Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006

Väljavõte

1 Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006 Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituut

2 Millest tuleb juttu? Mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on (vaja võib minna)? Peamised loodusteaduslikud kollektsioonid botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia Kogude kaardistamine: kogude maht, töötajad, infrastruktuur, finantsid

3 Millest tuleb juttu? Andmebaasid ja võimalikud teed virtuaalsete rahvuskollektsioonideni milleks andmebaasid olukord võimalused ja eesmärgid Kuhu edasi? RP eesmärkide täitmine Eestisisene koostöö rahvusvaheline mõõde mis saab edasi peale riikliku programmi lõppemist?

4 Mis on (loodus)teaduskogud? Formaalselt piiritletud vastavalt RP dokumentidele: kogud, mis asuvad HTM-i peetavas teadus- ja arendusasutuste nimekirjas Sellest võib teha, ja on teinud juhtkomitee põhjendatud erandeid, loodusteaduste puhul eelkõige Loodusmuuseumi näol Looduse ja humanitaaria vahekorrast rääkides on terve kogusid mida, üheselt liigitada ei saa näit. suured osteoloogilised kogud, mida praegu vaadeldakse arheoloogia kogu osana

5 Kogude funktsioon ja vajalikkus Teadus sh. kraadiõpe Publikatsioonide (eriti ISI) arv Doktoritööde kaitsmised Väliskülaliste vastuvõtt TTÜ Geoloogi Instituudi publikatsioonid : ISI artikleid 105 sh. kogudel otseselt põhinevad 36 sh lisaks kogudega seotud vähemalt 10 TÜ BG teaduskonnas kaitstud tööd Botaanikas ja Mükoloogias Geoloogias (paleontoloogia) Zooloogias lisaks: Molekulaar- ja rakubioloogia Taime- ja loomaökologia Geoloogia??? KOKKU TÜ BG 154

6 Looduskogud teaduses Biosüstemaatika kogu eluslooduse süsteem ja klassifikatsioon tugineb kollektsioonidel (eelkõige, aga mitte ainult tüüpliikidel ja tüüpeksemplaridel) Bioloogiline mitmekesisus (kõige laiemas tähenduses) ja selle muutused Geoloogia Planeedi geoloogiline ehitus ja areng Eluslooduse evolutsioon

7 Kogude funktsioon ja vajalikkus Riiklik huvi Eesti kultuuri talletamine ja edendamine millised väärtused meil olemas on Looduskaitse ja riiklikud registrid rahvusvahelised lepingud ja kohustused (GBIF) Avalikkuse huvi erakollektsionäärid jt huvilised (loodus)turism

8 Botaanika Säilikud herbaarlehed

9 Botaanika Tähtsamad asutused ja kogud TÜ Loodusmuuseum EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut Tallinna Botaanikaaed Eesti Loodusmuuseum* Kokku Eestis ca säilikut tüüpeksemplare 70 * erand kogude programmis

10 Säilikud Geoloogia eksemplarid-museaalid fossiilid mineraalid kivimid setted

11 Geoloogia Säilikud kivimiproovid, analüüsijäägid jms mikroskoobipreparaadid puursüdamikud mullaproovid

12 Geoloogia Tähtsamad asutused ja kogud TTÜ Geoloogia Instituut TÜ geoloogiamuuseum * Eesti Loodusmuuseum EMÜ, Mullateaduse ja agrokeemia osakond (Mullamuuseum) (Eesti Geoloogiakeskus) Kokku ca säilikut sh. >11000 originaali, 3500 nimekandvat tüüpi * erand kogude programmis

13 Mikrobioloogia Säilikud rakukultuurid, mikroobide puhaskultuurid (külmutatud) seente eluskultuurid (söötmel)

14 Mikrobioloogia Peamised asutused ja kogud KBFI TTÜ geenitehnoloogia instituut TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut TÜ Biomeditsiini Rakupank TÜ mikrobioloogia instituut EMÜ PKI Säilikuid kokku >25000

15 Mükoloogia Säilikud herbaareksemplarid (seened ja samblikud) Tähtsamad asutused ja kogud EMÜ EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut TÜ Loodusmuuseum Tallinna botaanikaaed * Eesti Loodusmuuseum Säilikuid kokku > tüüpeksemplare >450

16 Zooloogia Säilikud putukad (en. nõelastatud v. madratsitel) selgrootud (märgpreparaadid) selgrootud (kuivpreparaadid, n. molluskid) osteoloogilised kogud linnu- ja loomakaavikud ning nahad planktoni- ja bentoseproovid veterinaarsed ja meditsiinilised preparaadid jt säilikud

17 Zooloogia Peamised asutused ja kogud: TÜ LM zooloogiamuuseum EMÜ PKI (end. ZBI) EMÜ PKI (end. taimekaitse inst.) Eesti Loodusmuuseum TÜ Arstiteaduskond EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instiuut (Arheozooloogiat on hetkel käsitletud arheoloogia osana, kuigi võiks ka teisiti) Säilikuid kokku: > (enamus putukad) Tüüpeksemplare >3000, sh. 300 nimekandvat

18 Kogude kaardistamine Botaanika Meelis Pärtel ja Ülle Reier Geoloogia Olle Hints Mikrobioloogia Urmas Kõljalg Mükoloogia Urmas Kõljalg, Erast Parmasto Zooloogia Olavi Kurina

19

20 Kogude suurus rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia KOKKU

21 Kogude suurus Eestis kokku >3 miljonit säilikut Lähiümbruses Läti Loodusmuuseum 0,2 milj Soome Loodusmuuseum üle 10 milj. Euroopas ja Maailmas Briti Loodusmuuseumis ca 70 miljonit NMNH (Smithsonian, USA) ca 126 miljonit Kui vaatame rahvaarvu siis polegi asi väga hull!

22 Kitinosoad (rühm Paleosoikumi mikrofossiile) W Canada Laurentia E. & MW. USA: 589 Arctic E. Canada 746 U.K Avalonia Greenland Norway 270 France Portu- 285 gal Sweden 1682 Lithuania 350 Germ. Rheic Czech. Austria Siberia Siberia Russia NW 370 c Estonia 2000 Latvia 500 Ukraine Belarus Altai Tarim China Iran Korea S.China publikatsiooni ja üle proovi sh. ca 3500 proovi Eesti kollektsioonides Flor. Portugal Morocco Spain Algeria 1105 Niger G Tchad ondw Libya a na S. Afri. India Australia Brasil South Pole Argentina

23 Hoiutingimused ja säilimine Hoidlaruumid kokku >3000 m 2 Suuremal osal on rahuldavad tingimused olemas (puudused TU Z ja TU G) Mitu kogu paiknevad uutes v. renoveeritud ruumides Üleüldine probleem on siiski äramahtumine Ekspositsioonipind en. puudub (va. TU LM, ELM) rahvuskollektsioon Kokku m2 botaanika 475 geoloogia 1400 mikrobioloogia 25 mükoloogia 350 zooloogia 470 KOKKU 2720

24 Töötajad Andmestik on veel puudulik ja ebaühtlane (77 inimest) Vanus 23-78, keskmine töötajate vanus

25 Töötajad Ametikohad kuraator, koguhoidja, varahoidja, peavarahoidja teadur, vanemteadur, professor, dotsent osakonnajuhataja spetsialist, andmesisestaja fotograaf, laborant, taksidermist muuseumipedagoog Töökoormus kogude haldamisel keskmine 0.4, RP-st tasustatud 0.3 paljudel (eriti juhid) on formaalne koormus kogudealases töös 0.0. (kui kohati lisatasustatud)

26 Töötajad Kvalifikatsioon teadustöö kogemus märgitud 0-54 aastat, keskmine 20 aastat kogude-töö kogemus 0-40, keskmiselt 10 aastat vaid 1/3 on doktori või kandidaadikraad arvutikasutusoskus (5-palli skaalas) keskmiselt 3.6 (ehk 4-) andmebaaside tundmine (5-palli skaalas) keskmiselt 2.3 (ehk 2)

27 Töötajad Koolitused 77-st töötajast 11 kohta on märgitud läbitud enesetäiendamine ja koolitus (enamasti kitsalt erialane) 77-st töötajast 46 vajab koolitust erialakogude haldamine (välismaal, näit. BNHM-s, Uppsala või Helsinki ülikoolis) 26 inimest arvutikoolitus (andmebaasid) - 26 võõrkeel (saksa, inglise) 5 inimest kogudega seonduv seadusandlus - 7 arhiivindus - 7 arvutikoolitus (pilditöötlus jms) - 4 arvutiõpe (üldine) - 4 kollektsioonide sälitamise ja eksponeerimise kaasaegne metoodika taksidermia muuseumipedagoogika Mikrobioloogid pole vastanud/ei vaja koolitust

28 Finantseerimine Varem põhiliselt teadus- ja õppetöö arvelt osaliselt infrastruktuurraha eraldistena Praegu Riiklik programm katab ca 50% kuludest (10-100%) sihtfinantseerimine ja ETF grantid õpperaha infrastruktuurirahad jm asutuste / ülikoolide tugi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) muud sisemaised fondid (näit. KulKa) EU jm. projektid-programmid (peam. infrastruktuur ja koolitus) omatulu (muuseumiteenuse müük)

29 Peamised kuluallikad Palgakulu Infrastruktuur Seadmed ja väikevahendid Uute ruumide ettevalmistamine, kolimine Kulumaterjalid, reaktiivid jms

30 Kogude RP projektid 2006 HUMANIT. LOODUS KOKKU KOKKU Bot. Geol. Mikrobiol. Mükol. Zool. KOKKU

31 Kogude RP projektid 2006 zooloogia 21% botaanika 17% mükoloogia 16% geoloogia 19% mikrobiol. 27%

32 Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia KOKKU

33 Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia KOKKU keskimine (väär) 16.7

34 Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia KOKKU keskimine (õige) 2.3

35 Vajadused enamus vastanuid vajaks % suurenemist üksikud näeksid 300% kasvu ühel juhul on praegune finantseering suurem kui oodatav ja edasi (vähene tagasiside) optimaalne vajadus (35%) % (550%) praegusest minimaalne vajadus (30%) %

36 Probleemid Kvalifitseeritud tööjõu palkamine ei mahu eelarvesse Ebakindlus kvalifitseeritud tööjõu palkamise osas ei soosi väljaõpet Juhul kui Riiklik Programm ei jätku, on suur oht, et kogude haldamiseks vajalikke summasid mujalt ei leita. Probleem töölevõetud ja väljaõpetatud inimeste jätkamisega. Töötajaid on kogude hulga kohta vähe, sest peale kogude haldamise tegeleme ka õppetööga, ekskursioonide juhtimise, koolituste, geoloogia populariseerimise, teadustöö jt probleemidega

37 Probleemid Hoidlaruumide kommunaalkulud on suured, praegu kaetakse asutuse infra vahendite arvelt kuid nende summade arvutamisel ei ole kogude olemasolu ja suurust arvesse võetud. Hea lahendus tulevikuks puudub finantseerimise hilinemine aasta alguses; üldkulueraldised niigi ülikooli vara säilitamiseks ja arendamiseks mõeldud summadelt; püsifinantseeringu puudumine Samuti ei mahu eelarvesse kogude säilitamiseks vajaliku inventari ja seadmete maksumus vajalikus ulatuses. vajalik oleks stabiilne finantseerimine, mis võimaldaks palgata inimesi, kelle ainuke tööülesanne oleks kogude korrastamine, hooldamine ja proovide väljastamine

38 Andmebaasid ja kogude programm RP eemärkidest: 2.3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine: luua või arendada rahvusvahelisele tasemele vastavaks olemasolevad andmebaasid (infopangad) kollektsioonide sisu avamiseks ja kasutamise võimaldamiseks. Andmekogud peavad olema Eesti ulatuses sama tüüpi kollektsioonide puhul ühildatud struktuuriga ja internetipõhiselt seostatavad rahvusvaheliste andmebaasidega. Tuleb soetada vastavad vahendid (arvutid, programmid) ja luua töökohad. Muuta andmekogud kättesaadavaks kodumaistele ja rahvusvahelistele kasutajatele nii elektroonselt kui ka (vajalikus ulatuses) trükistena. Oodatav tulemus: humanitaar- ja loodusteaduslikes kogudes sisalduv info on koondatud ühtsesse kogu Eestit hõlmavasse andmebaasi, mille sisu on kättesaadav nii kodu- kui ka välismaisele kasutajale.

39 Andmebaasid ja kogude programm RIIKLIKU PROGRAMMI «HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD ( )» koondeelarve aastateks (tuhandetes kroonides) Tegevussuunad* 1. Hoiutingimuste kindlustamine Kokku Säilimise tagamine Kasutusvõimaluste ajakohastamine 4. Programmi rakendamine ja tulemuste juurutamine Kokku

40 Looduskogude andmebaasid andmebaas ei ole eesmärk vaid vahend! lihtsustada koguhoidjate ja teadurite tööprotsessi tagada andmete ja seeläbi ka kogude kättesaadavus nii Eestis kui rahvusvaheliselt Maailmas on palju erinevaid looduskogude andmebaasilahendusi

41 Looduskogude andmebaasid Lisaks andmevõrgusti kud, mis võivad ühendavad erinevaid süsteeme, näit. GBIF BioCASE

42 Andmebaaside olukord Hetkel kasutuses: Paberkataloogid MS Excel(personaalsed) MS Access (personaalsed) Biota BRAHMS (samblike andmebaas) ElMbot (ELM arendatav baas) KVIS (Kultuuriväärtuste Infosüsteem) Eesti seeneherbaariumite andmebaas (nähtav veebis, andmete uuendamine periooditi) TÜ Loodusmuuseumi andmebaas (saab olema nähtav veebis reaalajas) SARV geokogude infosüsteem (nähtav veebis reaalajas)

43 Seenekogude andmebaas

44 SARV geokogude infosüsteem

45 Mida ja kuidas teha Eestis? On selge, et jõud ja andmekogud tuleb ühendada/ühildada ja andmed peavad saama avalikult kasutatavaks Peab olema asutuse/kogu poolne huvi elektroonilist kataloogilist edendada kuidas seda tekitada? Kas üks tsentraalne või mitu eraldiseisvat andmebaasi? KVIS/MuIS analoog Rahvuslike GBIF võrgustike analoog Kas ja kuidas koondada kollektsioonid ja vaatlusandmed?

46 UK rahvuslik andmevõrgustik

47 Koostöövõimalused Eestis Keskkonnaministeerium Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) Mitmekesisuse teabevõrgustik Looduskaitsekeskus Maa-amet Kultuuriministeerium Muuseumite infosüsteem (MuIS) Kohalikud omavalitsused Loodusturism

48 RP saavutused Peamiste hoidlate ja kogude seisukord on oluliselt paranenud Kogusid on füüsiliselt korrastatud ja süstematiseeritud Soetatud põhilised töövahendid, sh. IT Tööle on võetud ja väljaõpetatud uut kaadrit Paljudes kogudes on alustatud elektrooniliste andmebaasidega Varasemalt teaduse arvelt kasutatud raha kulub sihipärasemalt.

49 Kuhu peame jõudma RP lõpuks Sobivate hoiutingimuste loomine kõigi kogude jaoks Elektroonilise kataloogimise juurutamine kõigis toetust saanud kogudes Selliste rakukeste koondamine virtuaalseks loodusteaduslike kogude keskuseks Kogude põhimäärused (RP mõistes) sh. kogude ühtlustatud säilitamise ja kasutamise juhendid ning eeskirjad asutustevahelised tüüplepingud

50 Mida tuleks teha? Lisaks eelnevale Leida ühisosa MUiS-i ja EELIS-ega Kasutada ära välismaist kompetentsi kutsuda spetsialiste siia ja viia oma töötajad välisamaale koolitustele Leida inimene, kes koordineeriks andmebaasistamist ja sellega seonduvat Muuta praegune üritus traditsiooniks

51 Lõpetuseks Mis saab edasi peale riikliku programmi lõppu aastal 2008?

52 Tänud kuulajatele! Ja tänud abi eest: Urmas Kõljalg Olavi Kurina Üller Reier Leho Ainsaar ja kõik teised, kes oma materjale kasutada andsid või nõuga abiks olid