kyljendus.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "kyljendus.indd"

Väljavõte

1 Haridus- ja Teadusministeerium Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Esseekonkursi auhinnatud tööd 2011

2 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed aasta kodanikupäevaks välja kuulutatud essekonkursi Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? auhinnatud tööd. Koostanud Toivo Sikk Esmatrükk, 2011 Autoriõigus kuulub väljaandjale ja esseede autoritele ISBN Teostus TEA Kirjastus ja trükikoda Rebellis Tasuta tiraaž

3 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed aasta kodanikupäevaks välja kuulutatud esseekonkursi Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? JUHEND 1. Üldalused 1.1 Konkursi korraldaja on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, rahastaja Haridus- ja Teadusministeerium. 1.2 Konkurss on avalik ja üheetapiline. 2. Eesmärk 2.1 Väärtustada Eesti ühiskonda, toetada õpilaste aktiivsust kodanikuühiskonna arendamisel. 2.2 Julgustada õpilasi kaasa rääkima ja osalema demokraatlikes protsessides. 2.3 Kirjeldada tulemuslikumaid kodanikuteadlikkuse alaseid ettevõtmisi/ üritusi. 2.4 Saada õpilasi huvitavaid teemasid kodanikuks olemise valdkondadest, millest esitada küsimusi järgnevates kodanikupäeva viktoriinides. 2.5 Tunnistada õppurite kodanikuteadlikkust ja soovi olla sallivam. 3. Tingimused 3.1 Konkursile oodatakse osalema üldhariduskoolide klasside ja kutsekoolide õpilasi. 3.2 Konkursil on kaks vanuseastet: 1. vanuseaste üldhariduskoolide VII IX klassi ja 2. vanuseaste üldhariduskoolide X XII klassi ning kutsekoolide õpilased. 3

4 3.3 Iga konkursist osavõtja võib võistlustele saata ühe essee, milles ootame tema mõtteid kodanikuks olemisest, mõtteid selle kohta, mida saab ta Eesti kodanikuna teha head ühiskonnale, mõtteid sellest, kuidas Eesti kodanikuks olemine ja kodanikuna käitumine tõstab enesetunnet. 3.4 Konkursile esitatud essee peab olema kirjutatud eesti keeles. 3.5 Konkursil osalemiseks tuleb esitada kuni 2 lehekülje pikkune (umbes 3600 tähemärki) essee trükituna 12-punktilises kirjas või selgestiloetavas käekirjas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed aadressil: Liimi 1, Tallinn või e-posti aadressil: Esseele lisada autori nimi, kooli nimetus, klassi või rühma number ja kontakttelefon ning e-posti aadress. 3.6 Konkurss kestab 3. oktoobrist 12. novembrini a. 4. Konkursitööde esitamine 4. Töö esitada elektrooniliselt või paberkandjal kas trükituna või käsitsi kirjutatuna. 4.2 Essee esitamise viimane tähtaeg on (postitempli kuupäev). 5. Auhinnad 5.1 Mõlemas vanuserühmas on ette nähtud välja anda üks esimene, kaks teist ja kolm kolmandat auhinda ning ergutusauhinnad. Sobiva tasemega tööde puudumisel võib žürii auhindamisel teha muudatusi. 5.2 Kokkuvõte ja avalikustamine toimub aadressil: Konkursile laekunud esseed säilitatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed. Konkursitöid on õigus kasutada trükistes kokkuleppel autoritega. 6. Žürii 6.1 Võistlustöid hindab 5-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad: 1. Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja 2. Sirli Tooming Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist 4

5 3. Toivo Sikk Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed Keelekümblusüksuse koordinaator 4. Janek Murakas Viimsi Keskkooli ühiskonnaõpetuse õpetaja 5. Dmitri Rõbakov Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja 7. Võitjate avalikustamine 7.1 Võitjate nimed avalikustatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kodulehel ( Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile esitatakse kutse kodanikupäeva viktoriini parimate sooritajate vastuvõtule. 5

6 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed aasta kodanikupäevaks välja kuulutatud esseekonkursi Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? tulemused Aastaid oleme rääkinud meie ühiskonnas valitsevast lõhest rahvuste vahel. Selle vähendamiseks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed aastate jooksul läbi viinud mitmeid projekte-projektikonkursse Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid, kodanikupäeva viktoriine ja teisi erinevaid ettevõtmisi. Nende tulemusi analüüsides on saanud aga selgeks, et noored ei mõtesta kodanikuks olemist üheselt. Räägitakse keeleõppest, ühisüritustest erinevatest rahvustest noorte vahel jne, kuid kodakondsusest, kodanikuks olemisest siiski vähe. Et antud probleemist täpsemini aru saada ning selle põhjusi selgitada, otsustati korraldada esseekonkurss Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?. Võistlusele laekus 203 esseed ligi 60 koolist. Esseedes tsiteeriti põhiseadust, toodi esile noorte kaasalöömist looduskaitsealastel üritustel, osalemist MTÜ-de ettevõtmistes, räägiti valimistest jne. Esseesid lugedes ilmnes žüriile tõsiasi, et kodanikuks olemise mõiste pole veel paljudele noortele päris selge. Positiivne on tõdeda, et õpilased nägid tänaste noorte vastutust ja rolli ühiskonna elu edendajatena, kuid ilmselgelt on oluline tuua noortele veelgi lähemale kodakondsuse temaatika ja heaks kodanikuks olemise võimalused. Esseekonkursile laekunud 203 esseest olid 90 üldhariduskoolide VII IX klassi õpilastelt ja 113 üldhariduskoolide X XII klassi õpilastelt. Suurema osavõtjate arvuga koolidest võib nimetada Saku Gümnaasiumi ja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi. 6

7 Paremusjärjestus üldhariduskoolide VII IX klassi õpilaste hulgas: I koht Mark Basalõga Tallinna Mustamäe 9. klass Gümnaasium II koht Koidu Kask Kaagvere Erikool 8. klass II koht Anna-Katrin Krestinov Saku Gümnaasium 9. klass III koht Maria Bambus Tallinna Prantsuse 9. klass Lütseum III koht Katrin Sander Tallinna Ühisgümnaasium 9. klass III koht Ireene-Britt Ollino Tallinna Prantsuse 9. klass Lütseum Eriauhind Kristin Vaisma Keila Kool 9. klass Paremusjärjestus üldhariduskoolide X XII klassi õpilaste hulgas: I koht žürii otsusel I kohta välja ei antud II koht Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse Lütseum II koht Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 12. klass 12. klass III koht Tõnis Kirsipuu Saku Gümnaasium 12. klass III koht Henri Helemäe Abja Gümnaasium 10. klass Konkursile laekunud esseedest koorus mitmeid huvitavaid ideid ja mõtteid selle kohta, kuidas õpilastele võib edasistes kodanikupäeva viktoriinides kodanikuks olemist paremini lahti seletada. 7

8 Üldhariduskoolide VII IX klassi õpilaste auhinnatud tööd Mark Basalõga Tallinna Mustamäe Gümnaasium, 9. klass 1. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Iga riik annab oma kodanikule isamaa ja emakeele. Tänapäeva demokraatlikud riigid tähendavad oma kodanikele korraga nii isa jõulist kaitset ja edasiviivat rangust kui ema leebet turvatundest ümbritsetud hoolitsust. Riik on oma kodanike ja kodanikud oma riigi nägu. Vastastikku on õigused ja kohustused, koos elatakse läbi häid ja halvemaid aegu. Üks õige riik ei reeda oma kodanikke ega kodanikud oma riiki. Mina olen Eesti Vabariigi kodanik. Minu kodumaa asub päris Euroopa äärel ja on koduks vähem kui pooleteistkümnele miljonile inimesele. Eestlased on pidanud oma kodu ning kodumaa eest võitlema sajandeid, juba siis, kui iseseisvat Eesti riiki polnud veel olemas ja sõna kodanik oli maarahvale tundmatu. Sellel kaugel ajal tähendas maarahvaks olemine lõppematut rasket tööd ning, relv käes, tugevamale vastasele kartmatut vastuhakkamist. Mida aga tähendab Eesti kodanikuks olemine tänapäeval? Mida see tähendab mulle? Mina kuulun selle õnneliku põlvkonna hulka, kes on sündinud vabas Eestis oma riigi kodanikuna. Mulle ja minu eakaaslastele on olnud iseenesestmõistetav, et meie riik ehitab ja areneb, liitub tugevate riikide organisatsioonidega ja teda võetakse kui võrdset võrdsete seas. Lapsepõlves tähendab kodanikuks olemine sama, mis olla hea laps oma vanematele. Väikesed kodanikuhakatised lasteaias on sõnakuulelikud ja uudishimulikud, laulavad õhinal Eesti hümni ning kirjutavad kodumaale sünnipäevakaarte. Sini-must-valge lipp on meile kõigile armas ja iga pisike põnn lehvitab sellega rõõmsalt ning uhkelt. Koolilapsena on meie esmane panus õppimine. Sageli ei teadvusta õpilased, et ainult haritud noortest kasvavad tublid tulevikukodanikud, kes viivad edasi eelmiste põlvkondade tehtud töö. Mina olen seda põhitõde mõistnud ja püüdnud eeskujulike õpitulemustega oma kodanikustaatust õigustada. Kodanikuks olemine tähendab huvi kõige selle vastu, mis kodumaal sünnib. Mina huvitun väga kultuurist. Juba eelkooliealisena meeldisid mulle mui- 8

9 nasjutud ning jutustused muistsetest aegadest. Ma esitasin emale selliseid küsimusi, miks eestlased ei olnud oma maa peremehed ja miks võõrad ja kurjad inimesed, olgu nad siis raudrüüs või teravatipulises mütsis, meie kodus peremehetsesid. Ema rääkis mulle tookord ebaõiglusest ja ajaloolisest paratamatusest, aga mina oma lapsemeelsuses ei leppinud sellega, vaid lubasin, rusikas püsti, et annan tulevikuks peksa kõigile, kes Eestile liiga teevad. Nüüd olen juba suurem ja tean, et õige kodanik ei vehi rusikatega, vaid kasutab oma mõistust. Seda on mulle õpetanud J. Liivi, E. Bornhöhe ja E. Vilde, A. H. Tammsaare, A. Mälgu, Fr. Tuglase jt kuulsate eesti kirjanike teosed. Meie autorite töid on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. On riike, kus nad omaseks on saanud, aga on ka kohti, kus meie kultuuri vähem tuntakse. Olen rõõmus, kui meie kultuuril on maailmas palju toetajaid ja loodan, et kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimunud üritused on selleks tõsiselt kaasa aidanud. Hiljuti Helsingis toimunud raamatumessil oli eestlaste raamatutel suur menu ja isegi meie president esitles oma raamatut Omalla äänellä ( Omal häälel ). See oli väga märgiline sündmus. President on ju üks enam tuntud kodanikke riigis ja tema käitumine, huvid ning tegevus visiitkaardiks kõigile kodanikele. Muusika ja laul on Eestis alati hinnatud olnud. Milline paradoks! Puudust kannatavad tööd rügavad inimesed laulsid ning musitseerisid igal vabal hetkel, lauldi isegi põllul tööd tehes. Lauldi ja tunti sidet kodumaaga. Ka mina olen sellest muusikapisikust nakatunud. Olen laulnud lastekooris, kuulan meeleldi nii maailmaklassikat kui ka tänapäeva erinevaid muusikastiile, kuid ükski muusikaelamus pole minu jaoks olnud nii võimas, kui seda on olnud osalemine üldlaulupeol. Laulupidu on sündmus, kus ma olen end tõesti täieõigusliku kodanikuna tundnud ja seda oma mõtetes teadvustanud. Pole vist liialdus, kui väidan, et laulupeo kontsertide ajal on nõus iga osaleja, iga pealvaataja, iga kaasaelaja väitma, et kodanikuks olemine tähendab just laulurõõmust osa saamist. Muusikasaadikuteks laias ilmas võime pidada selliseid auväärseid heliloojaid ja dirigente nagu A. Pärt, E. Klas, Järvide dünastia, T. Kaljuste jt. Diplomaadid ei tööta ainult saatkondades, vaid ka teatrites ning kontserdisaalides, näitab elu. Olla Eesti kodanik tähendab mulle ja minu eakaaslastele õigust saada emakeelset haridust. Olen uhke, et meie haridustase on kõrge ja võimaldab meil olla konkurentsivõimeline nii kodus kui võõrsil. Kui Tartu ülikool aastal oma uksed avas, ei olnud ta kaugeltki mitte oma rahva jaoks asutatud, kuid kohe pärast Eesti Vabariigi loomist sai ka alma mater eestikeelseks õppeasutuseks. Meie pere tuttavate hulgas on mitu inimest, kes väidavad, et nende kodaniku-tunne formeerus just Tartu ülikooli akadeemilises õhkkonnas. 9

10 26. novembril tähistatakse kodanikupäeva. Minu arvates on selle päeva eesmärgiks äratada igas inimeses kodanikutunnet, tekitada soovi kaasa aidata sellise kodanikuühiskonna ehitamisele nagu on Skandinaavia maades. Tean, et Rootsi väikelinnades ja maakohtades on veel praegu kogukonnal väga suur mõju. Inimesed tunnevad häbi halva teo pärast ning kaaskodanikud julgevad korrarikkujaid manitseda. Arvan, et meil on sellise mudelini veel pikk tee käia, aga selle töö peavad ära tegema just praegused noored. Kui me tahame elada turvalises ühiskonnas, peame andma sellesse ka oma panuse, olema loojad, mitte üksnes tarbijad. Rõõmustan, et Eestis on viimasel ajal populaarsust kogunud sellised kodanikualgatused, kus ühiselt tehakse ümbruskond puhtamaks. Meie Teeme ära! aktsioon tõi üle pika aja nii noored kui vanad inimesed ühiselt Eestimaad koristama. Osalesin ka ise selles ettevõtmises ja mulle meeldis tunda sellist ühishingamist ka tööd tehes. Eesti kodanike algatus osutus nii huvitavaks, et mitme teise riigi kodanikud on analoogilist üritust oma kodumaal läbi viinud. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja oli Sonda kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. Esimesed kolm aastat tähistati emakeelepäeva kodanike algatusel, alates kuulutati see päev riiklikuks tähtpäevaks. Ka mina olen kogu oma kooliaja jooksul rõõmuga emakeelepäeva üritustel osalenud. Kõiki õpilasi ja õpetajaid puudutav haridusreform puudutab ka mind väga lähedalt. Kas ja kui palju gümnaasiume tuleb sulgeda, millised tuleb alles jätta, kuidas vältida valesid otsuseid nendes küsimustes peaksid kaasa rääkima kõik, keda see küsimuste ring puudutab. Olen ise nõus osalema aruteludes ja töörühmades, seetõttu tervitasin rõõmuga Lääne-Virumaa õpilaste ümarlaua kokkutulemist Rakveres ning ootan põnevusega programmdokumenti. Meie jalgpallihaigla üleskutse Värvime Eesti siniseks on lihtsakoeline, aga armas. Eesti jalgpallifännid väljendavad oma kodanikutunnet just Lilleküla staadionil oma meeskonnale häälekalt kaasa elades ja Eesti rahvusvärve lehvitades. Rahvusvärvidest voogav staadion peab andma mängijatele meelekindlust ja edu mängus. Aus ja sisukas mäng teeb võistlejatest rahvuskangelased. Kogu Eestit haarab jalgpallipalavik ja see liidab rahvast. Väike laps sünnib oma vanemate ja riigi rõõmuks. Riik annab uuele kodanikule kodakondsust tõendava dokumendi, tõeliseks kodanikuks kasvab väike laps aga tänu vanemate ja kogu ühiskonna suunavale kasvatusele. Heaks kodanikuks ei saa hakata üleöö, selleks arenetakse terve elu jooksul. Riik ja tema kodanik on üks tervik riigi heaolu tähendab ka tema kodanike heaolu ning vastupidi. Hoolimine, armastus, tarkus ja truudus muudavad inimese tubliks kodanikuks, kes mõtleb ja tegutseb oma riigi heaolu nimel. 10

11 Koidu Kask Kaagvere Erikool, 8. klass 2. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka palju seda maastikku, mida peaks samuti hooldama ja kaitsma. Kodanikualgatus Teeme ära! (millel ka ise osalesin) oli väga hea näide sellest, et meie kodanikud hoolivad meie kaunist maast, kuigi kohati võiks siiski selliseid üritusi ju rohkem teha. Näiteks pakkuda töötutele inimestele võimalust teha ajutist tööd Eestimaa kaunis looduses. Sellega võiks tegeleda mõni vabatahtlike kodanike ühendus. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, annab see ka mulle Eesti kodanikuna eeliseid õppimise, töötamise ja reisimise suhtes Euroopa Liidus. Kahjuks on just mujal töötamise võimalust kasutanud liiga paljud minu tuttavad, kes on Eestist ära läinud. Koduvabariigist lahkumise põhjuseks on meie riigi liiga madalad palgad, töökohtade puudus ja kõige selle poolt tekitatud stress. Pole kindel, kas sellel põhjusel välja rännanud eestlased veel kunagi kodumaale tagasi tulevad. Kodanikena on neil selleks aga alati õigus. Eesti kodanikuks olemine võiks tõesti anda rohkem võimalusi töökohtade ja palkade suhtes, muidu on lõpptulemuseks see, et inimesed lahkuvad välismaale ja Eestis tööjõud väheneb. Tegelikult olen ma natukene mures Eesti riigi edasise majanduse ja inimeste pärast. Usun, et Eesti riigi kodanikud ei tahaks tegelikult kodumaalt lahkuda. Jättes maha oma kodud, lähedased, armsaks saanud paigad, ei tunne nad end võõrsil kindlasti hästi. Seepärast peamegi meie, kodanikud, riigiisadele appi tulema. Kodanikualgatusest tekkinud töökohad võiks olla üheks päästerõngaks. Usun, et oleksin uhke, kui saaksin tulevikus mõnes sellises ühenduses kaasa lüüa ja niimoodi oma riiki aidata. Samuti tahaksin ma kasutada oma õigust poliitiliste otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida juba praeguses vanuses. Riiki puudutavates 11

12 küsimustes võiks tegelikult ju rohkem rahva käest küsida, mis meile kõigile kasulik oleks. Ma usun, et ka teised minu sarnased noored sooviksid seda. Saan ju praegugi mingil moel osaleda noorteorganisatsioonides, kuid tulevikus tahaksin ma seda rohkem teha. Võib-olla ma ei peaks õpilasena nii väga mõtlema sellele, mis Eesti riigis hetkel toimub, aga selle riigi kodanikuna tahan ma tulevikus kindlasti palju saavutada ja võib-olla ka riigiasju otsustada. Seepärast tunnengi täna suurt muret Eesti riigi käekäigu pärast ja püüan kodanikuna teha kõik õigesti, et nii minul kui ka minu järeltulijatel oleks siin hea elada. 12

13 Anna-Katrin Krestinov Saku Gümnaasium, 9. klass 2. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et koos teiste Eesti kodanikega otsustame me, milliseks kujuneb elu Eesti Vabariigis. Me saame ühiselt otsustada valimiste teel ise enda eluolu ja saatuse üle. Millise valiku teevad riigis kodanikud, sellised juhid nad endale ka saavad. Mina ei ole veel hääleõiguslik kodanik, kuid ma kuulan ja jälgin oma vanemate arutlusi nendel teemadel tähelepanelikult. Kodanikuks olemine algab inimese enda väärtustest ja väärtushinnangutest. Hea kodanik mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad ja ta austab võrdõiguslikkust, oma riiki, kombeid ja tavasid. Heaks kodanikuks nagu ka heaks inimeseks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme sõltuvalt oma vanemate õpetussõnadest, eeskujust ja ümbritsevatest mõjutustest. Omandame teemakohaseid teadmisi nii kodust, meediast, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene on alati mõjutatav nii positiivsest kui negatiivsest informatsioonist. Seetõttu peaks riiklikul tasandil mõtlema sellele, kuidas kasvatada noortes patriotismi ja mida teha selleks, et riik ei võõranduks rahvast ja rahvas riigist. Riigi kodanikud peavad austama riigijuhte ja riigijuhid kodanikke. Kuigi olen saanud kodakondsuse juba sündides, saan tõeliseks kodanikuks alles siis, kui tunnen enda kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja annab oma panuse selleks, et ühiskonda paremaks ja tervemaks muuta. Ta osaleb aktiivselt ühiskondlikus elus ja püüab oma heade ideedega kõigi elu paremaks muuta. Eesti kodakondse ja Eesti Vabariigi vahel on õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii kohustusi kui ka õigusi. Kodanikuõigused kehtivad üldiselt ainult kodanikule, mitte kodakondsuseta isikule, ja need on eeskätt poliitilised ja majanduslikud. Kui ma saan täisealiseks, on ka minul võimalik valida, kuuluda erakonda, osaleda rahvahääletustel ja ka ise kandideerida. Alates neljakümnendast eluaastast kas või Eesti Vabariigi presidendiks. Kodanikuna on mul välisriigis viibides õigus Eesti riigi kaitsele, kui seda peaks vaja minema. Eesti Vabariik on avanud paljudes riikides saatkonnad, kuhu kõik kodanikud võivad häda korral pöörduda. Eesti kodanikuna on mul ka kohustused. Tugeva ja elujõulise riigi aluseks on aktiivne kodanik, kes osaleb oma kogukonna ettevõtmistes avaldab oma arvamust, paneb tähele, mis toimub tema ümbruses elavate inimestega ja ulatab 13

14 abivajajatele käe. Riigitruu kodanik peab tähtsaks rahvuslikke tähtpäevi ja pühasid, peab neid meeles ja tähistab. Mulle meeldib väga, kui riigipühadel heiskame kogu perega meie riigi kauni trikoloori. Mind Eesti riigi kodanikuna solvab väga, et mõned isikud ei pea tähtsaks seda, et omada kodakondsust ja osata riigikeelt. Tänasel päeval suhtuvad paljud inimesed riiki, kus nad elavad, ükskõikselt või isegi ülbelt. Nad halvustavad ja otsivad vigu kõiges muus peale iseenda. Samas tahavad paljud nendest inimestest ka üldiselt elus lihtsamalt ja kergemalt hakkama saada, lootes sotsiaalsüsteemidele ja abipakettidele. Paraku on meil praegu keerulised ajad, kuid raske on tänasel päeval ka mujal Euroopas. Kui iga riigi kodanikud ja nende poolt valitud poliitikud ainult suudaksid vastu võtta õigeid ja õiglaseid otsuseid. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, mõjutab kogu seal toimuv ka mind ja minu lähedaste inimeste elu. Olles Eesti kodanikuna ka Euroopa Liidu kodanik, on mul tulevikus ühtlasi ka kergem jätkata õpinguid mõnes teise liikmesriigi kõrgkoolis või õppeasutuses ja viisavabalt reisides saada juurde elukogemust, karastuda ja laiendada silmaringi. Minu arvates on Eesti riigi kodanik olla suur au ja privileeg. Paljud inimesed laias maailmas elavad ilma kodakondsuseta ja seoses sellega ei oska nad end ka ise määratleda. Mingil määral elavad nad just nagu juuretut elu, teadmata, kes nad tegelikult on. Täisväärtuslik kodanik huvitub oma riigi käekäigust, tunneb huvi kaasmaalaste vastu, täidab oma kohustusi ja saab vastu õigusi, mis teevad elu kergemaks ja elamisväärsemaks. Kui kõik Eesti riigi kodanikud elaksid ja käituksid eeskujulikult ja ausalt, oleks meie riigis kõikide inimeste elu parem ja inimväärsem. Head kodanikupäeva meile kõigile! 14

15 Maria Bambus Tallinna Prantsuse Lütseum, 9. klass 3. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Maailmas on tänaseks enam kui 7 miljardit inimest. Neil kõigil on kusagil kodu. Sageli määratletakse inimese kuuluvust mingi riigi, regiooni, kohaliku omavalitsuse juurde erinevate tõendite, tunnistuste ja kõikvõimalike dokumentidega. Mina olen sündinud Poolas ning mul on Varssavis väljastatud sünnitunnistus. Kas olen siis poolakas? Kindlasti mitte! Mul on ju veel teisigi tõendeid ja tunnistusi. Olen kooliküpsustõendi saanud Belgias ning kaks talve õppinud Venemaal, mille kohta on mul samuti kusagil tõendid. Kuid see, et olen kusagil mujal sündinud või elanud, ei ole mind ja minu kuuluvust Eestimaa juurde muutnud. Minu ema ja isa on Eesti kodanikud nagu minu vanavanemadki ning kõik sugulased. Meie juured on Eestis laiali üle kogu riigi, kuid ikkagi Eestis! Inimesel on õnneks vaja üsna vähe. Üks, mida igaüks siiski vajab, on armastus, mida saab jagada ning mis annab jõudu igapäevasteks toimetamisteks ja viib meid kõiki edasi. Muidugi jagub meie armastust ennekõike meie kõige lähedasematele: perele, vanematele ja lastele. Kuid siiski kõige suurem ja sügavam armastus kuulub kodumaale. Kodumaale, kodule on pühendatud lugematu arv luuletusi ning laule. Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule, on kuulsad laulusõnad ühest lastelaulust, mida on õppinud kõik lapsed Eestimaal. See on tõesti nii, et ükskõik kus me ka ei viibiks, armas kodu on meie südameis. Seda sidet kodumaaga on raske kirjeldada. Samas on väga kahju, et tänapäeval on paljudele dokument olulisem kui siiras side kodumaaga ning usk Eesti tulevikku. Nii see on, et nagu igas demokraatlikus riigis on igal ausal inimesel dokument, mis tunnistab, et tal on mingisugune osa selles riigis, elavad ka paljud Eesti Vabariigi kodanikud nii Maarjamaal kui kaugemal vaid teadmises, et neid ühendab Eestiga pass taskus. Kurb, et paljudele tähendabki kodanikuks olemine pelgalt dokumendi omamist. Eesti passi soovivad paljud emigreerunud eestlaste teise, kolmanda ja neljanda põlve järeltulijad üle laia maailma. Neil paraku sellist kodumaatunnet Eestiga ei teki, sest nende kodumaaks on juba riik, kus nad on pikalt elanud. Eesti pass annab neile vaid teatud võimalusi, millest olulisemaks ehk peetakse viisadeta reisimisi või töötamist Euroopa Liidus. Paljude muude tunnistuste kõrval on mul Eesti pass ja isikutunnistus. Minu jaoks ei ole need aga vaid reisidokumendid, mida kasutan maailma avasta- 15

16 misel. Tunnet, mida Eestist eemal olles oma kodumaa vastu tunnen, on raske sõnadesse panna. Muidugi, olen veel liiga noor, et oskaksin edasi anda oma armastust Eestimaa vastu, kuid igatsus oma armsamate paikade järele tekib väga kiiresti. Kui küsida, kes on Eestimaa patrioodid, siis võiksin öelda, et paljud minu tuttavad, minu perekond ja kindlasti ka mina ise. Minu arusaamine kodanikuks olemisest on kujunenud minu suhtlemisel pere ja lähedastega, koolikaaslaste ja sõpradega. Olen täiesti veendunud, et kodakondsusega kaasnevad riigi ees teatud kohustused, mida tuleb täita. Iga hea Eesti Vabariigi kodanik peab järgima põhiseadust, hoolitsema oma pere, laste ja vanemate eest, seisma abi vajavate ühiskonnaliikmete eest. Kuigi meie riigi kaitseks oodatakse meessoost kaasmaalasi, siis olen mõelnud ka sellele, et vajadusel oleksin valmis ka ise Eesti iseseisvuse vastu kippuvatele jõududele vastu astuma. Mõistan, et olen veel noor ja minu oskustest ei pruugi palju tulu olla, kuid eks ajalugu on näidanud, et vapraid kodanikke, kelle kodanikujulguses ei pidanud kahtlema, on päris palju. Kodanik võib olla ükskõik millisest rahvusest. Rahvuslik ühtekuuluvus võib liita või ka eraldada kodanikke. Siin peab riik targu talitama. Kas riik suudab süstida kõikidesse kodakondsetesse piisava annuse armastust? Meie ühiskonnas on erinevatest rahvustest kodanikke, kes peavad elu edasi viima. Parema tuleviku nimel peame kõik ühiselt säästma loodust, elukeskkonda. Armastus ja usaldus, lugupidamine ning mõistmine viivad inimkonna arengut edasi. Seepärast ei meeldi mulle ükskõiksed inimesed. Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et nad ei hooli ümbritsevast keskkonnast, neile ei lähe korda, mida valitsus teeb ja milliseid otsuseid langetab rahva võimu esindaja. Olen täiesti kindel, et kui olen saanud 18aastaseks, siis saab minust aktiivne kaasarääkija kodumaa elu korraldamisel, sest just siis saan õiguse osaleda riigikogu ja omavalitsuse valimistel. Kes teab, võib-olla saab minust 40aastaselt ka esimene ja ehk noorim naispresident. Kuigi annan aru, et selleks ajaks peaks mul lisaks suurele Eestimaa-armastusele olema ka palju rohkem teadmisi ning kogemusi. Täna olen üks kahekümne seitsmest õpilasest klassis, üks 430 tuhandest tallinlasest. Olen üks 1,3 miljonist eestimaalasest ning 7miljardilisest elanikkonnast maakeral. Kuid olen eestlane, kes armastab oma kodumaad. Mulle läheb korda Eesti olevik ja tulevik. Seda tähendabki mulle olla Eestimaa kodanik. 16

17 Katrin Sander Tallinna Ühisgümnaasium, 9. klass 3. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen Eesti Vabariigi kodanik juba viisteist aastat. See pole küll teab mis pikk aeg, kuid siiski olen selle ajaga hakanud mõistma, mida tähendab olla Eesti kodanik. Kõigi elu algab päeval, mil sünnitakse. Mina sündisin Eesti Vabariigis ja olen seega vabaduse laps nagu kõik teisedki minuvanused. Seda, mis enne Eesti taasiseseisvumist riigis aset leidis, ma ei tea, kuid olen sellest aimu saanud ajalootundides täpselt nagu ka teistest ajaloosündmustest, mida Eesti on läbi pidanud elama. Tean, millal sai Eestist vaba riik; kelle võimu all Eesti olnud on ja kuidas eestlased ennast taas vabaks võitlesid. Nii et üks aspekt Eesti kodanikuks olemisel on teada ja tunda oma riigi ajalugu. Selleks, et ennast väljendada, peab olema keel. Eesti riigikeel on eesti keel meie keel. See on haruldane keel, mida räägitakse ainult siin, Eestis, kuid seda võib kuulda ka väljaspool Eestit: näiteks eestlased, kes on kodumaalt lahkunud, räägivad siiski oma emakeelt. Iga eestlane peaks olema uhke, et oskab kõnelda sellist haruldast keelt. Ka paljud välismaalased on öelnud, et eesti keel kõlab ilusasti ning soovivad seda mõnikord õppida, kuigi tunnistavad, et see on raske. Kodanikuna kurvastab mind see, kui meie OMA KEEL vahetatakse täiesti vabatahtlikult mõne rahvusvahelise suhtluskeele vastu. Emakeelt peab hoidma. Eesti kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused. Me kõik peame tundma Eesti Vabariigi põhiseadust, lähtuma sellest ning seadusi järgima. Mõeldamatu oleks minu jaoks käituda nii, et häbistaksin oma riiki või tooksin sellele halba mainet, rikkudes seadusi. Täisealise kodanikuna hakkan nagu teisedki maksma makse, täiseaga kaasneb ka valimisõigus. Meie demokraatlikus riigis saab rahvas ise valida riigi juhtimist korraldava võimu, nii et kõik hääleõiguslikud kodanikud saavad anda oma panuse, et muuta Eesti riiki paremaks, kui see on. Kodanikuks olemise lahutamatu osa on vastutus. Me kõik peame oma riiki esindama nii hästi kui võimalik: näiteks spordivõistlustel ja laulukonkurssidel. Meie koolil on sõpruskool Soomes ja kui eelmisel aastal seal võistlemas käisime, andsime endast parima, esindades mitte ainult oma kooli ja iseennast, vaid ka Eesti riiki. Seda teevad ka kõik professionaalsed Eesti sportlased, kes osalevad olümpiamängudel või muudel ülemaailmsetel võistlustel. 17

18 Viimasel ajal on Eesti taas silma paistnud spordis. Eriti päevakohane teema on Eesti jalgpallikoondise osalemine Euroopa meistrivõistlustel jalgpalli playoff-is. Eesti jalgpall on üldse viimasel ajal väga palju edasi arenenud ja see on tore, sest meie väikesest riigist ei oleks keegi osanud arvata seda, et jõutakse nii kaugele. Ka mina olen selle saavutuse üle uhke. Minu meelest on Eesti spordis väga edukas ja loodan alati häid tulemusi. Oma riigi meeskonnale kaasaelamine on kodanikuks olemise loomulik osa. Sellele, et Eesti riik veel paljude aastate pärast eksisteeriks ja oleks hea koht elamiseks, peame ka ise kaasa aitama. Ei saa lihtsalt istuda ja oodata, et elu paremaks läheb. Meist kõigist sõltub riigi tulevik. Elu Eestis ei ole küll iga Eesti elaniku meelest parim, ent on siiski, võrreldes teiste riikidega, kus on suur nälg, raske majandusolukord, loodusõnnetused, tunduvalt õnnelikum. Selleks, et Eestit paremaks muuta, peab ka ise olema parem inimene. Olles oma riigis tubli ja edukas, on võimalus saada hea töökoht, luua oma firma või kindlustada muul moel hea elu. Kui aga lihtsalt oodata ja loota, et elu iseenesest paremaks läheb, siis ongi tulemuseks see, et kirutakse, kui halb elu on ja miks riik midagi ei tee, kuigi tegelikult peaks mõtlema, mida ise saaks teha, et elu paremaks muutuks. On uhke olla Eesti kodanik ning riigi edukus on meie kõigi kätes. Kokku hoides saamegi muuta elu Eestis paremaks. 18

19 Ireene-Britt Ollino Tallinna Prantsuse Lütseum, 9. klass 3. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Arvatavasti mõtleb enamik eestlasi vahel küsimusele, mida tähendab olla Eesti kodanik. Paljudele tähendab see turvatunnet, et riik aitab meid hädas ja tagab meile ühiskondlikud hüved. Peale riigilt saadavate hüvede on kodanikuks olemine seotud inimese käitumise ja eetikaga. Kodanikuna võrdleme oma riiki teiste riikidega: tunneme uhkust, kui milleski edukad oleme, ja tahame teistele järele jõuda neis valdkondades, kus oleme mahajääjad ja on arenguruumi. Kõigile Eesti kodanikele on tagatud võrdsed õigused ja hüved. Saame tasuta arstiabi ja võime kindlad olla riigipoolsele sotsiaalabile. Ka minule on see oluline, sest tean, et elus tuleb ette ootamatusi ja ebameeldivusi, vahel on nendega ise raske toime tulla. Näiteks raskete haiguste kalli ravi ja puuetega inimeste eest kannab hoolt riik. Vanematele makstakse laste kasvatamise eest toetusi, pensionäridele pensioni. Riik on abiks ka pensioni kogumisel, sest toetab inimesi omapoolsete sissemaksetega teise pensionisambasse. Riik kaitseb oma kodanikke välismaal, näiteks kui kaotame välismaal dokumendid või kui meid süüdistatakse mõne kohaliku seaduse rikkumises, tuleb Eesti riik meile appi. Eestis on tasuta põhi-, kesk- ja ühele osale ka kõrgharidus. Sellist süsteemi mujalt maailmast ei leia. Iga eestlane, sõltumata oma ühiskondlikust taustast, on kohustatud lõpetama põhikooli. See on oluline ja eriline võimalus võrreldes teiste riikidega, kus haridus võib olla tasuline, vabatahtlik või kättesaamatu mõnedele ühiskonnakihtidele. Kuna Eesti hariduse tase on väga kõrge ja õpilaste silmaring on lai, pole keeruline minna välismaale õppima. Eriti lihtne on minna Euroopasse, sest kuulume Euroopa Liitu. Tänu sellele on teiste liikmesriikide ülikoolid meile avatud, lihtsam on saada kohalikke stipendiume, õppemaksud on odavamad. Mina tahaksin ka välismaal õppida, vähemalt mõnda aega. Kas tahan oma elu siduda Eestiga või mitte, sõltub sellest, millise valdkonnaga tegelema hakkan. Minule kui Eesti kodanikule on tähtis oma riiki väärikalt esindada. Umbes kümme aastat tagasi oli üks osa vanemaid eurooplasi arvamusel, et oleme kultuuritu Ida-Euroopa riik. Maailm on muutunud avatuks ja meie maailma jaoks avatuks, reisimine välismaale on lihtne. Eestlased on näidanud maailmale, et oleme unikaalse kultuuri ja rahvaga riik. Arvan, et enamik eestlasi esindab meie riiki väärikalt. Kuulsust meie riigile toovad sportlased ja kultuurite- 19

20 gelased. Välismaalased tunnevad meie riiki tänu sportlastele Gerd Kanterile ja Kristina Šmigunile, heliloojatele Arvo Pärdile ja Erkki-Sven Tüürile, dirigent Neeme Järvile; samuti teatakse, et eestlaste leiutatud on Skype. Mõnikord tunnen Eesti kodanikuna ka piinlikkust. Näiteks oleme ühed suuremad alkoholitarbijad Euroopas. Kodanikud on ka lihtsalt rahulolematud oma riigi suhtes. Minu arvates aga viriseda ei tohiks, sest maailma üle paarisaja riigi seas oleme majanduse tasemelt umbes kolmekümnendal-neljakümnendal positsioonil, meie areng on olnud 20 aasta jooksul väga kiire ja läheb hooga edasi. Oleme juhtivaid IT-riike ja oleme hakkama saanud majanduslangusega. Me ei saa end võrrelda naabrite Soome, Rootsiga või Lääne-Euroopa vanade riikidega, nagu Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, sest meie riik on saanud vabalt areneda 20 aastat pärast taasiseseisvumist. Eestis palgad on palju väiksemad kui Lääne-Euroopas ja see on üks ebameeldivamaid külgi meie riigis. Kui võrdleme oma riiki teiste iseseisvunud endiste nõukogude liiduvabariikidega, siis need riigid on 20 aastaga suutnud palju vähem. Tunnen ennast Eesti kodanikuna hästi. Minu arvates on palju asju, mille üle uhkust tunda. Mulle ei meeldi üldse ajakirjanduses levitatav suhtumine, et kui minu elu kohe paremaks ei muutu, lähen ära Soome. Need, kes meie elu paremaks teevad, oleme ikka meie ise. Virisejad leiavad alati maailmas mõne riigi, kus mingi asi on nende arvates paremini lahendatud kui meil. Riik toimib alati ühe tervikuna, kus tuleb kõiki oma vahendeid targalt kasutades hakkama saada. Arvan, et Eesti on hakkama saanud ja elu läheb kogu aeg paremaks. Olen uhke, et olen Eesti kodanik. 20

21 Kristin Vaisma Keila Kool, 9. klass eriauhind Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kõigel minu elus on erinev tähendus, mõned asjad on tähtsad, mõned hoopiski tühised. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle usku tulevikku. Otse loomulikult ei kuulu see tühiste asjade hulka. Oktoobrikuus on vihm vägagi tihe nähtus, seda ei saa muuta keegi. Eesti ilm on keerukas ja see teeb selle minu jaoks eriliseks. Ma ei tahaks elada kohas, kus paistaks aasta läbi päike või sajaks ainult lund. Usk Eestisse ja minu tulevikku seoses Eestiga on suur, teades et minu tulevik on Eestis. Välismaale sõites tunnen suurt igatsust oma kodumaa järele. Tunnen, et olen vales kohas ega peaks seal tegelikult olema. Kui inimesed küsivad, kust pärit olen, vastan sirge seljaga: Eestist. Selle peale vaatab umbes 50% inimesi mind imelikult ning hakkavad pärima, kus Eesti asub. Sellest on äärmiselt kahju. Kuid on ka inimesi, kes teavad, kus Eesti asub, ning ka nende arvates on see ilus riik. Ka mina olen mõelnud, et muuta Eesti tuntumaks, aga ma pole selleks veel valmis ega arvatavasti ka võimeline. Iga inimese võimetel on piirid. Püüdes oma piire ületada, eksime sageli ning võime saada haiget. Lasteaias küsitakse lastelt, kelleks nad tulevikus saada tahavad. Tüüpilised vastused on: tuletõrjuja, ämblikmees, politseinik, tüdrukute puhul: printsess. Kooli minnes vaatab meile vastu naeratav õpetaja, kes küsib sama küsimuse. Vastused on läinud veidi realistlikumaks: ärimees, politseinik, õpetaja, tantsija, laulja, juuksur jne. Kuid nüüd, kui hakkan mõtlema, siis kelleks ma õieti saada tahan? Tõesti, ma ei tea. Paljud minuvanused on juba raudkindlad, kelleks nad täpselt saavad, oma tuleviku sekundi pealt paika pannud, kuid minuga nii ei ole, ma ei oska tulevikku pikalt ette planeerida, jättes kõik saatuse hooleks. Mööda Eesti tänavaid käies kohtame erinevaid inimesi, inimesi, kes arvavad, et nende elu Eestis on osutunud ideaalseks, kuid ka inimesi, kes annaks ära kõik, et Eestist ära saada. Kui aus olla, ma ei mõista inimesi, kes tahavad oma kodumaalt lahkuda. Selle taga on tuhandeid eri põhjusi, kuid minu jaoks on need kõik tühised. Neid inimesi vaadates hakkab mul kahju, mul on suur soov neid mõista. Mõni inimene peitub liiga väikese palga taha, teine aga lihtsalt tüdimuse varju. Kui sind tõesti kisub mujale, siis anna minna, võta oma seitse asja ja lase jalga, kui sa tõesti arvad, et sul mujal parem elada on, see on sinu enda otsus. 21

22 Eesti kodanikuna on mul õigus oma elule, õigus haridusele. Seda viimast õigust olen otsustanud kasutada viimse piirini. Pärast põhikooli on kindel plaan minna keskkooli, sest see annab mulle veel aega otsustamaks, kelleks saada soovin. Ülikool on ka kindel valik, sest seal saan ma otsese erialase väljaõppe ning mul on suurem võimalus hea töökoht leida. Kodanik kui selle riigi elanik. Kas ma tõesti olen Eesti kodanik? Kui arvestada seda, et mul on Eesti riigi pass, siis jah, ma olen Eesti riigi kodanik, ma olen ennast selleks ka alati pidanud. Keegi ei saa minult ära võtta minu isamaad, ega ammugi mitte minu emakeelt. Need on asjad, mis kuuluvad igaveseks minule. Keegi ei saa keelata mul Eestis elamist ega seda keelt kõnelemast, püüdku kui palju tahes. Kui ma oleksin sunnitud Eestist ära kolima, siis ma teeks seda valutava südamega, kuid esimesel võimalusel tuleks siia tagasi. Siin on minu perekond, sõbrad ning tuttavad. Mu parim sõbranna räägib alatihti, et tema tahab juba Eestist ära kolida. Olen temalt küsinud, miks. Tema vastus on, et talle ei meeldi Eesti. Kuidas selline asi üldse võimalik on? Ju siis on. Ta tahaks minna Ameerikasse, seal olevat palju ilusam. Filme vaadates tuleb tõdeda, et seal on tõesti ilus liivarand, kuid mitte midagi muud, mis paneks mind arvama, et seal on ilus. Ka Eestis on ilusat, siin on ilusad, pärast vihmasadu ilmeliselt lõhnavad metsad ning silmale lõbu pakkuvad lagendikud. Suvel, ühel päikselisel päeval, sõitsin autoga kodu poole. Mööda maanteed sõites jäin hetkeks mõttesse, pöörates pilgu põllule, nägin keset põldu ilutsevat päevalille, mis tegi mu tuju rõõmsaks. Ta seisis seal nagu kivirahn keset suurt ookeani, liikumatult ning kindlalt paigal, plaanimata oma kodukohta jätta. Samuti teen ka mina, seisan keset Eestit, liikumatult nagu too päevalill, keset veetlevat Eesti põldu. Eesti kodanikuks olemine on, nagu kuuluksin maailma ilusaima riigi rahva hulka. Igal inimesel on oma nägu, oma stiil ja oma arvamus Eestist. Eestis elab ka palju välismaalasi, kellele samuti elu Eestis meeldib. Nad tulevad siia arvates, et siin on kergem. Arvan, et siin ei ole kerge, kodanikuna elada aga väga meeldiv. 22

23 Üldhariduskoolide X XII klassi õpilaste auhinnatud tööd Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse Lütseum, 12. klass 2. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on noor riik, kuid sellele vaatamata tuntud eduka majanduspoliitika ning tehnoloogiliste saavutuste poolest. Nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides imetletakse eestlaste kannatlikkust ja leplikkust ning kiidetakse meie töökust. Samas suureneb väljaränne Eestist iga aastaga ning seda just ettevõtlike ja haritute seas. See näitab, et hoolimata positiivsest kuvandist maailmas ei väärtusta Eesti kodanikud piisavalt oma rahvuskuuluvust ja riigi käekäiku. Tänapäeva Eestis on probleem inimeste võõrandumises võimust. Sotsioloog Andrus Saar ütleb intervjuus Postimehele: Hoolimata juttudest kodanikuühiskonna aktiivsusest suureneb inimeste arv, keda ei huvita enam poliitika. Aset leiab kapseldumine. (Postimees ) Kui Eesti kodanik tunneb, et tema arvamust ei võeta kuulda, loobub ta üritamast oma ideid teatavaks teha. Kuigi probleemi põhjus on osalt Riigikogus ja valitsuses, mille liikmed ei suhtle enamasti valijatega piisavalt, siis kindlasti on osa süüd ka Eesti kodanikel, kes ei ole küllaldaselt teadlikud oma õigustest. Näiteks Eesti põhiseaduses on kirjas: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. (Eesti Vabariigi põhiseadus 44) Teadlikkus sellest paragrahvist hoiaks ära pahased küsimused, miks võetakse mõned otsused vastu rahvale pikemalt aru andmata. Hea Eesti kodanik tunneb oma riigi põhiseadust ja teab, et tal on alati võimalus küsida lisainformatsiooni riigiasutuste tegevuse ja otsuste kohta. Teadlikkuse kasvatamine algab juba koolis, kus näiteks ühiskonnaõpetuse tundides õpitakse demokraatia ja kodanikuühiskonna toimimise põhimõtteid, võimustruktuuri ja selle funktsioone ning ka üksikisiku tähtsust riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. Lisaks sellele peab ühiskondlikes küsimustes kaasarääkimiseks olema kursis poliitikaga ja päevakajaliste sündmustega nii 23

24 maailmas kui Eestis. Et olla piisavalt informeeritud, peab aga ise ümbritseva vastu huvi tundma: jälgima uudistesaateid ja lugema ajalehti. Võimust võõrandumine ei oleks probleem, kui Eesti kodanikud oleksid ühiskonnaeluga paremini kursis, sest vaid teadlik inimene saab kasutada kõiki talle antud õigusi ning teha mõistlikke ettepanekuid. Teadlikkusest võrsub aga veelgi olulisem aspekt: aktiivsus. Eesti kodanik tegutseb nii enda kui teiste elu paremaks muutmise nimel. Paljud lähevad kergema vastupanu teed ja virisevad madalate sotsiaaltoetuste, suure töökoormuse või riigikogulaste liiga kõrgete palkade üle. On ju lihtsam kritiseerida või hoopis Eestist lahkuda, kui üritada midagi paremaks muuta. Tartu ülikooli praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kirjutab väärtusarendustegevuse lähteseisundi analüüsis: Inimesed mõtlevad samuti nagu okupatsiooniajal, tunnetamata, et oleme lõpuks ometi vabad inimesed vabal maal ning võiksime oma elu korraldamise võtta enda kätesse. ( Nii nagu nõukogude ajal sõimati valitsust, on ka praegu paljude arvates kõiges süüdi ahned poliitikud ja riik. Ei mõisteta, et millegi parandamiseks tuleb kõigepealt muuta iseenda hoiakut ja käitumist. Eesti kodanikuks olemine tähendabki õigust ja kohustust olla kaasotsustaja avalikes asjades, mitte kurta ja oodata, et riik teeks midagi meie eest ära. Näiteks ei tohiks karta alla kirjutada avalikele kirjadele ja petitsioonidele ega peljata ühiskondlike probleemide lahendamises kaasa rääkida. Selleks on loodud nii vabatahtlike organisatsioone kui korraldatud kodanikualgatuslikke üritusi, näiteks prügikoristuse talgud Teeme ära!. Seega võimalusi aktiivseks tegutsemiseks ja oma panuse andmiseks on, kui ainult rohkem inimesi nendest kinni haaraks. Teotahet näitab ka soov pärast hariduse omandamist Eestisse jääda, et teadmisi ja oskusi oma riigi hüvanguks rakendada. Õigele kodanikule peaks valmistama suuremat heameelt Eesti arengusse panustamine ja edusammude märkamine, mitte ainult isikliku heaolu nimel elamine. Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed otsustavad Eestist ära kolida, on kaasmaalaste sallimatus. Seda arvamust toetab ka OECD raport, millest selgub, et Eesti on kõige sallimatum arenenud majandusega riik (uudised.err.ee ). Tolerantsus sõltub aga jällegi teadlikkusest. Kardetakse ja vihatakse ikka seda, mille kohta ei teata piisavalt. Tõenäoliselt on probleem osalt Eesti riigi nooruses, mistõttu kokkupuude vähemustega ei ole olnud küllaldane, kuid ka nõukogude režiimi tänaseni ulatuvas mõjus. Mida kauem oleme osa Euroopast ja liigume ringi lahtiste silmadega, seda paremaks peaks muutuma suhtumine erinevustesse. Sallimatust võib kohata igapäevaselt ka kõigi nende Eesti elanike vahel, kes ei kuulu vähemuste hulka. Politoloog Rein 24

25 Taagepera on öelnud: Soomes ja USA-s tunnetan, et võõrastesse suhtutakse enamasti kui mõeldavaisse sõpradesse. Eestis koheldakse mitte-tuttavat küllaltki tihti nagu arvatavat vaenlast. (Eesti Päevaleht ) Ebasõbralik keskkond muudab inimesed endassetõmbunuks ja õnnetuks ning suurendab soovi kolida avatud ja sõbralikku ühiskonda. Kui ka eestimaalased muutuks tolerantsemaks ja arvestaks üksteisega rohkem, oleks siin kõigil parem elada. Eesti kodanikuks olemine tähendab nii teiste kui iseenda austamist ning kõigi omapära tunnustamist. Eesti on edukalt sulandunud Euroopa arenenud riikide sekka. Pealtnäha veatu kuvandi taga peitub aga mitmeid probleeme, mis saavad alguse inimeste osavõtmatusest ühiskonnaelus ning sallimatusest. Olukorra parandamiseks peab iga Eesti kodanik tundma, et tema aktiivsusest ja suhtumisest sõltub kodanikuühiskonna toimimine ja riigi tulevik. 25

26 Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klass 2. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. (Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 2011) Toomas Hendrik Ilves Selliste sõnadega pöördus Vabariigi President meie poole Vabariigi eelmise sünnipäeva puhul. Ja see on tõepoolest nii. Eesti on demokraatlik riik, kus määravaks ongi inimese tahe. Ja kui meis on tõepoolest piisavalt tahet muuta Eestimaa sõbralikuks, turvaliseks ja jõukaks, peame olema hoolivad kõige ja kõigi vastu, mis siin sees on. Olen alati olnud seisukohal, et sisutihedat elu elada ja ümbritsevat maailma paremaks muuta on iga hea kodaniku põhieesmärgid. Ja seda saab teostada vaid vaba inimene. Olen veendunud, et tõeliselt vaba inimene armastab oma isamaad, suhtub sellesse ja oma kaaskodanikesse austuse ning tähelepanuga, võtab aktiivselt osa ühiskonnaelust ning üritab muuta ümbritsevat eredamaks ja paremaks ühiskonna probleeme lahendades. Mulle tundub, et tõeline kodanik ei ole ei ükskõikne ega kartlik, tal peaks olema oma arvamus ühiskonnas toimuvate protsesside kohta, mis on tema poolt hästi argumenteeritud ja põhjendatud ning ta ei pea kartma ega häbenema seda arvamust avaldada. Ta harib ennast kogu aeg, loeb midagi juurde, käib koolis, täiendkoolitustel või seminaridel, mis on just tema kui kodaniku jaoks organiseeritud. Kodanik jälgib ning austab riigi seadusi. See tähendab, et see inimene seostab ennast oma riigiga ning aitab riigil tegutseda ühishuvide nimel. Eestis elades on minu jaoks väga tähtis see, et olen selle riigi kodanik. Kodanikuks olemine võimaldab minul osaleda Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel ning selle kaudu mõjutada olulisi poliitilisi otsuseid ja nende tagajärgi meie ühiskonna jaoks. Seega on see suur vastutus minu jaoks. 26

27 Aga mitte ainult kodanikud, vaid ka kõik teised alalised riigi elanikud võivad võtta aktiivset osa ühiskondlikust elust: agaralt tegutseda mõne organisatsiooni liikmena ning teha vabatahtlikult tööd sellepärast, et heategevus on ka väga tähtis osa tõeliseks kodanikuks olemisel. Heategevus teeb rõõmsaks ja õnnelikuks mitte ainult saajat, vaid ka tegijat. Globaalselt mõeldes mõjutab üks väike annetus meid kõiki: mõned näevad, kuidas väiksest annetusest sai inimese suur rõõm, ja otsustavad heategevuses kaasa lüüa. Teised saavad selle kohta infot oma sõpradelt, kes on juba sellega tegelenud, või ka internetist. Mina arvan, et ma ei ole veel tõeline kodanik, aga teen kõik endast sõltuva, et selliseks saada. Mina õpin keskkoolis, püüan kursis olla sellega, mis toimub riigis ja maailmas: loen ajalehti ja vaatan uudiseid, loen poliitikute ja analüütikute blogisid ja arvamusi. Mina püüan võtta aktiivselt osa ühiskonnaelust: olen YFU vabatahtlik, aitan mittetulundusühingute tekstide tõlkimisel, teen vabatahtlikult tööd. Edaspidises elus püüan teha seda, mis minul kõige paremini välja tuleb ja mis mulle kõige rohkem meeldib. Oma tööle end kogu hingest pühendades teen rahulolevamaks mitte ainult oma tööandjat, vaid kõiki, kes minuga töötavad ja kelle jaoks töötan mina. Minu arust ei ole tähtis see, milline amet toob ühiskonnale head peaasi, et inimene armastaks oma tööd end tõesti sellele pühendades. Olen sündinud vabas Eestis. Meie vabadus annab meile valiku, mille teatavasti teeb igaüks ise. Mina valin Eesti Vabariigi tuleviku. Tahan veel palju õppida. Õppida selleks, et oma elu õiglaseks ja hoolitsevaks peremeheks saada. Õppida pidevalt muutuvas maailmas orienteeruma, et vabadusest õigesti aru saada. Et see poleks minu jaoks vabanemine kohustusest iseseisvaid otsuseid langetada ja oma otsuste eest vastutust kanda. Ainult sellele toetudes saan ma ennast teostada. Saan teostada ennast mõtleva inimesena. Hea kodanikuna. Kui igaüks meie riigis panustaks mõne osa oma vabast ajast tõeliseks kodanikuks olemisse, siis meie riik ning maailm meie ümber oluliselt muutuks. Usun ja loodan. 27

28 Tõnis Kirsipuu Saku Gümnaasium, 12. klass 3. koht Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina, Tõnis Kirsipuu, olen sündinud Eestimaal ja olen Eesti kodanik. Samuti on seda minu vanemad ja ka nende vanemad. Aga kas kodanikuks olemine tähendab midagi muud kui vaid elamist teatud maal? Mis on minu jaoks Eesti kodanikuks olemine? Praegust maailma olukorda vaadates ei ole kerge leida kohta, kus oleks igal inimesel võimalik hästi ning õnnelikult elada. Mured ja probleemid jälitavad meid kõiki. Siiski elamine siin Baltimaal, nimega Eesti, teeb mulle headmeelt. Olla kodanik maal, kus sinu saavutusi piiravad ainult sinu enda ambitsioonid, on ainult rõõmustav. Lõppude lõpuks ehitame me ise selle ühiskonna, kus me elame. See kuidas me kasvatame oma lapsi, kuidas me ise käitume ja eeskuju näitame, kuidas tegutseme igapäeva olukordades ning suhtleme oma riigiga, kõik see on see, mis kujundab meie ühiskonna. Keegi ei saa vaadata riigi otsa ning oodata mingisugust imeravi kõikidele majandus- ja sotsiaalprobleemidele. Kuigi inimene võib end väga väiksena tunda selle 1,3 miljoni inimese seas, on meil igalühel võimalus anda oma panus homse kujundamisse. Mind teeb kurvaks, kui ma kuulen uudistest, kui keegi on mõrvatud või mõnda riigiametnikku uuritakse järjekordses altkäemaksu skandaalis. Keegi meist pole täiuslik, kuid ligimesearmastus on tegelikult iga inimese DNA-sse sisse kodeeritud. Niisamuti peame ka meie, kes nimetame end külmadeks põhjamaisteks inimesteks, selle enda seest uuesti üles leidma. Nii võib igaüks meist nimetada uhkusega ennast eestlaseks. Meie rahvus hiilgab tehnoloogiasaavutuste ja spordiga. Miks siis peaks minagi istuma niisama ning laskma elul ning paremal tulevikul endast mööda minna? Mulle tähendab kodanikuks olemine tegutsemist. See ei pea olema alati seotud riigi- või vabatahtliku tööga. Igaüks ei pea tikkuma poliitikasse. Tegutseda tähendab kestvat tegevust, arenemist, eneseharimist. Meil on alati midagi õppida ning see, mida me õppides omandame, tuleb lõpuks kasuks nii meile kui meie kaaslastele. Ma olen uhke vabaduse üle, mille meie väike riik on läbi raske ajaloo saavutanud. Ma olen uhke meie keele üle, mis on raskuste kiuste kujunenud selliseks, nagu ta praegu on. Ma olen uhke selle üle, et meid, mind ja meie riiki, võetakse tõsiselt. Iga vanema generatsiooni esindaja, iga keskealine inimene peaks heas mõttes kartma järgnevat põlvkonda. Hirm, et meie rahvustunne- 28

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312 VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

President Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus, presidendi kantselei roosiaias 20. augustil 2016

President Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus, presidendi kantselei roosiaias 20. augustil 2016 Tere, Eesti. Täna tähistame olulist hetke: oleme veerand sajandit olnud uuesti vabad. Vabad inimeste ja riigina. Kui vaatame eesti rahva minevikku, siis märkame oma eneseteadvuse ja kultuuri edenemises

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2 Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem