmaabs piduriteta M 2 ja M 3 kategooria bussidel väiksemkui 48%; 5) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi TK jatjv katsetustel olla suuremad kui: -- 13%, kui pidurdusjõud on =<10 kn; -- 9%, kui pidurdusjõud on >10 ja =<20 kn; -- 5%, kui pidurdusjõud on >20 kn; 6) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ollasuuremad kui 25%; 7) käesolevas koodis toodud ratta pidurdusjõud peavad olemasaavutatud, kui piduripedaalile vajutamise jõudei ületa: -- M 1 kategooria sõidukil N; -- M 2, M 3, N 1, N 2 jan 3 kategooria sõidukeil N. Kontrollimine:piduri kontrollstendiga. Kood 402. Pidurdusteekond Nõue:pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiiruselt40 km/h ei tohi ületada: 1. M 1 kategooria sõiduauto ja N 1 kategooria veoautoning samade autode korral, kui need veavad O 1 kategooriahaagist: sõidupiduriga pidurdamisel 14,7 (13,2) m; seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (22,4) m; 2. M 2 ja M 3 kategooria buss ning liigendbuss: Leht 256 /

257 sõidupiduriga pidurdamisel 18,3 (17,2) m; seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 3. N 2 ja N 3 kategooria veoauto: sõidupiduriga pidurdamisel 19,9 (16,4) m; seisupiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 4. Autorong: sõidupiduriga pidurdamisel peab pidurdusteekond vastamaselle kategooria vedukauto või bussi, mis veabhaagist, pidurdusteekonna pikkusele (vt punktid 2 ja 3); seisupiduriga 37,5 (26,5) m. Märkused. 1. Koormata auto pidurdusteekond on toodud sulgudes, sulgudetaväärtus kehtib täismassiga autole. 2. Katse ei loe, kui juht peab pidurdamise ajal sõiduki liikumisteekondakorrigeerima. Kontrollimine:katserajal, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 403. Aeglustus Nõue:kuival kõvakattega teel pidurdamisel kiiruselt30 km/h peab aeglustus olema vähemalt: M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ningsama sõiduki korral, kui see veab O 1 kategooria haagist: -- sõidupiduriga pidurdamisel5,8 (6,7) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel 1,5 (2,3) m/s 2 ; M 2 ja M 3 kategooria buss ningliigendbuss: -- sõidupiduriga pidurdamisel5 (5,5) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel 1,5 (2,3) m/s 2 ; N 2 ja N 3 kategooria veoauto: -- sõidupiduriga pidurdamisel4,0 (5,0) m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel 2,1 (3,6) m/s 2 ; Autorong: -- sõidupiduriga pidurdamisel -- sama kui seda vedaval vedukil; -- seisupiduriga pidurdamisel 2,1 (3,6) m/s 2. Märkus. Koormata auto aeglustus on toodud sulgudes, sulgudetaväärtus kehtib täismassiga autole. Kontrollimine:katserajal, aeglustusmõõdiku(desseleromeetri) ja vaatlusega. Kood 404. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud Nõue:sõiduautol ja bussil: 400 N (40 kgf),veoautol: 600 N (60 kgf). Kontrollimine:dünamomeetriga. Kood 405. Ratta pidurdusjõud seisupiduriga pidurdamisel Nõue: 1) M 1, M 2 jam 3 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdnevõi suurem kui graafikus(joonis 15) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegurteepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt: Leht 257 /

258 Märkus. * Seisupiduriga pidurdamisel 16%. Vedukauto seisupiduripidurdusjõu ja autorongi täismassi suhe eitohi olla väiksem kui 12%. Joonis 15. M 1, M 2 ja M 3 kategooria sõidukite, taksode ja meditsiinilise kiirabi auto rattahõõrdejõu sõltuvus rattakoormusest rikkepiduriga pidurdamisel 2) N 2, N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukite ratta pidurdusjõud peab olema võrdne võisuurem kui graafikus(joonis 16) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegurteepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt: haagistel: Leht 258 /

259 Märkus. * Käsipidur vt käesoleva koodi nõude 1märkust. Joonis 16. N 1, N 2, N 3,O 3 ja O 4 kategooria sõidukiteratta pidurdusjõud rikkepiduriga pidurdamisel 3) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohiületada 30%. Kontrollimine:piduri kontrollstendiga. Kood 406. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue:seisupidur peab hoidma paigal täismassigasõidukit -- 18% ja täismassiga autorongi -- 12% kaldega teel.seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine:vaatlusega. Leht 259 /

260 Kood 407. Mootorratta (L kategooria sõiduki) piduritekontrollimine Nõue: 1) käsipiduri rakendamiseks vajalikjõud ei tohi ületada 200 N; 2) jalgpiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 400 N; 3) üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuivalkõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekondolla suurem ning aeglustus väiksem kui: L 1 kategooria mopeedil ja L 2 kategooria3- või 4-rattalisel sümmeetrilise rataste asetusega sõidukil8,2 mja 4,2 m/ s 2 ; L 2 kategooria 3- või 4-rattaliselasümmeetrilise rataste asetusega sõidukil 9,0 m ja 3,9m/s 2 ; L 3 kategooria soolomootorrattal 7,0 mja 5 m/s 2 ; L 4 kategooria külghaagisega mootorrattal 7,5 m ja 4,6 m/s 2 ; L 5 kategooria 3- ja 4-rattalistel sõidukitel: -- sõidupiduriga pidurdamisel 7,5 m ja 4,6 m/s 2 ; -- seisupiduriga pidurdamisel 18 m ja 1,9 m/s 2. Kontrollimine:mõõdulindi võiaeglustusmõõdikuga. Kood 408. Mootorpidur Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane, klapp peabsulguma ja avanema takistusteta. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 409. Elektromagnetpidur Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ning toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 410. Hüdroaeglusti Nõue:peab vastama valmistaja juhendile ning peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 411. Pealejooksupidur (haagisel) Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab toimima; 2) haagise peasilindri rakendumise lävimisjõud peab olema: K = 0,02...0,04 Pg, K -- lävimisjõud (N), Pg -- haagise massist põhjustatud jõud(arvutuses 10 G), G on haagise masskilogrammides. Kontrollimine:vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 412. Piduri hoob, pedaal, hoovastik/trossid Nõue:trossid, pedaal ja hoovad peavad liikuma, vaba- jatöökäigud peavad vastama valmistaja juhendile.seisupiduri hoova lukustav seade peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 413. Pidurivõimendi/peasilinder Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ning peabtoimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Leht 260 /

261 Kood 414. Ratta töösilinder Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ning ei tohilekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 415. Piduritorustik. Piduri kontuurid Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane,ei tohi lekkida/pihkuda; 2) ei tohi olla sügavate korrosioonikahjustustega; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunudvõi murenenud. Kontrollimine:vaatlusega ja seebiveega. Kood 416. Rattapiduri kambrid Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohipihkuda ning hoova käik peab vastama valmistajajuhendile. Kontrollimine:joonlauaga (täpsusega 1,0 mm),seebiveega. Kood 417. Vedruakud Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima(pidurihoovad peavad liikuma, ei tohi olla kinnikiilunud). Kontrollimine:vaatlusega. Kood 418. Kompressor/süsteemi täitumise aeg Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane jarõhk auto õhusüsteemi pidurikontuurides peab tõusma pärastkuue minuti möödumist %-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peabautorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk %-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peabhaagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peabautorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine:manomeetri ja stopperiga. Kood 419. Rõhuregulaator Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ja peab hoidmanimirõhku. Kontrollimine:manomeetriga. Kood 420. Õhusüsteemi manomeeter ja/võirõhulangule toimiv hoiatusseade Nõue:peab toimima valmistaja juhendis ettenähtudtäpsuse piirides. Kontrollimine:kontrollmanomeetriga. Kood 421. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohased ja ei tohi pihkuda; 2) ei tohi olla korrodeerunud; 3) ei tohi olla valesti remonditud (jätkatud keevitamisega, jootmisegavms viisil); 4) peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine:vaatluse ja seebiveega. Leht 261 /

262 Kood 422. Pidurivoolikud Nõue: 1) peavad olema sõiduki valmistajajuhendi kohased; 2) ei tohi pihkuda/lekkida; 3) vooliku pinnal ei tohi olla pragusid ega sööbinud ja murenenudkohti. Kontrollimine:vaatluse ja seebiveega. Kood 423. Vedukauto ja haagise pidurivoolikute toite- ja juhtharu Nõue: 1) ei tohi pihkuda; 2) voolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul jamanööverdamisel. Kontrollimine:vaatluse ja seebiveega. Kood 424. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 425. Piduritrumlid, kettad Nõue:ei tohi olla pragusid ja kinnitusdetailide vigastusi. Kontrollimine:vaatlusega, vasaraga koputamisega. Kood 426. Piduriklotside katted Nõue:hõõrdkate ei tohi olla õhem kui onette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine:vaatlusega, kui seda on võimalik teha ratastära võtmata. Kood 427. Pidurdusrõhu piirdeklapp või pidurdusjõuregulaator Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ja koormata autopidurdamisel ei tohi klapiga kontuuris rõhk tõustaüle valmistaja juhendis ettenähtu. Kontrollimine:manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 428. Blokeerumatu pidur (ABS) Nõue: 1) peavad toimima vastavalt valmistajajuhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõidukitäielikku seismajäämist, peavad rattad hakkamalohisema. Kontrollimine:katsesõidu ja piduristendiga. Kood 429. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 430. Kondensaadikraan Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:seebivee ja vaatlusega. Kood 431. Õhu pihkamine õhusüsteemist Leht 262 /

263 Nõue:seisva kompressori korral ei tohi rõhksüsteemis langeda kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/ cm 2 )30 minjooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine:manomeetri ja stopperiga. Kood 432. Pidurisüsteemi üldehitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile (eitohi olla muudetud selle ehitust, asendatud selle osi ja sõlmi võikasutatud pidurivedelikku, mis ei ole ette nähtud selle sõidukimudeli jaoksvõi ei vasta valmistaja nõuetele); 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötamanõutava efektiivsusega; 3) seisupidur peab olema otsese mehhaanilise toimega sõiduki ratastele; 4) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle sõidukiversioonile või ei vasta valmistajanõuetele; 5) sõidu- ja rikkepiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevaterataste pidurdusjõud erineda omavahelrohkem kui 30%; 6) sõidupidur peab toimima kõigile ratastele; 7) O 1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolukorral peavad vastama need O 2 kategooriahaagisele kehtestatud nõuetele; 8) O 2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid(pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 9) O 3 ja O 4 kategooria haagistel on lubatud ainultõhkpidurid. Inertspidurid on keelatud; 10) Pidurid peavad toimima kõigile haagise ratastele; 11) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise (v.ao 1 kategooria haagis) automaatsepidurdamise. O 1 kategooria haagise tiisel peab olema kinnitatud lisakshaakeseadmele veel trossi, keti jms, mis eilase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olemakäsipidur, mida on võimalik lülitada väljast.sõitjateveohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest; 13) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle piduridautomaatselt lülituma tööreþiimi. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Grupp 5. RATTAD (REHVID JA VELJED) Nõue: 1) sõidukil peab kasutamavalmistaja poolt ette nähtud ja EÜ direktiivile 92/23/EEC või E- reeglitelenr 30/02 või ISO (sõiduauto ja tema haagise rehvid), nr 54/00või ISO (veoauto ja bussi ning temahaagise rehvid) ja nr 64/00 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad)või USA standardile FMVSS nr 109vastavaid rehve. ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevaspunktis mitte ettenähtud rehvide või velgedekasutamiseks; 2) mootorratastel ja nende haagistel peab kasutama valmistaja pooltettenähtud ja E-reegli nr 75/00 või ISO 5751(rehvid: ja veljed: ning -3), ISO 6054 (motorollerite rehvid: ja veljed:6054-2) ning ISO 5995(mopeedi rehvid: ja veljed: ) või USA standardi «DOT»nõuetele vastavaid rehve ja velgi; 3) sõiduautol (M 1 kategooria), veoautol, mille registrimass eiületa 3,5 tonni (N 1 kategooria), ja haagisel, milleregistrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O 2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsinikasutama talverehve (M+S, M.S. või M&S tähistusega), mille mustrijääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutaminekohustuslik järgmistel juhtudel: -- sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; -- teises riigis registreeritud sõidukil; Leht 263 /

264 -- paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe teljemõlemad rattapaarid on koostatud ühesuguselt; -- autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ningremonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel; -- autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis; 4) sõidukil ja selle haagisel ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5ja A6 kiiruskategooria rehve (tabel 5)ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) ei ole lubatud kasutada rehve, mille valmistamise ajast onmöödunud rohkem kui kümme aastat. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt sellelesõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimatarehve kuni aastani. Kontrollimine:vaatlusega ja võrdlemine punktides 1 ja 2toodud normdokumentidega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõue: 1) ei tohi esineda sisemisi egavälimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratudrõhule. Kontrollimine:vaatluse ja manomeetriga. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõue: 1) mustri jääksügavuspeab olema vähemalt: L kategooria sõidukil >=1,0 mm; M 1, M 2, M 3,N 1, N 2 ja N 3 kategooria sõidukil>=1,6 mm; haagisel vastavalt seda vedava vedukauto/mootorrattamustrisügavusele esitatavatele nõuetele; M 1, N 1 ja O 2 kategooriasõidukil 1. detsembrist kuni 1. märtsini >=3,0 mm; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustrijääksügavus on punktis 1 esitatust väiksemjoonisel 17 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turviseveerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitmekulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatudväärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinnakeskel; Joonis 17. Rehvide piirkulumise määramine Leht 264 /

265 3) rehvil, millel puudub märge«regroovable», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine:nihiku, joonlaua võimõõdulindiga. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue:veereringil mõõdetult ei tohi ületadaüheski suunas: M 1, N 1, L ja O 1 kategooriasõidukil 1,0% välisläbimõõdust; ülejäänud sõidukitel 1,5%välisläbimõõdust. Kontrollimine:rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistaminevastavaltetrto, STRO (The Scandinavian Tire &Rim Organisation), EEC direktiividele, ECE reeglitele, USA DOT (Department oftransportation) ja UTQG(Uniform Tire Quality Grading) nõuetele Nõue: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peabvastama tabelis 4 toodule. Tabel 4 Jrk nr Tähistus Ühelrehviküljel Mõlemalrehvi küljel DOTtähistusegaÜhelrehviküljel Mõlemalrehvi rehvil küljel või 1. Valmistaja nimi või kaubamärk 2. Rehvi tähistus 3. Kiiruskategooria (tabel 5) 4. Mustri tüüp Näiteks «M +S» 5. Koormusindeks (tabel 6) 6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES : 2 RAYON +STEEL» «EWALL tähistusegarehvil jah + jah + jah + jah + jah + ei jah + ei jah + ei ei jah + ei jah + ei jah + Leht 265 /

266 AREAPLIES : 2 RAYON» 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks: «REINFORCED» 13. Tüübikinnituse tähis jah + jah + ei jah + jah + jah + jah + ei + DOT Valmistamisaja tähis jah + jah Eriomadused ei + Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil60% parem kuivõrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattegakuuluvad «A» klassi.klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellelrehvil vastab B klassinõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehvigakuni184 km/ h, «B» klass km/h ja «C» klass km/h) Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: UTQG nõuded kehtivad kuni13" velgedele mõeldudrehvidele. Ei kehtitalverehvidele «Kvaliteetrehvid» -- neil on nõuetekohanemärgistus ja neid müüakse täieliku valmistaja poolse garantiiga; «DA» -- «DEFECTIVEAPPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse veadvõi vähemärgatavadremonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüaksetäieliku valmistaja poolse garantiiga; Leht 266 /

267 «Max 30 km/h» -- neid rehve ei tohi kasutadasõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peabolema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endinekiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M 1, N 1 ja O 1 kategooria sõidukirehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30/02 või EMÜ direktiivi92/23/eec kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 185/70 R T Tubeless M+S 253, Selgitus: valmistaja kaubamärk või nimetus; profiili laius mm; profiili kõrgus on 70% tema laiusest; või USA rehvidel -- «DOT» R -- või sõna «RADIAL» --radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, võib jätta märgistamata, B -- või sõnad «BIAS BELTED» -- diagonaalsekoordiniitide paigutusega vöötatud rehv; velje läbimõõt tollides; koormusindeks (tabel 6), sellele näitele vastabkandevõime 580 kg; T -- kiiruskategooria (tabel 5), sellele näitele vastablubatud suurim sõidukiirus 190 km/h; TUBELESS-- lohvita rehv, REINFORCED-- tugevdatud, REGUMMERED-- taastatud; M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmisekstalvel või mudas; valmistamise aeg -- koosneb kolmest numbrist: esimesedkaks tähistavad valmistamise nädalat(25. nädal), viimane aastat (93) jooksval kümnendil;, või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised. M 2, M 3, N 2, N 3, O 2,O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehv peab olemamärgistatud E-reegli nr 54/00 või EMÜdirektiivi 92/23/EEC kohaselt; Leht 267 /

268 Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 250/70 R /145 J TUBELESS PSI, või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: valmistaja kaubamärk; profiili laius mm; profiili kõrgus on 70% tema laiusest; R või sõna «RADIAL» --radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus -- märgistus ei ole kohustuslik; velje läbimõõt tollides või508 mm-s (E-reegel nr 54/00); üksiku rehvi koormusindeks, mis vastab koormusele0 kg, paarisrehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 2900 kg (tabel 6); J -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurimsõidukiirus 100 km/h (tabel 5); L -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus120 km/h, kui üksiku rehvi koormus ei ületa3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paaris rehvide puhul ei tohi koormusühele rehvile ületada2757 kg, mis vastab koormusindeksile 143; TUBELESS-- lohvita rehv, REGUMMERED-- taastatud, REGROOVABLE-- süvendatava mustriga; valmistamise aeg: 25. nädalal a; 90 PSI -- koormusele ja kiirusele vastupidamise katsel peabrehvi siserõhk olema vähemalt 90 PSI, mis vastabrõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm 2 );, või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised; Leht 268 /

269 3) mootorrataste (L kategooria) ja nende haagiste rehvid peavad olemamärgistatud E-reegli nr 75/00 kohaselt: Näiteks VALMISTAJA NIMETUSvõiKAUBAMÄRK 100/80 B S TUBELESS M - S 250, või USA rehvidel «DOT» Selgitus: valmistaja kaubamärk; profiili laius mm; profiili kõrgus on 80% tema laiusest; velje läbimõõt tollides e 457 mm; koormusindeks, mis vastab kandevõimele206 kg (tabel 6); S -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurimsõidukiirus 180 km/h (tabel 5); TUBELESS-- lohvita rehv; M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmisekstalvel või mudas, MST -- universaalne -- on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, B -- diagonaalne vöötatud rehv, R -- radiaalne koordiniitide paigutus, REINFORCED-- tugevdatud; valmistamise aeg: 25. nädalal a;, või USA rehvidel «DOT»-tüübikinnitusetähised. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõue: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglidnr 30/02, 54/00 ja 75/00), kiiruskategooriad (tabel 5) ja koormusindeksid(tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ettenähtule jasõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Leht 269 /

270 Tabel 5 km/h Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks B = lubatudsuurim mass kg-s A B A B A B A B ) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; Leht 270 /

271 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustritüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübimustrijoonis võib olla erinev (joonis 18); Joonis 18. Mustri tüübid (näited): a ja c --maanteemuster, b ja d -- talvemuster (tähistus -- «M + S»,«M.S.» või«m&s»), e -- maastikumuster 4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja jamärgib selle vastavalt eeltoodud näidisele koosoma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja; 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada M 2, M 3 jan 3 kategooria sõiduki esiteljel/rattal. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 507. Üldnõuded veljele Nõue: 1) peab kasutama sõiduki valmistajapoolt ettenähtud mõõtudega ja ISO (sõiduautod ja nendehaagised), ISO (veoautod, bussid ja nende haagised), ISO ja (mootorrattadja nende Leht 271 /

272 haagised),iso (motorollerid ja nende haagised), ISO (mopeedid) ja ETRTOvõi UTQG nõuetele vastavaid velgi.muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise ARK; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditudja/või ümberehitatud (laiendatud,kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: 5 o kaldega süvapöiaga veljevälisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunasüle 2,0 mm; 15 o kaldega süvapöiaga veljel --radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel±3,5 mm; b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel±5,0 mm; lamepöiaga veljel kõikides suundades±5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: rehvi nimimõõtmed, valmistaja nimi või kaubamärk, valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta), valmistamise järjenumber või kood; Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub, valmistaja nimi või kaubamärk, valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmetetähistus peab olema järgmise näite kohane: «14 4J», kus: velje läbimõõt tollides; x -- süvapöidvelg; J -- välisserva kõrgus G (joonis 19). Tähe J korral G =17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm.veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G =19,9±0,9 mm; A -- velje laius; D -- velje läbimõõt; Leht 272 /

273 Joonis o kaldega süvapöiagavelg 6) 15 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmetetähistus peab olema järgmise näitekohane: «17,5 5,25», kus: 17,5 -- velje läbimõõt «D» tollides; x -- süvapöidvelg; 5,25 -- velje laius «A» tollides. Kõikide 15 o kaldegavelgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm(joonis 20); Leht 273 /

274 Joonis o kaldegasüvapöidvelg 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olemajärgmise näite kohane: «17,5 -- 6,25», kus: 17,5 -- velje läbimõõt tollides; lamepöidvelg; 6,25 -- velje laius tollides. Kontrollimine:vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga. Kood 508. Velgede kinnitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud poltevõi mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kerevälisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldibesemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olemavähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõidukikere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine:vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõue: 1) kui M 1, N 1,O 1 ja O 2 kategooria sõidukil või eritalituse autolkasutatakse naastrehve, peavad naastrehvidolema sõiduki kõigil ratastel. Kui O 2 kategooria haagistvedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olemaka haagisel. Kui M 2, M 3, N 2, N 3,O 3 ja O 4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavadühe ja sama teljemõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastusetõttu ollakse sunnitud kasutamavaruratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: rehvis, mille velje läbimõõt on =< 13" -- 90; rehvis, mille velje läbimõõt on =< 15" --110; sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõton >15" ; Leht 274 /

275 ülejäänud rehvidel ; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erinedarohkem kui 25% võrreldes suurima naastudearvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M 1, N 1, O 1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkemkui 1,2 mm ja M 2, M 3, N 2, N 3,O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1, N 1, O 1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvipinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm jam 2, M 3, N 2, N 3, O 3 jao 4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatilinetorkejõud ja mass ei ole suuremad kui: M 1 ja O 1 kategooria sõidukil --torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; N 1 ja O 2 kategooria sõidukil --torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; M 2, M 3, N 2,N 3, O 3 ja O 4 kategooria sõidukil --torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni15. aprillini. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitaksenõudeid 1, 2, 3 ja 4 vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel -- vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. Kood 601. Praod ja välimus Nõue:praod ja murded peavad olema remonditud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 602. Korrosioon ja välimus Grupp 6. VEERMIK JA KERE Nõue: 1) kere korrosiooni, värvi jmkahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m 2 pinnal ei tohi olla selliseidkohti üle kolme. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda sõidukiregistreeritud värvist; 2) eritalituse sõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatudkasutada muudel sõidukitel; 3) kerevälised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele; 4) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid,haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatudeendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögivõi puutuvad vastu sõiduki keret; 5) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsadpeavad olema tagasipööratud selliselt, et needei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servadeümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 603. Polt-, neet- ja keevisliited Nõue:polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliitedpragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine:vaatlusega, vasaraga. Kood 604. Veermiku ja kere remont Nõue:peab olema remonditud valmistaja remondijuhendikohaselt. Kontrollimine:valmistaja remondijuhendi järgi, sellepuudumisel vaatlusega. Leht 275 /

276 Kood 605. Tagumine allasõidutõke Nõue: 1) N 2 ja N 3 kategooria autodel ning O 3 ja O 4 kategooria haagistel peab olemaallpool toodud nõuetele võiereegli nr 58 kohane tagumine allasõidutõke; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohiolla üle 550 mm; ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini keretagateljel ei tohi olla suurem kui 100 mm; tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoolepööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohitööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalikjõudületada 400 N; 3) 100 kn jõu toimel või 50% sõiduki massistpõhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem 100 kn-st, ei tohitõkke profiili läbipaine ületada 400 mmtõkke kinnitustugede kohal ning 25 kn või 12,5% sõidukimassist põhjustatudjõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kn) ei tohi läbipaineületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mm kaugusel tugedevahel sõiduki pikitelje suunas; 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosasuunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab võiteeb võimatuks; sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumiseservani tühjal autol ei ületa 550 mm. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 606. Külgmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil a võihiljem valmistatud, üle 3500 kg täismassiga N 2 jan 3 kategooria autodel ning O 3 jao 4 kategooria haagistel peavad olema ohutud külgmisedallasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulveokitelt, pika veose(torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagiselt või sõidukilt, millekasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui100 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandistväljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: N 2 autol ja O 3 haagisel mm; N 3 autol ja O 4 haagisel mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kn (100 kgf)jõu toimel: kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; ülejäänud osadel mitte rohkem kui150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 21, 22 ja23; Leht 276 /

277 Joonis 21. Külgmise allasõidutõkke asukohtautol Joonis 22. Külgmise allasõidutõkke asukohttäishaagisel Leht 277 /

278 Joonis 23. Külgmise allasõidutõkke asukohtpoolhaagisel 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoolepööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatudatõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavad olemaümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikudelemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms),kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- japneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkkedehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõidukiehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi jaðablooniga. Kood 607. Telg, telik ja õõtshoovad Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi esinedajääkdeformatsioone, pragusid ja lõtkusid. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 608. Vedrud Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohased, ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi,õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olematerved ja omal kohal. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 609. Stabilisaatorid Nõue:peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavadtoimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 610. Amortisaatorid Nõue:peavad toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 611. Kere asendi regulaatorid (õhkvedrustuses) Leht 278 /

279 Nõue:ei tohi pihkuda, auto kere ei tohi olla kaldu teepinnasuhtes. Kontrollimine:vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Kood 612. Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile.üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagistehaakeseadmetel, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab kg, peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm(edaspidi «Ø 50» veopolt). Sadulakoormusega üle kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm(edaspidi «Ø 90» veopolt); 2) «Ø 50» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatudvedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, «Ø 90»veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16(joonis 24); Joonis 24. Sadulseadme kinnitus vedukautole veopoldipõikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatud kuju; 6 --poldi ava 3) koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on1400 mm. Siseriiklikult on lubatudkasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa4 m; 4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 5) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohiületada 0,5 mm. Kontrollimine:nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 613. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; Leht 279 /

280 2) püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldimõõtmed peavad olema: liigendiga püüdurseadmesø 49 +0,16 mm; liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatudühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga)ø 48,7 +0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõtpeab olema Ø 50 +0,3 mm; 4) veopoldi ja tiisli veorõnga tööpindade kulumine ei tohiületada 0,5 mm ja suurim lõtk 2,6 mm. Haakeseadmekummist tünnvedru vähim paksus peab olema 18 mm; 5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui vedukikonksu ristlõike läbimõõt on mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde onø 90±1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt mm ja tööpindadekulumine ei ületa 1,0 mm; 6) kuni 3,5 tonnise täismassiga haagise haakeseade peab olemaühendatud vedukauto haakeseadme kuulpoldiga,mille sfääri läbimõõt on ,6 mm japoldi kaela läbimõõt mm; 7) kõigi haagiste haakeseadmed, v.a isepidurduvad, peavad olemadubleeritud julgestuskettide või -trossidega. Kontrollimine:nihiku ja vaatlusega. Kood 614. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus Nõue: 1) haakeseadme kinnituspoltideläbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist peavad olema: >3,5 kuni 15 tonni neli kinnituspolti M14; >15 kuni 24 tonnineli kinnituspolti M16; >24 tonnineli kinnituspolti M20; kus haagise arvutuslik mass W M = 1,33 W R, W R --haagise täismass; 2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatudvedukauto külge vähemalt kahe M16poldiga; 3) kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavadolema kinnitatud ja keevisliitedpragudeta. Kontrollimine:nihiku ja vaatlusega. Kood 615. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud ja juhtmed Nõue: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagamanende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täisjakesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal; 2) sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseinakülge püst- või rõhtasendis, juhtharuvasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna; 3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud vedukielektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava valmistajajuhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad vedukauto taga ja ühendusjuhtmeteasukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: 1) ühendusvoolikuid -- vaatluse jaseebiveega; 2) ühendusjuhtmeid -- vaatlusega. Kood 616. Poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed Nõue:peavad toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 617. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti Nõue:peab toimima, kui on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 618. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Leht 280 /

281 Nõue: 1) sõiduk peab olema komplektne javastama valmistaja juhendile; 2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatudarohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olemavähemalt 2,5 mm; 3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda väljarõhtsa kere puutepinnaga piiratudalast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvateosade ümardusraadiused olemavähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatudaväljapoole rohkem kui 10 mm,kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 5) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 619. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) armatuurlaua kõigi jäikade osade ümardusraadiused peavadolema >=19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvatenuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõiksellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf)jõu toimel; 3) N 1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa)olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga, mis talubjõudu, mille põhjustab veosele antud kiirendus: sõidusuunas 14 m/s 2, külgsuunas 7 m/s 2, taha ja üles 10 m/s 2. Kontrollimine:vaatlusega, joonlaua ja mõõdulindiga. Kood 620. Ratta ilukilbid Nõue:kui nad on valmistaja poolt ette nähtud, siispeavad olema kõigil ratastel terved ja korras. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 621. Esi- ja tagakaitseraud Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja korras; 2) peab taluma põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 4 km/hvastu tõket. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 622. Antitiivad, tuuletammid, kere põhjakülgkardinad ja deflektorid Nõue:olemasolu korral peavad olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 623. Kere uksealused karbid, kerekandevelemendid, raam ja astmelauad Nõue:peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 624. Uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide jakütusepaakide täiteavade sulgeseadised ningukseajamid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendikohased ja toimima; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Leht 281 /

282 Kontrollimine:vaatlusega. Kood 625. Klaasid Nõue: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhivaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistmeseljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olemavähemalt 70%. Eeltoodud klaaside katmisekson keelatud kasutada kilet. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%,peavad sõiduki mõlemal küljel olema koodi 103nõuetele vastavad küljepeeglid; 2) peavad olema E või e sertifitseeritud või valmistaja juhendikohased; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas eitohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi võimõrade kogumit, nn päikest; 4) katmiseks on keelatud kasutada valgust peegeldavaid materjale. Kontrollimine:valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega. Kood 626. Klaasipuhasti Nõue:peab töötama, tehes suuremal kiiruselvähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis. Kontrollimine:vaatluse ja stopperiga. Kood 627. Laternapuhasti Nõue: kui on olemas, peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 628. Aknapesurid Nõue:peavad toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 629. Iste Nõue:reguleerimise seadmed peavad toimima ning istmedpeavad vastama valmistaja juhendile ja olema sellejuhendi kohaselt kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 630. Varuratas Nõue:peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 631. Veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nendesulgurid. Sõitjate kaitse veose vedamisel Nõue: 1) peavad olema vigastusteta ja toimima; 2) veose vedamisel peavad sõitjad olema kaitstud vaheseinaga vms, etvähendada ohtu liiklusõnnetuse korral.veoauto kabiini taga peab olema selline tugi, mis kaitseb liiklusõnnetuse korralkabiini muljumise eest. Veokastisvõi veose vedamiseks ettenähtud ruumis peavad olema veose iseloomulevastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein või kere esisein peab olema vähemalt kabiinilaiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võibkere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluugist/seinast. Poolhaagiseesiseina vähim kõrgusveokasti põrandast peab olema 1,6 m. Kinnitusvahendid, vaheseinad ja kabiinitagune tugisein peavad taluma jõudu, midapõhjustab veos, millele mõjubkiirendus: sõidusuunas m/s 2 ; külgedele ja taha -- 7 m/s 2 ; üles m/s 2. Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: Leht 282 /

283 sadulvedukil, kui selle haakes on tugiseinaga poolhaagis; paakautodel ja paakpoolhaagist vedaval sadulvedukil; erivedu teostaval sõidukil, mida ei tohi kasutada ilmaeriloata. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 632. Tent, tendikaar ja külgtoed Nõue: 1) peavad olema vigastusteta ja kinnitatud; 2) tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele; 3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormivõi aluspakkudega rungakülgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemaltkahele aluspakule. Külgtulbadpeavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kuisee rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormivõi veokasti põhjast; 4) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alasveose sidumist sõiduki raami, platvormi võiveokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m võivähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm,suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahenditekinnituskonks/aas peab vastupidama purunemata 20 kn (2000 kgf) jõule; 5) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servagaterasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 6) sõiduki esmasel või ümberehituse järgselregistreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere,runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, etsõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed,aluspakud, koormakinnituse konksud/aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavaltkäesolevatele nõuetele. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 633. Isotermilised, termostaatilised ja soojustamata furgoonid Nõue:kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma,külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 634. Mootorratta gondel ja põlvekaitsed,tugihark ja sõitja käepide/käepidemed Nõue:peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 635. Poripõlled (autod ja autorongid täismassiga üle3,5 t) Nõue: 1) peavad olema mitte kaugemal kui1200 mm tagarataste pöörlemisteljest; 2) peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad); 3) alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood 701. Üldnõuded Grupp 7. MOOTOR Nõue: 1) omavoliline mootori toite- ja heitgaasidesüsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, shülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- jaheitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaasidekatalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigileümberehitamine (diislikütuselt -- bensiinile; bensiinilt võidiislikütuselt -- gaasile jms ning vastupidi); 2) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raamiküljes on keelatud; Leht 283 /

284 3) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise,kütuse keemilise, heitgaaside termilise jmskahjustava mõju eest; 4) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt,pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja pooltsellele sõidukile ettenähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ettenäinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, onlubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuseerinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ettenähtust. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 702. Kütusepaak Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab olema valmistajajuhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ettenähtud kohtaja tema poolt ettenähtud viisil; 2) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis.kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi ollakütusepaagi üheks osaks; 3) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütusei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vmskohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 4) veega täidetud paak peab taluma kolme minuti vältel rõhku0,03 MPa (0,3 kgf/cm 2 ). Pärast paagi survestamiston paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 5) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustavseade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 6) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täispaagist ei tohi kütust välja valguda kiireminikui 30 g/min; 7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asudasõitjate- või koormaruumis; 8) l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongilolema kaks vähemalt 2 kg pulbervõisellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas,ämber ja matt tulekustutuseks; 9) autol või autorongil on üle 1000 l mahutavusega paak/paagidkeelatud; 10) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud autovõi haagise raamile või kere põhjale. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 703. Väljalaskesüsteem Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguseskütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude võipaagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N 2 ja N 3 kategooria veoautodel võib suunataheitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punktitasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mmulatuses vaba; 4) heitgaaside pihkumine ei ole lubatud; 5) ei tohi olla auke ja pragusid, peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine:mõõdulindi, nihiku ja vaatlusega. Kood 704. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue:heitgaasi retsirkulatsiooni- jasundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed,- andur,kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased jatoimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 705. Katalüsaatorita või -andurita katalüsaatorigaottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue:heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastamakeskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine:spektrograaf-tüüpi gaasianalüsaatorija vaatlusega. Leht 284 /

285 Kood anduriga reguleeritava küttesegu koostisega jakatalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasidekahjulike ainete piirsisaldus Nõue:heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastamakeskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine:spektrograaf-tüüpi gaasianalüsaatorija vaatlusega. Kood 707. Diiselmootori heitgaasi suitsusus Nõue:heitgaaside suitsusus peab vastama keskkonnaministrikehtestatud nõuetele. Kontrollimine:vaatlusega, suitsususe mõõturiga. Kood 708. Õli, jahutusvedeliku jms lekkimine Nõue:ei ole lubatud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 709. Karterigaaside pihkumine Nõue:ei tohi pihkuda nähtavat suitsu. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 710. Toitesüsteem Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane jaei tohi lekkida. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolavkütus sattuda heitgaasi torudele või mõnele teisele kõrgetemperatuuriga osale; 2) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega võisõiduki mõne muu osaga. Kontrollimine:vaatlusega, mõõdulindiga. Kood 711. Gaasi toitesüsteem Nõue: 1) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda,seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi; 2) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleksotstarbeks on keelatud kasutada traati,nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine:vaatluse, seebivee ja pintsliga. Märkus. Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamiseltuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust võibjätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 712. Müra Nõue:sõiduki seisu- ja sõidumüra peabvastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine:müramõõdikuga. Kood 801. Sidur Grupp 8. JÕUÜLEKANNE Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane.käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral eitohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohilibiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine:proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast. Kordisti jaaeglusti Leht 285 /

286 Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkidaning peab toimima. Kontrollimine:vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane,kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida, kardaaniliigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud jatöökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärastradiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine:vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 805. Mootorratta jõuülekanne Nõue: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olemavalmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine:vaatlusega. Grupp 9. LISANÕUDED BUSSILE, MILLELUBATUD KIIRUS ON KUNI 90 km/h Kood 901. Kirjed ja märgistus Nõue: 1) vajalik informatsioon ohu korraltegutsemiseks peab siltidel olema eestikeelne ja kirjutatud mustadetähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne mustääris. Käsiapteegi ja tulekustutaja asukoha sildil peavadolema punased sümbolid punase äärisega valgel põhjal. Lastega japuuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sininetagapõhi ja sellel valged kujutised. Siltide mõõtmed peavad olema mm (joonis 25). A Leht 286 /

287 B. Kerevälise ohulüliti (ka akulüliti) asukoht C D. Käsiapteegi asukoht E Leht 287 /

288 F. Puuetega sõitjale G. Lastega sõitjale Joonis 25. Kirjete näidised Kontrollimine:joonlaua ja vaatlusega. Kood 902. Ukseava valgustus Nõue:peab toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 903. Juhiiste Nõue: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitsening peab olema välditud juhi pimestamine salongivalgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mmsõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatumaistme parempoolse servani; 2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, v.a bussid, kus on lubatud seisukohad. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 904. Väljapääsud Nõue: 1) a või hiljemvalmistatud I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üksteenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral).a ja B klassi bussidel võib olla üks uks.bussi uksed peavad asuma kere paremal küljel. Varuuks võib asuda erandina bussikere tagaseinas. Bussi üks ukspeab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapäästagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgedevaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel.kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi,peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel. Üksiku ukse vähimlaius peab olema 650 mm. Kaksikuksel mm ja varuuksel mm. Kõik uksed peavad lisaks muudeleavamisviisidele olema avatavad ka käsitsi; 2) liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassibussi esimeses kereosas vähemalt kaksust. Teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 905. Tulekustuti ja käsiapteek Nõue: 1) I, II ja III klassi bussidel peab ükstulekustusti asetsema juhi läheduses ja teine sõitjateruumis. A ja Bklassi bussidel peab olema üks tulekustuti juhi läheduses. Tulekustutid peavadolema kinnitatud ja vajadusel kergestikättesaadavad. Tulekustutil peab olema siseministri poolt kehtestatud korra kohanesilt kasutamise ja kontrollimisekohta; 2) käsiapteegis peavad olema sotsiaalministri poolt kehtestatud korrakohased esmaabivahendid ja nendekasutusjuhend. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 906. Sideseadmed Leht 288 /

289 Nõue:sideseadmed peavad võimaldama I ja II klassibussis peatuste teadustamist. Kui juhi-, teenindavameeskonna ja sõitjateruumi vahel puudub ühendus, on sideseadmed juhi jameeskonnaga ühenduse pidamisekskohustuslikud. Kontrollimine:vaatlusega/kuulamisega. Kood 907. Sisevalgustus Nõue:peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 908. Uste avamis- ja sulgemismehhanism.liigendbussi keredevaheline lõõts Nõue: 1) peavad olema terved, valmistaja juhendikohased ja peavad toimima; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine:vaatlusega. Kood 909. Sisustus Nõue: 1) vahekäikude vähim laiuspeab olema 450 mm; 2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm.kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist isepöörduma kokkupandud asendisse; 3) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga võiseljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatudistme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega. Kui bussis on seisukohadvõi sõitja istub küljega sõidu suunas,on bussi lubatud suurim kiirus 60 km/h; 4) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega (v.aisetoimiv), peavad nende nähtavuse niibussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid. 5) juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80 o mõlemale poole bussi pikitelge. Nähtavuse takistuseks eiloeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid; 6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetelevastavalt määratud põlemiskiirus onsuurem kui 100 mm/min; 7) I ja II klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arvkäsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olemavõimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast.käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuudja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast.iga seisukoha kohta peab olema vähemaltüks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mmpõrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed,peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinagarööbiti käsipuud. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Grupp 10. LISANÕUDED BUSELE, MILLELUBATUD KIIRUS ON KUNI 100 km/h Kood Üldnõuded Nõue: 1) kuni 100 km/h sõitvaksbussiks võib olla B või III klassi buss. Bussis ei või olla seisukohti. Busspeabolema läbinud sellekohase ülevaatuse ja saanud vastava tunnistuse. B klassibuss peab vastama E-reegli nr 52 jaiii klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 nõuetele; 2) sõidumeeriku mõõtepiirkond peab olema vähemalt125 km/h ja vastama koodi 105 nõuetele; 3) peab olema paigaldatud EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuetelevastav kiiruspiirik, mis on reguleeritud bussipiirkiirusele 100 km/h; 4) valmistamisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümmeaastat. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood Pidurid Nõue:peavad vastama E-reegli nr 13 ja EMÜdirektiivi 71/320/EEC nõuetele. Leht 289 /

290 Kontrollimine:vaatluse, piduristendi, manomeetri ja stopperiga. Kood Rehvid ja veljed Nõue: 1) rehvid ja veljed peavad vastama E-reeglinr 54, EMÜ direktiivi 92/23/EEC ja ETRTO nõuetele; 2) peab kasutama bussi valmistaja poolt ettenähtud rehve ja velgesid,mille puhul bussi valmistaja garanteeribbussi juhitavuse säilimise rehvi lõhkemise või äkilise siserõhukaotuse korral; rehvi lubatud suurim sõidukiirus peabolema üle 100 km/h; 3) uuesti süvendatud mustriga rehvide kasutamine on keelatud; 4) mustri sügavuse mõõtmistulemuste vastavuskäesolevatele nõuetele (kood 503) peab olema märgitudtunnistusse bussile 100 km/h kiiruse lubamise kohta. Kontrollimine:vaatluse ja nihikuga. Kood Iste Nõue: 1) iste peab olema polsterdatud, sh leeniülemine serv või peatugi; 2) kõrgus istmepadja pinnast kuni leeni ülemise servani peab olemavähemalt 650 mm, viimasel istmerealvähemalt 560 mm; 3) juhiiste peab olema kaitstud selja tagant võimalike löökideja pealekukkuvate esemete eest. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood Turvavööd Nõue: 1) valmistaja juhendi kohaselt kinnitatudturvavööd peavad olema juhiistmel, esiistmetel ja istmetel, milleees ei ole teist istet; 2) sõitja nägemispiirkonnas peab olema silt, soovitav piktogramm,turvavöö kohustusliku kinnitamise kohta. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Käsipagas Nõue:pagas peab olema suletud kinnistesse riiulitesse. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Bussi massi ja mootori võimsuse suhe Nõue:bussi iga täismassi tonni kohta peab mootorilolema vähemalt 11 kw võimsust. Kontrollimine:registreerimistunnistuse järgi. Kood Tuuleklaasi pesuri paak Nõue:paagi maht peab olema üle viie liitri. Kontrollimine:mõõdunõuga. Kood Kiirust piirav tunnusmärk Nõue:bussi tagaosal peab olema LE nõuete kohanekiirust piirav tunnusmärk «100» ja vastav märgeregistreerimistunnistusel. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Kirjed Nõue:peavad olema keeleseaduse kohased. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Takso tunnus Grupp 11. LISANÕUDED TAKSOLE Leht 290 /

291 Nõue:auto katusel peab olema valdaja rekvisiitidegasisevalgustusega tunnus. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Taksomeeter Nõue:peab olema töökorras ja taadeldud. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Üldnõuded Grupp 12. SÕIDUKI MÕÕTMED Nõue: 1) M 2, M 3, N jao kategooria mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide suurimadlubatud mõõtmed ning massid peavad vastama Euroopa LiiduNõukogu direktiivi 96/53/EC ja 97/27/ ECnõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veolkasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama teede- jasideministri poolt kinnitatud «Suuremõõtmelise ja/või raskekaaluliseautoveo eeskirjale». M 1 kategooria sõidukisuurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜ direktiivi92/21/eec ja 95/48/EC nõuetele; 2) L kategooria sõiduki ja selle haagise suurimadmõõtmed ja massid peavad vastama EMÜ direktiivi93/93/eec nõuetele; 3) järgnevalt antud sõiduki mõõtmed on valmistajapoolt ettenähtud tolerantsivälja ülemised hälbed.tolerantsivälja alumised hälbed on kõik negatiivsed. Auto ja sellehaagise mõõtmete määramine peab toimuma ISO612 kohaselt (joonis 26); Leht 291 /

292 Joonis 26. Sõiduki mõõtmetemääramine Sõiduki pikkus (joonis 26A) auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega ristiolevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnadon puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga; täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtmakoos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antaksesulgudes. Näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtmahaakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kunihaagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peabmõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel,kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees jataga; poolhaagise pikkust peab mõõtma veopoldi teljestkuni haagise tagumise äärmise osani. See mõõde antaksesulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel. Näiteks (7800). Sõiduki laius (joonis 26B) peab mõõtma sõiduki pikiteljegarööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Erandinavõivad puutetasapinnast välja ulatuda tahavaatepeeglid, kui need onärapööratavad, külgmised Leht 292 /

293 ääretuled, rehvisiserõhu näidikud, suunatuled, elastsed poripõlled, sissetõmbuvadtrepiastmed, rattaketid (libisemist vältivad),teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed ja TIRplommid ning nende kaitsed. Sõiduki kõrgus (joonis 26C) peab mõõtma teepinna ja koormata sõidukikõrgeima osa rõhtsa puutepinna vahelise kaugusena. Sõiduki baas (joonis 26D) peab mõõtma sõiduki ühel küljelasuvate ja kõrvuti asetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasakuja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi. Kuisõidukil on kolm või rohkem baasi,peab alustama nende märkimist esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vahelinebaas on nende vahelistebaaside summa. Sõiduki rööbe (joonis 26E) tuleb mõõta ühe telje rehvide poolt teepinnalejäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena.paarisrehvidega telgede korral -- rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindadevahelise kaugusena. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood Lubatud suurim pikkus Nõue: 1) mootorsõiduk12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis (tiisli veorõnga keskpunktist kuni kaugeimatagumise osani)12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani)12,00 m; 4) liigendbuss 18,00 m; 5) L kategooria sõiduk 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong(reguleeritava pikkusega tiisli puhulpikimas asendis) 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne a ja ei täidanõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus poolhaagiseesiosa mistahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m,võib autorongi pikkus olla 15,50 m. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood Suurim laius Nõue: 1) kõik sõidukid (v.am 1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M 1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukitekered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus onvähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus võiplaat kere vastavuse kohta ATPkokkuleppele2,60 m; 4) 2-rattalised mopeedid 1,00 m; 5) teised L kategooria sõidukid 2,00 m; 6) L kategooria veduki haakes olev O 1 kategooria haagis 1,25 m; 7) O 1 kategooria haagis, mille laius on vähemalt 2,3 mvõib olla laiem teda vedavast vedukautost kuni 0,60 m; 8) teised täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatestvedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohaltmõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Leht 293 /

294 Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohiühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või2,60 m. Kontrollimine:vaatluse ja mõõdulindiga. Kood Lubatud suurim kõrgus Nõue: 1) kõigil sõidukeil (v.al kategooria sõidukid) 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil 2,50 m. Kontrollimine:mõõdulindi võigabariitväravaga. Kood Pöörderaadius Nõue:kõik mootorsõidukid ja autorongid peavadsuutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m jasiseraadius on 5,30 m. Kontrollimine:katsesõiduga. Kood Suurim kaugus Nõue: 1) veduki veokasti esiseinast kunitäishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagiseveokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L -- t = 15,65 m(joonis 27); Joonis 27. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L)võib olla: L = 16,40 m (joonis 28). Joonis 28. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinastkuni täishaagise veokasti tagaseinani Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asumaühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel temapikimas asendis. Kontrollimine:mõõdulindiga. Kood 1207.Autorongi veduki viimase telje ja täishaagiseesimese telje vaheline vähim kaugus Nõue:veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesestteljest (l t ) peab olema: l t >= 3 m (joonis 28a). Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olemaparalleelsed. Leht 294 /

295 Joonis 28a. Autorongi veduki viimase telje jatäishaagise esimese telje vaheline kaugus Kontrollimine:mõõdulindiga. Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid)mõõtmed ei tohi olla suuremad, kui ontoodud koodides 1202, 1203 ja Grupp 13. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRIMASS Kood Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõue: 1) 2-teljeline täis- ja kesktelghaagis-- 18 t (joonis 29); 2) 3-teljeline täis- ja kesktelghaagis t (joonis 30). Joonis 29. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Joonis 30. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi. Kood Autorongi lubatud suurim registrimass Nõue: 1) vedukist ja täis- võikesktelghaagisest koosneval autorongil: 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosnevalautorongil36 t; 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- võikesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisesttäis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil40 t; Leht 295 /

296 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil: 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosnevalautorongil28 t; 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosnevalautorongil40 t; 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisestkoosneval autorongil40 t; 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jalapikkuste või ISO konteinerite veo poolhaagisest, midakasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil 44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest võikesktelghaagisest koosneval autorongil(joonis 31): a) poolhaagise telgede vahe korral vähemalt 1,3...1,8 m 36 t; Joonis 31. Tandemtelgede asetus b) poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatud koormuson 20 t ning sadulveduki veoteljel onpaarisrattad ja lubatud suurim registrimass on 18 t ning autorongil kasutatakseõhkvedrusid või nendegavõrdsustatud vedrustust * (joonis 32) 38 t. Märkus. * Õhkvedrustusega võrdsustatakse vedrustus, mille puhulõhkvedrudega kantakse ratastelevähemalt 75% sõiduki massist. Joonis 32. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi jamõõdulindiga. Kood Autorongi koostamine Nõue: 1) M 1, M 2,M 3 ja N 1 kategooria sõiduki haakes võib vedada kuni2-teljelist O 1 ja O 2 kategooriakesktelghaagiseid ja täishaagiseid, kui: pidurita O 1 kategooria haagise täismass eiületa 0,5 vedukauto täis- või valmistaja poolt lubatud tühimassi; Leht 296 /

297 piduriga O 1 ja O 2 kategooria haagisetäismass ei ületa vedukauto täismassi või vedukauto valmistaja pooltlubatud massi; poolhaagise täismass ei ületa 1,4 korda vedukautotäismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatud massi.massi määramisel valitakse väiksem väärtustest; piduriga O 1 ja O 2 kategooria haagisetäismass ei ületa rohkem kui 15% M 1 G kategooria vedukauto(maastikuauto) täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatud massi. Massimääramisel valitakse kahesteeltoodust väiksem väärtus; 2) N 2 ja N 3 kategooria veoauto haakes võibvedada: pidurita O 1 kategooria haagist; piduriga O 2 kategooria kesktelghaagist, milletäismass ei ületa vedukauto täismassi; piduriga ühe- või mitmeteljelist poolhaagistvõi O 3 ja O 4 kategooria kesktelghaagist, mille täismassei ületarohkem kui 1,5 korda vedukauto täismassi; piduriga täishaagist, mille täismass ei ületarohkem kui 1,4 korda vedukauto täismassi; piduriga täishaagist, mille täismass ei ületarohkem kui 2,0 korda vedukauto täismassi, kui auto kõik teljedon veoteljed. Märkus. Poolhaagise massi määramisel arvestatakse ainult massi sedaosa, mis koormab poolhaagise telge/telgi; 3) vedukauto võimsuse suhe autorongi täismassi peab olemavähemalt 5 kw tonnile; 4) vedukauto peab olema võimeline viie minuti vältel viis kordaalustama liikumist 12% teekaldega tõusul; 5) L kategooria sõidukite haakes võib vedada piduritao 1 kategooria haagist, mille täismass ei ületa 0,5 kordaveduki tühimassi. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud täismass ja ületada: 2-teljelisel mootorsõidukil18 t; 3-teljelisel mootorsõidukil25 t; 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad jakasutatakse õhkvedrustust või sellegavõrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad jaühegi telje koormus ei ületa 9,5 t26 t; 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil31 t; 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel onpaarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust võisellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad jaühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 32 t; 3-teljelisel liigendbussil28 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood L kategooria sõiduki lubatud suurimtühimass Nõue:ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud ja ületada: kolmerattalisel mopeedil270 kg; neljarattalisel mopeedil350 kg; kolmerattalisel mootorrattal (elektrisõidukil ei arvestataveoakude massi)1000 kg; sõitjateveo neljarattalisel mootorrattal 400 kg; Leht 297 /

298 neljarattalisel veomootorrattal (elektrisõidukil ei arvestataveoakude massi)550 kg; kaherattalisel L kategooria sõidukil -- ei tohiületada valmistaja poolt määratut. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood L kategooria sõiduki lubatud suurimkandevõime** Nõue:ei tohi olla suurem kui valmistaja pooltmääratud ja ületada: kolmerattalisel mopeedil300 kg; neljarattalisel mopeedil200 kg; kolmerattalisel veomootorrattal1500 kg; kolmerattalisel sõitjateveo mootorrattal 300 kg; neljarattalisel veomootorrattal1000 kg; neljarattalisel sõitjateveo mootorrattal 200 kg. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega vastavalt E-direktiivile 93/93/EEC. Märkus. ** Vastavalt E-direktiivile 93/93/EEC on suurim, valmistajapoolt teatatud kandevõime sõidukitäismassi ja tühimassi vahe, kusjuures sõiduki tühimasskoosneb: veoseta sõiduki massist, mille: -- kütusepaak on täidetud kütusega*** 90% valmistaja pooltette nähtud mahust; -- valmistaja poolt sõiduki normaalseks kasutamiseks ette nähtudvarustusest (tööriistadest, pagasi veoseadmest,tuuleklaasist, juhi ja sõitjate kaitsevahenditest jms); sõiduki juhi arvutuslikust massist (75 kg). *** NB! Sõiduk, mille mootor töötab: a) õli ja kütusesegul -- siis arvestatakse tühimassiarvutamisel kütusesegu massiga; b) eraldi paakides olevatel kütusel ja õlil, siis arvestataksetühimassi arvutamisel kütuse massiga, kuid õli masslisatakse sõiduki tühimassile. Kood Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõidukibaasist Nõue:4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurimregistrimass tonnides võib olla kuni viiekordne sõiduki esimeseja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata käesolevatenõuete koodi 1304 nõudeid. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Grupp 14. SÕIDUKI LUBATUD SUURIMREGISTRITELJEKOORMUS Kood Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue:üksikul mittevedaval teljel10 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402.Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagiseteliku suurim lubatud registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d < 1,0 m 11 t; telgede vahekaugusel 1,0 =< d < 1,3 m 16 t; telgede vahekaugusel 1,3 =< d < 1,8 m 18 t; telgede vahekaugusel d >= 1,8 m20 t. Leht 298 /

299 Joonis 33. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus.f -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1403.Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagiseteliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugus d =< 1,3 m 21 t; telgede vahekaugus 1,3 < d =< 1,4 m24 t. Joonis 34. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus.f -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi ja kaalumisega. Kood Veotelje suurim lubatud registrikoormus Nõue:üksikul veoteljel -- 11,5 t. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi võikaalumisega. Kood 1405.Mootorsõiduki kaheteljelise telikulubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d < 1,0 m 11,5 t; telgede vahekaugusel 1,0 =< d < 1,3 m 16,0 t; telgede vahekaugusel 1,3 =< d < 1,8 m 18,0 t; Leht 299 /

300 telgede vahekaugusel 1,3 =< d < 1,8 m, kui veoteljel onpaarisrattad ja õhkvedrustus või sellegasamaväärne vedrustus19,0 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,mõõdulindi või kaalumisega. Kood Sõiduki lubatud vähim telje/telgede koormus Nõue: 1) sõiduki veotelje võiveotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassistpõhjustatudkoormusest; 2) sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi ollaväiksem kui 20% sõiduki täismassist põhjustatudkoormusest. Kontrollimine:registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Grupp 15. TÄIENDAVAD NÕUDED EESTISREGISTREERITUD RAHVUSVAHELISES LIIKLUSESOSALEVALE SÕIDUKILE Kood Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevalesõidukile Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevadsõidukid peavad vastama kõigile eespool toodud nõuetele; 2) üle 3,5 t kandevõimega või üle 6 tregistrimassiga rahvusvahelisele autoveole lubatud veoauto ja buss (väljaarvatud sihtotstarbeline auto, mis ei ole ette nähtud sõitjate või veosteveoks) ei tohi olla vanem kui 15 aastat. Alates1. jaanuarist a peab esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutuselevõetav buss, mis on valmistatud enne1991. a, omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit sellekohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainetesisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või EL direktiivi 88/77/EEC nõuetele jamüratase E-reegli nr 51/01 või EMÜdirektiivi 84/424/EEC nõuetele; 3) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tuuleklaasil ei tohi ollapragusid ja nn päikest; 4) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud janende märgistus, varustus ja tehnoseisundpeavad vastama ADR nõuetele; 5) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATPnõuetele; 6) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETRnõuetele. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi javaatlusega. Kood Pidurid Nõue: 1) kõikidel õhkpidurigasõidukitel peab olema kahejuhtmeline pidurisüsteem ja vastama eelpool toodudnõuetele; 2) pidurivoolikute otsakud peavad olema ISO 1728 nõuete kohased ningmärgistatud ja valmistatud nii, et oleksvälditud vale ühendamise võimalus: pidurivoolikute juhtharu peab asetsema sõidukisümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna; toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljestparemal sõidusuunas vaadatuna. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonnitäismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmed, v.asõidukid, millesadulale mõjuv koormus ületab kg, peavad vastama E-reeglinr 55 nõuetele; 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt,mis vastab E-reegli nr 55 või ISO 337 nõuetele(joonis 35). Sadulakoormusega üle kg peab haakeseadmeveopolt olema Ø 89±0,1 mm ja vastama ISO 4086nõuetele (joonis 35); Leht 300 /

301 Joonis 35. Poolhaagise veopolt «Ø 50» Joonis 36. Poolhaagise veopolt «Ø 90» Leht 301 /

302 3) sadulveoki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 nõuetele, v.aø 90 mm veopoldiga haakeseade; 4) veopoldi tugevusnõuded peavad vastama ISO 8716 (E) nõuetele. Pikilõige Pealtvaade Joonis 37. Haakeseade. Mõõtmed tabelis 7 Tabel 7 Mõõtmed mm A B C D E 51,0 +0,4 =< ,0 --1,0 73,5 +1,0 >=88 Leht 302 /

303 Märkus. Joonisel 37 kujutatud haakeseadme ehitus on üksvõimalikest variantidest; 5) Ø 50 mm ja Ø 90 mm veopoldilemõeldud sadulseadme kinnitus auto vaheraamile, montaaþiplaadile võiraami kronsteinidele peab olema ISO nõuetele vastav. Sadulseadmel peabolema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mmveopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksapoldiga M16, Ø 90 mm veopoldigasadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt 12 poldiga M16(joonis 38); Joonis 38. Sadulseadme kinnitus vedukautole veopoldipõikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatud kuju; 6 --poldi ava 6) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongiühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 39 jajärgmistele nõuetele: koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgusteepinnast 1400 mm; koormatud veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgusteepinnast mm; a või hiljem valmistatud poolhaagisautorongideühendusmõõtmed peavad vastama ISO (E)nõuetele. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel,et autorongi kõrgus ei ületa 4 m. Leht 303 /

304 Joonis 39. Poolhaagisautorongiühendusmõõtmed d=2040 mm -- poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius; l 3 =100 mm -- poolhaagise kere alumise osa vähim kaugusveduki tagaosast; l 4 >=80 mm -- kaugus punkti x läbiva 6 o kaldeall oleva tasapinna ja raadiuse d vahel; x -- punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mmkõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel6 o kaldpinnaga auto pikiteljel; r 3 =2300 mm -- poolhaagise kere alaosa vähimpöörderaadius; =25 o -- poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, milleulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktisveduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha 2 =7 o ; 1=6 o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk ette, mille puhulpoolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 2=7 o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille puhulpoolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 7) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 8) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohiületada 0,5 mm. Kontrollimine:nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Leht 304 /

305 Nõue: 1) üle 3,5 tonnise täismassigamootorsõidukil peab olema Ø 50 mm veopoldigapüüduriga haakeseade jasee peab vastama E-reeglile nr 55 või ISO Lubatud on kasutadaø 40 mm veopoldi püüduriga ISO 8755 haakeseadmeid.nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 40, 41 ja 42; Joonis 40. Vähimad haakeseadme pöördenurgadrõhttasapinnas. 90 o -- tiisli pöördenurksõiduki pikiteljest Leht 305 /

306 Joonis 41. Vähimad haakeseadme pöördenurgadpüsttasapinnas 2) veopoldi mõõtmed peavad olema: liigendiga püüdurseadmes --Ø 49 +0,16 mm; Joonis 42. Haakeseadme vähim pöördenurk ümbersõiduki pikitelje liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatudühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) --Ø 48,7 +0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõtpeab olema 50 +0,3 mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavadvastama joonisele 43; Leht 306 /

307 Joonis 43. Tiisli veorõnga mõõtmed 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada0,5 mm ja summaarne lõtk 2,6 mm. Haakeseadmekummist tünnvedrude vähim paksus peab olema L = 18 mm(joonis 44); Leht 307 /

308 Joonis 44. Haakeseadme tünnvedrude paksus 5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltidepoldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugusedpeavad vastama ISO 3584 nõuetele (joonis 45 ja tabel 8); Haagisearvutusliku massikategooria Haagisearvutuslik masstonnides Joonis 45. Haakeseadme ISO 3584 nõuetele vastavad kinnituspoltideavad Tabel 8 Mõõtmed millimeetrites A±0,5 B±0,5 C±0,2 D +1,0 --0,5 Poldi mõõt 1 >3, M14 2 > M16 3 > M20 Haagise arvutuslik mass ISO/TR 4114 kohaselt:w M =1,33W R, kus: W M -- haagisearvutuslik mass, W R --haagise täismass. Haakeseadme kinnitus veoauto raami piimtala külge peabvastama ISO 3584 nõuetele. Kontrollimine:mõõdulindi, joonlaua, nihiku javaatlusega. Kood Eesti Vabariigi tunnusmärk Nõue: 1) peab olema Eesti Vabariigi standardikohane ja kinnitatud nähtavale kohale sõiduki tagaosal; 2) peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt40 m kauguselt; 3) tunnusmärgile on keelatud kanda või juurde lisada muudsümboolikat. Kontrollimine:vaatlusega. Kood Registreerimismärgid Nõue:sõidukil peavad olema Eesti Vabariigi standardikohased registreerimismärgid. Leht 308 /

309 Kontrollimine:vaatlusega. Kood Nõuded bussile Nõue: 1) rahvusvahelistel vedudel osalevad bussidpeavad vastama E-reeglite nr 36/03 või 52/01 nõuetele.kahekorruselised bussid peavad vastama täiendavalt eespool toodud nõuetele; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema vähemalt kaks ust, neistvähemalt üks peab olema teenindusuks.teenindususte vähim arv peab olema (tabel 9): Tabel 9 Sõitjate arv A ja B klass I klass II klass III klass 9 kuni kuni kuni kuni üle ) vähim väljapääsude arv peab vastamatabelile 10: Tabel 10 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõidukiosas Vähimväljapääsude arv 9 kuni kuni kuni kuni kuni kuni 90 8 üle 90 9 Bussi kõik katuseluugid loetakse kokku üheksväljapääsuks. Väljapääsude arv mõlemal bussiküljel, kaülakorrusel, peab olema võrdne. Kahekorruselise bussi ülakorrusel peabolema vähemalt üks väljapääs kas bussi esi-või tagaseinas. Kahekorruselisel bussil loetakse korrustevaheline trepp üheksväljapääsuks. I ja II klassi bussidel, kus ülemiselkorrusel on rohkem kui 50 või III klassi bussil -- rohkem kui30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks korrustevahelisttreppi. Üks treppidest võib olla varutrepp; 4) katuseluukide vähim arv peab olema vastavuses tabelile 11: Tabel 11 Sõitjate arv, v.a juht (võisõitjate arv ülakorrusel) Katuseluukidearv 9 kuni 22 1 (lubatud) 23 kuni 50 1 üle 50 2 Ühe katuseluugi korral peab see asuma katuse keskosas. Kahekatuseluugi puhul ei tohi nende omavahelinekaugus olla väiksem kui 2 m. A ja B klassi bussidel ei ole katuseluugidkohustuslikud; 5) väljapääsude vähimad mõõtmed peavadolema vastavuses tabelile 12: Tabel 12 Väljapääs Mõõde Aklass Bklass Iklass IIklass IIIklass Märkused Teenindusukseava Kõrgus (mm) Mõõdet võibvähendada100 mm, kui ukselon käetoed Üksiku ukselaius (mm) Leht 309 /

310 Kaksikukselaius (mm) Varuukseava Kõrgus (mm) ) Laius (mm) Varuaknaava Pindala (cm 2 ) Avasse Katuseluugi Pindala (cm 2 peabmahtuma ) nelinurkmõõtmetega mm ava Märkus. 1) B klassi buss, mille mass ei ületa 3,5tonni ja sõitjaistmete arv 12 ning igalt istmelt on võimalikmööda vahekäiku takistamatult bussist välja pääsedavähemalt kahest uksest; 6) I, II ja III klassi bussi sõitjate arvule vastavväljapääsude arv, asukoht ja mõõtmed peavad vastamakoodi 904nõuetele; 7) süttivat materjali võib bussi sisustamisel kasutada ainult sel juhul,kui see materjal on süttimise eest kindlaltkaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika (näiteksväljalaskesüsteem jms) vaheline vähim kaugus on100 mm. Süttivaks materjaliks selle punkti mõistes loetakse materjali, misselle kasutuskoha võimalikus temperatuurisvõib süttida. Bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, millepõlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. Kontrollimine:vaatluse, mõõdulindi jaðabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitaksevastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseksettenähtud metoodikale. Kood «Ohutu buss» Nõue:peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele jaomama vastavat tunnistust. Kontrollimine:valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavustsõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Bussiteiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevatenõuetega vastava osa või süsteemikontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood «Roheline veoauto» («GreenLorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatudnõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 13toodud piirväärtusi: Tabel 13g/kW h Kahjulikaine Kahjuliku aine sisaldusheitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NO X 9,0 Kübemed Võimsus =<85 kw0,7 Võimsus >85 kw0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületadavalmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 14 toodudpiirväärtusi: Tabel 14dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus =<150kW 78 Võimsus >150 kw 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 db(a). Kontrollimine:valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavustsõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Autoteiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevatenõuete vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtudmetoodikale. Kood «Ohutu veoauto» («Greener and SafeLorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatudnõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 15toodud («EURO 2») piirväärtusi: Leht 310 /

311 Tabel 15g/kW h Kahjulikaine Kahjuliku aine sisaldusheitgaasis CO 4,0 HC 1,1 NO X 7,0 Kübemed Võimsus >=85 kw 0,15 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületadavalmistajaandmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 16 toodudpiirväärtusi: Tabel 16dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus =<150kW 78 Võimsus >150 kw 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 db(a); 6) auto ja tema haagise rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt2,0 mm; 7) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 73 või EMÜdirektiivi 89/297/EEC kohane külgmineallasõidutõke; 8) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 58/01 võiemü direktiivi 70/221/EEC ja selle muudatuse81/333/ EEC kohane tagumine allasõidutõke; 9) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 6/01 või EMÜdirektiivi 76/759/EEC kohased ohutuled; 10) autol peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 11) autol peab olema EMÜ direktiivi 3821/85 ja selle muudatuse3688/92/eec kohane sõidumeerik; 12) autol peab olema E-reegli nr 89 või EMÜ direktiivi92/24/eec kohane kiiruspiirik; 13) autol ja selle haagisel kooskõlas koodi 116 nõuetega peavadolema E-reegli nr 70 kohased suure sõidukitunnusmärgid; 14) autol peavad olema E-reegli nr 13/09 või EMÜdirektiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC,79/489/ EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC kohased ABS pidurid; 15) autol peavad olema E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivi70/311/eec ja selle muudatuse 92/62/EECkohased juhtimisseadmed; 16) valmistaja andmesilt peab olema hästi loetav ja nähtav ningkindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalikeemaldada silti rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi võimõne muu toimingu käigus. Silt peab olemaloetav kogu sõiduki tööea vältel ja vastama käesolevaeeskirja lisa 1 koodis 101 toodud nõuetele; 17) ülejäänud sõiduki osadele võisüsteemidele kehtivad käesolevas eeskirjas esitatud nõuded. Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja sellevastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootjasildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavaltkäesoleva eeskirja vastava osa võisüsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Grupp 16. LISANÕUDED OHTLIKE VEOSTE VEOSÕIDUKILE Kood 1601.Ohtlike veoste veo sõidukitehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue:ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olemamärgistatud ning nende varustus ja tehnoseisund peavadvastama «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjale» või ADRkokkuleppele. Kontrollimine: kontrollitakse vaatluse jamõõdulindiga. Paakautosid vaadatakse üle, kui neil on olemas EestiTehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud kehtiv kasutusluba. Leht 311 /

312 Joonis 46. Lähitulede asukohad Joonis 47. Eesmiste udulaternate asukohad Joonis 48. Päevatulede asukohad Leht 312 /

313 Joonis 49. Küljeääretulede asukohad Joonis 50. Ülemiste eesmiste ääre- ja seisutuledeasukohad Leht 313 /

314 Joonis 51. Ülemiste tagumiste ääre- ja seisutuledeasukohad Joonis 52. Tagumiste udutulede asukohad Leht 314 /

315 Joonis 53. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad Joonis 54. Alumiste eesmiste aääre- ja seisutuledeasukohad Joonis 55. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutuledeasukohad Leht 315 /

316 Joonis 56. Eesmiste ja tagumiste helkurite asukohad Joonis 57. Külgmiste helkurite asukohad Joonis 58. Esisuunatulede asukohad Leht 316 /

317 Joonis 59. Tagasuunatulede asukohad Joonis 60. Külgmiste suuna- ja seisutulede asukohad M1Märkus. 1 Endine nimetus: a Genfissõlmitud «Mootorsõiduki varustuse ja osade ametliku kinnitamiseühtsete tingimuste vastuvõtmise javastastikuse tunnustamise kokkulepe». Leht 317 /

Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: A

Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: A Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.10.2015 Avaldamismärge: Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (majandus- ja taristuministri 27.08.2014.a määruse nr

Rohkem

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõbehall Tehasetähis (VINkood) Valmistajamaa Rootsi Esmane

Rohkem

Ülevaataja atesteerimise küsimused Maanteeamet Versioon 1.10 Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused

Ülevaataja atesteerimise küsimused Maanteeamet Versioon 1.10 Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused 1.04 19.02.2015 1.05 27.04.2015 Muudetud ülevaatuse vormistamise küsimused 1.06 06.05.2015 204. 1.07 11.05.2015

Rohkem

Ülaveeris

Ülaveeris SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

VVm RT I 2001, 15, 66 Liikluseeskiri Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrus nr 48. Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6

VVm RT I 2001, 15, 66  Liikluseeskiri Vabariigi Valitsuse  2. veebruari 2001. a määrus nr 48.   Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6 2 tund 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

Rohkem

Slide 1

Slide 1 8 tund 15. Sõidukiirus Mille järgi valid sõidukiiruse? (1)Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 km/h; 2) asulasisesel teel 50 km/h; 3) jääteel 10 25 km/h või 40 70km/h, kui jää paksus

Rohkem

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtest

Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtest Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 86, 1078 Vastu võetud 30.04.1999 nr 26 Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3;

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

28 29

28 29 28 29 CARGO TIPPER KÕRGE VÕIMEKUS MADAL RASKUSKESE Iga BJT haagis on konstrueeritud ühte eesmärki silmas pidades - pakkuda teile parimat. Haagised on valmistatud vastavalt klientide tagasisidele, lähtudes

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Peugeot Boxer eriversioonid Hinnad ja varustused Diisel Mootor ja kere Käigukast Võimsus (kw/hj) Keskmine kütusekulu (l/100km) VARUSTUSTASE Varustusta

Peugeot Boxer eriversioonid Hinnad ja varustused Diisel Mootor ja kere Käigukast Võimsus (kw/hj) Keskmine kütusekulu (l/100km) VARUSTUSTASE Varustusta Peugeot Boxer eriversioonid Hinnad ja varustused Diisel Mootor ja kere Käigukast Võimsus (kw/hj) Keskmine kütusekulu (l/100km) VARUSTUSTASE Varustustaseeuro 3.5t BlueHDi 140 Chassis Double Cab L2 Pro 23

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

5/8/ Dacia LOGAN Hinnad ja varustused LOGAN HINNAKIRI VARUST

5/8/ Dacia LOGAN Hinnad ja varustused LOGAN HINNAKIRI VARUST Hinnad ja varustused LOGAN HINNAKIRI 02.04.2019 VARUSTUSTASE MUDELI KOOD KERE MOOTOR KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR) ACCESS LO2-AC75GEC Sedaan SCe 75 Bensiin 54 (73) / 6 300 manuaal 7 290 AMBIANCE LO2-AM75GEC

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

5/8/ Dacia SANDERO Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI

5/8/ Dacia SANDERO Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI 02.04.2019 VARUSTUSTASE MUDELI KOOD KERE MOOTOR KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR) ACCESS SA2-AC75GEC Luukpära Sce 75 Bensiin 54/73 manuaal 7 490 AMBIANCE SA2-AM75GEC

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

KASUTUSJUHEND

KASUTUSJUHEND KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale

Rohkem

Dacia SANDERO STEPWAY Hinnad ja varustused SANDERO STEPWAY HINNAKIRI VARUSTUSTASE MUDELI KOOD MOOTOR KERE KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR)

Dacia SANDERO STEPWAY Hinnad ja varustused SANDERO STEPWAY HINNAKIRI VARUSTUSTASE MUDELI KOOD MOOTOR KERE KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR) Hinnad ja varustused SANDERO HINNAKIRI 02.04.2019 VARUSTUSTASE MUDELI KOOD MOOTOR KERE KÜTUS KW/HJ KÄIGUKAST HIND (EUR) SA2-SL90GEC TCe 90 Luukpära Bensiin 66/90 manuaal 10 890 SA2-SL90GIEC TCe 90 LPG

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1 Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage Volkswagen Touran 1 vedrud paarikaupa. 2 Pingutage seisupiduri hooba. 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte.

Rohkem

est_002575_DM-FC indd

est_002575_DM-FC indd (Estonian) DM-FC0001-00 Edasimüüja juhend FC-M820 / FC-M825 SM-BB71 / SM-CR82 OLULINE MÄRKUS See edasimüüja juhend on mõeldud eelkõige professionaalsetele jalgrattamehaanikutele. Kasutajad, kes ei ole

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Manuals Generator

Manuals Generator Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage vedrud paarikaupa. Pingutage seisupiduri hooba. 2 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte. 4 5 Tõstke esimest

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges 2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V)

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) / Lenovo B8000-H). Tehnilised andmed Mudeli nimetus

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Rio MY19 Hinnad ja varustused KIA Rio MY19 HINNAKIRI Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1

Rio MY19 Hinnad ja varustused KIA Rio MY19 HINNAKIRI Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1 Hinnad ja varustused KIA HINNAKIRI 01.11.2018 Mudel Mootor Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Soodushind Hind 1.2 LX 1,2 MPI, 84 hj Manuaal 122 5,3 12 790 1.2 EX 1,2 MPI, 84 hj Manuaal

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

A9RE06B.tmp

A9RE06B.tmp Head Quarter accelerate the future Õlivabad kolbkompressorid Nüüd ka 100%-se koormatavusega www.gentilincompressors.com Professionaalsed õlivabad kompressorid RUUMI KOKKUHOID Algselt väljavenitatud vertikaalne

Rohkem

CL2009R1072ET bi_cp 1..1

CL2009R1072ET bi_cp 1..1 2009R1072 ET 01.07.2013 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Honda GL1800 GOLD WING TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mi

Honda GL1800 GOLD WING TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mi Honda TOUR Gold Wing Tour Honda võrreldamatu matkamootorratas on legendaarse Gold Wing'i viimase evolutsiooni käigus saanud veelgi mitmekülgsemaks, seda mitte ainult seoses uute jõudluspiirangute edasinihutamisega

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc RAUDHOBU Produktinformation Tootekataloog 2008 Utgåva 1 Nr. 2 2008 1 IH 2055 Std. 5,5 Hj. Art. Nr. 968 74 35-5,5 hj võimsusega Honda 4 takti mootor. Juhtimine käepidemelt käepidemel gaas ja pidur. Edasi

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

P9_10 estonian.cdr

P9_10 estonian.cdr Registreerige oma toode ja saage abi kodulehelt www.philips.com/welcome P9/10 Eestikeelne kasutusjuhend 2 Ühendage P9 kõlar Bluetooth ühenduse kaudu oma Bluetooth seadmega, nagu näiteks ipadiga, iphone'iga,

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容) KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

MKM_nr_77_lisa_4_kuni 31_01_2020

MKM_nr_77_lisa_4_kuni 31_01_2020 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Sõiduki ülevaatusel

Rohkem

CL2012R1230ET bi_cp 1..1

CL2012R1230ET bi_cp 1..1 02012R1230 ET 27.07.2017 001.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

ALFA ROMEO STELVIO Super PILOT MOTORS OÜ

ALFA ROMEO STELVIO Super   PILOT MOTORS OÜ ALFA ROMEO STELVIO Super www.alfaromeo.ee PILOT MOTORS OÜ Alfa Romeo Stelvio 2.0 Turbo 200 Super AWD AT8 Mootori töömaht, cm 3 1995 Võimsus, kw (hj) 147 (200) 4500 p/min Pöördemoment, Nm 330 1750 p/min

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

FIAT 500L HINNAKIRI Kood Mudel Võimsus kw/hj Käigukast Keskmine kütuse kulu* l/100 km CO2 heitkogus (g/km) Hind, EUR koos käibemaksuga M.4 500L

FIAT 500L HINNAKIRI Kood Mudel Võimsus kw/hj Käigukast Keskmine kütuse kulu* l/100 km CO2 heitkogus (g/km) Hind, EUR koos käibemaksuga M.4 500L FIAT 500L HINNAKIRI Kood Mudel Võimsus kw/hj Käigukast Keskmine kütuse kulu* l/100 km CO2 heitkogus (g/km) Hind, EUR koos käibemaksuga 330.14M.4 500L 1.4 120 TJet PopStar 88/120 M6 9,1/5,6/6,9 159 15.990

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustu

Ühinenud  Rahvaste  Organisatsiooni  Euroopa  Majanduskomisjoni  (UNECE)  eeskiri  nr 48:  sõidukite  tüübikinnituse  ühtsed  sätted  seoses  valgustu L 14/42 RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕUD AKTID Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust

Rohkem

Test_Pub

Test_Pub Esirinnas: InnoTech Atira sahtlisüsteem Kiirelt põhiargumendid InnoTech Atira: esirinnas InnoTech Atira on sahtlisüsteem individualistidele. Selle puhtad defineeritud kontuurid loovad karismaatilise disaini

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

PICANTO Hinnad ja varustused KIA PICANTO HINNAKIRI Mootor VARUSTUSTASE Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Hind Soodush

PICANTO Hinnad ja varustused KIA PICANTO HINNAKIRI Mootor VARUSTUSTASE Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Hind Soodush Hinnad ja varustused KIA HINNAKIRI 01.11.2018 Mootor VARUSTUSTASE Käigukast CO₂ emissioon (g/km) Kombineeritud kütusekulu Hind Soodushind 1,2 MPI, 84 hj EX Manuaal 119 5,2 11 490 1,2 MPI, 84 hj GT Line

Rohkem

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx TM70 Touch-i kasutusjuhend Süsteemid: Magellan ja Spectra SP Põhiekraan Kuupäev/kellaaeg Välis-/sisetemperatuur Süsteemi olek Tsoonid Menüü Info OneScreen Monitoring SpotOn Locator Slaidiesitus Paanika-häire

Rohkem

Alfa Romeo Giulia 2.0 Turbo 280 AT8 VIN ZAREAEGN6J Mootori töömaht, cm Võimsus, kw (hj) 206 (280) 3750 p/min Pöördemoment, Nm

Alfa Romeo Giulia 2.0 Turbo 280 AT8 VIN ZAREAEGN6J Mootori töömaht, cm Võimsus, kw (hj) 206 (280) 3750 p/min Pöördemoment, Nm Alfa Romeo Giulia 2.0 Turbo 280 AT8 VIN ZAREAEGN6J7580936 Mootori töömaht, cm 3 1995 Võimsus, kw (hj) 206 (280) 3750 p/min Pöördemoment, Nm 400 2250-4250 p/min Kütuse liik Bensiin Kütusepaak, l 58 Kütusekulu

Rohkem

MKM_nr_77_lisa_4_alates_01_02_2020

MKM_nr_77_lisa_4_alates_01_02_2020 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Sõiduki ülevaatusel

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

NIRO HEV Hinnad ja varustused KIA NIRO HEV HINNAKIRI Mootor VARUSTUSTASE Käigukast Kütus Kombineeritud kütusekulu CO₂ emissioon (g/km) Hind

NIRO HEV Hinnad ja varustused KIA NIRO HEV HINNAKIRI Mootor VARUSTUSTASE Käigukast Kütus Kombineeritud kütusekulu CO₂ emissioon (g/km) Hind Hinnad ja varustused KIA HINNAKIRI 01.11.2018 Mootor VARUSTUSTASE Käigukast Kütus Kombineeritud kütusekulu CO₂ emissioon (g/km) Hind Soodushind 1.6 GDI 6DCT LX Automaat Hübriid (bensiin) 3,4-4,0 86 22

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 199780 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmasinadiagnostik Vehicle technician, level 5 техник по

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem