1. ÜHISKONNAÕPETUS 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigus

Väljavõte

1 1. ÜHISKONNAÕPETUS 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja põhivabadusi; austab demokraatia põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid, on seaduskuulekas; 2) määratleb ennast Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, teadvustab oma kohustusi ja vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku; 3) austab enda ja teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse ning arvestab nende erivajadusi; 4) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi (v.a inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi tähendusest ja vajalikkusest; 5) märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arengut ning aitab võimaluste piires probleemidele lahendusi leida; 6) omandab majandusliku mõtlemise alused ning oskuse toimida turumajanduse tingimustes; 7) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab osaleda arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ja sõnavabadusele; 8) hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust; 9) valib sobivad ja loovad meetodid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele hindamisele ja tegevuse tulemuste prognoosile ning on kooskõlas püstitatud eesmärkidega Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus on kujundatud vastavuses tänapäeva sotsiaalteaduste arengu ja ühiskondlike vajadustega. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud, mis on vajalikud vastutustundlikuks toimetulekuks dünaamilises ja mitmekultuurilises keskkonnas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused aktiivse ja kompetentse

2 kodaniku kujunemiseks, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast arenguga suhestada, oma kodanikupositsiooni kujundada, on avatud uutele ideedele ja elukestvale õppimisele. Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike kodanikena demokraatlikus ühiskonnas. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitleb nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid ning protsesse ja tutvustab ühiskonnaelu põhivaldkondade (majandus, poliitika, õigus) korraldust ja toimimist. Kõiki valdkondi analüüsitakse nii ühiskonnast kui tervikust lähtudes kui ka indiviidi positsioonist ja rollidest tulenevalt. Põhikoolis omandatut Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest laiendatakse Euroopa ja maailma probleemide käsitlemisega. Lisaks Eesti ja Euroopa ainesele leiavad käsitlemist ka olulised globaalsed ühiskonnaprobleemid. Õpilane puutub ühiskonnas kokku erinevate eluvaldkondade ja situatsioonidega. Et toetada õpilase sotsialiseerumist ja ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava mitmekesist teemaderingi inimõigustest autoriõiguste ja tarbijakaitseni. Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast: ühiskond ja selle areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; majanduse toimimine; üleilmastumine ja jätkusuutlik areng. Ühiskonnaõpetus kujundab õpilastes järgmisi väärtusi ja hoiakuid: seaduslikkus ja isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, intellektuaalse omandi väärtustamine, salliv suhtumine erinevustesse, lugupidamine erinevate kultuuride vastu, tauniv suhtumine eelarvamustesse, sh rassismi ja ksenofoobiasse, säästev eluviis ning orienteeritus elukestvale õppele. Ühiskonnaõpetus on tihedalt seotud ajaloo, geograafia, bioloogia ja inimeseõpetusega. Nii käsitletakse geograafias põhjalikumalt rahvastiku-, linnastumis- ja maailmamajandusprobleeme ning nende seoseid üleilmastumisega. Samal ajal süvendab ühiskonnaõpetus õpilaste teadmisi riigist, mis on saadud ajalooõpetuse kaudu. Õiguse, riigikaitse, filosoofia ja usundiõpetuse valikkursused avardavad veelgi õpilaste teadmisi oma ja teistest kultuuridest ning ühiskonnast, toovad enam sisse mitmekultuurilisuse ja globaliseerumise dimensiooni, et luua seoseid ning märgata sarnast ja erinevat. Õppematerjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja igapäevaeluga seostatult. Suurt tähelepanu pööratakse õpilastes huvi äratamisele aine vastu, õpimotivatsiooni kujundamisele. Õppetöös rakendatakse aktiivõppemeetodeid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, uurimisprojektid ning kaasalöömine kodanikualgatuslikes ettevõtmistes. Olulised on

3 uurimuslikud õpivõtted, mille abil omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise ja tegemise, kriitilise mõtlemise ning tulemuste tõlgendamise ja esitamise oskused. Ühiskonnaõpetuse aine omandamisele aitavad kaasa õppekäigud, ekskursioonid, kohtumised erinevate inimestega jms. Õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) tunneb nüüdisühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri, valdkondi ja korraldust, mõistab poliitika toimemehhanisme ning oskab ennast ühiskonna arenguga suhestada; 2) tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning toimib oma õiguste ja kohustuste järgi; 3) iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb olulisi rahvusvahelisi organisatsioone ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna; 4) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimemehhanismidest, oskab adekvaatselt määrata ja realiseerida oma karjäärivõimalusi ning otsida teavet omale sobivate eneserakendusja edasiõppimisvõimaluste leidmise kohta; 5) teab tarbijaõigusi ning oskab lahendada nendega seotud probleeme, käitub teadliku ja vastutustundliku tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi ning mõistab üksikisiku rolli globaalsel tasandil (kliimamuutus, õiglane kaubandus, ületarbimine jms); 6) määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades, tuleb toime turumajanduslikus ühiskonnas, osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodanikualgatusprojektides, kaitseb oma huve ja õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele; 7) seletab ja kasutab kontekstis ühiskonnaõpetuse olulisemaid mõisteid, mõistab õigusteksti ning sotsiaal-majanduslikku teavet; oskab leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada ning luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset.

4 1.4. Õppesisu, õpitulemused, lõiming, läbivad teemad Sisu Õpitulemused Lõiming Läbivad teemad I kursus Ühiskond ja selle areng Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära. Teaduslik ühiskonna uurimise meetod. Teadusliku teadmise Erinevus tavateadmisest. Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku sotsiaalmajanduslik jaotus ja ühiskonna kihistumine. Ühiskonna sooline ja vanuseline jaotus. Rahvusvähemused, vähemusrahvused. Religioosne mitmekesisus. Haridus sotsiaal-majandusliku staatuse tegurina. Sotsiaalne mobiilsus. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne õiglus. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus. Vaesus. Vaesuse leevendamise meetmed. Normid ja väärtused. Sotsiaalsed institutsioonid: perekond, riik, turg, meedia. Õpilane oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada. Õpilane iseloomustab nüüdisühiskonda, tunneb ühiskonna struktuuri ning toimimispõhimõtteid, ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust ning oskab ennast suhestada ühiskonna arenguga. Õpilane seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid huvirühm, mittetulundusühing, sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, inimja kodanikuõigused, intellektuaalomand, pluralism, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, ühishüved. Massmeedia Õpilane analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid. Massmeedia Õpilane analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid. Geograafia Maailmakaardi tundmine Eesti keel terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusosk us. innovatsioon innovatsioon Väärtused ja kõlblus Positiivse hoiaku kujundamine erinevate kultuuride ja inimeste suhtes. Keskkond ja jätkusuutlik areng Inimeste elu kui terviksüsteem, inimese sõltuvusest loodusvaradest ja ressurssidest.

5 Nüüdisühiskond ja selle kujunemine. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Tööstusühiskond. Moderniseerumine. Postindustriaalne ühiskond. Infoühiskond. Teadmusühiskond. Siirdeühiskond. Heaoluühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Riik ja riigi vormid. Riigi põhitunnused. Riigi funktsioonid. Riigiorganid. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. Demokraatia ohud. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kõrgem seadusandlik võim. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Opositsioon, koalitsioon. Seadusloome. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Õpilane iseloomustab nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsib sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi, kirjeldab sellest tulenevaid ohte ning on valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama. Õpilane seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid nüüdisühiskond, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond, heaoluühiskond, siirdeühiskond. Õpilane seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, avalik, äri- ja mittetulundussektor, otsene ja esindusdemokraatia. Õpilane seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid riik, monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon, parlamentarism, presidentalism, poolpresidentalism, kodakondsus, demokraatia, diktatuur, avalik haldus, bürokraatia, Võõrkeeled terminoloogia Geograafia Maailma kaardi tundmine Eesti keel terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusosk us. Võõrkeeled terminoloogia Võõrkeeled terminoloogia Eesti keel terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusosk us. innovatsioon / Teabekeskkond Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Väärtused ja kõlblus Erinevate maailmavaadete tutvustamine. innovatsioon Teabekeskkond Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. innovatsioon Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kodukasvatuse eesmärgiks on aktiivse kodaniku kasvatus.

6 Kõrgem täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine. Enamusja vähemusvalitsus. Valitsuse ülesanded. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Euroopa Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus. Avalik teenistus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu suhe. Inimõigused Inim- ja kodanikuõigused. Võrdõiguslikkus. Sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse. Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid. Inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus. Lapstööjõud. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises. korruptsioon. õigusvahemees (ombudsman), õiguskantsler, riigikontroll, majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem, e- valimised, õigusriik, seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, fraktsioon, täidesaatev võim, koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus, kohtuvõim, riigipea, põhiseaduslikkuse järelevalve, regionaalpoliitika, kohalik võim, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus. Õpilane tunneb, kasutab ning järgib Eesti Vabariigi põhiseadust ja teisi õigusakte ning oskab seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi Õpilane iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused. Võõrkeeled terminoloogia Eesti keel terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusosk us. Võõrkeeled terminoloogia Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Sotsiaaltöötaja eriala tutvustus teabe edasiõppimisvõimal uste kohta ning kutsenõustamine. innovatsioon

7 Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Vasak- ja parempoolsus erinevates poliitika valdkondades. Äärmusideoloogiad (natsism, fašism, kommunism, islami fundamentalism). Valimised Demokraatlike valimiste põhimõtted. Peamised valimissüsteemid. Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Valimiskäitumine, valimiste tulemused. Riigikogu. Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised Eestis. Erakonnad ja kodanikuühendused Huvid, nende realiseerimine ühiskonnas. Erakonnad. Huvigrupid. Kodanikuühiskond, kaasamine. Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded: Euroopa Mõisted - ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, erakond, sotsiaalne liikumine, vasakpoolsus, parempoolsus, tsentrism. Õpilane iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises osalemise võimalusi; Õpilane tunneb Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistab oma kohustust valijana. Õpilane on on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ning pakub võimaluse korral lahendusi. Õpilane iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises Võõrkeeled terminoloogia Bioloogia - kodanikukaitse.. Ajalugu sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed, innovatsioon Kultuuriline identiteet / Positiivse hoiaku kujundamine erinevate kultuuride ja inimeste suhtes. innovatsioon Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Ühiskonna roll kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Teabekeskkond Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Õpilane väärtustab demokraatlikku ühiselu korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist. Teabekeskond Õpilane määrab oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; kujundab tõhusaid

8 Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus. Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad. Lissaboni lepingu põhimõtted. Riik ja majandus Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid. Looduslikud ressursid, kapital, inimressursid. Ettevõtlikkus. Majandussüsteemid. Majanduse sektorid, nende arengutrendid. Ettevõtlus. Riigi roll majanduse korraldamises. Euroopa Liidu roll Eesti majanduses. Euro. Majandusarengu tsüklilisus. Väliskaubanduse piirangud. Makromajanduslikud põhinäitajad: sisemajanduse kogutoodang, eelarvetasakaal, inflatsioon, tarbijahinnaindeks. Impordi-ekspordi tasakaal. Riigi välisvõlg. Fiskaalpoliitika. Riigieelarve. Maksukoormus. Maksud. osalemise võimalusi. II kursus Ühiskonna majandamine Õpilane on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest; iseloomustab riikide majandusliku suhtlemise põhimõtteid; tunneb maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale, väärtustab maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse; teab ja kasutab kontekstis mõisteid majandusressurss, turumajandus, segamajandus, makromajanduspoliitika, fiskaalpoliitika, rahapoliitika, ühishüve, SKT, inflatsioon, tarbijahinnaindeks, import, eksport, proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem, otsene ja kaudne maks. rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO. Matemaatika mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonit ehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamine Õpilane oskab leida majandusalast teavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid ning esitada tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult. teabeotsingumeetode id, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õpilane analüüsib tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda; tutvub teabega edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus).

9 Tööturg ja hõive Tööjõud ja mitteaktiivne rahvastik. Tööturg. Rollid tööturul. Tööhõive. Tööpuudus, tööjõupuudus. Hõivepoliitika Eestis ja Euroopa Liidus. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed. Tööränne. Tööseadusandlus. Ettevõtlust, töösuhteid ja intellektuaalse omandi kaitset reguleerivad olulisemad õigusaktid Tarbimine ja investeerimine Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused, võimalused ja tarbimiskäitumine. Ostukorv. Laenud, laenuriskid. Tarbijakaitse. Investeerimine, aktsiad. Pensionifondid. Õpilane teab oma võimalusi ja oskab käituda tööturul; mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust; tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte.õpilane teab ja kasutab kontekstis mõisteid sotsiaalkindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, brutopalk, netopalk, varimajandus, ümbrikupalk, tööturg, tööhõive, tööpuudus, tööjõupuudus, aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed, heitunu, innovatsioon, tööstusomand, autoriõigus, indikatiivne ostukorv, tarbijakaitse, tööandja, töövõtja, toll. Õpilane tunneb tarbija ning ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende ühis- ja vastandlikke huve; Matemaatika mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonit ehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamine Matemaatika mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonit ehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamine Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õpilane analüüsib tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda; tutvub teabega edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Õpilane mõistab ettevõtluse rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti ettevõtlusega seotud eetilistes küsimustes; analüüsib ettevõtlusega kaasnevaid riske ja

10 nende vähendamise võimalusi. Nüüdisaja maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma arengu ebaühtlus. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Vastuolud tänapäeva maailmas. Riikidevaheline koostöö, vastuolude ületamise võimalused. Rahvusvaheline julgeolek ja koostööorganisatsioonid: G7, OECD, Euroopa Nõukogu, NATO, ÜRO. Üleilmastumine. Globaalprobleemid, lahenduste otsingud. Humanitaarõiguse põhimõtted ja olemus; rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise juhtumid. Lapssõdurid. Illegaalne immigratsioon ja põgenikud. Illegaalne kaubandus. Õpilane: 1) teab tähtsamaid globaalprobleeme ja tunneb kaasvastutust nende lahendamise eest; 2) iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse; osaleb ühiskonna arengu aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel; 3) analüüsib poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning pakub konfliktide ületamiseks argumenteeritud lahendusi; 4) kasutab infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning väärtustades autoriõiguste kaitset; 5) tunneb humanitaarõiguse norme, nendest tulenevaid piiranguid ja kaitset; austab elu ja inimväärikust. Ajalugu sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO. Keskkond ja jätkusuutlik areng Õpilane saab aru inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest; Õpilane võtab vastutust jätkusuutliku arengu eest ja omandama jätkusuutlikku arengut toetavad väärtushinnangud ning käitumisnormid Õpikeskkond 1. Ühiskonnaõpetuse õppimine on korraldatud klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. 2. Õppeaasta jooksul on võimalus kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (nt. raamatukogus).

11 3. On võimalus kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja vahendeid. 4. On võimalus kasutada IKT-vahendeid tunnis - Teler digiboksiga CD-DVD mängija Videoprojektor Smart-tahvel Arvuti (lauaarvuti ja 5 laptopi) Digikaamera, fotokaamera Printer 1.6. Hindamine Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane: 1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid; 2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga; 3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest; 4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust. Arutluse hindamisjuhend Arutlus ei vasta teemale 0 punkti 1. Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 2. Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt.

12 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. 3. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p 0 Arutlus ei ole teemakohane s.t arutlus tervikuna on 0. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata. 3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud. 4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud. 5 Probleem on terviklikult välja arendatud, üldistused ja põhjendused on mitmekülgsed. 4. Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p 0 Puudub teemakohane seisukoht. 1 Esitatakse käibetõdesid. 2 Esitatakse oma arvamus. 3 Oma arvamust kinnitatakse näidetega. 4 Oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade esitamisel kasutada poolt- ja vastuargumente. 5. Järeldused 3 p 0 Teemakohased järeldused puuduvad. 1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised, ebapiisavad. 2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest. 3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud. 6. Stiil ja õigekiri 2 p 0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; arutluse sisu on eklektiline. 1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile. 2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed.

13 Esitluste (suuline kõne) hindamismudel Kriteerium Kõne liik on selgelt arusaadav Sissejuhatus teatab kõne teema (pealkirja), kasutab sobivat võtet Põhiidee Põhjendused ja tõestused Lõppsõna Esitus Eesmärk teemale vastav põhiidee on selgelt välja toodud põhjendused ja tõestused toetavad põhiideed, põhjendusi toetavad sobivad näited lõppsõna on eristatav, kõneleja kasutab sobivat võtet kõneleja räägib ilmekalt, huvitavalt, kutsub kuulama, kasutades sobivat kehakeelt ja hääletooni, hoiab silmsidet kuulajatega kõne täitis oma eesmärgi on aimatav on ebaselge ei ole eristatav õpilane keeldus kõne esitamisest teatab kõne teema (pealkirja), võtte valik on ebaõnnestunud põhiidee on aimatav üksikud puudujäägid võtte valik on ebaõnnestunud puudub ilmekus kõne täitis oma eesmärgi osaliselt ei teata kõne teemat põhjendused ei toeta põhiideed puudub silmside kuulajatega kõne täitis oma eesmärgi osaliselt sissejuhatus puudub põhiidee on välja toomata puuduvad sobivad näited lõppsõna puudub kõnest on väga raske aru saada, liiga vaikne, puudub silmside kuulajatega kõne ei täitnud oma eesmärki Rühmatöö hindamismudel Kriteerium

14 Ülesannete jagamine Aja planeerimine ülesanded on jaotatud võrdselt kõigi rühmaliikmete vahel aja planeerimine on mõistlik Arvamuste arvestati ärakuulamine kõikide rühmaliikmete arvamusega Töö tulemus töö on terviklik, vastab teemale ja püstitatud ülesannetele Töö esitlus töö esitlemises osalevad kõik rühmaliikmed, oli üksikuid probleeme ülesannete jagamisel ühe ülesande lahendamiseks kulus rohkem aega kuulati ainult osade arvamusi üks püstitatud ülesanne on lahenduseta kõrvale on jäänud üks rühmaliige kohati vajas rühmajuhi sekkumist kahe või enama ülesande lahendmiseks kulus rohkem aega ei kuulatud kedagi, otsustas rühmajuht töö ei vasta täpselt teemale, mitu ülesannet on lahenduseta kõrvale on jäänud mitu rühmaliiget ilma õpetajata ei oleks hakkama saanud aja plaaneeringust ei peetud kinni tekkis vaidlus, ei allutud rühmajuhile töö ei vasta teemale ja püstitatud ülesannetele töö esitas ainult üks rühma liige rühmatöö ei õnnestunud Küsitluse hindamismudel kontrolltöö, kus on etteantud vastusega ülesanded (senteo programmi abil) Hinne Õigete vastuste osakaal 100%-90% 70%-89% 45%-69% 20%-44% 0%-19% Rollimängu hindamismudel Kriteerium Esinemisjulgus õpilane osaleb aktiivselt õpilane ei ole aktiivne õpilane ei soovi osaleda Kujundav hindamine Kujundava hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises,

15 pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel. Kokkuvõtev hinne on kursuse hinne Õppekirjandus ja õppevahendid 1. Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile. Katrin Olenko, Anu Toots 2. Ühiskonnaõpetuse töölehed 3. Eesti, Euroopa ja maailma poliitiline kaart, Eesti Vabariigi põhiseadus (üks eksemplar õpilase kohta), Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (vähemalt üks kahe õpilase kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (üks kooli kohta), ÜRO lapse õiguste konventsioon (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (üks kooli kohta).