ÜLEVAADE: PÕLLUMAJANDUSLIKU MASINAPARGI ARENGUD EESTIS AJAVAHEMIKUL

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ÜLEVAADE: PÕLLUMAJANDUSLIKU MASINAPARGI ARENGUD EESTIS AJAVAHEMIKUL"

Väljavõte

1 4 Teadusartiklid / Research articles Agraarteadus 1 * XXX * Journal of Agricultural Science 1 * XXX * ÜLEVAADE: PÕLLUMAJANDUSLIKU MASINAPARGI ARENGUD EESTIS AJAVAHEMIKUL REVIEW: TRENDS IN THE PARK OF AGRICULTURAL MACHINERY IN ESTONIA IN THE PERIOD Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt Eesti Maaülikool, Tehnikainstituut, Biotehnoloogiate õppetool, Fr. R. Kreutzwaldi 56, 516 Tartu Saabunud: Received: Aktsepteeritud: Accepted: Avaldatud veebis: Published online: Vastutav autor: Corresponding author: jyri.olt@emu.ee Jüri Olt Keywords: tractor, combine harvester, engine power, productivity. ABSTRACT. The aim of the current research is to provide an overview of the trends in the park of agricultural machinery in Estonia during the period For this purpose, data obtained from the registers of Agriculture and Transport of Statistics Estonia have been used. The article outlines, firstly, changes in the number of agricultural holdings by the size of arable land and growing area of grain, secondly, changes in the number of tractors and grain harvesters, including the number of new tractors and harvesters sold over the years, thirdly, the preferences of holdings for tractors and grain harvesters, and fourthly, the categorization of new tractors and grain harvesters by the manufacturing company in the given time period. What is more, developments concomitant with trends in the park of agricultural machinery have been described. doi: /jas Akadeemiline Põllumajanduse Selts. 219 Estonian Academic Agricultural Society. Sissejuhatus Nii traktor kui ka teraviljakombain on taimekasvatuse tehnoloogilisi arengutrende tugevalt mõjutavad tehnilised vahendid. Põllumajandusliku masinapargi arenguid 21. sajandi Euroopas prognoosis oma ülevaates Hohenheimi ülikooli professor Heinz Dieter Kutzbach (2), kes leidis, et masinapark muutub masinate tootlikkuse suurenemise ja masinate üldarvu vähendamise ning täppisviljeluse evitamise suunas. Traktoripargi arenguid Eestis ajavahemikul on reas publikatsioonides käsitlenud Eesti Maaülikooli õppejõud Ülo Traat (28a,b; 29; 211 a,b,c). Ülo Traadi (28a) artiklist selgub, et 27. aasta andmetel oli traktorimarkidest kõige populaarsem MTZ, mis moodustas 44,3% traktorite koguarvust. Populaarsuselt järgmised olid sel ajal T-25, T-4, mis moodustasid kokku 34,2% ja Valtra kui esimene mitte nõukogude päritolu traktorimark Eestis umbes 5% traktorite koguarvust. Veel selgus, et Eesti traktoripark oli suhteliselt vana, alla 1 aasta vanuseid traktoreid oli vähe, vaid 11,4% üldarvust, ning väga vanu traktoreid, mille vanus oli üle 2 aasta, oli umbes 46,7%. Tulenevalt tehnika arengust on traktorite ja teraviljakombainide pargid, eelkõige masinate arv ja võimekus aja jooksul muutunud (Miu jt, 1997; Kutzbach, 2; Miu, 215), aga ka tulenevalt riikide sotsiaalmajanduslikest arengutest (Pawlak jt, 22; Olt jt, 21). Üldine trend on olnud selline, et alates aastast, kui toodeti ja võeti Lääne-Euroopas kasutusele rekordarv teraviljakombaine, üle 6 masina, on teraviljakombainide mootorivõimsus ja tootlikkus aasta-aastalt suurenenud ja nende aastane müügiarv sellest tulenevalt vähenenud. Analoogne trend on toimunud traktoritega, müügiarvud on vähenenud, mootorivõimsused on suurenenud. Siit küsimus, kas see trend on olnud omane ka Eesti põllumajandusliku masina-traktoripargi arengu puhul? Põllumajandusliku tootmise tingimustelt on Balti- ja Põhjamaad küllalt sarnastes kliimaoludes ning olulisi erinevusi ei ole ka põllumajandusliku tootmise traditsioonides. Samal ajal on nende riikide põllumajanduslik tootmine ja tehnoloogiline tase olnud üsna erinev. Põhjamaade põllumajandus on pikka aega arenenud stabiilsetes tingimustes ning tootmisse ja masinapargi arendusse on tehtud pikaajalisi investeeringuid. Eesti, Läti ja Leedu on seevastu pärast taasiseseisvumist aastal läbi teinud väga radikaalsed põllumajandusreformid. Enne aastat oli Eestis tegemist põllumajandusliku suurtootmisega, peamiselt kolhooside ja sovhooside näol, mis pärast aastat osaliselt

2 Põllumajandusliku masinapargi arengud Eestis ajavahemikul lagunes ja killustus ning muutis omandivormi. Näiteks 1 aastat pärast iseseisvumist ehk 21. aastal oli Eestis teraviljakasvatusega tegelevate majapidamiste arv (Statistikaameti andmebaas. PMS15), kusjuures teravilja kasvupinna keskmine suurus ühe majapidamise kohta oli 13,3 ha, kuid 216. aastaks oli see kahanenud 4985 majapidamiseni (tabel 1), kusjuures nende teravilja kasvupinna keskmine suurus oli suurenenud 7,9 ha-ni. Sel perioodil toimus majapidamiste aktiivne ühinemine. 21. aastal oli Eestis üle 1 ha suuruseid majapidamisi kokku 466 teraviljapõllupinnaga ha, mille järgi selliste majapidamiste teraviljapõldude keskmine suurus oli 317,9 ha. Tabel 1. Põllukultuuride kasvupind Eestis 1 3 ha ajavahemikul (Statistikaameti andmebaas) Table 1. The growing area of agricultural crops in Estonia 1 3 ha in the period (Statistics Estonia) Aasta Year Pindala Area, 62, 585,3 568,8 59,2 68,4 614, 672,9 665, 668,9 1 3 ha Statistikaameti andmebaasist (PM3) nähtub, et põllukultuuride kasvupind Eestis (tabel 1) suureneb, üha rohkem võetakse kasutusse põllumajanduslikust tootmisest varem välja jäetud maid. Üle 1 ha teravilja kasvupinnaga majapidamiste kohta 21. aastal andmed puuduvad, aga juba 21. aastal oli üle 1 ha teravilja kasvupinnaga majapidamisi aastal 24 ja 216. aastal 26 (tabel 2) aastal oli neis 26 majapidamises teravilja kasvupinda kokku ha, kusjuures kasvupind oli suurenenud keskmiselt juba 163 ha-ni. Tabel 2. Põllumajanduslike majapidamiste arv teravilja kasvupinna suurusklassi järgi ajavahemikul Statistikaameti andmebaas: PM19) Table 2. The number of agricultural holdings by the size of the growing area of grain in the period (Statistics Estonia. PM19) Kasvupinna suurusklass Size of growing area Kokku / Total < < < < < < < < >1 466* < < < > Märkus: *alates 21. aastast on suurusklass vähemalt 1 ha andmed avaldatud detailsemalt Tendentsid teravilja kasvatavate majapidamiste arvu ja kasvupinna muutumise osas (tabel 2) on samasugused nagu need olid ajavahemikul (Tamm jt, 21), kuid muutused toimuvad üha kiirenevas tempos. Sellised muutused teraviljakasvatajate arvu ja kasvupinna osas on mõjutanud tugevalt põllumajandusliku masinapargi kujunemist. Kuni aastani 29 on põllumajandusliku masinapargi kujunemist Eestis juba varem uuritud (Olt jt, 211). Antud töö eesmärgiks oli anda ülevaade traktori- ja teraviljakombainipargi kujunemisest Eestis sellele järgneval perioodil, täpsemalt ajavahemikul Materjal ja metoodika Eesti Vabariigis registreeritud põllumajandusettevõtete traktori- ja teraviljakombainipargi suuruse muutumise dünaamika uurimiseks on kasutatud peamiselt Statistikaameti, täpsemalt selle liiklusregistris arvel olevate liikurmasinate (traktorid, laadurid, kombainid) ja traktorihaagiste andmeid seisuga 31. detsember 218 (kasutatud on ainult traktorite ja teraviljakombainide andmeid), aga ka masinate müügiesindustest kogutud müügiandmeid. Liiklusregistrist saadi traktorite ja teraviljakombainide koguarvud, uute traktorite ja kombainide arvud ja esmaselt registreeritud traktorite ja kombainide arvud aastate lõikes. Nende andmete baasil on võimalik määrata liiklusregistrist kustutatud traktorite ja kombainide arvu aastate lõikes. Liiklusregistrist ja masinate müügiesindustest koguti uute müüdud traktorite ja kombainide mootorivõimsused ja kombainide heedrite töölaiused, mille alusel leiti keskmised parameetrid vaadeldavate aastate lõikes. Kuna liiklusregistrisse kantakse kõik traktorid, kaasa arvatud väike- ja minitraktorid, mis teraviljakasvatuses suurt tähtsust ei oma, siis parema selguse huvides on antud artiklis traktorid liigitatud võimsusklassidesse järgnevalt: 1) kuni 59 hj (kuni 44 kw) 2) 6 1 hj (45 75 kw) 3) hj ( kw) 4) hj ( kw) 5) hj (15 22 kw) 6) hj ( kw) 7) üle 33 hj (üle 247 kw) Masinate tootjate kodulehtedelt on võetud traktorite ja kombainide tehnilisi andmeid. Lisaks liiklusregistri andmetele on kasutatud masinapargi arengute analüüsimisel kirjanduse andmeid. Analüüsis jäetakse arvestamata kuni 59 hj võimsusklassi traktorite müügiandmed. Tulemused ja arutelu Traktorid. Traktorite üldarv Eestis 21. aastal oli Järgnevatel aastatel hakkas see number vähenema, kuni 27. aastani, mil liiklusregistrisse jäi arvele traktorit. See võis tuleneda füüsiliselt ja moraalselt amortiseerunud traktorite maha kandmisest registrist ning traktoripargi uuendamise soovist ja võimalustest. Alates 28. aastast on traktorite üldarv, aga ka uute traktorite ost kasvutrendis kuni viimase ajani (Statistikaameti andmebaas. TS33) ja 218. esmaselt registreeritud traktorite (Statistikaameti andmebaas. TS331), sealhulgas uute traktorite ost on olnud suhteliselt stabiilne (tabel 3).

3 Müüdud traktorid, tk Sold tractors, number Müüdud traktorid, tk Sold tractors, number 42 Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt Tabel 3. Liiklusregistris arvel olevate traktorite arv aastatel Table 3. The number of tractors registered in the Traffic Register in the period Näitaja / Indicator Ratastraktorite koguarv / Total number of tractors sh roomiktraktorid / Crawler tractor Esmaselt registreeritud ratastraktorid Number of tractors delated from the Traffic Register Uued traktorid / Number of new tractors Joonisel 1 on toodud üle 45 kw (6 hj) mootorivõimsusega uute traktorite müügidünaamika perioodil (liiklusregistris 21. ja 211. a kohta andmed puuduvad) ja joonisel 2 nende jagunemine võimsusklasside kaupa (liiklusregistris puuduvad võimsust puudutavad andmed varasematel aastatel registreeritud traktorite kohta). Jooniselt 1 nähtub, et uute traktorite müügiarvud varieeruvad aastate lõikes, kuid tendents on müügiarvude vähenemise suunas 212. a registreeriti 51 üle 45 kw (6 hj) traktorit, kuid 218. a ainult 398 traktorit (liiklusregistris 21. ja 211. a kohta andmed puuduvad). Jooniselt 2 on näha, et traktorite müügiarvud võimsusklasside lõikes varieeruvad veelgi rohkem kui üldised müüginumbrid (joonis 1), kui on märgata, et aasta-aastalt eelistatakse suurema võimsusklassi masinaid. Eriti hästi paistab see tendents välja jooniselt 3, kus on toodud aastate lõikes müüdud traktorite keskmine võimsus. Seega, traktorite võimsuse suurenemine toob kaasa nende müügiarvude vähenemise. Suurema võimsusega traktorite eelistamine on tingitud suurema tootlikkusega mitmefunktsiooniliste põimmasinate kasutuselevõtust (sh otsekülvikud jm), mille energiatarve on mõnevõrra suurem. Liiklusregistris on märgitud registreeritud traktorite tootja, mis annab võimaluse välja tuua jagunemise nende vahel (tabel 4) ning hinnata eelistusi turul. Tabelist 4 nähtub, et perioodil enim müünud tootjamärk oli New Holland (NH), mis edestab John Deere (JD) 5 ning Valtrat 14 müüdud traktori võrra. Varasemal perioodil (Traat, 28a) juhtivaks tootjamärgiks olnud MTZ on nüüdseks oma juhtrolli kaotanud. Uute traktorite müük varieerub aastate lõikes. Selle põhjused on erinevad maailmamajanduse olukord, turusituatsioon, ilmastik, keskkonnanõuded, müügikampaaniad. Samuti on märgata markide müügi aktiivsuse muutusi müügifirma vahetuse korral. Näiteks, John Deere traktorite müügiesindus vahetus 215. aastal, Case traktoritel 214. aastal, Zetoril 217. aastal. Erinevate võimsusklassidega traktorite osatähtsus (tabel 5) samal aastal müüdud traktorite hulgas varieerub, kusjuures erinevate võimsusklasside eelistused traktorimarkide osas ei kattu (joonis 4). Kuna traktorite võimsusklassid 15 kw (21 hj) ja enam on kujunenud kõige suurema osatähtsusega ehk nende võimsusklasside masinaid eelistatakse üha enam võrreldes väiksematega, siis parema selguse huvides on joonisel 4 toodud enim müüdud tootjamärkide müügiaktiivsuse võrdlus aastatel kw kw kw kw kw 247 kw Joonis 1. Üle 45 kw võimsusega uute traktorite registreeringud ajavahemikul Figure 1. Registration of new tractors which engine power exceeds 45 kw in the period Joonis 2. Uute traktorite jagunemine võimsusklasside kaupa ajavahemikul Figure 2. The categorization of new tractors by their engine power in the period

4 Keskmine võimsus Average engine power, kw Traktorite arv Number of Tractors Põllumajandusliku masinapargi arengud Eestis ajavahemikul ,4 148, 125,16 132, 18,16 124,14 99, Joonis 3. Uute registreeritud traktorite (45 kw/6 hj ja suuremad) keskmise võimsuse dünaamika aastatel Figure 3. The dynamics of average power of new registered tractors (45 kw/6 hp and over) in the period Tabel 4. Uute traktorite jagunemine markide järgi ajavahemikul Table 4. The categorization of new tractors by the brand in the period Tootjamärk Brand Kokku Total NH JD Valtra Fendt Case Claas MF Zetor DF MTZ Kuna traktorid on peamiselt veomasinad ehk vedukid, siis nende ülesanne on vedada ja käitada erinevaid põllutöömasinaid. Põllutöömasinad on nüüdisajal teatavasti suures osas seadistatavad ja juhitavad elektroonselt ehk need on kujunenud mehhatroonilisteks masinateks. Sellest tulenevalt tehti eelmise sajandi lõpus algust andmesidevõrgu ISOBUS arendamisega traktori ja põllutöömasina vahel, mida arendatakse seniajani (Kortenbruck jt, 217; Tumenjargal jt, 218; Macron Zago jt, 218). Andmesidevõrkude arendus on käesoleva sajandi üks valdkondi, milles juhtivad traktorite ja põllundustehnika tootjad ja arendajad on teinud ja teevad jätkuvalt tihedat koostööd ( Teraviljakombainid. Teraviljakombainid erinevalt traktoritest on liikurpõimtöömasinad. Nende üldarv 21. aastal oli 962, aga 26. aastaks kasvas see ni, mis seejärel, 27. aastal kahanes hüppeliselt 753 kombainini ehk kustutati registrist 482 füüsiliselt ja moraalselt amortiseerunud kombaini, sh hulgaliselt nõukogudeaegseid väheefektiivseid kombaine. Selle tulemusena vähenes kombainipargi keskmine vanus tunduvalt. Liiklusregistris arvel olevate teraviljakombainide arv artiklis käsitletaval ajaperioodil (21 217) on toodud tabelis 6. Joonis kw ja suurema võimsusega traktorite müügiaktiivsuse võrdlus Eestis aastatel Figure 4. The comparison of tractor sales activity (engine power of 15 kw and over) in Estonia in the period Tabel 5. Traktorite osatähtsus võimsusklasside lõikes Table 5. The percentage of tractors by engine power Traktori võimsusklass, hj/kw Power class, hp/kw Osatähtsus, % Rate, % Tootjamärk / Brand Eelistatud tootjamärgid First-brands awareness 6 1 hj /45 75 kw ) New Holland 2) Deutz-Fahr 3) Zetor hj / kw ) John Deere 2) New Holland 3) Valtra hj / kw ) New Holland 2) Fendt 3) Masey Ferguson hj /15 22 kw ) Valtra 2) New Holland 3) John Deere hj / kw 7 8 1) Fendt 2) John Deere 3) Massey Ferguson 33+ hj /247+ kw ) John Deere 2) Fendt 3) Claas Tabelist 6 nähtub, et viimasel kümnendil on Eestis Autoregistri andmetel teraviljakombainide arv pidevalt suurenenud, kusjuures esmaselt registreeritud kombainide osakaal on suurenenud kuni 213. aastani. Esmaselt registreeritud kombainide hulgas on lisaks uutele kombainidele ka järelturu kombaine eelkõige teistest riikidest, peamiselt Saksamaalt ja Soomest aastal toimus võrreldes paari eelneva aastaga esmaselt registreeritud kombainide registreerimise oluline vähenemine. Uute kombainide osatähtsus esmaselt registreeritud kombainide hulgas oli sel perioodil küllaltki suur, ulatudes 86 95% (tabel 7). Tabelist 7 nähtub, et uute teraviljakombainide osakaal kogu kombainipargis on väike, kuid veelgi väiksem on registrist kustutatud kombainide osakaal (tabel 6). See viitab asjaolule, et osa vanemaid teraviljakombaine on jäetud reservi, selleks, et kui peamist töötavat kombaini peaks tabama keset koristusperioodi mingi tehniline rike, siis reservis olev kombain saaks

5 Heedri laius / Cutterbar length, m Täismass Maximum authorized mass, kg 44 Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt seda koheselt asendada. Selline reserv aga hakkab pikapeale mõjutama kombainipargi keskmist vanust. Samas, aastatel lisandus kombainiparki 843 kombaini ja kui arvestada, et ajavahemikul veel 645 kombaini, siis praegu peaks vanim kombain Eesti kombainipargis olema hinnanguliselt 16 aasta vanune. Seejuures on üllatav, et kui 21. aastal oli ühe kombaini keskmiseks aastakoormuseks 286 ha, siis 216. aastal oli see sama suur 286 ha. Samal ajal on kombainide keskmine mootorivõimsus (tabel 7) suurenenud, samuti keskmine täismass ning heedri keskmine töölaius. Siinkohal tuleb märkida, et keskmine mootorivõimsus on ajavahemikul suurenenud 33,5%, kombaini täismass 13% ning heedri keskmine töölaius 38%. Tabel 6. Liiklusregistris arvel olevate teraviljakombainide arv aastatel Table 6. The number of registered grain harvesters in the period Näitaja / Characteristic Kombainde koguarv / Total number of harvesters Esmaselt registreeritud kombainide arv Number of harvesters registered for the first time Liiklusegistrist kustutatud masinate arv Number of machines deleted from the Traffic Register Liiklusegistrist kustutatud masinate osakaal Percentage of machines deleted from the Traffic Register, % 1,2 2,7 2,9 3,1 4,3 3,1 2,6 3,4 Tabel 7. Uute teraviljakombainide andmed Table 7. The data of new grain harvesters Näitaja / Characteristic Uute kombainide arv / Number of new harvesters Uute kombainide keskmine mootorivõimsus, hj 283, 311, 314, 314,2 365, 36, 41,1 425,5 Average engine power of new harvesters, hp Uute kombainide osakaal esmaselt registreeritud kombainide hulgas 86, 98,5 85,8 94,6 92,4 92,5 96,3 95, Percentage of new harvesters in the number of harvesters registered for the first time Uute kombainide osakaal kogu kombainipargis Percentage of new harvesters in the total harvester fleet 4,8 6,4 1,7 11,4 6,7 8,2 7,3 6,5 9 8 y =,2112x 418,19 25 y = 585,64x 1E Joonis 5. Uute kombainide keskmine heedri laius aastatel Figure 5. The average width of new grain harvester headers in the period Tabelist 6 nähtub, et liiklusregistrist kustutatud kombainide arv on väiksem kui registrisse kantud uute kombainide arv (tabel 7) perioodil , mille alusel võib oletada, et lähiaastatel on oodata suuremastaapset kombainide kustutamist liiklusregistrist, nii nagu see oli 27. aastal, kui registri andmetel vähenes kombainipark 482 kombaini võrra. Tabelis 8 on toodud uute, müüdud kombainide jagunemine tootjamärkide vahel Eestis ajavahemikul Joonis 6. Uute kombainide keskmine täismass ajavahemikul Figure 6. The average maximum authorized mass of new grain harvesters in the period Kuni 199-ndate keskpaigani koosnesid Eesti, Läti ja Leedu kombainipargid peamiselt Nõukogude Liidu kombainimarkidest Niva, Kolos ja Don. Esimesed välismaised masinad, Sampo kombainid ilmusid Eestisse ca 3 aastat tagasi, kuid nende osakaal jäi kombainipargis väikeseks ning väikeseks on see jäänud ka tänapäeval (tabel 4). Muudest kombainibrändidest jõudis esimesena Eesti turule Claas aastal oma tolleaegse kombainiga Dominator 78, mille heedri laiuseks oli 4,5 m. Nüüdseks on Claas enim müüv kombaini tootjamärk Eestis, millele järgnevad sellised

6 Põllumajandusliku masinapargi arengud Eestis ajavahemikul tuntud tootjamärgid nagu New Holland ja John Deere (tabel 8). Kuna 216. aastal oli ühe kombaini keskmiseks aastakoormuseks 286 ha, siis ilmselt oli Eesti kombainipargis sel ajal kombaine, mis ei töötanud põllul. Sellele viitab ka asjaolu, et käesoleva artikli autorite käsutuses on 197 kasutatud kombaini ülevaatuste andmed (mõned nendest kombainidest olid Eesti järelturu masinad), mille hulgas on 12 Claas, 36 New Holland, 23 John Deere, 8 Case, 1 Fendt, 1 Massey Ferguson, 2 Sampo ja 6 RSM kombaini ja mis on töötanud 1 kuni 14 hooaega, aga ainult 11 masinat, mille hooaja keskmine koormus on väiksem kui 286 ha. Näiteks, 216. aastal soetatud kahe kombaini Claas Lexion 78, mootorivõimsusega 625 hj ja 12,3 m laiuse heedriga kombaini aastakoormused olid vastavalt 174,56 ja 1739,12 ha ning kahe 215. aastal soetatud kombaini Claas Lexion 78, mootorivõimsusega 598 hj ja 1,5 m laiuse heedriga kombaini kahe hooaja koristatud pindala olid vastavalt 2164,84 ja 2167,42 ha, mis teeb aastakoormusteks vastavalt ca 182 ja 184 ha. Need numbrid on oluliselt suuremad kui eelpool mainitud 286 ha. Tabel 8. Uute kombainide jagunemine tootjamärkide järgi ajavahemikul Table 8. The categorization of new grain harvesters by the brand in the period Tootjamärk Brand Case Claas John Deere Fendt New Holland Laverda 1 1 RSM Sampo Massey Ferguson 1 Tulenevalt kombaini mootorivõimsuse ja heedri töölaiuse suurenemisest ning kombaini tehnilise taseme kiirest tõusust viimaste aastate jooksul on suurenenud kombainide tootlikkus (Huan-Wen, Hunt, 1985; Viesturs, Kopics, 216; Mašek jt, 217; Prístavka jt 217; Zubko jt, 218). Teatavasti sõltub teraviljakombaini pindalatootlikkus W otseselt heedri töölaiusest B, kombaini liikumise kiirusest v põllul ja tööaja kasutamise tegurist τ ehk W = f(b, v, τ). Tehnilise taseme tõusu all peetakse antud juhul silmas kombaini tehnoloogilise seadistamise automatiseerimist, mis võimaldab vähendada ajakulu kombaini tehnoloogilisele seadistamisele, suurendada seeläbi kombaini tööaja kasutamise tegurit ning tootlikust. Kuna tootlikkus on pöördvõrdeline koristamise erikuluga (Olt jt, 219b), siis võimaldavad suurema tootlikkusega kombainid vähendada koristuskulusid. Üha enam hakatakse kasutusele võtma kombaini pardakompuutrist saadavaid andmeid kombainipargi juhtimisel, eesmärgiga optimeerida koristuskulusid. Kombainide tööprotsessi automatiseerimisega tegelevad kõik teraviljakombainide tootjad ning see jätkub üha kiirenevas tempos. Käesolevas artiklis on leidnud käsitlust valdavalt traktori- ja teraviljakombainipark, ehk mehitatud liikurmasinad, kuid juba lähiajal kuuluvad põllumajandusliku masinapargi koosseisu ka mehitamata masinad ja robotid (Bakker jt, 21; Xue, Xu, 21; Bonadies, Gadsden, 219) ning droonid (Aydoǧan, 218; Kulbacki jt, 218; De Rango jt, 219; Quaglia jt, 219). Loodetavasti jõuavad need juba järgmisel kümnendil põhikasutusse ja registritesse. Täppisviljeluse puhul võib laias pildis eristada kahte infotehnoloogia protsessi, milleks on seire ja juhtimine. Seire faasis kogutakse infot, mis võib sisaldada ka andmetöötlust. Juhtimise faasis tehakse sisendilt saadud info põhjal otsuseid. Täppisviljeluse seire nn asjade interneti IoT (Internet of Things) baasil on aktuaalne (Khanna, Kaur, 219; Muangprathub jt, 219). Liiklusregistrist nähtub läbiva tunnusena, et kõikide liikurmasinate põhimiseks jõuallikaks on diiselmootor. Juba pikemat aega käivad otsingud alternatiivsete kütuste kasutamiseks sisepõlemismootorites (Küüt jt, 211; Ilves jt, 219), elektrimootorite (Ueka jt, 213), sealhulgas päikesehübriidtraktori (Mousazahed jt, 213; Moreda jt, 216) kasutusele võtuks. Loodetavasti rikutakse järgmisel kümnendil ka diiselmootori monopol põllumajanduslike jõumasinate ajamina. Järeldused 1. Eesti põllumajanduslike ettevõtete teravilja kasvupinnad on ajavahemikul suurenenud 21,7%, mille koristamiseks on vajalik olnud võimekama traktori ja kombainipargi tekkimine. 2. Traktoripargi trendid Eestis ajavahemikul on olnud järgmised: a) traktorite keskmine mootorivõimsus on suurenenud 19,6 %, b) arendatakse andmesidevõrkude tehnilist taset traktori ja põllundusmasinate vahel, c) traktorite koguarv on suurenenud 18,7%. 3. Teraviljakombainipargi trendid Eestis ajavahemikul on olnud järgmised (Olt jt, 219a): a) teraviljakombaini keskmine mootorivõimsus on suurenenud 5,3% b) heedri keskmine laius on suurenenud 36,4%, c) kombainide koguarv on suurenenud 49,2%. Need trendid on sarnased Lääne-Euroopa kombainiparkides toimunud muutustega. 4. Lähiaastatel on oodata hüppelist muutust kombainide koguarvus Eesti kombainipargis, mis tipneb suure hulga kombainide kustutamisega registrist. 5. Kombainipark täieneb aasta-aastalt üha suurema tootlikkusega kombainidega. 6. Üha enam hakatakse kasutusele võtma kombaini pardakompuutrist saadavaid andmeid kombainpargi töö juhtimisel, eesmärgiga optimeerida koristusikulusid.

7 46 Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt Huvide konflikt / Conflict of interest Autorid kinnitavad artikliga seotud huvide puudumist. The authors declare that there is no conflict of interest regarding the publication of this paper. Autorite panus / Author contributions JO käsikirja kirjutamine ja lõplik toimetamine; RI graafilise osa vormistamine, käsikirja toimetamine; AK andmete kogumine, käsikirja toimetamine. JO manuscript writing and final editing; RI preparation of Figures, manuscript editing; AK data collection, manuscript editing. Kasutatud kirjandus Aydoǧan, Y Drone technology in agricultural mechanization. Proceedings of the VI Int Sci Congress Agricultural Machinery. Vol 2. Uses of machines, innovative technologies, Burgas, Bulgaria, , Bakker, T., van Asselt, K., Bontsema, J., Müller, J., van Straten; G. 21. A path following algorithm for mobile robots. Autonomous Robots, 29(1):85 97, doi: 1.17/s Bonadies, S., Gadsden, S.A An overview of autonomous crop row navigation strategies for unmanned ground vehicles. Engineering in Agriculture, Environment and Food, 12(1):24 31, doi: 1.116/j.eaef De Rango, F., Potrino, G., Tropea, M., Santamaria, A.F., Palmieri, N Simulation, Modeling and Technologies for Drones Coordination Techniques in Precision Agriculture. Advances in Intelligent Systems and Computing, 873:77 11, doi: 1.17/ _5. Huan-Wen, G., Hunt, D.R Optimum combine fleet selection with power-based models. Transactions of the American Society of Agricultural Engineers, 28(2): Ilves, R., Küüt, A., Olt, J Ethanol as Internal Combustion Engine Fuel. Chapter 8: Ethanol, 1st Edition, Science and Engineering, Angelo Basile Adolfo Iulianelli Francesco Dalena T. Nejat Veziroglu (Ed.), Elsevier, pp , doi: 1.116/B Khanna, A., Kaur, S Evolution of Internet of Things (IoT) and its significant impact in the field of Precision Agriculture. Computers and Electronics in Agriculture, 157: , doi: 1.116/j.compag Kulbacki, M., Segen, J., Knieć, W., Klempous, R., Kluwak, K., Nikodem, J., Kulbacka, J., Serester, A Survey of Drones for Agriculture Automation from Planting to Harvest. Proceedings of the IEEE 22nd Int Conf on Intelligent Engineering Systems, INES 218, Las Palmas de Gran Gran Canaria, Spain, , pp , doi: 1.119/INES Kortenbruck, D., Griepentrog, H.W., Paraforos, D.S Machine operation profiles generated from ISO communication data. Comput Electron Agr, 14: , doi: 1.116/j.compag Kutzbach H.D. 2. Trends in Power and Machinery. J. Agric Engng Res, 76: , doi:1.16/jaer Küüt, A., Ritslaid, K., Olt, J Study of potential uses for farmsted ethanol as motor fuel. Agronomy Research, Special Issue 1: Mašek, J., Novak, P., Jasinskas, A Evaluation of combine harvester operation costs in different working conditions. Proceedings in International Scientific Conference, Engineering for Rural Development, Jelgava, , Latvia University of Agriculture, pp , doi: / ERDev N254. Miu, P Combine Harvesters: Theory, Modeling and Design. CRC Press, Taylor & Francis Group, 46 p. Miu, P.I., Beck, F., Kutzbach, H.D Mathematical modelling of threshing and separating process in axial threshing. ASAE Paper No , St. Josep, MI, 17 pp. Marcon Zago, G., Pignaton De Freitas, E A Quantitative Performance Study on CAN and CAN FD Vehicular Networks. IEEE Transactions on Industrial Electronics, 65(5): , doi: 1.119/TIE Moreda G.P., Munoz-Garcia, M.A., Barreiro, P High voltage electrification of tractor and agricultural machinery A review, Energy Conversion and Management, 115(1): , doi: 1.116/j. enconman Mousazahed, H., Keyhani, A., Javadi, A., Mobli, H., Abrinia, K. Sharifi, A Life-cycle assessment of a Solar Assist Plug-in Hybrid electric Tractor (SAPHT) in comparison with a conventional tractor. Energy Conversion and Management, 52(3):17 171, doi: 1.116/j.enconman Muangprathub, J., Boonnam, N., Kajornkasirat, S., Lekbangpong, N., Wanichsombat, A., Nillaor, P IoT and agriculture data analysis for smart farm. Computers and Electronics in Agriculture, 156: , doi: 1.116/j.compag Olt, J., Ilves, R., Küüt, A. 219a. Overview of the developments of the cereal harvester fleet in Estonia. Proceedings of the 18 th International Scientific Conference, Engineering for Rural Development, Jelgava, Latvia. May 22 24, 219. Ed: L. Malinovska, V. Osadcuks. Latvia University of Agriculture, 18: , doi: /98/217-RAE. Olt, J., Küüt, K., Ilves, R., Küüt, A. 219b. Assessment of the harvesting costs of different combine harvester fleets. Research in Agricultural Engineering, 65(1):25 32, doi: /ERDev/ N23.

8 Põllumajandusliku masinapargi arengud Eestis ajavahemikul Olt, J., Traat, Ü., Küüt, A. 21. Maintenance costs of intensively used self-propelled machines in agricultural companies. Proceedings of the 9 th International Scientific Conference, Engineering for Rural Development, Jelgava, Latvia. May 27 28, 21. Ed. L. Malinovska, V. Osadcuks. Latvia University of Agriculture, Olt, J., Traat, Ü The Maintenance costs of Estonian tractor-fleet. Proceedings of the 1 th International Scientific Conference, Engineering for Rural Development, Jelgava, Latvia. May 26 27, 211. L. Malinovska, V. Osadcuks (Eds.). Latvia University of Agriculture, Pawlak J, Pelizzi G., Fiala M. 22. On the Development of Agricultural Mechanization to Ensure a Long-Term World Food Supply. Agriculture Engineering International: the CIGR Journal of Scientific Research and Development, 4:1 21. Prístavka, M., Krištof, K., Findura, P Reliability monitoring of grain harvester. Agronomy Research 15(3): Quaglia, G., Cavallone, P., Visconte, C Agri_q: Agriculture UGV for monitoring and drone landing. Mechanisms and Machine Science, 66: , doi: 1.17/ _49. Statistikaameti andmebaas. k.p. Majandus. Põllumajandus. PM3: Põllukultuuride kasvupind. varval.asp?ma= PM3&lang=2 Statistikaameti andmebaas. k.p. Majandus. Põllumajandus. PMS19: Põllumaa kasutus. asp? ma=pms19&ti=teraviljakasvatus+vald AJA+%D5IGUSLIKU+VORMI+JA+KASVUPINN A+SUURUSKLASSI+J%C4RGI&path=../Database/ Majandus/13Pellumajandus/4Pellumajanduslike_m ajapidamiste_struktuur/4taimekasvatus/&lang=2 Statistikaameti andmebaas. k.p. Majandus. Põllumajandus. PM41: Põllukultuuride saagikus. etcode=pm3 Statistikaameti andmebaas. k.p. Majandus. Transport. Registreeritud liiklusvahendid. stat.ee/pxweb.21/dialog/saveshow.asp Statistikaameti andmebaas. k.p. TS33: Liiklusregistris arvel olevate liikurmasinad ja traktorihaagised. Index. aspx?lang =et&datasetcode=ts33 Statistikaameti andmebaas. k.p. TS331: Esmaselt reistreeritud liikurmasinad ja traktorihaagised. asp?ma=ts331&ti=esmaselt+registreerit UD+LIIKURMASINAD+JA+TRAKTORIHAAGIS ED&path=../Database/Majandus/22Transport/8Reg istreeritud_liiklusvahendid/&lang=2 Tamm, K., Võsa, T., Loko, V., Kadaja, J., Vettik, R., Olt, J. 21. The impact of distance to the farm compound on the options for use of the cereal plot. Agricultural ang Food Science, 19: Traat, Ü. 28a. Milline on meie traktoripark? Maamajandus, november 28, Traat, Ü. 28b. Milline on meie traktoripark? Maamajandus, detsember 28, Traat, Ü. 29. Milline on meie traktoripark? Maamajandus, veebruar 29, Traat, Ü. 211a. Milline on Eesti traktoripark? Maamajandus, oktoober 211, 4 5. Traat, Ü. 211b. Milline on Eesti traktoripark? Maamajandus, november 211, Traat, Ü. 211c. Milline on Eesti traktoripark? Maamajandus, oktoober 211, Tumenjargal, E., Tsogt-Ochir, S., Oyumaa, M., Batbayar, E., Munkhbayar, S., Kil To, C., Ham, W.C Development of ISOBUS universal terminal and client ECUs for agricultural machinery. ASABE 218 Annual International Meeting: Cobo Centre Detroit, 9 pp, doi: /aim Ueka, Y., Yamashita, J., Sato, K., Doi, Y Study on the Development of the Electric Tractor: Specifications and Traveling and Tilling Performance of a Prototype Electric Tractor Engineering in Agriculture, Environment and Food, 6(4):16 164, doi: 1.116/S (13)83-1. Viestur, D., Kopics, N Investigation in suitability of fleet of combines for timely harvesting. Proceedings of the International Scientific Conference, Engineering for Rural Development, Jelgava, , Latvia University of Agriculture, Xue, J., Xu, L. 21. Autonomus agricultural robot and its row guidance. Proceedings of the International Conference on Measuring Technology and Mechatronics Automation, ICMTMA 21, 1: , doi: 1.119/ICMTMA Zubko, V., Roubik, H., Zamora, O., Khvorost, T Analysis and forecast of performance characteristics of combine harvesters. Agronomy Research, 16(5): , doi: /AR REVIEW: Trends in the park of agricultural machinery in Estonia in the period Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt Estonian University of Life Sciences, Institute of Technology, Chair of Biosystems Engineering, Fr. R. Kreutzwaldi 56, 516 Tartu, Estonia Summary Due to the development of technology, tractor and grain harvester parks foremost the number of machines and their efficiency have changed over time. However, the socio-economic trends of countries have also played a role in the trends in machinery parks. Since 1965, when a record number of grain harvesters over 6, machines were manufactured and taken into use in Western Europe, the general trend demonstrates that as the engine power and efficiency increase every year, the annual sales decrease. A similar trend can be seen in the sales of tractors as their

9 48 Jüri Olt, Risto Ilves, Arne Küüt sales have decreased and engine power increased. This leads to a question whether this trend is also characteristic of the Estonian agricultural machinetractor park. Therefore, the aim of the current work was to provide an overview of the development of tractor and grain harvester park in Estonia during the period of For the purpose of researching the dynamic change in the size of the park of agricultural machinery in the Republic of Estonia, more precisely, tractor and grain harvester park, the data on mobile machinery (tractors, loaders, harvesters) and trailers registered in the Traffic Register of Statistics Estonia on 31 st December 218 (only the data on tractors and grain harvesters have been used) as well as sales data gathered from sales agents have been used. Technical data of tractors and grain harvesters used for the purposes of this article are available on the websites of the manufacturing companies. In addition to the data in the Traffic Register, literature has also been used for analyzing the trends in the machine park. The analysis excludes the sales data of tractors of engine power up to 59 hp. Based on the results of the article, it can be said: 1. The growing areas of agricultural crops of Estonian agricultural holdings have increased by 21.7% in the period of due to which a more efficient tractor and grain harvester park became a necessity. 2. Trends in the tractor park in Estonia in the period of make evident that: a) The average engine power of tractors has increased by 19.6%; b) The technical standard of data transmission network between a tractor and agricultural machinery is being developed; c) The gross number of tractors has increased by 18.7%. 3. Trends in the grain harvester park in Estonia in the period of make evident that (Olt et al., 219a): a) The average engine power of grain harvesters has increased by 5.3%; b) The average width of headers has increased by 36.4%; c) The gross number of grain harvesters has increased by 49.2%. These trends are analogous to the changes in the West European grain harvester parks. 4. The coming years expect an exponential change in the gross number of grain harvesters in the Estonian harvester park, peaking with a great number of harvesters being removed from the register. 5. The grain harvester park will grow year-by-year as grain harvesters of ever-increasing efficiency will be taken into use. 6. The data of grain harvester on-board computers will be increasingly used for running the work of the harvester park with an aim of optimizing harvesting costs.

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Dias nummer 1

Dias nummer 1 TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

PLM2010.pdf

PLM2010.pdf PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Ettevalmistavad tööd 3D masinjuhtimise kasutamisel teedeehituses ning erinevate masinjuhtimise võimaluste kasutamine

Ettevalmistavad tööd 3D masinjuhtimise kasutamisel teedeehituses ning erinevate masinjuhtimise võimaluste kasutamine Kaasaegsed mõõdistustehnoloogiad droonidest märkerobotiteni Mart Rae Filmimuuseumis 29.03.2019 Lugemist MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD AEROFOTODE PÕHJAL PUISTANGU MAHTUDE ARVUTAMISE TÄPSUS; Kaupo Kokamägi,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C,

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C, MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding : Plock, ul. Padlewskiego 18C, 09-402, Poland. Time of : 17 June 2019, starting at 11.00 (Warsaw Time). Pursuant to the printout

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt Kavandamine ja arhitektuur Erik Jõgi erik.jogi@hansa.ee Muutused Muutused on elu igapäevane osa Meie peame tagama, et meie kirjutatud tarkvara need muutused üle elab Oleme valmis muutusteks, mitte ei võitle

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Socialia ja humanitaria Horisont 2020 tervise ja toidu-biomajanduse valdkondade teemades Argo Soon Estonian Teadusagentuur ERM, Tartu, 20.12.16 Et oleks selge: definitsioonid Sotsiaalteadused: sotsioloogia

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Vorm_V1_2014_18.02

Vorm_V1_2014_18.02 Kehtiv alates jaanuar 2014 Applicable from 2014 Maksu- ja Tolliamet Tax and Customs Board Vorm V1 Form V1 MITTERESIDENDI JA LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI EESTIS ASUVA VARA VÕÕRANDAMISEST SAADUD KASU DEKLARATSIOON

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde

Rohkem

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

SQL

SQL SQL Teine loeng Mõtelda CREATE TABLE ( { INTEGER VARCHAR(10)} [ NOT NULL] ); Standard SQL-86 (ANSI X3.135-1986), ISO võttis üle 1987 SQL-89 (ANSIX3.135-1989) SQL-92 (ISO/IEC 9075:1992)

Rohkem

MAHUTITE HINNAKIRI 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütuste

MAHUTITE HINNAKIRI 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütuste 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütustele ja õlidele mis on mõeldud masinatele ja agregaatidele millel on oma

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem