EESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS"

Väljavõte

1 MAA-AMET Juhend EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS mõõtkavas 1 : (versin 1.2) Tartu 2006

2 Sisukrd Sissejuhatus Lähtematerjalid ja abivahendid Testaja plt üleantavad materjalid Kaardistusnõuded Välikaardistusnõuded Digitaliseerimisnõuded Kaardifailid Punktbjektid Jnbjektid Pindbjektid Nõuded kaardikirjadele Nõuded tärkandmetele ja seletuskirjale Kvaliteedinõuded Kaardistuse kvaliteedi hindamine Asukhatäpsus Atribuuditäpsus Lgiline õigsus Täielikkus Temaatiline õigsus Külgnevate kaardilehtede ja läbilõigete ühildatavus Objektide kriitilised mõõdud Pindbjektide miinimumsuurus Punktbjekti maksimumsuurus Jnbjekti miinimumpikkus Objektide miinimumkõrgused, paksused ja sügavused Objektide laiused Nähtused, bjektid gelgilistel teemakaartidel Läbilõiked Aluspõhja gelgilise teemakaardi läbilõiked Pinnakatte gelgilise teemakaardi läbilõiked Hüdrgelgilise teemakaardi läbilõiked Legend Aluspõhja gelgilise kaardi legend Pinnakatte gelgilise kaardi legend Hüdrgelgilise kaardi legend Põhjavee kaitstuse kaardi legend Gemrflgilise kaadi legend Aluspõhja reljeefi kaardi legend Pinnakatte paksuse kaardi legend Aermagnetiliste ja Buguer anmaaliate kaardi legend Kaardikmpsitsin Trükikaart Trükikaardi tpgraafilised bjektid, kaardikirjad ja nende kujundus Taustfailide järjekrd Kaardistamisel üleantavad tärkandmed Gefüüsikaliste teemakaartide tärkandmed Aermagnetiliste anmaaliate andmestik Maa-amet

3 Gravimeetriline andmestik Maavarade teemakaardi tärkandmed Perspektiivalad Faktiline materjal Puuraugud Puurkaevud Paljandid ja vaatluspunktid Puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide gelgiline infrmatsin Kaardilehe seletuskiri Kaas Tiitelleht Anntatsin Sisukrd Sissejuhatus Sisu Lisad Maa-amet

4 Sissejuhatus Gelgiline kaart tagab riigile vajaliku infrmatsini Eesti gelgilisest ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja gelgilise keskknna seisundist, võimaldamaks selle ratsinaalset kasutamist ning kaitset. Gelgilise kaardi abil kirjeldatakse graafiliselt gelgiliste nähtuste 1 ruumilist levikut aastast alates n riikliku gelgilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : ) tellijaks ning kaardiandmete haldajaks ja levitajaks Maa-amet (edaspidi Tellija). Käesleva juhendi (edaspidi Juhend) versin 1.2. n kstatud gelgilise kaardistamise raames testatavate riigihangete läbiviimise eesmärgil alates aastast. Gelgiline kaardistamine mõõtkavas 1 : kätkeb endas: varasema gelgilise kaardistusmaterjali (mõõtkavas 1 : ) digitaliseerimist, varasemate gelgiliste uuringuandmete revideerimist ja valikulist digitaliseerimist, välikaardistamist (e välitöid), varasema kaardistus- ja gelgiliste andmete ning uute välitööde andmete analüüsil gelgiliste kaartide ning läbilõigete kstamist ja digitaliseerimist. Gelgilise baaskaardi ttmise skeem n tdud jnisel 1. Jnis 1. Gelgilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : ) tehnlgiline skeem. Gelgilise baaskaardi kseisu kuuluvad: aluspõhja gelgiline, pinnakatte gelgiline, hüdrgelgiline, põhjavee kaitstuse, maavarade, 1 Nähtus kaardistatav, lduses eksisteeriv bjekt või sündmus. Maa-amet

5 gemrflgiline, aluspõhja reljeefi, pinnakatte paksuse, aermagnetiliste anmaalite, Buguer anmaaliate teemakaart ning faktiline materjal. Eelmise versiniga (1.1) võrreldes n Juhendis tehtud järgmised lulisemad muudatused: (i) tabelisse 3 n lisandunud uued nähtusklassid 2 (Dreimani kihistu, Vaki kihistu; Aseri kihistu n ümber nimetatud Kandle kihistuks); (ii) muudetud n peatükke 7.2 Pinnakatte gelgilise teemakaardi läbilõiked ja 11.3 Faktiline materjal; (iii) lisandunud n peatükk Perspektiivalad, kus kirjeldatakse perspektiivalade tärkandmetele esitatavaid nõudeid; (iv) kuna Maa-amet ei telli enam trükivalmis maavarade teemakaarti, siis n peatükist 10.2 Taustfailide järjekrd kustutatud maavarade teemakaardiga senduvate failide nimestik; (v) tabelites 3 ja 6 n kõikide nähtus- ja bjektiklasside nimed tõlgitud inglise keelde, sest trükikaartidel dubleeritakse kõikide seal esinevate bjektide nimed inglise keeles; (vi) kustutatud n kõik gravimeetriliste jääkanmaaliatega senduv. Kui kaardistamise käigus ilmneb uusi asjalusid Eesti gelgilise ehituse khta, n kaardistustööde testaja (edaspidi Testaja) ning teiste gelgiliste rganisatsinide kirjalikul initsiatiivil võimalik Juhendit muuta ja parandada. Parandusettepanekud palume saata Maa-ameti üldaadressil (Mustamäe tee 51, Tallinn; Juhendi kstamisel n salenud inimesed Maa-ametist, Eesti Gelgiakeskus OÜst, Tartu Ülikli gelgia instituudist, Tartu Ülikli gegraafia instituudist, Tallinna Tehnikaülikli Gelgia Instituudist ning Eesti Stratigraafia Kmisjnist. 2 kaardistatav, lduses eksisteerivate ühesuguste madustega nähtuste grupp (nt nähtusklassi Viiviknna kihistu mdustavad selle kihistu üksteisest eraldatud avamused). Maa-amet

6 1. Lähtematerjalid ja abivahendid. Gelgilise baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lähte- ja abimaterjalidena edastab Tellija Testajale: Eesti baaskaardil põhinevad tpgraafilise sisuga failid: ****tex.tp (asulate, saarte, plsaarte jms tekst), ****vesiala.tp (mõõtkavalised siseveekgud ja meri), ****vesijn.tp (veekgude kaldajned, vluvete telgjned), ****vesitekst.tp(veekgude nimed tekstina), ****lin.tp (teede telgjned jms), ****vrk.tp (kaardi raamjn, võrgustik), ****rel.tp (baaskaardi reljeef); ( **** tähistab siin ja edaspidi baaskaardi lehe numbrit) Eesti põhikaardil põhinevad failid: ****astangud.dgn (järsakud kaldega üle 45º), ****kivid.dgn (rändrahnud ja kivikülvid); hanke testamiseks vajaliku, Tellija kasutuses leva baaskaardilehe gelgilise infrmatsini; jnte stiilifaili: GB50_06.rsc; sümblite teegid (cell library): GB50_06.cel, RAM_06.cel; värvitabeli: GB50_06.tbl; perspektiivalade tärkandmete mall-faili: Perspektiivala.mdb; faktilise materjali tärkandmete mall-faili: Faktika.mdb. Lähte- ja abimaterjalide üleandmise tingimused (ajagraafik, andmete frmaat jms) täpsustatakse töövõtulepingus. Maa-amet

7 2. Testaja plt üleantavad materjalid Kaardistamise lõppedes Testajalt Tellijale üleantavate materjalide letelu täpsustatakse töövõtulepingus. Täielik letelu sisaldab: paberkaarte: aluspõhja gelgia, pinnakatte gelgia, hüdrgelgia, põhjavee kaitstus, gemrflgia, aluspõhja reljeef, pinnakatte paksus, aermagnetilised anmaaliad ning Buguer anmaaliad kaardifaile: aluspõhja gelgia (MicrStatin V8), pinnakatte gelgia (MicrStatin V8), hüdrgelgia (MicrStatin V8), põhjavee kaitstus (MicrStatin V8), maavarad (MicrStatin V8), gemrflgia (MicrStatin V8), aluspõhja reljeef (MicrStatin V8), pinnakatte paksus (MicrStatin V8), aermagnetilised isanmaalid (MapInf MIF fail) ning Buguer isanmaalid (MapInf MIF fail) rasterkaardi faile (pdf-faile): aermagnetilised anmaaliad, Buguer anmaaliad tärkandmete faile (MS Excel i või MS Access i faile): maavarade perspektiivalad (****_Perspektiivala.mdb), aermagnetilised anmaaliad (****_MG.xls), Buguer anmaaliad (****_GR.xls), faktilise materjali tärkandmed (****_Faktika.mdb) ning seletuskirja, mis kstatakse üldjuhul peale iga kaardilehe kõikide teemakaartide valmimist ja antakse Tellijale üle nii paberkujul kui ka digitaalselt (****Seletuskiri.pdf; vt peatükki 12). Kstatavate failide ning katalgide nimestik n tdud jnistel 2 ja 3. Peatükis 10.2 n näidatud ära failide järjekrd trükikaardi kstamisel. Tärkandmete failide struktuuri kirjeldab lähemalt pt 11. Maa-amet

8 KATALOOG ****_XXXX KAARDIFAIL ALUSPÕHJA GEOLOOGILINE TEEMAKAART ****AP.ram ****AP.ge ****AP_kuj.ge ****AP_inf.ge ****AP.ll ****AP_kuj.ll ****AP_inf.ll ****AP_abi.ll ****AP_rike.ge ****AP_rike_kuj.ge ****AP_leg PINNAKATTE GEOLOOGILINE TEEMAKAART ****Q.ram ****Q.ge ****Q_kuj.ge ****Q_inf.ge ****Q_lit.ge ****Q_lit_kuj.ge ****Q.ll ****Q_kuj.ll ****Q_abi.ll ****Q_inf.ll ****Q_lit.ll ****Q_lit_kuj.ll ****Q.leg HÜDROGEOLOOGILINE TEEMAKAART TÄRKANDMETE FAIL RASTERKAARDIFAIL JA SELETUSKIRI ****Seletuskiri.pdf (jätkub) ****HG.ram ****HG.ge ****HG_kuj.ge ****HG_allikas.ge ****HG_hyps.ge ****HG_pvsuund.ge ****HG_inf.ge ****HG_kaevand.ge ****HG_kaevand_kuj.ge ****HG_karst.ge ****HG_karst_kuj.ge ****HG_kvat.ge ****HG_kvat_kuj.ge ****HG_min.ge ****HG_min_kuj.ge ****HG_rg.ge ****HG_rg_kuj.ge ****HG_veehr.ge ****HG_veevtt.ge ****HG_ylevl.ge ****HG_ylevl_kuj.ge ****HG.ll ****HG_kuj.ll ****HG_abi.ll ****HG_inf.ll ****HG_veetase.ll ****HG.leg Jnis 2. Kstatavate failide nimekiri ja katalgide struktuur. **** = kaardilehe number; XXXX = kaardilehe nimi. Maa-amet

9 KATALOOG (järg) ****_XXXX KAARDIFAIL TÄRKANDMETE FAIL RASTERKAARDIFAIL JA SELETUSKIRI PÕHJAVEE KAITSTUSE TEEMAKAART MAAVARADE TEEMAKAART ****PVK.ram ****PVK.ge ****PVK_hyps.ge ****PVK_tasak.ge ****PVK_tasak_kuj.ge ****PVK_veekmpl.ge ****PVK_veekmpl_kuj.ge ****PVK.leg ****MV_persp-ala.ge ****MV_leviala.ge ****MV_leiukht.ge ****MV_inf.ge GEOMORFOLOOGILINE TEEMAKAART ****GM.ram ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.leg ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAART ****APR.ram ****APR.ge ****APR_astang.ge ****APR_rg.ge ****APR_rg_kuj.ge ****APR_inf.ge ****APR.leg PINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKAART FAKTILINE MATERJAL ****QP.ram ****QP.ge ****QP_inf.ge ****QP.leg GEOFÜÜSIKALISED TEEMAKAARDID ****_Perspektiivala.mdb ****_Faktika.mdb ****_PDF ****_MIF ****_XLS ****MG.mif ****GRB.mif ****_MG.xls ****_GR.xls ****MG.pdf ****GRB.pdf Jnis 3. Kstatavate failide nimekiri ja katalgide struktuur. **** = kaardilehe number; XXXX = kaardilehe nimi. Maa-amet

10 3. Kaardistusnõuded Tellija ei esita Testajale tingimusi töö käigus kasutatava tarkvara, nähtusklasside nimede, nende kdide ja kategriate sas. Alltdud nõuded kehtivad vaid üleantava lõppprdukti khta, kusjuures töökrraldus ja töö vaheprduktide vrmistamine jääb Testaja tsustada. Testaja tööd nrmeeritakse vaid sedavõrd, kui n tarvis andmete kvaliteedi ja knverteeritavuse tagamiseks. Gelgilist kaardistamist viiakse läbi Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede (vt jnist 4) kaupa. Jnis 4. Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede jatus ja numeratsin. Üldnõuded Testaja plt üleantavate kaardifailide andmetele: kaardifailid tuleb üle anda kahemõõtmelises MicrStatin V8 dgn-frmaadis (va aermagnetiliste ja Buguer anmaaliate kaardifail), andmed peavad lema L-EST 97 tasapinnaliste ristkrdinaatide süsteemis, kõrgused peavad lema Balti kõrgussüsteemis (1977. a.) meetrites, dgn-failide tööühikute reslutsin peab lema 100 alamühikut ühe põhiühiku khta, dgn-failides võivad esineda elemenditüübid: sümbl (cell), jn (line), murdjn (line string), tekst (text), tekstiviit (text nde), pind (shape), kmplekspind (cmplex shape) või ühendmurdjn (cmplex chain). tüübid nagu kõverjn (curve), ellips (ellipse) ja kaar (arc) võivad esineda vaid sümblite ksseisus juhul, kui sümbleid kasutatakse Maa-amet

11 leppemärkidena (aukudega pindbjekti 3 (cell) ksseisus kõverjnt ja ellipsit esineda ei thi), sümblid ei thi lla jagatud (peavad lema nn-shared ), kmplekspinnad peavad lema ldud jnte baasil, elemendid peavad dgn-failides mama antud juhendis (vt tabeleid 3, 4 ja 5) ettenähtud võtmeatribuute 4. Võtmeatribuutideks n: sümbli nimi (cell name) - dgn-faili sümblite puhul, värvikd pind-i graafiliste elementide (sh aukudega alad) puhul, värvikd ja kihi number - jnte ja tekstide puhul. Digitaalkaardil ei thi lla elemente, mille elemendi ja võtmeatribuut ei vasta juhendis tdule (vt tabeleid 3, 4 ja 5), kaardistustulemused peavad lema salvestatud juhendis ettenähtud failidesse (vt tabeleid 3, 4 ja 5) Välikaardistusnõuded Välikaardistuse all mõistetakse kaardistamisel testatavaid töid maismaalistel välimarsuutidel. Välimarsuudid jagunevad: (i) kntrllmarsuudid, varem kaardistatud alade kntrlliks testatavad välitööd (ii) kaardistamata aladel testatavad välitööd ning (iii) lemaslevate või kaardistamise käigus puuritud puursüdamike kirjeldamine. Üldnõuded maismaa-aladel läbiviidavatele välikaardistustöödele (vt ka peatükki 11.3 Faktiline materjal): kaardilehega külgnevatel aladel peab testama välitöid ja arvestama gelgiliste andmetega vähemalt kahe kilmeetri ulatuses. Teisel pl riigipiiri leva gelgilise andmestikuga ei pea arvestama, kuid võimalusel seda tehakse, aluspõhja gelgilise kaardi tarbeks peab kasutama vähemalt ühe aluskrda avava puuraugu andmeid baaskaardi lehe, millel esineb täies ulatuses gelgiline läbilõige (v a kaardilehed, mille kaardistatav ala mdustab 25 % või vähem kgu kaardilehe pindalast), khta. Aluskrda avava puuraugu puudumisel kskõlastatakse puuraugu rajamise vajadus ning asukht Tellijaga, aluspõhja gelgilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe aluspõhja (Palesikumi settekivimeid) avava puuraugu või paljandi andmeid iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala khta, 3 Objekt gelgilist nähtust andmebaasis või kaardipildis kirjeldav kindlate atribuutidega element või elementide kgum. Objektiklass sarnased, mingi tunnuse järgi klassifitseeritud bjektid (nt Vä kihistu avamused, pinnakatte puuraugud jne.) Andmebaasis või kaardipildil vastab bjektiklass lduses eksisteerivale nähtusklassile. 4 Võtmeatribuut bjektiklassi ja seda mdustavate elementide atribuut, mille abil dgn-failis ühe bjektiklassi bjekte n võimalik eristada teiste bjektiklasside bjektidest. Atribuut nähtuse või bjekti tunnus (mõõtmed, asukht jms). (elementide kgumi) atribuudid kiht, värv, jne jämedus, jne- või kirjastiil, kirjasuurus, nurk (musterelemendi atribuudid: scale, pattern cell, rw spacing, clumn spacing, angle). Maa-amet

12 pinnakatte gelgilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe pinnakatet täies ulatuses läbiva puuraugu või pinnakatet täies ulatuses avava paljandi (või kaeve) andmeid iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala khta, pinnakatte gelgilise kaardi tarbeks luuakse ning kirjeldatakse välimarsruutidel vähemalt 10 pinnakatet avavat vaatluspunkti 1 km 2 kaardistatava ala khta, hüdrgelgilise kaardi kstamisel tuleb lähtuda vähemalt ühest puurkaevust, mis avab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi, millel n määratud erideebit, põhjavee survetase, põhjavee mineraalsus ja mille veel n määratud Fe üld sisaldus, iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala khta, aluspõhja reljeefi kaardi kstamisel peab kasutama vähemalt ühte, kuid lemaslu krral enamat, pinnakatet läbivat andmepunkti (s puurauk, puurkaev, paljand või vaatluspunkt), iga 25 km 2 kaardistatud ala khta, aermagnetiliste anmaaliate kaardi kstamisel tuleb lähtuda vähemalt 30-st mõõtepunktist 1 km 2 khta ning lennumarsruutide vahekaugus ei thi lla suurem kui 500 m, Buguer anmaaliate kaardi kstamisel tuleb lähtuda vähemalt 4-st mõõtepunktist 1 km 2 khta) Digitaliseerimisnõuded Kaardimaterjali digitaliseerimise kaudu luuakse digitaalne gelgiline baaskaart. Üldnõuded: digitaliseerimisel ei thi muuta (nihutada) tpgraafilisi lähteandmeid (va teksti juhul, kui kaardikiri ületab raamjnt), tpgraafilised lähteandmed peavad lema kujundatud ja salvestatud tabelis 6 tdud krra järgi, digitaliseeritud nähtused tuleb salvestada tabelites 3, 4 ja 5 kirjeldatud failidesse, failides ei thi esineda nähtusklasse ja elemente, mida Juhend ette ei näe, kaardistatav ala piirneb Eesti Vabariigi piiriga, gelgilised nähtused peavad paiknema lgiliselt õigesti (nt ei thi ssetete avamus ulatuda järve alale), gelgilised pind- ja jnbjektid, mis jätkuvad külgnevatel kaardilehtedel, peavad ulatuma täpselt kaardilehe servani, läbilõikel esinev gelgiline infrmatsin peab ulatuma täpselt läbilõike vertikaalskaala telgedeni ja läbilõike hrisntaalne ulatus peab lema võrdne läbilõike jne pikkusega kaardiväljal, legendis peavad lema esindatud kõik kaardiväljal või läbilõikel kujutatud nähtusklasside leppemärgid ks tega, Maa-amet

13 Kaardifailid Testajalt Tellijale üle antavate failide lend, failide nimed ja katalgid, kuhu failid salvestatakse, n esitatud jnistel 2 ja 3. ides sisalduvad bjektid ja elemendid ning nende atribuudid n määratletud tabelites 3, 4 ja 5. Dgn-failide nimes kajastub järgnev infrmatsin: kaardilehe number, teemakaardi lühend: AP - aluspõhja gelgiline, Q - pinnakatte gelgiline, HG - hüdrgelgiline, PVK - põhjavee kaitstuse, GM - gemrflgiline, MV - maavarade, APR - aluspõhja reljeefi, QP - pinnakatte paksuse. vajadusel tähekmbinatsin viitamaks failis sisalduvatele bjektiklassidele (nt ****HG_hyps.ge lühend hyps viitab ishüpsidele), täiend viitamaks faili salvestatud infrmatsini tüübile (vt ka tabelit 3): kuj - täitemustriga alade täitemuster või kmpsitsinielemendid, mis n vajalikud trükikaardi kujundamiseks (kasutatakse vaid laiendiga ge ja ll failide puhul), inf - sümblid, läbilõikejn, gelgilised indeksid jms (vt tabelit 3), abi - läbilõigetele mased abistava iselmuga elemendid (nt läbilõike skaala), laiend: ge - kaardiväljal asuv gelgiline infrmatsin, tp - tpgraafiline infrmatsin (e gelgilise kaardi kaardiväljal kasutatavad lähteandmed) ja kaardivõrk ks kaardiraamiga, ll - läbilõikel kujutatud nähtused ja elemendid, leg - teemakaardi legendi elemendid, ram - kaardiraamivälised kirjad ja elemendid, va läbilõige ja legend. Maa-amet

14 Punktbjektid Punktbjektiga (cell) tähistatakse mittemõõtkavalisi gelgilisi nähtusi, kaardiväljal esinevaid gelgilisi indekseid ja ram-failides krduvaid tekste. Punktbjektide abil tähistatavad nähtused, gelgilised indeksid ja ram-failides krduvad tekstid n määratletud tabelites 3, 4 ja 5. Punktsümblite kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest: punktbjekti kinnituspunkt (cell rigin) peab vastama nähtuse gemeetrilise keskpunkti asukhale lduses, rienteeritud punktbjekti kaardistamisel tuleb sümblit pöörata nii nagu n kirjeldatud tabeli 3 lahtris, jnbjektidega setud punktbjektid (nt läbilõike puuraugud või puurkaevud) peavad lema snäpitud punktbjekti kinnituspunktiga vastava jnbjekti külge, jnbjektidega setud gelgilised indeksid (nt põhjavee vlusuunale lisatud veekmpleksi gelgiline indeks) peavad asuma vastava jnbjekti khal ja lema rienteeritud jnbjekti sihis, pindbjektidega setud gelgilised indeksid peavad asuma eelistatult vastava pindbjekti keskel. Läbilõikel n eelistatud gelgiliste indeksite paigutumine tulpa. Kui gelgiline indeks ei mahu alale, tuleb kasutada viitejnt Jnbjektid Jnbjektidega kirjeldatavad nähtusklassid ja bjektid n määratletud tabelites 3, 4 ja 5. Jnbjektide kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest: rienteeritud jnbjekti (nt maetud aluspõhjaline astang) puhul n luline digitaliseerimise suund (vt tabeli 3 lahtrit ), täitevärviga pindbjektide piire tähistavad jned peavad lema snäpitud pindbjekti verteksite külge, ühendmurdjne (cmplex chain) salõigud jned (line) ja murdjned (line string) peavad lema mavahel tsapidi snäpitud, isjned ei thi lla väärtuse sisestamise eesmärgil katkestatud, isjn peab lema suletud jn, välja arvatud juhtudel, kui isjnt katkestab kaardilehe serv, rannajn või riigipiir, jned ei thi mdustada silmuseid, langujn peab lema ühest tsast ühendatud isjnega, kuid ei thi asuda sellega samal kihil, suletud jntel peavad ja thivad kkku puutuda vaid jne tspunktid, jned, mis ulatuvad kaardilehe servani ja jätkuvad lgiliselt külgneval kaardilehel, peavad ulatuma täpselt kaardilehe servani, maetud või avanevat astangut märkivat jnt lõikavaid ishüpse ja samamineraalsuse isjni lõikumiskhas ei katkestata. Astangu jnega ühtivad (liituvad) pinnakatte paksuse isjned esitatakse jätkuvana ning Maa-amet

15 snäpitakse kgu ühtiva sa ulatuses maetud või avanevat astangut märkiva jne külge Pindbjektid Pindbjektidega (e aladega) kirjeldatakse tabelis 3 tdud nähtusklasse. Pindnähtused jagunevad kaardistamisel täitevärviga aladeks (e peamised) ja täitemustriga või ilma täiteta aladeks (e teisesed). Peamised alad: Teisesed alad: ei thi ühes dgn-failis kattuda, peavad ühes dgn-failis katma kgu kaardilehe kaardistatava ala, millest n eraldatud tpgraafilste lähtematerjalide põhjal veealad, ei thi ulatuda veealadele ja vastupidi. Kõnealuste alade ja veealade vahel ei thi lla alakatteid, ei thi mdustada kildplügne, alade piirjned ei thi sisaldada tpeltvertekseid, tagasidigimisi ja väljakiiluvaid piike liidetakse ümbritseva(te) ala(de)ga juhul, kui nad n miinimummõõtudest väiksemad (vt pt 5 Objektide kriitilised mõõdud), mis n mdustatud aukude sisalduse tõttu cell-i elemendina, peab bjekti (cell header) värvikd lema sama, mis antud ala mdustavatel elementidel (shape, cmplex shape), ei thi ksneda ühendmurdjn(t)est (cmplex chain). täitemustriga alade täitemuster peab lema salvestatud alast erinevasse dgn-faili, kuid samale kihile kui vastav peamine ala, täitemustriga või täiteta alad võivad kattuda, va pinnakatte gelgilise teemakihi litlgiliste setteide puhul (faili ****Q_lit.ge bjektid), ei thi mdustada kildplügne, alade piirjned ei thi sisaldada tpeltvertekseid, tagasidigimisi ega väljakiiluvaid piike, liidetakse ümbritseva(te) ala(de)ga juhul, kui nad n miinimummõõtudest väiksemad või ei kaardistata üldse (nt üksikud salad, vt pt 5 Objektide kriitilised mõõdud), mis n mdustatud aukude sisalduse tõttu cell-i elemendina, peab bjekti (cell header) värvikd lema sama, mis antud ala mdustavatel elementidel (shape, cmplex shape), ei thi ksneda ühendmurdjn(t)est (cmplex chain). Maa-amet

16 3.3. Nõuded kaardikirjadele Kaardikirjad jagunevad tpgraafilise ja gelgilise sisuga kirjadeks. Gelgilise sisuga kaardikirjade letelu ja kujundus n esitatatud tabelites 3, 4 ja 5. Tpgraafilise sisuga kaardikirjade letelu ja kujundus n tdud tabelis 6. Gelgilise sisuga kaardikirjad peavad vastama järgmistele nõuetele: stiil ja suurus peab vastama Juhendis kirjeldatule, nimi kirjutatakse sümbli juurde sellisele khale, kus see ei halvenda muude kaardielementide letavust ja samal ajal leks selge, millise bjekti juurde ta kuulub. Nime (numbri) paigutamisel tähistatava punktbjekti juurde järgitakse tava (eelistatuse järjekrras): 1. kirdenurk 2. kagunurk 3. ldenurk 4. edelanurk 5. punktsümbli khal 6. punktsümbli all Alade puhul asetatakse kiri svituslikult ala keskele; kui see halvendab kaardi letavust või ei mahu alale ära, siis asetatakse kiri alast väljaple ning kasutatakse viitejnt. isjnte numbrilised väärtused asetatakse igale isjnele ja kirjutatakse jnega paralleelselt. Number asetatakse isjnele alusega väiksema väärtusega isjne suunas. Pikematele isjntele võib lisada numbrilise väärtuse mitu krda. Number paikneb failis isjnest erineval kihil. tekstide sõrendamisel ei thi kasutada tühikuid Nõuded tärkandmetele ja seletuskirjale Nõuded kaardistamisega kaasnevate tärkandmete ksseisu ja vrmi khta, faktilise materjali teemakihi tabelite struktuuri ja andmete ksseisu khta ning kaardistusega esitatava seletuskirja khta esitatakse peatükkides 11 Kaardistamisel üleantavad tärkandmed ja 12 Kaardilehe seletuskiri. Maa-amet

17 4. Kvaliteedinõuded 4.1. Kaardistuse kvaliteedi hindamine Tellija kntrllib gelgilise baaskaardi kvaliteeti. Kntrllitakse: asukhatäpsust, graafilisi atribuute, lgilist õigsust, täielikkust, temaatilist õigsust ning külgnevatel kaardilehtedel esitatud gelgilise inf ühilduvust. Prtsendi arvutamisel võetakse 100% määraks kntrllitaval alal Testaja plt kaardile kantud: pindbjektide pindala, jnbjektide kgupikkus, punktbjektide arv, tekstide arv või tärkandmete puhul esitatud andmeväljade (e tabeli täidetud lahtrite) arv. Tellija tagastab töö vigade parandamiseks juhul, kui tuvastatakse süsteemne mittevastavus Juhendiga või kaardistus ei vasta alljärgnevatele nõuetele Asukhatäpsus Asukhatäpsus kirjeldab nähtuste kaardistatud krdinaatide vastavust tegelikele krdinaatidele. Kntrllitakse: lduses jälgitavate punktbjektide (tarbepuurkaevud, allikate, karstiaugud, jms) kaardikrdinaatide vastavust tegelikkusele, lduses jälgitavate jnbjektide (nt vre piirjn) ja pindbjektide piirjnte (nt madalsturba ala piir) kaardikrdinaatide vastavust tegelikkusele. Kaardistustulemused letakse kõlbulikuks, kui bjektide plaaniline viga ei ületa tabelis 1 tdud suurusi. Maa-amet

18 Tabel 1. Kaardistatud bjekti plaaniline viga meetrites. Keskmine ruutviga (m) Lubatud viga (m) Lduses jälgitavad punktbjektid Lduses jälgitavad jnbjektid ja pindbjektid piirjned Tarbepuurkaevud 2 4 Kaardistus letakse vastuvõetamatuks ning saadetakse Testajale parandamiseks tagasi, kui kntrllitud bjektidest 5% või rhkem ei vasta lubatud veale ja viga ei tulene lähtematerjalidest Atribuuditäpsus Atribuuditäpsus kirjeldab nähtusele mistatud atribuudi väärtuse õigsust. Kaardistus letakse vastuvõetamatuks kui: tarbepuurkaevu suudme kõrgus (Z) ei vasta lähtematerjali reljeefi andmestikule (nt faktilise materjalina esitatakse tarbepuurkaev, mille suudmekõrgus n märgitud 17 m ümp, kuid tarbepuurkaev asub 20 ja 25 m reljeefi samakõrgusjne vahel), kaardil kujutav nähtus n põhjendamatult vastulus faktilise materjali andmestikuga (näiteks 0,5 g/l väärtusega samamineraalsusjn asub puurkaevude vahel, kus ühes puurkaevus n põhjavee mineraalsus väärtuseks 0,7 ja teises 0,9 g/l), tänapäevase- ja aluspõhja reljeefi vahe ja pinnakatte paksuse andmestiku vahel esineb vastuksusi, mis ületavad 2 m, perspektiivala pindala tärkandmete failis ****_Perspektiivala.mdb ja vastava ruumikuju pindala (failis ****persp-ala.ge) erinevus n suurem kui 10 %. Faktilisele materjalile esitatavaid nõudeid kirjeldatakse lähemalt peatükis Lgiline õigsus Lgiline õigsus kirjeldab bjektide mavaheliste seste vastavust reaalselt võimalikule ja Juhendis lubatule. Lgilise õigsuse krral hinnatakse kaardistuse tplgiat ja frmaati. Kaardistus letakse vastuvõetamatuks kui: tplgias: ühe teemakaardi ühes ge- või ll-laiendiga dgn-failis esineb 5 või rhkem snäpiviga, ge- või ll-laiendiga dgn-failis esineb süstemaatilisi snäpivigu, ge-laiendiga failis ei mdusta täitevärviga alad 100% knkreetse teemakaardi pindalast, ****Q_lit.ge failis esineb alade kattumisi 10 või enama bjekti vahel, ge-laiendiga failis esineb 5 või enam bjekti, mis ületavad kaardiraami, Maa-amet

19 ge-laiendiga failis esineb 5 või enam bjekti, mis peaksid lgiliselt jätkuma naaberkaardilehel, kuid ei ulatu kaardiraamini, ge- või ll-laiendiga dgn-failis pindbjektide piirjntes esineb tpeltjni 4 või enamal krral, ge- või ll-laiendiga dgn-failis jnbjekte n kujutatud tpeltlõikudega 4 või enamal krral, ge- või ll-laiendiga dgn-failis jnbjektid või pindbjektide äärjni kujutavad jnbjektid sisaldavad mõttetult väikeseid lõike (lühemad kui 1m) 4 või enamal krral. frmaadis: kaardifailis esineb lubamatuid elemente (kõverjn, ellips või kaar), kaardifailis esineb tundmatu võtmeatribuudiga bjekte, esineb vale prjektsiniinfga kaardifaile, tärkandmetes esineb vale prjektsiniga krdinaate, andmed ei le Juhendi plt ettenähtud failis, vale rientatsiniga leppemärke esineb 1% või rhkem Täielikkus Täielikkus kirjeldab andmete põhjendatud vastavust Juhendis tdud valikukriteeriumitele. Täielikkuse hindamisel mõõdetakse puuduvaid ja liigseid bjekte või andmevälju. Puuduvaks bjektiks letakse selline miinimummõõtmetest suurem nähtus, mis lduses esineb, kuid kaardil puudub lduses jälgitav pind-, jn- ja punktnähtus ei le kaardipildis vastava bjektiga esitatud. Liigseks letakse selline nähtus, mis lduses ei esine, kuid n kaardistatud kaardipildis n esitatud pind-, jn- või punktbjekt, millele vastavat nähtust ei le võimalik lduses jälgida. Puuduvaks andmeväljaks letakse selline andmeväli, mis esineb andmebaasides või eelnevate gelgiliste uuringutööde aruannetes, kuid esitatud faktilise materjali tärkandmetes puudub põhjendamatult. Kaardistus letakse vastuvõetamatuks, kui puuduvate ja liigsete bjektide või andmeväljade sa n või ületab kntrllitavas failis alljärgneva: põhjendamatult puudub või n liigne 1 (tk) või rhkem aluspõhja ja/või aluskrda avav puurauk, puurkaev, aluspõhjaline paljand, perspektiivala, põhjendamatult puudub või n liigne 5 % või rhkem andmevälju ühes tärkandme tabelis, 10 % - ülejäänud lduses jälgitavate punkt- ja jnnähtusi. Maa-amet

20 4.6. Temaatiline õigsus Temaatiline õigsus kirjeldab kaardistuse sisulist vastavust käeslevale Juhendile. Temaatilise õigsuse krral kntrllitakse: nähtuse vastavust Juhendi nõuetele ja esitatud faktilise materjali andmestikule (näiteks: (i) kui Juhend nõuab Viiviknna ja Pihla kihistu avamuse kujutamist eraldi aladena (bjektidena), kuid kaardifailis esinevad mõlemad avamused põhjendamatult ühe alana või (ii) kui faktilise materjali andmestiku alusel avaneb Viiviknna kihistu, kuid kaardil esitatud bjekti atribuutide ja gelgilise indeksi alusel ple tegemist Viiviknna kihistuga), tekstide õigekirja, gelgiliste indeksite kasutamise õigsust. Kaardistamisel tuleb juhinduda tabelis 3 tdud nähtuste määratlustest. Kaardistus letakse vastuvõetamatuks kui: valesti klassifitseeritud nähtused mdustuvad 5% või rhkem kaardilehel kaardistatud nähtustest, aluspõhja gelgilisel teemakihil n valesti klassifitseeritud 2 või rhkem kivimkeha, hüdrgelgilisel teemakihil n valesti klassifitseeritud 2 või rhkem erineva veeandvusega ala, pinnakatte gelgilisel teemakihil n valesti klassifitseeritud 2 või rhkem stratigraafilis-geneetilise või litlgilise settetüübi avamust, avastatakse süsteemne mittevastavus Juhendiga Külgnevate kaardilehtede ja läbilõigete ühildatavus Erinevate kaardilehtede ning läbilõigete ühildatavuse eesmärgil tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest: külgnevate kaardilehtede ge-laiendiga failides peavad sama nähtust tähistavad pind- või jnbjektid ulatuma kaardilehti eraldava kaardiraamini, kusjuures naaberkaardilehtedel paiknevad bjektid n snäpitud üksteise külge kaardiraami puutepunktis, külgnevate kaardilehtede failides levad bjektid peavad lema ühtemdi klassifitseeritud, lduses sirge bjekti krral ei thi naaberkaardilehtede kõrvutamisel tekkida kaardiraamil murdekhta, kaardiraamil ei thi suunaga jnbjekti suund muutuda vastupidiseks, Maa-amet

21 läbilõigete asukha planeerimisel tuleb arvestada knkreetse kaardilehega külgnevate kaardilehtede läbilõigetega erinevate kaardilehtede põhja-lõuna ning ida-lääne suunalised läbilõiked peavad lema ühildatavad, Ühe kaardistuslepingu järgi kaardistatava piirknna välispiiril tuleb tagada võimalikult hea servade ühilduvus külgneva kaardistuspiirknna failidega. Vajadusel tuleb teha parandusi ka varasemasse kaardistusandmestikku. Varem kaardistatud piirkndade servaalade muutmise vajadusest teavitab Testaja Tellijat kirjalikult, tuues ära muudatuse põhjuse ning detailse e. Kaardistus letakse vastuvõetamatuks, kui kaardileht ei ühildu külgneva lehega Testaja vigade tõttu 1% või enamal määral kntrllitaval alal. Maa-amet

22 5. Objektide kriitilised mõõdud Allpl kirjeldatavad nähtuste kriitilised mõõdud ei kehti kaardiraamiga piirnevate külgneva(te)l kaardileh(ted)el jätkuvatele jn- ja pindbjektidele Pindbjektide miinimumsuurus Pindbjekti minimaalseks pindalaks n 0,01 km 2, väiksema pindalaga nähtusi ei kaardistata. Nõue ei kehti maavarade perspektiiv- ja levialade kaardistamisel Punktbjekti maksimumsuurus Punktbjektina kaardistatava jn- või pindnähtuse maksimaalne suurus lduses n 0,01 km 2 (erandiks nähtusklass allikate grupp ), millest suurema pindalaga nähtused kaardistatakse vastavalt jn- või pindbjektina Jnbjekti miinimumpikkus Jnbjekti minimaalseks pikkuseks n 50 m; v a Baltimere staadiumite rannaastangute minimaalne pikkus (500 m). Nimetatud miinimumpikkustest lühemaid nähtusi ei kaardistata Objektide miinimumkõrgused, paksused ja sügavused Alljärgnevalt n antud bjektide lduslikud mõõtmed, alla mille nähtust ei kaardistata: karstiauk: 0,5 m sügav, õhukese pinnakattega ala, Baltimere staadiumite rannaastangud, jaastang, avanev aluspõhjaline astang, settekehad pinnakatte kaardi läbilõikel: 1 m paks või kõrge, ühe erideebiti väärtusvahemikuga kivimkeha hüdrgelgilisel läbilõikel: 2 m paks, kivimkeha aluspõhja kaardi läbilõikel: 2 m paks Objektide laiused Alljärgnevalt n antud bjektide lduslikud mõõtmed, millest väiksemaid nähtusi ei kaardistata. Juhul kui pindbjekti laius väheneb alla sätestatud mõõtme, bjekt katkestatakse. aluspõhja gelgilisel teemakaardil kivimkeha avamuse laius: 50 m, pinnakatte gelgilisel teemakaardil stratigraafilis-geneetiliste ja litlgiliste setteide avamuste laius: 50 m, hüdrgelgilisel teemakaardil pindbjektide laius: 50 m, põhjavee kaitstuse teemakaardil pindbjektide laius: 100 m, aluspõhja reljeefi teemakaardil maetud rgude laius: 50 m. Maa-amet

23 6. Nähtused, bjektid gelgilistel teemakaartidel Kaardistamisel grupeeritakse gelgilised nähtused neile iselmulike tunnuste abil nähtusklassidesse. Käeslevas Juhendis (vt tabelit 3) n ära tdud nähtusklasside nimed, definitsinid ja kdid. Samuti n määratletud nähtusi kaardil ja legendis kujutavad bjektid, bjektide (ja neid mdustatavate elementide) atribuudid ning failid, kuhu nad salvestatakse (vt tabelit 4). Tabelis 5 kirjeldatakse kaartidel esinevad tekste ja nende kujundust, tabel 6 annab ülevaate sellest, milliseid Eesti baaskaardi bjekte näidatakse gelgilistel teemakaartidel. ide definitsinid aitavad nähtust klassifitseerida (identifitseerida) välitöödel ja interpreteerida teadalevat gelgilist infrmatsini. Samas, definitsin ei pretendeeri erinevate gelgiliste nähtusklasside sarnasuse tõttu täiusele, kusjuures gelgilise kaardi kstamisel tuleb nähtuse klassifitseerimisel langetada iseseisvaid tsuseid. Tabelis 3 tdud nähtusklasside nimestik ple lõplik, kaardistamise käigus mdustatakse vastavalt vajadusele uusi nähtusklasse. ide paremaks mõistmiseks ja Juhendi selgitamiseks lisatakse Juhendile seletuskiri. i ID kd Gelgilistele nähtusklassidele n tabelis 3 antud unikaalsed kdid. Kdi klm esimest numbrit viitavad teemakaardile, millel nähtusklass kaardistatakse ja nähtusklassi kujutava bjektiklassi gemeetrilisele tüübile (vt tabelit 2). Järgnevad numbrid tähistavad nähtusklassi järjekrranumbrit vastaval teemakaardil. Tabelites 3, 4, 5 ja 6 kasutatavad lühendid: VA - võtmeatribuut (e värvikd) või värvikd ja kihi number või sümbli nimi, K - kiht (level), LK - leppemärgi kujundus tüübid: S Pind (shape), S Kmplekspind (cmplex shape), L - Jn (line), LS Murdjn (line string), Ühendmurdjn (cmplex chain), Sümbl (cell), T- tekst (text). Tekstide kujundus n märgitud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kus number tähistab: (i) kirjastiili numbrit (fnt) MicrStatin i kirjastiilide failis, (ii) teksti kõrgust (height) põhiühikutes, (iii) teksti laiust (width) põhiühikutes. NB! Sümblitena esinevate gelgiliste indeksite puhul n tekstid erineva stiiliga. Tekstide stiile kirjeldatakse numbrijadaga, analgselt tavaliste tekstide stiili tele. Sümblite puhul esitatakse leppemärgi kujunduse lahtris sümbli nime järel kaldkriipsudega eristatud numbrite jada, kus number tähistab: Maa-amet

24 (i) sümbli sisestamisel nurk kraadides (active angle) võrreldes sümbli teegis leva sümbliga, (ii) sümbli skaaleerimist x-telje suunal (võrreldes sümbli teegis levaga), (iii) sümbli skaaleerimist y-telje suunal (võrreldes sümbli teegis levaga). Jnte kujundust n kirjeldatud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kus number tähistab: (i) jne värvikdi värvitabelis, (ii) jne stiili (vt jne stiilifaili), (iii) jne paksust (vt jne stiilifaili). Alade täitemusterite (pattern) kujundust n kirjeldatud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jada abil. Numbrite jada tähistab: lihtviirutuse (hatching) puhul: (i) vahemaa viirutusjnte vahel (spacing) põhiühikutes, (ii) jnte nurk hrisntaaltelje suhtes (angle) kraadides, ristviirutuse (crss-hatching) puhul: (i) ühtpidi kaldu viirutuse viirutusjnte vaheline kaugus (spacing) põhiühikutes, (ii) ühtpidi kaldu viirutuse viirutusjnte nurk hrisntaaltelje suhtes (angle) kraadides ja (iii) teistpidi kaldu viirutuse viirutusjnte vaheline kaugus (spacing) põhiühikutes, (iv) teistpidi kaldu viirutuse viirutusjnte nurk hrisntaaltelje suhtes (angle) kraadides, NB! Viirutusjte atribuudid peavad lema samad kui viirutatud ala piirjnel. Sümblitena salvestatud täitemustri (e pinnamustri) puhul, (i) sümbli (pattern cell) nimi, (ii) sümbli suhteline suurus (scale) võrreldes sümbli teeki salvestatud sümbli tõelise suurusega, (iii) maatriksi ridade vahe (rw spacing) tööühikutes, (iv) maatriksi veergude vahe (clumn spacing) tööühikutes, (v) maatriksi veergude paigutuse nurk kraadides (angle) Värvi puhul n antud elemendi värvikd (e värvinumber). Värvikdi järel n antud sulgudes värvi RGB kd, nii nagu ta n defineeritud värvitabelis (vt abivahendite värvitabelit). Maa-amet

25 Tabel 2. ide kdide süsteem. Gemeetriline Teemakaart Aluspõhja gelgiline Pinnakate gelgiline Hüdrgelgiline Põhjavee kaitstuse Maavarade Gemrflgiline Aluspõhja reljeefi Pinnakatte paksuse Aermagnetiliste anmaaliate Punktbjektid Jnbjektid Peamised alad Teisesed alad Statistilised pinnad Buger anmaaliate Faktiline materjal Maa-amet

26 Tabel 3. Gelgilisel baaskaardil kujutatavad nähtusklassid. VA = võtmeatribuut; K = kiht (level); LK = leppemärgi kujundus. Sinises kirjas esitatakse nähtusklassid, mis n kas (i) dubleeritud ja mille kujundust n muudetud, eesmärgiga kasutada neid teiste teemakaartide kujundamisel või (ii) ümber nimetatud antud teemakaardi nähtusklassideks, kuid mida kujutatakse teiste teemakaartide bjektide abil. Kd i definitsin, bjekti VA K LK ALUSPÕHJA GEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Pļaviņase kihistu Pļaviņas frmatin Amata kihistu Amata frmatin Gauja kihistu Gauja frmatin Ülem-Devni ladestiku Pļaviņase kihistu lubjakivi, dlmiit, dmeriit savi ja harvade aleurliidi ja liivakivi vahekihtidega. Ülem-Devni Pļaviņase kihistu gelgiline indeks. Kesk-Devni ladestiku Amata kihistu aleurliit, liivakivi ja savi. Kesk-Devni ladestiku Amata kihistu gelgiline indeks. Kesk-Devni ladestiku Gauja kihistu liivakivi õhukeste aleurliidi ja savi vahekihtidega. Kesk-Devni ladestiku Gauja kihistu gelgiline indeks. 151 D3PL 150 D2AM 149 D2GJ D 3 pl D 2 am D 2 gj Täitevärv: 151 (252/224/167) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 150 (250/216/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 149 (250/212/165) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

27 Kd Burtnieki kihistu Burtnieki frmatin Aruküla kihistu Aruküla frmatin Narva kihistu Kernavė kihistik Narva frmatin, Kernavė member i definitsin, bjekti VA K LK Kesk-Devni ladestiku Burtneki kihistu liivakivi aleurliidi ja savi vahekihtidega. Kesk-Devni ladestiku Burtneki kihistu gelgiline indeks. Kesk-Devni ladestiku Aruküla kihistu väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi aleurliidi, savi ja dmeriidi vahekihtidega. Kesk-Devni ladestiku Aruküla kihistu gelgiline indeks. Kesk-Devni ladestiku Narva kihistu Kernavė kihistiku valdavalt väga peeneteraline liivakivi aleurliidi, dmeriidi ja savi vahekihtidega. Kesk-Devni ladestiku Narva kihistu Kernavė kihistiku gelgiline indeks. 148 D2BR 147 D2AR 146 D2NRK D 2 br D 2 ar D 2 nrk Täitevärv: 148 (247/204/163) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 147 (245/198/162) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 146 (245/192/162) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

28 Kd Narva kihistu Vadja ja Leivu kihistikud Narva frmatin, Vadja and Leivu members Pärnu kihistu Pärnu frmatin Lemsi ja Rēzekne kihistud Lemsi and Rēzekne frmatins i definitsin, bjekti VA K LK Kesk-Devni ladestiku Narva kihistu Vadja ja Leivu kihistike dlmiidi- ja dmeriidikihtide vaheldumine savi- või aleurliidi vahekihtidega. Kesk-Devni ladestiku Narva kihistu Vadja ja Leivu kihistike gelgiline indeks. Kesk-Devni ladestiku Pärnu kihistu liivakivi aleurliidi ja savi vahekihtidega, lamamis tihti õhuke dlmiidikiht Kesk-Devni ladestiku Pärnu kihistu gelgiline indeks. Alam-Devni ladestiku Lemsi ja Rēzekne kihistute liivakivi õhukeste aleurliidi ja savi vahekihtidega, Rēzekne kihistu ülemises sas võib esineda dmeriidi kmpleks. Alam-Devni ladestiku Lemsi ja Rēzekne kihistute gelgiline indeks. 145 D2NRVL 144 D2PR 155 D12LMRZ D 2 nrv- L 5 D 2 pr D 1 lm-rz Täitevärv: 145 (242/186/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 144 (240/180/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 155 (220/145/35) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

29 Kd Tilžė ja Ķemeri kihistud Tilže and Ķemeri frmatins Ülem-Raikküla alamkihistu Upper-Raikküla subfrmatin Alam-Raikküla alamkihistu Lwer-Raikküla subfrmatin Õhne kihistu Õhne frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Alam-Devni ladestiku Tilžė ja Ķemeri kihistute liivakivi, aleurliit, savi õhukeste dlmiidi vahekihtidega. Alam-Devni ladestiku Tilžė ja Ķemeri kihistute gelgiline indeks. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Ülem- Raikküla alamkihistu detriitne, afaniitne lubjakivi, krall-lubjakivi, savikas dlmiit. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Ülem- Raikküla alamkihistu gelgiline indeks. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Alam- Raikküla alamkihistu krall-lubjakivi, detriitne lubjakivi, afaniitne lubjakivi, savikas dlmiit. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Alam- Raikküla alamkihistu gelgiline indeks. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Õhne kihistu mergel, dmeriit, lubjakivi mugulad. 154 D1TZKM 131 S1RK2 130 S1RK D 1 tz-km 63 5 S 1 rk S 1 rk 1 61 Täitevärv: 154 (205/130/55) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 131 (195/230/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 130 (190/225/150) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 129 (200/235/165) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

30 Kd Varbla kihistu Varbla frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Siluri ladestu Llandvery ladestiku Õhne kihistu gelgiline indeks. Siluri ladestu Llandvery ladestiku Varbla kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrkristalliline lubjakivi Siluri ladestu Llandvery ladestiku Varbla kihistu gelgiline indeks. S1OH 128 S1VR 5 S 1 õh 60 5 S 1 vr värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 128 (184/220/143) 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest Salduse kihistu Saldus frmatin Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Salduse kihistu mergel, purd-, id- ja liivlubjakivi, dmeriit Täitevärv: 116 (190/255/205) ****AP.ge, ****AP.ll Ärina kihistu Ärina frmatin Adila kihistu Adila frmatin Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Salduse kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, bihermne, liivakas, idne lubjakivi, dlmiit ning kergeenne mergel. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Ärina kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Adila kihistu savikas ja detriitne lubjakivi. O3SL 94 O3AR 93 5 O 3 sl 45 5 O 3 är 44 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 94 (182/255/200) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 93 (177/255/197) ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

31 Kd Halliku kihistu Halliku frmatin Me kihistu Me frmatin Jnstrpi ja Jelgava kihistud Jnstrp and Jelgava frmatins i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Adila kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Halliku kihistu hallikas, khati punaselaiguline mergel ja savikas lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Halliku kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Me kihistu hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Me kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Jnstrpi ja Jelgava kihistute punakas või punaselaiguline savikas lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Jnstrpi ja Jelgava kihistute gelgiline indeks. O3AD 111 O3HL 92 O3MO 110 O3JNJL 5 O 3 ad 43 5 O 3 hl 43 5 O 3 m 47 5 O 3 jn-jl värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 111 (160/205/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 92 (173/255/194) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 110 (170/255/193) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

32 Kd Kõrgessaare kihistu Kõrgessaare frmatin Fjäcka kihistu Fjäcka frmatin Saunja kihistu Saunja frmatin Paekna kihistu Paekna frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas või savikas lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Fjäcka kihistu hall mergel ja must argilliit. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Fjäcka kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Saunja kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 91 O3KS 109 O3FJ 90 O3SN O 3 ks 46 5 O 3 fj 41 5 O 3 sn 40 Täitevärv: 91 (168//255/192) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv:109 (124/165/143) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 90 (163/248/189) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 89 (158/242/187) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

33 Kd Mõntu kihistu Mõntu frmatin Rägavere kihistu Rägavere frmatin Variku kihistu Variku frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Paekna kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Mõntu kihistu lubjakivi, savikas lubjakivi ja mergel glaukniidiga. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Mõntu kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrkristalliline lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Variku kihistu mergel, mikrkristalliline ja bimrfne lubjakivi. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Variku kihistu gelgiline indeks. O3PK 108 O3MN 88 O3RG 107 O3VR 5 O 3 pk 18 5 O 3 mn 39 5 O 3 rg 17 5 O 3 vr värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 108 (156/240/185) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 88 (154/235/184) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 107 (96/148/118) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

34 Kd Hirmuse kihistu Hirmuse frmatin Msseni kihistu Mssen frmatin Kahula 2 Kahula 2 Kahula 1 Kahula 1 i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Msseni kihistu hall savikas mergel ja must argilliit. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Msseni kihistu gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrkristalliline lubjakivi ja mergel metabentniidi vahekihtidega. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 1 (varem Jõhvi kihistu) savikas lubjakivi ja mergel. 87 O3HR 106 O3MS 86 O3KH O 3 hr 16 5 O 3 ms 37 5 O 3 kh 2 36 Täitevärv: 87 (149/229/182 värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 106 (162/179/144) värv 1, 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 86 (145/222/179) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 85 (140/216/177) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

35 Kd Tatruse kihistu ja Kahula kihistu Vasavere kihistik Tatruse frmatin and Vasavere member f the Kahula frmatin Viiviknna kihistu Viiviknna frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 1 gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Tatruse kihistu ja Kahula kihistu Vasavere kihistiku detriitne või savikas lubjakivi ja mergel K- metabentniidi vahekihtidega. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Tatruse kihistu ja Kahula kihistu Vasavere kihistiku gelgiline indeks. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Viiviknna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Viiviknna kihistu gelgiline indeks. O3KH1 84 O3TTVSV 95 O3VV 5 O 3 kh O 3 ttkhv 5 O 3 vv värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 84 (136/209/174) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ja 53/220/220 Täitevärv: 95 (230/212/153) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

36 Kd Dreimani kihistu Dreimani frmatin Kõrgekalda kihistu Kõrgekallas frmatin Vä kihistu Vä frmatin Stirna ja Taurupe kihistud Stirna and Taurupe frmatins i definitsin, bjekti VA K LK Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Dreimani kihistu detriitne lubjakivi ja mergel Ülem-Ordviitsiumi ladestiku Dreimani kihistu gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Vä kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi, dlmiit ( ehituslubjakivi ). Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Vä kihistu gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Stirna ja Taurupe kihistute kirjuvärviline savikas lubjakivi, lubjakivi. 156 O3DR 83 O2KR 82 O2VA O 3 dr 33 5 O 2 kr 32 5 O 2 vä 14 Täitevärv: 156 (108/158/97) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 83 (131/203/172) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 82 (127/196/169) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 105 (160/200/180) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

37 Kd Kandle kihistu Kandle frmatin Sillaru ja Lbu kihistud Sillaru and Lbu frmatins Tila kihistu Tila frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Stirna ja Taurupe kihistute gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Kandle kihistu idlubjakivi. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Kandle kihistu gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Sillaru ja Lbu kihistute iidne mergel ja lubjakivi ning mergel ja lubjakivi glaukniidiga. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Sillaru ja Lbu kihistute gelgiline indeks. Alam- ja Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Tila kihistu hall ja kirju dlmiidistunud lubjakivi glaukniidiga. Alam- ja Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Tila kihistu gelgiline indeks. O2STTR 124 O2KN 125 O2SLLB 126 O12TL 5 O 2 st-tr 64 5 O 2 kn 65 5 O 2 sl-lb 66 5 O 1-2 tl värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 124 (125/193/166) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 125 (124/188/164) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 126 (120/186/160) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest Maa-amet

38 Kd Tila, Sillaru, Pakri, Lbu, Rkiškise ja Kandle kihistud Tila, Sillaru, Pakri, Lbu, Rkiškis and Kandle frmatins Baldne ja Segerstadi kihistud Baldne and Segerstad frmatins Türisalu, Varangu ja Leetse kihistud Türisalu, Varangu and Leetse frmatins i definitsin, bjekti VA K LK Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Tila, Sillaru, Pakri, Lbu, Rkiškise ja Kandle kihistute glaukniitlubjakivi, idlubjakivi, lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Tila, Sillaru, Pakri, Lbu, Rkiškise ja Kandle kihistute gelgiline indeks. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Baldne ja Segerstadi kihistute punakaspruun lubjakivi, dlmiit ja dmeriit. Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Baldne ja Segerstadi kihistu gelgiline indeks. Alam-Ordviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistute glaukniitlubjakivi ja glaukniitliivakivi, diktüneemakilt, aleurliit ning savi. 81 O2TLKN 104 O2BLSG O 1-2 tlkn 5 O 2 bl-sg 13 Täitevärv: 81 (122/190/167) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 104 (150/188/166) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 80 (118/184/165) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

39 Kd Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistud Zebre, Kriukai and Šakyna frmatins Ülgase, Tsitre, Kallavere kihistud Ülgase, Tsitre, Kallavere frmatins Petseri kihistu Petseri frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Alam-Ordviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistute gelgiline indeks. Alam- ja Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistute punakaspruun ja hall lubjakivi, dlmiit, dmeriit ning savi. Alam- ja Kesk-Ordviitsiumi ladestiku Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistute gelgiline indeks. Kambriumi ladestu Furngi ladestiku Ülgase ja Tsitre kihistute ning Furngi ja Alam-Ordviitsiumi ladestike Kallavere kihistu bidetriitne liivakivi, liivakivi, aleurliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Kambriumi ladestu Furngi ladestiku Ülgase ja Tsitre kihistute ning Furngi ja Alam-Ordviitsiumi ladestike Kallavere kihistu gelgiline indeks. Kambriumi ladestu Furngi ladestiku Petseri kihistu hall väga peene kuni jämedateraline liivakivi ja aleurliit ning rhekashall aleuriitne savi. O1TRLT 103 O1ZBSK 99 AYLKL O 1 tr-lt O 1 zb- O 2 sk a 3 ül- O 1 kl värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 103 (55/140/135) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 99 (170/255/255) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 102 (150/190/206) ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest.. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

40 Kd Paala kihistu Paala frmatin Vaki kihistu Vaki frmatin Tiskre kihistu Tiskre frmatin i definitsin, bjekti VA K LK Kambriumi ladestu Furngi ladestiku Petseri kihistu gelgiline indeks. Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistu hele väga peeneteraline kvartsliivakivi. Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistu gelgiline indeks. Alam-Kambriumi ladestiku Vaki kihistu hele väga peene ja peeneteraline glaukniitisisaldav nõrgalt tsementeerunud liivakivi rhekashallide ja lillakate savikate vahekihtidega. Alam-Kambriumi ladestiku Vaki kihistu gelgiline indeks. Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele väga peene ja peeneteraline plümineraalne liivakivi, rhekashallide savikate vahekihtidega (Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis); plümineraalne väga peenteraline liivakivi (Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis) A3PT 101 A2PL 157 A1VK 98 5 a 3 pt 10 5 a 2 pl 68 5 a 1 vk 28 värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 101 (153/192/225) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 157 (100/173/223) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 98 (163/240/245), ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

41 Kd Lükati kihistu Lükati frmatin Lntva kihistu Lntva frmatin Alam- Kambriumi ealiste kivimite avamus Lwer ambrian utcrp belt i definitsin, bjekti VA K LK Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu gelgiline indeks. Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistu rhekas-hall aleuriitne savi ja aleuriitne liivakivi (Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis); rhekas-hall savi ja hall aleurliit (Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis). Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistu gelgiline indeks. Alam-Kambriumi Lntva kihistu rhekashall, viletne või kirju savi aleurliidi ja liivakivi vahekihtidega; Kagu-Eesti vööndis esineb lasumis murenemiskrikut. Alam-Kambriumi Lntva kihistu gelgiline indeks. Alam-Kambriumi rhekas-hall ja kirju savi, väga peene ja peeneteraline liivakivi, aleuriitne liivakivi; kaardistatakse avamusena akvatriumis. A1TS 97 A1LK 96 A1LN a 1 ts 27 5 a 1 lk 26 5 a 1 ln 19 värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 97 (156/225/235), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 96 (150/211/225), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 100 (210/255/255), ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

42 Kd Ktlini ja Vrnka kihistud Ktlin, Vrnka frmatins Gdvi kihistu Gdv frmatin Krdi kihtknd Krdi grup i definitsin, bjekti VA K LK Alam-Kambriumi gelgiline indeks. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Ktlini ja Vrnka kihistute liivakivi, aleurliit, aleuriitne savi, savi. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Ktlini ja Vrnka kihistute gelgiline indeks. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Gdvi kihistu segateraline plümineraalne liivakivi, kirju aleurliit, savi. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Gdvi kihistu gelgiline indeks. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Krdi kihtknna peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleurliit üksikute savika aleurliidi vahekihtidega. Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) Krdi kihtknna gelgiline indeks. A1 113 V2KTVR 112 V2GD 114 V2KR 5 a V 2 kt-vr 21 5 V 2 gd 25 5 V 2 kr värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 113 (255/185/250), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 112 (255/168/235) värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 Täitevärv: 114 (255/177/243), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 ja 131/220/220 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

43 Kd Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) merepõhja avamus Vendian (Ediacaran) utcrp n sea bttm Paleprtersikum Paleprterzic Paleprtersiliste kivimite avamus merepõhjas Paleprterzic utcrp n sea bttm i definitsin, bjekti VA K LK Peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleurliit, savi. Kaardistatakse avamusena akvatriumis Vendi kmpleksi (Ediacara ladestu) gelgiline indeks. Paleprtersiliste tard- ja mndekivimite avamus maismaal ja levik läbilõikel V2 5 V Paleprtersikumi gelgiline indeks. PP 5 PP Paleprtersiliste tard- ja mndekivimite avamus akvatriumis Täitevärv: 115 (255/215/255), värv 1 53/220/220 ja 53/110/110 Täitevärv: 118 (255/160/170) värv 1 53/220/220 Täitevärv: 120 (255/215/215) ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ge, ****AP.ll Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Gelgiline indeks sama, mis Paleprtersikumi kivimitel. Maa-amet

44 Kd Mesprtersilised kivimite avamus merepõhjas Mesprterzic utcrp n sea bttm Mesprtersilised kivimid Mesprterzic rcks Pinnakate aluspõhja läbilõikel Quaternary depsits n the bedrck crsssectin Kindlakstehtud rike Identified fault i definitsin, bjekti VA K LK Mesprtersiliste tardkivimite avamus akvatriumis. Mesprtersiliste tardkivimite avamus ja levik läbilõikel Mesprtersikumi gelgiline indeks. MP 5 MP S, S Pinnakatte levik (e kvaternaari setted) läbilõikel. 123 Pinnakatte tähis (Q) Q 5 Q L, LS, Aluspõhja kivimeis esinev tektniline rike amplituudiga >5 m. Kaardile kantakse rikkevööndi keskjn. 2/ Täitevärv: 117 (245/210/210) Täitevärv: 119 (255/181/191) värv 1 53/220/220 Täite värv: 123 (255/255/64) värv 1 53/100/100 Jn: 2/0/2 RGB: 255/0/0 ****AP.ge, ****AP.ll ****AP.ge, ****AP.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP.ll ****AP_inf.ll *****AP_rik e.ge, ****AP_inf.ll Gelgiline indeks sama, mis Mesprtersikumi kivimitel. Läbilõikel 0,45 sümbli suurusest. Maa-amet

45 Kd Oletatav rike Presumable fault Strat Strattype Lademe strat Stage strattype Valitud andmepunkt Data surce L, LS, T i definitsin, bjekti VA K LK Aluspõhja kivimeis esinev letatav või väljasuiduv tektniline rike. Rikke nimi (lisatakse nime mava kindlakstehtud ja/või letava rikke juurde) Litstratigraafilise üksuse strattüübi (või hüpstrattüübi) asukht. Lademe strattüübi (või hüpstrattüübi) asukht. Läbilõikel asuva puuraugu või valitud aluspõhja avava puuraugu asukht. 2/7 1/7 STRATO STRA_L ANDMEP 7 7 ASERI RIKE 3 S 1 vr 3 Ork 3 60 Jn: 2/3/2 RGB: 255/0/0 värv 1 131/250/250 STRATO: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) STRA_L: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ANDMEP: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****AP_rike.ge ****AP_rike.ge ****AP_inf.ge ****AP_inf.ge ****AP_inf.ge, ****APR_in f.ge, ****QP_inf.ge Läbilõikel ei esine. Tekst rienteeritud bjektiga samas sihis. Tekstis iga tähe vahel üks tühik, kahe sõna vahel klm tühikut. Gelgiline indeks vastavalt strattüübile sümblina 3. kihil. Gelgiline indeks vastavalt lademe indeksile sümblina 3. kihil. Maa-amet

46 Kd Läbilõikejn rss-sectin line Avamuse piir Margin f the utcrp area i definitsin, bjekti VA K LK L Läbilõike puurauk jnena läbilõikel 1/60 60 T L, T L, LS i Valitud andmepunkt (11002) juurde kuuluva puuraugu number (või indeks). Läbilõike asukhta tähista(vad) jn(ed) kaardiväljal. Läbilõike jnte algus ja lõpp-punktide tähised. Kaardiväljal esinevate avamuste või läbilõikel esinevate kihistute ja kivimkmplekside piirjned. 1/61 61 F-164 1/8 8 1/9 9 1/2 2 A, B,, D Jn: 1/0/0, RGB 0/0/0 53/125/125, värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/1, RGB: 0/0/0 53/300/300, värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****AP_inf.ll ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll ****AP_inf.ge ****AP_inf.ge ****AP_kuj. ge, ****AP_kuj. ll Puuraugud, mis suure sügavuse tõttu ei mahu läbilõikele, katkestatakse ja nende juurde kirjutatakse puuraugu sügavus meetrites täpsusega 1 kht peale kma. Vajalikud vaid kaardi kujundamise ks. Maa-amet

47 Kd L i definitsin, bjekti VA K LK Gelgiliste indeksite viitejned: kaardistatava kivimkeha gelgilise indeksi abijn (viitejn). 1/5 5 S 1 vr Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****AP_inf.ge, ****AP_inf.ll Kasutatakse juhul, kui indeks ei mahu avamusele või läbilõikel kihistule või kivimkmpleksile. Läbilõike A-B pealkiri. LL_AB 55 Läbilõige A- B 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****AP_abi. ll Asub läbilõike khal keskel Läbilõike -D pealkiri. L _ D L Läbilõike skaalajned. 1/55 55 T Läbilõikejne algus- ja lõpp-punktide tähised skaalajnte khal. L 55 1/56 56 Läbilõige - D A, B,, D 53/250/250, värv 1 (0/0/0) Jned: 1/0/0, RGB 0/0/0 53/200/200, värv 1 (0/0/0) ****AP_abi. ll ****AP_inf.ll ****AP_inf.ll Asub läbilõike khal keskel Hrisntaalsed jned n snäpitud vertikaaljne külge. Asuvad skaala vertikaaljne khal Maa-amet

48 Kd Metamrfsed kivimkmpleksid ja plutnid Metamrphic rcks and plutns Tektniline rike Tectnic fault T T i definitsin, bjekti VA K LK Läbilõike muu tekst: skaalajnte absluutkõrgusi tähistavad numbrid, skaalajnte khal asuvad absluutkõrguse ühiku tähis (meeter), läbilõikel rientiiri tähtsusega gegraafiliste asukhtade (jõed, rabad. pinnavrmid) nimed.ja katkestatud puuraukude sügavus meetrites (täpsusega üks kht peale kma, tekst asetseb puuraugu põhja lähistel). Metamrfsete kivimkmplekside (Jägala, Tapa, Jõhvi, Lõuna- ja Lääne-Eesti kmpleks ja Alutaguse vöönd) ja plutnide (Riia, Märjamaa, Neeme, Naissaare, Taebla, Ereda, Klstri, Abja Taadikvere ja Virtsu) nimed. 1/ /56 56 Munamägi JÄGA- LA KOMP- LEKS 53/125/125, 131/125/125 värv 1 (0/0/0) suured tähed: 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****AP_abi. ll ****AP_inf.ll TRÜKIKAARDI TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID L, LS, ide (12004) kindlakstehtud rike ja (12003) letatav rike jned aluspõhja gelgilisel kaardil. 1/6 6 Jn: 1/3/2, RGB: 0/0/0 ****AP_rike _kuj.ge Veekgude nimed n fndiga 131. Maa-amet

49 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Hltseeni tehngeensed setted Hlcene techngeneus depsits PINNAKATTE GEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Inimtekkeline aheraine ja/või täitepinnas. Tehngeensete setetena ei kanta kaardile teetamme, kaisid ega asulate aluseid täitepinnaseid Täitevärv 18 (126/89/0) ****Q.ge ****Q.ll Tehngeensete setete gelgiline indeks. TIV 54 tiv värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Hltseeni ssetted Hlcene marsh depsits Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud ssetted (madals- ja rabaturvas, muda, limniit). 8 3 Täitevärv 8 (212/212/212) ****Q.ge ****Q.ll Hltseeni ssetete gelgiline indeks. BIV 54 biv värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Hltseeni jõesetted Hlcene alluvial depsits Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetted (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda). 6 4 Täitevärv 6 (235/255/168) ****Q.ge ****Q.ll Hltseeni jõesetete gelgiline indeks. AIV 54 aiv värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Maa-amet

50 Kd Hltseeni järvesetted Hlcene lacustrine depsits Hltseeni tuulesetted Hlcene aelian depsits Limneamere setted Limnea Sea depsits Litriinamere setted Littrina Sea depsits i definitsin, bjekti Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud järvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda, järvelubi). Hltseeni järvesetete gelgiline indeks. Hltseenis tekkinud tuulesetted, peamiselt liiv. Setud Baltimere erinevate arengusaadiumite randadega. Hltseeni tuulesetete gelgiline indeks. Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Limneamere setete gelgiline indeks. Litriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Litriinamere setete gelgiline indeks. VA K LK 10 6 LIV 4 VIV 7 MIVLM 9 8 MIVLT 54 liv 5 54 viv 7 54 mivlm 54 mivlt Täitevärv 10 (134/255/255) värv 1 53/125/125 Täitevärv 4 (255/255/0) värv 1 53/125/125 Täitevärv 7 (200/255/255) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärvi 9 (119/232/255) värv 1 53/125/125; 131/125/125 ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l Maa-amet

51 Kd Antsülusjärve setted Ancylus Lake depsits Jldiamere setted Yldia Sea depsits Pleisttseeni tuulesetted Pleistcene aelian depsits Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted Glacilacustrin e depsits f the Võrtsjärve subfrmatin i definitsin, bjekti Antsülusjärve basseinis või rannal settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda). Antsülusjärve setete gelgiline indeks. Jldiamere basseinis või rannal settinud meresetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Jldiamere setete gelgiline indeks. Pleisttseeni tuulesetted, setud peamiselt Balti jääjärve randadega. Pleisttseeni tuulesetete gelgiline indeks. Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). VA K LK 11 9 LIVAN 19 MIVY 13 VIIIJR livan mivy viiijr 3 12 Täitevärv 11 (188/255/223) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 19 (150/220/255) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 13 (192/214/63) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 12 (238/182/255) ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll Maa-amet

52 Kd Võrtsjärve alamkihistu glatsifluviaalsed setted Glacifluvial depsits f the Võrtsjärve subfrmatin Võrtsjärve alamkihistu glatsigeensed setted Glacier depsits f the Võrtsjärve subfrmatin i definitsin, bjekti Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete gelgiline indeks. Võrtsjärve alamkihistu glatsifluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Võrtsjärve alamkihistu glatsifluviaalsete setete gelgiline indeks. Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e mreenid (saviliiv, liivsavi, veerised ja munakad). Võrtsjärve alamkihistu liustikusetete gelgiline indeks. VA K LK LGIIIJ 14 FIIIJR 15 GIIIJR 54 lgiiijr fiiijr giiijr 3 värv 1 53/125/125; 131/125/ /80/80 Täitevärv 14 (175/236/57) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 15 (189/154/119) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l Maa-amet

53 Kd Valgjärve alamkihistu jääjärvesetted Glacilacustrin e depsits f the Valgjärve subfrmatin Valgjärve alamkihistu glatsifluviaalsed setted Glacifluvial depsits f the Valgjärve subfrmatin Valgjärve alamkihistu glatsigeensed setted Glacier depsits f the Valgjärve subfrmatin i definitsin, bjekti Valgjärve alamkihistu jääjärvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). Valgjärve alamkihistu jääjärvesetete gelgiline indeks. Valgjärve alamkihistu glatsifluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Valgjärve alamkihistu jääjärve- ja glatsifluviaalsete setete gelgiline indeks. Valgjärve alamkihistu glatsigeensed setted e mreenid (Põhja-Eestis hall, Lõuna-Eestis viletjashall saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). VA K LK LGIII1 20 FIII lgiiijr fiiijr 1 21 Täitevärv 26 (220/200/240) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 20 (153/191/158) värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 21 (189/144/125) ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll Maa-amet

54 Kd Kelnase alamkihistu setted Depsits f the Kelnase subfrmatin Prangli kihistu setted Depsits f the Prangli frmatin Kesk- Pleisttseeni jääjärvesetted Middle Pleistcene glacilacustrine depsits i definitsin, bjekti Valgjärve alamkihistu glatsigeensete setete gelgiline indeks. Kelnase alamkihistu setted (liiv, aleuriit, savi, viirsavi). Kelnase alamkihistu setete gelgiline indeks. Prangli kihistu meresetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) ja s-, järve- ning jõesetted (turvas, järvemuda, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). Prangli kihistu mere-, s-, järve- ja jõesetete gelgiline indeks. Kesk-Pleisttseeni jääjärvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi). VA K LK GIII1 22 IIIKL 23 IIIPR giiijr IIIkl IIIpr 25 värv 1 53/125/125; 131/125/125; 131/80/80 Täitevärv 22 (84/210/210) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 23 (180/180/180) värv 1 53/125/125; 131/125/125 Täitevärv 24 (204/170/234) ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll ****Q_inf.l l ****Q.ge ****Q.ll Maa-amet

55 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Kesk-Pleisttseeni jääjärvesetete gelgiline indeks. LGII 54 lgii värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Kesk- Pleisttseeni glatsifluviaalsed setted Middle Pleistcene glacifluvial depsits Kesk-Pleisttseeni glatsifluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv) Täitevärv 25 (153/230/0) ****Q.ge ****Q.ll Kesk-Pleisttseeni glatsifluviaalsete setete gelgiline indeks. FII 54 fii värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Kesk- Pleisttseeni glatsigeensed setted Middle Pleistcene glacier depsits Kesk-Pleisttseeni glatsigeensed setted e mreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) Täitevärv 27 (189/136/136) ****Q.ge ****Q.ll Kesk-Pleisttseeni glatsigeensete setete gelgiline indeks. GII 54 gii värv 1 53/125/125 ****Q_inf.l l Maa-amet

56 Kd Õhukese pinnakattega ala Thin Quaternary cver Stratigraafilisgeneetiliste setteide avamuste piirid Outcrp margins f the genetic stratigraphic sediment types Järvelubi Lacustrine lime Veerised ja munakad bbles, small and medium bulders L, LS, Ala kaardiväljal, kus pinnakattesetete paksus n alla 1 m; läbilõikel aluspõhi. Kaardiväljal esinevate stratigraafilisgeneetiliste setteide avamusi piiritlevad jned või läbilõikel esinevate stratigraafilis-geneetiliste setteide piirjned. Järvelubi n Hltseeni järvenõgudes settinud heledavärviline karbnaatne setend, mille ao sisaldus n üle 40%. VA K LK 16 1/62 Järvelubi ala täitemuster. 1/33 33 i definitsin, bjekti Purdsete valdava siste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust Täitevärv 16 (255/125/225) 62 Jn: 1/0/ Jn: 76/0/0, RGB: 0/0/0 Viirutus: 60/0 ja 60/90 Viirutusjn: 1/0/0 (0/0/0) Jn: 75/0/0, RGB: 0/0/0 ****Q.ge, ****Q.ll ****Q_kuj.g e, ****Q_kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll Kgu läbilõike hrisntaalses ulatuses kujutatakse aluspõhja vähemalt 1 cm laiuse ribana. Vajalik vaid kaardi kujundamiseks. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Maa-amet

57 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Veerised ja munakad ala täitemuster VEERIS 35 VEERIS: 1/0/0/0, värv 1 (0/0/0) ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll Kruus Pebble Purdsete valdava siste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust Jn: 73/0/0, RGB: 0/0/0 ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll Ala täide puudub. Kruus ala täitemuster. KRUUS 37 KRUUS: 1/0/0/0, värv 1 (0/0/0) ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll Jämeliiv arse sand Purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust Jn: 70/0/0 RGB: 0/0/0 ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll Ala täide puudub. Jämeliiv ala täitemuster. JLIIV 40 JLIIV: 1/100/100/0, värv 1 (0/0/0) ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll Peenliiv Fine sand Purdsete valdava terasuurusega 0, ,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust Jn: 68/0/0 RGB: (0/0/0) ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll Ala täide puudub. Peenliiv ala täitemuster. PLIIV 42 PLIIV: 1/20/20/0, värv 1 (0/0/0) ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll Maa-amet

58 Kd Eriteraline liiv Sand f different grain size Aleuriit Silt Savi lay Madalsturvas Fen peat Purdsete valdava terasuurusega 0, mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust. Eriteraline liiv ala täitemuster. Purdsete valdava terasuurusega 0, ,063 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust. Aleuriit ala täitemuster. Purdsete, valdava terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsini leiduda <50 % sette mahust. VA K LK 71 ELIIV L Savi ala täitemuster (lihtviirutus). 1/44 44 i definitsin, bjekti Bigeenne sete, mis ksneb taimede jäänustest. Madalsturvas n hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust n taimesad visuaalselt eristatavad. Madals ala täitemuster. 67 ALEUR MSOO Jn: 71/0/0 RGB: (0/0/0) ELIIV: 1/50/50/0, värv 1 (0/0/0) Jn: 67/0/0 RGB 0/0/0 ALEUR: 1/120/30/0 värv 1 (0/0/0) Jn: 66/0/0 RGB 0/0/0 Viirutus: 60/0 Viirutusjn: 1/0/0 (0/0/0) Jn: 79/0/0 RGB 0/0/0 MSOO: 1/30/30/0 värv 1 (0/0/0) ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Maa-amet

59 Kd Rabaturvas Bg peat Järvemuda Gyttja Viirsavi Varved clay Liivakas viirsete Varved clay, silt and sand Mereline muda Sea mud i definitsin, bjekti Bigeenne sete, mis ksneb taimede jäänustest. Rabaturvas n halvasti lagunenud, üle 30% turba mahust n taimesad visuaalselt eristatavad. Rabaturvas ala täitemuster. Järvenõs settinud rgaanikarikas setend, mis sisaldab rgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda ala täitemuster. Jääjärvedes tekkinud varviline purdsete rütmiliselt vahelduvate savikate ja aleuriitsete kihtidega. Viirsavi ala täitemuster. Viirsavile sarnase varvilisusega rütmiliselt vahelduvast savist ja aleuriidist ning peenliivast mdustunud sete. Liivakas viirsete ala täitemuster. Meres settinud rgaanikat sisaldav (üle 5 %) peeneteraline setend. VA K LK RABA 77 JMUDA 64 VSAVI 65 VLIIV Jn: 78/0/0 RGB 0/0/0 RABA: 1/60/60/0 värv 1 (0/0/0) Jn: 77/0/0 RGB 0/0/0 JMUDA: 1/0/60/0 värv 1 (0/0/0) Jn: 64/0/0 RGB 0/0/0 VSAVI: 1/60/0/0 värv 1 (0/0/0) Ala piirjn: 65/0/0 RGB 0/0/0 VLIIV: 1/60/0/0 värv 1 (0/0/0) Jn: 59/0/0 RGB (0/0/0) ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Ala täide puudub. Maa-amet

60 Kd Mreen akvatriumis Till in the area f seawater Läbilõikejn rss-sectin line Läbilõike puurauk rss-sectin brehle L, Mereline muda ala täitemuster. Srteerimata glatsigeenne purdsete, mis võib sisaldada sakesi savifraktsinist kuni rahnudeni. Kaardistatakse vaid akvatriumis. Mreen akvatriumis ala täitemuster. Läbilõike asukhta tähistav(ad) jn(ed) kaardiväljal. Ühendatakse läbilõike puuraugu suudmest suudmeni VA K LK MMUDA 58 MOREEN 1/57 T Läbilõikejne tähis 1/58 58 T i definitsin, bjekti Läbilõike lmisel kasutatud puuraugu või puurkaevu asukha (suudme) tähis. Läbilõike puuraugu number (või indeks), puurkaevu puhul puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris ANDME P_Q 1/61 L Läbilõike puurauk jnena läbilõikel 1/ A,B,, D MMUDA: 1/60/60/0 värv 1 (0/0/0) Jn:58/0/0 RGB (0/0/0) MOREEN: 1/30/30/0 värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/1, RGB (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) ANDMEP_Q: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) värv 1 53/125/125 Jn: 1/0/0, RGB (0/0/0 ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_lit.g e, ****Q_lit.ll ****Q_lit_ kuj.ge, ****Q_lit_ kuj.ll ****Q_inf. ge ****Q_inf. ge ****Q_inf. ge ****Q_inf. ge ****Q_inf.l l ****Q_inf.l l Ala täide puudub. Jned n snäpitud läbilõike puuraugu sümbliga. Maa-amet

61 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Läbilõike A-B pealkiri. LL_AB 55 Läbilõige A- B 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll Asub läbilõike khal keskel Läbilõike -D pealkiri. LL_D 55 Läbilõige - D 53/250/250, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll Asub läbilõike khal keskel L T Läbilõike vertikaaljned ja skaalajned absluutkõrguste tähistamiseks. Läbilõike jne algus ja lõpp-punktide tähised skaala jnte khal. 1/ /56 56 A, B,, D Jned: 1/0/0, RGB (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll ****Q_abi.ll Hrisntaalsed jned n snäpitud vertikaal jne külge. Asuvad skaala vertikaal jne khal T Läbilõike muu tekst n: skaalajnte absluutkõrguste väärtused meetrites, skaalajnte khal asuvad kõrguse ühik (m) ja läbilõikel rientiiri tähtsusega gegraafiliste asukhtade (jõed, rabad, pinnavrmid jne) nimed. 1/56 56 Munamägi 131/125/125, 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****Q_abi.ll Veekgude nimed n fndiga 131. Maa-amet

62 Kd i definitsin, bjekti VA K LK HÜDROGEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Kvaternaari veekmpleks_ 3 Quaternary aquifer system_3 Kvaternaari veekmpleks_ 2 Quaternary aquifer system_2 Kvaternaari veekmpleks_ 1 Quaternary aquifer system_1 Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekmpleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskrda lõikavate ürgrgude Kvaternaari veekmpleksi veekihtide levik, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekmpleksi veekihid, veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekmpleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskrda lõikavate ürgrgude Kvaternaari veekmpleksi veekihtide levik, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekmpleksi veekihid, veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaari veekmpleksi tsentraalselt tarbitavate veekihtide levik, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1 ja (ii) aluskrda lõikavate ürgrgude Kvaternaari veekmpleksi veekihtide levik, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1. Läbilõikel esinevad Kvaternaari veekmpleksi veekihid, veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m Täitevärv: 176 (245/245/0) Täitevärv: 177 (255/255/100) Täitevärv: 178 (255/255/200) ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll Maa-amet

63 Kd Liivakivi veekmpleks_3 Sandstne aquifer system_3 Liivakivi veekmpleks_2 Sandstne aquifer system_2 Liivakivi veekmpleks_1 Sandstne aquifer system_1 i definitsin, bjekti Kvaternaari veekmpleksi gelgiline indeks. Kesk-Devni veekmpleksi, Kesk-Alam- Devni veekmpleksi, Ordviitsiumi- Kambriumi veekmpleksi, Kambrium- Vendi veekmpleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need n Vrnka-, Gdvi veekihid) liivakivid ja aleurliidid veeandvusega >1,0 ls -1 m -1. Kesk-Devni veekmpleksi, Kesk-Alam- Devni veekmpleksi, Ordviitsiumi- Kambriumi veekmpleksi, Kambrium- Vendi veekmpleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need n Vrnka-, Gdvi veekihid) liivakivid ja aleurliidid veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Kesk-Devni veekmpleksi, Kesk-Alam- Devni veekmpleksi, Ordviitsiumi- Kambriumi veekmpleksi, Kambrium- Vendi veekmpleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need n Vrnka-, Gdvi veekihid) liivakivid ja aleurliidid veeandvusega <0,5 ls -1 m -1. Kesk-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK H_Q 5 Q H_D2 5 D 2 värv 1 53/125/125 Täitevärv: 180 (115/143/168) Täitevärv: 181 (153/194/230) Täitevärv: 182 (202/255/243) värv 1 53/125/125, 53/80/80 ****HG_in f.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ***HG_inf. ll Asetatakse läbilõikele Kvaternaari veekmpleksi kujutavate alade keskele Maa-amet

64 Kd i definitsin, bjekti Kesk-Alam-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK H_D12 5 D 2-1 värv 1 53/125/125, 53/80/80 ***HG_inf. ll Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi gelgiline indeks. H_OA 5 O-a värv 1 53/125/125 ***HG_inf. ll Kambrium-Vendi veekmpleksi gelgiline indeks. Vrnka veekihi gelgiline indeks. Gdvi veekihi gelgiline indeks. H_V2GD H_V2VR H_AV 5 a-v 5 V 2 vr 5 V 2 gd värv 1 53/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 ***HG_inf. ll ***HG_inf. ll ***HG_inf. ll Kasutatakse läbilõigetel, kus puudub Gdvi- ja Vrnka vahel Ktlini veepide. Kasutatakse läbilõigetel, kus Vrnka veekiht n eristatav Gdvi veekihist. Kasutatakse läbilõigetel, kus Gdvi veekiht n eristatav Vrnka veekihist. Maa-amet

65 Kd Karbnaatsete kivimite veekmpleks_5 arbnate rcks aquifer system_5 Karbnaatsete kivimite veekmpleks_4 arbnate rcks aquifer system_4 Karbnaatsete kivimite veekmpleks_3 arbnate rcks aquifer system_3 Karbnaatsete kivimite veekmpleks_2 arbnate rcks aquifer system_2 Karbnaatsete kivimite veekmpleks_1 arbnate rcks aquifer system_1 i definitsin, bjekti Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega >5,0 ls -1 m -1. Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 ls -1 m -1. Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1. Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1. Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Siluri-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1. VA K LK Täitevärv: 184 (113/165/0) Täitevärv: 185 (158/230/66) Täitevärv: 186 (180/255/132) Täitevärv: 187 (202/255/154) Täitevärv: 188 (224/255/176) ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll ****HG.ge, ****HG.ll Maa-amet

66 Kd Olulise põhjaveevaruta veekihid Aquifers withut cnsiderable grundwater resurces i definitsin, bjekti Ülem-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi gelgiline indeks. Kvaternaari veekmpleksi veekihid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1 (kaardistatakse vaid läbilõikel); Kesk-Devni veekmpleksi, Kesk-Alam-Devni veekmpleksi, Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi, Kambrium-Vendi veekmpleksi ja Kambrium-Vendi veekihtide (need n Vrnka-, Gdvi veekihid) liivakivid ja aleurliidid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1 ja aluskrra murenenud ja lõhelised kivimid veeandvusega <0,1 ls -1 m -1. VA K LK H_SO H_D D 3 5 S-O 13 värv 1 53/125/1250, 53/80/80 värv 1 53/125/125 Täitevärv: 179 (230/194/153) ***HG_inf. ll ***HG_inf. ll ****HG.ge, ****HG.ll Gelgilised indeksid lisatakse läbilõikel vastavalt veekmpleksile või veekihile. Olulise põhjaveevaruta aluskrra murenenud ja lõheliste kivimite gelgiline indeks. H_PP 5 PP-MP värv 1 53/125/125 ***HG_inf. ll Maa-amet

67 Kd Veepide Aquitard i definitsin, bjekti Setted ja kivimid transversaalse filtratsinimduliga <10-2 md -1 (s h kvaternaari savid ja liivsavid, mis kaardistatakse vaid läbilõigetel; Snetnaja Gra kihistiku ja Amata kihistu dlmiidid ja dmeriidid ning savikas aleurliit; Narva veepide ehk Leivu ja Vadja kihistu dlmiidid, dmeriidid, savid ja aleurliit; Siluri ja Ordviitsiumi massiivsed karbnaatsed kivimid ning Alam-Ordviitsiumi Türisalu ja Varangu kihistu diktüneemakilt; Lükati-Lntva kihistu savid ja liivsavid; Ktlini kihistu savid, Vrnka kihistu Sirgala kihistiku alumise sa aleuriitne savi, aluskrra lõhedete ja murenemata kristalsed kivimid). Kvaternaari setetes leviva veepideme gelgiline indeks. Snetnaja Gra kihistiku ja Amata kihistust mdustuva veepideme gelgiline indeks. VA K LK 183 H_Q H_D2VP 14 5 Q 5 D 3 pls- D 2 am Täitevärv: 183 (255/234/202) värv 1 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125, 53/125/125 ja 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 ****HG.ge, ****HG.ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll Gelgiline indeks esineb avamusel ja läbilõikel. Maa-amet

68 Kd i definitsin, bjekti Narva veepide (e Leivu ja Vadja kihistu) gelgiline indeks. Silur-Orviitsiumi veepideme gelgiline indeks. VA K LK H_D2NR H_SO 5 D 2 nr 5 S-O värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 värv 1 53/125/125 ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll Alam-Ordviitsiumi Türisalu ja Varangu kihistust mdustuva veepideme gelgiline indeks. Lükati-Lntva kihistutest mdustuva veepideme gelgiline indeks. Vrnka kihistu Sirgala kihistiku alumise sast ja Ktlini kihistust mdustuva veepideme gelgiline indeks. Aluskrra kivimitest mdustuva veepideme gelgiline indeks. H_O H_ALN H_KTVR H_PP 5 O 5 5 a 1 lkln V 2 vrskt 5 PP-MP värv 1 53/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 värv 1 53/125/125, 53/80/80 131/125/125 53/125/125 värv 1 53/125/125 ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll ***HG_inf. ge ***HG_inf. ll Maa-amet

69 Kd Aluspõhjalise veekmpleksi avamuse piir Outcrp margin f the bedrck aquifer system L, LS i definitsin, bjekti Ülem-Devni-, Kesk-Devni-, Kesk-Alam- Devni-, Silur-Ordviitsiumi-, - Ordviitsium-Kambriumi- ja Kambrium- Vendi veekmpleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejn. Ülem-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Kesk-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Kesk-Alam-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi gelgiline indeks. Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi gelgiline indeks. Kambrium-Vendi veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK 3/16 HG_D3 HG_D2 HG_D21 HG_SO H G_ OA HG_ AV D 3 17 D 2 17 D S-O 17 O-a 17 a-v Jn: 3/0/3 RGB: 0/255/0 värv 3 (0/255/0), 53/150/150, 53/80/80 värv 3 (0/255/0), 53/150/150, 53/80/80 värv 3 (0/255/0), 53/150/150, 53/80/80, värv 3 (0/255/0), 53/150/150 värv 3 (0/255/0), 53/150/150 värv 3 (0/255/0), 53/150/150 ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge ****HG_vee hr.ge Asetatakse jne khale ja jne sihis Asetatakse jne khale ja jne sihis Asetatakse jne khale ja jne sihis Asetatakse jne khale ja jne sihis Asetatakse jne khale ja jne sihis Asetatakse jne khale ja jne sihis Maa-amet

70 Kd Veetute karbnaatkivimi te ala piir Outcrp margin f the waterless carbnate rcks Kambrium- Vendi veekmpleksi ishüps ntur line f the ambrian- Vendian aquifer system Ordviitsium- Kambriumi veekmpleksi ishüps ntur line f the Ordvician- ambrian aquifer system L, LS, L, LS, T L, LS, i definitsin, bjekti Vett läbilaskvad Siluri-Orviitsiumi veekmpleksi karbnaatsed kivimid, mis ei sisalda gravitatsinilist vett (dreenitud) kgu veekmpleksi vertikaalses ulatuses. Kambrium-Vendi veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. Kambrium-Vendi veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. VA K LK 189 / /26 170/ / Jn: 189/0/3 RGB: 102/102/102 Jn: 170/4/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Jn: 170/3/1, RGB: 126/0/140 ****HG_vee hr.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hy ps.ge ****HG_hyp s.ge Kaardistatakse ala piirjnt. Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Maa-amet

71 Kd Silur- Ordviitsiumi veekmpleksi ishüps ntur line f the Silurian- Ordvician aquifer system T L, LS, T i definitsin, bjekti Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. VA K LK 170/ /22 170/ /125/125, värv 170 (126/0/140) Jn: 170/0/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) ****HG_hy ps.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hy ps.ge Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Maa-amet

72 Kd Kesk-Alam- Devni veekmpleksi ishüps ntur line f the Middle- Lwer Devnian aquifer system Kesk-Devni veekmpleksi ishüps ntur line f the Middle Devnian aquifer system L, LS, T L, LS, T i definitsin, bjekti Kesk-Alam-Devni veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. Kesk-Alam-Devni veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Kesk-Devni veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. Kesk-Devni veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. VA K LK 170 /28 170/ / / Jn: 170/ 2/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Jn: 170/ 6/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) ****HG_hyp s.ge ****HG_hy ps.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hy ps.ge Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Maa-amet

73 Kd Ülem-Devni veekmpleksi ishüps ntur line f the Upper Devnian aquifer system Kambrium- Vendi veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the ambrian- Vendian aquifer system n the crss-sectin L, LS, T L, LS, i definitsin, bjekti Ülem-Devni veekmpleksi veekmpleksi survepinna samakõrgusjned, määratletakse absluutse kõrgusega merepinnast. Ülem-Devni veekmpleksi ishüpsi väärtus meetrites üle merepinna. Kambrium-Vendi veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. VA K LK 170/ / 33 2/ Jn: 170/1/1, RGB: 126/0/140 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Jn: 2/0/1, RGB: 255/0/0 ****HG_hyp s.ge ****HG_hy ps.ge ****HG_vee tase.ll Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Maa-amet

74 Kd Ordviitsium- Kambriumi veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Ordvician- ambrian aquifer system n the crsssectin Silur- Ordviitsiumi veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Silurian- Ordvician aquifer system n the crsssectin L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. VA K LK 5/ /16 16 Jn: 5/0/1, RGB: 0/0/255 Jn: 3/0/1, RGB: 0/255/0 ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll Maa-amet

75 Kd Kesk-Alam- Devni veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Middle- Lwer Devnian aquifer system n the crsssectin Kesk-Devni veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Middle Devnian aquifer system n the crsssectin Ülem-Devni veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Upper Devnian aquifer system n the crsssectin L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti Kesk-Alam-Devni veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. Kesk-Devni veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. Ülem-Devni veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. VA K LK 190 / /44 10/ Jn: 190/0/1, RGB: 168/0/0 Jn: 212/0/1, RGB: 248/196/0 Jn: 10/0/1, RGB: 134/255/255 ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll ****HG_vee tase.ll Maa-amet

76 Kd Kvaternaari veekmpleksi veetase läbilõikel Water table f the Quaternary aquifer system n the crsssectin Põhjavee liikumise suund Grundwater flw directin L, LS, i definitsin, bjekti Kvaternaari veekmpleksi keskmist survetaseme pinda tähistav jn läbilõikel. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavee vlamise suund veekmpleksi avamusel. Ülem-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Kesk-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK 169 /15 PVNOOL HV_D3 HV_D D 3 21 D 2 Jn 169/0/1, RGB: 255/0/255 PVNOOL: rienteeritud sümbl/1/1, värv 170, RGB: 126/0/140 53/125/125, 53/80/80, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, 53/80/80, värv 170 (126/0/140) ****HG_vee tase.ll ****HG_pvs uund.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hyp s.ge Sümbl paigutatakse vlusuuna sihis, nle ts sutab vee liikumise suunale. Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Maa-amet

77 Kd Põhjavee ülevlu piirknd Area f grundwater verflw i definitsin, bjekti Kesk-Alam-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi gelgiline indeks. Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi gelgiline indeks. Kambrium-Vendi veekmpleksi gelgiline indeks. Piirknd, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise kmpleksi põhjavee survetase n püsivalt üle maapinna. VA K LK HV_AV HV_OA HV_SO HV_D D S-O 21 O-a 21 a-v 20 53/125/125, 53/80/80, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, värv 170 (126/0/140) 53/125/125, värv 170 (126/0/140) Jn: 169/0/0, RGB: 255/0/255 ****HG_hyp s.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_hyp s.ge ****HG_yle vl.ge Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Sümbli tekst paigutatakse jne (e nle) khale jne sihis. Alal täide puudub. Maa-amet

78 Kd Põhjavee veelahe Grundwater watershed Allikas_1 Spring_1 Allikas_2 Spring_2 Allikas_3 Spring_3 Allikate grupp Grup f springs L L, LS, i definitsin, bjekti Põhjavee ülevlu piirknd ala täitemuster (lihtviirutus). Maapinnalt esimese põhjavee veekmpleksi põhjavee alam-vesikndade valgalade piirid. Allikas hinnangulise vluhulgaga alla 0,1 ls -1, (vluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Allikas hinnangulise vluhulgaga 0,1...1,0 ls -1, (vluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Allikas hinnangulise vluhulgaga üle 1,0 ls -1, (vluhulga määrab kaardistaja visuaalselt). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. Mitmete allikate ks esinemine väikesel maa-alal (pindalaga 0,1 km 2 ja vähem). Kaardistatakse keskmise suvise veetaseme juures selgelt märgatavad või üldiselt tuntud allikad. VA K LK 169 / /21 ALLIK1 ALLIK2 ALLIK3 AGRUPP Viirutus: 200/135 Viirutusjn: 169/0/0; RGB: 255/0/255 Jn: 169/veelahe/1, RGB: 255/0/255 ALLIK1: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ALLIK2: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ALLIK3: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) AGRUPP: 0/1/1, värv: 171 (90/0/90) ****HG_yle vl_kuj.ge ****HG_yle vl.ge ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge ****HG_alli kas.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 0,5. Maa-amet

79 Kd Põhjavee mineraliseerumise jn Isline f grundwater mineralizatin Üldraud põhjavees Irn in grundwater Karstiväli Karst field L, LS, T L i definitsin, bjekti Põhjavee mineraalsus n maapinnalt esimeses aluspõhja veekihis/kmpleksis või tsentraalselt tarbitavas Kvaternaari veekihis või aluskrda lõikavates rgudes levates Kvaternaari kruusades liivades levivas põhjavees sisalduv lahustunud slade hulk (mõõtühikuga gl -1 ). Põhjavee mineraalsust kujutatakse kaardiväljal samamineraalsusjntega (isjntega), väärtusega 0,5 gl -1 ja 1,0 gl -1. Põhjavee mineraliseerumise jne väärtus Piirknnad, kus maapinnalt esimese põhjavee veekihi/veekmpleksi põhjavee üldraua sisaldus ületab >1,0 mgl -1. Üldraud põhjavees alade täitemuster (lihtviirutus) VA K LK 172 / / / 36 Karstivrmide laialdane esinemisala ,5 ja 1,0 Jn: 172/0/3, RGB: 198/108/0 53/150/150, värv 172 (198/108/0) Jn: 172/0/1, RGB: 198/108/0 Viirutus: 200/135 Viirutusjn: 172/0/1, RGB: 198/108/0 Jn: 173/0/0, RGB: 0/160/191 ****HG_mi n.ge ****HG_mi n.ge ****HG_mi n.ge ****HG_mi n_kuj.ge ****HG_kar st.ge Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste plt ja asub jne sihis. Alal täide puudub. Alal täide puudub. Maa-amet

80 Kd Karstiauk Karst cavity Pinnavee neeldumine karsti Surface water submerging int karst Maa-alune jõgi Undergrund river L L, LS, i definitsin, bjekti Karstiväli ala täitemuster (lihtviirutus). Karstiauk n karstiprtsesside tulemusel tekkinud auk (negatiivne pinnavrm). Kaardistatakse vähemalt 0,5 m sügavusi ja alla 0,1 km² pindalaga karstiauke. Vlava pinnaveekgu (nt ja, kraavi, jõe vms) karsti neeldumise kht. Hinnanguline piirknd, kus vluveekgu jätkab ma teeknda maa all (ala vluveekgu karsti neeldumise ja maapinnale taasilmumise kha vahel). VA K LK 173 /40 KARST NEELD 245/ Viirutus 100/90 Viirutusjn: 173/0/0, RGB: 0/160/191 KARST: 0/1/1, värv: 191, (0/128/255) NEELD: rienteertud sümbl/1/1, värv: 191 (0/128/255) Jn: 245/3/1, RGB: 0/125/178 ****HG_kar st_kuj.ge ****HG_kar st.ge ****HG_kar st.ge ****HG_kar st.ge Sümbli kinnituspunk t snäpitud maa-aluse jõe jne külge, rienteeritud nii, et sümbli kaar avaneb maapealse jõe suunas. Jned n snäpitud pinnavee neeldumine karsti sümbli külge. Maa-amet

81 Kd Riikliku põhjaveeseire puurkaev Natinal grundwater mnitring brewell Ülevlav puurkaev Overflwing brewell Mineraalvee puurkaev Mineral water brewell Läbilõike puurkaev Brewell n the crss-sectin Riikliku põhjaveeseire infrmatsini kgumise tarbeks kasutatav puurkaev. VA K LK Riikliku põhjaveeseire puurkaevu number T 1/ riiklikus põhjaveekatastris. T T i definitsin, bjekti Puurkaev, kus avatava põhjaveekihi/kmpleksi survetase ületab suudme absluutse kõrguse taseme. Ülevlava puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris. Mineraalvett ttev või mineraalveekihte avav puurkaev. Mineraalvee puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris. Läbilõike kstamiseks kasutatud puurkaev. Kaardiväljale kantakse puurkaevu suudme asukht. PASEIR PA_YLE 1/9 PA_MIN 1/11 PA_PK PASEIR: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) PA_YLE: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 1/53/125/125, värv 1 (0/0/0) PA_MIN: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) PA_PK: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge ****HG_inf.ge Maa-amet

82 Kd L T i definitsin, bjekti Läbilõike kstamiseks kasutatud puurkaev. Hüdrgelgilisel läbilõikel kujutatakse puurkaevu telgjnena. Läbilõike puurkaevu sügavus (antakse meetrites täpsusega üks kht peale kma). Läbilõike puurkaevu plt avatav intervall.avatud intervall n põhjavee survetasemest allaple jääv manteltruga ümbritsemata või filtertrudega manteldatud puurkaevu sa, milles timub puurkaevu varustamine veega. VA K LK 1/ / ,1 1/6 6 Jn: 1/0/0, RGB: (0/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/0, RGB: (0/0/0) ****HG_inf.ll ****HG_inf.ll ****HG_inf.ll Ülemine LK: telgjne lõppu n snäpitud keskkhaga hrisntaalne jn pikkusega 58 põhiühikut. Alumine LK: lühendatud puurkaevu telgjn. Asetatakse läbilõike puuraugu põhja alla keskele. Raamjne vertikaalne ulatus vastab avatavale intervallile, raamjne laius n 58 põhiühikut. Paremal kujutatud lühendatud variant (LK). Maa-amet

83 Kd L T T T i definitsin, bjekti Läbilõike puurkaevu survetase. Survetaset kujutav jn algab avatava intervalli ülemisest sast ja lõppeb nlega survetaseme kõrgusel antud hüdrgelgilisel läbilõikel. Läbilõike puurkaevu erideebit (lsm -1 täpsusega üks kht peale kma) riikliku põhjaveekatastri andmetel. Läbilõike puurkaevu vee mineraalsus (gl -1, täpsusega üks kht peale kma) riikliku põhjaveekatastri andmetel. Läbilõike puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris. VA K LK 1/5 5 1/5 5 4,3 1/5 5 0,3 1/ Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_inf.ll ****HG_inf.ll ****HG_inf.ll ****HG_inf.ge, ****HG_inf.ll Snäpitud läbilõike puurkaevu plt avatav intervall tähistava raamjne ülemise parema nurga punkti külge. Asetatakse avatava intervalli raamjnest vasemale keskele. Asetatakse avatava intervalli raamjnest paremale keskele. Hüdrgel gilisel läbilõikel asetatakse puuraugu suudme khale keskele. Maa-amet

84 Kd Läbilõike puurauk Brehle n the crss-sectin Veehaare_1 Water intake_1 L T T i definitsin, bjekti Läbilõike kstamiseks kasutatud puurauk. Läbilõike kstamiseks kasutatud puurauk: Hüdrgelgilisel läbilõikel kujutatakse puurauku telgjnena. Läbilõike puuraugu sügavus (antakse meetrites kümnendiku täpsusega). Läbilõike puuraugu number (või indeks) sulgudes. Veehaare, kus vee erikasutuslaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m 3 d -1. (Veehaare n ehitis vee võtmiseks veekgust või põhjaveekihist. Põhjaveevõtu infrmatsini aluseks n riiklik põhjaveekataster. VA K LK AN D MEP _HG 60 1/ / ,1 1/61 61 (M50) TARVE1 46 ANDMEP_HG: 0/1,25/1,25; värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE1: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) ****HG_inf.ge ****HG_inf.ll ****HG_inf.ll ****HG_inf.ge, ****HG_inf.ll ****HG_vee vtt.ge Ülemine LK: telgjne lõppu n snäpitud keskkhaga hrisntaalne jn pikkusega 58 põhiühikut. Alumine LK: lühendatud puuraugu telgjn. Asetatakse läbilõike puuraugu põhja alla keskele. Maa-amet

85 Kd Veehaare_2 Water intake_2 Veehaare_3 Water intake_3 Veehaare_ Water intake_4 T T T T i definitsin, bjekti Veehaare_1 puurkaevu(de) numb(rid)er riiklikus põhjaveekastris. Veehaare, kus vee erikasutuslaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m 3 d -1. (Veehaare n ehitis vee võtmiseks veekgust või põhjaveekihist. Põhjaveevõtu infrmatsini aluseks n riiklik põhjaveekataster. Veehaare_2 puurkaevu(de) katastrinumb(rid)er riiklikus põhjaveekastris. Veehaare, kus vee erikasutuslaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m 3 d -1. (Veehaare n ehitis vee võtmiseks veekgust või põhjaveekihist. Põhjaveevõtu infrmatsini aluseks n riiklik põhjaveekataster. Veehaare_3 puurkaevu(de) numb(rid)er riiklikus põhjaveekastris. Veehaare, kus vee erikasutuslaga määratud põhjaveevõtt jääb vahemikku m 3 d -1. (Veehaare n ehitis vee võtmiseks veekgust või põhjaveekihist. Põhjaveevõtu infrmatsini aluseks n riiklik põhjaveekataster. Veehaare_4 puurkaevu(de) numb(rid)er riiklikus põhjaveekastris. VA K LK 1/ TARVE2 48 1/ TARVE3 50 1/ TARVE4 52 1/ /125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE2: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE3: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) TARVE4: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge Maa-amet

86 Kd Kinnitatud põhjaveevaruga veehaare Water intake frm apprved grundwater resurces T i definitsin, bjekti Keskknnaministri plt kinnitatud põhjaveevaruga veehaare teatud põhjavee veekmpleksil (aluseks n riiklik põhjaveekataster). Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde kinnitatud varu suurus m 3 d -1. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Ülem-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Kesk-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK PVVARU 54 2/ HK_D2 HK_D3 54 D 3 54 D 2 PVVARU: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne alla keskele. Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Maa-amet

87 Kd i definitsin, bjekti Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Alam-Kesk-Devni veekmpleksi gelgiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Silur-Ordviitsiumi veekmpleksi gelgiline indeks. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Ordviitsium-Kambriumi veekmpleksi gelgiline indeks. VA K LK HK_OA HK_SO HK_D21 54 D S-O 54 O-a 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde plt avatava Kambrium-Vendi veekmpleksi gelgiline indeks. HK_AV 54 a-v 53/125/125, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vtt.ge Asetatakse sümbli PVVARU raami sisse keskjne khale keskele. Maa-amet

88 Kd Põhjavee alanduslehter Decline f grundwater level L, LS, i definitsin, bjekti Põhjavee alanduslehter n intensiivse põhjaveetarbimisega piirknd või kaevandusala, kus põhjaveetase n lehtrikujuliselt alanenud. Kaardile kantakse alanduslehtri piir (jn, kus veekihi või -kmpleksi tänapäevane püsiv survetase saavutab tarbimis- või kaevandamiseelse survetaseme) ning selle veekmpleksi gelgiline indeks, milles alanduslehter esineb. Kesk-Devni põhjavee veekmpleksis esineva põhjavee alanduslehtri gelgiline indeks. Alam-Kesk-Devni põhjavee veekmpleksis esineva põhjavee alanduslehtri gelgiline indeks. VA K LK 2/55 55 HK_D21 HK_D D 2 D 2-1 Jn: 2/0/2, RGB: 255/0/0 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, 53/80/80, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge Asetatakse põhjavee alanduslehtri jnele jne sihis ja alusega alanduslehtri keskme suunas. Asetatakse põhjavee alanduslehtri jnele jne sihis ja alusega alanduslehtri keskme suunas. Maa-amet

89 Kd i definitsin, bjekti Silur-Ordviitsiumi põhjavee veekmpleksis esineva põhjavee alanduslehtri gelgiline indeks. Ordviitsium-Kambriumi põhjavee veekmpleksis esineva põhjavee alanduslehtri gelgiline indeks. Kambrium-Vendi põhjavee veekmpleksis esineva põhjavee alanduslehtri gelgiline indeks. VA K LK HK_AV HK_OA HK_SO 54 S-O 54 O-a 54 a-v 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) 53/125/125, värv 2 (255/0/0) ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge ****HG_vee vtt.ge Asetatakse põhjavee alanduslehtri jnele jne sihis ja alusega alanduslehtri keskme suunas. Asetatakse põhjavee alanduslehtri jnele jne sihis ja alusega alanduslehtri keskme suunas. Asetatakse põhjavee alanduslehtri jnele jne sihis ja alusega alanduslehtri keskme suunas Kaevandusala Mining area Kaevandusala n piirknd, kus n timunud või timub aluspõhjaliste kivimite kaevandamine (sh karjäärid ja allmaakaevandused) Jn: 190/0/0, RGB: 168/0/0 ****HG_ka evand.ge Alal täide puudub. Maa-amet

90 Kd Allmaakaevandus Undergrund mine Hüdrgelgi lise läbilõike jn L, LS, Line f hydr- gelgical crss-sectin Tektniline rike hüdrgelgilisel läbilõikel Tectnic fault n hydrgelgical crss-sectin L T i definitsin, bjekti Kaevandusala täitemuster (lihtviirutus). Allmaakaevanduste (sh likvideeritud kaevanduste) piirjn. Läbilõike asukhta tähistav(ad) jn(ed) kaardiväljal. Ühendatakse läbilõike puuraugu ja/või läbilõike puurkaevu suudmest suudmeni. Hüdrgelgilise läbilõike jne algus ja lõpp-punkti tähis. VA K LK 190/ /57 Hüdrgelgilisel läbilõikel kaardistatud L, LS, aluspõhja kivimeis esinev tektniline rike 1/6 amplituudiga 5 ja enam meetrit / A, B,, D Viirutus: 200/45 Viirutusjn: 190/0/0; värv 190 (168/0/0) Jn: 38/2/2, RGB: 255/0/0 Jn: 1/0/1, RGB: 0/0/0 53/200/200, värv 1 (0/0/0) Jn: 1/3/2, RGB: 0/0/0 ****HG_kae vand_kuj.ge ****HG_kae vand.ge ****HG_in f.ge ****HG_in f.ge ****HG_in f.ll Maa-amet

91 Kd Erineva veeandvusega põhjaveekihtide piirjn Margin between aquifers f different prductivity L, LS, T T L i definitsin, bjekti Erineva veeandvusega põhjaveekihtide avamuste piirjn ja erineva veeandvusega põhjaveekihtide vaheline piir läbilõikel. Läbilõike A-B nimi. Läbilõike -D nimi. Läbilõike jne algus ja lõpp-punktide tähised skaala jnte khal. Läbilõike muu tekst n: skaalajnte absluutkõrgused meetrites, skaala jnte khal khal asuv absluutkõrguse ühik (meeter) ja läbilõikel rientiiri tähtsusega gegraafiliste asukhtade (jõed, rabad. pinnavrmid) nimed. Läbilõike vertikaaljned ja skaalajned absluutkõrguste tähistamiseks. VA K LK 1/62 LL_AB LL_D 1/ Läbilõige A-B Läbilõige -D A, B,, D 1/56 56 Altja 1/55 55 Jn: 1/0/0 RGB: 0/0/0 53/250/250, värv 1 (0/0/0) 53/250/250, värv 1 (0/0/0) 53/200/200, värv 1 (0/0/0) 53/125/ /125/125 Jned: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****HG_ku j.ge, ****HG_ku j.ll ****HG_abi. ll ****HG_abi. ll ****HG_abi. ll ****HG_ab i.ll ****HG_ab i.ll Asub läbilõike khal keskel. Asub läbilõike khal keskel. Asuvad skaala vertikaal jne khal Veekgude nimed n fndiga 131. Hrisntaal sed jned n snäpitud vertikaal jne külge. Maa-amet

92 Kd Kvaternaari setted võivad khati lla alternatiivsed aluspõhja veekihile Quaternary depsits may be alternative t the bedrck aquifer Kvaternaari setted n alternatiivsed aluspõhja veekihile Quaternary depsits are alternative t the bedrck aquifer L i definitsin, bjekti Mattunud rud, milles võivad lla (kuid puurimisandmed puuduvad) glatsifluviaalsed liivad ja kruusad, mis lemaslu krral n alternatiivsed aluspõhjalisele veekihile. Kaardistatakse mattunud rgude piires; ei eraldata välja akvatriumis. Mattunud rud, milles levad glatsifluviaalsetes liivades kruusades paiknevad veekihid n alternatiivsed aluspõhja veekihile. Kaardistatakse mattunud rgude piires; ei eraldata välja akvatriumis. Kvaternaari setted n alternatiivsed aluspõhja veekihile ala täitemuster (lihtviirutus). VA K LK 1/ / /60 60 Jn: 1/0/1 RGB: 0/0/0 Jn: 1/0/1 RGB: 0/0/0 Viirutus: 300/30 Viirutusjn: 1/0/1,, RGB: 0/0/0 ****HG_r g.ge ****HG_r g.ge ****HG_rg _kuj.ge Maa-amet

93 Kd Glatsifluviaal -sed setted aluspõhja veekihil Glacifluvial depsits n the bedrck aquifer Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga Quaternary clay n the bedrck aquifer Salad Marsh L, LS, L i definitsin, bjekti VA K LK Aluspõhjalised veekihid n kaetud glatsifluviaalsete liivade ja kruusadega (vaid setete avamusel). Mdustatakse pinnakatte gelgilise teemakaardi eri vanustega glatsifluviaalsete setete avamustest. Glatsifluviaalsed setted aluspõhja veekihil ala täitemuster. Kvaternaari saviga kaetud aluspõhjalised veekihid (vaid pinnakattesavide avamused). Mdustatakse pinnakatte gelgilise teemakaardi litlgilise settetüübi savi avamustest. Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga ala täitemuster (lihtviirutus). Maismaalised märgalad. Mdustatakse pinnakatte gelgilise teemakaardi nähtusklassi Hltseeni ssetted avamustest, kustutades ära alla 0,5 km 2 suuruse pindalaga ssetete avamused. 191 FLUVIO 1/ / Jn: 191/0/0, RGB: 0/128/255 FLUVIO: 1/150/150/0, värv 191 (0/128/255) Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 Viirutus: 40/0 Viirutusjn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 Jn: 5/0/0, RGB: 0/0/255 HG_kvat.ge HG_kvat_k uj.ge HG_kvat.ge HG_kvat_kuj.ge HG_kvat.ge Alal puudub täide. Tegemist suletud piirjnega. Alal puudub täide. Maa-amet

94 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Salade täitemuster. SOO 59 SOO: 1/100/100/45, värv: 5 (0/0/255) HG_kvat_kuj.ge PÕHJAVEE KAITSTUSE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Kaitsmata ala Unprtected area Nõrgalt kaitstud ala Weakly prtected area Vaadeldavas piirknnas põhjavee lduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajurestuse suhtes praktiliselt puudub. Tegemist n põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks n (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või (iii) aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivadeskruusades levivate veekihtide põhjavesi. Vaadeldavas piirknnas n põhjavesi lduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajurestuse suhtes. Tegemist n põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks n (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või (iii) aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivadeskruusades levivate veekihtide põhjavesi Täitevärv: 160, (255/144/200) Täitevärv: 161, (255/176/216) ****PVK.ge ****PVK.ge Maa-amet

95 Kd Keskmiselt kaitstud ala Mderately prtected area Suhteliselt kaitstud ala Relatively well prtected area i definitsin, bjekti VA K LK Vaadeldavas piirknnas n põhjavesi lduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajurestuse suhtes. Tegemist n põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks n (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või (iii) aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivadeskruusades levivate veekihtide põhjavesi. Vaadeldavas piirknnas n põhjavesi suhteliselt hästi lduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajurestuse suhtes. Tegemist n põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks n (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või (iii) aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivadeskruusades levivate veekihtide põhjavesi Täitevärv: 162, (255/255/144) Täitevärv: 163, (176/255/176) ****PVK.ge ****PVK.ge Maa-amet

96 Kd Kaitstud ala Well prtected area Veerikkad kvaternaarisetted Water-abundant Quaternary depsits Prsete kivimite põhjaveekihid Aquifers in prus rcks i definitsin, bjekti VA K LK Vaadeldavas piirknnas n põhjavesi lduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajurestuse suhtes. Tegemist n põhjavee kaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks (e kaitstavaks) põhjaveeks n (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesi või (iii) aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivadeskruusades levivate veekihtide põhjavesi. Tsentraalselt tarbitavate Kvaternaari veekihtide leviala või aluskrda lõikuvates rgudes aluskrral lasuvate kvaternaari liivades-kruusades levivate veekihtide leviala kaardiväljal. (Hüdrgelgilisel teemakihil kaardistatavad nähtusklassid Kvaternaari veekmpleks_1, Kvaternaari veekmpleks_2, Kvaternaari veekmpleks_3) Veerikkad kvaternaarisetted ala täitemuster. Kesk-Devni veekmpleksi, Kesk-Alam- Devni veekmpleksi, Ordviitsium- Kambriumi veekmpleksi, ja Kambrium- Vendi veekmpleksi erinevate veeandvusega veekihtide avamused PINNAK Täitevärv: 164, (144/255/144) Jn: 168/0/0, RGB: 60/166/0 PINNAK: 1/75/75/45 Värv 168 (60/166/0) Jn: 165/0/0, RGB: 0/160/0 ****PVK.ge ****PVK_ve ekmpl.ge ****PVK_ve ekmpl_kuj. ge ****PVK_ve ekmpl.ge Aladel puudub täide. Aladel puudub täide. Maa-amet

97 Kd Lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid Aquifers in fissured and karst rcks i definitsin, bjekti VA K LK Prsete kivimite põhjaveekihid ala täitemuster. Ülem-Devni veekmpleksi, Narva veepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) ja Silur-Ordviitsiumi (S-O) veekmpleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused. LIIVAK LIIVAK: 1/150/150/45, värv 165 (0/160/0) Jn: 166/0/0, RGB: 0/96/0; ****PVK_ve ekmpl_kuj. ge ****PVK_ve ekmpl.ge Aladel puudub täide. Lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid ala täitemuster. LUBJAK 16 LUBJAK: 1/0/0/0,, värv 166 (0/96/0) ****PVK_ve ekmpl_kuj. ge Maapinnalt esimene aluspõhjaline veepide First bedrck aquitard frm the grund surface Snetnaja Gra kihistiku ja Amata kihistu dlmiidi ja dmeriidi ning savika aleurliidi; Narva veepideme ehk Leivu ja Vadja kihistu massiivse dlmiidi, dmeriidi, savi ja aleurliidi; Siluri ja Ordviitsiumi massiivsete karbnaatsete kivimite ning Alam-Ordviitsiumi Türisalu ja Varangu kihistu diktüneemakilde; Lükati-Lntva kihistu savi ja liivsavi; Ktlini kihistu savi, Vrnka kihistu Sirgala kihistiku alumise sa aleuriitse savi, aluskrra lõhedete ja murenemata kristalsete kivimite avamus Jn: 167/0/0, RGB: 0/80/40 ****PVK_ve ekmpl.ge Aladel puudub täide. Maa-amet

98 Kd Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi ishüpsid ntur lines f the first bedrck aquitard frm the grund surface Tasakaaluala Equilibrium area L L, LS, T L i definitsin, bjekti VA K LK Maapinnalt esimene aluspõhjaline veepide ala täitemuster (lihtviirutus). Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmplekside survetasemete samaväärtusjned veekihtide avamusel või aluspõhjalise veepideme avamusel. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi ishüpsi absluutkõrguse väärtus meetrites. Piirknd kus: (i) põhjavee ülevlualade vahel esinevad sid, (ii) sandurid, kus levib arvukalt savikihte või (iii) n iselmulik liivsavimreenide esinemine kaitstuse seisukhalt vaadeldava põhjaveekihi lasumis. Tasakaaluala täitemuster (lihtviirutus). 167 / / / Viirutus: 150/0 Viirutusjn: 167/0/0,, RGB: 0/80/40 Jn: 171/0/1, RGB: 90/0/90 53/125/125, värv 171 (90/0/90) Jn: 171/0/0, RGB: 126/0/140 Viirutus: 100/0 Viirutusjn: 170/0/0,, RGB: 126/0/140 ****PVK_ve ekmpl_kuj. ge ****PVK_h yps.ge ****PVK_h yps.ge ****PVK_ta sak.ge ****PVK_ta sak_kuj.ge Number n õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtustega hüdrishüpside plt. Aladel puudub täide. Maa-amet

99 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Turba perspektiivala Perspective area f peat Järvemuda perspektiivala Perspective area f gyttja Järvelubja perspektiivala Perspective area f lacustrine lime Kruusa perspektiivala Perspective area f gravel MAAVARADE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID (NB! TEOSTAJA EI ESITA VALMISKUJUL KAARTI) Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga turbalasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Turba perspektiivala nimi. 1/2 2 Hin Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga järvemudalasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Järvemuda perspektiivala nimi. 1/3 3 Mülka Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga järvelubjalasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Järvelubja perspektiivala nimi. 1/4 4 Lubjaka Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga kruusalasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga Jn: 208/2/2, RGB: (143/85/69) 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 209/2/2, RGB: 132/195/38 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 221/2/2, RGB: 230/127/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 212/2/2, RGB: 248/196/0 ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Maa-amet

100 Kd Liiva perspektiivala Perspective area f sand Pinnakatte savi perspektiivala Perspective area f Quaternary clay Aluspõhja savi perspektiivala Perspective area f bedrck clay i definitsin, bjekti VA K LK T Kruusa perspektiivala nimi. 1/8 8 Karli Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga liivalasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. 211 T Liiva perspektiivala nimi. 1/7 7 Lihvi Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga pinnakatte savilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Pinnakatte savi perspektiivala nimi. 1/6 6 Saare Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga aluspõhja savilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga T Aluspõhja savi perspektiivala nimi. 1/34 34 Lhu /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 211/2/2, RGB: 255/254/0 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 210/2/2, RGB: 5/124/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 219/2/2, RGB: 0/124/ /120/120, värv 1 (0/0/0) ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Maa-amet

101 Kd Kristalliinse ehituskivi perspektiivala Perspective area f crystalline rcks fr building Põlevkivi perspektiivala Perspective area f il shale Fsfriidi perspektiivala Perspective area f phsphrite Lubjakivi perspektiivala Perspective area f limestne i definitsin, bjekti VA K LK Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga kristaliinse ehituskivilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Kristalliinse ehituskivi perspektiivala nimi. 1/35 35 Maardu Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga põlevkivilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga T Põlevkivi perspektiivala nimi. 1/32 32 Viru Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga fsfriidilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Fsfriidi perspektiivala nimi. 1/33 33 Fanta Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga lubjakivilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga Jn: 220/2/2, RGB: 114/112/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 217/2/2, RGB: 252/127/63 174/120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 218/2/2, RGB: 153/71/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 216/2/2, RGB: 0/175/153 ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Maa-amet

102 Kd Dlkivi perspektiivala Perspective area f dlstne Turbalasundi leviala Area f peat depsits Järvemudalasundi leviala Area f gyttja depsits Järvelubjalasundi leviala Area f lacustrine lime depsits i definitsin, bjekti VA K LK T Lubjakivi perspektiivala nimi. 1/30 30 Kure Gelgiliste tsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud varuga dlkivilasundi ala, mis n keskknnaregistris kinnitamata ning ei külgne maardlaga. T Dlkivi perspektiivala nimi. 1/5 5 Antsu Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud turbalasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud järvemudalasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud järvelubjalasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu / / / /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 222/2/2, RGB: 66/147/ /120/120, värv 1 (0/0/0) Jn: 208/6/2, RGB: 143/85/69 Jn: 209/6/2, RGB: 132/195/38 Jn: 221/6/2, RGB: 230/127/131 ****MV_inf.ge ****MV_per sp-ala.ge ****MV_inf.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge Nimele lisatakse sulgudes ID. Kaasnevad tärkandmed (vt pt ). Nimele lisatakse sulgudes ID. Maa-amet

103 Kd Kruusalasundi leviala Area f gravel depsits Liivalasundi leviala Area f sand depsits Pinnakatte savilasundi leviala Area f Quaternary clay depsits Aluspõhja savilasundi leviala Area f bedrck clay depsits Kristalliinse ehituskivilasundi leviala Area f crystalline rcks fr building i definitsin, bjekti VA K LK Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud kruusalasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud liivalasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud pinnakatte savilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud aluspõhja savilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud kristaliinse ehituskivilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. 212/ / / / / Jn: 212/6/2, RGB: 248/196/0 Jn: 211/6/2, RGB: 255/254/0 Jn: 210/6/2, RGB: 5/124/195 Jn: 219/6/2, RGB: 0/124/195 Jn: 220/6/2, RGB: 114/112/112 ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge Maa-amet

104 Kd Põlevkivilasundi leviala Area f il shale depsits Fsfriidilasundi leviala Area f phsphrite depsits Lubjakivilasundi leviala Area f limestne depsits Dlkivilasundi leviala Area f dlstne depsits Pinnakatte savi leiukht Discvery f Quaternary clay Aluspõhja savi leiukht Discvery f bedrck clay i definitsin, bjekti VA K LK Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud põlevkivilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud fsfriidilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud lubjakivilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Gelgilise kaardistamise või maavarade tsingu käigus välja eraldatud dlkivilasundi ala, mis ei le registreeritud keskknnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru lemaslu. Pinnakatte savilasundi leiukht, kus savi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. Aluspõhjalise savilasundi leiukht, kus savi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. 217/ / / / 41 LK_ QSV LK_APS Jn: 217/6/2, RGB: 252/127/63 Jn: 218/6/2, RGB: 153/71/121 Jn: 216/6/2, RGB: 0/175/153 Jn: 222/6/2, RGB: 66/147/159 LK_QSV: 0/1/1, sümbli täitevärv: 210 (5/124/195) LK_APS: 0/1/1, sümbli täitevärv 219 (0/124/195) ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lev iala.ge ****MV_lei ukht.ge ****MV_lei ukht.ge Maa-amet

105 Kd Dlkivi leiukht Discvery f dlstne i definitsin, bjekti VA K LK Dlkivi leiukht, kus dlkivi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_DOL 41 LK_DOL: 0/1/1, sümbli täitevärv 222 (66/147/159) ****MV_lei ukht.ge Lubjakivi leiukht Discvery f limestne Lubjakivi leiukht, kus lubjakivi kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_LUB 40 LK_LUB: 0/1/1, sümbli täitevärv 216 (0/175/153) ****MV_lei ukht.ge Liiva leiukht Discvery f sand Liiva leiukht, kus liiva kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_LII 17 LK_LII: 0/1/1, sümbli täitevärv 211 (255/254/0) ****MV_lei ukht.ge Kruusa leiukht Discvery f gravel Kruusa leiukht, kus kruusa kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_KR 18 LK_KR: 0/1/1, sümbli täitevärv 212 (248/196/0) ****MV_lei ukht.ge Järvelubja leiukht Discvery f lacustrine lime Järvelubja leiukht, kus järvelubja kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_JLB 19 LK_JLB: 0/1/1, sümbli täitevärv 221 (230/127/131) ****MV_lei ukht.ge Järvemuda leiukht Discvery f gyttja Järvemuda leiukht, kus järvemuda kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik n täpsemalt piiritlemata. LK_JMD 13 LK_JMD: 0/1/1, sümbli täitevärv 209 (132/195/38) ****MV_lei ukht.ge Maagaasi leiukht Discvery f natural gas Maagaasi esinemise piirknd. LK_GAS 24 LK_GAS: 0/1/1, sümbli piirjne värv 1 (0/0/0) ****MV_lei ukht.ge Maa-amet

106 Kd Raua- ja mangaaniknkretsinide leiukht Discvery f irn and manganese cncretins i definitsin, bjekti VA K LK Raua- ja mangaaniknkretsinide esinemise piirknd. LK_KOK 25 LK_KOK: 0/1/1, sümbli värv 215 (75/75/75), raam 1 (0/0/0) ****MV_lei ukht.ge Värvipigmendi leiukht Discvery f natural pigments Ulatuslikum pinnakattes esinev, peamiselt rauahüdrksiididest ja purdsetenditest ksnev lasund. LK_PIG 29 LK_PIG: 0/1/1, täitevärv 213 (205/105/105) ****MV_lei ukht.ge Jäätmete hidla piir Margin f the waste-dispsal site L, LS, GEOMORFOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Jäätmete hidmiseks mõeldud alad (üle 0,1 km 2 ), tuhamäed ja settebasseinid (nt Sillamäe jäätmehidla jms). Kaardile kantakse hidla piirjn. 18/5 5 Jn: 18/jaatmehidla /3, RGB: 126/86/0 ****GM.ge Jn digitakse nii, et ristkriipsud jäävad hidla alast väljaple. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 10 Maa-amet

107 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Meteriidikraater Meterite crater Löögi- või plahvatuskraater pinnakattes või aluspõhja kivimites. METKRT 57 METKRT: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****GM.ge Jaastang Waterfall bench Termkarst Thermkarst Limneamere rannajn astline f the Limnea Sea L, LS, Jõel asuv vähemalt 1 m kõrgune astang. Setetesse mattunud irdjää pangaste sulamisel tekkinud negatiivsed pinnavrmid, milledes võivad esineda järved (sa nähtusklassist järvenõgu ). Limneamere maksimaalse ulatuse rannajn. Määratletakse Limneamere staadiumi rannavrmide maksimaalse absluutkõrguse või Limneamere setete avamuse sisemaa plseima piirjne järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadalevaid rannajne asukhti. TKARST JUGA 28/ JUGA: sümbl rienteeritud. Suurus vastavalt sümbli teegis levale. Värv 2 (255/0/0) TKARST: 0/1/1, värv 2 (255/0/0) Jn: 28/0/3, RGB: 0/165/165 ****GM.ge ****GM.ge ****GM.ge Sümbli pikimkülg n risti jõe telgjnega ja nürinurk n ja langemise suunas. Sümbli juhtpunkt asetatakse negatiivse pinnavrmi keskele. Maa-amet

108 Kd Limneamere rannaastang liff f the Limnea Sea Limneamere rannavall Beach ridge f the Limnea Sea Limneamere maasäär Spit f the Limnea Sea Limneamere põiksäär Bay-muth bar f the Limnea Sea L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Limneamere plt pinnakattesse abradeeritud silmatrkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Limneamere lainetuse plt rannale kuhjatud psitiivne pinnavrm, mille pikitelg järgib kunagist rannajnt. Kaardistatakse rannavalli piirjnt. Limneamere saare taha või lahe servale ühe- või kaheplse sette pikirände plt mdustunud künnisekujuline rannavrm, mis li ühest tsast ühendatud kunagise maismaaga. Kaardile kantakse maasääre piirjn. Limneamere maasääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Limneamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme kesksa suunas arenenud künnisjad rannavrmid. Kaardile kantakse põiksääre piirjn. 28/8 28/9 28/ / /11 11 Jn: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/165/165 Jn: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Jn: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Jn: 28/0/3, RGB: 0/165/165 Jn: 28/0/3, RGB: 0/165/165 ****GM.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne digimisel jäävad ristjned astangu avanemise suunas. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

109 Kd Litriinamere rannajn astline f the Littrina Sea Litriinamere rannaastang liff f the Littrina Sea Litriinamere rannavall Beach ridge f the Littrina Sea L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Limneamere põiksääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Litriinamere maksimaalse ulatuse rannajn. Määratletakse Litriinamere staadiumi rannavrmide maksimaalse absluutkõrguse või Litriinamere setete avamuse sisemaa plseima piirjne järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadalevaid rannajne asukhti. Litriinamere plt pinnakattesse abradeeritud silmatrkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Litriinamere lainetuse plt rannale kuhjatud psitiivne pinnavrm, mille pikitelg järgib kunagist rannajnt. Kaardile kantakse rannavalli piirjn. 28/ /12 29/13 29/ Jn: 28/piksaar/3, RGB: 0/165/165 Jn: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Jn: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/80/187 Jn: 29/0/3, RGB: 0/80/187 ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 15. Jne digimisel jäävad ristjned astangu avanemise suunas. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

110 Kd Litriinamere maasäär Spit f the Littrina Sea Litriinamere põiksäär Bay-muth bar f the Littrina Sea Antsülusjärve kaldajn Shreline f the Ancylus Lake L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Litriinamere saare taha või lahe servale ühe või kaheplse sette pikirände plt mdustunud künnisekujuline rannavrm, mis li ühest tsast ühendatud kunagise maismaaga. Kaardile kantakse maasääre piirjn. Litriinamere maasääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Litriinamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme kesksa suunas arenenud künnisjad rannavrmid. Kaardile kantakse põiksääre piirjn. Litriinamere põiksääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Antsülusjärve maksimaalse ulatuse kaldajn. Määratletakse Antsülusjärve staadiumi rannavrmide maksimaalse absluutkõrguse või Antsülusjärve setete avamuse sisemaa plseima piirjne järgi. Kaardile kantakse ainult kindlalt teadalevad kaldajned. 29/ / / / /17 17 Jn: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Jn: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Jn: 29/0/3, RGB: 0/80/187 Jn: 29/piksaar/3, RGB: 0/80/187 Jn: 30/0/3, RGB: 0/60/60 ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 15. Maa-amet

111 Kd Antsülusjärve kaldaastang liff f the Ancylus Lake Antsülusjärve kaldavall Beach ridge f the Ancylus Lake Antsülusjärve maasäär Spit f the Ancylus Lake Antsülusjärve põiksäär Bay-muth bar f the Ancylus Lake L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Antsülusjärve plt pinnakattesse abradeeritud silmatrkav (vähemalt 1 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Antsülusjärve lainetuse plt kaldale kuhjatud psitiivne pinnavrm, mille pikitelg järgib kunagist kaldajnt. Kaardile kantakse kaldavalli piirjn. Antsülusjärve saare taha või lahe servale ühe või kaheplse sette pikirände plt mdustunud künnisekujuline rannavrm, mis li ühest tsast ühendatud kunagise maismaaga. Kaardile kantakse maasääre piirjn. Antsülusjärve maasääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Antsülusjärve kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme kesksa suunas arenenud künnisjad kaldavrmid. Kaardile kantakse põiksääre piirjn. 30/18 30/19 30/ / /21 21 Jn: 28/rannaastang/ 3, RGB: 0/60/60 Jn: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Jn: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Jn: 30/0/3, RGB: 0/60/60 Jn: 30/0/3, RGB: 0/60/60 ****GM.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne digimisel jäävad ristjned astangu avanemise suunas. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

112 Kd Liigestamata jääjärve ja Jldiamere rannavall Beach ridge f the Balic Ice Lake and Yldia Sea Liigestamata jääjärve ja Jldiamere maasäär Spit f the Balic Ice Lake and Yldia Sea Liigestamata jääjärve ja Jldiamere põiksäär Bay-muth bar f the Balic Ice Lake and Yldia Sea L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Antsülusjärve põiksääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Balti jääjärve või Jldiamere lainetuse plt rannale kuhjatud psitiivne pinnavrm, mille pikitelg järgib kunagist rannajnt. Kaardile kantakse rannavalli piirjn. Balti jääjärve või Jldiamere saare taha või lahe servale ühe või kaheplse sette pikirände plt mdustunud künnisekujuline rannavrm, mis li ühest tsast ühendatud kunagise maismaaga. Kaardile kantakse maasääre piirjn. Liigestamata jääjärve ja Jldiamere maasääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Balti jääjärve või Jldiamere kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme kesksa suunas arenenud künnisjad rannavrmid. Kaardistatakse põiksääre piirjnt. 30/ /25 31/ / /27 27 Jn: 30/põiksäär/3, RGB: 0/60/60 Jn: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Jn: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Jn: 30/0/3, RGB: 148/0/211 Jn: 30/0/3, RGB: 148/0/211 ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 15. Maa-amet

113 Kd Glatsilimniline mõhnastik Glacilacustrin e kame field Os Esker Marginaalne s Marginal esker Tunnelrg Tunnel valley L, LS, L L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Balti jääjärve ja Jldiamere põiksääre telge tähistav jn (kasutatakse kujunduselemendina). Peamiselt jääjärvesetetest ksnevad psitiivsete pinnavrmide (kühmude, künniste, seljakute ja kuplite) ehk mõhnade kgum (sh mreensed ja lasuvad limnmõhnad). Glatsilimniline mõhnastik ala täitemuster (ristviirutus). Glatsifluviaalsetest setetest ksnev seljaku või vallilaadne psitiivne pinnavrm. Kaardile kantakse si piirjn. Marginaalne s n s, mis n tekkinud jääkeele servaga külgneval alal. Marginaalse si piirjne sisest ala tähistav lihtviirutus (kasutatakse kujunduselemendina). Pinnakatte sees esinev väljavenitatud kujuga, glatsifluviaalsetest setest ksnev settekeha. Kaardile kantakse tunnelru piirjn. 31/ / /30 32/ / /34 34 Jn: 30/põiksäär/3, RGB: 148/0/211 Jn: 37/0/0, RGB: 148/50/211 Viirutus: 200/45 ja 200/-45 Viirutusjn: 37/0/1, RGB: 148/50/211 Jn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Jn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Viirutus: 200/90 Viirutusjn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Jn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 15. Maa-amet

114 Kd Uhtekuhik Alluvial cne Glatsifluviaalne lava Glacifluvial plain Glatsifluviaalne delta Glacifluvial delta Glatsifluviaalne mõhnastik Glacifluvial kame field L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Tunnelru telgjnt ja kunagist vee vlusuunda tähistav nletsaga jn (kasutatakse kujunduselemendina). Uhtekuhik n tunnelru tsas esinev glatsifluviaalsetest setetest ksnev psitiivne pinnavrm. Kaardile kantakse uhtekuhiku piirjn. Uhtekuhiku telgjni kujutavad jned (kasutatakse kujunduselemendina). Ulatuslik, lameda laega glatsifluviaalsetest setetest ksnev mõhn. Kaardile kantakse mõhna piirjn. 32/33 32/33 32/32 L Glatsifluviaalne lava ala täitemuster. 32/32 32 Liustike sulamisvete plt mdustunud delta- ja sandurisetetest ksnev psitiivne pinnavrm. Glatsifluviaalne delta ala täitemuster. Valdavalt glatsifluviaalsetest setetest mdustuv kühmude, künniste, seljakute ja kuplite ehk mõhnade kgum. 32/ DELTA Jn: 32/tunnelrg/3, RGB: 0/105/0 Jn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Jn: 32/2/3, RGB: 0/105/0 Jn: 32/0/3, RGB: 0/105/0 Viirutus: 100/0 Viirutusjn: 32/0/1, RGB 0/105/0 Jn: 33/0/0, RGB: 0/105/0 DELTA: 1/600/600/45, värv 33 (0/105/0) Jn: 32/0/0, RGB: 0/105/0 ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

115 Kd Vr Drumlin Mreenküngas ja seljandik Till hill and ridge Põikmreen Transverse till ridge L L, LS, L, LS, L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Glatsifluviaalne mõhnastik ala täitemuster. Valdavalt mreenist ksnev vlujneline seljak või künnis, mille pikitelg n kunagise listiku liikumise suunaga paralleelne. Kaardile kantakse vre piirjn. Vre telge kujutav jn (kujunduselement). Mõõtkavaline mreenist ksnev psitiivne pinnavrm, mida ple määratletud vrena, põik- või tsamreenina. Kaardile kantakse pinnavrmi piirjn. Liustiku serva ette tekkinud peamiselt mreenist ksnev vall, mis avaldub tänapäevases reljeefis psitiivse pinnavrmina. Otsamreenid n tekkelt kas survelised või kuhjelised, kaardistamisel neid üksteisest ei eristata. Kaardile kantakse pinnavrmi piirjn. 32/ / / /41 34/42 L Põikmreen ala täitemuster. 34/ Viirutus: 200/45 ja 200/-45, Viirutusjn: 32/0/1, RGB: 0/105/0 Jn: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Jn: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Jn: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Jn: 34/0/3, RGB: 50/0/0 Viirutus: 200/90 Viirutusjn: 34/0/3, RGB: 50/0/0 ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge Maa-amet

116 Kd Lainjas mreentasandik Undulating till plain Künklik mreenreljeef Hilly till relief Liustiku staadiumi piir Margin f the deglacial stage Suur rändrahn Large erratic bulder L L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Silmatrkavalt lainja reljeefiga valdavalt mreenist ksnev tasandikuala. Üksikuid reljeefivrme välja ei eraldata. Lainjas mreentasandik ala täitemuster. Silmatrkavalt künkliku reljeefiga valdavalt mreenist ksnev tasandikuala. Üksikuid reljeefivrme välja ei eraldata. Künklik mreenreljeef ala täitemuster (ristviirutrus). Taanduva liustiku pikemaajalist seisakut tähistavate marginaalsete pinnavrmide leviku järgi välja eristatud piir. Kaardile kantakse vaid sellised liustike staadiumite piirid, mis n selgelt äratuntavad. Objektide kaardile kandmisel võetakse aluseks Tellijalt Testajale edastatud fail kivid.dgn, mis makrda tugineb põhikaardi bjektiklassil kivi. Kaardile kantakse (i) kaitsealused, (ii) kõik üle 2 m kõrgused ja (iii) rientiiri tähtsusega üle 1 m kõrgused rändrahnud nii maismaal kui vees. Vees leva kivi kõrgust arvestatakse veepinnast. 34 MORLAI / /46 RAHN Jn: 34/0/0, RGB: 50/0/0 MORLAI: 1/700/700/0/0, värv 34 (50/0/0) Jn: 34/0/0, RGB: 50/0/0 Viirutus: 200/0 ja 200/90 Viirutusjn: 35/0/1, RGB: 50/0/0 Jn: 2/2/3, RGB: 255/0/0 RAHN: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM_kuj.ge ****GM.ge ****GM.ge Maa-amet

117 Kd Kivikülv Bulder field T i definitsin, bjekti VA K LK Suure rändrahnu nimi. Kasutatakse lduskaitsealuste rahnude puhul. Nimed saadakse failist kivid.dgn. Objektide kaardile kandmisel võetakse aluseks Tellijalt Testajale edastatud fail kivid.dgn, mis makrda tugineb põhikaardi bjektiklassil kivine ala. See n ala, kus üle 0,5m kõrgusega kivide vahekaugus n <5m, kuid kivid ei kata maapinda täielikult. 1/49 49 Rahn KKYLV /150/150, värv 1 (0/0/0) KKYLV: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****GM.ge ****GM.ge Tekst asetatakse suure rändrahnu sümbli juurde nii, et n arusaadav, millise rahnu nimega n tegemist. Juhul, kui sümblid kuhjuvad üksteise tsa, tuleb nende hulka kaardi letavuse huvides vähendada Kõvik Bedrck rise L, LS, Kõvik n aluspõhjaline kõrgendik, mis esineb tänapäevases reljeefis psitiivse pinnavrmina, kuid võib lla kaetud pinnakattega. Kaardile kantakse kõviku piirjn. 2/55 55 Jn: 2/kvik/3, RGB: 255/0/0 ****GM.ge Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

118 Kd i definitsin, bjekti VA K LK GEOMORFOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID, MIDA KUJUTATAKSE PINNAKATTE GEOLOOGILISE TEEMAKAARDI OBJEKTIKLASSIDE VÕI EESTI BAASKAARDILT LAENATUD TOPOGRAAFILISTE OBJEKTIKLASSIDE ABIL Reljeefivrm Landfrm Tehisreljeef Techngeneus relief Madalstasandik Fen plain Rabatasandik Bg plain Järvetasandik Lacustrine plain Järvenõgu Lacustrine depressin Limneamere akumulatiivne terrass Accumulative terrace f the Limnea Sea Pinnakatte gelgilise teemakaardi nähtuse või tpgraafilise bjektiklassi Hltseeni tehngeensed setted (23122), avamusena. Hltseeni ssetted (23121) ja madalsturvas (23207) avamusena. Hltseeni ssetted (23121) ja rabaturvas (23206) avamusena. Hltseeni järvesetted (23119) avamusena Baaskaardi seisuveekgu Limneamere setted (23117), avamusena Maa-amet

119 Kd Litriinamere akumulatiivne terrass Accumulative terrace f the Littrina Sea Antsülusjärve akumulatiivne terrass Accumulative terrace f the Ancylus Lake Hltseeni luide ja luiteahelik Hlcene dune and dune ridge Jääjärveline akumulatiivne terrass Accumulative terrace f the ice lake Hilis- Pleisttseeni luide ja luiteahelik Late Pleistcene dune and dune ridge i definitsin, bjekti VA K LK - Litriinamere setted (23116), avamusena Antsülusjärve setted (23115), avamusena Hltseeni tuulesetted (23118), avamusena. Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted (23112) avamusena. Pleisttseeni tuulesetted (23113), avamusena Maa-amet

120 Kd Glatsifluviaalne reljeef Glacifluvial relief Mreentasandik Till plain - - i definitsin, bjekti VA K LK Võrtsjärve alamkihistu glatsifluviaalsed setted (23111), avamusena. Võrtsjärve alamkihistu glatsigeensed setted (23110), avamusena Õhukese pinnakattega ala Thin Quaternary cver - Õhukese pinnakattega ala (23101), avamusena Aluspõhja reljeefi samakõrgusjn maismaal ntur line f the bedrck relief n land L, LS, T ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Maismaal asuva aluspõhja pinna ühel kõrgusel levaid punkte ühendav jn. Mõõdetakse meetrites alates absluutsest nulltasapinnast (BK-77). Samakõrgusjnte vaheline intervall maismaal n 5 m. Aluspõhja reljeefi samakõrgusjn maismaal väärtused. Antakse täisarvuliselt meetrites üle/alla merepinna. 121/ / Jn: 121/0/2, RGB: 75/0/0 6/110/110, värv: 121 (75/0/0) ****APR.ge ****APR.ge Kui kõikide samajnte tõmbamiseks ple piisavalt teavet või paiknevad jned liiga tihedalt ks, n intervall 10 m. Number asub õiges asendis väiksema väärtusega isjne suunas. Maa-amet

121 Kd Aluspõhja reljeefi samakõrgusjn akavatriumis ntur line f the bedrck relief in the area f seawater Mattunud rg Buried valley L, LS, T i definitsin, bjekti VA K LK Akvatriumis asuva aluspõhja pinna ühel kõrgusel levaid punkte ühendav jn. Mõõdetakse meetrites alates absluutsest nulltasapinnast (BK-77). Samakõrgusjnte vaheline intervall meres n 10 m. Aluspõhja reljeefi samakõrgusjn akvatriumis väärtused. Antakse täisarvuliselt meetrites alla merepinna. Kvaternaarisetetega täitunud aluspõhjalised rud. Mattunud rud piiritletakse aluspõhja reljeefi liigestatuse alusel kaardistaja plt. 121/ / Jn: 121/2/2, RGB: 75/0/0 6/110/110, värv121 (75/0/0) Täitevärv: 122 (255/214/168) ****APR.ge ****APR.ge ****APR_r g.ge Alates väärtusest -20 m võib kasutada 20- meetrist intervalli. Number asub õiges asendis väiksema väärtusega isjne suunas. Maa-amet

122 Kd Mattunud astang aluspõhjas Buried escarpment in bedrck Avanev astang aluspõhjas Expsed escarpment in bedrck L, LS, L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Maetud aluspõhjalised astangud n: (i) maapealse klindi (kaljujärsak) jätked, mis n maetud pinnakatte setete alla, (ii) eraldatud välja aluspõhja reljeefi alusel mattunud rgude nõlvadel või mujal, kus aluspõhja pind langeb lühikesel distantsil järsult (ca 100 m peal 10 või enam meetrit) või (iii) khad, kus aluspõhja gelgilisel kaardil kahe või enam kaardistatava kivimkeha avamuse laius kahaneb ühes piirknnas alla 50 m (lduses). Liivakivi-, paekivipaljand või liiva- või paekivist karjääriservad kaldega >45º, mille minimaalne kõrgus n 1 m, minimaalne pikkus 50 m. Objektide kaardile kandmisel võetakse aluseks Tellijalt Testajale edastatud fail astangud.dgn, mis makrda tugineb põhikaardi bjektiklassil kaljujärsak. Lisaks kaardistatakse astangud, mida ple failis astangud.dgn näidatud. 1/11 1/ Jn: 1/mastang/0, RGB: 0/0/0 Jn: 1/astang/0 RGB: 0/0/0 ****APR_as tang.ge ****APR_as tang.ge Jne digimisel jäävad ristjned astangu avanemise suunas. Mattunud astang, mis n avaneva astangu (sh Balti klindi) jätkuks n snäpitud avaneva klindijne külge. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 10. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 5. Testaja võib vajadusel kustutada ja muuta failis astangud.dgn tdud jni. Maa-amet

123 Kd Aluspõhja reljeefivrmide nimed Names f the bedrck landfrms Mattunud ru piir Margin f the buried valley T T i definitsin, bjekti VA K LK Aluspõhja reljeefivrmide nimetused (klindilahed, klindiplatd, klindineemikud, klindiplsaared, klindisaared, pangad, terrassid, klindi rud ja mattunud rud) ja ürgrgude nimed. i valitud andmepunkt (11002) aluspõhja reljeefi absluutkõrgus meetrites (täpsusega üks kht peale kma). 1/19 19 Ööbiku 1/ ,1 53/120/120 värv 1 (0/0/0) ****APR_in f.ge ****APR_in f.ge TRÜKIKAARDI TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID L, LS, i mattunud rg (73101) ala väline piirjn. i kujutatakse gemrflgilisel ja põhjavee kaitstuse (trüki)kaardil. 2/ /150/150, värv 1 (0/0/0) Jn: 2/0/3, RGB: 255/0/0 ****APR_r g_kuj.ge Tekst asetatakse reljeefivrmi keskele rienteeritult pikema telje suunas. Tekstide sõrendamisel ei thi kasutada tühikuid. Orusuudmete s piirjnt ei jnistata Mattunud ru piirjne sisene viirutus Hatching within the margin f the buried valley L Mattunud rg piirjne sisene viirutus. (lihtviirutus). i kujutatakse gemrflgilisel ja põhjavee kaitstuse (trüki)kaardil. 2/ Viirutus: 500/45 Viirutusjn: 2/0/0, RGB: 255/0/0 ****APR_r g_kuj.ge Viirutus piirneb ru välispiirjnega ja ru suudme piiriga. Maa-amet

124 Kd i definitsin, bjekti VA K LK PINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Pinnakatte 140 m paksusjn 140 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 140 m paksusjne langujn Drp line n the 140 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 120 m paksusjn 120 m ispach f the Quaternary depsits L, LS, L Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 140 m. Pinnakatte 140 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. 17/46 17/45 Pinnakatte 140 m paksusjne numbriline T 17/44 44 väärtus. L, LS, Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 120 m. 17/ Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

125 Kd Pinnakatte 120 m paksusjne langujn Drp line n the 120 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 100 m paksusjn 100 m ispach f the Quaternary depsits L T L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 120 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 120 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 100 m. 17/ / / Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Pinnakatte 100 m paksusjne langujn Drp line n the 100 m ispach f the Quaternary depsits L Pinnakatte 100 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. 17/39 39 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. ****QP.ge Maa-amet

126 Kd Pinnakatte 80 m paksusjn m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 80 m paksusjne langujn Drp line n the 80 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 60 m paksusjn 60 m ispach f the Quaternary depsits T L, LS, L T L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 100 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 80 m. Pinnakatte 80 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 80 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 60 m. 17/ /37 17/ / / /110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

127 Kd Pinnakatte 60 m paksusjne langujn Drp line n the 60 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 50 m paksusjn 50 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 50 m paksusjne langujn Drp line n the 50 m ispach f the Quaternary depsits L T L, LS, L T i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 60 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 60 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 50 m. Pinnakatte 50 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 50 m paksusjne numbriline väärtus. 17/ / /31 17/ / Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, 30 RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m ****QP.ge lduses. 50 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

128 Kd Pinnakatte 40 m paksusjn 40 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 40 m paksusjne langujn Drp line n the 40 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 30 m paksusjn 30 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 30 m paksusjne langujn Drp line n the 30 m ispach f the Quaternary depsits L, LS, L T L, LS, L i definitsin, bjekti VA K LK Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 40 m. Pinnakatte 40 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 40 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 30 m. Pinnakatte 30 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. 17/ / / / / Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

129 Kd Pinnakatte 25 m paksusjn 25 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 25 m paksusjne langujn Drp line n the 25 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 20 m paksusjn 20 m ispach f the Quaternary depsits T L, LS, L T L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 30 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 25 m. Pinnakatte 25 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 25 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 25 m. 17/23 17/22 17/ / / /110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Jn: 17/0/2, 19 ****QP.ge RGB: 51/26/0 Maa-amet

130 Kd Pinnakatte 20 m paksusjne langujn Drp line n the 20 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 15 paksusjn 15 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 15 m paksusjne langujn Drp line n the 15 m ispach f the Quaternary depsits L T L, LS, L T i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 20 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 20 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 15 m. Pinnakatte 15 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 15 m paksusjne numbriline väärtus. 17/ / /16 17/15 17/ Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

131 Kd Pinnakatte 10 m paksusjn 10 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 10 m paksusjne langujn Drp line n the 10 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 5 m paksusjn 5 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 5 m paksusjne langujn Drp line n the 5 m ispach f the Quaternary depsits i definitsin, bjekti VA K LK Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte L, LS, 17/13 paksus n 10 m. L Pinnakatte 10 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. 17/12 Pinnakatte 10 m paksusjne numbriline T 17/11 11 väärtus. L, LS, L Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 5 m. Pinnakatte 5 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. 17/10 17/ Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

132 Kd Pinnakatte 2 m paksusjn m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 2 m paksusjne langujn Drp line n the 2 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte 1 m paksusjn 1 m ispach f the Quaternary depsits T L, LS, L T L, LS, i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 5 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 2 m. Pinnakatte 2 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 2 m paksusjne numbriline väärtus. Jn, mis ühendab khti, kus pinnakatte paksus n 1 m. 17/8 8 17/7 7 17/6 6 17/5 5 17/ /110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0 ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge ****QP.ge Maa-amet

133 Kd Pinnakatte 1 m paksusjne langujn Drp line n the 1 m ispach f the Quaternary depsits Pinnakatte paksus valitud andmepunktis Thickness f the Quaternary depsits accrding t the data surce L T i definitsin, bjekti VA K LK Pinnakatte 1 m paksusjne küljes asuv jn, mis viitab pinnakatte paksuse vähenemise suunale. Kasutatakse väiksemate suletud jnte ja varieeruva paksusega pinnakatte piirkndades. NB! Langujn n samapaksusjnega ühendatud sellelt plt, kus pinnakatte paksus väheneb. Pinnakatte 1 m paksusjne numbriline väärtus. Puurauk, kus n määratud pinnakatte paksus. 17/3 3 17/4 2 AND MEP _QP 60 1 Jn: 17/0/2, RGB: 51/26/0, pikkusega 50 m lduses. 6/110/110, värv: 17 (51/26/0) ANDMEP_QP: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****QP.ge ****QP.ge ****QP_inf.ge T Pinnakatte paksus valitud andmepunktis meetrites (täpsusega üks kht peale kma). 1/ ,3 53/120/120 värv 1 (0/0/0) ****QP_inf.ge Maa-amet

134 Kd i definitsin, bjekti VA K LK AEROMAGNETILISTE ANOMAALIATE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID Aermagnetilise anmaalia statistiline pind Statistical surface f the aermagnetic anmaly Aermagnetilise anmaalia isanmaal Isline f the aermagnetic anmaly - Plyline Aermagnetilise anmaalia punktväärtuste alusel ldud maatriksi (sammuga m, maatriksi lmisel kasutatakse interplatsinimudelit tsinguraadusega 3 km) alusel genereeritud aermagnetiliste anmaaliate statistiline pind. Aermagnetilise anmaalia punktväärtuste alusel ldud maatriksi (sammuga m, maatriksi lmisel kasutatakse interplatsinimudelit tsinguraadusega 3 km) alusel genereeritud aermagnetiliste anmaaliate statistilise pinna isanmaalid, sammuga 50 nt, alates 0-isanmaalist. - 1/ ****MG.pdf 1 Jn 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****MG.mif T Aermagnetilise anmaalia isanmaali väärtus (nanteslades vastavalt isanmaali väärtusele). 1/ arial, suuurus 9 pt, värv 0/0/0 ****MG.mif Number asetatakse isanmaalile õiges asendis väiksema väärtusega isanmaali suunas. Maa-amet

135 Kd i definitsin, bjekti VA K LK Buguer anmaalia statistiline pind Statistical surface f the Buguer anmaly Buguer anmaalia isanmaal Isline f the Buguer anmaly BOUGUER ANOMAALIATE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID. Parandatud raskuskiirenduse punktväärtuste alusel ldud maatriksi (maatriksi samm n m ja maatriksi lmisel - kasutatakse interplatsinimudelit ****GRB.pdf tsinguraadusega 1,5 km) alusel genereeritud Buguer anmaalia statistiline pind. Parandatud raskuskiirenduse punktväärtuste alusel ldud maatriksi (maatriksi samm n m ja maatriksi lmisel Plyline kasutatakse interplatsinimudelit Jn 1/0/0, ****GRB.mi - - tsinguraadusega 1,5 km) alusel RGB: 0/0/0 f genereeritud Buguer anmaalia statistilise pinna isanmaalid, sammuga 0,5 mgal, alates 0-isanmaalist. T Buguer anmaalia isanmaali väärtus (milligal ides vastavalt isanmaali väärtusele) ,5 arial, suuurus 9 pt, värv 0/0/0 ****GRB.mi f Number asetatakse isanmaalile, õiges asendis väiksema väärtusega isanmaali suunas. Maa-amet

136 Kd i definitsin, bjekti VA K LK FAKTILISE MATERJALI NÄHTUSKLASSID (NB! TEOSTAJA ESITAB VAID TÄRKANDMED) Pinnakatte puurauk Quaternary brehle Aluspõhja puurauk Bedrck brehle Aluskrra puurauk Precambrian brehle Vaid pinnakatet avav puurauk (sh maavarade tsingu- ja uuringu puurauk ning ehitusgelgiline puurauk), mille andmeid n kasutatud gelgilise baaskaardi ttmisel. Aluspõhja kivimeid avav puurauk, mille andmeid n kasutatud gelgilise baaskaardi ttmisel. Aluskrra kivimeid avav puurauk, mille andmeid n kasutatud gelgilise baaskaardi ttmisel GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/255/0 GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/0) GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 255/0/0 ****_Faktik a.mdb ****_Faktik a.mdb ****_Faktik a.mdb Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Maa-amet

137 Kd Puurkaev Brewell Pinnakatte paljand Quaternary utcrp Aluspõhja paljand Bedrck utcrp Vaatluspunkt Statin i definitsin, bjekti VA K LK Pinnase- või põhjavee tarbimiseks või uurimiseks ldud mantel- ja/või filtertruga kindlustatud hüdrgelgiline puurauk, mis n registreeritud riiklikus põhjaveekatastris. Lduslik või tehislik pinnakattesetete paljandumine kraavinõlvas, nõlvas, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus, elektripsti puurimisaugus, salvkaevus vm, mille gelgilist t n kasutatud gelgilise baaskaardi lmisel. Lduslik või tehislik aluspõhjakivimite paljandumine (võib avada ka pinnakattesetteid) astangus, nõlvas, avamuspinnana rannal, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus, elektripsti puurimisaugus, salvkaevus vm, mille gelgilist t n kasutatud gelgilise baaskaardi lmisel. Pinnakatte kaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) välimarsruudil tehtud ajutine kaeve (kaevatud labidaga) või käsipuuriga tehtud sndeerimispunkt GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl ircle Filled, Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/255 GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl Triangle Filled Suurus: 12, Värvi RGB 0/255/0 GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl Triangle Filled Suurus: 12, Värvi RGB 0/0/0 GeMedia sümbli failist gemetry.fsm, sümbl ircle Filled Suurus: 6, Värvi RGB 0/0/0 ****_Faktik a.mdb ****_Faktik a.mdb ****_Faktik a.mdb ****_Faktik a.mdb Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Tärkandmed MS Accessi tabelina (vt pt nr 11.3). Maa-amet

138 7. Läbilõiked Läbilõiked annavad lisainfrmatsini kaardivälja piiresse jääva ala gelgilise ehituse khta. Läbilõikel esinev infrmatsin peab vastama kaardiväljal esinevale infrmatsinile. Läbilõigetel kaardistatavad gelgilised nähtusklassid ja neid kujutavate bjektide atribuudid n tdud tabelis 3. Läbilõike elemendid salvestatakse ll-laiendiga failidesse. Läbilõiked letakse kaardi kujunduselemendiks. Läbilõiked kuuluvad: aluspõhja gelgilise, pinnakatte gelgilise ja hüdrgelgilise teemakaardi juurde. Läbilõiked kstatakse üldiselt vaid maismaa-alade khta, peamiselt puuraukude või puurkaevude te alusel. Läbilõike puuraukude/kaevude vahele jääv ala kaetakse interpleerides, arvestades puuraukude/kaevude andmete ja muu lemasleva gelgilise infrmatsiniga. Läbilõike hrisntaalne ulatus peab vastama 1:1 kaardiväljal esinevale läbilõikejne pikkusele. Läbilõigete kstamisel kasutatakse ülekõrgendust. Läbilõikeid kstatakse iga kaardilehe khta üks või kaks: svituslikult põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistena. Ühe läbilõike esitamise krral valitakse läbilõike suund risti peamiste gelgilistele struktuuride väljavenitatuse suunale. Põhja-lõuna suunaline läbilõige tähistatakse tähtedega A (läbilõike alguspunkt, läbilõige algab põhjaplseima punktiga) ja B (läbilõike lõpp-punkt, läbilõige lõppeb lõunaplseima punktiga). Ida-lääne suunaline läbilõige tähistatakse tähtedega (läbilõike alguspunkt, läbilõige algab lääneplseima punktiga) ja D (läbilõike lõpp-punkt, läbilõige lõppeb idaplseima punktiga). NB! Läbilõigete asukha planeerimisel tuleb arvestada antud kaardilehega külgnevate kaartilehtede läbilõigetega erinevate kaardilehtede põhja-lõuna ning ida-lääne suunalised läbilõiked peavad lema ühildatavad ühelt kaardilehelt teisele. Läbilõige piiratakse vasakult ja paremalt vertikaalse skaalajnega, millele kaardiväljal vastab läbilõikejne algus- ja lõpp-punkt. Läbilõike skaalajned lõpetavad läbilõikel esinevad gelgilisi nähtusi kujutavad punkt-, jn- ja pindbjektid. Jn- ja pindbjektid, mis lduses jätkuvad lateraalselt kaugemale kui läbilõike hrisntaalne ulatus, peavad lema snäpitud läbilõike skaalajnte külge. Läbilõike ülesehitust n kirjeldatud jnisel 5. Maa-amet

139 Jnis 5. Läbilõike sad (lilla tekstiga ja nltega) ja nende paigutus läbilõikel Aluspõhja gelgilise teemakaardi läbilõiked Aluspõhja gelgilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, mille vertikaalne mõõtkava n 1 : Läbilõigetel kujutatakse pinnakatet alana, mida detailselt ei iselmustata. Prtersilist aluskrda kujutatakse kaardil vähemalt 1 cm laiuse ribana. Aluspõhja gelgilise kaardi läbilõikel esinevad gelgilised nähtusklassid ja bjektid n kirjeldatud tabelis 3. Tööde testamisel salvestatakse need vastavalt tabelis 3 tdud krra järgi ll-laiendiga failidesse Pinnakatte gelgilise teemakaardi läbilõiked Pinnakatte gelgilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, mille vertikaalmõõtkava n 1:1000. Läbilõigetel kujutatud nähtusklassid n tdud tabelis 3. Läbilõigetel kujutatakse setete litlgilisi ja stratigraafilis-geneetilisi settee, v.a akvatriumile jäävad läbilõike sad, kus näidatakse ainult litlgilisi settee Hüdrgelgilise teemakaardi läbilõiked Hüdrgelgilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, mille vertikaalne mõõtkava n 1 : Läbilõige algab maapinnalt ja lõpeb aluskrra kivimitest veepideme kujutamisega alana, mille laius n trükikaardil vähemalt 1 cm. Maa-amet

140 8. Legend Legend kstatakse iga teemakaardi kaardilehele individuaalselt. Legendis esitatakse leppemärgid 5 vaid antud trükikaardi kaardiväljal ja sellega kaasnevatel läbilõigetel esinevate gelgiliste nähtusklasside khta. Legendis esinevate leppemärkide kujundus vastab kaardiväljal või läbilõikel esitatavate bjektide kujundusele (vt tabelit 3). Hüdrgelgilise ja põhjavee kaitstuse kaardi legendis esitatakse ka veekgusid kujutavate bjektide kujundus (vt tabelit 6). Legend ksneb järgmistest sadest: (i) (ii) (iii) (iv) pealkiri, alapealkiri (parema letavuse eesmärgil jatatakse legendis esinevad leppemärgid gruppideks), leppemärgi raam, leppemärgi kiri (leppemärgi plt kaardil või läbilõikel kujutatava nähtusklassi nimi, vajadusel ks selgituse ja mõõtühikutega). Jnis 6. Legendi sad (nimetused sinises kirjas) hüdrgelgilise kaardi legendi näitel. Kõik legendis esinevad kirjad (va legendi pealkiri) esitatakse ka inglise keeles (inglise keelne tekst n kursiivis). Teemakaartide legendides esinevate bjektide lend, bjektide võtmeatribuudid ja kujundus ning fail, kuhu teemakihi legendi bjekt salvestatakse, n tdud tabelis 4. Legendi sade lõplik paigutus sõltub antud legendis esinevatest leppemärkidest ja nende kirjadest. d ei thi ületada leppemärgi raami. 5 Leppemärk n kaardiväljal või läbilõikel kaardistatavat nähtusklassi kujutava bjekti või bjektide kujutis legendis. Maa-amet

141 8.1. Aluspõhja gelgilise kaardi legend Aluspõhja gelgilise kaardi legend ksneb kahest sast: stratigraafiline tabel, kuhu n asetatud kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatud kivimkehade leppemärgid, muud kaardiväljal kujutatavate nähtusklasside leppemärgid ja leppemärkide kirjad (avamuste jned, läbilõikejn, läbilõike puurauk, strat, lademe strat, avanev aluspõhjaline astang, mattunud aluspõhjaline astang), mis asuvad stratigraafilise tabeli all. LADESTU System LADESTIK Series LADE Stage LITOSTRATI- GRAAFILINE ÜKSUS Lithstratigraphical unit INDEKS Index KIVIMI KIRJELDUS Rck descriptin KVATER- NAAR Quaternary Q Kvaternaari setted (ainult läbilõigetel 0-50 m) Quaternary depsits (nly n crss-sectins) SILUR Silurian Pridli KAUGA- TUMA LÕO KIHID S4kgL Mergel lubjakivi kihtidega Marl with limestne interbeds Jnis 7. Aluspõhja gelgilise kaardi legendis tdud stratigraafilise tabeli näide. Stratigraafilise tabeli lahtrisse Litstratigraafiline üksus märgitakse kaardistatavat kivimkeha mdustavate knkreetsete litstratigraafiliste üksuste nimed, neile lisatakse vastav üksuse (kihistu, kihistik või kihid). Kui kaardistatav kivimkeha ksneb vaid kihistutest, siis märgitakse lahtrisse Litstratigraafiline üksus vastavate kihistute nimed. Lahtrisse Indeks asetatakse leppemärgi raamjne sisse kaardistatava kivimkeha leppemärk ja selle keskele kivimkeha tähistav indeks. Lahtrisse Kivimi märgitakse kaardistatud kivimikeha litlgiline lühi antud kaardilehe kaardiväljal ja selle juurde kuuluval läbilõikel Pinnakatte gelgilise kaardi legend Pinnakatte gelgilise kaardi legendis esinevad alapealkirjad (mis n nummerdatud ja dubleeritud inglise keeles) jatavad legendis levad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse: Maa-amet

142 i. HOLOTSEENI SETTED Hltseeni ladestiku stratigraafilis-geneetiliste setteide leppemärgid ja kirjad. ii. ÜLEM-PLEISTOTSEENI SETTED Ülem-Pleisttseeni stratigraafilis-geneetiliste setteide leppemärgid. kirjades näidatakse ära, millise kihistu ja alamkihistu setet antud leppemärk kujutab. iii. KESK-PLEISTOTSEENI SETTED Kesk-Pleisttseeni stratigraafilis-geneetiliste setteide leppemärgid ja nende kirjad. Viimasena tuuakse ära nähtusklassi Õhukese pinnakattega ala leppemärk ks kirjaga Õhukese pinnakattega (<1 m) ala; läbilõigetel aluspõhi. iv. SETETE LITOLOOGILISED TÜÜBID Kõik kaardiväljal või läbilõikel kaardistatud litlgiliste setteide leppemärgid ks vastavate kirjadega. v. MUUD LEPPEMÄRGID Esitatakse muu luline kaardiväljal või läbilõikel esitatatud infrmatsin: leppemärgid ks kirjadega (nt läbilõikejn ks vastavate puuraukude ja numbritega). Statigraafilisgeneetilisi settee tähistatavate leppemärkide hulgas näidatakse ka nende indeks. NB! Leppemärkide kirjade puhul esitatakse vaid setete geneetilise tüübi nimi, ei kirjeldata stratigraafilis-geneetiliste setteide litlgilist kstist. Erandiks n glatsigeensed setted, mille puhul kasutatakse leppemärgi kirjas setete litlgilise tüübi asemel terminit mreen Hüdrgelgilise kaardi legend Hüdrgelgilise kaardi legendis esinevad alapealkirjad (mis n n nummerdatud ja dubleeritud inglise keeles) jatavad legendis levad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse: i. POORSETE KIVIMITE JA SETETE PÕHJAVEEKIHID JA KOMPLEKSID Eraldi tulpadena esitatakse põhjaveekmplekside kaupa leppemärgid prsetes kivimites ja setetes levivate erineva veeandvusega veekihtide ja veepidemete khta. Tulpade khal esitatakse veekmpleksi nimi ja veekmpleksi kivimiline. Leppemärkide kirjades esitatakse veekihi veeandvuse väärtuste vahemik (erideebiti väärtused). Veekmplekside tulpade all esitatakse aluspõhjalise veekmpleksi avamuse piiri kujutav leppemärk ks veekmpleksi gelgilise indeksiga. ii. LÕHELISTE JA KARSTUNUD KIVIMITE PÕHJAVEEKIHID Eraldi tulpadena esitatakse põhjaveekmplekside kaupa leppemärgid lõhelistes ja karstunud kivimites levivate erineva veeandvusega veekihtide khta. Tulpade khal esitatakse veekmpleksi nimi ja veekmpleksi kivimiline. Leppemärkide kirjades esitatakse veekihi veeandvuse väärtuste vahemik (erideebiti väärtused). Maa-amet

143 iii. PÕHJAVESI JA ALLIKAD Aluspõhjaliste veekmplekside ishüpse (ks väärtustega), põhjavee liikumise suunda, põhjaveeülevlu alasid ja allikaid kujutavad leppemärgid ks vastavate kirjadega. iv. PÕHJAVEE KVALITEET Põhjavee mineraliseerumise isjni (ks väärtustega) ning üldraua sisaldust põhjavees kujutavad leppemärgid ja leppemärkide kirjad. v. PINNAVESI JA KARST Vluveekgusid ja nähtusklasse pinnavee neeldumine karsti, maa-alune jõgi, sala, karstiauk ja karstiväli kujutavad leppemärgid. vi. PÕHJAVEERAJATISED JA LOODUSLIKU PÕHJAVEEREŽIIMI MUUTUSED Läbilõike puurkaeve ja -auke, riikliku põhjaveeseire-, mineraalvee puurkaeve, ülevlavaid puurkaeve, veehaardeid, kinnitatud põhjaveevaruga veehaardeid, kaevandusalasid, allmaakaevanduse piirjni ja alanduslehtreid kujutavad leppemärgid ks vastavate kirjadega. vii. TEISED LEPPEMÄRGID Sellesse gruppi kuuluvad järgmised leppemärgid: erineva veeandvusega põhjavee kihtide piirjn, hüdrgelgilise läbilõike jn, kvaternaari setted võivad khati lla alternatiivsed aluspõhja veekihile, kvaternaari setted n alternatiivsed aluspõhja veekihile, lasuvad glatsifluviaalsed setted aluspõhja veekihil, aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga, salad, tektniline rike. viii. TÄIENDAVAD LEPPEMÄRGID LÄBILÕIKEL Läbilõigetel näidatud erinevate aluspõhjaliste veekmplekside veetaset kujutavad leppemärgid ning kirjad, mis annavad lisainfrmatsini läbilõike puurkaevude khta Põhjavee kaitstuse kaardi legend Põhjavee kaitstuse kaardi legendis esinevad alapealkirjad (alapealkirjad n nummerdatud ja dubleeritud inglise keeles) jatavad legendis levad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse: i. MAAPINNALT ESIMESE ALUSPÕHJALISE VEEKOMPLEKSI PÕHJAVEE LOODUSLIKU KAITSTUSE (REOSTUSOHTLIKKUSE) HINNANG e ( kaitsmata ala, nõrgalt kaitstud ala, keskmiselt kaitstud ala, suhteliselt kaitstud ala, kaitstud ala ) ja pinnakatte samapaksusjni kujutavad leppemärgid ning leppemärkide kirjad. Maa-amet

144 ii. MAAPINNALT ESIMESE ALUSPÕHJALISE VEEKOMPLEKSI ISELOOM e veerikkad kvaternaari setted, prsete kivimite põhjaveekihid, lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid ja maapinnalt esimene aluspõhjaline veepide kujutavad leppemärgid ning nende kirjad. iii. PÕHJAVESI d, mis kujutavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekmpleksi ishüpse ja põhjavee vlamise suunda ks veekmpleksi indeksiga, ning leppemärkide kirjad. iv. PÕHJAVEE KVALITEET Põhjavee mineraliseerumise jni ja nende väärtusi kujutavad leppemärgid ja kirjad. v. PINNAVESI JA KARST Vlu- ja seisuveekgusid kujutavad leppemärgid, nähtusklasse pinnavee neeldumine karsti, maa-alune jõgi, sala, karstiauk ja karstiväli kujutavad leppemärgid ning nende kirjad. vi. TEISED LEPPEMÄRGID e aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga, tasakaaluala, ülevluala ja mattunud rg kujutavad leppemärgid ning vastavad kirjad Gemrflgilise kaadi legend Gemrflgilise kaardi legendis esinevad alapealkirjad (nummerdatud ja dubleeritud inglise keeles) jatavad legendis levad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse: i. HOLOTSEENI RELJEEFIVORMID Esitatakse leppemärgid, mis kujutavad gemrflgilise kaardi nähtusklasse tehisreljeef, jäätmete hidla piir, stasandik, järvetasandik, järvenõgu, jõerg, Limneamere akumulatiivne terrass, Litriinamere akumulatiivne terrass, Antsülusjärve akumulatiivne terrass, luide ja luiteahelik, meteriidikraater, jaastang, termkarst, Limneamere rannajn, Limneamere rannaastang, Limneamere rannavall, Limneamere maasäär, Limneamere põiksäär, Litriinamere rannajn, Litriinamere rannaastang, Litriinamere rannavall, Litriinamere maasäär, Litriinamere põiksäär, Antsülusjärve rannajn, Antsülusjärve rannaastang, Antsülusjärve rannavall, Antsülusjärve maasäär ja Antsülusjärve põiksäär. ii. HILIS-PLEISTOTSEENI RELJEEFIVORMID Esitatakse leppemärgid, mis kujutavad gemrflgilise kaardi nähtusklasse liigestamata jääjärve ja Jldiamere akumulatiivne terrass, liigestamata jääjärve ja Jldiamere rannavall, liigestamata jääjärve ja Jldiamere maasäär, liigestamata jääjärve ja Jldiamere põiksäär, luide ja luiteahelik, glatsilimniline mõhnastik, glatsifluviaalne reljeef, s, marginaalne s, tunnelrg, uhtekuhik, glatsifluviaalne lava, glatsifluviaalne delta, glatsifluviaalne mõhnastik, vr, Maa-amet

145 mreenküngas ja seljandik, põikmreen, mreentasandik, lainjas mreentasandik, kivikülv, liustiku staadiumi piir, suur rändrahn ja künklik mreenreljeef. iii. JÄÄTUMISEELSED RELJEEFIVORMID Esitatakse leppemärgid, mis kujutavad gemrflgilise kaardi nähtusklasse kõvik, õhukese pinnakattega ala, paljanduv astang aluspõhja kivimeis, mattunud astang aluspõhja kivimeis, mattunud rg, karstilehter ja karstiväli Aluspõhja reljeefi kaardi legend Aluspõhja reljeefi kaardi legendis leppemärke alapealkirjade abil ei grupeerita. Esitatakse leppemärgid, mis kujutavad aluspõhja reljeefi kaardi nähtusklasse: aluspõhja reljeefi samakõrgusjn maismaal, aluspõhja reljeefi samakõrgusjn akavatriumis, mattunud rg ning mattunud astang aluspõhjas Pinnakatte paksuse kaardi legend Pinnakatte paksuse kaardi legendis leppemärke alapealkirjade abil ei grupeerita. Ühe leppemärgi raami sees tuuakse ära pinnakatte samapaksusjnt, samapaksusjne langujnt ja samapaksusjne väärtust kujutavad leppemärgid Aermagnetiliste ja Buguer anmaaliate kaardi legend Nendel teemakaartidel esitatakse legendis isanmaalide leppemärk ks isanmaali väärtusega ja kaardistatud gefüüsikalise välja intensiivsust kajastava värviskaala ja mõõtühikute suhe (näide n tdud jnisel 8) mgal Jnis 8. Aermagnetilise ja Buguer anmaalia kaardi legendis edastatav värviskaala vastavus kaardistatud gefüüsikalise välja intensiivsusega. Maa-amet

146 Tabel 4. Legendis esinevate bjektide atribuudid ja kujundus (VA =võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK = leppemärgi kujundus). Objekti nimi Legendi pealkiri Pealkiri LEGEND. Alapealkiri (eesti keeles) Alapealkiri (inglise keeles) T T Objekti VA K LK Alapealkirjad (eesti keeles), mis grupeerivad legendis lepppemärke (sh aluspõhja gelgilise kaardi legendis leva stratigraafilise tabeli päiste kirjad ja ladestute nimed). Alapealkirjad (inglise keeles), mis grupeerivad legendis lepppemärke (sh aluspõhja gelgilise kaardi legendis leva stratigraafilise tabeli päiste kirjad ja ladestute nimed). LEGEND 1/3 1/ LEGE ND PÕHJAVESI GROUNDWAT ER 53/250/250, värv 1 (0/0/0) 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 131/125/125, värv 1 (0/0/0) ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg Sümbl asub sümbli teegis RAM_06. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel kasutatakse sümblile LEGEND analgse kujundusega teksti. Maa-amet

147 Objekti nimi raam kiri (eesti keeles) kiri (inglise keeles) Stratigraafilise tabeli raamjn T T L Objekti VA K LK Legendis esinevat leppemärki ümbritsev raamjn. Legendis esinevate leppemärkide seletavad kirjad eesti keeles. Legendis esinevate leppemärkide seletavad kirjad inglise keeles. Aluspõhja legendis esinevad, stratigraafilist tabelit mdustavad, jned. KAST 1/3 1/3 1/4 2 KAST: 0/1/1 3 Kivi 3 Rck 4 53/125/125, värv 1 (0/0/0) 131/125/125, värv 1 (0/0/0) Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.leg, ****APR.leg, ****GM.leg, ****HG.leg, ****PVK.leg, ****Q.leg, ****QP.leg ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.leg Sümbl asub sümbliteegis RAM_06. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel kasutatakse sümblile KAST analgse kujundusega elemendi i Ristkülik. Maa-amet

148 9. Kaardikmpsitsin Kaardikmpsitsin kirjeldab trükikaardil asetsevate kaardisade paigutust (küljendust) ja kirjeldab ram-laiendiga failides esinevaid bjekte (tabel 5). Kaardisade täpne paigutus sõltub kaardilehel esitava infrmatsini hulgast (sõltuvalt kaardistatava ala gelgilisest ehitusest n läbilõigete ulatus ja legendis esinevate leppemärkide hulk varieeruv). Ram-laiendiga fail n emafailiks trükikaardile, millele letakse taustaks teised andmefailid (digitaalkaardi ülesehitust kirjeldab täpsemalt peatükk 10.2 Taustfailide järjekrd). Kaardikmpsitsini ja ram-laiendiga failidesse salvestatatavate bjektide nimetusi illustreerib jnis 9. Ram-faili salvestatud bjektide atribuudid n tdud tabelis 5. NB! Gefüüsikaliste kaartide küljendus n analgne teiste teemakaartide küljendusele. Kuna gefüüsikalised kaardid kujundatakse tarkvarapaketi Surfer abil, siis ei kasutata gefüüsikaliste kaartide kujundamisel MicrStatini sümbleid (ehk sümbliteegi RAM_06.cel sümbleid). NB! Kaardi (ram-faili) lõplikul kujundamisel tuleb arvestada, et kaarti leks võimalik välja printida maksimaalselt A0-frmaadis paberile, seega, kaardilehe laius (e kaardi kujundusraamide laius) ei thi ületada 840 mm. Kaardisad (legend, läbilõiked ja ram-faili bjektid) tuleb paigutada kaardivälja suhtes nii, et kaart leks võimalikult selgelt letav ja kaardil esineks võimalikult vähe tühja ruumi. Jnis 9. Gelgilise kaardi kmpsitsin (küljendus). Suurte lillade tähtedega n tdud ram-failis sisalduvate bjektide nimed (tabel 5). Maa-amet

149 Tabel 5. Kaardi ram-laiendiga failis esinevad bjektid ja nende atribuudid (VA = võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK leppemärgi kujundus). Objekti nimi Kaardi kujundusraamid välimine Kaardi kujundusraamid sisemine Kaardilehe number ja nimi S S T Objekti või teksti VA K LK Kaardilehte (e kõiki kaardi siseid) piirava raami välimine jn. Kaardilehte (e kõiki kaardi siseid) piirava raami sisemine jn. Antud kaardilehe number ja nimi, mille all keskel asub baaskaardi numbriline mõõtkava. 1/2 2 Jn: 1/0/2 1/2 2 Jn: 1/0/0 1/3 3 53/500/500 ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf Gefüüsikaliste kaartide puhul n elemendi tüübiks Ristkülik. Asub 1 mm kaardi kujundusraami välimisest raamjnest seespl. Gefüüsikaliste kaartide puhul n elemendi tüübiks Ristkülik. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Maa-amet

150 Objekti nimi Teemakaardi nimi_ap Teemakaardi nimi_q Teemakaardi nimi_hg Teemakaardi nimi_pvk Teemakaardi nimi_gm Teemakaardi nimi_apr Objekti või teksti VA K LK Aluspõhja gelgilise teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Pinnakatte gelgilise teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Hüdrgelgilise teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Põhjavee kaitstuse teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Gemrflgilise teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Aluspõhja reljeefi teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. K_AP K_Q K_HG K_PVK K_GM K_APR Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) ****AP.ram ****Q.ram ****HG.ram ****PVK.ram ****GM.ram ****APR.ram Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Maa-amet

151 Objekti nimi Teemakaardi nimi_qp Teemakaardi nimi_mg Teemakaardi nimi_grb Aluspõhja gelgilise kaardi mõõtkava Pinnakatte gelgilise kaardi mõõtkava T T Objekti või teksti VA K LK Pinnakatte paksuse teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. Aermagnetiliste anmaaliate teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. K_QP Buguer anmaaliate teemakaardi nimi eesti ja inglise keeles. - Aluspõhja gelgilise kaardi numbrilineja jnmõõtkava ks numbrilise läbilõike vertikaalse mõõtkavaga (1:5000). Pinnakatte gelgilise kaardi numbrilineja jnmõõtkava ks numbrilise läbilõike vertikaalse mõõtkavaga (1:1000) MOOTAP MOOTQ Tekst (eesti k): 53/250/250; Tekst (inglise k): 131/250/250; värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): Times New Rman, suurus 16 pt; Tekst (inglise k): Times New Rman; kursiivis, suurus 16 pt; värvi RGB: 0/0/0 Tekst (eesti k): Times New Rman, suurus 16 pt; Tekst (inglise k): Times New Rman; kursiivis, suurus 16 pt; värvi RGB: 0/0/0 MOOTAP: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) MOOTQ: 0/1/1, Värv 1 (0/0/0) ****QP.ram ****MG.pdf ****GRB.pdf ****AP.ram ****Q.ram Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub kaardi põhjaraami khal keskel. Asub läbilõigete all keskel. Asub läbilõigete all keskel. Hüdrgelgilise kaardi mõõtkava Hüdrgelgilise kaardi numbriline- ja jnmõõtkava ks numbrilise läbilõike vertikaalse mõõtkava (1:2500). MOOTHG 1 MOOTHG: 0/1/1, Värv 1 (0/0/0) ****HG.ram Asub läbilõigete all keskel. Maa-amet

152 Objekti nimi Baaskaardi mõõtkava Abikaart_AP - Abikaart_MG - Abikaart_GRB - Objekti või teksti VA K LK Läbilõiketa gelgiliste kaartide numbriline- ja jnmõõtkava. Aluspõhja gelgilise kaardi juurde kuuluv abikaart, kus n kujutatud vähendatud kujul (mõõtkavas 1: ) aluspõhja reljeefi kaart. Abikaardil kujutatakse kaardivälja aermagnetiliste anmaaliate pinda (mustvalgena) varjutatud reljeefina, mis n valgustatud kirdest ja kaardiraami ks kaardivõrgu ja krdinaatidega mõõtkavas 1 : Abikaardil kujutatakse kaardivälja Buguer anmaalia pinda (must-valgena) varjutatud reljeefina, mis n valgustatud kirdest ja kaardiraami ks kaardivõrgu ja krdinaatidega mõõtkavas 1 : MOOT MOOT: 0/1/1, Värv 1 (0/0/0) ****APR.ram, ****GM.ram, ****PVK.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf 5 - ****AP.ram - ****MG.pdf - ****GRB.pdf Asub kaardivälja all keskel. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel esitatakse dgnfailide sümblile MOOT analgse kujundusega mõõtkava, mille elemendi ple sümbl. Asub kaardiväljast paremal, legendi all. Asub kaardilehe ülal paremal legendi all või kõrval paremal. Asub kaardilehe ülal paremal legendi all või kõrval paremal. Abikaart_AP nimi Abikaart_AP nimi (eesti ja inglise k): ALUSPÕHJA RELJEEF BEDROK RELIEF ABI_K 5 ABI_K: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) ****AP.ram Asub abikaardi põhjaraami khal vasakul. Maa-amet

153 Objekti nimi Abikaartide MG ja GRB nimi Abikaart_AP mõõtkava Abikaartide MG ja GRB mõõtkava Asendiskeem T - Objekti või teksti VA K LK Gefüüsikaliste abikaartide nimi (eesti ja inglise k): VARJUTATUD RELJEEF ( valgustatud kirdest) SHADED RELIEF (lighting frm NE) Abikaart_AP numbriline- ja jnmõõtkava (mõõtkavas 1: ) Gefüüsikaliste abikaartide numbriline- ja jnmõõtkava (mõõtkavas 1 : ) Kaardistatud kaardilehe skemaatiline asetus teiste kaardilehtede suhtes (mõõtkavas ca 1 : ) - MOO T10 - ****AS Tekst (eesti k): Times New Rman, suurus 10 pt; Tekst (inglise k): Times New Rman, suurus 10 pt; värvi RGB 0/0/0 MOOT10: 0/1/1, värv 1 (0/0/0) Jned ja tekstid musta värvi teksti stiil Times New Rman, suurus 5 pt ****AS: 0/1/1 ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf Asub abikaardi põhjaraami khal vasakul. Asub abikaardi lõunaraami all keskel. Asub abikaardi lõunaraami all keskel. Sümbl vastavalt kaardilehe numbrile. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel esineb dgn-failide sümblile ****AS analgse kujundusega asendiskeem, mille elemendi ei le sümbl. Maa-amet

154 Objekti nimi Kasutatud materjalide skeem Muud kirjad Objekti või teksti VA K LK Teemakaardi kstamisel kasutatud peamiste algandmete lühiviited tekstina ja skemaatilisel kaardiväljal (mõõtkavas 1 : kaardiraam ks mere rannajnega) näidatud peamiste kasutatud algandmete piirknnad (näidatud eraldusjntega ja/või numbritega). Tekstina esitatud lühiviite järgi sulgudes tuuakse algallika andmestikku sisaldava Gelgiafndi (EGF) aruande number ja lühend EGF. Viited (eesti ja inglise keeles) kaardil kasutatud: a) tpgraafilise aluse päritlule, b) kaardi prjektsinile ja ellipsidile, c) krdinaatvõrgule, d) kõrgussüsteemile. ****KM TOPOT 4 4 ****KM: 0/1/1, Sümblis: 53/125/125 Kaardiraami jn: 1/0/1 Mere rannajn ja eraldusjnjn: 1/0/0 Värv kõigil 1 (0/0/0) TOPOT: Tekst (eesti k): 53/125/125; Tekst (inglise k): 131/125/125; värv 1 (0/0/0) ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf Esineb ram-failis sümblina, mille n teinud Testaja ja salvestanud sümbliteeki RAM_06. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel esitatakse dgnfailide sümblile ****KM analgse kujundusega kasutatud materjali skeem, mille elemendi ei le sümbl ja mida ei sümbliteeki ei salvestata. Asuvad kaardilehe all paremal. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel esitatakse dgnfailide sümblile TOPOT sümblile analgse kujundusega, kuid esineb tekstina. Maa-amet

155 Objekti nimi Muud kirjad_1 Muud kirjad_2 Muud kirjad_3 T T T Objekti või teksti VA K LK Viide kaardile (teaduslikus vrmis viide, mis sisaldab teksti Viide kaardile:, millele järgneb kaardi autri(te) pereknnanimi(ed) ks eesnime initsiaaliga, aasta (kaardi valmimise aasta); teemakaardi nimi, baaskaardi lehe number ja nimi, kaardistanud rganisatsini nimi. Kaardi valmimise asukht). Aermagnetiliste anmaaliate kaardil lisaks muud kirjad, muud kirjad_1 viidetele ka viited (eesti ja inglise keeles) kaardil kasutatud: a) isanmaalide sammule, b) keskmisele lennukõrgusele, c) kaardi kstamisel kasutatud rahvusvahelise glbaalse magnetvälja (IGRF/DGRF) andmestikule Buguer anmaaliate kaardi puhul lisaks muud kirjad_1 viidetele ka viited (eesti ja inglise keeles) kaardil kasutatud: a) isanmaalide sammule, b) kasutatud vahekihi tihedusele, c) nrmaalvälja arvutus valemitele ja d) kasutatud kõrgussüsteemile 1/4-4 - Tekst (eesti k): 53/125/125 Tekst (inglise k): 131/125/125, värv 1 (0/0/0) Tekst (eesti k): 53/125/125 Tekst (inglise k): 131/125/125, värv 1 (0/0/0) ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****MG.pdf - - Tekst (eesti k): 53/125/125 Tekst (inglise k): 131/125/125, värv 1 (0/0/0) ****GRB.pdf Asuvad kaardilehe all paremal. Asuvad kaardilehe all paremal. Asuvad kaardilehe all paremal. Maa-amet

156 Objekti nimi Objekti või teksti VA K LK Kaardi n kstanud /testaja nimi/ Maa-ameti tellimusel The map is cmpiled by /name f cmpiler/ by an rder f the Estnian Land Bard Muud kirjad_4 T Testaja nimi Name f cmpiler Testaja pstiaadress Testaja kntakttelefn Testaja fax Testaja Testaja kdulehekülg Maa-amet Estnian Land Bard Mustamäe tee Tallinn, Estnia Tel: (372) Faks: (372) URL: 1/4 4 Tekst (eesti k): 53/125/125 Tekst (inglise k): 131/125/125, värv 1 (0/0/0) ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf Asuvad kaardilehe all paremal. Maa-amet

157 Objekti nimi Kaardistanud ettevõtte lg Objekti või teksti VA K LK Kaardistanud ettevõtte lg Lg Maa-ameti lg. LOGO LOGO_MA 3 3 LOGO: 0/1/1 LOGO_MA: 0/1/1 ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf ****AP.ram, ****APR.ram, ****GM.ram, ****HG.ram, ****PVK.ram, ****Q.ram, ****QP.ram, ****MG.pdf, ****GRB.pdf Asub kaardilehe põhjaraami khal paremal. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel kasutatakse dgnfailide sümblile LOGO analgse kujundusega bjekti, mis ei le sümbli element Asub kaardilehe põhjaraami khal vasakul. Gefüüsikaliste kaartide kujundamisel kasutatakse dgnfailide sümblile LOGO_MA analgse kujundusega bjekti, mis ei le sümbli element. Maa-amet

158 10. Trükikaart Trükikaart n: paberkaart, ram-laiendiga dgn-fail, millele n taustaks letud kaardivälja, läbilõike ja legendi dgn-failid ning mille väljatrükk annab krrektse paberkaardi, ****MG.pdf ja ****GRB.pdf failid (ehk aermagnetiliste anmaaliate ja Buguer anmaaliate rasterkaart). Trükikaartidel esinevate bjektide kujundust kirjeldasid Juhendi eelnevad peatükid (6, 7, 8 ja 9). Trükikaardil kasutatavate tpgraafiliste andmetega kaardifailide, failides esinevate bjektide letelu ja kujundus esitatakse järgmises peatükis Trükikaardi tpgraafilised bjektid, kaardikirjad ja nende kujundus Trükikaardil kujutatakse lisaks eelnevalt kirjeldatud bjektiklassidele ka lähteandmetena saadud Eesti baaskaardi bjektiklasse ja kaardikirju. Trükikaardil kujutatud tpgraafilised bjektid ja kaardikirjad salvestatakse järgnevatesse tp-laiendiga dgn- failidesse: ****vesiala.tp ****vesijn.tp ****vesitekst.tp ****lin.tp ****rel.tp ****tex.tp ****vrk.tp Eesti baaskaardi tpgraafiliste bjektiklasside ja kaardikirjade nimekiri ning kujundus n kirjeldatud tabelis 6. Maa-amet

159 Tabel 6. Trükikaardil näidatud Eesti baaskaardi tpgraafiliste bjektiklasside ning dubleeritud gelgiliste bjektiklasside atribuudid ja kujundus (VA = võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK = leppemärgi kujundus). Objektiklassi nimi Meri Sea Sisemine seisuveekgu Stagnant water bdy Jõgi River Jõe kaldajn River bank Järve kaldajn Lake shre Väike jõgi, ja Stream, brk Mere, väina, lahe nimi Name f the sea, strait, bay Jõe nimi Name f the river Väikese jõe, ja nimi Name f the stream, brk Objektiklassi või teksti VA K LK Mere ala (akvatrium) Mõõtkavalised siseveekgud (järv ja veehidla) Mõõtkavalised jõed L, LS, Suure jõe kaldajn. L, LS, Järve või veehidla kaldajn. L, LS, Väikese jõe või ja telgjn. T T T Mere, väina, lahe nimi. Jõe nimi. Väikese jõe või ja nimi. 245 /6 245 / / / / / Kpli laht 36 Pedja j 40 Knna Täitevärv: 242, RGB: 230/255/255 Täitevärv: 243, RGB: 188/228/243 Täitevärv: 245/0/0, RGB: 118/139/179 Jn: 245/0/0, RGB: 118/139/179 Jn: 245/0/0, RGB: 118/139/179 Jn: 245/0/0, RGB: 118/139/179 värv 245 (118/139/179); 22/230/160; 22/155/105; 22/130/90; 22/100/70 värv 245 (118/139/179); 22/100/70; 22/130/90 värv 245 (118/139/179); 22/100/70 ****vesiala.tp ****vesiala.tp ****vesiala.tp ****vesijn.tp ****vesijn.tp ****vesijn.tp ****vesitekst.t p ****vesitekst.t p ****vesitekst.t p Teksti suurus sõltub veekgu suurusest. Teksti suurus sõltub veekgu suurusest. Maa-amet

160 Objektiklassi nimi Järve nimi Name f the lake S nimi Name f the marsh Riigipiir State brder Tartu Rahu piir State brder by the Tartu Peace Treaty Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee Brad-gauged, electric railway, railway branch Autmagistaal (kiirtee) Highway T T Objektiklassi või teksti VA K LK Järve või veehidla nimi. S nimi. L, LS, Eesti Vabariigi piir. L, LS, Tartu Rahulepingu järgne Eesti Vabariigi piir Venemaaga. L, LS, Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee. L, LS, Autmagistaal (kiirtee). 245 / /44 2/ /5 240 /1 5 1 Maardu jv Kakerd i raba värv 245 (118/139/179); 22/130/90; 22/155/105; 22/100/70 värv 245 (118/139/179); 22/100/70; 22/130/90; 22/155/105 Jn: 2/riigipiir/0, RGB:255/0/0 Jn: 240/riigipiir/0, RGB:35/35/35 Jn: 240/raudtee/0, RGB:35/35/35 Jn: 240/0/4, RGB:35/35/35 ****vesitekst.t p ****vesitekst.t p ****lin.tp ****lin.tp ****lin.tp ****lin.tp Teksti suurus sõltub veekgu suurusest. Teksti suurus sõltub s suurusest. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 2,5. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 2,5. Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 0,75. Maa-amet

161 Objektiklassi nimi Põhi- või tugimaantee (riigimaantee) Main rad Khalik maantee (khalik tee) Lcal rad Khalik tee (metsatee) Frest rad Elektriliin Electric line Kallas (mere rannajn) Shre r castline Kallas (järv, ebamäärase kaldajnega järv) Uncertain shreline f the lake Jõgi River Kraav Ditch Objektiklassi või teksti VA K LK L, LS, Põhi- või tugimaantee (riigimaantee). L, LS, Khalik maantee (khalik tee). L, LS, Khalik tee (metsatee). L, LS, Elektriliin. L, LS, Kallas (mere rannajn). LS Kaldajn (järve veepiir, ebamäärase rannajnega järv kallas). L, LS, Jõe telgjn. L, LS, Kraavi telgjn. 240 /2 240 /3 240 /4 240 / / / / / /0/3, RGB:35/35/35 Jn: 240/0/1, RGB:35/35/35 Jn: 240/2/0, RGB:35/35/35 ****lin.tp ****lin.tp ****lin.tp 12 Jn: 240/elektriliin/0 ****lin.tp Jn: 240/0/1, RGB:35/35/35 Jn: 240/0/0, RGB:35/35/35 Jn: 240/0/0, RGB:35/35/35 Jn: 240/0/0, RGB:35/35/35 ****lin.tp ****lin.tp ****lin.tp ****lin.tp Jne sisestamisel skaala faktr (scale factr) 1. Maa-amet

162 Objektiklassi nimi Kõrgusjn ntur line Kõrgusjne väärtus Value f the cntur line Langujn Drp line Sügavusjn Depth line Sügavusjne väärtus Value f the depth line Süg_langujn Drp line n the depth line Linn ity, twn Alev, alevik Small twn Küla Village Meri, väin, laht Sea, strait, bay Objektiklassi või teksti VA K LK L, LS, Reljeefi samakõrgusjn maismaal. T L Reljeefi samakõrgusjne väärtus meetrites üle merepinna. Kõrgusjne langujn. L, LS, Merepõhja samasügavusjn. T L T T T T Merepõhja samasügavusjne väärtus meetrites. Sügavusjne langujn. Linna nimi. Alevi või aleviku nimi. Küla nimi. Mere, väina või lahe nimi. 241 / / /22 5/2 3 5/2 4 5/ /7 240 /8 240 /9 240 / Tartu 8 Nõ 9 Nava 26 Riia l Jn: 241/0/0, RGB: 51/15/0 1/80/80, RGB: 51/15/0 Jn: 241/0/0, RGB: 51/15/0 Jn: 5/0/0, RGB: 0/0/255 1/80/80, RGB: 0/0/255 Jn: 5/0/0, RGB: 0/0/255 värv 240 (35/35/35), 180/125/125; 22/155/105; 22/130/90; 22/80/55 värv 240 (35/35/35) 22/130/90; 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/130/90 22/230/160; 22/155/105; 22/130/90; 22/100/70 ****rel.tp ****rel.tp ****rel.tp ****rel.tp ****rel.tp ****rel.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp Maa-amet

163 Objektiklassi nimi Plsaar, neem, säär Peninsula, cape, spit Pank liff Saar, laid Island, islet Jõgi River Väike jõgi, ja Stream, brk Järv Lake S Marsh Mägi, rg, karjäär Muntain, valley, quarry Leetseljak, madal Sandbank, shal T T T T T T T T T Objektiklassi või teksti VA K LK Plsaare, neeme või maasääre nimi. Panga (kaljujärsaku) nimi. Saare või laiu nimi. Jõe nimi. Väikese jõe või ja nimi. Järve nimi. S nimi. Mäe, ru või karjääri nimi. Leetseljaku või meremadala nimi. 240 / / / / / / / / / Viimsi ps Üügu pk Manila id Narva j Knna Harku jv Kaker di raba Munamägi Hiiu madal värv 240 (35/35/35), 22/100/70; 22/130/90 värv 240 (35/35/35), 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/80/55; 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/100/70; 22/130/90 värv 240 (35/35/35), 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/130/90; 22/155/105; 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/100/70; 22/130/90; 22/155/105 värv 240 (35/35/35), 22/100/70 värv 240 (35/35/35), 22/100/70 ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp ****tex.tp Maa-amet

164 Objektiklassi nimi Kaardi raamjn Brder f the map Kilmeetervõrk Kilmeter grid Kilmeetervõrk _tekst Kilmeter grid_text Kraadivõrk_jn Degree grid_line Kraadivõrk_tekst Degree grid_text Objektiklassi või teksti VA K LK L, LS Kaardivälja raamjn. L T L T Kilmeetervõrgustiku jned, intervalliga 5 km. Kilmeetervõrgustiku jnte kaugus (km) ristkrdinaatide telgedest Gegraafiliste krdinaatide viitejn. Kujutatakse iga 5 minuti tagant. Gegraafiliste krdinaatide viitejne väärtus kraadides ja minutites 1/6 0 1/6 1 1/6 1 5/ º10 Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 Jn: 1/0/0, RGB: 0/0/0 6/100/100, värv 1 (0/0/0) Jn: 5/0/0, värv 5 (0/0/255) 6/100/100, värv 5 (0/0/255) ****vrk.tp ****vrk.tp ****vrk.tp ****vrk.tp ****vrk.tp Algab ja lõpeb kaardi raamjnega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspl kaardi raamjnt, kilmeeter võrgu jnega samas sihis. Jn algab kaardi raamjnel ja n 2 mm pikk Asub kraadivõrgu jnega risti ja jne tsast 1 mm kaugusel. Jnets jääb kraadi ja minuti vahele Maa-amet

165 10.2. Taustfailide järjekrd Trükikaart kmbineeritakse ram-laiendiga dgn-faili (e emafaili) ge-, ll- ja leg-laiendiga dgn-failide taustaks lugemise teel. Ram-failis esinevate bjektide ja teiste kaardisade (mille mdustavad emafaili taustaks letavate failide bjektid) paigutust kaardilehel n kirjeldatud peatükis 9 K aardikmpsitsin. Järgnevalt n antud teemakaartide kaupa ram-faili letavate taustfailide järjekrd (reference file sequence) emafailis. Esitatavas järjekrras kehtib põhimõte - esimene taustfail n kõige alumine kaardikiht. Aluspõhja gelgilise kaardi emafailiks n ****AP.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****AP.ge ii. ****rel.tp iii. ****lin.tp iv. ****tex.tp v. ****AP_rike.ge vi. ****AP_kuj.ge vii. ****AP_inf.ge viii. ****APR_astang.ge ix. ****AP.ll x. ****AP_kuj.ll xi. ****AP_inf.ll xii. ****AP_abi.ll xiii. ****AP.leg xiv. ****vrk.tp Pinnakatte gelgilise kaardi emafailiks n ****Q.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****Q.ge ii. ****Q_kuj.ge iii. ****rel.tp iv. ****lin.tp v. ****tex.tp vi. ****Q_lit_kuj.ge vii. ****Q_lit.ge viii. ****Q_inf.ge ix. ****vrk.tp x. ****Q.ll xi. ****Q_kuj.ll xii. ****Q_lit_kuj.ll xiii. ****Q_lit.ll xiv. ****Q_inf.ll xv. ****Q_abi.ll xvi. ****Q.leg Maa-amet

166 Hüdrgelgilise kaardi emafailiks n ****HG.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****HG.ge ii. ****HG_kuj.ge iii. ****rel.tp iv. ****HG_kvat_kuj.ge v. ****HG_min_kuj.ge vi. ****HG_rg.ge vii. ****HG_rg_kuj.ge viii. ****HG_kaevand_kuj.ge ix. ****HG_ylevl_kuj.ge x. ****HG_ylevl.ge xi. ****HG_karst_kuj.ge xii. ****vesiala.tp xiii. ****lin.tp xiv. ****vesijn.tp xv. ****HG_min.ge (NB! Taustfailil suletud kiht 36) xvi. ****HG_kaevand.ge (NB! Taustfailil suletud kiht 42) xvii. ****HG_hyps.ge xviii. ****HG_pvsuund.ge xix. ****HG_veehr.ge xx. ****AP_rike_kuj.ge xxi. ****tex.tp xxii. ****vesitekst.tp xxiii. ****HG_karst.ge xxiv. ****HG_allikas.ge xxv. ****HG_veevtt.ge xxvi. ****HG_inf.ge xxvii. ****vrk.tp xxviii. ****HG.ll xxix. ****HG_kuj.ll xxx. ****HG_veetase.ll xxxi. ****HG_inf.ll xxxii. ****HG_abi.ll xxxiii. ****HG.leg Põhjavee kaitstuse kaardi emafailiks n ****PVK.ram, mille taustaks letakse: i. ****PVK.ge ii. ****PVK_veekmpl_kuj.ge iii. ****HG_kvat_kuj.ge iv. ****APR_rg_kuj.ge v. ****PVK_tasak_kuj.ge vi. ****HG_ylevl_kuj.ge vii. ****HG_ylevl.ge viii. ****HG_kaevand_kuj.ge ix. ****HG_karst_kuj.ge x. ****vesiala.tp xi. ****lin.tp xii. ****QP.ge (NB! Taustaks letud failil avatud ainult kihid 5-19; 29-31; ) Maa-amet

167 xiii. ****vesijn.tp xiv. ****HG_min.ge (NB! Taustfailil suletud kiht 36) xv. ****PVK_hyps.ge xvi. ****HG_pvsuund.ge xvii. ****tex.tp xviii. ****vesitekst.tp xix. ****HG_karst.ge xx. ****HG_veevtt.ge (NB! Suletud kihid 47, 49, 51, 53, 54) xxi. ****vrk.tp xxii. ****PVK.leg Gemrflgilise kaardi emafailiks n ****GM.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****Q.ge ii. ****vesiala.tp (NB! Kihid 38 ja 42 kinni) iii. ****Q_kuj.ge iv. ****rel.tp v. ****lin.tp vi. ****Q_lit_kuj.ge (NB! Avatud ainult kihid 30 ja 31) vii. ****Q_lit.ge (NB! Avatud ainult kihid 30 ja 31) viii. ****APR_rg_kuj.ge ix. ****HG_karst_kuj.ge x. ****HG_karst.ge (NB! kihid 37 ja 38 kinni) xi. ****GM_kuj.ge xii. ****GM.ge (NB! Kihid 35, 36, 43, 44 kinni) xiii. ****APR_astang.ge xiv. ****tex.tp xv. ****vrk.ge xvi. ****GM.leg Aluspõhja reljeefi kaardi emafail ****APR.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****APR_rg.ge ii. ****rel.tp iii. ****lin.tp iv. ****tex.tp v. ****APR.ge vi. ****APR_astang.ge vii. ****APR_inf.ge viii. ****APR.leg ix. ****vrk.tp Pinnakatte paksuse kaardi emafailiks n ****QP.ram, mille taustaks letakse järjekrras: i. ****rel.tp ii. ****lin.tp iii. ****tex.tp iv. ****APR_astang.ge v. ****QP.ge vi. ****QP_inf.ge vii. ****vrk.ge viii. ****QP.leg Maa-amet

168 Aermagnetilise ja Buguer anmaalia trükikaardid Nimetatud trükikaardid esitatakse ****MG.pdf ja ****GRB.pdf failidena (rasteriseeritud kaardilehed) ja paberkandjal. Kaardid kujundatakse tarkvarapaketi Surfer abil. Kaardistavad nähtusklassid ja nende kujundus n tdud tabelis 3. Kaartide legendi ülesehitus (kirjeldatud peatükis 8 Lege nd) n analgne teiste teemakaartide kmpsitsinile (vt pt 9 K aardikmpsitsin). Gefüüsikalistel kaartidel kasutatakse tpgraafilise infrmatsini kuvamiseks failide ****lin.tp, ****tekst.tp ja ****vrk.tp andmeid tabelis 6 esitatud kujundusega. Kaardikihtide järjekrd (alates alumisest) n järgmine: i. gefüüsikaline andmekiht, ii. faili ****lin.tp andmekiht, iii. faili ****tekst.tp andmekiht, iv. faili ****vrk.tp andmekiht. 11. Kaardistamisel üleantavad tärkandmed Kaardistamisega üleantavad tärkandmed esitatakse teemakaartide kstamisel järgnevate failidena (vt ka jniseid 2 ja 3): Gefüüsikalised teemakaardid: ****_MG.xls ****_GR.xls Maavarade teemakaart: ****_Perspektiivala.mdb Faktiline materjal: ****_Faktika.mdb Gefüüsikaliste teemakaartide tärkandmed Iga kaardilehe khta annab Testaja Tellijale muuhulgas üle kaks MS Exceli frmaadis faili: ****_MG.xls ning ****_GR.xls. Esimene neist kuulub aermagnetiliste anmaaliate kaardi juurde, teine sisaldab Buguer anmaaliate infmatsini. Kaardistamisel kasutatud varasemate mõõtmistulemuste puhul tuleb Le_mind failides viidata kasutatud riginaalandmetele ja neis tehtud parandustele. Gefüüsikalisi meetdeid n lähemalt kirjeldatud Juhendi Seletuskirjas Aermagnetiliste anmaaliate andmestik Aermagnetiliste anmaaliate kaardi kstamisel kasutatud krrigeeritud mõõtmistulemused esitatakse ****_MG.xls failis. i salvestatakse tulpadena järgnevad andmed iga mõõtmispunkti khta: Maa-amet

169 x - mõõtmispunkti x-krdinaat (L-Est krdinaatsüsteemis), y - mõõtmispunkti y-krdinaat (L-Est krdinaatsüsteemis), MG_TOTL - ttaalvektri intensiivsus mõõtmispunktis (ühik nanteslades (nt), täpsusega ±1 nt), MG_N - nrmaalvälja väärtus mõõtmispunktis (ühik nanteslades (nt), va varasemate aermagnetiliste mõõtmisandmete kasutamisel) MG_ANO - aermagnetiline anmaalia väärtus mõõtmispunktis (ühik nanteslades (nt)), Aasta - mõõdistuse aasta Gravimeetriline andmestik Buguer anmaaliate kaardi kstamisel kasutatud krrigeeritud mõõtmistulemused esitatakse ****_GR.xls failis. i n salvestatud tulpadena järgnevad andmed iga mõõtmispunkti khta: MARSRUUT - marsruudi nimi (indeks või number), millel mõõtepunkt asub, PUNKT - mõõtepunkti number, h - mõõtepunkti kõrgus (väärtus n meetrites, Balti kõrgussüsteemis, täpsusega 2 khta peale kma), REL_PRND - reljeefi parand (kui reljeefi parandit ple kasutatud siis 0), x - mõõtmispunkti x-krdinaat (L-Est krdinaatsüsteemis), y - mõõtmispunkti y-krdinaat (L-Est krdinaatsüsteemis), g - mõõtmispunktis mõõdetud Maa raskuskiirenduse väärtus (ühik milligallides (mgal) täpsusega 2-khta peale kma), GRB_267 - Buguer anmaalia (mgal, vahekihi parandile 2,67 kgm -3 ), arvutatud GRS80 raskuskiirenduse nrmaalvälja valemi alusel (IGSN71 gravimeetriline süsteem), GRB_23 - Buguer anmaalia (mgal, vahekihi parandile 2,3 kg/m -3 ), arvutatud GRS80 raskuskiirenduse nrmaalvälja valemi alusel (IGSN71 gravimeetriline süsteem) GRB_267_H - Buguer anmaalia (mgal, vahekihi parandile 2,67 kgm -3 ), arvutatud Helmerti a. raskuskiirenduse nrmaalvälja valemi alusel, GRB_23_H Buguer anmaalia (mgal, vahekihi parandile 2,3 kg/m -3 ), arvutatud Helmerti a. raskuskiirenduse nrmaalvälja valemi alusel, Aasta_Objkt - Gravimeetrilise mõõdistuse bjekti nimi või mõõdistustööde aasta arv(ud) Maavarade teemakaardi tärkandmed Maavarade teemakaart ksneb viiest failist (vt jnist 3). Tärkandmed peab Testaja edastama ainult perspektiivalade khta. Tellija annab ks teiste abimaterjalidega Testajale üle MS AESSi mall-faili Perspektiivala.mdb, mida kasutatakse andmete Maa-amet

170 salvestamisel. Iga kaardilehe perspektiivalade khta kstab Testaja faili ****_Perspektiivala.mdb. Perspektiivala, mis asub mitmel kaardilehel, kirjeldatakse ära selle kaardilehe juures, mille piiresse jääb suurim sa tema pindalast Perspektiivalad i ****_Perspektiivala.mdb mdustavad kaks mavahel sestatud tabelit: Üldandmed ja Varu kategria. Kui tabeli täitmisel aluseks võetud aruannete järgi ple võimalik mõnda andmevälja täita, sisestatakse number-i andmeväljadele ja tekst-i andmeväljadele NA. Tabel Üldandmed Iga perspektiivala khta n tabelis üks kirje (rida). Tabelis n järgnevad veerud: i. NUMBER igale perpektiivalale antakse unikaalne number, mis ei thi kkku langeda ühegi keskknnaregistrisse kantud maardla või varem kaardistatud perspektiivala numbriga. Perspektiivala number n 5-khaline arv, mis algab 5ga; ii. iii. iv. NIMI gelgilise uuringu aruandes perspektiivalale antud nimi (sama nimi esineb failis ****MV_inf.ge); FOND andmekgu, kust n pärit gelgilise uuringu aruanne (3-täheline lühend, kus EGF tähistab Eesti Gelgiafndi, muude andmekgude puhul tuleb esitada klmetäheline lühend ning teavitada lühendile vastav andmekgu nimi Maa-ametile); FNR aruande inventarinumber andmekgus (kuni 5-khaline arv), publikatsinide puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus ; v. Massiivi indeks vastavalt aruandes kirjeldatud (põhi)maavarale sisestatakse üks täht: B - järvemuda - lubjakivi D - dlmiit F - fsfriit G - kristalliinne ehituskivi J - järvelubi K - kruus L - liiv M - meremuda P - põlevkivi S - savi T - turvas NB! Pinnakatte savi (nähtusklass 53107) ja aluspõhja savi (53106) perspektiivalale mistatakse mõlemal juhul massiivi indeks S ehk savi ; vi. vii. Pindala aruandes välja eraldatud lasundi (kõikide varukategriate ja põhining kaasmaavarade) kgupindala hektarites (täpsusega 2 khta peale kma); Varu aruandes esitatud maavara summaarne varu tuhandetes kuupmeetrites või tnnides (kõikide varu kategriate ja põhi- ning kaasmaavarade summaarne varu täpsusega 1 kht peale kma); Maa-amet

171 viii. Kasuliku kihi paksus aruandes esitatud läbilõigete abil arvutatud lasundi (põhi- ja kaasmaavara lasundite) keskmine paksus meetrites (täpsusega 1 kht peale kma); ix. Kaasmaavarad kui esineb kaasmaavarasid, sisestatakse kaasmaavara massiivi indeks (vt Mass. indeks), kui kaasnevat maavara ple, kirjutatakse lahtrisse NA ; x. Kattekihi paksus läbilõigete abil leitud kasulikku lasundit katva kihi keskmine paksus meetrites (täpsusega 1 kht peale kma); xi. xii. Kattekihi maht aruandes esitatud andmete alusel arvutatud kattekihi maht tuhandetes kuupmeetrites (täpsusega 1 kht peale kma); Põhjaveetase aruandes esitatud puuraukude, šurfide või läbilõigete vms andmete alusel leitud põhjavee keskmine tase maapinnast meetrites (0- tasemeks n maapind) täpsusega 1 kht peale kma; xiii. Aasta aruande valmimise aasta; xiv. infrmatsin perspektiivala bjektide digitaliseerimise khta (max 255 tähemärki): Andmed, millel baseeruvad digitaliseeritud perspektiivala krdinaadid. Teisisõnu, kas bjektide krdinaadid saadi: a) aruannetes tdud krdinaatide teisendusest, b) suhteliste krdinaatide arvutustest sel juhul lisada suhteliste krdinaatide alguspunkt (gedeetiline reeper) ja selle algkrdinaadid, c) tpgraafilise situatsini alusel sel juhul lisada, millist tpgraafilist aluskaarti kasutati perspektiivala lkeerimisalusena. aruande plaanilise materjali mõõtkava, mille alusel perspektiivala ruumikuju digitaliseeriti. Tabel Varu kategria Iga perspektiivala lasundis välja eraldatud varu kategria khta n tabelis üks kirje (rida). Tabelis n järgnevad veerud: i. ID prgrammi MS Access plt autmaatselt ldud identifikaatr, mis lisatakse sulgudes failis MV_inf.ge tdud vastava perspektiivala nime järele; ii. iii. iv. Number igale perspektiivalale mistatud unikaalne number (vt Tabel Üldandmed i. Number; Kategria aruandes näidatud varu kategria indeks. Kategria indeksid n tavaliselt järgmised: A, B, 1 ; 2 ; P 1, P 2 või P 3. Kui aruandes ple kategria indeksit täpsustatud alaindeksiga (nt n tdud kategria P või ), siis kantakse ka tabelisse samasugune indeks; Varu aruandes kategriale mistatud varu tuhandetes kuupmeetrites või tnnides (täpsusega 1 kht peale kma); v. Pindala aruandes välja eraldatud lasundi vastava varukategria pindala hektarites (täpsusega 2 khta peale kma); vi. Kasutusala sisestatakse aruandes maavarale mistatud kasutusala (tekstina). Maavara kasutusalad ja kdid n järgmised: põlevkivi, hästilagunenud turvas, Maa-amet

172 vähelagunenud turvas, järvemuda põlluväetiseks, järvemuda lisasöödaks, järvemuda ravitstarbeks, meremuda, järvelubi (järvekriit), fsfriit, tsemendilubjakivi, tehnlgiline lubjakivi, ehituslubjakivi, täitematerjali lubjakivi, tehnlgiline dlkivi, viimistlusdlkivi, ehitusdlkivi, täitematerjali dlkivi, kristalliinne ehituskivi, tsemendisavi, raskeltsulav keraamiline savi, kergeltsulav keraamiline savi, keramsiidisavi, tehnlgiline liiv, puiste- ning täitematerjali liiv, ehitusliiv, ehituskruus täitematerjali kruus vii. Kasutusala kd sisestatakse aruandes maavarale mistatud kasutusala kd (4-khaline arv, vt vi. Kasutusala); viii. Maavara kui tegemist n põhimaavaraga, sisestatakse andmevälja tekst põhimaavara, kaasmaavara krral tekst kaasmaavara. ix. muu äramärkimist vääriv infrmatsin (max 255 tähemärki) Faktiline materjal Faktiline materjal n gelgiline andmestik, mille alusel kstatakse gelgiline baaskaart. Tellija edastab Testajale ks teiste abimaterjalidega MS AESSi mall-faili Faktika.mdb, mida kasutatakse andmete salvestamisel. Käeslev peatükk kirjeldab faktilist materjali sisaldavate failide nimestikku, failides levate tabelite struktuuri ja andmete ksseisu. Faktilise materjali tabelid esitatakse eraldi iga kaardilehe khta. Varem esitatud faktilist materjali võib edasiste tööde alusel täpsustada ja täiendada. Kaardistustööde testaja peab Tellijat infrmeerima uute andmete saamisest ja kkkulepitud ajal need talle edastama. Faktilise materjali nähtusklassid n järgmised andmepunktid (vt ka tabeli 3 alapeatükki Faktilise materjali nähtusklassid): pinnakatte puurauk, aluspõhja puurauk, aluskrra puurauk, hüdrgelgiline puurkaev, pinnakatte paljand, Maa-amet

173 aluspõhja paljand, vaatluspunkt. NB! Varem kaardistatud alade khta (mõõtkavas 1 : kaardistatud alad, millel ei tehta välitöid) ei pea esitama faktilist materjali pinnakatte paljandite, aluspõhja paljandite ning vaatluspunktide khta. Faktiline materjal sisaldab nende andmepunktide infrmatsini, mida n kasutatud gelgilise baaskaardi lmisel. Tärkandmed salvestatakse Testaja plt MS Accessi faili ****_Faktika.mdb nelja tabelisse. Tabelite täitmisel tuleb stratigraafiliste üksuste gelgiliste indeksitena kasutada mall-faili tabelis Indeksid tdud variante. Testaja võib seda tabelit kkkuleppel Tellijaga täiendada. Sama tingimus kehtib tabeli Litlgia khta. Seal n tdud pinnakatte setteide litlgilised ed, mida kasutatakse puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide iselmustamisel Puuraugud Pinnakatte puurauk n vaid pinnakatet avav puurauk (sh pinnakatteliste maavarade tsingu- ja uuringupuurauk). Aluspõhja puurauk n aluspõhja kivimeid (v.a aluskrd) avav puurauk. Aluskrra puurauk n aluskrra kristalliinseid kivimeid avav puurauk. Pinnakatte, aluspõhja või aluskrra puuraukude andmed salvestatakse MS Accessi faili ****_Faktika.mdb tabelitesse ****PA ja ****Gel. Esimene neist sisaldab puuraukude asukha- ja üldandmeid, selle täitmine n khustuslik kõikide kaardistamisel kasutatud puuraukude khta. Teine tabel (****Gel) sisaldab puursüdamike, paljandite, ja vaatluspunktide gelgilisi i. Iga kaardilehe faktilise materjali hulgas esitatakse gelgiline vähemalt ühe aluskrra puuraugu khta; iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala khta antakse vähemalt ühe pinnakatte ja ühe aluspõhja puuraugu. Tabelis ****Gel peavad lema ära tdud kõikide pinnakatte ja aluspõhja kaartide läbilõigetel näidatud puuraukude gelgilised ed. Tabel ****PA Tabelis ****PA n iga pinnakatte-, aluspõhja- ja aluskrra puuraugu khta üks rida. Tabelis n järgnevad veerud: i. NIMI kaardistamise käigus puuraugule mistatud unikaalne nimi (vt allpl tdud näiteid); ii. iii. NIMI_FNR riginaalaruandes tdud puuraugu nimi; TYYP puuraugu : pinnakatte puuraugu puhul kirje PAQ, aluspõhja puuraugu puhul PAAP ja aluskrra puuraugu krral PAAK ; iv. X puuraugu suudme x-krdinaat L-Est süsteemis, täpsusega 1 m; v. Y puuraugu suudme y-krdinaat L-Est süsteemis, täpsusega 1 m; Maa-amet

174 vi. Z puuraugu suudme absluutkõrgus meetrites (BK-77) sajandiku täpsusega (veekgudesse puuritud puuraukude suudme kõrguseks n veekgu pinna absluutkõrgus); NB! Aruannetes esitatud puuraukude x, y ja z-krdinaadid kntrllitakse ja vajadusel parandatakse Testaja plt. vii. PA_D puuraugu sügavus meetrites sajandiku täpsusega. Juhul, kui puuraugu n tdud ära tabelis ****Gel, siis peab sügavuse väärtus lema võrdne vastava puuraugu kõikide sette- ja kivimkehade paksuste summaga; viii. PZ_Z aluspõhja lasuva pinna absluutkõrgus (BK-77) sajandiku täpsusega (pinnakatte puuraugu krral kirjutatakse lahtrisse väärtus ); ix. QP pinnakatte paksus meetrites sajandiku täpsusega (pinnakatte puuraugu puhul kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugu plt läbitava pinnakatte paksuse väärtus meetrites kümnendiku täpsusega); x. AVAMUS_Q_LITO puuraugu plt avatava pinnakatte litlgiline sette. Võimalikud setteide variandid n tdud mall-faili tabelis Litlgia. Õhukese pinnakattega aladel khtades, kus pinnakatte paksus n alla 1 meetri pinnakatte litlgilist settei ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse Q ; mreeni või Hltseeni jõesetteid avava puuraugu puhul kirjutatakse lahtrisse vastavalt mreen või jõesetted. Kui pinnakatte paksus n üle 1 m, kuid litlgiline sette ple teada, kirjutatakse lahtrisse NA. Kui pinnakate puudub, kirjutatakse lahtrisse AP ; xi. AVAMUS_Q_GENEES puuraugu plt avatava pinnakatte stratigraafilisgeneetilise settetüübi gelgiline indeks (võimalikud variandid n näidatud mallfaili tabelis Indeksid). Õhukese pinnakattega aladel khtades, kus pinnakatte paksus n alla 1 meetri pinnakatte stratigraafilis-geneetilist settei ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse Q. Kui puuraugu es ple pinnakatet stratigraafilis-geneetiliselt kirjeldatud, kirjutatakse lahtrisse NA. Kui pinnakate puudub, kirjutatakse AP ; xii. AVAMUS_AP puuraugu plt avatava kõige ülemise aluspõhjalise kaardistatava kivimkeha gelgiline indeks (võimalikud variandid n näidatud mall-faili tabelis Indeksid). Juhul, kui kivimkeha gelgiline indeks ple teada või paljand/vaatluspunkt ei ava aluspõhja, kirjutatakse lahtrisse NA. xiii. PZ_D aluspõhjakivimite paksus meetrites sajandiku täpsusega (pinnakatte puuraukude puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus ; aluspõhja puuraukude krral kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugu plt avatava aluspõhja kivimite paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega). Aluspõhjakivimite paksuse väärtus peab lema võrdne vastava puuraugu kõikide aluspõhjaliste kivimkehade paksuste summaga (kivimkehad ja nende paksused esitatakse tabelis ****Gel); xiv. P_Z aluskrra pinna absluutkõrgus meetrites (BK-77) sajandiku täpsusega (aluspõhja ja pinnakatte puuraugu puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus ); xv. FOND andmekgu, mille aruandest n pärit puuraugu riginaal (klmetäheline lühend, kus EGA tähistab Ehitusgelgia andmekgu, EGF Eesti Gelgiafndi, PUB publikatsini; muude andmekgude puhul tuleb esitada klmetäheline lühend ning teavitada Tellijat selle tähendusest); xvi. FNR andmekgu (millest puuraugu riginaal n pärit) inventarinumber. Publikatsinide puhul kirjutatakse lahtrisse NA. Maa-amet

175 Kaardistamise käigus kasutatud puuraukudele antakse nimi järgnevalt: pinnakatte puuraugu nimi (näide 6443Q_12) kaardilehe number, lühend Q, alakriips, pinnakatte puuraugu järjekrranumber antud kaardilehel (järjekrra määrab Testaja); aluspõhja puuraugu nimi (näide 6443AP_2121) kaardilehe number, lühend AP, alakriips, aluspõhja puuraugu järjekrra number antud kaardilehel (järjekrra määrab Testaja); aluskrra puuraugu nimi (näide 6443AK_21) kaardilehe number, lühend AK, alakriips, aluskrra puuraugu järjekrra number antud kaardilehel (järjekrra määrab Testaja) Puurkaevud Puurkaev n pinnasesse puuritud kaev, mis n ehitatud vee võtmiseks põhjaveekihist. Puurkaevude faktiline materjal salvestatakse MS Accessi faili ****_Faktika.mdb tabelisse ****PK. Tabelis ****PK n järgnevad veerud: i. NUMBER puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris; ii. X puurkaevu suudme x-krdinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m; iii. Y puurkaevu suudme y-krdinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m; iv. Z puurkaevu suudme absluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega; NB! Lubatud viga tarbepuurkaevude asukha psitsineerimisel n 4 m (vt tabel 1). Puurkaevude x, y ja z-krdinaadid kntrllitakse ja vajadusel parandatakse Testaja plt. v. PK_D puurkaevu sügavus meetrites kümnendiku täpsusega; vi. vii. QP pinnakatte paksus meetrites kümnendiku täpsusega (kui puurkaev ei läbi pinnakatet täies ulatuses, kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugu plt läbitava pinnakatte paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega); PZ_Z aluspõhja pinna absluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega (puurkaevude puhul, mis ei ava aluspõhja, kirjutatakse lahtrisse väärtus ); viii. PK_YL_Z puurkaevu plt avatava intervalli lasuva pinna absluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega; Maa-amet

176 ix. PK_AL_Z puurkaevu plt avatava intervalli lamava pinna absluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega; x. FUNKT puurkaevu funktsin tekstina: TPK - tarbepuurkaev, UPK - uuringu puurkaev RSPK - riiklik seirevõrgu puurkaev, PSPK - piirkndliku seirevõrgu puurkaev, ESPK - ettevõtte seirevõrgu puurkaev, MINPK - mineraalvee puurkaev; Järgnevates veergudes salvestatakse andmed puuraugu plt avatava veekmpleksi ja põhjavee maduste khta. NB! Andmeid ei salvestata puurkaevude puhul, mis avavad kahte või enamat aluspõhjalist, üksteisest veepideme(te)ga eraldatud, veekmpleksi. xi. xii. VEEK puurkaevu plt avatava veekmpleksi gelgiline indeks; ERIDEEBIT puurkaevu erideebit (lsm -1 ) sajandiku täpsusega; xiii. SURVET põhjavee survetaseme absluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega. Juhul, kui survetaseme khta andmed puuduvad, kirjutatakse lahtrisse väärtus ; xiv. MINER põhjavee mineraalsus (gl -1 ) sajandiku täpsusega. Juhul, kui mineraalsust ple määratud, kirjutatakse lahtrisse väärtus ; xv. RAUD põhjavees määratud üldraua sisaldus (mgl -1 ehk milligrammi liitri khta) sajandiku täpsusega. Juhul, kui üldraua sisaldust ple puuraugu vees määratud, kirjutatakse lahtrisse väärtus ; xvi. VEEVT veevõtt puurkaevust (m 3 d -1 ) kümnendiku täpsusega. Juhul, kui andmed puuduvad, kirjutatakse lahtrisse väärtus Juhul, kui veevõttu ei timu, kirjutatakse lahtrisse 0 ; xvii. SN_ALA puurkaevu sanitaarkaitseala (hldeala) raadius meetrites (määratletud puurkaevu prjektis või vee erikasutuslas). Kui sanitaarkaitseala või hldeala puudub, kirjutatakse lahtrisse väärtus ; xviii. LIKV puurkaevu likvideerimise aasta (puurkaevu likvideerimise prjekti alusel). Kui puurkaev ple likvideeritud, kirjutatakse lahtrisse väärtus ; xix. AASTA_PK puurkaevu rajamise aasta; xx. AASTA riiklikus põhjaveekatastris puurkaevu khta tehtud viimase sissekande aasta Paljandid ja vaatluspunktid Pinnakatte paljandi all mõistetakse Juhendis nii lduslikku kui ka tehislikku, ainult pinnakatte materjali (e kvaternaarisetete) paljandumist nõlval, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus, elektripsti puurimisaugus, salvkaevus vm. Aluspõhja paljandina käsitletakse lduslikku või tehislikku aluspõhjakivimite paljandumist astangul, nõlval, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus, salvkaevus vm. Vaatluspunkt n enamasti pinnakatte kaardistamise käigus tehtud ajutine kaeve või käsipuuri sndeerimispunkt. Vaatluspunktid n eelkõige vajalikud pinnakatte kaardi kstamisel, samas võivad nad anda infmatsini ka aluspõhja gelgilise ehituse khta. Vaatluspunktides n svitav anda pinnakatte vähemalt 1 m sügavuseni. Maa-amet

177 Pinnakatte- ja aluspõhja paljandite ning vaatluspunktide faktiline materjal salvestatakse MS Accessi faili ****_Faktika.mdb tabelitesse ****PL_VP ja ****Gel. Esimene neist sisaldab paljandite ja vaatluspunktide asukha- ja üldandmeid. Teine tabel sestatakse esimesega ning sisaldab kõikide kaardistamisel kasutatud paljandite ja vaatluspunktide gelgilisi i. Sestajana kasutatakse tabelites veergu NIMI. Tabel (****PL_VP) Tabelis ****PL_VP n järgnevad veerud: i. NIMI kirjeldatud paljandile/vaatluspunktile antud unikaalne nimi, NB! Paljanditel ja vaatluspunktidel n ühine numeratsinisüsteem. Nimi saadakse järgnevalt (näide 6443_1): kaardilehe number, alakriips, paljandi/vaatluspunkti järjekrranumber antud kaardilehel (peab lema kaardilehe piires unikaalne). ii. iii. iv. TYYP paljandi/vaatluspunkti ; pinnakatte paljandi puhul sisestatakse lahtrisse kirje PLQ, aluspõhja paljandi puhul PLAP, pinnakatte vaatluspunkti krral VPQ ning aluspõhja avava vaatluspunkti puhul VPAP ; X paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti x-krdinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m; Y paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti y-krdinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m; v. Z paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti absluutkõrgus (BK-77) meetrites sajandiku täpsusega; NB! Paljandite/vaatluspunktide x-, y- ja z-krdinaadid mistatakse nende asukhta tähistavale punktile paljanduva läbilõike ülemisel pinnal/vaatluspunktis. Lubatud viga punkti hrisntaalse asukha psitsineerimisel n 100 m (vt tabel 1). vi. vii. D kirjeldatud paljandi/vaatluspunkti sa paksus meetrites sajandiku täpsusega. Väärtus peab lema võrdne tabelis ****Gel tdud vastava paljandi/vaatluspunkti kivim- ja/või settekehade paksuste summaga; PZ_Z aluspõhja pinna absluutkõrgus (BK-77) sajandiku täpsusega. Pinnakatte paljandi/vaatluspunkti puhul kirjutatakse lahtrisse ; viii. QP pinnakatte paksus meetrites sajandiku täpsusega. Pinnakatte paljandi/vaatluspunkti krral kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga läbitava pinnakatte paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega; ix. AVAMUS_Q_LITO paljandi/vaatluspunkti plt avatava pinnakatte litlgiline sette. Võimalikud setteide variandid n tdud mall-faili tabelis Litlgia. Õhukese pinnakattega aladel khtades, kus pinnakatte paksus n alla 1 meetri pinnakatte litlgilist settei ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse Q ; mreeni või Hltseeni jõesetteid avava paljandi/vaatluspunkti puhul kirjutatakse lahtrisse vastavalt mreen või jõesetted. Kui pinnakatte paksus n üle 1 m, kuid tema litlgiline sette ple teada/määratud, kirjutatakse lahtrisse NA. Kui pinnakate puudub, kirjutatakse lahtrisse AP ; x. AVAMUS_Q_GENEES paljandi/vaatluspunkti plt avatava pinnakatte stratigraafilis-geneetilise settetüübi gelgiline indeks (võimalikud variandid Maa-amet

178 xi. xii. n näidatud mall-faili tabelis Indeksid). Õhukese pinnakattega aladel khtades, kus pinnakatte paksus n alla 1 meetri pinnakatte stratigraafilisgeneetilist settei ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse Q. Kui paljandi/vaatluspunkti es ple pinnakatet stratigraafilis-geneetiliselt kirjeldatud, kirjutatakse lahtrisse NA. Kui pinnakate puudub, kirjutatakse AP ; AVAMUS_AP paljandi/vaatluspunkti plt avatava kõige ülemise aluspõhjalise kaardistatava kivimkeha gelgiline indeks (võimalikud variandid n näidatud mall-faili tabelis Indeksid). Juhul, kui kivimkeha gelgiline indeks ple teada või paljand/vaatluspunkt ei ava aluspõhja, kirjutatakse lahtrisse NA. AUTOR paljandi/vaatluspunkti kirjeldaja pereknnanimi ja eesnime initsiaal; xiii. AASTA paljandi/vaatluspunkti kirjeldamise aasta Puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide gelgiline infrmatsin Tabel (****Gel) Tabel ****Gel sisaldab tabelites ****PA, ja ****PL_VP tdud andmepunktide gelgilisi andmeid. Puuraugu, paljandi ja vaatluspunkti gelgiline peab hõlmama vastava andmepunkti täielikku sügavust (täpsusega 1 cm), es n lubatud kasutada vaid neid litstratigraafilisi üksusi, mis n määratletud mall-faili (Faktika.mdb) tabelis Indeksid. Gelgilised indeksid ei thi ühe andmepunkti es krduda. Iga tabeli ****Gel rida tähistab ühte andmepunktis kirjeldatud pinnakattelist settekeha või aluspõhjas/aluskrras esinevat kivimkeha. Tabelis n järgnevad veerud: i. NIMI kaardistamise käigus andmepunktile antud unikaalne nimi. NB! Nimi peab lema identne sellega, mis n tdud tabelis ****PA või ****PL_VP; ii. iii. iv. YKSUS pinnakatte litlgilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha või aluspõhja/aluskrra kivimkeha gelgiline indeks (võimalikud variandid n näidatud mall-faili tabelis Indeksid). YKSUS_Z pinnakatte litlgilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha, aluspõhja või aluskrra kivimkeha lasuva pinna absluutkõrgus meetrites (BK- 77) sajandiku täpsusega. Aluseks võetakse kirje tabeli ****PA või ****PL_VP veerus "Z"; YKSUS_D pinnakatte litlgilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha, aluspõhja või aluskrra kivimkeha paksus meetrites sajandiku täpsusega. Kui andmepunktis ei läbita üksust täielikult, kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga läbitud üksuse paksus meetrites sajandiku täpsusega. v. AUTOR üksuse kirjeldaja (pereknnanimi ja eesnime initsiaal) kirjutatakse lahtrisse juhtudel, kui: n kasutatud publikatsinist pärit gelgilist t, andmepunkt kirjeldatakse kaardistamise käigus uuesti, andmepunkti erinevad intervallid n kirjeldatud erinevate autrite plt, Maa-amet

179 kirjeldaja äramärkimine n gelgilisest seisukhast luline. Teistel juhtudel kirjutatakse lahtrisse NA. NB! Kaardistamisel kasutatud publikatsinidele tuleb viidata vastava kaardilehe seletuskirjas. AASTA andmepunkti riginaalt sisaldava aruande kstamise, publitseerimise või gelgilise kaardi valmimise aasta (viimane variant esineb vaid juhul, kui andmepunkt n kaardistamise käigus taaskirjeldatud). 12. Kaardilehe seletuskiri Seletuskirja kstamise vajadus kskõlastatakse Tellijaga. Juhul, kui kaardistatav ala hõlmab alla 25 % kaardilehe pindalast (nt n tegemist saare või piiriäärse alaga), esitatakse seletuskiri ks mõne külgneva kaardilehe seletuskirjaga. Juhul, kui kaardistustööd timuvad etapiti, kstatakse ja esitatakse seletuskiri kaardistustööde lõpus peale kõikide teemakaartide valmimist. Seletuskiri kstatakse eesti keeles, lisatakse inglisekeelne anntatsin. Tabelite, jniste ning ftde allkirjad antakse nii eesti kui ka inglise keeles. Seletuskirjade kstamisel n svitav kasutada ühtset gelgilist terminlgiat ning standardset struktuuri. Seletuskiri esitatakse Tellijale paberkujul (spiraalköites) ja digitaalselt failina ****Seletuskiri.pdf (trükivalmis kujul). Seletuskirja põhiteksti kirjastiil n Times New Rman, kirja suurus 12 pt, ridade vahe n 1,5-krdne Kaas Seletuskirja kaanel peavad sisalduma alljärgnevad tekstid: EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGIAL BASE MAP OF ESTONIA KAARDILEHE NUMBER KAARDILEHE NIMI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS TEOSTAJA ASUKOHT, AASTA Kaas illustreeritakse kaardistatavat ala iselmustava ftga (vt jnist 10). Maa-amet

180 Jnis 10. Näide seletuskirja kaanest Tiitelleht Tiitellehel esitatakse Testaja ning seletuskirja kstanud kaardistajate nimed, tekst BAASKAARDI (kaardilehe nimi ja number) LEHE SELETUSKIRI ja esilehe all keskel näidatakse ära seletuskirja valmimise asukht ning aasta Anntatsin Teadusartikli anntatsini vrmis struktureeritud lühikkkuvõte seletuskirja sisust nii eesti kui ka inglise keeles Sisukrd Sisukrra lõpus esitatakse gelgiliste teemakaartide (mille khta ja millega ks seletuskiri esitatakse) nimestik Sissejuhatus Sissejuhatuses iselmustatakse lühidalt teemakaartide ksseisu, kaardistamise aluseks lnud riigihanget ning antakse ülevaade kaardistatud ala ldusest ja majandusgegraafiast. Maa-amet

EESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS

EESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS MAA-AMET Juhend EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS mõõtkavas 1 : 50 000 Tartu 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus... 5 1.1. Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus... 7 2. Aluspõhja geoloogiline teemakiht....

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Ülevaade Maa-ameti avaandmetest Tanel Hurt Maa-amet / Geoinformaatika osakond 9. mai 2019 Teemad Andmekogud Ruumiandmete / avaandmete uuendamine Eesti topograafia andmekogu andmed Andmete korraga allalaadimine,

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

(Aluspõhi_400000)

(Aluspõhi_400000) ISBN 9985-815-14-9 Koostanud/ Compiled by: Kalle Suuroja Toimetanud/ Edited by: Peeter Vingisaar Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri. Seletuskirjas on

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

Microsoft Word - SDEMuutused.doc

Microsoft Word - SDEMuutused.doc SDEMuutused PROGRAMMIST SDEMuutused võimaldab teostada päringu ArcSDE serverisse ning väljastada mingi nähtusklassiga näidatud ajavahemikus tehtud muudatused. Eraldi tuuakse välja sellel ajavahemikul lisandunud,

Rohkem

Estodac ekraanivormid

Estodac ekraanivormid Kasutusjuhend õppurile kutseharidusõppes Haridustasemete ülese õppeinfsüsteemi ÕIS2 I etapp Tallinn 2018 Sisukrd Sisukrd... 2 1 Sissejuhatus... 3 2 Õppuri avaleht... 4 3 Minu andmed... 6 3.1 Õppuri andmete

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft Word - tiitelleht

Microsoft Word - tiitelleht Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Marlen Hunt Tallinna-Helsinki võimalike tunnelit

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Marlen Hunt Tallinna-Helsinki võimalike tunnelit Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Marlen Hunt Tallinna-Helsinki võimalike tunnelitrasside hüdrogeoloogiline analüüs lähtudes 3D-mudelist

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid II praktikum Andmebaaside administreerimine Andmete sisestamine KESKKOND, KASUTAJAD, ÕIGUSED Mõisted Tabelid, vaated, trigerid, jpm on objektid Objektid on grupeeritud skeemi Skeemid moodustavad

Rohkem

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Computer's learn

Computer's learn PwerPint Tellija: Mbec AS 31 august 2016 Sisukrd Sisukrd 1 1. PwerPint 4 1.1 Töö alustamine... 5 1.2 Failiperatsinid... 6 1.3 Slaidi parameetrid... 6 1.4 Erinevad vaated tööks esitlusega... 7 2. Slide

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus Tallinn Aprill 2018 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Knjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6 681 242 e-mail:

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Virumaade mudeli kirjeldus ning kasutusjuhend

Virumaade mudeli kirjeldus ning kasutusjuhend "Virumaa maavarade võ imaliku kaevandamise keskkõnnamõ jud põ hjaja pinnaveele ning maastikule keskkõnnageõlõõgiliste mudelitega analu u situna kõõs alternatiivsete leevendusmeetmetega" Kõ ide 5. Virumaade

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks

Rohkem

TOPOGRAAFILISTE ANDMETE KAARDISTUSJUHEND 2012

TOPOGRAAFILISTE ANDMETE KAARDISTUSJUHEND 2012 TOPOGRAAFILISTE ANDMETE KAARDISTUSJUHEND 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1 ANDMETE UUENDAMISE KORRALDUS 4 2 HALDAMISE JA UUENDAMISE PÕHIMÕTTED 5 2.1 Ulatus 5 2.2 Objektikeskne andmehaldus 5 2.3 Andmete objektipõhine

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

SQL

SQL SQL Teine loeng Mõtelda CREATE TABLE ( { INTEGER VARCHAR(10)} [ NOT NULL] ); Standard SQL-86 (ANSI X3.135-1986), ISO võttis üle 1987 SQL-89 (ANSIX3.135-1989) SQL-92 (ISO/IEC 9075:1992)

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Loeng03

Loeng03 Loeng 03 Failiõigused ja -manipulatsioon Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Katrin Loodus, Tallinn 2015 Failid ja kataloogid Mis on fail? Linuxi laadsetes süsteemides on kõik failid

Rohkem

Paberretsepti digitaliseerimine

Paberretsepti digitaliseerimine Paberretseptide väljastamine, digitaliseerimine, arve moodustamine. 1. EV kodaniku retsepti sisestamise alustamiseks valida toode müümiseks ostukorvi Kui toode/ravim on ostukorvis, siis vajutada klahvi

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

EESTI GEOLOOGIAKESKUS

EESTI  GEOLOOGIAKESKUS Eesti põhjaveeuuringute ajaloost Rein Perens Eesti Geoloogiakeskus Esimesed andmed Eesti hüdrogeoloogiast jäävad 19. sajandi II poolde, mil tekkis vajadus põhjaveelise veevarustuse järele. Nendeks on katkendlikud

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev 05.02.2018 Versiooni kuupäev 30.01.2018 1 SISUKORD 1. ÜLEVAADE... 3 1.1

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2580. kslek Kuupäev: 6. aprill 2016 Kellaaeg: 10.00 Kht:

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem