Karksi valla infoleht Nr 2 (247) veebruar 2017 Foto: Margus Mõisavald Palju õnne, Karksi vald! Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarahvale! Tänane Karks

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Karksi valla infoleht Nr 2 (247) veebruar 2017 Foto: Margus Mõisavald Palju õnne, Karksi vald! Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarahvale! Tänane Karks"

Väljavõte

1 Karksi valla infoleht Nr 2 (247) veebruar 2017 Foto: Margus Mõisavald Palju õnne, Karksi vald! Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarahvale! Tänane Karksi vald tähistab oma kahekümne viiendat ja viimast aastapäeva. Tõendile Käesolev tunnistus on välja antud Viljandi maakonna Polli vallale selle kohta, et 13. veebruar 1992 kinnitati tema omavalitsuslik staatus ning Polli vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse on alla kirjutanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Tekkinud vald oli üks tulemusi aastal käivitatud haldusreformile Eesti NSVs, kui võeti vastu otsus ja seati eesmärgiks üleminek toona kehtinud haldussüsteemilt omavalitsuslikule süsteemile. Sellest otsusest on kohe möödumas 25 aastat ning see otsus oli aluseks tänasele Karksi vallale, mis moodustus a, kui Vabariigi Valitsuse määrusega senine Polli vald nimetati ümber Karksi vallaks aastal ühinesid linn ja Karksi vald üheks omavalitsuseks, mille nimeks sai Karksi vald. Ühe omavalitsuse aluseks on vallas elavad toimekad inimesed, kes panustavad oma armsaks saanud kodukoha arengusse. Kui me korraks vaatame 25 aastat tagasi ja meenutame, milline oli elu sel ajal, siis ma arvan, et me kõik nõustume väitega, et nii riigi kui meie omavalitsuse areng on olnud ootuspärane. Omavalitsuse alustalaks on inimesed, kes meil töötavad, ja ettevõtjad, kes neile tööd pakuvad. Ilma ettevõtjateta ei ole omavalitsusel võimalust piirkonnas arengut tagada. Karksi vald on kaua aega olnud tuntud tugevalt arenenud metalli- ja puidutööstuse piirkonnana. 25 aastat on ettevõtlusele piisavalt pikk periood ja sekka on ka keerulisemaid aegu olnud. Kuid hoolimata kõigest on valla ettevõtjad suutnud areneda ja säilitada oma positsiooni, mis on väga oluline valla arengu seisukohast. Paraku on Karksi valla elanike arv olnud 25 aasta jooksul püsivalt languses. Elanike arvu vähenemist põhjustab ka negatiivne iive, kuid peamine põhjus on siiski väljaränne. Ühiskonna arenguga on oluliselt paranenud inimeste suhtlemis- ja liikumisvõimalused, maailm on avardunud ning võimalused eneseteostuseks on laiemad. Seetõttu on paljud tegusad inimesed asunud mujale elama ja tööle. Kuid on ka hea märgata positiivsust, kui korraliku kõrghariduse saanud ning esimesi töökogemusi kogenud noored tulevad tagasi oma koduvalda ning panustavad kodukoha arengusse oma oskuste, teadmiste ja energiaga. See on omavalitsusele ülitähtis valitakse ju elukoht ikkagi sobiva töökoha järgi. Kuid vähem tähtis ei ole ka elukeskkond, milles on korras ja head haridust pakkuv gümnaasium, uuendatud nüüdisaegne lasteaed, heade tingimustega noortekeskus, vägev ja Mulgimaa suurim kultuurikeskus, korras külamajad, kvaliteetne staadion, korralik ujula ning hooldatud terviserajad, kus meil kõigil on võimalus ennast arendada, veeta vaba aega ning hoolitseda tervise eest. Kõik see, mis seni tehtud, on ju tehtud ikkagi meie inimeste heaks. Peab nentima, et riigi panus on järjest taandumas. Turvalisuse tagamiseks ootab riik panust hoopis omavalitsustelt. Lühikese ajaga on st kadunud päästekomando ja politseijaoskond. Osaliselt on need ülesanded oma pädevuse piires üle võtnud meie tublid vabatahtlikud. Loomulikult ei seisne valla heaolu ainuüksi omavalitsuse või riigi tegemistel, vaid ikkagi teotahtelistel pühendunud inimestel. Vallas on hulgaliselt aktiivseid kodanikuühendusi, spordiklubisid ja külaseltse, kes valla elul pulssi liiga madalaks ei lase langeda, vaid tahavad ja suudavad huvitavaid projekte ja üritusi erinevate programmide toetusel ning koostöös vallaga tegusalt ja kvaliteetselt läbi viia. Üheks tugeva valla tunnuseks ongi ju inimesed, kes soovivad ise oma aktiivse tegevusega panustada kodukoha arengusse, ootamata seda, mida vald ära teeb. Rõõmustab, et meil on läbi valla ajaloo olnud palju ettevõtlikke ja edumeelseid inimesi, kes on erinevatel positsioonidel kaasa löönud juba rohkem kui veerandsada aastat. Tänu neile oleme näidanud, et oleme tugev vald. Karksi vallas on jõudsalt arendatud mulgi kultuuri. Siin on Mulgimaa keskpaik, kus elavad sooja südamega mulgid. Mulgi kultuuri arendamise mõju on kujunenud sedavõrd võimsaks, et haldusreformi tõttu toimuval ühinemisel leidis kõige rohkem toetust Mulgi valla nimi. Karksi valla 25. aastapäeval on hea mõelda tehtule ning pidada plaani, kuidas veelgi enam arendada oma kodupaika. Kogukond on täpselt nii tugev, kui toimekad on sealsed inimesed. Hea vallarahvas! Õnnitlen teid kõiki Karksi valla 25. aastapäeva puhul! Taimo Tugi vallavanem Loodava valla ühinemislepingu pidulik allkirjastamine ja üleandmine Viljandi maavanemale 27. detsembril 2016 Kärstna mõisas. Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mulgi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi kohanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omavalitsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi valla nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla raske on nõustuda väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piirkondade elanikud ja omavalitsuste juhid. Vastupidi, ajalehest Sakala ( ) võib lugeda, et Tõrva linnapea ja praegune Mulgimaa vanem Maido Ruusmann suhtub nime valikusse soosivalt. Tema nägemust mööda tuleks kogu mulgi temaatikale kasuks, kui mõni omavalitsus Mulgi nime kannab. Sarnast seisukohta jagavad ka teised Mulgi valla piiridest välja jäävate praeguste omavalitsuste juhid. Nimeküsimus oli üldse üks väheseid küsimusi, mis ühinemisläbirääkimiste laua taga üksmeelselt lahendati. Vastuseis nimele tuleb valdavalt väljastpoolt Mulgimaad. Me ei soovi ka kohanimele Mulgi hargtäiendi, nt Lääne, lisamist või kohanimenõukogu poolt pakutud hargtäiendiga kohanimesid, näiteks Abja-Mulgi või Halliste-Karksi. Tulevase Mulgi valla kaks suuremat linna ning Abja-Paluoja on praegugi rahvasuus enamasti lihtsalt Nuia ja Abja. Nimi Mulgi, erinevalt variandist Lääne-Mulgi, ei sisalda täpitähti, mis teeb kindlasti lihtsamaks suhtluse välisriikidega ning toimetamise internetimaailmas. Mulgi valla nimi on lühike, suupärane ning meeldejääv. Niisiis on ühinemisprotsess praegu järgus, kus ühinevatel omavalitsustel on tulnud asuda valitud nime kaitsele. Siret Vene, volikogu esimees Foto: Alar Karu

2 Karksi Sõna veebruar 2017 KARKSI VALLAVOLIKOGUS 19. jaanuari istungil Võtsid osa: Kerti Einstein, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati Kuusk, Leo Liiber, Laili Lamp, Heino Luik, Ain Peensoo, Anu Rebane, Enn Sarv, Tarmo Simson, Andi Sõmmer, Siret Vene ja vallavanem Taimo Tugi. Puudusid: Monika Erreline ja Toivo Kõss. Muudeti Karksi Vallavolikogu 16. jaanuari a määrusega nr 67 Karksi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajate töötasustamine kinnitatud töötajate palgaastmestikule vastavaid kuupalgamäärasid. Vallavanem andis ülevaate aasta eelarve täitmisest. Suunati Karksi valla aasta eelarve veebruari istungile III lugemisele. Arutati MTÜ Tuhalaane ettepanekut anda otsustusõiguse korras MTÜ Tuhalaanele Tuhalaanes asuv endist rahvamaja vundamenti hõlmav Rahvamaja kinnistu osa. Otsustati esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud seisukoht, et Karksi vallavolikogu jääb ühinemistaotluses esitatud Mulgi valla nime juurde ja ei toeta kohanimenõukogu soovitatud nimesid: Halliste-Karksi, Lääne-Mulgi või Abja-Mulgi vald. Taas on piirilaulmise aeg KARKSI VALLAVALITSUSES 9. jaanuari istungil Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, Arvo Maling, Taimo Tugi ja vallasekretär Inge Dobrus. Puudus Alli Laande. Eraldati OÜ-le Adrapuu Karksi valla eelarvest aasta piirilaulmise ürituse korraldamiseks. Eraldati MTÜ-le Liivimaa Noorteorkester Karksi valla eelarvest aasta tegevuskulude katmiseks. Kinnitati aasta hankeplaan. Tunnistati riigihankel Karksi valla kultuurikeskuse lavavalgustusseadmete ost ja paigaldus edukaks Progear OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega ,60 koos käibemaksuga. Arutati V lugemisel Karksi valla aasta eelarve eelnõud ja otsustati suunata vallavolikogule II lugemisele. Otsustati tunnustada peresid, kes paistsid silma aastal korrastatud ning kauni koduümbrusega ja anda Karksi valla tänukiri ning raamat Eesti kaunis kodu 2016 järgmiselt: Anne Purtsak Loode tn 1, ; perekond Liiber Arumäe 17, ; perekond Fomitšev Suvila tee 21, Ainja küla; perekond Israel Karutsi, Sudiste küla. Arutati korraldatud jäätmeveoga seotud küsimusi. Nõustuti Muinsuskaitseameti algatatud Polli mõisa valitsejamaja ja aednikumaja mälestiseks olemise lõpetamine. Otsustati kanda 31. detsembri a seisuga Karksi valla aasta bilansist välja alla 5000-eurose bilansilise maksumusega põhivara summas ,65 ja jääkmaksumusega summas ,42 ning välja jäeti kandmata bilansist varad, mis on kantud kinnistusraamatusse ja liiklusregistritesse. 23. jaanuari istungil Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, Arvo Maling, Taimo Tugi, sekretärasjaajaja Elerin Öövel ja vallasekretäri asendaja Milja Janson. Puudus Alli Laande. Arutati sotsiaalküsimusi. Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanded tööde tegemise kohta Kiini-Hansu kinnistul Kõvakülas ja Luha kinnistul Lilli külas. Määrati August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpetajatele Kristin Lekkole, Mari Mäekivile ja Stiina-Riin Saarele alustava õpetaja toetuse II osa. Nõustuti Karksi valla munitsipaalomandis olevate maaüksuste Soo puhkeala, katastritunnus 28701:001:0112 ja Tööstuse tänava, katastritunnus 60001:001:0148, koormamisega tähtajatu isikliku kasutusõigusega AS Textuur kasuks kanalisatsioonitrassi, veetrassi ja keskpinge kaabelliini võõrale maale püstitamise tagamiseks. Otsustati eraldada aianduse ja mesinduse seltsile Karksi valla eelarvest 400 Murri häärberi kommunaalkulude katteks. Otsustati viia läbi riigihange Karksi vallale aastal investeerimislaenu võtmine. Arutati korraldatud jäätmeveoga seotud küsimusi. Eestimaa on viimastel aastatel harjunud küll suve- ja talve-, öö- ja päikesetõusu-, keldri- ja pööningu-, metsa- ja soofestivalide, laulu- ja tantsupidude ning kõnekoosolekutega. Üks omapärane laulu- ja peoplats on aga otse Eesti-Läti piiril. Laulmiseks sobib iga suurem kivi, jämedam puu, jõgi, järv, kuristik või mäenõlv. Laul on võimeline andma tähendusi inimestele, looduspaikadele, minevikule ja tulevikule, suudab täita iga hetke meie olevikust, siduda ajastuid, aegu ja hetki. 23. veebruaril jõuab laul juba kaheksandat korda Eesti-Läti piirile Eesti Vabariigi laulupiiripostile nr 1, et kinnitada laulu jõudu elada, end kaitsta, anda usku tulevikku. Ilusad sõnad! Aga laul ja kõned ei ole kunagi liiga ilusad, sest hing on laulule alati lahti. Tulge piiriäärsesse männimetsa disainer Heiki Kongi tehtud laulukandle juurde. 23. veebruaril kell koguneme Lilli külamaja juurde, kust soodsa ilma korral läheme Nava tallu piiriposti juurde. Südamelaulud jätame piirile, luuleküüni juures loeme taluperemehe luulet ja joome tassi teed. Pidu jätkub Lilli külamajas. Kohal on piirilaulikud Liga Silina ja Erich Krieger ning mõned suuremad laulurühmad siit- ja sealtpoolt, rahvatantsijad ja etlejad. Piirilaulmine on võtnud suuna meie kultuurilukku ja isamaa-armastusse. Kutsutud on kõik, kellel on jõudu, tahtmist ja vaimu anda Eestile see kübeke endast, mida on võimalik väljendada piirilaulmisel. Jaak Kõdar, Alli Laande, Merike Soovik Ülevaade valla rahvastikust Karksi vallas elab rahvastikuregistri andmetel a 1. jaanuari seisuga 3350 inimest. Vallaelanikest pisut üle poole 1679 (50,12%) on mehed ja 1671 (49,88%) on naised. Vallaelanike keskmine vanus on 45,58 aastat (naistel 48,85 ja meestel 42,34 aastat). Valla eakaim naine on 101aastane ja vanim mees 95aastane aastal sündis Karksi vallas 26 last ja suri 60 inimest. Valda saabus 86 ja lahkus 103 inimest. Valla elanikkond vähenes aasta jooksul 51 inimese võrra. Karksi valla elanikest 3080-nel on emakeeleks eesti keel, lisaks elab vallas araabia, armeenia, eesti viipekeele, inglise, keskhollandi, leedu, läti, moldova, soome, tatari, ukraina ja vene emakeelega inimesi. 206 elaniku emakeel on rahvastikuregistris määramata. Mehed Naised Kokku Arv % elanikest Arv % elanikest Arv % elanikest Eelkooliealised 96 2,90% 86 2,60% 182 5,40% Kooliealised 152 4,50% 136 4,10% 288 8,60% Tööealised ,40% ,90% ,30% Pensioniealised ,20% ,30% ,50% KOKKU 3350 Karksi valla kultuurikeskus käib ajaga sammu Karksi valla elanikud asulate kaupa seisuga Koht Elanike arv Ainja 72 Allaste 45 Hirmuküla 26 Karksi Kõvaküla 65 Leeli 47 Lilli 121 Metsaküla 52 Morna 48 Muri 20 Mäeküla 27 Oti 30 Polli 193 Pärsi 68 Pöögle 68 Sudiste 121 Suuga 15 Tuhalaane 107 Univere 48 Äriküla 98 Küla määramata 24 VALLAS KOKKU 3350 Antud artiklit ajendas mind kirjutama Karksi valla veerandsajanda aastapäeva tähistamine. Eks see kaasneb inimese vanusega, et tähtpäevade ees vaatame minevikku, olevikku ja tulevikku. Oleme ju kultuurikeskusega sellest ajast täpselt poole (12,5 aastat) rikastanud piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Pakkunud vallakodanikele osalemisrõõmu taidluskollektiivides tantsides, lauldes või käsitööd tehes. Korraldanud igale eale ja maitsele erinevaid sündmusi. Nii on kõikidel olnud võimalus nautida rahva-, kõrg- ja massikultuuri. Karksi kihelkonna mulkidena hoiame erilise tähelepanu all siinset rikkalikku pärimuspagasit. Säilitame ja arendame alleshoitut. Piirkonna suurima kultuuriasutusena ootame kultuuritarbijaid ka väljastpoolt valda. Tänapäeval, kui igal teisel on liikumisvahend, ei loe vahemaad ja aeg kilomeetrite läbimiseks kuigi märkimisväärselt. Ei ole haruldane, et kontserdikülastajate ja tantsuhimuliste seas kohtab huvilisi Tartust, Otepäält, Põltsamaalt, Pärnust. Viljandit ja ümberkaudseid valdasid ei ole mõtet märkidagi. Pühapäevasele Valdur Mikita loengule tulid prouad Viljandist lausa taksoga. Oleme olnud pidevas arengus ja soovime ajaga kaasas käia. Mullu soetasime näitusesaali kohtvalgustid, paremaks helindamiseks uue helipuldi ja rahvamuusikaansamblile Lustipill akordioni. Praegu käib fuajees sanitaarremont ja suurde saali paigaldatakse Dimitri Orava poolt kirjutatud projektitaotlusega saadud uut, innovaatilist ja kaasaegset valgustustehnikat. Valgustustehnika soetamine avab võimaluse Karksi vallale kvaliteetsete suurürituste läbiviimiseks. Paraneb interaktiivsete sündmuste korraldamise ja konverentsturismi teenuse kvaliteet. Suureneb kultuurikeskuse ürituste arv ja külastatavus ning paranevad Karksi valla ja kultuurikeskuse turustamise võimalused. Nüüdsest saame külastajatele pakkuda veelgi paremaid tingimusi on see esinejate esiletõstmine, saali hubasus või eriline lava-show. Projekti Mulgimaa suurima kultuurikeskuse valgustustehnika kaasajastamine toetas MTÜ Mulgimaa arenduskoja LEA- DER strateegia meede III Konkurentsivõimeline ja omanäoline piirkond. Projekti kogumaksumus oli 35925,80 eurot, millest Karksi valla omafinantseering oli 5925,80 eurot. Tehnoloogia areneb, sellega koos ka veeb ja kasutajaharjumused. Astusime meiegi sammu edasi ja arendasime oma kodulehte. Nüüdne koduleht on ühtviisi mugav kasutada nii laua-, süle- ja tahvelarvutites kui ka nutitelefonides. Kes veel pole märganud, siis soovitan seda külastada aadressil kultuurikeskus.karksi.ee. Sealt saate operatiivselt infot meie majas toimuvate sündmuste kohta, lisaks vaadata fotogaleriid ning järjest enam lisanduvaid videoid. Mööda ei saa minna kõige väärtuslikumast need on inimesed. Inimesed, kes igapäevaselt kultuurikeskuses toimetavad. Olulised on nii oma maja personal kui kollektiivide juhid, kollektiivide liikmed, maja külastajad, kultuuritarbijad, koostööpartnerid. Rõõm on sündmusi planeerida ja korraldada, sest siin vallas elavad väga haritud ja kultuurilembesed inimesed. Kultuurikeskuse tänavused suuremad ettevõtmised: Jaanuarikuu kolmandal laupäeval toimus maakonna seltskonnatantsijate päev, tulekul on Karksi vald 25 sündmused, Eesti Vabariigi sünnipäev, V Mulgi mälumäng, Viljandimaa kapellide- ja rahvamuusikute päev, maakonna rahvakultuuripäev, Väikesed virred. Juulis toimuvad traditsioonilised Karksi valla kodukandipäevad, kus peaesinejatena astuvad lavale ansamblid Apelsin ja Smilers. Augustikuus pakume teatrielamusi sündmusel Augustiöö Augustiga, lisaks saab kolmandat korda joosta libahunti ja osaleda Eesti-Läti piiril iga-aastasel Balti keti mälestussündmusel. Sügisel aitame aianduse ja mesinduse seltsil juba kümnendat meefestivali korraldada. Kohtume uutel sündmustel! Kai Kannistu Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Foto: Kai Kannistu Hea vallarahvas! Olete oodatud Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisele 24. veebruaril s. Kell Kell pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile kontsertaktus valla kultuurikeskuses: valla teenetemärkide, noore-, spordi- ja kultuuripreemiate üleandmine, heakorrakonkursi parimate tunnustamine Esinevad lasteaia mudilased, August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi ja muusikakooli õpilased. Suupistelaud. Siret Vene, volikogu esimees Taimo Tugi, vallavanem Seltskonnatantsu entusiaste on igast east, nagu võib näha klubi Lipsi ülesvõttelt.

3 veebruar 2017 Arvo Maling: Kui on tahe, võib mägesid paigast nihutada Karksi valla veerandsaja-aastases lähiajaloos on Arvo Malingul kindel roll: alates aastast on ta olnud vallavanem kuuel ametiajal. Omavalitsuste nimed ja piirid on küll vahepeal muutunud, kuid ühisosa jäänud. Nagu kõigi pikaajaliste koosluste puhul, hakkavad osapooled paratamatult teineteist peegeldama. Kui suures ulatuses, jääb igaühe otsustada. Arvo Maling, kui nüüd sellele pikale ajale tagasi vaatate, mis pakub kõige enam rahulolu? Mis on saavutus, mida ise enim hindate? Ilmselt need asjad, mis kõigile näha on. Päris alguses me hakkasime pihta väljakäikudest siis olid ju väga paljudes asutustes käimlad õues. Pärast WCde rajamist jõudsime puukuurideni ja avaliku ruumi välisilmeni. See kõik oli paikkonna visiitkaart ja kuna raha nappis, polnud jõudu suuremaid asju teha. Siiski oli oluline need asjad korda saada. Edasi jõudsime suurte ettevõtmisteni. Näiteks lasteaed on ju päris nullist rajatud. Edasi said välja ehitatud kultuurikeskus, staadion, korrastatud koolimaja ja noortekeskus, bussijaam. Igal ajal on olnud omad kohustused, eesmärgid, rõõmud ja mured. Kui me aga räägime sellest mida rooste ei söö ega tuli riku, ehk siis inimeste meelelaadist ja vaimsusest, siis kas siin on mingit muutust? Omavalitsus saab kodanike mentaliteeti mõjutada üksnes nii, et loob keskkonna ja inimene hakkab vastavalt sellele siis käituma: kui sa rajad jalgtee, siis hakkab inimene seda kasutama. Kui rada on valesti planeeritud, kõnnib ta üle muru. Kui konkreetsemaks minna, siis oleme proovinud töös hoida külamaju ja panustanud lastele. Meil on palju võimalusi huvihariduseks muusikakoolis, noortekeskuses, spordis, huviringides, kunstikoolis. Kõik see, mida oleme hakanud tänapäeval iseenesestmõistetavaks pidama: näiteks toidukorrad, võimalus enne tunde hommikust süüa. Kõik see on ikkagi vajadustest välja kasvanud. Kas kodanike aktiivsus on selle pika perioodi jooksul kasvanud või vaibunud? Kui palju inimesed soovivad valla asjades kaasa rääkida? Inimene hakkab kaasa rääkima siis, kui tekib huvide konflikt. Olen ikka öelnud, et kõige parem vallavalitsus on see, kui inimesed üldse ei märka, et ta olemas on, sest kõik toimib. Inimene ei pea endale teadvustama, et vald korraldab lume lükkamist, peab lasteaeda või kooli. Peamine, et kõik on korraldatud ja korras. Kas nüüd, kirgi kütva haldusreformi ajal, on teil pigem kergendus olla Nuia PMT tegevdirektor või tahaksite ise täielikult asja sees olla? aasta omavalitsuste liitumine oli küll märgiline asi, mis pakkus rahulolu. Selle kõige suuremaks ja tulemuslikumaks kasuteguriks pean asjaolu, et siis tekkis piirkonda üks arvamus. Naabrid tahavad ju tihtipeale teineteisele risti vastu käivaid asju teha, aga tollest ajast peale said inimesed ühe mütsi alla, mis on igakülgse arengu esmaseks eelduseks. Tekkis üks hingamine volikogu otsustes. Otsest kiusatust praegused liitumisprotsessid minus ei tekita juba kasvõi selle poolest, et olen samas komisjonis ja toimuvaga hästi kursis. Väga paljud tendentsid korduvad. Igal vallavanemal on oma rahva mandaat ja seega on kõigil võrdselt õigus oma tahtele. Samas ei saa ühinemist vägisi ellu viia, enamushäältega otsuseid läbi suruda või solvuda ja minema kõndida. Kõiges peab konsensusele jõudma. See on keeruline protsess, mille edukus sõltub väga suurel määral persoonidest. Otsesõnu küsides: on liitumisel pistmist raskete isiksustega? Oleme suhteliselt hästi hakkama saanud. Valla keskuse asi lõpuks ju ikkagi lahenes. Eks ennast natuke tuli kehtestada ka ja teinekord jällegi samm tagasi astuda. Samas kõigil oli arusaam, et liitumine lihtsalt tuleb ära teha. Kas sellise pika ja pingelise töö käigus kujunes välja ka mingeid siseringi nalju, mida saate siinkohal jagada? Kui Mulgi kultuuri instituudis Abja alustas alati sellest, et nemad on Mulgimaa pealinn ja Tõrva kohe lisas, et nemad jällegi on kõige suurem linn, siis meie ei saanud ju ütlemata jätta, et meie keskel oleme jällegi Mulgimaa süda. See käis alati ühe stsenaariumi järgi, ükskõik milline osaline alustas. Samas on mitte küll otseselt siin piirkonnas, vaid Viljandimaal üldse palju inimesi vahetunud ja vanad naljad seeläbi kõrvale jäänud. Kas nii pikalt samas paikkonnas samade inimeste keskel olles konnatiigi sündroomi ei teki? Minul ei ole tekkinud. Viimaste valimiste aegu tundsid mitmedki noored pean silmas kolmekümneste põlvkonda huvi kohaliku elu korraldamise ja selles kaasa rääkimise vastu. Kes on jäänud, see on järelikult ennast õigustanud, uut jõudu tuleb kindlasti peale. Kui nüüd filosoofilisemaks minna, siis mis on need kolm kõige olulisemat jõudu, mis ühiskonda edasi viivad? Esmalt tahe. Peab olema inimesi, kes oskavad tahta, eesmärke seada ja eest vedada. Teiseks loomulikult ressurss: nii inim- kui materiaalne. Kui need on olemas, võib mägesid paigast liigutada. Kuidas eetikaga on? Kas ebaeetilisus, kui see isegi aitab materialistlikus maailmas midagi saavutada, tuleb ringiga tagasi ja hakkab varem või hiljem arengut pärssima? Juhid ei saa endale ebaeetilisust lubada, sest nende võimul olek sõltub ikkagi rahva hinnangutest nende käitumisele. Kas on võimalik, et rahva enda moraal läheb nii madalaks, et eetilisus enam ei huvita? Kuidas näiteks diktatuurid võimalikuks saavad? (Mõtleb pikalt) Oskan vaid enda vaatepunktist öelda, et eetilisus ikkagi määrab. Minule endale on see ikkagi oluline. Mõnikord tuleb tõesti väga pikalt kaaluda, mis on mõistlik. Mõistlik ja ratsionaalne asi ei pruugi olla eetiline. Kui palju teid isiklikult kõlbelised probleemid vaevavad? Näiteks kui tuleb teha mõni valus otsus, kas siis teil kulub palju aega sellest üle saamiseks? Valusate, aga paratamatute otsustega on nii, et kellelegi teed sa ikkagi haiget ja ega see kerge ole. Avalik arvamus, ajakirjandusega eesotsas asub enamasti automaatselt nõrgema poolele ja johtub suuresti emotsioonidest, teadmata kui palju on tegelikult tehtud eeltööd, keda on kaasatud, milliseid võimalikke tagajärgi analüüsitud jne. Seda kõike lihtsalt polegi võimalik üksipulgi üldsuseni viia ja ennast kaitsta. See riivab mõnikord õiglustunnet ja paneb taoliste küsimuste üle mõtlema. Kuidas on meil lood poliitilise vastutusega? Kõik ju tahavad tagasi valitud saada. Aga ma arvan, et poliitilise vastutuse küsimus polegi nii suur kui see, et vähe on selget ettekujutust sellest, mida tehakse kümne või kahekümne aasta pärast. Maailm on kiires muutumises. NATO ja Euroopa Liit olid riigis väga selgelt eesmärkideks, kuid nüüd ju enam pole. Praegu on esile kerkima hakanud laste teema rahvusena kestma jäämine, mis meil on ka põhiseaduse preambulis. Kui me viis aastat tagasi rääkisime riigiisadele, et probleemiks on see, et rahvast ei ole nähtus, mis andis ennast tunda esmalt maapiirkondades polnud see riiklikus poliitikas veel kuigi tõsine teema. Nüüd on see hakanud jõudma ka Tallinna võimukoridorides liikuvate inimeste teadvusse. On saadud aru vajadusest mõelda välja meetmeid, et eestlasi ikka juurde sünniks ja meil oleks võimalus rahvusena püsima jääda. Kui haritud meie inimesed poliitiliselt on? Oletan, et seis on üsna keskmine. Inimesed on väga erinevad: kes on huvitatud ja kes ei ole. Ja kas kõik peavadki väga olema? Isegi satun mõnikord riiki kiruma või üldistama, ega teadvusta, et tegelikult räägime me seega iseendast. Aga see ei tulene mitte poliitilisest harimatusest, vaid on pigem igapäevane olmesuhtlus. Kes on huvitatud ja tahavad kaasa rääkida, need on ka ühiskonna toimimispõhimõtetega kursis. Kui palju hakkab nüüd haldusreformi järel välja kooruma nõrku kohti meie seadusandluses? Küllap ikka omajagu, aga see on protsessi loomulik osa. Praegu ei oska me kõiki juriidilisi probleeme märgatagi. Eks need ilmnevad konkreetsete juhtumite kaudu tulevikus. Palju on filosofeeritud rahvusriikide paratamatust kadumisest. Kas teil isiklikult oleks kahju, kui eestlased läheksid liivlaste teed? (Veendunult) Oleks küll. Kui eesti keel peaks ükskord ära kaduma, siis oleks ju kurb. Praegugi on maailmas palju rahvaid, kelle keelt riik ei toeta. Oma emakeelsed arvutiprogrammid ja kõrgharidus on nii väikse rahvaarvu juures suur saavutus ja väärtus, mida tasub hoida. Samas arutati mõned aastad tagasi väga tõsiselt selle üle, et Eestil ei ole vaja nii palju loomaarste, et nende koolitamine eesti keeles ära tasuks, mistõttu tuleks muuta veterinaarõpe rahvusvaheliseks ja seega ingliskeelseks. Õnneks on võimalik loomaarstiks õppida praegu eesti keeles, aga et seda finantseerida, on avatud õpperühmad soomlastele. Areng tänapäeval on kiire ja piirideta Euroopas on inimesed mobiilsed. Rahvuse püsimisega peame kogu aeg süstemaatiliselt tegelema ja uusi toetavaid mehhanisme välja töötama. Kui teil on valida ilu-, teabekirjanduse, teatri- ja filmikunsti vahel, siis mida eelistate? Noorena ma lugesin väga palju, aga nüüd olen lugemisest kaugenenud. Eelistan praegu teabekirjandust. Kuna inimene on loomult laisk, siis on valmistoode veelgi mugavam. Näiteks hea dokumentaalfilm võib mind tõesti kaasa haarata. Mida te inimestes hindate? Ausust, otsekohesust ja sõbralikkust. Ei olegi selle peale niimoodi mõelnud, sest olen üritanud inimesi võtta nii nagu nad on. Mis on kõige kaugem paik, kus olete käinud ja milline reis on seni jätnud kõige sügavama elamuse? Kuhu sooviksite minna? Pole mõõtnud, aga Ameerika Ühendriigid, California on küllap kaugem kui Semipalatinsk Kasahstanis, kus ma sõjaväes olin. Kõige muljetavaldavam oligi tõenäoliselt viimane reis USAsse. Käisime abikaasaga seal ühe Eesti poisi pulmas. Kuna see ei olnud turismireis, siis sai omal käel palju ringi liigutud ning kogemus ja muljed olid ehedamad, alates Suurest kanjonist kuni igapäevaeluni. Seitsmes rahvuspargis käisime ära. Veel võiks muidugi Austraaliasse reisida, aga miks ka mitte Antarktikas käia. Kui aastase ettevalmistusajaga pakutaks võimalust veeta kaks aastat Antarktikas uurimisjaamas, kas võtaksite selle vastu? Kaks aastat? (Kaalub ja hakkab naerma) Ma olin kaks aastat Tallinnas. See on umbes sama. Nii et miks ka mitte? On teil elu jooksul päevakorda kerkinud mingi oma eri- ja ametialast kaugel seisev valdkond, mis teatud perioodi vältel jäägitult haarab? Nii, et te seda põhjalikumalt uurima ja sellega tegelema olete hakanud? Mind on noorest peast huvitanud nii loomaarstiks saamine kui ökonoomika. Neid mõlemaid olen ma ka õppinud. Kahjuks loomaarstindusega pole ma viimased 15 aastat tegelenud, kuigi tahaks. Samas pole kiusatust, et hakkaks näiteks toiduvalmistamist katsetama. Pole ka vajadust, sest mu naine on nii hea kokk. Ainuke, mida võiks veel õppida, oleks ehk metallitöö. See on seotud minu praeguse erialaga. Mis on elus suurim rõõm? Lapsed. Muidugi lapsed. Karksi Sõna Foto: Armar Paidla Arvo Maling Karksi murraku õpiku esitlusel aastal. Mis on parim lõõgastumisviis? (Mõtleb päris kaua) Raske küsimus Keskkonnavahetus ja aktiivne tegevus need on parimad. Mis on teie suurimad nõrkused ja tugevused? (Mõtlen ise samas, et kas leidub poliitikas karastunud inimest, kes avalalt oma nõrkustest heietama hakkaks) Ei peagi ehk niimoodi poolusteks jagama. Väga tugevalt isikupärased omadused võivad sõltuvalt olukorrast ja proportsioonist osutuda nii tugevuseks kui nõrkuseks. (Mõtleb pikalt) Seda on raske sõnastada. Ehk kaalumine, mingi püüd olla õiglane ja aus. Võimetus jääda kõrvaltvaatajaks olukorras, kus kellelegi tehakse liiga. Tugev õiglustunne võib samas olla libe tee, sest täieliku õigluse saavutamine võib viia juuksekarva lõhkiajamiseni. Soov aidata on minus küll olemas. Küsitles Katrin Johanson Foto: erakogu Ameerikas Zioni kanjoni matkatee kulges mööda jõepõhja.

4 Karksi Sõna veebruar 2017 aianduse ja mesinduse seltsi tähtpäevad valla juubeliaastal Pole midagi imelisemat kui must muld sinise taeva all, kui kevadel rohi tärkab, aiad valgetesse õitesse puhkevad, sügisel saaki kannavad ning meie väikeses Eestis valitseb rahu. selts loodi aastal. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid suuri ettevõtmisi aasta jaanuaris avati seltsimaja koos kauplusega Kadri. Tänusõnad ettevõtlikele seltsiliikmetele ja tolleaegsele Nuia EPT juhtkonnale. See kõik oli suur rõõm ja õnn. Aastaid hiljem vabariigis ajad muutusid ning majandite ja asutuste abi lakkas ei olnud mingeid fonde ega ka toetusi. Tekkis küsimus, kuidas edasi? aastal sai teoks plaan Mesi lauale koos meie tuntud mesiniku Antu Rohtlaga. Hiljem liitus ka Tuhalaanest pärit mesindusega tegelev ja ühtlasi Eesti Mesinike Liidu eestvedaja Aleksander Kilk. Plaani läbiviimiseks kutsuti kokku endisi mesinikke ja asjahuvilisi nn esimesele õppepäevale. Tänu iga-aastastele kokkusaamistele suurenes mesindusest huvitatud inimeste hulk ja tegevus. Mesi kui tervislik sulakuld köitis uudishimu ja vajalikkust, mis omakorda lõi mõtte korraldada Mulgimaal suurem üritus meefestivali nime all, mis sel aastal toimub juba kümnendat korda. Suuremamahuline oli aastal aiandustalu projekt Murri häärberi taastamine koos kõrvalhoonetega Muri külas. Selles ettevõtmises lõid agaralt kaasa Morna, Muri, Suuga tublid külaelanikud, seltsiliikmed Abjast, Karksi- Nuiast, Mõisakülast, külanoored Tuhalaanest, Mornast ja Murilt ning noored Rootsist. Tänusõnad ka ehitusfirmadele ja projektide kirjutajatele. Sel toredal juubelipäeval täname särasilmselt kõiki vallakodanikke ja eriti ettevõtteid, kes annavad meie valla elanikele tööd ja leiba lauale. Tore oleks, kui viiksime ka tänuküünla toonelateed läinud tublidele sportlastele, kultuuritegelastele ja vallakodanikele. Hoidkem seda sädet, mis algab väikesest külast ja kandub üle kogu valla. Leili Nael AMSi juhatuse liige Foto: Leili Nael Nuputajad võistlesid Abjas Mulgi mälumängijad pidasid viienda hooaja kolmanda mälulahingu 18. jaanuari õhtul Abja kultuurimaja avaras saalis. Seegi kord oli kohal 15 võistkonda, enim Halliste ja Karksi kihelkonnast, kummastki viis. Nagu ikka, oli žürii leidnud võistkondade teadmiste katsumiseks 24 küsimust, neist kümme otseselt võõrustava kihelkonnaga seotud. Esimese küsimuse vastuse andis Abja TV vallasüdant tutvustav video, millest kõik panid tähele Abja muusikakooli vanuse: 55 aastat. Esimesel veerandil rebis end täiseduga ette Abia, punkti võrra kannul Helme ja Riidaja. Poolaja lõpul jäi esikolmik järjestuselt samaks. Kolmandal veerandil tabasid täistõe kolm võistkonda, kelle seas Tuuletallajad tõusid neljandaks. Edasi jäi esinelik ikka samaks ja enne käpp kullas kombiküsimust, milles nelja suunava vihje varal tuli ära tunda kell, oli viiepunktilise edemusega Abial esikoht samahästi kui taskus. Ka kella aimasid nad õigesti ära juba esimese vihje algselt oli selle sealdise põhiosaks püstine kepp peale; järgmise vihjega tundsid kella ära Tuuletallajad, kindlustades endale hõbemedali, ja ka Karksi mulgid, kes olles seni heidelnud 10. kohal, jõudsid nüüd 5. koha jagamisele. Niisiis pälvis seekord esikoha nagu esimeseski voorus Abia-viisik: Marju Kaaremaa, Raivo Kutser, Rein Mägi, Eve Raska ja Lauri Sepp. Ka teiseks tulnud Tuuletallajad (Indrek Ikkonen, Taimo Tugi, Jaan Usin, Siret Vene ja Elerin Öövel) said avavoorus sama koha. Võrdse tulemusega koha saanud Halliste õpetajate Sõõri ja Helme järjestuse määras Sõõri kontos olnud täisvastuste suurem hulk. Üle hulga aja oli esitatud küsimus, millele andis õige vastuse üksainus võistkond: AKG 12. klass teadis, et Koidula Säärase mulgi peategelase Peetri prototüübiks oli saarlane! Nulliringi aga tõi küsimus, et missuguse vahemiku järel lisatakse maailmaajale 1 sekund, et korrigeerida Maa pöörlemise aeglustumisest johtuvat ajavahet seda tehakse iga 500 kuni 750 päeva takka. Praegu juhib mulkide kilvahooaega paraja edumaaga Abia, 11 punktiga Võrtsu veerest ees. Paraja selles mõttes, et pidada jääva kahe vooruga on mõnelgi, ka kahel Karksi võistkonnal hea mänguõnne korral lootust esikoha poole püüelda. Olav Renno Foto: Kai Kannistu Seltsi liikmed presidendi kutsel Kadrioru lossis aastal. Kohalike noorte võistkond oli ainus, kes oli hästi kursis Koidula loomingu detailidega. Veerandsada aastat, kiisud ja õhupallid On üsna selge, et nii aja kui muude väärtuste hindamine johtub eelkõige hindajast. Seega on tõe selgitamine neis valdkondades väga raske. Öeldakse, et lapsesuu ei valeta. Valla veerandsaja-aasta sünnipäeva puhul uurisime lasteaia õpetajate abiga paikkonna noorimatelt, kas nimetatud iga on palju või vähe ning kuidas tuleks pidupäeva vääriliselt tähistada. Kas 25 on palju või vähe? Stig (3a): Palju ja üheksa on ka palju. Aga kõige rohkem on sajane. Kermo (3a): No ikka palju on. Argo (7a): 25 on vähe. Mattias (6a): 25 on palju, see on vist suur number. Kaisa (6a): Vähe, sest sada on suurem. Derko Joel (6a): Palju, kuna see on palju ju. Marten (6a): Palju, sest see on ju suur number. Milline on õige sünnipäev? Andra (4a): Siis kui annad teisele lilli, kellel on sünnipäev. Annad kaardi ka ja siis peab torti sööma ja mängima. Brigita (4a): Siis kui mängitakse ja siis tehakse näomaalinguid ka. Deliisa (3a): Kui sa kingid auto koos bensiiniga, et saab sõita limusiiniga. Sebastian (3a): Siis, kui saab kelgutada lume peal ja torti süüa. Karlis (4a): Mulle meeldiks seal mängida ja kiisud ka peaks seal olema. Argo (7a): Õige sünnipäev on tordiga. Mattias (6a): Selline, kus on väga palju sõpru ja palju lapsi ja et kingitakse ägedaid asju. Kaisa (6a): Kingitustega ja lapsed tulevad ju sinna. Tuuakse kooki. Getter (6a): Tordi ja õhupallidega. Merilyn (7a): Sõpradega, vanaemade ja vanaisadega ning kingituste ja mängudega. Aarne (6a): Tort ja kingitused, sõbrad ka ja kindlasti limonaadi. Derko Joel (6a): Siis, kui sul on sõbrad ka. Sul ei ole õiget sünnipäeva, kui ei ole sünnipäeva torti. Marten (6a): Tordi ja lilledega. Lapsi küsitlesid lasteaiaõpetajad Kaire Sinimets ja Kersti Jõesoo Peame siis meeles, et tort, lilled ja õhupallid on hädavajalikud ja et sada on siiski suurem number. Edu meile sinnani jõudmiseks! Naeratava Kuu rännu- ja raamatulugude õhtu 7. veebruaril kell tuleb Karksi- Nuia raamatukokku lugusid vestma giid, maailmarändur ja raamatuautor Ena Mets. Kaasas on tal ka romaan Naeratava kuu inimesed, mille sünnilugu koos teiste rännuvestetega ligi pooleteise tunni jooksul teieni jõuavad. Autori isapoolsed juured ulatuvad siia, Karksi valda, mille elanikele Ena oma jutuõhtuga mõnusat juubeliaastat ja kestmist soovib. Jutuõhtu on ühtlasi osaks autori kahenädalasest Eesti-tuurist koos oma lugude ja Naeratava kuu inimestega. Aastal 2015 täitus Ena lapsepõlveunistus ning tänu paljudele hoo- ja väeandjatele ilmus tema esimene, ülalnimetatud raamat. Teos ise valmis aastal 2010 ja on inspireeritud juba alates aastast 2005, millal autor sattus esimest korda elama maailma (Brasiiliasse), kus kõik nähtamatud olendid ja reaalsused spiritism, candomblé, libahundid, rääkimata kristlikest uskumustest eksisteerivad võrdselt sealse rahva äärmiselt materiaalse ja praktilise igapäevaga. Ena elas puslena kokkupandud perekonnas, kus juba 4aastasel lapselgi oli oma pikk elulugu jutustada. Lisaks Brasiiliale on autor elanud ja töötanud ka Prantsusmaal, Mongoolias ja Kolumbias. Hetkel tegutseb ta giidi ja hüpnoterapeudina. 7. veebruari jutuõhtule on Ena Mets välja valinud suuresti need lood oma mujal elamistest ning raamatust, mis on tema jaoks olnud mingil moel tähenduslikud või pöördelised ning talle midagi olulist õpetanud. Lugude kõrvale saab nautida kuuma teed ja küünlavalgust. Loomulikult võib soovi korral Naeratava kuu inimesed endaga koos kojugi viia. Foto: Allar Mehik ja Kerttu Seema Detsembrikuu noor noortekeskuse detsembrikuu noor on Jüri Aaste. Jüri tegeleb muusikaga ja on Priit Pilk ja bänd liige, kus ta mängib bass- ja akustilist kitarri. Koos bändiga aitavad nad vabatahtlikult läbi viia noortekeskuse üritusi ning on igati abivalmid ja vastutulelikud noorte abistamisel. noortekeskus Jüri Aaste. Meie harjumuspärase argielu kõrval leidub maailmu, kus põimuvad reaalsus ja nähtamatud olendid. Kallid Lõõtsavägilased juhendajaga! Aitäh Margus Põldsepale, kes on meie andekatele noortele õpetanud pärimusmuusikat ja vorminud neist profid esinejad. Teie suur töö ja vaev on kiiduväärt! Oleme väga tänulikud heategevusliku kontserdi eest. Soovime teile häid kordaminekuid edaspidiseks! Linda ja kõik teised kontserdikülastajad

5 veebruar 2017 Karksi Sõna Tuhalaanest tulevad tulevikutooted Külmkuivatatud marjad, männikasvuja kuusevõrsepulber, Chaga ehk kasekäsnapulber on vaid osa toodetest, mida toodetakse Tuhalaanes, kuid mida hindab nii Aasia kui Euroopa. Chaga OÜ asutati aasta suvel. Ettevõtte nime valisime teadlikult chaga tähendab inglise keeles kasekäsna ehk musta pässikut, mida loetakse Eesti looduse kõige võimsamaks ravimtaimeks. Meie meeskonnas lööb kaasa viis inimest. Kontor ja logistikakeskus asuvad Tallinnas, kuid tootmist soovime järjest rohkem tuua Tuhalaande. Tuhalaane küla on väga ilus ning puhas loodus annab võimaluse suure osa vajaminevast toorainest kohapeal varuda. Lisaks on Pollis väga heal tasemel arenduskeskus, mida on mugav kasutada tootearenduseks ja uuringuteks. Eesti kõige suurem vara on rikkumata loodus, kus kasvab palju vägevaid ravimtaimi, mida me tihti ei oska vääriliselt kasutada. Oluline on rõhutada, et taimed on sirgunud ilma väetiste ja mürkideta. Chaga loomise idee tekkis praktilisest vajadusest iseenda tervist silmas pidades ning soovist pakkuda oma lastele tervislikku ja maitsvat toitu. Meie eesmärk on kasutada uusi toidutehnoloogiaid, et kõik kasulikud ained (vitamiinid, antioksüdandid) jääksid tootesse alles. Külmkuivatus on meetod, kus kuni 50 kraadi juures võetakse tootest vesi välja, kuid kasulikud ained, maitse, lõhn ja välimus jäävad alles. See annab võimaluse säilitada toitu aasta läbi toatemperatuuril ilma suhkrut ja säilitusaineid lisamata. Külmkuivatades kasulikud ained kontsentreeruvad. Näiteks 100 g kuusevõrsepulbris on 190 mg C-vitamiini. See on looduslik C-vitamiinipomm. Me teeme koostööd Jaapani ja Soome Mullused raamatuhitid raamatukogu sai eelmisel aastal 774 raamatu võrra rikkamaks. Lisaks tellisime 36 ajakirja ja üheksa ajalehte. Raamatute ja perioodika ostmiseks panustavad rahaliselt nii omavalitsus kui ka riik. Osad väljaanded jõuavad meile annetustena, nt ajakirjad Jooksja, Tennis, Puutepunktid, Hea kodanik, Sinuga, ajaleht Oma Maa jt. Karksi valla rahvas armastab eelkõige eesti autorite teoseid romaane, elulugusid ja mälestusi. Neid žanre oli laenutuse seas kõige enam. Kokku külastati mullu raamatukogu korral, laenajaid oli 940, neist 248 kuni 16aastast last. Rõõm on tõdeda, et aasta hitt-teos, mida laenutati raamatukogus kõige enam, oli meie oma valla autori Katrin Johansoni Läbikäidavad toad. Järgnesid Kalle Muuli Vilja teine elu, Mart Sanderi Litsid ja Helju Petsi Meelespead. Ühestki viimaste aastate edetabelist pole puudunud Erik Tohvri. OÜ Chaga esindaja Terry Tamm tutvustas toodangut Helsingi mardilaadal. Nii ka seekord, tema romaan Äri ja armastus platseerus viiendale kohale. TOP-10sse mahtusid ka Jüri Mägi mälestused Hoiab oma leib ja Katrin Pautsi kriminaalromaan Politseiniku tütar. Laenutuste statistikat arvesse võttes oli aasta kõige edukam välisautor meie lugejate jaoks Paula Hawkins ( Tüdruk rongis ). Karksi valla lapsed armastavad sarnaselt täiskasvanutele eesti kirjanikke. Populaarsustabelit juhib Andrus Kivirähk, kelle sulest ilmunud Sirli, Siim ja saladused ning Oskar ja asjad köidavad nii väiksemaid kui suuremaid. Talle järgnevad Piret Raud koolijuttudega Tobias ja teine b ning Kristi Piiper noorteromaaniga Tõde või tegu: Stella. Oma panuse lastekirjanduse edetabelisse annab kooli kohustuslik kirjandus. Nii polegi midagi imestada, et tabeli 5. kohal on Silvi Väljali Jussikese seitse sõpra, mille esmatrükk anti välja juba aastal. Rõõmu Foto: erakogu teadlastega, kes on Eesti kasekäsna testinud. Tulemused on väga head olnud ning see on ka põhjus, miks Aasias tuntakse kasekäsna vastu järjest suuremat huvi. Püütakse kokku panna vanarahvatarkust ja tänapäeva uusi meditsiinitehnoloogiaid, et saada loodusest kasulikke ained, mis võiks aidata tervisemurede lahendamisel. Kasekäsna on pulbriks jahvatatuna lihtne iga päev söökidelejookidele lisada. Samuti on see kesksel kohal enam kui kümnest komponendist koosnevas eliksiiris Elemental, mis sobib suurepäraselt immuunsuse tugevdamiseks. Praegu on Chaga sortimendis seitse erinevat toodet. Külmkuivatatud tootesari: mustikas, pohl, männikasvupulber, kuusevõrsepulber, lisaks Chaga pulber ja Chagamix pulber ning Elemental Eliksiir. Meie kliendid on kaubamajad, mahepoed, supermarketid, restoranid, meditsiinikeskused, spaad ja apteegid. Ekspordime oma tooteid Dubaisse, Hong Kongi, Singapuri, Indiasse, Jaapanisse, Soome, Rootsi, Norrasse, Taani, Saksamaale, Šveitsi. Aasias on meie kliendiks eelkõige Hiina meditsiini keskused, kes hindavad väga kasekäsna. Meie looduses on ravimtaimi igaühele, tuleb need vaid üles leida ja õppida, millal neid korjata, kuidas töödelda ja tarbida. Talveõhtutel sobivad kuusevõrse-, männikasvu- ja kasekäsnapulbrid soojendava ja turgutava tee valmistamiseks. Pohlad ja mustikad on näksimiseks kommi asemel või lisamiseks müslidesse, smuutidesse ja pudru peale. Siim Kabrits teeb see, et ilukirjanduse kõrval köidab väiksemaid lugejaid ka teadus ning Jiří Dušeki Kosmose atlast laenutati võrdväärselt juturaamatutega. Raamatukogu rikkalikust ajakirjavalikust olid aastal enim loetavad Naisteleht, Kroonika, Tervendaja, Elukiri, Burda ja Eesti Naine. Ootame kõiki uusi ja olemasolevaid lugejaid jätkuvalt meie kogude ning uudiskirjandusega tutvuma. Mare Torim Ettevõtlus kui elamise viis Kellast kellani ametis olemine pole mitte ainus võimalus tööd teha. Eneseteostuse ja rakenduse võib leida ka ettevõtlusega tegeledes. Ise endale töökoha loomine ei pruugi alati väga kergelt minna. Oma äri alustamiseks ei piisa vaid heast ideest, kindlasti peab olema ka ettevõtlikkust ja julgust. Üheks selliseks ettevõtjaks on Kalev Jaago. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tuhalaanes ning siia on ta rajanud ka oma kodu. Ettevõtlusega alustas Kalev tasapisi, aidates külaelanikel maad harida. Nüüdseks on ta firma laienenud. Lisaks maaharimisele pakub Kalev saekaatri- ja veoteenust ning lumetõrjet. Kalev on abivalmis mees, kes pole kunagi hätta jätnud ühtegi lumevangis olijat. Oma tuge on ta pakkunud ka küla jaanitule korraldamisel, kui lõkke jaoks on puid vaja. Kalevi hobiks on lauatennis. Anneli Anijärv Foto: Mats Tõhk Kalev Jaago. Armastus muusika vastu on toonud paljudele rõõmu Kui oma parimais aastais Sulev Helin tuli uue millenniumi hakul elama Karksisse, asus ta tööle OÜsse Puidukoda. Huvi muusika vastu ja eelnevad kogemused töös lastega ajendasid Sulevit asutama Karksi külas lastebändi aasta sügisel alustaski tegevust algkooliõpilastest koosnev K-Duur. Harjutuspaigaks sai Helinite pere keldriruum. Juhendajal endal olid olemas kitarr ja trummikomplekt, basskitarr saadi Sudistest ning klahvpill Karksi külamajast. Võimenduse kombineeris ta ise vanadest osadest. Sulev õpetas lapsi individuaalselt pille mängima ning ühiselt harjutati koosmängu. Juba järgmisel aastal oli lastebändil arvukalt esinemisi ümbruskonnas. Peagi saadi sponsorite ja projektide toetusel uued pillid ning korralikud võimendid. K-Duur on esinenud koduvallas, mitmel pool maakonnas, osalenud maakonna noortebändide päeval ja koos Karksi kultuuriseltsiga käinud esinemas Rootsis. Lapsed aga kasvavad suuremaks ja mõne aasta pärast lähevad mujale. Nii on Sulev Helin alustanud jälle uuesti nooremate lastega ja seda juba neljandat koosseisu. Saanud esmased pillimängukogemused, jätkasid mitmed lastebändis osalejad muusikaõpinguid muusikakoolis. Praegune lastebändi K-Duur koosseis tegutseb teist aastat ja on esinenud Karksi külamajas, valla kultuurikeskuses, lasteaias ja mujalgi. Sulev Helin juhendab bändi vabatahtlikuna, selle eest tasu saamata, panustades oma vaba aega ja head tahtmist. Muusikuna on Sulev loonud ka ise mõned laulud nii enda kui abikaasa Valli tekstidele: lastele Lugu vanaisalt ja Unelaul, täiskasvanutele Suvetango, Ajaratas jt ning tellimuslood Häädemeeste serenaad ja Paikuse reilender. Hiljuti salvestas Sulev Helin oma loomingu heliplaadile, mis on huvilistele kättesaadav Karksi külamuuseumis ja mitmed lood on kuulatavad ka Youtube`is. Helve Joon Foto: erakogu Foto: Ain Peensoo Sulev Helin.

6 Karksi Sõna veebruar 2017 Karksi vald läbi aja Foto: Lille-Astra Arraste kogust Esimesed sõjajärgsed (Sarja algus veebruaris 2004) J. Lõmpsile kuulunud õunaaeda oli rajatud lastele ja noortele palliväljaku, liivakasti ja puhkepinkidega mänguväljak, nn Lastepark. Foto pärit 1950ndate aastate lõpust. Foto: Margus Mõisavald Nuia bussijaam aastatel. Selliseid bussiootepaviljone hakati ehitama 1950ndatel tee ristidesse ja puhkealadele. Eks hea bussiühenduse tagamine linnade ja külakeskuste vahel ole aastakümnete jooksul olnud alati tähtis. Sakala kirjutab 27. juuli aasta lehenumbris: Raudteest eemal olles polnud Nuiast waremini midagi kuulda. Alles kui Walgamaalt wõi tont teda teab kust kandi mehed, vennaksed Heinrich ja August Tilgad Nuija elama asusid ja Abja jaama ning Nuia wahel autobuse käima panid, hakkas ka Nuia tähtsus tõusma. See tõus oli küll vaevaline ja vilets, aga nuiakad on sellegipärast oma praeguse olukorraga üsna rahul. Asi on ju edenenud igat pidi. Kui enne tuli näit. Wiljandisse sõidu puhul Halliste wõi Abja jaama minekuks oma kilomeetrit maha kõmpida, siis nüüd sõidutab sind autobus 65 sendiga Abja jaama ning ükskord päevas ka 120 sendi eest Wiljandisse. Foto: Margus Mõisavald 1950ndate keskel panid tuntud loodusteadlased Eerik Kumari ja Jaan Eilart koos mõnede Tartu ülikooli õppejõududega aluse Eesti looduskaitselisele liikumisele, millest ajapikku kasvas välja ka muinsuskaitse haru. Kohtusin tollal Jaan Eilartiga, kes avaldas soovi, et õppepuhkusel olevad tudengid otsiksid kodukandis üles kaitset vajavaid objekte, neid pildistaksid ja kaardistaksid. Lubasingi sellega suviti tegeleda. Osa aastate suvepuhkusest kodus kuluski jalgrattal ringisõitmisele, sealjuures sain abi isalt, kes sõjaeelsetel aastatel loomi kokku ostes oli nendes kohtades viibinud. Mõnikord ühines taolise matkaga Kuustles elav ja Tartus arstiks õppiv koolivend Enno Kross ning koju käima lubatud Mägiste talu perepoeg Rein Ehasalu, kes koos perega küüditati Siberisse aasta märtsis. Hallistes elavaid sugulasi külastas ka kunagine lapsepõlvesõber, Petrozavodski pedagoogilise instituudi tudengineiu Elvi Happonen, kes koos perega toodi Eestisse juba aasta suvel. Elvi jutustas, kuidas Moskva võimud asusid kärpima ingerlaste iseseisvust. Nimelt likvideeriti poolautonoomne Karjala-Soome NSV ja liideti ajalooline Ingerimaa Leningradi oblastiga. Ühismatkadel otsisime üles Sudiste lähedal Iivakivi rändrahnu, millest isegi mitmed kohalikud polnud kuulnud. Enne sõda kandis Iivakivi nime Karksi karskusselts ning nende avar seltsimaja Nuias Pärnu tänaval. Huvitav oli ka Õisu mõisaansambel oma kaarja kõrvalhoonega. Mõisa häärberis tegutses piimandustehnikum, üle maantee aga meierei, kus lisaks tavatoodangule tehti sulatatud juustu ning raviomadustega toidulisandit atsidofiilbaktermassi. Veidi hapuka maitsega 200 g klaaspurgikestesse villitud massi käisin Õisu meiereist sageli ostmas. Põlisasukad rääkisid, et 19. sajandi algul oli Õisus tubakavabrik, mille toodang, peened sigarillod, läks peamiselt Peterburi, kus neid tsaariõukonna naisedki suitsetanud. Käisime kirjanik August Kitzbergi sünnikohas Laatres Puldre talu kõrval põllul ning Penuja lähedal Niitsaadu koolitares. Kaitset väärivaid kohti leidus ka Vana- ja Uue-Karistes koopad, mõisaansamblid, vaated Halliste jõe ürgorule, Rimmu hüdroelektrijaam jt. Püsti olid veel vanad tuulikud Kariste mäel ja Kuustles, samuti Abja Sultsi maantee veeres Kirju kõrts ning Raadi postijaam. Kuksi mäel kruusaaugu lähedal kasvas elujõus Hiietamm, mis praeguseks on hävinud. Samas kasvab nüüd noor tammepuu ja pandud on kaitsetähis. Karksi lossimägedes varemete vahele ehitatud laval toimusid Abja rajooni laulupäevad ja rahvatantsupeod. Väljaspool vanu müüre aga korraldas Abja tarbijate kooperatiiv suvelaatu. Kiriku Pisa torni kohta arvati, et küllap see kunagi ümber kukub. Ootame kõiki kunagise Abja piirkonna rahvakunstimeistrite koondise UKU töölisi kokkutulekule 4. märtsil Abja- Paluojale, Kooli tn 2. Oodatud on nii täiskohaga kui ka kohakaasluse alusel UKUs töötanud ja Mulgi Ukuvakaga seotud inimesed. Kokkutulek algab 4. märtsil kell UKU 50. aastapäevale pühendatud näituse UKU kunagised tooted avamisega Mulgi Ukuvaka ruumides Abja-Paluojal, Kooli tn 2 ning jätkub sõnavõttude, meenutuste ja piduliku lõunaga üle hoovi Abja noortekeskuses. Kokkutuleku osalustasu on 10 eurot ning see sisaldab lõunasööki ja väikest üllatust. Palume raha kanda eelnevalt MTÜ Mulgi Ukuvakk a/a numbrile: EE Selgitusse lisage märksõna KOKKUTULEK ja osaleja NIMI. Kellel on võimalik, siis palume enne kokkutulekut tuua meile ka UKU 50. aastapäeva puhuks korraldatava näituse tarvis kunagisi UKUs toodetud esemeid! Kokkutulekul osalemiseks palume end registreerida hiljemalt internetis MU9AyvJ4r93 või kirjutades e-posti aadressile või helistades numbrile MTÜ Mulgi Ukuvakk Kaitset väärivaid kohti oli ka Hallistes: Pornuse ja Kaubi mõisahäärberid, kalmistu vanas osas valge kabel, selle ees August Kitzbergi vanemate hauad, kümne Austria sõjavangi hauaplatsid, mõisnike hauad jt. Abja mõisnike Stackelbergide üks haudu paikneb Abja Nuia maantee lähedal Kuustles. Halliste kirik valmistus tollal tähistama 450. juubelit. Kogutud materjalid viisin Tartus looduskaitse büroo ametnikule, hiljem sain tänuks äsja ilmunud mahuka teatmiku. Kodus aitasin isal metsas küttepuid teha ja meie kahele lehmale heina kokku panna, mõnikord jäi aega ka kala püüda ning Pornuse veskijärves ujumas käia. Ahto Jänes järgneb Tulekul on UKU 50 ja Mulgi Ukuvakk 10 kokkutulek UKU 15. aastapäeva vimpel aastast. Isaga heina kokku panemas juulis Foto: Margus Mõisavald 5. veebruar Foto: Ain Peensoo 1. augustil 2013 avati uus kaasaegne bussijaam, mis parandab nii bussitranspordi kasutajate tingimusi kui ka linnapilti.

7 veebruar Karksi Sõna Karksi valla spordi auhindade kapp pannakse sügisel lukku Sünnipäeval peetakse kõnesid ja tehakse kokkuvõtteid. Mõistlik on seda samuti teha spordi poole pealt, tänada eestvedajaid, kokku lugeda medalid ning tuua kapist välja karikad. Karksi valla sportlased on 25 aastaga kogunud kulda ja karda mitmelt spordialalt. Parimad on jõudnud võrrelda end teistega maailma areenil ning sealtki on toodud autasusid. Omal ajal bagiga suuri tegusid teinud Jaanus Ligur on rooli pärandusena üle andnud poeg Jannole. Sama on juhtunud Varikute perekonnas, kus isa traditsioone jätkab poeg Kert. Mattias Siimann käis USAs võistlemas ja Margus Hunt teeb samuti Ameerikas mehetegusid. Nemad neljakesi on Karksi vallas elanud, koolihariduse saanud ja sporditeed alustanud praegused tegevsportlased. Napilt jääb sellest nimekirjast välja kettaheitjana nime teinud Märt Israel, kes otsustas eelmisel aastal suurest spordist lahkuda. Soovin esile tõsta spordiveterane Herbert Seppa ja Raimo Sarve, samuti kurtide võistlustel hiilanud Andres Liivistet. Koduvalda on tagasi jõudnud Kersti Mardiste, kellel on medal ette näidata orienteerumises. Kui tulla vabariigi tasandile, võin julgelt öelda, et igal aastal on võidetud mõni meistrimedal erinevatelt spordialadelt valla sportlaste poolt. Kõiki neid, kes on tulnud vabariigi meistriks Karksi valla 25 aasta eksisteerimise jooksul, on võimatu üles lugeda, kuigi see on valla elulugu ja eilne päev. Omaette teema on traditsioonilised vallas toimuvad spordivõistlused. Mõned neist on pea poole vanemad kui Karksi vald. Kui tänavu jaanijooksu korraldatakse, siis selle võistluse isa Oskar Tiit võib küll uhkust tunda, sest jaanijooks toimub juba 40. korda. Sama võib öelda malevõistluse Karksi ratsu kohta ja üle valla võiks hõisata Ion Mõndresku. Mart Kursi näpunäidetel alustatud tõrvikutega teatejooks ning kõrgushüppega märtsivaheajale mineku võistlus on samuti Karksi vallast vanemad. Loodame, et need traditsioonid jätkuvad ka uues omavalitsuses. Patt oleks valla sünnipäeval liiga teha motomeestele. Ainja krossirajal korraldatakse aastaid tiitlivõistlusi. Kooli ja vilistlaste vaheline jõukatsumine korvpallis vana-aasta viimasel või uue aasta esimesel päeval on samuti väga pika ajalooga. Hulgaliselt on veel neid võistlusi, mis ei ole vallast vanemad, aga ma südamest loodan, et uues ühinenud vallas leiavad nemadki oma koha. Karikate sära paistel oleks sobilik üle vaadata sportimise võimalused ja võib öelda, et ehitatud on kõvasti. Meil on kolm terviserada, millel talvel suusatatakse. Terviseliikujad kasutavad agaralt kergliiklusteid. Ehitatud on jõusaal ja staadion. Uusi võimalusi saavad kasutada moboorienteerujad ja discgolfi harrastajad. Lootus on, et gümnaasiumi ujula ja võimla saavad veel sellel aastal uue näo. Tänu headele võimalustele saab läbi viia tipptasemel spordivõistlusi. Laste spordilaagrite korraldamiseks sõidetakse meie valda kaugemaltki. Karksi vald on olnud edukas vabariigi valdade suvemängudel ja Sakala mängudel. Nendelt võistlustelt on häid kohti toonud kergejõustiklased, jalgratturid, tõstjad, köievedajad, mälumängurid, korvpallurid, kabetajad ja maletajad. Ükski võistlus ei saa toimuda ilma eestvedajateta. Korvpallitulemused olid hiilgeaegadel väga head ja seda tänu Heiki Arrole ning Jüri Keerdile. Korvpallis tuldi seitse aastat Viljandimaa meistriks aastal võideti Otepääl vabariigi valdade talimängudel 1. koht. Vabariigi linnade mängudel on Karksi valla korvpallimeeskond kolmel korral tulnud kolme hulka. Osaleti rahvusvahelistel võistlustel Lundis ja aastal toimunud võistlustel saavutasid aastal sündinud noormehed 23 võistkonna hulgas 2. koha. Mängudega jõudis korvpall lõpuks välja I liigasse. Jalgpalli hea käekäigu eest seisis pikka aega Enn Sarv. Võrkpalli vedas aastaid Silvi Hannus. Kergejõustikutreenerite Rein Ahuni ja Mart Kursi teeneid spordivaldkonnas on võimatu hinnata. Koolispordi mitmekesistamiseks on palju teinud õpetajad Anneli Vaan ja Kalli Laprik, kes mõlemad on saanud aasta õpetaja tiitli. Omamoodi rekordimees on Jaan Kukk, kes 39 aastat on olnud jaanijooksul kohtunik ja ega tal ei lasta selle saavutusega rahulikult ees sörkida, sest Heiki Arrol, Avo Lambil ja Mart Kursil on vaid mõned aastad vähem samal võistlusel kohtunikuametit peetud. Andi Sõmmeri loodud rattaklubi sportlaste võidetud auhinnad ei mahu ühte kappi ära. Vabariigis on spordisüsteem üles ehitatud klubidele ja Karksi vallaski on neid juurde tulnud. Soovime neilegi jõudu ja häid ettevõtmisi ning võib-olla mõni klubi saab aastate möödudes ette näidata maakonna meistrikarikaid, nagu seda on seitse aastat maakonna meistriks tulnud korvpalliklubil Nuia Sops. Huvitav oleks jälgida viimastel aastatel tekkinud lauatenniseklubi Karksi Jõud ja motoklubi Karksi Racing Team arengut. Kui valla algusaastatel loodi spordiklubid Karksi valla rahastamisel, siis eelpool nimetatud klubid on rajatud erakapitali baasil. Sportlaste ja tublide eestvedajatega on ühte sammu käinud Karksi valla ettevõtjad ning hulgaliselt sponsoreid, kes valla sporti on toetanud kaugemalt. Toetajate nimekirja ma ei julgekski trükkima hakata, sest see eeldab suuremat kodutööd, suurt eeltööd nõuaks juba seegi, kui välja tuua erinevate vanuseastmete vabariigi meistrid kõikidelt spordialadelt ja erinevatest vanuseklassidest. Aeg on lennanud ruttu ja Karksi vald sellisel kujul hakkab otsi kokku tõmbama. 25 aastaga on valla sport arenenud oma rada. Tänasel mobiili ja arvuti ajastul suureneb liikumise ja spordi olulisus veelgi. Usun, et selles valdkonnaski ootavad ees muutused tulevad uued spordialad, uued tegijad ja uued võimalused. Lõpetuseks teen kõikidele sportlastele, spordi eestvedajatele, toetajatele ja koostööpartneritele vallast ja mujalt tänuks maani kummarduse. Leo Liiber Foto: Kai Kannistu KULTUURIKALENDER KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS K Näituse Karksi vald 25 avamine I, II korruse fuajees ja sinises saalis näitus Karksi vald 25 T Kino. Uus Eesti film November. Pilet 4 / 2.50 K EHH teatri etendus Sõdalane. Pilet 6 L Move Your Body. Pilet 4, eelmüügist 2 E Pidulik vastuvõtt Karksi vald 25. Kutsetega P Pühapäevased kohtumised. Loodus- ja rännumees Hendrik Relve kõneleb reisimuljeid Venezuelast, oma toodangut pakub Pajumäe talu K Kino Väikese varese suur võidusõit. Pilet 3 / 2 K Mälumäng R Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile R Kontsertaktus Eesti Vabariik 99 L Rahvapidu: Karksi vald 25. Ansambel Hea Story, õhtut juhib Esna vallavanem (Harry Kõrvits), esinevad Karksi valla isetegevuslased. Pilet Palume kohad eelnevalt broneerida. T Vastlapäeva tähistamine Kitzbergi mäel Näitused: Triin Teder Oma parimad uned näen ilmsi, fotonäitus Naiskodukaitse 90 ja Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad R Kontsertkohtumine. Esineb ansambel Vanamoodu L Laat kultuurikeskuse ümbruses P Kontsert: Karksi vald 25. Esinevad ansamblid Zetod ja Lõõtsavägilased. Pilet 2.50 KARKSI-NUIA NOORTEKESKUS L Tantsuvõistlus Move Your Body Pilet kohapeal 4, eelmüügist noortekeskuses 2 T Sõbrapäeva tähistamine R Eesti Vabariigi sünnipäev T Vastlapäeva tähistamine Täpsem info ürituste toimumise aja ja tegevuskava kohta ilmub KNNK Facebooki lehel. KARKSI KÜLAMAJA K Keskpäevatund Eesti Vabariik 99 ja Karksi vald 25. Üllatuskülalised T Hõissa, meil on vastlad! Räägime vastlakommetest ja sööme traditsiooniliselt oasuppi LILLI KÜLAMAJA R Lilli külamaja kutsub külla N Piirilaulmine. Külas Liga Silina ja Erich Krieger, laulurühm Lätimaalt ja meie oma folkloorirühm Allikas P Vastlapäev TUHALAANE KÜLAMAJA N Tupperware perenaiste hommik Fotonäitus Meie tegemised läbi 25 aasta N Käsitööhommik vildime R Tähistame vastlapäeva Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus SUDISTE KÜLAMAJA T Sõbrapäeva tähistamine T Vastlapäev MURRI HÄÄRBER K Õppepäev Vitspunutised, samas arutame küla a ürituste plaani KARKSI-NUIA LASTEAED N Etendus Pipi peab Eesti sünnipäeva Avatud uste nädal K Sõbrapäevapidu N Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert T Vastlapäev Kolmapäeviti Koduste laste mänguring KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU T Naeratava Kuu rännu- ja raamatulugude õhtu. Lugusid jutustab Ena Mets Näitused raamatukogu on 125-aastane Ilmar Trull osav värsimeister Foto: Kai Kannistu Üks suurima osalejate arvuga võistlus on jaanijooks. Pildil aasta jõuproov. Töö kiidab tegijat! See vanasõna on ilmekas näide Lilli külas elava Ülle Vaino tegemiste kohta. Ülle alustas ettevõtlusega kuusteist aastat tagasi. Tema esimesed oma tehtud asjad olid tekikotid ja padjapüürid. Hiljem lisandusid veel sokid, kindad, mütsid, kaltsuvaibad, lambavillaga nahast sussid, riidest ja karusnahast kotid ning seebid. Oma toodangut käib naine müümas laatadel ja turgudel, öeldes selle kohta: Ise teen ja ise müün. Suureks abiks Üllele on abikaasa Oleg Vaino, kes aitab kaupa pakkida ja tassida ning kui vaja, siis ka kududa või õmmelda. Kõigil Lilli külapäevadel ja Karksi valla üritustel on Ülle alati oma asjadega kohal ning ostjatest tal puudu ei tule. Tema ilusatest vaipadest, kinnastest ja sokkidest ei saa kohe lihtsalt mööda vaadata. Ülle on tubli ja hakkaja naine, mida ka ettevõtluse juures vaja läheb. Soovime Sulle jaksu ja jõudu sel teel! Merike Soovik Ülle Vaino kaunist käsitööd sai imetleda ja osta ka jõululaadal.

8 Karksi Sõna veebruar aastast tegutseva AS Nuia PMT peamised tegevusalad on hüdrosilindrite ja metallkonstruktsioonide valmistamine vastavalt tellija vajadustele. AS Nuia PMT otsib oma meeskonda Tehnoloog-projektijuhti Peamised tööülesanded Projektide juhtimine metallkonstruktsioonide ja seadmete valmistamisel Hinnapakkumiste eelarvestamine vastavalt projektdokumentatsioonile Materjalide vajaduste arvutamine ja tellimine Projektdokumentatsiooni tootmiseks ettevalmistamine, vajalike tööjooniste ja tehnoloogia koostamine Projektide eelarve ja ajagraafiku koostamine ning jälgimine Klientide ja allhankijatega suhtlemine Tootmise toetamine tellimuse valmistamise ajal, lisainformatsiooni hankimine kliendilt ning muudatuste kooskõlastamine Projekti lõppdokumentatsiooni koostamine Nõuded kandidaadile Tehniline haridus Terasetöötluse ja keevitustehnoloogia tundmine SolidWorks, Autocad programmide kasutamisoskus Vastutustunne, korrektsus ja täpsus töös Hea meeskonnatööoskus, stressitaluvus mitme projekti paralleelsel käsitlemisel Eesti ja inglise keele oskus Ettevõte pakub Vastutusrikast ja huvitavat tööd Kaasaegseid töötingimusi Täiendavat väljaõpet kohapeal Kandideerimisel esitada elulookirjeldus ja sooviavaldus, kus ära näidata palgasoov, hiljemalt 15. veebruariks aadressile info telefonil , Ristsõna Karksi vald 25 Teade AMS annab teada, et aastakoosolek toimub 11. veebruaril kell seltsi majas Viljandi mnt 2a, 2. korrusel. Osavõtt vajalik! Ootame endi hulka ka uusi liikmeid, kellel on huvi mesinduse, aianduse, keskkonna ja maaelu vastu. Anna endast teada telefonil Rahvusliku motiiviga naisteriiete ja mageveepärlitest ehete MÜÜGIPÄEV! Karksi valla kultuurikeskuses Laupäeval, 11. veebruaril kell Lisaks bambusretuusid ja sukkpüksid! Tooteinfo Õnn ei asu mägede taga ega kaugete merede randadel. Ta öösiti Su padja all magab ja päeviti kõnnib Su kandadel. Õnnitleme sünnipäeva puhul 3. veebruar Arnold Turb veebruar Jakov Veber veebruar Voldemar-Helmuth Torim veebruar Eino Sõna veebruar Aleksei Peskov Karksi veebruar Viimi Mikk veebruar Tiiu Pajuri veebruar Linda Meho veebruar Leida Saul Pärsi veebruar Kalle Rebane Polli veebruar Pjotr Tsarenko veebruar Harald Aavik Tuhalaane veebruar Syrle Eesik Karksi veebruar Milvi Muska Äriküla veebruar Aliide Kivimets Karksi veebruar Aili Tammik Karksi veebruar Benita Varik veebruar Aksel Purika veebruar Aime Bachmann veebruar Olav Renno Pärsi veebruar Tiia Linaste veebruar Reet Kajando veebruar Laine Leilop Allaste veebruar Vaiki Pugal Polli 89 Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid 5. jaanuaril sündis Marju Põdra ja Rein Kuuse perre poeg Rein-Silver 16. jaanuaril sündis Liina Laanemetsa ja Sirmo Ambose perre tütar Mai AS Textuur on staažikas liimpuitkilbi tootja s Viljandimaal, mis alustas oma tegevust aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja uueks sihiks on kvaliteetse saematerjali väljalaske suurendamine. Otsime ettevõttesse KAHTE SAELIINI OPERAATORIT. Vajame uude Söderhamni tehnoloogia baasil rajatavasse moodsasse saetööstusesse kahte operaatorit. Töö on arendav ja väljakutseid pakkuv. Töökoht asub s. Vajadusel renoveeritud korteri üüri võimalus. Kandideerimiseks saatke palun oma CV aadressile Ristsõna vastus värvilises ribas. Auhindade loosimises osalevad kõik, kes toovad või saadavad õigete vastustega sedelid 21. veebruariks raamatukokku või piirkonna külamajja. EAÕK kirikus 12. veebruaril kell Templipüha jumalik liturgia. Pakun veoteenust Baltikumi piires suurema kaubikuga (10,9 m³). Info telefonil Fr er OÜ massaažisalongis Kalda tn 6A pakutavad teenused on: lümfimassaaž, seljamassaaž liigeste manipulatsiooniga, Rootsi klassikaline-, kupu-, mee-, tselluliidi, kombineeritud- ja onsite toolimassaaž. Salongis kasutusel seljavenituspink ja TDP ravilamp. Koduvisiit kokkuleppel. Info telefonil , Malle. Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. Küttekollete ja korstnate puhastamine, aktide väljastamine ja küttekollete remont. Henno Sarv, tel , Müüa renoveeritud 4toaline korter s, Võidu Üldpindala 70,4 m², infrapunasaun. Hind Helista ja küsi lisa Nahkru talu müüb toidukartulit Antonia ja Afra. Kojuvedu. Tel Nahkru talu võtab rendile põllumaid. Tel Karksi Nuia Pensionäride Ühenduse jututuba noortekeskuses 21. veebruaril kell EELK Peetri koguduse teated 5. veebruaril kell Jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. 6., 7. ja 8. veebruaril kell Kasutatud riiete müük pastoraadis. 19. veebruaril kell Jumalateenistus armulauaga. Järgneb koguduse täiskogu koosolek aastaaruande kinnitamiseks ja koguduse juhatuse valimiseks. Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel või e-posti teel Mälestame jäädavalt lahkunuid ja avaldame kaastunnet omastele ANTS KAUTS JAAN RUUL IRENE TALISAINEN Pöögle ENNO LUBI MARIE KUUR IVO BÕSTROV Polli OLEV LEPP KARKSI VALLA INFOLEHT. Postkontor, Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel , e-post Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem