Tallinna Ringkonnakohus, Tallinn KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA NELJANDA ISTUNGI PROTOKOLL Kohalviibijad 28. märts a KHN-i liikmed ja asenduslii

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna Ringkonnakohus, Tallinn KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA NELJANDA ISTUNGI PROTOKOLL Kohalviibijad 28. märts a KHN-i liikmed ja asenduslii"

Väljavõte

1 Tallinna Ringkonnakohus, Tallinn KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA NELJANDA ISTUNGI PROTOKOLL Kohalviibijad 28. märts a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Villu Kõve, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees Ivo Pilving, riigikohtunik (osales päevakorrapunktide nr 1-6 arutelul) Tanel Saar, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Iris Kangur-Gontšarov, Harju Maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo, Pärnu Maakohtu kohtunik Jaanus Tehver, Eesti Advokatuuri esimees Marju Agarmaa, Õiguskantsleri Kantselei, õiguskantsleri vanemnõunik Peeter Jerofejev, riigikohtunik (asendusliige) Liis Arrak, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik (asendusliige) Teised osalejad: Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Ringkonnakohtu esimees (osales päevakorrapunktide nr 1-6 arutelul ning päevakorrapunkti nr 7 esimeses pooles) Villem Lapimaa, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Sirje Kaljumäe, Tartu Halduskohtu esimees Kristjan Siigur, Tallinna Halduskohtu esimees Liivi Loide, Tartu Maakohtu esimees Meelis Eerik, Harju Maakohtu esimees Astrid Asi, Viru Maakohtu esimees Rubo Kikerpill, Pärnu Maakohtu esimees Tiina Ereb, Tartu Ringkonnakohtu, Halduskohtu ja Maakohtu kohtudirektor Hans Moks, Harju, Viru ja Pärnu Maakohtu, Tallinna Ringkonnakohtu ja Halduskohtu kohtudirektor Virve Altuhova, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Kerdi Raud, Riigikohtu direktor Karin Leichter, Riigikohtu esimehe nõunik Viljar Peep, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Kaidi Lippus, Justiitsministeeriumi kohtute talituse juhataja Signe Usar, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Külli Luha, Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik Lagle Zobel, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Siret Jürgenson, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Signe Usar, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Margit Gross, Justiitsministeeriumi riigikaitse revisjoni töörühma juht Indrek Parrest, Eesti Kohtunike Ühingu esimees Kai Härmand, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Iris Raudsik, Riigikohtu kommunikatsioonispetsialist Janar Filippov, Tallinna Ringkonnakohtu avalike suhete teenistuse juht Anneli Vilu, Tallinna Ringkonnakohtu avalike suhete teenistuse pressiesindaja Tiina Pappel, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Juhatas: Protokollis: Villu Kõve, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees Signe Usar, Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Algus: a kell Lõpp: a kell 15.35

2 Istungi päevakorras on: a KHN-i 103. korralise istungi protokolli kinnitamine Riigikohtu esimees Villu Kõve Otsuse projekt: KHN kinnitab a KHN-i 103. korralise istungi protokolli. Materjalina lisatud protokoll 2. Tartu Ringkonnakohtu esimehe nimetamiseks nõusoleku andmine KS 41 lg 1 p 5 alusel Justiitsministeerium, Viljar Peep; esimehe kandidaadi sõnavõtt Otsuse projekt: KHN annab nõusoleku nimetada esitatud kandidaat Tartu Ringkonnakohtu esimeheks Materjalidena lisatud memo ja üldkogu arvamus 3. Eesti Kohtunike Ühingu pöördumine kohtunike töövõimehüvitamise taastamise teemal KS 41 lg 3 p 4 alusel Eesti Kohtunike Ühingu esimees Indrek Parrest Otsuse projekt: KHN annab arvamuse kohtunike töövõimehüvitise taastamise kohta Materjalina lisatud Eesti Kohtunike Ühingu pöördumine 4. Kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juht Margit Gross Otsuse projekt: KHN võtab informatsiooni teadmiseks Materjalina lisatud eelnõu, eelnõu seletuskiri ja memo 5. Ülevaade kohtuarendustoimkonna tegevustest KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, Viljar Peep Otsuse projekt: KHN võtab informatsiooni teadmiseks Materjalina lisatud memo 6. Ülevaade RES lisataotlustest KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, Kaidi Lippus Otsuse projekt: KHN võtab informatsiooni teadmiseks Materjalina lisatud memo 7. Arvamuse andmine Riigikohtu kohtunike vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute kohta KS 41 lg 3 p 1 alusel Riigikohus Otsuse projekt: KHN avaldab Riigikohtu kohtunike vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute kohta arvamust Materjalina lisatud elulookirjeldused V. Kõve juhatab koosoleku sisse, tervitab uut KHN-i liiget, Eesti Advokatuuri esimeest Jaanus Tehverit, ning uurib, kas päevakorrale on täiendusi. Päevakorra muutmist ei toimunud ja päevakord kiideti heaks a KHN-i 103. korralise istungi protokolli kinnitamine Riigikohtu esimees Villu Kõve V. Kõve uurib, kas protokollile on täiendusi või märkusi. Protokollile ei ole kellelgi täiendusi. Kõik KHN-i liikmed hääletavad protokolli kinnitamise poolt. Otsus: KHN kinnitab a KHN-i 103. korralise istungi protokolli.

3 2. Tartu Ringkonnakohtu esimehe nimetamiseks nõusoleku andmine KS 41 lg 1 p 5 alusel Justiitsministeerium, Viljar Peep; esimehe kandidaadi sõnavõtt V. Kõve kirjeldab kohtu esimehe valiku protsessi ning tänab senist Tartu Ringkonnakohtu esimees Kersi Kerstna-Vaksa hea töö eest. V. Peep märgib, et komisjon valis kahe tugeva ja hea kandidaadi vahel. Kuna kohtusüsteemis on kohtunike karjäärivõimalused mõnevõrra piiratud ja kohtute seadus tulevikku suunatult ütleb, et kohtu esimehel võib olla üks ametiaeg järjest, siis otsustas komisjon anda uuele kandidaadile võimaluse oma potentsiaali ringkonnakohtu esimehena realiseerida. T. Pappel tutvustab oma senist karjääri ning annab lühikese ülevaate oma visioonist Tartu Ringkonnakohtu juhtimise kohta järgmiseks seitsmeks aastaks. Esimehena seisaks ta kohtusüsteemi sõltumatuse ja Tartu Ringkonnakohtu teeninduspiirkonda jäävate kohtute hea käekäigu eest. Tema hinnangul toimib Tartu Ringkonnakohus väga hästi ning ta loodab, et järgmise seitsme aasta pärast on Eesti Vabariigis endiselt kaks ringkonnakohut, kus on 3 tugevat kolleegiumi. Ta leiab, et kolleegiumite vahelist koostööd tuleb suurendada ja toetab kolleegiumite autonoomiat oma töö sisemisel korraldamisel. Nii esimehe kui ka KHNi väljakutseks on lahendada probleem, et paljud kohtuasjad koonduvad Tallinna, mistõttu on ebavõrdne töökoormus üle Eesti. Tema hinnangul on selleks mõistlik tegeleda menetlusseadustike, sh kohtualluvuse ja pädevuse muutmisega, mitte halduskohtutest kohtade ümbertõstmisega. Ringkonnakohtus peab ta oluliseks ühtse kollektiivitunde suurendamist ja asutusele pühendumise tekitamist nii kohtunike kui teiste kohtuteenistujate seas läbi inimeste otsustusprotsessi kaasamise, ühisürituste korraldamise, demokraatliku ja läbipaistva otsustusprotsessi rakendamise. Pappel peab oluliseks ka kohtunike ja kohtuteenistujate motiveerimist, mitte ainult motivatsiooniürituste kaudu, vaid ka läbi palgateemaga tegelemise. Ta leiab, et kohtujuristide palk peaks jääma vähemalt senises määras seotuks esimese astme kohtuniku palgaga ning tegeleda tuleb ka ametnike palkadega (sh ka kantselei ja kohtukordnikud), kelle palk jääb Eesti keskmisele palgale oluliselt alla. Samuti tahab ta tagada kõrget õigusemõistmise kvaliteeti ringkonnakohtus ja selle teeninduspiirkonda jäävas madalamas kohtuastmes ning see peaks toimuma mitte ainult läbi kohtu esimehe järelevalve, vaid ka läbi ümarlaudade, koolituste ja vestluste. Ta toetab erinevaid digilahendusi, peab oluliseks panustada eesti keele koolituste läbiviimisesse nii kohtunikele kui kohtujuristidele ning leiab seejuures, et ideaalse nägemuse järgi võiks mõlemas ringkonnakohtus olla keeletoimetaja, nagu on Riigikohtus. Pappel peab üheks Tartu Ringkonnakohtu oluliseks probleemiks ebasobivat ruumilahendust ja ruumikitsikust ning jätkab kindlasti praeguse esimehe tegevust selles vallas, et KHN seda probleemi teadvustaks ning see probleem lahenduse leiaks. Kohtu järelkasvu tagamise osas on Pappeli sõnul küsimus, kuidas leida häid kandidaate, kes kandideeriksid esimese astme kohtusse ja annaksid selle tugeva baasi, kes hiljem ringkonnakohtusse kandideeriks. Siinkohal peab ta oluliseks kohtuniku ameti prestiiži tõstmist ühiskonnas ja tugevate juristide seas väljaspool kohtusüsteemi. Samuti on tema jaoks oluline, et kohtuniku ametikohal taastuksid väärilised sotsiaalsed tagatised. V. Kõve uurib, kas Tiina Pappel soovib ringkonnakohtu Veski tänavale kolimist. T. Pappel toetab ringkonnakohtu Veski tänavale kolimist, kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu kohtunike enamus on kaks korda seda küsimust hääletanud ja nii otsustanud. KHN-i liikmetel esimehe kandidaadile rohkem küsimusi ei ole. Lahkub Tiina Pappel

4 KHN-i liikmed hääletavad Tiina Pappeli Tartu Ringkonnakohtu esimeheks nimetamise suhtes. Poolt: 8 Vastu: 0 Erapooletuid: 0 Otsus: KHN annab nõusoleku nimetada Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimeheks Saabub Tiina Pappel, kellele otsust tutvustatakse. KHN-i liikmed on nõus päevakorrapunkti nr 6 tõstmisega istungi järgmiseks päevakorrapunktiks. 3. Ülevaade RES lisataotlustest KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, Kaidi Lippus K. Lippus annab ülevaate Rahandusministeeriumile esitatud kohtusüsteemi RES lisataotlustest. Lisaraha taotlused on ettenähtud järgmiseks neljaks aastaks. Lisataotlused võib jaotada kolme valdkonda: 1) personaliga seotud lisavajadused, mis sisaldavad nii personalikulude lisataotlusi (tööjõukulud palkade tõstmiseks, mõningate ametkohtade ümberkujundamine) kui ka kohtu majandamiskulude lisataotlusi (koolituskulud); 2) kinnisvaraga seotud lisataotlused; 3) IKT lisataotlused, mille osas toimus 25. märts arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi komisjoni ees, kus taotluste prioriteetsust ja nende toetust ei avaldatud. Ka Justiitsministeeriumi siseselt ei ole Justiitshalduspoliitika osakonnal veel palutud oma prioriteete määrata ning need arutelud on Lippuse sõnul seega veel ees. Taotlused on täpsemalt memos välja toodud. V. Kõve uurib, kuidas Justiitsministeerium lisataotlusi prioriseerib. K. Lippuse sõnul ei saa sellele veel vastata. Kantsleri ees on lisataotlusi kaitstud ja arutelu käigus on mõningad ka muutunud. Ministeeriumi ja selle valitsemisala prioriteedid tehakse selgeks vahetult enne justiitsministri ja rahandusministri kohtumist. Lippuse sõnul võib KHN anda oma prioriteetide osas sisendi. A. Asi märgib, et eelmise KHN-i istungi protokollis sai märgitud, et Ida-Viru koefitsent peab taotlustes sees olema, kuid hetkel see seda pole. K. Lippus selgitab, et eraldi Ida-Viru koefitsenti ei ole ning lähtutud on sellest, et kõikide kohtuteenistujate palgatase üle riigi vajab olulisel määral tõstmist. Lisataotlus näeb ette ca 25% palgatõusu vajaduse. Eraldi on välja toodud eriti problemaatilised ametigrupid, kus on suur voolavus või kus on töötasude surve suur (sh Virumaa tõlgid). Rahandusministeeriumiga aruteludeks palutakse kantsleril arvestada, et kui ei ole võimalik saada taotluse täiemahulist rahuldamist, siis eriti problemaatiliste gruppide puhul tuleks muuta taotlust operatiivset nii, et kõige vajalikum saab kaetud. V. Kõve uurib, kas Rahandusministeerium on Justiitsministeeriumile andnud lisainfot, mida kohtusüsteem eelarve osas oodata võib. K. Lippus sõnul on tulnud info, et kohtujuristide palkade indekseerimine 1. aprillist 2019 nõuab lisarahastust ning seepeale küsiti Rahandusministeeriumilt kulude katteks lisaraha. Rahandusministeerium keeldus lisarahaandmisest, viidates, et kohtujuristide palgad ei ole KRAPSis. I. Pilving uurib, kuidas kavandatakse edaspidi kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise finantseerimine, mis tõusetus kahetsusväärse juhtumi pinnalt ja mille kulude kate võeti kohtute eelarvest. Pilvingu hinnangul ei ole kahju hüvitamine kohtute ülesanne, sest tegemist ei ole õigusemõistmisega. Sellega peaks tegelema täitevvõim ja selliste summade maksmine peaks tulema täitevvõimu eelarveridadelt. Küll aga võib vaielda kohtu omavastutuse teemal. Samas tekib Pilvingu sõnul küsimus kohtu sõltumatuse üle, kui kohus peab ise kaaluma, kui suures ulatuses tuleb kahju kohtu eelarvest hüvitada. V. Kõve nõustub ja leiab, et mõelda tuleks mingi mehhanismi või eelarve puhvri peale.

5 V. Peep möönab, et tegemist on keerulise küsimusega, mille arutamine jätkub ka kohtujuhtide nõupäeval. Ta märgib, et kui see on tingitud puhtalt kohtu töökorraldusest või selle korra puudumisest, siis peaks mingi mõistlik kohtu omavastutuse määr olema. Küsimust tuleks Peebu arvates lahendada ad hoc, kuivõrd kindlat skeemi, kuidas kulusid katta (kas kohtute eelarve reservist või valitsuse eelarvest), on raske paika panna. V. Kõve toob välja, et kaks korda on teema üleval olnud riigi vastutuse seadusega ja uurib, mis seis sellega on. Küsimus on, mis saab riigi vastutuse kontseptsioon edaspidi olema ning kui laiaks kohtu omavastutus õigusemõistmisega seotud kahju tekitamisele pannakse. Kõve soovitab sel teemal silma peal hoida. I. Pilving ei nõustu ad hoc lähenemisega, mis võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohtute eelarvest täielikult või osaliselt, kuivõrd see tähendab kohtute tegevuseks planeeritud ressursi kasutamist hoopis teisel otstarbel, mis rikub eelarvedistsipliini. Seaduse järgi vastutab kahju hüvitamise eest riik ja edasi ei ole määratletud, milline võimuharu. Kui hüvitamine toimub kohtute eelarvest, siis tuleb selleks raha planeerida. Selle planeerimine võib tunduda aga kummaline. Pilvingu hinnangul tuleks kõigi muude arendustegevuste raames sellel teemal edasi mõelda ja püüda leida mõistlik lahendus, kuivõrd on ette näha, et neid summasid on aegajalt vaja. L. Arrak tõstatab küsimuse, kas riik ei saaks ennast sellisteks puhkudeks kindlustada. See tähendaks küll iga-aastast väljaminekut ja kindlaid summasid eelarves, aga küsimus on, kas raha antakse selle jaoks või on lihtsam saada raha planeerides. K. Kerstna-Vaks märgib, et antud juhtumi puhul oli kohtu eelarvest kahju hüvitamine ministri otsus ja kohtujuhid sellel teemal kaasa rääkida ei saanud. Lisaks tuleb Kerstna-Vaksa hinnangul leida käesoleva aasta eelarves kohtujuristide palgatõusu lisakulude katteallikad. Lisakulu ei ole kohtute eelarvesse praegu planeeritud ning Kerstna-Vaks uurib, kust selleks raha tuleb. K. Lippuse ettepanek on arutada seda küsimust septembrikuus. Sel ajal peaks toimuma kohtujuhtide nõupäev ja on teada ka aasta ja sealt edasi RES otsused ning on selge, mis kriisis ollakse. Teada on, et personalikuludest jätkub kohtutel seniks raha. K. Kerstna-Vaks märgib, et tehtud on ettepanek jätta ära kohtute rahulolu-uuring ja eraldada selleks ettenähtud raha kohtujuristide puuduoleva palgatõusu katteks. Majanduskulusid ei saa teha, kui ei ole võimalik elementaarseid kulusid katta. Tema hinnangul on selliste kulude otsustamise edasilükkamine halb praktika, mida KHN ei tohiks tolereerida. K. Lippus selgitab, et rahulolu-uuring finantseeritakse enamuses Justiitsministeeriumi haldusalas pühendumuse ja rahulolu-uuringuteks mõeldud tsentraalsest eelarvest. Kuivõrd soov on saada tulemusi asutuste võrdluses ning eraldi vaadata rahulolu ka asutuste sees teiste ametnike seas, siis tekib lisakulu 3800 eurot, mis võetakse kohtute reservist. K. Kerstna-Vaks leiab, et kui raha tuleb Justiitsministeeriumi eelarvest, siis saab seda samamoodi teisel eesmärgil kasutada. Põhimõtteliselt on Kerstna-Vaksa hinnangul võimalik jätta ära mitmed väikesed tegevused, millest kokku saab suure summa. Tema sõnul ei saa kohtud oma personalikuludest väikeseid motivatsiooni rahasidki maksta ning puuduolev raha sealt võtta ei ole lahendus. K. Lippus selgitab, et ühtegi kohtuasutust ei jäeta hätta selles osas, et ei ole võimalik aasta lõpus motivatsioonirahasid maksta. Info on uus ja küsimust on plaanis arutada ka 11. aprillil toimuval kohtujuhtide nõupäeval. Septembrikuuks on kohtute võimalused selgemad. Lippus kinnitab, et kohtute reservis on kriiside lahendamiseks ilma otstarbeta raha olemas ning kavandatud tegevusi ei pea ära jätma. K. Siigur märgib Ivo Pilvingu seisukoha toetuseks, et kohus ei teeni raha ja saab raha täpset nii palju kui antakse. Seega valitsussektor, kus teenitakse tulu, peab ära korraldama selle, et igasugune kahju

6 saaks hüvitatud. Kohtutele reservi kogumine on ebamõistlik ja raha tuleks leida valitsuse eelarvest. Siigur leiab, et KHN võiks anda valitusele mõista, et kohtusüsteem ja valitsus ei ole erinevad ettevõtted, vaid üks ja sama. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise finantseerimise küsimuses lahenduse leidmine ja kohtujuristide palkade kujundamine ja palgatõusu katteallikate leidmine käesoleval eelarveaastal tuleb võtta eraldi KHN-i arutelupunktideks. Kohtujuristide palkade teema tuleb KHN-i tuua hiljemalt sügisel. Otsus: KHN võtab informatsiooni teadmiseks 4. Eesti Kohtunike Ühingu pöördumine kohtunike töövõimehüvitamise taastamise teemal KS 41 lg 3 p 4 alusel Eesti Kohtunike Ühingu esimees Indrek Parrest I. Parrest annab ülevaate Eesti Kohtunike Ühingu ettepanekust taastada kohtunike töövõimehüvitis varasema töövõimetus pensioniga võrreldavas suuruses. Parresti sõnul on hüvitise taastamisel kaks kasutegurit. Esiteks oleks see ametis olevatele kohtunikele ja ameti valimist kaaluvatele inimestele täiendav motivaator, hüve ja kaitse. Teiseks võimaldaks see lihtsamini ametist loobuda nendel kohtunikel, kelle tervis ei võimalda ametit nõuetekohaselt pidada. Hüvitist võiks laiendada kõigile kohtunikele, mitte ainult nendele, kes on ametis alates 1. juuli 2013 ning lisada tuleks klausel, et esimene aasta seda saada pole võimalik. Parrest märkis, et Kohtunike Ühingul ei ole plaanis kõiki varasemaid eripensione taastada. Konkreetne hüvitis võiks olla suhteliselt väikese kuluga, aga suure efektiga kohtusüsteemi jaoks. Kulusid saaks Justiitsministeeriumi varasema statistika pinnalt hinnata. V. Kõve sõnul on hüvitise taastamisel oluline roll kohtuniku enda kindluse tagamisel ning teisalt aitab lahendada kohtu esimehe eetilist valikut terviseprobleemiga kohtuniku suhtes. Kõve uurib, kas Justiitsministeerium toetaks kohtunikke selles osas. V. Peebu hinnangul on Kohtunike Ühingu teematõstatus asjakohane koos kõigi põhjendustega. I. Kangur-Gontšarovi arvates on liiga järsk pöördumise lõik, kust võib välja lugeda, et tahetakse lahti saada osalise töövõimega kohtunikest. Töövõimereformi üks eesmärke on olnud toetada nende isikute töö jätkamist. V. Kõve sõnul seondub see sellega, kui palju antud kohtunik palka saab, kas ta on väiksema koormusega ja mis saab kohtus sellisel juhul edasi. I. Parrest täpsustab, et pöördumises on viidatud kohtute seaduse 37 1 lg 1 p-le 2, ehk osalisele töökoormusele, ning kinnitas, et Ühing ei ole mõelnud, et haiged kohtunikud tuleks ära saata. Inimese töövõime määrab selle. KHN-i liikmed hääletavad Eesti Kohtunike Ühingu ettepaneku toetamise suhtes. Poolt: 8 Vastu: 0 Erapooletuid: 0 Otsus: KHN toetab kohtunike töövõimehüvitise taastamist.

7 5. Kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juht Margit Gross Margit Gross annab ülevaate kriminaalmenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõust. V. Kõve uurib, kas haldus- ja tsiviilkohtumenetlust ei ole erakorralise ja sõjaseisukorra ajal vaja reguleerida. M. Gross märgib, et haldus- ja tsiviilkohtumenetluse osas on ette nähtud kaks muudatust menetluse peatamine ja lihtsustatud korras menetluse läbiviimine. Täiendavaid erisusi eelnõu ette ei näe. A. Asi toetab mõtet viia erisätted menetlusseadustikesse sisse. Samas märgib ta, et kohati on sätted rangemad, kui need on rahuajal, mis tekitab küsimusi ning toob näitena välja kohustuse otsustada kümne päeva jooksul kohtu alla andmine. M. Gross selgitab, et ettekandes on arvesse võetud kohtunik Heili Sepa poolt enne KHN-i istungit edastatud arvamus seoses eelnõus sätestatud muudatusega, milles ta leidis, et eelnõus märgitud kohustuslik eelistung kõigis asjades on liialt range. Grossi sõnul ei ole eelistungit tõesti vaja ning eelnõud muudetakse vastavalt ettepanekule. A. Asi märgib, et praegu puudub menetluslik takistus pidada rahuajal kriminaalmenetlust väljaspool kohtumaja, seda tehakse. Seega sellise sätte tekitame erakorralise või sõjaseisukorra ajal välistaks üleüldse tavaolukorras kohtupidamise väljaspool kohut, mis pole mõistlik. M. Gross kinnitab, et eelnõu täiendus seoses kohtumenetluse läbiviimise asukohaga vaadatakse üle. Tema sõnunul on sätte mõte, et asukoha määramine peaks olema võimalik selliselt, et see ei jääks alati kohtuniku otsustada ning seda on võimalik laiemalt öelda, kuivõrd tema teada on see praegu kohtu enda valik. A. Asi märgib, et kohtute seaduse muudatus, mille järgi Riigikohtu esimees võib suunata kohtunikku teise sama kohtu kohtumajja, toimib ka praegu, seda tehakse igapäevaselt. Sama kohtu sees nõusolekut vaja pole. M. Gross täpsustab, et sätte mõte oli seotud sama kohtuastme teise kohtusse üleviimisega ning kinnitab, et eelnõu täiendus vaadatakse üle ja tähelepanek võetakse arvesse. V. Kõve uurib, mis seisus eelnõu on ja kas oodatakse kohtute poolt detailseid märkuseid. M. Gross märgib, et eelnõu pole veel kooskõlastamisele saadetud, kuid see saadetakse kindlasti Riigikohtule arvamuse avaldamiseks. Eelnõu tahetakse saata koos uue riigikaitse seadusega, kuna need on üks pakett. Oodatakse ära ka uue valitsuse ametisse astumine. V. Kõve palub eelnõu saata ka I ja II astme kohtutele arvamuse avaldamiseks. R. Kikerpill viitab eelnõu punktile, mis sätestab, et süüdistatava nõusolekul võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta dokumendid tõlkimata ning uurib, mis on sätte mõte, kuivõrd seda kasutatakse igapäevaselt ja see on täna seaduses olemas. Ta soovitab sätte üle mõelda ning kaaluda nõusoleku väljavõtmist. M. Grossile teadaolevalt nõutakse tõlke olemasolu ja sellest loobumine vabatahtlikult ei ole nii selge, kuid kinnitab, et eelnõu sätted seoses dokumentide tõlkimisega vaadatakse üle.

8 I. Pilving arvates on eelnõu ja seal toodud probleemidega tegelemine vajalik, kuid ta pole veendunud eelnõu põhiseaduspärasuses. Eelkõige tekitab küsimusi kohtuniku üleviimine. Tegemist on tema hinnangul karmi Riigikohtu esimehele antava volitusega ning märgib, et kui selle meetme peale mõelda, siis tuleks seada mingid ajalised piirid - näiteks kolmeks kuuks. Üle tuleks vaadata ka sätte sisu, mitte, et see on vaid üleüldise korrakohase toimimise jaoks vajalik. Säte annab tugeva võimaluse kohtuniku sõltumatust kitsendada, või võib jätta vähemalt sellise mulje, ning läheks seega PS 15 alla, mis ei ole nende olukordade puhul piiratud. Teiseks, kohtu esimehele antud volitus anda korraldusi õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks on Pilvingu sõnul äärmiselt lai ja küsimus on, kuidas esimehed seda eri olukordades tõlgendama hakkavad, mida on raske ennustada. Ta tõi välja, et muudatuses ei ole ka klauslit, et see rakenduks erakorralise või sõjaseisukorra korral, ehk see oleks nii ka tavaolukorras. Halduskohtmenetluse peatamise üldvolitust ei saa aktsepteerida, sisuliselt tähendab see, et õiguskaitset ei saa. M. Gross selgitab, et lähtutud on arvamuse avaldamisel käinud väljatöötamiskavatsusest ja seal toodud tähelepanekutest, kuid kõike saab veel analüüsida ja täpsustada. On arutelu koht, kui palju tahta paindlikkust ja kas see on põhiseaduspärane või mitte. Eelnõu raames tuleb täpsemalt üle veel järgmised muudatused: KrMS täiendav seoses dokumentide tõlkimisega; KrMS täiendav seoses kohtumenetluse läbiviimise asukohaga; KS 45 täiendus seoses kohtu esimehele antava volitusega anda juhiseid õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. KS 57 täiendus seoses kohtuniku nõusolekuta üleviimisega (sh tema saatmisega teise sama kohtu kohtumajja). Eelnõu tuleb saata arvamuse avaldamiseks ka I ja II astme kohtutele. Otsus: KHN võtab informatsiooni teadmiseks 6. Ülevaade kohtuarendustoimkonna tegevustest KS 41 lg 3 p 4 alusel Justiitsministeerium, Viljar Peep V. Peep annab ülevaate kohtuarendustoimkonna tegevustest. Tema sõnul saab kohtute probleemid jagada kaheks korralduslikud ja menetluslikud. Kohtu menetluslike probleemide lahenduseks on Justiitsministeeriumis töös mõned suuremad revisjonid (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon ja maksejõuetuse valdkonna revisjon). Toimkond on leidnud, et kõigepealt tuleks teha analüütiline etapp. Aprillikuus peaks valmima kohtuvõrgu küsimuste hindamiseks nö kohtumajade passid, mis toovad näiteks välja kohtumajade töökoormuse, kinnisvara ja finantsalase statistika. Valmima peaks ka rahvusvaheline võrdlev analüüs kohtunike ja kohtuametnike arvust ning kohtunike kohtuametnike ja proportsioonist. Kolmandaks piiritleb Riigikohus õigusemõistmist, et saada teada, mis on puhas õigusemõistmine, mida ei saa kohtuametnikele delegeerida. Lisaks on rida külgnevaid tegevusi - nt prototüübitakse kohtuinfosüsteemi edasiarendusi (vaadatakse üle KIS-i mugavus, infotehnoloogilised arenguvõimalused ja seda toetav õigusloome), arendatakse edasi kohtute koormuse mõõtmise tööriist, analüüsitakse kohtuvälise riigi õigusabi teenuse laiendamist, mis vähendaks advokaadi sekkumise vajadust ja abi oleks seeläbi inimesele lähemal ning analüüsitakse lepituspuhvri kasutamist (kas saab kanaliseerida kohtueelset vara jagamist näiteks notaritele või kui lepitusega on seotud lapsed, siis kas on võimalik kaasata Sotsiaalkindlustusamet). Kohtumenetluslike pudelikaladega ei ole veel jõutud tegeleda, kuid mõte on kaasata ka Justiitsministeeriumi teised asekantslerid, saamaks teada, mis on probleemid ja kas need on lahendatavad. Analüüsi alla võiks võtta üle nelja menetlusliigi läbivad teemad nagu näiteks salvestamine ja protokollimine. L. Arrak uurib kui laiapõhjaline toimkond on, kas ja kuivõrd kommunikeeritakse visioon edasi kohtutesse ning kas kaasatakse kohtunikke.

9 V. Peep selgitab, et tegemist on mitteametliku kolmepoolse koostöövormiga, kuhu on kaasatud Riigikohtu, kohtute ja Justiitsministeeriumi esindaja. Toimkond konsulteerib kindlasti ka KHNi ja kohutujuhtidega. Panuse lubas anda ka eelmine Advokatuuri esimees ning räägitakse ka uuega. Seejärel minnakse poliitikute ette. Toimkonnaga seotud arengud kommunikeeritakse kohtunikeni kohtu esimeeste kaudu. V. Kõve märgib, et Riigikohus on pigem Justiitsministeeriumile toeks ning soovib, et toimkonnas väljatöötatud suuremad kohtusüsteemi puudutavad arengud tuuakse KHNi arutamiseks. Koorunud on mitmed kitsaskohad ja küsimused nt, milline kohus tulevikus välja peaks nägema, kui palju ressurssi kohtutel kasutada on inimeste näol, palju kohtunike kohti täidetakse, milline on kohtunike suhtarv kohtuametnikega. Kõve tänab kõiki kohtuid, kes on toimkonna osas väärtuslikku infot andud. I. Kangur-Gontšarov uurib, kas rahvusvaheliselt võrreldakse vaid kohtunike ja kohtuametnike proportsiooni või suudetakse arvesse võtta ka tööülesandeid, asjade lahendamise kiirust ja raha, mis antakse töö tegemiseks. L. Zobel vastab, et CEPEJ andmete põhjal on vaadatud suhtarve ning kohtunike töökoormust sinna hetkel pandud pole, kuid see info peaks olemas olema. V. Peep märgib, et kohtusüsteemid ei ole üksüheselt võrreldavad, kuid mingi indikatsiooni see siiski annab. Kui võrdluspilt on ees, on ka julgem valikuid välja pakkuda. L. Arrak uurib, kas ta saab aru, et praegu pole enam teema, et elatise asjad võiksid samuti notaritele minna ning uurib, kuidas on visioon edasi minna seoses elatise vaidlustega. V. Peebu sõnul on eesmärk, et emotsionaalseid vaidlusi tuleks kohtusse vähem, mis on eeskätt seotud perekonnaasjadega. Mõistlik on jagada, kas vaieldakse vara või laste üle, kuigi tihti on need põimunud. Mõte on, et notarid tegeleksid vara jagamise küsimustes ja lastega seotud vaidlused on plaan siduda Sotsiaalkindlusameti juurde loodavasse skeemi. V. Kõve arvates võiks elatise küsimused olla lapsega suhtlemise korra juures. I. Pilving tõstatab teemana, et Tartu Halduskohus on taotlenud kahele vabanevale ametikohale konkursi väljakulutamist. Pilvingu sõnul on aru saada, et seni, kuni otsused on langetamata ja metoodikat kohtute koormuse võrdlemiseks alles töötatakse välja, ollakse paindlikud vabanevate kohtade täitmisega. Seega oli Viljar Peebu ettepanek võtta aeg maha ja kahe koha täitmiseks mitte konkurssi välja kuulutada. Pilvingu hinnangul jääks eelmise aasta koormuse näitajate käesolevasse aastasse ülekandmisel Tartu Halduskohtu jõudlus negatiivseks ning uurib, kas oleks võimalik vähemalt ühe koha osas konkurss välja kuulutada. V. Peep märgib, et otsus on seotud ressursi jagamisega ühisest rahapotist ja sellega, et puudub tööriist koormuse võrdlemiseks ning selgitab otsuse tausta. Kuude kaupa vaadates on maakohtus keskmiselt 30 asja kohtunike kohta kuus, mis on 3-4 korda rohkem, kui Tallinna ja Tartu Halduskohtus. Küsimus on, mis on mõistlik optimum halduskohtuniku ja maakohtuniku vahel. Lisaks, on Peebu sõnul 15 kuud olnud jõus HKMS-i muudatused, mis on tehtud eeskätt halduskohtute töö kergendamiseks ning eriti suunatud vangide kaebustele. Vangide kaebuste osas kahe halduskohtu võrdlemisel oli mullu Tallinnas kaebusi 5% asjadest ning Tartus 46%. Vangide kaebuste lahendamine on Peebu sõnul ehk pisut kergem, kui vaidlused seoses planeeringute ja maksudega. Kohtade täitmise osas tuleb Peebu hinnangul põhjalikult järgi mõelda, kuivõrd tegemist on eluaegsete kohtade täitmisega. I. Pilving nõustub, et vangide teemaga on tõesti tegeletud, asjade hulk on vähenenud ja reeglid on läinud lihtsamaks, mis annab tunda ning seega julgebki ta teha ettepaneku täita Tartu Halduskohtus üks koht kahest, mitte mõlemad. Kuigi töökoormuse metoodikat veel ei ole, on võimalik mõõta jõudlust, ning selle valguses kahe koha täitmata jätmist ta ei aktsepteeri.

10 V. Kõve sõnul tuleb selle peale mõelda. Koormuse mõõtmise ja võrdlemise teema tuleb tuua KHN-i ette arutamiseks. Põhimõtted tuleb uuesti üle käia, aga enne teha eeltööd ning vaadata, kuidas ressurssi ümber jagada, et olukord oleks süsteemis aus. T. Saar märgib, et mingil määral peaks usaldama, seda, mis kohtu esimehed ise oma kohtu toimimisest arvavad ja aru saavad ning mida nad on tuleviku jaoks prognoosinud. Selleks, et vältida ja ravida probleemi Eesti kõige suuremas kohtus, peaks tulevikus vältima seda, kus ennetavalt pannakse väikesed kohtud olukorda, kus nad neile pandud ülesannetega ehk kõige paremini hakkama ei saa. Saar uurib, milline on toimkonna ajaline perspektiiv, arvestades, et tõenäoliselt ollakse hiljemalt sügisel probleemi eest, mis saab kohtujuristide arvust ja palgast järgmine aasta. V. Peep märgib, et kuna toimkond on mitteametlik, siis ei ole ka ametlikku ajaplaani. Kõigi muudatuste osas konsulteeritakse laiemalt ning tegemist on hetkel ettevalmistava faasiga, millele järgneb teadmine, mida uus valitsus töösse võtab, mida mitte. Peep nõustub, et kohtujuristide palga küsimus on suur probleem ning märgib, et sügiseks tuleks valikud välja pakkuda. Valikud ei ole ilmselt head tulevikus kohtujuristi palk kohtuniku palgast lahti siduda või vähendad kohtujuristide arvu, juhul kui ei ole meeldivamat kolmandat võimalust. Otsus: KHN võtab informatsiooni teadmiseks. Paus kell Lahkub Ivo Pilving. 7. Arvamuse andmine Riigikohtu kohtunike vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute kohta KS 41 lg 3 p 1 alusel Riigikohus Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale kandideerivad isikud tutvustavad end ning seejärel esitavad KHN-i liikmed küsimusi. Lahkuvad kõik kandideerijad. KHN-i liikmetelt küsitakse arvamust Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale kandideerivate isikute kohta. Otsus: KHN avaldab Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale kandideerivate isikute kohta arvamust. Istungi lõpp a kell /allkirjastatud digitaalselt/ Villu Kõve Juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Signe Usar Protokollija

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember 2018. a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täis

Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täis Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll (14.02.2003) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täiskogu juhataja 129 kohtunikku (nimekiri lisatud) Märt

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÜBERNEETIKA INSTITUUDI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI  KÜBERNEETIKA INSTITUUDI VASTU VÕETUD KINNITATUD TTÜ KübI nõukogu 08.02.2007. a TTÜ nõukogu 19.06.2007. a otsusega nr 112 otsusega nr 64 REDAKTSIOON TTÜ KübI nõukogu 31.05.2007. a otsusega nr 120 REDAKTSIOON TTÜ KübI teadusnõukogu

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Tervise- ja tööministri määruse Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Kinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid

Kinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid Kinnitatud 01.02.2016 EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) valimiseeskiri reguleerib ÜE valimiste läbiviimist,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_ Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

MISSO VALLAVOLIKOGU ISTUNGI P R O T O K O L L

MISSO VALLAVOLIKOGU  ISTUNGI P R O T O K O L L Haanja-Misso-Rõuge-Varstu-Mõniste Haldusreformi juhtivkomisjoni IX töökoosolek Misso 2. märts 2017. a Algus kell 9.00, lõpp kell 12.00 Osa võtsid: Misso Vallavolikogu esimees Aigar Paas, Mõniste vallavanem

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno Loomise 22.09.2015 Muutmise 10.10.2018 kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Projekt: Keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem (KOTKAS) Dokument: AVE

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem