Lk 5 Palju prügi Lk 8-9 me toodame? Savikunsti maagiline maailm Lk16 Kodu nimega Tõrva Kodu AUGUST TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lk 5 Palju prügi Lk 8-9 me toodame? Savikunsti maagiline maailm Lk16 Kodu nimega Tõrva Kodu AUGUST TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus"

Väljavõte

1 Lk 5 Palju prügi Lk 8-9 me toodame? Savikunsti maagiline maailm Lk16 Kodu nimega Tõrva Kodu AUGUST TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Trükis Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, PIKAAJALISED TEENED TÕID KULD- JA HÕBEMÄRKE Egon Ilisson Juulis toimus Taagepera mõisas Tõrva Vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt, kus anti üle ka esimesed Tõrva valla kuld- ja hõbemärgid. Kuldmärgi kavalerideks said Urve Saks ja Valev Elerand. Esimesed hõbemärgid pälvisid Maire Appo, Monika-Evelin Liiv ja Arvo Lasting. Leegiga inimesed Kuldmärk antakse kõrgeima auavaldusena suure panuse eest Tõrva piirkonna arengusse või märkimisväärsete teenete eest Tõrva maine tõstmisel. Kindlasti ei saa kahelda ka tänavuste laureaatide teenetes.". Kunstnik, õpetaja, luulelemb ja viisimeister kõiki neid ja mitmeid teisi ameteid saab kasutada, rääkides Valev Elerannast. Kui kohalikelt Valevi kohta küsida, öeldakse, et ta on mees nagu muiste. Ta on mees, kelle hinges põleb kunstiinimese leek, mis rambivalgusest eemale hiilib, pühendudes kogu hingega oma loomingule. Valev Eleranda võib pidada sünonüümseks kultuuri ja kogukonnaga, sest olenemata generatsioonist, leiab Valev alati inimestega ühise keele. Olgu ta tööl või kalavetel, Valev näitab alati üles äärmist pühendumust asjade suhtes, millega tegeleb. Kindlast ei saa alahinnata Eleranna panust ka Tõrva linna mainekujunduses, sest nii mitmedki aegumatud tunnuslaused Tõrva kohta on tulnud just teeneka kultuurimehe sulest. Hetkel toimetab Valev Helme Koduloomuuseumi direktorina. Lasteaed Mõmmiku pikaaegne direktor Urve Saks on elanud oma elu, aidates väikestel hingedel ellu astuda. Urve hoole ja armastusega on kolmekümne seitsme aasta jooksul kasvanud suureks mitu põlvkonda tõrvakaid. Ta on vankumatu pühendumusega töötanud valdkonnas, mida on laastanud lugematud reformid ning tuuled on puhunud Legendaarne lasteaiajuhataja Urve Saks. TUNNUSTAMINE AU SEES Enne omavalitsuste ühinemist anti tunnustuspreemiaid üle valdade ja linna puhul eraldi. Tõrva linn tunnustas eeskujusid samuti kuld- ja hõbemärkidega, Helme vald aukodaniku tiitliga. Kokku jagus aastatel tunnustust Tõrva linnas 125 inimesele, kellest 48 pälvisid kuld- ja 77 hõbemärgi. Helme valla aukodanikuks sai kokku 6 meest. Lisaks jagati välja elutööpreemiaid, mille pälvis 9 vallakodanikku. Hummuli vald jagas vapikujutisega aumärke ja tunnustas silmapaisvaid vallaelanikke aukodaniku tiitliga. erinevatest ilmakaartest. Kõigist muutustest ja ümberkorraldustest hoolimata on Urve üles näidanud imekspandavat kohanemisvõimet, tehes kõike omase igihalja rõõmsameelsusega. Urve Saks on naine, kelle hoole alla võib alati oma võsukesi anda teadmisega, et nende eest on hästi hoolitsetud. Tunnustatakse ka parimas tööeas Hõbemärk antakse aga erilise auavaldusena olulise tulemusliku töö ja saavutuste eest Tõrva valla igapäevases elus ja arengus. Tänavu oli märgisaajate spekter eriti lai, sest autasu pälvinute seas oli nii majanduse, kultuuri kui vaimuliku teenistuse inimesi. Maire Appo iseloomustusest koorub välja, et ta võib olla ametinimetuse poolest Tõrva valla finantsjuht, Teenekas kultuurimees Valev Elerand. Fotod: Egon Bogdanov kuid kolleegidele on ta midagi palju enamat. Ta on see, kellele räägitakse oma muresid ja rõõme, ning kui on häda, siis on Maire esimene, kes aitab nõu ja jõuga ta on alati olemas ja valmis tegutsema. Lisaks kõigele on Mairel olnud ka asendamatu roll Tõrva linna, Põdrala, Hummuli ja Helme valla liitumisel eelarve ühendamisel, sealjuures ühtse finantsraamistiku loomisel. Maire teadmisi hindavad ka teised raamatupidajad üle Valgamaa, sest abi ja head tööalast nõu saavad vajaduselt nemadki Maire käest. Vaimulik Arvo Lasting on särav näide mitmekülgsest õpetajast tegus koguduses ja asjalik ka väljaspool. Mees, kelle käed on sama kuldsed kui ta süda. Arvo on tulihingeline potibotaanik, hõbekõri ja aktiivne ning pühendunud kogukonna eestvedaja. Noorest east alates on Arvo teeninud Helme kogudust, tuues kultuuriüritused jumalakotta, hoides uksed avatud ka neile, kes kogudusse ei kuulu. Tema vaimuliku ja ilmaliku tegevuse põimumine on imetlusväärne. Ooperilaulja Monika-Evelin Liivi tehtud töö ja vaeva tulemusena on Tõrva sattunud kultuurimaailma rambivalgusesse. Verdi Reekviemi näol said võimsa kogemuse ligi 1500 inimest ja seda tänu Monika hulljulgele ideele. Idee sai omal moel alguse juba 20 aastat tagasi, kui Tõrvas toodi lavale ooper Porgy ja Bess. Kogemus oli nõnda vägev ja sütitas lõkke Monika hinges, et saada ooperilauljaks. Peale enda unistuse täideviimist otsustas Monika tuua kogemuse koju kätte uuele tõrvakate põlvkonnale.

2 2 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 Egon Ilisson TÕRVA KVALITEET Kui minult palus hiljuti üks nimekas ajakiri väikest lugu selle kohta, mille poolest hakkab Tõrva silma teiste väikelinnade seas ehk mis on Tõrva fenomen, siis hakkasin mõtlema asjale rohkem sisulisemast küljest. Me võime ju alati ülistada oma loodust, rahu ja vaikust, aga seda saab nautida ka täiesti inimtühjades kohtades, kus lähim inimtegevus on kümnete kilomeetrite kaugusel. See on lihtsalt paikkonna eripära, maastiku iseärasus ja enamasti inimtegevusest sõltumatu. Tõrva puhul aga hakkab silma ja südamesse ka sisu see, mis ainult ja ainult inimtegevusest sõltubki. Olen tegelenud lapsest peale spordiga ja väisanud Eesti eri paiku täiesti eripalgelistel spordivõistlustel. Vähe sellest, et sportlik tase on olnud seinast seina, ka korraldamise puhul on selged erinevused. Kes hüppab kenasti üle lati ja korraldab midagi sellist, mida juba ootad pikisilmi järgneval aastalgi, kes seab lati nii madalale, et isegi vihmaussid ei suuda selle alt läbi pugeda. Tõrva puhul võib alati kindel olla nii spordi- kui kultuurisündmuste puhul, et nende korraldamise tase ja läbimõeldus on tipptasemel. Paigas on reeglid, kellaaegadest peetakse üldjuhul piinlikult kinni, ebameeldivaid üllatusi on vähe. Ma olen kunagi käinud Eesti ühel suurimal rannavõrkpalliturniiril, kus korraldaja viskas üle autoukse võrgud, pallid ja turniiritabeli ning ütles, et proovige siis ise kohtunikud leida ja märkige tabelisse ära, kasseeris osavõtutasud ja kaapis minema. Ma olen näinud discgolfiturniire (kusjuures Eesti mastaabis olulisi), kus on radadel hein puusani. Olen käinud võistlemas spordiväljakutel, mida viimati hooldanud inimesed on ilmselt läinud juba kümneid aastaid tagasi manalateele. Olen võistelnud spordisaalides, kus akende ees on nii tihedalt ämblikuvõrke, et isegi ämblikud on hädas päevavalguse nägemisega. Tõrvas see nii pole. Meie spordirajatised on alati hästi hooldatud, nendes toimuvad üritused korraldatud sujuvalt ning sportlastel on lausa lust neis osaleda. Jah, ehk tõepoolest ei ole kõik rajatised läbinud uuenduskuuri või ei oma viimase peal kvaliteeti ning infrastruktuuri, aga nad on alati kenasti korras saalid pestud, muruväljakud niidetud, rannaplatsid liivatatud. Samamoodi on kultuuriga. Ma tean, et olgu üritus Tõrva keskväljakul, kammersaalis või kohalikes rahvamajades, need on alati tipp-topp kenasti tehtud. Siinkohal loomulikult suur kummardus neile inimestele, kes neid asju läbi mõtlevad ja organiseerivad. Jah, võib ju öelda üleolevalt, et see ongi nende töö, aga on ju tore näha, et inimesed oma tööd laitmatult ja südamega teevad. Eriti on seda märgata pühendunult kokku pandud kultuurikavade ja ürituste puhul, sest olgem ausad, inimeste ilumeelt on väga keeruline paitada ja üllatada. Tõrvas seda ikka ja jälle suudetakse, olgu siis põnevate esinejate või vaatemänguliste etendustega. Kultuurinautlejale ei ole vaja palju, nagu piisab matkasellile ilusast loodusest, saab kultuurilemb kätte oma naudingu ka sellest, et ürituse atmosfäär ja olustik on maagiline, esineja ei tule lavale kolm tundi pärast lubatud aega või kasvõi see, et suurürituse puhul on mõeldud läbi parkimise või turvalisuse küsimus. Nende väikeste asjade taga peitubki kvaliteet ja võib andestada korraldajatele isegi natukene nõrgema sportliku või kultuurilise tasemega võistluse või etenduse. Nautigem Tõrva kvaliteeti ja... armastage! HEAD KODUKANDI INIMESED! Maido Ruusmann Tõrva vallavanem Meil on taas põhjust pöörata mõttepilgud minevikku ja meenutada tänutundega inimesi, kes muutsid taaskord võimalikuks meie unistuste Eesti meie iseseisva ja vaba kodumaa. See oli aasta 23. augusti õhtu, mil ulatas pea kaks miljonit Balti riikide elanikku üksteisele käed, seistes õlg õla kõrval, moodustades 600 km pikkuse inimketi. See rahumeelne protestiaktsioon kulges Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. Mina, olles ise toona kõigest kuueaastane, viibisin samuti koos oma perekonnaga sellel märgilise tähtsusega sündmusel, mis Baltimaade iseseisvuse taastamise püüdluste hulgas tol ajal aset leidis. Väikse poisina oli küll raske mõista, miks me seisame käsikäes üksteise kõrval, kuid aastast aastasse on selle tunde tugevus ja sündmuse olulisus kasvanud nii meie ajaloos kui meie kõigi teadvuses. Meis pulbitses ihalus vabadusele ja sisemuses tuksus tugev soov taasvalitseda oma riiki. Ka täna, kolmkümmend aastat hiljem, kui oleme oma riigi peremehed ja meil on otsustusvabadus, jääb ikka vahel vajaka sellestsamast tundest, mis meid ikka ühtse rahvana edasi kannaks. Tundest, et me oleme üks ja ühtne riik, kus inimesed seisavad ikka õlg õla kõrval, toetades oma sõnades ja tegudes suuremat eesmärki olla riigina vabad ja iseseisvad, jääda püsima. Vabadus pole kunagi olnud midagi iseenesestmõistetavat ning selle eest on tulnud võidelda ja seda tuleb teha ka praegu. Me ei tohi võtta iseenesestmõistetavana tänaseid KUU PILT väärtusi, isikuvabadusi ja valikuvõimalusi ühiskonnas. Meie tugevus peitub ühtsuses ning seda ka laiemas mõttes. Ei tohi alahinnata häid suhteid oma naabrite, oma liitlastega lähemalt, kaugemalt ja üle piirigi, sest just ühtsuses peitub teadagi see tõeline jõud. Saame olla uhked, et oleme riigina saavutanud palju ning oleme eeskujuks teistelegi samalt stardipositsioonilt alustanutele. Üsna tihti peegeldub siiski inimestest rahulolematust. See on küll vist eestlastele loomuomane, kuid soovin, et oskaksime olla õnnelikumad. Öeldakse ju, et õnnelikkus on nakkav ning õnnelikud inimesed ei pea vihakõnesid ega ei kipu vastastikku halba tegema. Ma soovin, et oskaksime olla õnnelikumad selle üle, mida oleme saavutanud, mis meil on, mis meid ümbritseb. Sel aastal avaldatud maailma õnnelikkuse indeksi raporti kohaselt ei ole eestlased väga õnnelik rahvas, meid edestavad nii Läti kui Leedu, kuigi just nende majanduslik heaolu pole sugugi nii eduline kui on meie oma. Nii leiangi, et lisaks tempokale majandusarengule peaksime üha enam suunama oma fookuse sellele, et olla õnnelikumad. Mis kasu on rahast ja varast, kui me seejuures sellest õnne ei leia? Olen veendunud, et just õnnelike inimeste seas on meil kindlasti kordades parem elada. Käesoleva aasta üheks tippsündmuseks oli loomulikult ka XXVII laulu- ja XX tantsupidu Minu arm ning sellele eelnev üle-eestiline tule tulemine. Kultuuriminister Indrek Saar ütles laulu ja tantsu juubeliaastat sisse juhatades kaunilt: Laulupidude traditsioon on Eesti omariikluse ja rahvustunde alustala ning ühendav sild põlvkondade vahel. Lauluja tantsupidudega oleme ehitanud Eestile tulevikku põlvkondade kaupa isade, emade, laste ja vanavanemate panuse kaudu, kes on laulukaare all laulnud ja kaasa laulnud, kus oleme end rahvana vabaks laulnud. Nõustun nende mõtetega ning soovin siinkohal jagada tunnustussõnu kõikidele meie kollektiividele, kes soovisid minna laulu- ja tantsupeole ning erilise tänu ja kiituse edastada neile viiele kollektiivile, kes osalesid tänavusel juubelipeol. Meil on tegelikkuses paljut, mille üle olla õnnelik vabadus, puhas loodus ja elukeskkond me ümber ja muudki. Hoidkem seda! Pidagem meeles, et igaüks meist peab ise pingutama ja kaasa aitama sellele, et meie riik oleks selline, nagu me seda soovime. Head Tõrva valla inimesed, soovin teile kõigile ilusat iseseisvuse taastamise 28. aastapäeva! Tundkem rõõmu iseseisva Eesti üle! Olgem õnnelikud! Avatud Talude Päeval toimus Tõrva vallas Kuke talus teadaolevalt esimene taluorienteerumine. Raja pikkus ca 600 m, 10 kontrollpunkti. Igas punktis küsimus talu ajaloo ja tegevuse kohta. Küsimused koostas Kuke talu pere, kaart Maaametilt, rajameister Heino Laiapea. Tähised laenas OK Käbi treener Liivi Tafenau. Parimad vastajad said auhinnaks võrgu kütteklotse. Fotod: Heino Laiapea

3 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 3 VANEMLUSPROGRAMM IMELISED AASTAD Tõenduspõhist programmi Imelised aastad viiakse Eestis läbi Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel. Tegemist on rahvusvahelise koolituse süsteemiga, mis on aidanud vähendada laste käitumisprobleeme ning mille tulemuslikkus on tõestatud. Imelised aastad on suunatud 2-8aastaste laste vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla. Sel aastal toimub koolitus lapsevanematele 27. augustil Ritsu Lasteaed-Algkoolis. Kohtutakse kord nädalas igal teisipäeval, kokku 16 kohtumist kestvusega 4 kuud. Oodatud on nii lapsevanemad kui vanavanemad ja teised last kasvatavad täiskasvanud. Koolitus on osalejatele tasuta. Info ja registreerimine telefonil ; Tõrva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid MULKIDE KULTUURIPÄEV TOIMUB LILLIS Mulkide Selts, Mulgi Kultuuri Instituut, Mulgimaa Arenduskoda ja Lilli küla kutsuvad kõiki Mulgi Kultuuri Päevale 17. augustil Lilli Külamajja! Avatud näitus Mulgimaa ajalugu ja kodukohvik! Töötuba raamatujärjehoidjate kujundamine mulgi mustritega, paela punumine. Kohapeal käsitöötoodete näitusmüük: Tarvastu käsitöökoda ja Pärsti mõisa käsitöötuba. PÄEVAKAVA: Mulkide Seltsi rahva kogunemine Polli Aiandusuuringute keskuses Mulgi Kultuuri Instituut, Kulla Leerimaja tutvustus EV100 sünnipäevaks rajatud tammemõtsa pargi külastus Sõit Lilli Lõunasöök (7 eurot, mulgi puder, keefir, mulgi korp) Avasõnad Ene Saar Mulkide Seltsi vanem Imre Jugomäe Mulgi vallavanem Maile Kreevs lühiülevaade Mulgimaa ajaloost Priit-Kalev Parts päris Eesti elust, muusika Jaak Tuksamilt Alli Laande - Maarjapäeva kommetest Lõõtsavägilaste kontsert Mulgi Kultuuri Päeva toetab Mulgimaa pärimuskultuuri programm, Mulgi Kultuuri Instituut ja Eesti maaelu arengukava LEADER meede. Maido Ruusmann, Jaak Aab ja Enn Mihailov. Foto: Erakogu Riigihalduse minister Jaak Aab viibis seoses ametnike Kagu-Eesti välitööde projekti algusega visiidil Valgamaal ning kohtus ka Tõrva Vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajatega, et arutleda piirkonnale oluliste teemade üle. Aab tõi välja, et visiidi eesmärgiks on otsida lahendusi Kagu-Eesti probleemidele ning uurida, millised on vajadused täiendavateks toetussuundadeks. Praegusel hetkel on Kagu- Eesti programmi eesmärk toetada ettevõtjaid, aidata kaasa piirkonna mainekujundusele ning luua paremad tingimused koostöös omavalitsustega spetsialistide eluaseme korrastamise ja soetamise toetamiseks. Aab lisas, et tulevik näitab, kas tekib vajadus eelmainitud meetmetesse suunata lisaraha või luua täiendavaid toetussuundi. KOOLIAASTA ALGAMAS! Tõrva Gümnaasium RIIGIHALDUSE MINISTER KÜLASTAS TÕRVAT 1.klassi õpilase koolivarustus 2019/20 spordiriietus sisetundideks ja välistundideks suusavarustus (jaanuar) vahetusjalanõud + jalatsikott õpilaspäevik joonlaud (20 cm, mitte painduv) käärid pulgaliim pinal kummiga mapp töölehtede jaoks A4 suurus kunstitöödeks mõeldud mapp A3 suurus viltpliiatsid värvilised pliiatsid kustutuskumm 3 harilikku pliiatsit kogumistopsiga teritaja värvilised paberid Minister tundis huvi, kuidas läheb Tõrva vallal peale haldusreformi uutes piirides ning tähelepanu teravik suunati juba kohtumise alguses haridusküsimustele, eeskätt ka Tõrva gümnaasiumiastme säilitamisele ja ka õpilaskodu loomisele. Tõrva vallavanem Maido Ruusmann sõnas, et siinkohal on oluline mõista Valga maakonna identiteedilist eripära. Valga linn ei asu geograafiliselt maakonna keskmes ning kahjuks pole ta seda ka tõmbelt, mistõttu ei ole lastevanemate esmane valik Tõrva gümnaasiumiastme sulgemisel sugugi Valga riigigümnaasium, vaid esmajärjekorras uuritakse võimalusi sootuks Tartus või Viljandis. Oleme täna ka väga tugevalt tegelemas õpilaskodu loomise projektiga, lisab Ruusmann. Minister Aab nõustub, et Vihikud, vihikupaberid ning käelise tegevuse tundideks vajalikud tarbed ostab õpetaja lastevanematelt kogutud raha eest (raha kogume septembrikuu jooksul). Kõik koolitarbed peavad olema märgistatud õpilase nimega! Kui õpikud käes, siis panna ümber paber ja kilekaaned. gümnaasiumiastme säilitamise eest tuleb igal juhul võidelda, ning kinnitab, et õpilaskodu olemasolu on selle juures üks oluline osa. Arutleti ka teede kehva seisukorra üle ning tõstatati tugevalt probleem, et meie piirkonnas on jätkuvalt kruusakattega teelõike, mille seisukord on teatud ajahetkedel nii halb, et häirib tugevalt ka ettevõtjate igapäevaelu. Lisaks olid laual mitmed teisedki teemad nagu üürimajad, maksuerisuste küsimus, lisaks ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude käendus, mis soodustaks kohaliku piirkonna arengut ja elanike sisserännet. Sealhulgas arutleti ka Hajaasustuse programmi üle, mis on loodud regionaalarengu toetuseks, tagamaks hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused. Töövihikutele ainult kilekaaned. Augustikuus tooge palun kooli lapse koolivalmiduskaart, mille saate lasteaiast ja tervisekaart, mille saate perearsti käest.

4 4 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 PILDIKESI SUVEÜRITUSTELT TÕRVAS Egon Bogdanov Andrus Abel Egon Bogdanov Egon Bogdanov Ülav Neumann Andrus Abel Ülav Neumann Ülav Neumann

5 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 5 KUI PALJU TOODAME JA KOGUME JÄÄTMEID TÕRVAS? On inimlik, et pärast haisva prügikoti äraviskamist ei soovi keegi enam sellest midagi kuulda. Kõigil, kes midagi ostavad ja hiljem jäägid ära viskavad, lasub siiski vastutus selle üle, mis prügist edasi saab. Et vastutada, peab teadma, kuhu prügi viiakse ja mis sellega peale hakatakse. See annab võimaluse targalt tarbida ja juba kodus suunata jäätmete keskkonnasõbralikku kasutamist. Prügivedu ehk keerulise nimega korraldatud jäätmevedu on kestnud Tõrva vallas üle kümne aasta. Korraldatud jäätmeveo alla kuulub olme-, vanapaberi- ja biojäätmetevedu. Neist viimast kogutakse meie vallas veel väga vähe. Korteriühistutel on võimalik seda tellida, era- ja talumajades on muidugi kõige mõistlikum biojäätmed kompostihunnikusse viia. Madis Mumm Numbrid justkui ilusad Olmejäätmeid koguti eelmisel aastal Tõrva vallast 967 tonni, mis teeb ühe elaniku kohta 150 kg. Võrdlusena Valga vallas on samaväärne näitaja 212 ning Otepää vallas 206 kg. Andmed pärinevad riiklikust jäätmearuandluse süsteemist ja justkui näiks, et tõrvakad tekitavad vähem olmeprügi kui meie üleaedsed. Kahjuks seda nii mustavalgelt võtta ei saa, kuna lisaks kodumajapidamistele on statistikasse sisse arvestatud ka samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutuste jäätmed. Meie vallas kogutud olmejäätmed võtavad ette päris pika teekonna. Kõigile tuttav roheline prügiauto kogub prügi kokku ja viib selle Valga linna lähedale Londi külla, kus need suurtele veokitele ümber laaditakse. Jäätmete teekond jätkub Tallinna külje alla Iru prügipõletusjaama, kus nendest toodetakse soojust ja elektrit. Vanapaberit koguti aastal meie vallast 29 tonni ehk 4,6 kg elaniku kohta. Naabervaldades Valgas ja Otepääl on vanapaberit hoolsamini ära antud - vastavalt 7 ja 9,5 kg. Vanapaber viiakse Tartu Klaasi jäätmejaama sorteerimisele ning sellest tehakse uuesti paberit ja pappi, samuti wc-paberit. Segapakendijäätmete kogumist korraldavad tootjavastutusorganisatsioonid. Eelmisel aastal koguti Tõrva vallast 82 tonni segapakendijäätmeid. Ühe elaniku kohta on see 13 kg, meie naabritel Valgal ja Otepääl vastavalt 10 ja 6 kg. Pakendijäätmete naabritest suurem kogus on pigem positiivne. Prügi sorteerimine läheb üha populaarsemaks. Foto: Internet Taaskasutamine on kasumlik Hea näide taaskasutamisest on ettevõtte Werro Wool OÜ vanapaberist tselluvilla tootmine. Nende poolt valmistatud tselluvill on valmistatud 90% ulatuses vanapaberist. Enamus toorainest on kogutud Eestist. Tselluvilla kasutatakse majade soojustamisel. Selle head soojusisolatsiooni omadused tulenevadki asjaolust, et see on tehtud vanapaberist, mille algtoormeks on tsellulooskiud. Need on sobiliku poorsusega ning nende vahel on kõrge liikumatu õhu osakaal. Teine hea näide on segaplastist loodud materjal Neular, millega hetkel tegeleb Plastrex Europe OÜ. Sama tehnoloogia on müüdud Saksamaale (Elegrotech-WIPA GmbH). Ettevõte taaskasutab kodumajapidamises tekkivad plastikjäätmed ja loob neist erinevaid profiile, mida saab kasutada terrasside, aedade, seinte ja pea kõige muu ehitamiseks. Neular on 100% taaskasutatud ja 100% taaskasutatav. Tõrva vald oma olemuselt on üsna kompaktne ning pakendikonteineritega hästi kaetud. Plastpakendijäätmetest tehakse üldjuhul graanuleid, millest toodetakse näiteks torusid, ämbreid, kilekotte, erinevaid pudeleid ja muid tarbekaupu, millel pole väga kõrgeid kvaliteedinõuded. Klaas on väheseid materjale maailmas, mis on peaaegu lõputult taaskasutatav. Ühest konteineritäiest (600l) klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli. Alumiiniumpakendid sulatatakse alumiiniumleheks, millest vormitakse uued purgid. Paberi taaskasutamine säilitab puid Prügi sorteerimise eesmärk on prügimäele ladestamise asemel võimalikult suure koguse jäätmete taaskasutamine ning ringlusesse saatmine. Kui me jäätmetes peituva materjali juba kodudes kenasti liigiti paneme, siis saab nendest midagi toota. Kui kogume läbisegi, siis kvaliteet halveneb. Hetkel läheb kahjuks kuni pool kogutud pakendijäätmeid põletusse, kuna pakendikonteinereid kasutatakse sageli tasuta olmeprügist vabanemiseks. Nii läheb vajalik tooraine raisku. Jäätmetest tootmine hoiab kokku energiat ja loodusvarasid. Näiteks ühe tonni paberi taaskasutamine säästab keskmiselt 17 puud, 476 liitrit naftat ja 4000 kw elektrienergiat. Võrreldes puidust paberi tootmisega kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet. Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine. Nutikas jäätmekogumine Maaülikooli doktori Mait Kriipsalu sõnul tuleb Eestis õppida jäätmetest kvaliteetselt tootma ning riik peaks juba praegu hakkama ülikoolidesse investeerima, et luua uus jäätmekäitlejate põlvkond, kes aitaks riigil prügiprobleemi tulevikus lahendada. Samuti ei maksa tähelepanuta jätta, et prügi liigiti kogumise abil luuakse uusi töökohti. Kui kõik jäätmed viiakse prügilasse ladestamiseks, siis ainsa töökoha saab prügirulli juht. Iga 4500 t orgaaniliste jäätmete käitlemine loob ühe töökoha, maapiirkonnas kuni kolm. Seega on jäätmekäitlusel suur potentsiaal, mis on esialgu veel kasutamata. Jäätmeekspert Mait Kriipsalu ootab tulevikus nutikaid lahendusi ja IT valdkonna edu sidumist jäätmete töötlemisel ja eriti kogumisel, samuti Eesti põlevkivi töötlemise oskusteabe rakendamist ja praeguse taristu kasutamist vanaplasti ja autorehvide õliks muundamisel. Kuigi eelnevalt on välja toodud, et jäätmetest tootmisel on suur potentsiaal, tekib seda prügi nii ehk naa liiga palju. Seega on keskkonnale parem vähem jäätmeid tekitada ning juba tekitatut võimalikult palju sorteerida. Kui määrdunud pakendid veega üle loputada ja on võimalus biojäätmed eraldi panna, võime avastada, et ega sinna olmeprügiämbrisse väga midagi ei lähegi. Näitena, kui keeruline on olla keskkonnasõbralik, siis taanlaste uuringu kohaselt tuleb kilekoti tootmisel tekkinud ökoloogilise jalajäljega võrdsustamiseks paberkotti kasutada vähemalt 11 korda, riidest kotti 840 korda ja ökoloogilisest puuvillast kotti suisa 2400 korda. Seega tuleb oma ostud läbi mõelda ja hankida vaid seda, mida tõesti on tarvis ning kasutada meie vanaemade tarkust - hoida kahte kilekoti teine teise sees, et võimalikult kaua nendega kaupa tarida. Noor pere soovib osta maja Tõrva linnas. Võib vajada renoveerimist. Hind vastavalt seisukorrale. Kinnisvara portaalidega kursis

6 6 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 TOIMUSID KULTUURI- JA LOODUSHARIDUSPÄEVAD LAS JÄÄDA ÜKSKI METS Sandra Kõressaar Juba 20. korda korraldati Tõrva kirik-kammersaali eestvedamisel kultuuri- ja loodushariduspäevad, mis põimisid omavahel kõrgkultuuri ja looduse läbi muusika, luuletuste ja tantsu, pakkudes viie päeva jagu eripalgelisi üritusi. Mälestuskivi avamine Hummuli Kullimäel (Kalmetimäel). Foto: Piret Karu Toimusid traditsiooniks kujunenud luuleööd, kus üheks külaliseks oli luuletaja, Eesti Kirjanike Liidu liige Jürgen Rooste, kelle etteastesse olid põimitud rituaalseid toiminguid, luule, muusika ja talle omapärane performance. Teiseks külaliseks oli luuletaja, Õnne 13 stsenarist Andra Teede, kes lisaks oma kaunile luulele jagas põnevaid lugusid Õnne 13 telgitagustest. Nagu varasematel aastatel, pöörati ka tänavu tähelepanu aasta loomale koprale ja külla oli kutsutud zooloog Jüri Tõnisson. Toimus väljasõit Lagesoo rabasse, kus taskulambi valguses, emeriitprofessori Rein Einastu mõtiskluste saatel ümbrust nauditi. Silmailu pakkus taas lummav vaatepilt, mil Tõrva kirik-kammersaali ümbrus kuni kesklinnani 1000 küünlaga küünlavalgusesse ehiti. Ehedat pärimuskultuuri tutvustati läbi rahvatantsu ja -laulu omakultuuripäevaga Mulk Helme kihelkonnas, lisaks toimusid mitmed kohtumised sarjast Juured. Hummuli Kullimäel (Kalmetimäel) avati pidulikult mälestuskivi, mis on pühendatud Vabadussõja alguses, 22. jaanuaril aastal hukatud Patküla vallast ja Tõrva alevist pärit Eesti Ajutise Valitsuse varustus-ja rekvisitsioonikomisjoni liikmetele. Helme kalmistul pühitseti sisse mõtiskluskivi Süüta küünal neile, kelle hauda Sa ei leidnud või kelle kalm on kaugel. Oleme igal aastal pingutanud selle nimel, et leida loodushariduse ja kultuurisündmuste vahel hea tasakaal. Usun, et selgi aastal suutsime pakkuda oma programmiga mitmesuguseid kvaliteetseid üritusi kõigile, lisab eestvedaja Ilmar Kõverik. Kultuuri-ja loodushariduspäevade mõte on tuletada inimestele meelde metsa tähtsust meie maailmapildis ning sisendada hoidlikku suhtumist meie loodusesse, pakkudes sealjuures ka nauditavat elamust kõrgkultuuri armastajatele. TÕRVA DISCGOLFISUVI KULMINEERUS MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSTEGA Margo Metsoja Tänavu on olnud Tõrva discgolfis üks esimesi aastaid, kui kõik rajad on loodud ning esmased võimalused spordi harrastamiseks olemas. See tähendab, et oleme saanud Tõrva Discgolfi klubiga keskenduda võistluse läbiviimisele, nädalamängudele, mängijatele ning ka radade edasisele arendamisele. Tõrva vallas on neli discgolfirada: 18-korviga Tõrva rada, mis algab gümnaasiumi kõrvalt; 9-korviga Hummuli rada Väikse Emajõe kaldal; 9-korviga Pikasilla rada puhkeala; ning 9-korviga Ala rada ümber põhikooli. Lisaks on olemas harjutusväljak Tõrva Avatud Noortekeskuse õuel, kus tegelikult ka väga kogenud mängijad oma viskeid harjutamas käivad. Hetkel on käimas 3 aastat kestev Leaderi ühisprojekt koostöös Mulgi vallaga, mille eesmärk on arendada discgolfi Mulgimaal. Just selleks, et Mulgimaa mängijad rohkem üksteise radu külastaksid, võtaksid võistlustest osa ning tutvuksid üksteise piirkondadega. Mulgimaal on mitmeid discgolfiradu väga looduskaunites kohtades ja tahame, et harrastajad nende kõigiga tutvuksid. On ju discgolf spordiala, mis toob inimese loodusesse ning õpetab seeläbi austust ning hoolivust keskkonna vastu. 18. augustil saab läbi DiscSport. ee Tõrva discgolfi nädalamängude sari, kus toimus 12 osavõistlust. Mängitud sai kõikidel Tõrva valla radadel. Nädalamängud on kergem võistluste variant, kus ei mängita mõisa peale, vaid on võimalus enda oskusi proovile panna natukene võistlustlikumas olukorras kui igapäevane treening. Nädalamängudel on erinevad klassid ning autasustamine toimub mängijate tasemete lõikes. Ehk auhinnalisi kohti on võimalik saavutada ka algajatel mängijatel! 11. augustil selgitasime välja Valgamaa meistrid discgolfis. Võistlused toimusid sel aastal esimest korda kahel rajal: Tehvandi ja Tõrva. Mõlemal rajal mängiti üks ring ning tulemuste kokkuliitmisel selgusid võitjad. Selline võistlusformaat annab mitmekesisust ning on eemaldab koduraja eelise. Valgamaa meistrivõistlused discgolfis 2019 tulemused: MEHED I Robi Männiste II Sander Jaani III Kristjan Solodov 4. Martin Malm 5. Jüri Aaste 6. Rauno Esaul NAISED I Anneli Tõugjas II Anneli Külm III Liia Mägi MASTERS 40+ MEHED I VIktor Kalames II Janek Jaani III Marko Voitk Sel hooajal on kavas veel esmakordselt Mulgimaa meistrivõistlused discgolfis! See saab teoks sügisel ning täpsem info tuleb peagi. Lisaks mõtleme klubiga kindlasti välja veel võistlusi Tõrva radadel. Kõikidel harrastajatel on võimalus hakata ka Tõrva Discgolfi klubi liikmeks! Selleks saata sooviavaldus

7 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 7 KOHALIKUD NOORMEHED SOOVIVAD TÕRVA LUUA HOKIVÄLJAKU Hetkel puudub Tõrva valla piirkonnas jäähokiväljak ja hoki kui trenni harrastamine. Seetõttu leidsid Tõrvast pärit Edgar Metsar ja Gert Palumets, et vajadus ja huvi selle jaoks on olemas. Tõrva linnas on küll mitu veekogu, kuhu on hokihuvilised ise sobival hooajal väljaku loonud, kuid veekogudega kaasneb alati erinevaid probleeme. Esiteks on veekogul mängimine ohtlik. Veel on probleemiks veekogude sulamine ning aeglane külmumine, mis teeb loodud väljaku kasutamisaja üsna lühikeseks. Seega soovime välja ehitada jäähokiväljakut, kust kaob veekogule minemise oht ja vajadus ära, ning seejärel saame hokit ka regulaarsemalt mängida. Eriti hästi väljendub see kevadel, kui mõnda aega on sula ning seejärel külmad ilmad. Soovime, et jäähoki oleks meie piirkonnas ka populaarsem ja noortel oleks veel üks väljund, kus end füüsiliselt arendada, selgitab Metsar. Noormehed taotlesid projektifondist Nopi üles 1800 eurot, et hokiväljak välja ehitada. Sinna juurde lisandus valla poolt omafinantseering suuruses 546 eurot. Antud vahendite eest on tarvis soetada küljeäärte valmistamiseks veekindel vineer, tugiprussid, betoon ning puitkruvid. Hokiväljak loodetakse valmis saada juba algavaks hooajaks. Siinkohal paluvadki innukad noormehed kogukonna abi. 24. augustil kell ootavad kohalikud hokihuvilised kõiki agaraid omale appi, et korrastada KEK-i vana ekstreemspordiplats ning seada sinna üles uus jäähokiväljak. Töö tükki küljest ei võta ning üheskoos saab asjad tehtud kiiremini ning lõbusamalt! Projektifondi Nopi üles Tõrva jäähokiväljaku elluviimist SUVEVOLLELT TÕRVA KÕRGE KOHT Traditsiooniline Coolbeti suvevolle sari, mille raames üle Eesti toimusid 9 erinevas linnas samaaegselt võrkpalliturniirid, sai selleks aastaks lõpu. Väga hea koht tuli ka Tõrva, kui Janek Pisartšik saavutas meeste üldarvestuses kõrge II koha. Kokku oli sarjas 8 etappi, mille eripära oli see, et võistkonnad loositakse alles kohapeal kohale tulnud võrkpallihuvilistest. Kokku osales tänavu 671 meest ja 357 naist ehk rohkem kui 1000 võrkpallisõpra. Kusjuures Tõrva etappidel oli osavõtt väga aktiivne ja tegi silmad ette nii mõnelegi suuremale linnale Eestis. Janek Pisartšik suutis koguda 8 etapiga 106 punkti, saavutades sellega rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames. Lisainfo programmi kodulehelt: KATRE MARIT LIIV TULI BALTIMAADE MEISTRIKS Augusti alguses toimusid Leedus Vilniuses U18 vanuseklassi Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus noor tõrvakas Katre Marit Liiv võitis kuldmedali tulemusega 49,55. Tunnen end väga hästi! Bakuus toimunud Euroopa noorte olümpiafestivalil ei läinud mul nii, nagu lootsin, ning olen rõõmus, et sain Hokiklubi Tõrva Neanderthals loodab Tõrva hokilinnaks muuta. realiseerida oma tulemuse Baltimaade võistlustel. Nii hea oli võistelda ja kaasa elada teistele Eesti koondislastele, jagab Liiv oma esmaseid emotsioone peale võistlusi. Romet Kivi võitis Baltimaade PU-16 vanuseklassi 400 m jooksus teise koha uue isikliku rekordiga 52,18. Rekord paranes rohkem kui kahe sekundi võrra. Lõpuheitlus oli nii pingeline, et võitja selgitamiseks vajati fotofiniši abi. Fotofiniš andis ühe sajandikulise võidu Leedu esindajale. Suured õnnesoovid ka noorte juhendajale, kergejõustikutreenerile Viljo Graudingule (spordiklubi Viraaž). kõrge II koha. Tõrva mängijatest oli teine Taimo Jõemägi, kes lõpetas üldtabelis 28. kohal 76 punktiga. Naistest oli meie parim Karoliina Kallion 65 punktiga (osales 6 etapil), kes saavutas 84. koha. Moonika Poom oli 55. punktiga 113. kohal (osales 7 etapil). RUKKILLEMÄNGUDELT VÕIDETI KUUS KULDA Pärnu Rannastaadionil toimunud Rukkilillemängudel kergejõustikus osales 10 spordiklubi Viraaž sportlast. Kokku võideti 6 kuldmedalit ja 4 pronksi. Kaks kuldmedalit võitis poiste U-16 vanuseklassis Romet Kivi m jooksus ajaga 11,89 ja odaviskes uue isikliku rekordiga m. Poiste U-14 vanuseklassi kuulitõukes võitis Jakob Elango kulla tulemusega m. Lisaks pälvis Jakob kaks pronksmedalit - vasaraheites tulemusega ja kõrgushüppes tulemusega 1.48 m. Poiste U-14 vanuseklassis vasaraheites võidutses Kevin Reinberg, võites kuldmedali tulemusega m. Kõige nooremate ehk U-14 vanuseklassi tüdrukute vasaraheites sai pronksmedali Isabel Lillo tulemusega m. Tüdrukute U-16 vanuseklassis võitis Isabell-Mary Luik kõrgushüppes kuldmedali tulemusega 1.65 m ja kettaheites pronksmedali tulemusega m. Tüdrukute U-18 vanuseklassi odaviskes võitis kuldmedali Katre Marit Liiv tulemusega m. TÕRVA KOMANDO MEHED VÕTSID KOLMIKVÕIDU Juulis peeti Viljandi järve ääres Sammulis päästeameti kutsemeistrivõistlused. Päästjate individuaalse Pritsumehe võistluse võitis Timo Laks Tõrva päästekomandost. Teiseks jäi 0,8 sekundiga esikoha kaotanud varasem mitmekordne võitja Alor Kasepõld ja kolmandaks Mart Liblik, kes mõlemad samuti Tõrva päästekomandost. KULTUURI- JA SPORDIKALENDER AUGUST-SEPTEMBER Tõrva Politseimaja 100 aastat - Tõrva Kirik-Kammersaalis aktus kell 14.00, kell politseiorkestri ja politseikoori Chorus Menticum kontsert keskväljakul, Lõvi Leo ja märulipolitsei demo-etteaste Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva lavastuslik kontsert Imeline lihtne maa kell Veskijärve veerel Tõrva Ahju juures (kava kokkuseadjad Maie Kala ja Valdeko Kalamees) Riidaja mõisapargis Riidaja Mõisapäev Tõrva Noortepäev Tõrva keskväljakul Kell Tõrva keskväljakul AG ning Küberrünnak & Karmo SK Viraaž heiteseriaali IV etapp kell ja Pokardi staadionil Tõrva valla orienteerumise esmaspäevakute III etapp Tõrva vallavalitsuse juures, start kell Oodatud nii orienteerumishuvilised kui kõik liikumisharrastajad Tõrva Coop Tervisejooksude etapp, mäkkejooks Linnamäel kell September on Tõrva valla spordikuu: 36. Tõrva Kolme Järve Jooks (06.09), SK Viraaž heiteseriaali V etapp Pokardis (07.09), XII Tõrva kergejõustikupäev olümpialastega/peeter Kirdi mälestusvõistlus (14.09) ja Tõrva valla RattaPäev, mis saab toimuma Tantsumäel, samal päeval on Pokardi staadionil SK Viraaž vasaraheite võistlus. Tõrva valla kultuuriürituste kohta saab täpsemat infot Tõrva valla koduleheküljelt ja valla Facebooki lehelt.

8 8 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 TÕRVAKARVA POTTIDEST, UNISTUSTE KODUST JA LIHTSUSE ILUST Lea Margus Väega sõnad, sekka ka mõni sarviline, hakkasid lendama pea kohe, kui Inari oli koldesuu avanud ja ahju lõõskavast sisemusest erkoranžilt hõõguvaid savipotte välja tõstma asunud. Nii see käib, seletab Margi hiljem muiates, et kõik see on vahel paratamatu loomeprotsessi osa. Varasuvisel pärastlõunal Mäe-Saare talu hoovil nähtud vaatepilti võiks liialdamata nimetada suisa müstiliseks: ahju tuhandekraadiselt hõõguv kurk, sädemed ja suits. Mees koldekuma paistel näis hetkeks põrgulisena, kogu kaosest ilmusid aga nagu võluväel imelised-erilised tulikuumalt hõõguvad savipotid. Ikka põletusahju kivipõrandalt metalltünni põhja, vaheldumisi saepuruga. Kogu protsessi juures aega raiskamiseks ei olnud. Toimetada tuli kiiresti ja lõpuks tünn kindlalt kaanega sulgeda. Sel moel, silma eest varjatult, hakkasid savianumad jahtudes aegamisi tumedamat, peaaegu mustjat tooni omandama. Tegelikult iidne meetod Niisugune oli Inari ja Margi Vähi juures nähtud-kogetud savipõletustöö lõppvaatus. Õigemini peaaegu lõppvaatus. See aeg aga, kui savinõud jahtudes n-ö valmisid, sain vastused oma paljudele miks ja kuidas küsimustele. Seda nimetatakse reduktsiooniks, selgitas Inari protsessi. Savi viiakse peale põletusahjust võtmist süsinikurikkasse keskkonda. Seega saviese ei võta jahtudes hapnikku mitte ümbritsevast keskkonnast, vaid savi enda seest, selle tõttu toimub keemiline muutus struktuuris, savi muutub mustaks - just see ongi reduktsiooni olemus, lihtsalt väljendades. Inari sõnul on nende reduktsioonahju eeliseks kiire tulemus. Saadav värvus on enamasti küll mustjas, kuid erinevalt näiteks Latgale (Läti - toim) täismustast keraamikast võib siinse käsitöö värvus varieeruda erinevate tumedate toonide vahel. Huvitava ja võhikule uudsena tunduva potiteo puhul, nagu selgub, on tegemist hoopiski iidse meetodiga. Näiteks Aafrikas olid, ja on tänapäevalgi, suured savipotid vee hoidmiseks. Kuna see materjal on poorne, toimub pidev vee aurustumine, tänu millele säilib vesi jahe ja värske, selgitas Inari, lisades, et redutseeritud savi pind on lisaks ka antibakteriaalne. Mis teeb nendest ideaalsed hoiupotid. Vana asi saab kunstnike käes uue, väärika ülesande. See kapp sobib kunsti eksponeerima. Mitte ainult praktiline pool Praktilisi väljundeid on veelgi. Kuid mitte ainult. Anumates sobib hoida kuivaineid, ravimtaimi, mett, salve - vajadused ja fantaasia on ju piiramatud, lisas Margi ja märkis, et glasuurimine suurendab kasutusvõimalusi veelgi, lisades neile omanäolist, arhailist ilu. Mustal taustal voolav, mullitav ja pragunev pind pakub kindlasti tugevat esteetilist elamust. Esemed ei vasta küll tänapäeval tarbenõudele esitatud kriteeriumidele - näivad kuidagi väsinud ja räsitud, aga teisalt hoopis loomuliku ja looduslikuna, näitas Margi üht varemvalminud kaunist tarbeeset. Omaette väärtus on aga hoopis veaga pottidel, leiab Margi, kui astume temaga varakambrisse - aidas sisse seatud ateljeesse. Nagu tuleb Savianumate hõõgus kõrvetab nägu ja silmi, tegutsema peab kiirelt. Pildil Inari Vähi. jaapanlastel wabi-sabi, mis kõneleb sellest, et ebatäiustki saab väärtustada. Näe! Siin on üks. Margi tõstab defektiga anuma peopesale. Ja tõesti, samas - ta on ju võluv just tänu oma ebatüüpilisusele? Tõesti on ilus ja võluv. Ja põnev on ka. Ei saa jätta märkimata, et kunstnikepaar hindab selle põletustehnoloogia juures just vahetut ja intiimset protsessi, ühtaegu on siin koos nii filosoofia, eneseväljendusvõimalus kui ka kommunikatsioonivahend. Ateljee metsas Mitte ainult savinõud, potikesed ja pudelikesed, ka laste tehtud tööd said tol päeval ühe kuumaga ära põletatud. Savi on tihti muditud nii Hummulis, Tõrvas, Riidajas ning kaugemalgi. Lastega on vahva, teab kunstiõpetajana töötanud Margi. Nendega töö on kaasakiskuv ja õpetlik, nauditav on, kuidas noored loojad ei ole vaid tulemusele orienteeritud, nende pühendumine protsessile ja mänguga kaasaminek on õpetlik igale täiskasvanule. Margi leiab, et just savitöö on abiks lastele peenmotoorika arenguks. Nutiseadmete klaasjas pind sõrmekeste all kipub kasvavale ja uusi kogemusi nõudvale organismile liiga üheülbaliseks jääma. Ja lisaks voolimisele saab ka savitreipingil kätt proovida, teab Margi. Ta võtab aida seinalt riiulilt ühe viltuvajunud, voolavate vormidega potikese. Isegi, kui pole enne treinud, tuleb see välja naturaalselt ja ehedalt. Aga tegelikult on siin peidus ka üks tõsine oht, märgib naine muigamisi Saviga on lihtne saavutada hobikorras efektne tulemus, see kiirelt tulnud eduelamus aga tihti ei lase inimesel jõuda tõsiste meistrioskuste hindamise juurde. Inari ja Margi on veendunud, et kui vähegi võimalus, tuleb lisaks tehnilistele oskustele ja kogemuste omandamisele õppida küsima küsimusi. Jajah, tegelikult ei olegi oluline niivõrd küsimus, vaid see, et endalt küsitaks. See loob pinnase kasvamiseks loojana. Mitte tootjana.

9 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 9 Metsaelu kui ülikool Ajas veidi tagasi minnes saab mõõta tehtu väärtust. Eesti Kunstiakadeemia üks skulptuuri, teine maalikunsti eriala lõpetanud noored leidsid oma unistuste kodu Tõrva vallast Jeti külast. Metsast. See oleks olnud justkui spontaanne värskete kunstnike-romantikute uiu ja unelma täitumine, mis aga aja edenedes hoopis kasvatas-kainestas. Metsaelust sai meie tõsiseim ülikool, mida läbides ei tulnud kraadid meeldegi, iga sessiooni läbides on olnud hindeskaalaks, kas siis saime hakkama - see tähendab, kas jääme maale või läbikukkuminemine tagasi, kust tulid, on nad seda algusaega ise meenutanud. Mäe-Saare talu on ajast aega olnud metsavahiperedele koduks. Talu praegune pererahvas usub siiralt, et metsavahid on olnud pühad mehed ning Anu Raua mõttekäigule toetudes - nii, nagu hiiekohtadele ehitati kunagi kirikud, sest seal oli see püha palve kõdu alles, siis see koht, kus läbi mitme põlvkonna on metsavahid elanud, on teinud selle koha juba pühaks. Meie ülesanne on oma kodu siin metsasüles väärikalt hoida ja vastutustundega kohelda, on Margi veendumus. Lapsevanemana on ütlemata suur rõõm siin oma pesakonna eest hoolitseda, ehkki on hetki, kus tundub, et sellest väärtusest saavad võsukesed alles hiljem tõsisemalt aru. Neljal lapsel on siin nii enese proovilepanekuvõimalusi kui naturaalset kasvukeskkonda, aga mis peamine- nad saavad koos üksteist toetades mürada ja maailma avastada. Ja siin metsas Valgjärve ja Laanemetsa järve vahel on, mida leida ja tundma õppida. Näha rikkust vaesuses ja ilu lihtsuses... Umbes kümne aasta eest loodi ettevõte Taga Daga OÜ. Toona uuriti innukalt loomemajanduses peituvaid võimalusi lootuses, et eriharidusega spetsialistidena saavad kunstnikud pühendada oma tööaja ametile, milles ollakse meisterlikkus saavutanud. Skulptori ja maalikunstniku liidu kokkupuutepunktiks saigi Margi sõnul keraamika - keraamika pakub ammendamatuid võimalusi kõigi traditsiooniliste kunstižanride viljelemiseks, alates tarbekunstist ja tootedisainist ning lõpetades maalikunsti, skulptuuri ja graafikaga. Äriühingu eesmärk on toota kasumit, loometöötaja eesmärk on luua kultuuriväärtusi. Need ei pruugi olla kasumlikud, no kui kultuuriväärtuste seost majandusega hakatagi bilansiliselt väljendama, siis kuhu me jõuame? küsivad kunstnikud. Tulles tagasi savitöö juurde, on Margi ja Inari sõnul väga tõsine teema kunstniku vastutus - oma käes muuta miljoneid aastaid amorf sena seisnud materjal põletuse käigus püsivaks ja igaveseks. Savitöö ökoloogiline jalajälg - oluline on küsida endalt, kas sinu potid on väärt ärapõletatud puude hulka. Mina ei ole selles paraku iga kord kindel ja samas teeb see mind rõõmsaks, sest välistab eos arutu produtseerimise. Ja see teeb meele rahulikuks, mõtiskleb Margi ja suunab pilgu hajameelselt veaga pottide riiulile. Kuid... kuid miks just potid? Margi tunnetas just Pühajõel, käsitööliste poolt alati palju häid sõnu leidnud käsitöölaadal inimestele seletades, miks potikese kujund neid endid kõnetab. Kuidagi iidsel viisil - üks on see fluidum, mida tekitavad keraamikaleiud, ja info, mida nad kannavad - sealt edasi, kui tähtis on olnud inimesele potike, seal hoiti toitu ja vett, toit ja vesi tähendasid inimesele elu. Kui palju aardeid on maapõuest leitud just keraamiliste potikeste seest keraamika hoiab oma saladusi väga hoolikalt - ei mingit roostetamist ega pehkimist. Margi sõnul on iga nende taies samuti justkui võlupotike, kirjadega väestatud, saladustega täidetud ja tähendustega ümbritsetud. Praktiline vajadus keraamiliste nõude järele on masstootmise tingimustes ammu rahuldatud, aga inimese vajadus millegi eheda, spontaanse, vaba ja originaalse päris asja järele on juba tema DNAsse sisse kodeeritud, arutleb Margi. Targad mehed on öelnud, et inimene ei taha elada hästi. Inimene tahab elada paremini. Kunsti puhul kaasneb energeetiline kasv - kas ei ole siin võti praegusaegsete kriiside ennetamiseks? Kui õpiksime mõtlema saviga ja lõngaga ja pliiatsiga ja värvidega? Mõtelda koos päris materjalidega ja käega - mulle tundub, et läbi tegemise, läbi käega mõtlemise tulebki elutarkus ja olemegi lähemal maailma päästmisele... Vanast aidast on saanud ateljee-varakamber. Kirjadega väestatud, saladustega täidetud ja tähendustega ümbritsetud," iseloomustab Margi Vähi oma potte. KILLUKESI AJALOOST Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika pärineb Vana-Kreekast, näiteks: keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp. Muinasaja keraamika on värvuselt kas must või kollakas-punakas. Pottide värvitoon sõltub valmistamiseks kasutatud savi koostisest ning keraamika põletusviisist. Arvatakse, et vanimad keraamilised esemed on põletatud lahtistes lõketes, hiljem hakati selleks kasutama ka maasse süvendatud auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. Vanimad säilinud keraamilised esemed ei ole siiski tarbenõud, vaid hoopis kultusobjektid. Věstonice Venus on vanim säilinud keraamiline kultusese. See, arvatavasti viljakust sümboliseeriv figuur, on dateeritud vahemikku kuni ekr. Keraamiliste anumate vanuseks on loetud üldjuhul aastat, kuid üksikud leiud pärinevad veelgi kaugemast ajast. Näiteks Hiinast Hunani provintsist Yuchanyanis asuvast koopast leiti kümmekond aastat tagasi väidetavalt maailma vanimad keraamiliste nõude jäänused. Uurimine andis nende vanuseks umbes aastat. Eelmine vanim keraamikaleid pärineb Jaapanist ja selle vanuseks arvatakse olevat aastat. Teadlaste vahel üksmeel puudub ning nad vaidlevad siiani selle üle, kus hakati varem keraamikat valmistama, Hiinas või Jaapanis. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a ekr ehk selle vanus võiks olla 7000 aastat. Pottsepakeder võeti kasutusele u 3. aastatuhandel ekr. Egiptuses ja Ees-Aasias. Esialgne keder oli käega, hiljem aga jalaga ringi aetav. Eesti aladele jõudis potikeder tuhatkond aastat tagasi: Kirde-Eesti aladele 11. sajandi keskel, Lääne-Eestisse ja saartele aga veelgi hiljem. Allikas: Internet

10 10 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 LUGEJA KÜSIB, JURIST VASTAB: Lugeja küsib: Töötan köögis, kus kohati on küpsetusahjude tõttu õhutemperatuur kõrge, kuumade ilmadega tõuseb aga temperatuur veelgi. Mida teha, et kõrgete temperatuuridega vastu pidada? Vastab Janika Rõõmus, Tööinspektsiooni töötervishoiuinspektor: Seadus ei sätesta, milline on optimaalne õhutemperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Selge on see, et mida kõrgem on töökeskkonna õhutemperatuur, seda rohkem langeb töötajate töövõime, väheneb keskendumisvõime, inimene väsib ja tekivad vead kõik see on soodne pinnas tööõnnetuse juhtumiseks. Töötajate liigne kokkupuude kõrge temperatuuriga võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi. Näiteks kuumarabandust, hüperpüreksiat (äärmiselt kõrge palavik), kurnatust, kuumakrampe või teadvusekaotust. Kui töökeskkond on kuum, peab tööandja võtma kasutusele tehnilised meetmed, et vähendada kuumuse toimet töötajatele, näiteks paigaldama tööruumidesse jahutussüsteemi või parandama üldventilatsiooni, mis alandaks töökeskkonna õhutemperatuuri. Kui tehnilisi meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, tuleb üle vaadata töökorraldus. Töötajatele peab võimaldama regulaarsed puhkepausid igas tunnis ja võimalusel tööpäeva jooksul jaheda duši all käimise. Tööandja võib lühendada töövahetust või korraldada füüsilist pingutust nõudvate tööde tegemist ajal, kui on jahedam. Tööandja peab ka tagama, et töötajatele oleks kättesaadav piisavas koguses kvaliteetne joogivesi. Tervisehäirete vältimiseks ja ohutuse tagamiseks peab tööandja töötajaid kuumast tingitud ohuteguritest ja sellega kaasnevatest riskidest teavitama ning juhendama, kuidas kasutada kaitsemeetmeid. Kui töötaja tunneb, et töötingimused on talle ebasobivad, peab ta sellest kohe tööandjale teada andma, et ühiselt sobivad lahendused leida. VESKI 1 DETAILPLANEERINGU AVALIK VÄLJAPANEK KAITSELIIDU SUURÕPPUS SIBUL 2019 TOIMUB TÄNAVU VALGAMAAL septembril toimub Valga linnas ja vallas Lõuna Maakaitseringkonna suurõppus SIBUL 2019, milles osalevad kõik Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad. Suurõppus SIBUL võtab kokku Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevates aasta jooksul õpitu. Kuna sellel aastal keskenduti maakaitseringkonnas lahingutegevusele hoonestatud alal, siis toimub valdav osa õppusest Valga linnas. Õppuse stsenaariumi kohaselt on Valga linna elutähtsad punktid hõivanud meile mittesõbraliku riigi üksused ning Kaitseliidu üksuste ülesanne on ala vastasest puhastada. Valga linnas keskendutakse õppuse käigus erinevate hoonete hõivamisele ja siinkohal on Kaitseliit tänulik linnaelanike mõistva suhtumise eest. Õppuse aktiivne tegevus algab laupäeva, 14. septembri hommikul, kui piki Võru-Mõniste-Valga, Laatre-Lüllemäe-Hargla, Valga-Suurekõrtsi, Tartu-Valga, Tõrva-Valga maanteid mööda liiguvad Valga linna suunas Kaitseliidu üksused. Õppuste käigus üritavad vastasmeeskonnad üksuste saabumist takistada ning maanteedel korraldatakse varitsusi. Eelmainitu tõttu võib nendel teedel esineda lühiajalisi liiklusseisakuid ning Kaitseliit palub juhtidel olla tähelepanelikud ning järgida liikluskorraldajate juhiseid. Lisainfo: Sander Silm Teavitustöö ja tsiviil-sõjalise koostöö (PA/CIMIC) spetsialist KL Lõuna Maakaitseringkond Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad ja õppuse käigus toimuvates õppelahingutes kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette). Õppuse korraldajad panevad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline ese), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseliitlasi, helistada telefonil 112 või SIBUL 2019 infotelefonil Kaitseliit tänab kaaskodanikke kannatlikkuse eest. Oma mõistva suhtumisega aitate kaasa suurõppuse kordaminekule ja meie ühise turvalisuse tagamisele. Kui aga tekib küsimusi õppuse SIBUL 2019 kohta, pöörduge julgelt lisainfo saamiseks meiliaadressil või telefonil Veski 1 maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 26. augustist 8. septembrini 2019 Hummuli raamatukogus ja Tõrva vallavalitsuses (Tõrva linn, Kevade 1). Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 9. septembril 2019 Tõrva Vallavolikogu saalis (Tõrva linn, Kevade 1). Lisainfo: Materjalid on leitavad ka Tõrva valla kodulehel Planeeringualaks on Hummuli alevikus Veski tn 1 kinnistu (kt 20801:001:0153), mille pindala on umbes 1,1 ha. Planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine kruntideks kontorihoone, parkla ja seda ümbritseva pargi rajamiseks. Veski tn 1 kinnistu asub Hummuli aleviku keskel ja on hetkel kasutuseta muruplats, mis ei paku puhkevõimalusi ega aita kaasa piirkonna arengule. Piirkonna üheks arendamise võimaluseks on kohalike ettevõtete kaasamine, mis tingib vajaduse Veski tn 1 kinnistu sihtotstarbe osalise muutmise ärimaaks. Omavalitsus näeb planeeringu koostamise eesmärgis võimalust tagada kinnistule parem kasutusviis, mis arvestab nii kohalike elanike kui ettevõtjate huve. Huvide tasakaalustamine on tagatud tingimusega, kus ärihoone ehitamisega kindlasti koos tuleb rajada ka park-haljasala. Hummuli valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala puhkeja virgestusmaa. Planeerimisseaduse kohaselt loetakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Detailplaneeringuga kavandatava ärihoone ja parkla alla jääva maa-ala suurus on ca 0,3 ha (ca 30% planeeritavast kinnistust) ja ülejäänud alal (ca 70% planeeritavast kinnistust) nähakse ette avaliku kasutusega park. Seega ei ole tegemist juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, kuna enamus kinnistust planeeritakse üldplaneeringu kohaselt puhke- ja virgestusmaaks. Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva lavastuslik kontsert 12. JUULIL 2019 SULGES OÜ TÕRVA VEEJÕUD KONTORI LINNA KÜLAS Palume edaspidi veemõõturite näitude andmed esitada telefonil või e-posti teel aadressil või elektrooniliselt vee-ettevõtja veebilehe ( kaudu. Näitusid ootame eelmise kuu viimase päeva seisuga hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäeval. Vee- ja kanalisatsiooni eest saab tasuda osaühingu Tõrva Veejõud arvelduskontole nr EE SEB pangas või Swedbank arvelduskontole nr EE Sularahas saab maksta arvete eest OÜ Tõrva Veejõud kontoris, Loosi 9, Tõrvas. Soovime edaspidi vähendada sularahaarveldusi nii palju kui võimalik, mistõttu palume sularahas tasumise asemel sõlmida otsekorraldusleping pangas või tasuda arve muid elektroonilisi maksevõimalusi (internet, postipank, pangaautomaat) kasutades. Jätkuvalt meeldivat koostööd soovides OÜ Tõrva Veejõud juhatus

11 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 11 ANSAMBEL KIRIME SUVETUUR SAAREMAAL Thea Leitmaa Ansambli Kirime juhendaja Ansambel Ki rime saabus Tallinnast pillipeolt ja juba samal nädalal ootas muusikuid ees uus reis. Sedakorda Saaremaale. Suvine Saaremaa võttis meid vastu ilusa, päikesepaistelise ilmaga. Meri oli sillerdav ja rahulik. Täis kalliskive ja sädelevaid kullateri. Angla Tuulikumägi on imeline paik, kus on alati palju uut ja huvitavat. Vanad tuulikud on omaette vaatamisväärsused, suveniirid laudadel ahvatlevad turiste meistrite käte soojuse ja paikkonna eripäraga. Siit leiab iga külastaja endale midagi, mis jääb Saaremaad meenutama. Selle melu taustal mängis Kirime oma esimesed lood. Lõõtspillihelid kostsid kaugele ja meelitasid kuulama. Lahke tuuliku pererahvas pakkus muusikutele lõunasööki. Saime maitsta ka kohapeal küpsetatud leiba. Ansambel Kirime Kuressaare keskllinnas musitseerimas. Vasakult: Kalev Mäekalle, Thea Leitmaa, Karin Kase, Vello Jaska, Märt Tomp. Kohalikus ajalehes Ööbimispaigaks olime seekord valinud rahuliku ja turvalise Mändjala kämpingu. Väike õdus majake männimetsa all mere kaldal oli ideaalne puhkamiseks. Mida paremat võiks veel tahta! Järgmisel päeval nautisime Kuressaare vaatamisväärsusi ja meil oli võimalus teha muusikat otse Kuressaare linna südames. Kesklinnas, kus purskkaevud vett pritsivad, jalutavad turistid ja saab ka söögikohtades istuda, lõõgastuda ja keha kinnitada. Lapsed jooksevad ringi ja lõbustavad ennast purskkaevudest tõusvate veejugadega. Panime pillid valmis ja alustasime. Rahvas jäi kuulatama. Muusika andis sellele paigale uue hingamise. Jalutajad ja kohviku külastajad said nautida lõõtspilli- ja akordionimängu. Kuulamas oli juhuslikult ka ajalehe Meie Maa toimetaja, kes leidis meie etteaste nii huvitava olevat, et kibekähku andmed kirja pani ja meist ajalehele loo kirjutas. Angla Tuulikumägi. Mängivad: (vasakult): Märt Tomp, Kalev Mäekalle, Thea Leitmaa, Karin Kase, Vello Jaska. Fotod: erakogu Eksootilises õhkkonnas Kolmandal õhtul olime kutsutud esinema Saaremaa hotellis toimuvale Indoneesia toidu- ja kultuuripäevale. Üritusel viibis ka EV president Arnold Rüütel abikaasaga. Eksootilise Indoneesia tantsu- ja muusikakultuur on väga eriline. Tantsudes on oluline koht miimikal ja žestidel. Isegi sõrmede liigutamisel on oma tähendus. Rääkimata pilkudest, poosidest jne. Meie kontsertosa oli kokku pandud eesti muusikast. Samas tutvustasime ka oma vastvalminud heliplaati. CD said kingituseks ka president A. Rüütel ning ürituse korraldaja Indoneesia aukonsul Eesti Vabariigis Heldur Allese. Kiiresti ja meeleolukalt möödus ansambli Kirime puhke- ja kontsertreis Saaremaal. KUNSTISTUUDIO VÄISAS VILJANDIMAAD Carmen Põldsalu Tõrva Kunstistuudiol on tore traditsioon- suvel majast välja kunsti ja käsitööd tegema. See on toimunud nii Tõrvas ja selle ümbruses kui ka kaugemates kohtades. Tänavu külastasime Viljandimaad. Hommikul teele asudes võtsime sihi Heimtali külas asuvasse Heimtali muuseumisse. Selle asutaja on Anu Raud. Ta on Eesti tekstiilikunstnik, akadeemik, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor. Muuseumi maja kahel korrusel on palju kappe, riidekirste ja sahtlitega kummuteid, mis on täis meie esiemade käsitööd: kootud seelikuid ja mustrilisi kindaid, heegeldatud pitse käiste ja tanude äärtes ning tikituid tekke, pluuse, linikuid. Kõike seda oli väga huvitav vaadata ja lähedalt uurida. Ka meie saime selle ajaloolise käsitöö juures läbida sokiloomade meisterdamise töötoa. Iga osaleja sai teha just sellise kuju ja väljanägemisega looma, nagu ta soovis. Muuseumi töötajatelt saime kiita, sest ammu polevat nad näinud nii põnevaid ja fantaasiaküllaseid sokiloomi. Peale väikest lõunapausi asusime õues joonistama õpetaja Margi Vähi juhendamisel. Igaüks otsis, püüdes tunnetada paberit, pliiatsit ja kätt, oma isikupärast joont. Valmisid mitmed huvitavad visandid. Õhtupoolne aeg möödus Viljandis. Väike jalutuskäik ordulinnuse varemetes ja rippsillal ning Viljandi järve vaate nautimine. Edasi suundusime Kondase Keskusesse. See on naivistliku ja autsaider-kunstiga tegelev muuseum, mis on pühendatud Eesti ühele tuntumale naivistile Paul Kondasele ( ). Peale ringkäiku majas ja seal olevate erinevate näituste külastamist jagunesime kaheks grupiks. Nooremad õpilased asusid värvima ja meisterdama liikuvaid loomi. Selleks oli vaja värvida looma või linnu karvasti/ suled ja neetidega kinnitada detailid. Vanemad õpilased ja täiskasvanud valmistasid Väljasõidule kunsti ja käsitööd tegema mindi kunstistuudio suure perega. Foto: erakogu Digby tehnikas kollaaži. Tükikeste valimist, lõikamist, sobitamist, liimimist oli palju, kuid tulemus oli vaeva väärt. Mõlemad töötoad olid väga huvitavad. Päeva jooksul nähtut, kuuldut ja meisterdatut talletades asusime koduteele. Nagu alati, pakkus seekordnegi reis huvitavaid elamusi nii väikestele kui ka suurtele kunstistuudio liikmetele. Kellel tekkis huvi osa saada Tõrva Kunstistuudio tegemistest järgmisel õppeaastal, on oodatud sügisel meiega ühinema.

12 12 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 Kinnitatud juhatuse liikme otsusega nr 1-2/2019/5 OÜ Tõrva Veejõud lisateenuste hinnakiri seisuga 03. juuni 2019 SOOJA HINNAST TÕRVA KAUGKÜTTEVÕRGUS AUSALT JA OTSE* TEENUS ÜHIK HIND KM20% HIND KM-ga_ 1. Paakauto kasutamine kord 25,00 5,00 30,00 2. Survepesuauto kasutamine tund 50,00 10,00 60,00 3. Paakauto kasutamine väljaspool Tõrva linna, lisandub transport km 0,85 0,17 1,02 4. Väljakutse tasu kohalesõit 10,00 2,00 12,00 5. Lisanduv transpordikulu teenuse osutamisel väljaspool Tõrva linna km 0,85 0,17 1,02 6. Vee ja kanalisatsiooniga seonduvad tööd tund 20,00 4,00 24,00 7. Rasvapüüdurite puhastus kord 75,00 15,00 90,00 8. Veearvesti vahetus DN 15* tk 30,00 6,00 36,00 9. Veearvesti vahetus DN 25* tk 62,50 12,50 75, Näidu kontrollimise tasu (veearvesti näidu teatamata kord 4,00 0,80 4,80 jätmisel) 11. Veemõõturi plommimise tasu kord 10,00 2,00 12, Kaevetööd miniekskavaatoriga/tund 25,00 5,00 30, John Deere kopp-laaduri tund 45,00 9,00 54,00 teenustööd 14. Autotreileri teenus tund 20,83 4,17 25,00 + väljaspool Tõrvat lisandub transport km 0,60 0,12 0, Autotreileri üür 2,5T tund 10,00 2,00 12,00 (E-kat.luba) 16. Liitumispunktide ehitus (vesi-kanal.), majaühendused kompl * - omaniku soovil KIK AVAB TAOTLUSVOORU KORTERIÜHISTUTELE KÜTTESEADME VÄLJAVAHETAMISEKS VÕI KAUGKÜTTEPIIRKONNAGA LIITUMISEKS Alates 1. augustist saavad korteriühistud Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda toetust biomassil või fossiilkütustel töötava või elektrikütet kasutava kütteseadme asendamiseks taastuvat kütust kasutava seadmega. Samuti saab toetust maja ühendamiseks kaugküttesüsteemiga. KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Tooming selgitab, et KIK võtab taotlusi vastu kuni 30. septembrini. Pärast seda lähevad need kõik korraga hindamisse ning otsused tulevad aasta lõpuks. Soovime rõhutada, et toetuse eesmärk on vähendada energeetika negatiivset keskkonnamõju ja lisaks panustada majanduslikule kokkuhoiule. Seetõttu on taotlustes oluline välja tuua projekti panus välisõhu kvaliteedi parandamisse. Toetust saab taotleda: biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks biomassil töötava katelseadmega; biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks mõne teise taastuvkütuse lahendusega; fossiilset kütust kasutava küttesüsteemi (va maagaas) asendamiseks taastuvkütuse lahendusega; biomassil või fossiilsel kütusel töötava küttesüsteemi asendamiseks (hinnapakkumise v kalkulatsiooni alusel) kaugküttevõrguga. Sellel juhul võib projekti maksumusse lülitada hoonesisesed küttesüsteemiga seotud tööd. Teiste variantide puhul ei ole see võimalik. Kaugküttevõrguga liitumine on üks parimaid võimalikke lahendusi keskkonnakaitselistest aspektidest vaadelduna ja ühtlasi panustab see kaugküttevõrkude jätkusuutlikkusse. Toetust saavad taotleda need korteriühistud, kelle maja on ehitatud enne 1. jaanuari 2010, sest need hooned ei pruugi olla ehitatud kõige energiasäästlikumalt ja nende kütteseadmed võivad vajada väljavahetamist. Toetuse taotlemisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Vooru eelarve on eurot. Taotluste esitamine toimub 1. augustist kuni 30. septembrini andmesüsteemi KIKAS kaudu. Täpsema info taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt või saab küsida projektikoordinaator Piret Sepalt (piret ). Toetust jagatakse riigisisese keskkonnaprogrammi atmosfääriõhu kaitse programmist. Toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium. Mait Pärg SW Energia OÜ tegevjuht Talvistel külmadel kuudel moodustab soojusenergia kulu pere eelarvetest märkimisväärse osa ja just seetõttu on soojusenergia hind kaugküttevõrkudes riiklikult Konkurentsiameti poolt määratud. Paika on pandud metoodika, milliseid kulusid tohib soojatootja soojusenergia hinda lisada ja milliseid mitte. Tõrva linna juhid ja elanikud on olnud tublid ja keskkonnasõbralikud, sest juba pikka aega kasutatakse Tõrva soojusvõrgus soojusenergia tootmiseks hakkepuitu, mis on ühtlasi ka soodsaim. Hind võiks püsida Nõukogudeaegsed katlad olid vanad ja ebaefektiivsed, mille tõttu tuli a katlamaja täielikult renoveerida ning ehitamisel kasutati kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid. Tänase Tõrva katlamaja sisu vastab kõige kaasaegsematele nõuetele ja on keskkonnasõbralikum kui kunagi varem. Tõestuseks on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt väljastatud tunnustus, millega nimetati Tõrva kaugküttevõrk tõhusaks ja keskkonnasõbralikuks kaugküttevõrguks. Eelpool nimetatud tegevused ja investeeringud annavad eelduse, et Tõrva soojusenergia hind on stabiilne järgmised 20 aastat, kuid kahjuks mitte garantiid, et hind aja jooksul ei tõuse. Nii nagu paljudes kaugküttevõrkudes üle Eesti, nii ka kahjuks Tõrvas tõuseb soojusenergia hind. Esimene mõjutaja antud hinnatõusule on hakkepuidu hinnatõus, mis selleks suveks on võrreldes eelmise aasta suvega tõusnud peaaegu 20%. Teiseks on Tõrva kaugküttevõrgus oluliselt vähenenud soojatarbimine, mis teeb ühest küljest rõõmu, sest tarbijad soojustavad ja renoveerivad oma elamuid ning läbi selle on tagatud kindlasti parem elukeskkond ja väiksem soojakulu. Selle vähenenud tarbimise arvelt aga suureneb soojusenergia hind, sest katlamaja investeering on tehtud veidi suurema tarbimise katmiseks. Need kaks tegurit ongi põhjenduseks, miks oleme sunnitud alates vastavalt Konkurentsiameti otsusele soojusenergia hinda veidi tõstma. Seda, kui suur täpselt hind tohib olla, otsustab Konkurentsiamet mitte soojatootja. Siinkohal on toon ühe näite Tõrva kaugküttevõrgust, kuidas maja renoveerimine aitab soojusenergia kogukulu vähendada. Võrdlesime ühe Tõrva maja soojatarbimist kütteperioodidel ja Nende 2 kütteperioodi vahele jäi maja soojustamine ja renoveerimine, 2018/19 kütteperioodi soojusenergia kulu oli ca 40% väiksem kui võrreldaval perioodil ja rahaline kulu ca 6200 väiksem. Majade väiksem soojatarbimine tõstab paratamatult energia hinda võrgus, kuid kindlasti on kokkuhoid tarbimise arvelt suurem kui hinnatõus, seega lõppkokkuvõttes on soojatarbijad ikkagi võitnud, sest nendele on tagatud jätkusuutlik soojusenergiaga varustamine ja kogukulu on ka väiksem. Katlamaja on Tõrva võrgus renoveeritud, millal jõuab aeg soojatrassideni? Meie, Tõrva soojaettevõtjana ja investorina, oleksime kohe valmis trassid uuendama, kuid esmalt tahame kindlasti ära kuulata ka kohalikud tarbijad, sest trasside uuendamisega kaasneb kindlasti hinnatõus. Tänaseks ei ole Tõrva trasside kadu ületanud Konkurentsiameti poolt etteantud piirmäärasid ja seega trassikao arvelt saadav võit ei kompenseeri ära trassidesse tehtavat investeeringut. Aga luban, et algatame Tõrva tarbijatega dialoogi ja jõuame kindlasti otsuseni, mis on just tarbijate vaatest kõige mõistlikum. Kõige olulisem meie kui soojatootja jaoks on jätkusuutlik kaugkütte teenuse pakkumine. Sellest eesmärgist lähtume nii Tõrva kaugküttevõrgu kui ka kõigi teiste 55 SW Energia poolt opereeritava kaugküttevõrgu puhul. Selle parimaks tõestuseks on fakt, et möödunud kütteperioodil ei esinenud ühtki soojakatkestust. * Räägime ausalt ja otse on SW Energia üks kuuest ettevõtte väärtusest, mida kõik meie töötajad ühiselt kanname.

13 TÕRVA TEATAJA 13 AUGUST 2019 BALTI KETT 30: ÜKS AJALUGU, KAKS MILJONIT LUGU K äesoleva aasta 23. augustil möödub 30 aastat Balti ketist. Molotovi Ribbentropi pakti vastu suunatud meeleavaldusest võtsid osa kokku enam kui kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedukat. Kella seitsmeks läbis 30 aastat tagasi kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Tegemist on ühe suurima rahumeelse massimeeleavaldusega maailmas, mis demonstreeris Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi ning sillutas tee Ida-Euroopa vabanemisele. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu 2 3. augustil möödub 80 aas- tat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest aastal jagati Ida-Euroopa Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidega NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks ning oli sellega aluseks aastakümnetepikkusele okupatsioonile Balti riikides. MRP sõlmimise 50. aastapäeva puhul, 23. augustil 1989, otsustati korraldada Balti riikides midagi enneolematut. Vaid kuuajase ettevalmistusega kutsuti ellu sadu tuhandeid inimesi kaasanud massimeeleavaldus. Kätest kinni hoidvatest inimestest koosnev Balti kett lookles Tallinnast läbi Riia kuni Vilniuseni. Meeleavaldusel oli selge tähendus. Sellega anti maailmale teada, et Eesti, Läti ja Leedu ei ole leppinud oma iseseisvuse kaotusega ning nende riikide vabadus tuleb taastada. Balti keti 30. aastapäeva meenutamine 23. augustil meenutatakse üle Eesti, kuidas kolm Balti riiki ja kaks miljonit inimest seisid üksmeeles oma vabaduse eest. Rahvarinde muuseum püstitab selleks puhuks Vabaduse väljakule ajalootelgi ning viib läbi programmi muusika ja ajaloomängudega. Vabaduse väljakul esitatakse ka Balti keti 30. aastapäeva luulekonkursi Vabaduse loits 2019 parimaid töid. Maarjamäe memoriaalis toimub selle päeva puhul kommunismi- ja natsismiohvrite mälestustseremoonia. Lilli-Ungurini piiripunktis toimub Balti kett 30 kontsert ning päeva lõpetab Balti kett 30: Üks ajalugu, kaks miljonit lugu elamusnäituse avamispidu Telliskivi Loomelinnakus. Kõikidest sündmustest annab ülevaate koduleht Rahvarinde Muuseumi Balti keti ajaloopäev Vabaduse väljakul: arutelud, luulevõistluse Vabaduse loits 2019 luuletuste ettekanded, mängud, Läti ja Leedu rahvamuusika Kell 16 Mälestustseremoonia Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis, 80 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest Kell 17 Kontsert Lilli-Ungurini Ootame kõiki 23. augustil toimuvatele üritustele! Balti keti lugu on ka Molotovi Ribbentropi pakti avalikustamise lugu Kell 10 piiripunktis Eesti-Läti piiril Kell 19 Vabamu elamusnäituse avamine Telliskivi Loomelinnaku Foto: Gunnar Vaidla ajakoridoris ja aasta retropidu Vaata kõiki üritusi: Sõitsime perega ja oma autoga Moskvitš 412 Tartust Valka, kus ootasid meid ees minu ema ja isa ehk laste vanavanemad. Vanaisa Henno oligi selle ketisõidu hing ja initsiaator. Kuigi ta oli eluaegne riigiametnik: algul Valga rajooni Põllumajandusvalitsuse juhataja, Valga linna TSN TK juhataja asetäitja (tänapäeva mõistes aselinnapea), seejärel EPT Valga kaubabaasi juhataja, oli eestimeelsemat meest raske leida. Balti ketis osalemine oli tema kindel soov ja tahtmine. Istusime siis ümber vanaisa luks Žigulisse ja suundusime vastavalt kindlaksmääratud jaotuskavale vägagi tähelepanuväärsesse kohta, mis oli vaid ca 1OOm kohast, kus Balti kett ületas Eesti-Läti piiri. Kuna seal oli suhteliselt kitsas kruusatee, tuli autod ja bussid parkida mitte teeserva (nagu kroonikafilmidest võis näha), vaid ümruskonna koristatud põldudele ja heinamaadele. Oli kena kuiv hilissuvine ilm, seetõttu ei muutunud need heinamaad porimülkaks, nagu mõnigi kord taolistel suurüritustel näha võis. Mingil ajal öeldi rahvale raadio teel (transistorraadiod soovitati operatiivinfo saamiseks kaasa võtta) nn kontrollsõna või salasõna või märgusõna või võlusõna, milleks oli Vabadus! Pärast umbes tunniajalist ootamist ilmuski teele Eesti lipuga sõiduauto, kust oli lausa poolest kehast autoaknast väljas Heinz Valk. Härra Valk lehvitas kahe käega ja hüüdis järjest kõigile kõlaval häälel seda salasõna, meie aga imestasime, kas ta tõesti Tallinnast peale suutis mitusada kilomeetrit sedasi vastu pidada ja häält mitte kähedaks hüüda. Autos tundsime ära ka Marju Lauristini. Meie aastne poeg Kaspar oli jäetud Tartusse Tartu vanaema hoida, 3-aastane tütar Pirgit (jah, nüüd juba 33-aastane kena daam) oli aga vapralt ketis ja hüüdis koos teistega särvsilmi ja vaimustusega: Vabaduuz, vabaduuz. Hiljem kodus tütar vaikselt küsis, mida see vabaduuz tegelikult tähendab. Eks ma pidin siis 3-aastasele kuidagimoodi eakohast selgitust jagama. Pärast lipuauto möödumist valgus ketis seisnud rahvas Eesti-Läti piirile, kus toimus nö spontaanne rahvaste sõpruspidu. Põles lõke, tantsiti ja lauldi. Muide, eestvedajad olid rohkem lätlased. Meie tüdrukutest enam olid paljud Läti neiud rahvariietes ja mis ligodel (nn Läti jaanipäeval) tihti nähtud - neidudel kõigil lillepärjad peas. Siis tuli kaks NB! just Läti neiut ja katsid ilusa tammelehtedest vanikuga kinni piiritahvli kirjel Eesti NSV tähed N ja S a oli see üsna julge samm. Sama oli Läti poole peal tehtud juba varem. Pidu piiril kestis pimedani. Meenutas tollase Tartu Katseremonditehase energeetik, elektroonikainsener Kunnar Kissa Vabamu elamusnäitus Tallinnas ja igas vallas kohapeal Balti kett 30: Üks ajalugu, kaks miljonit lugu on liigutav elamusnäitus 600- kilomeetrisest katkematust inimketist Tallinnast Riiani ja kuni Vilniuseni välja 23. augustil aastal. Tavaliste inimeste lugudel põhinev elamusnäitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule. Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus eksponeeritavat näitust on võimalik taasluua ka enda koduvallas. Nimelt on okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu loonud väljaprinditava lahenduse rahvamajadele, raamatukogudele ja koolidele. Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu direktori Keiu Telve lisab: Me tahame jagada Balti keti lugu kõikide Eesti elanike ja külalistega. See on meie ühine ajalugu. Muuseumi poolt oleme välja mõelnud erilahenduse lisaks rahvamajadele ka koolidele kunstitundidesse, et lapsed saaksid teha oma Balti keti näituse. Vabamu kutsub ka kõiki meenutama oma Balti keti lugu ning ootab inimeste mälestusi ja elamusliku looga esemeid kuni 30. novembrini aadressil Kõik saadetud materjalid talletatakse, et ajalooline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks. Balti keti programmi toetavad Riigikantselei, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Tallinna linn, Justiitsministeerium, Rahvarinde Muuseum. Foto: okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogust

14 14 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 Leiad meid ka Facebookis! Survepesur STIHL RE 109. Hea pesuvõimekusega pesur nõudlikule kodukasutajale kodusteks puhastustöödeks! Komplektis rotojet pesudüüs raskema mustuse eemaldamiseks, pesudüüs ja pesuaineotsik paagiga RENDIME AIATEHNIKAT Mullafrees Oksapurustaja Kõrglõikur Hekipügaja Muruõhutaja jpm. ROBOTNIIDUKID JA MURUTRAKTORID HEA HINNAGA! KÜSI PAKKUMIST ESINDUSEST! Pakume ka paigaldust HOOLDUSESSE ON OODATUD VEEL: MOOTORSAED TRIMMERID VÕSALÕIKURID HEKIPÜGAJAD SURVEPESURID MULLAFREESID VÄIKETEHNIKA REMONT JA HOOLDUS! TOO OMA NIIDUMASIN HOOLDUSESSE JUBA TÄNA! VAHETAME MASINAL: MAHLAD, FILTRID,RIHMAD. VAJADUSEL KA VÄSINUD KONDID JA KULUNUD LIIGESED! Selle kupongi ettenäitamisel pileti ostuga TASUTA POPKORN! Vaata kinokava Kampaania kehtib septembri lõpuni! Tõrva Tikste Konsumi ehitusmaterjalide kauplusest ostetud Riia Laki ja värvitehase toodete toonimine tasuta kuni 30. septembre Suuremate tööde puhul küsi eraldi pakkumist. Lisaks palju erinevaid tooteid soodushindadega RIIDAJA MÕISAPÄEV 24.august Kell Kohvik Mäe-Koda Kohalik toit, degusteerimine, mee ja küünalde müük kell Gerdruta kirik-kabelis: Jumalateenistus, musitseerib Tõnis Tulp Mõisa keskväljakul: * Mõisapreili mängud lastele mõisa keskväljakul * käsitöö õpitoad ja müük * TOP Catering OÜ kell Riidaja kultuurimajas: Seminar Riidaja mõisapark - kuidas vaadata?, peaesineja PhD Sulev Nurme AS Artes Terrae Riidaja mõisapargi kujundusprojekt kell Riidaja mõisa peahoone ees: Riidaja rahvatantsijate kontsert kell Kohvik Mäe-Koda hoovis: Albu Rahva Teater Sangadega saunamees Vihma korral toimuvad kontsert, etendus ja õpitoad Riidaja Kultuurimajas

15 AUGUST 2019 TÕRVA TEATAJA 15 PUHKAMISEKS Arvo Lasting Enamus puhkuseid on lõppjärgus, ehkki mitmetel meist on kosutav hingetõmbeaeg veel ees. Ja mõistagi hindame igat nädalavahetust kui lõõgastuspausi. Aga mida lühemad on puhkeajad, seda järelemõeldumalt peame neid kasutama, et tunda end tõesti jälle värskelt ja erksalt. Paraku valime puhkuseks ja meelelahutuseks tihti teised väsitavad vaheldused. Suur osa meie tööajast möödub elektrooniliste vahendite juures. Üha uusi aruandeid tuleb esitada elektrooniliselt ning partnerid ja kliendid ootavad kiireid meilivastuseid. Nii veedame tunde arvuti taga ja vahelduseks hetki nutitelefonis. Samas kibeleme jälgima uudiseid sõpradelt ning maailmast. Nii ei ole tööl ega puhkusel enam vahet, väsitavad on nii ühed kui ka teised tunnid. Vaba tund on ka elutarvete hankimiseks. Mida rohkem vabu tunde, seda tungivamalt kutsuvad meid aina suuremad kaubakeskused. Kõige lihtsamaidki kaupu peame otsima kirevatelt pikkadelt ja kõrgetelt riiulitelt. Väsitame end kaubalettide vahel peapöörituseni ja kallihinnalised vabad tunnid sulavad märkamatult käes. Eks igaüks leiab ise endale kõige kosutavamad puhkuseviisid. Kuid meie tööle on ilmselt rohkem vahelduseks tõeliselt rahustavad ajaviited. Oma kõige kallimat aega ehk üürikest puhkuseaega saame hoopis väärtuslikumalt ära tarvitada näiteks lihtsat loodust nautides. Saame lihtsalt vaadelda käesolevat aastaaega, jälgida päikesevärve, pilvedemustreid, kuulata linnulaulu sõnumit, panna tähele mesilase toimetusi. Sama väärtuslik on lihtne ajaveetmine oma pere või sõpradega, püüdes seda väärtuslikku aega sisustada kõige ilusamate ja positiivsemate juttudega. Muidugi märgin ma ära kiriklikudki annid, mis meid ei saa väsitada, vaid ikka just kosutavad. Kui veedame ühe vaba väärtusliku tunni pühakojas või endamisi palvemõtiskluses, siis see ei kurna silmi ega mõtteid, ei pöörita pead ega südant, vaid rahustab ning loob meeled selgeks. Pangem tähele, mis meid väsitab ja kurnab, ning kasutagem kõige väärtuslikumat puhkeaega alati kasulikult kosutavalt. TEATED P, 18. aug kl 14 jumalateenistus armulauaga Taagepera kirikus (Helme kirikus jumalateenistust ei ole). L, 24. aug kl 15 jumalateenistus Riidaja kirik-kabelis, laulab Tõnis Tulp. P, 25. aug kl 11 jumalateenistus armulauaga Helme kirikus. P, 1. sept kl 11 jumalateenistus armulauaga Helme kirikus. P, 8. sept kl 11 jumalateenistus Helme kirikus. P, 8. sept kl 14 jumalateenistus Taagepera kirikus mõlemal teenib õp. Lea Kärson. P, 15. sept kl 11 jumalateenistus Helme kirikus, teenib õp. Allan Kährik. P, 22. sept kl 11 jumalateenistus Helme kirikus. P, 22. sept kl 14 jumalateenistus Taagepera kirikus mõlemal teenib õp. Villu Jürjo. P, 29. sept kl 12 lahkunute mälestamise jumalateenistus Riidaja kirik-kabelis, armulaud. Õp Arvo Lasting puhkusel sept. P, 6. okt sõidame Tartu Pauluse kirikusse jumalateenistusele. Jutlustab õp Arvo Lasting. Sõiduajast ja sõidutasust täpsemalt järgmises ajalehes, aga sõidusoovist võite juba teatada , THKK müüb Lõhutud lepa küttepuid, pikkustes 25 kuni 60 cm. Hind 37 kuni 40. Kuiva puud, pikkuses 30, 40 ja 50 cm Hind OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , TÕRVA MATUSEBÜROO PAKUB: surnutransport 24h üle Eesti , Kõik teenused nii hauakui tuhastusmatuseks, krematoorium. Tasuta transport Tõrva linn (kuni 5 km linna ümbruses) Tel:

16 16 TÕRVA TEATAJA AUGUST 2019 KODU, MILLE ELANIKUD TAHAVAD OLLA KOGUKONNA LIIKMED Autor: Artemis Fassea Tõlkinud ja toimetanud: Karl Kirt Tõrva linnas Tartu tänava lõpus asub maja, mida kutsutakse Tõrva Koduks. Paljude jaoks on see tundmatu paik, osade jaoks koht, kus aidatakse inimesi, kes vajavad abi või siis lihtsalt koht, kus asub jäätisekohvik kohvikutepäeval. Tõrva Kodu tõeline olemus peitub tema nimes: tegu ongi koduga. Kodu, mitte vangla Tõrva Kodu pakub ööpäevaringset teenust täiskasvanutele, kellel on vaimne ja/või psüühiline puue. Tõrva Kodus elab 60 täiskasvanut vanuses eluaastat. Ekslikult peetakse seda vanglaks, kuid see on väär. Tegu pole kinnise asutusega, vaid koduga, mille kliendid tasuvad igakuist teenustasu. Majad on moodsad ning pereelamu tüüpi ülesehitusega. Iga maja elanikud on võrreldavad ühe suure perega. Ühes majas elab 10 elanikku. Klientide paigutamine majadesse sõltub suuresti nende erivajadusest. Sarnaste erivajadustega kliendid paigutatakse üldjoontes ühte majja. Tõrva Kodu klientidel on kõigil psüühiline erivajadus. Osadel on ka füüsilised erivajadused, kuid see ei kehti kõigi puhul. Nende seas on väga erinevate diagnoosidega inimesi. Näiteks Downi sündroomi ja autismi diagnoosiga kliendid, erivajadused, mis mõjutavad inimese intellektuaalsust, nagu dementsus või düsleksia. Tõrva Kodu klientidel võivad olla depressioon, skisofreenia või isiksuse häired, ärevushäired või hüperaktiivsus (ADHD). Kliendid, kellel on taolised psüühilised erivajadused, on sõbralikud ja positiivsed. Klientide soov suhelda on erinev. On ka neid, kes eelistavad üksi olla ja mitte suhelda. Töökeskusel napib tööd Igapäevaselt on Tõrva Kodu töötajate eesmärk hoida klientide päev positiivsena ning aktiivsena, olenemata nende vanusest, soost või erivajadusest. Näiteks on Tõrva Kodu klientidel võimalik viltida, keraamikaga tegeleda, kududa ja teha muid käsitöid. Üks kord nädalas käiakse spordisaalis ning noortekeskuses erinevaid tegevusi tegemas. Lisaks sellele organiseeritakse töötajate poolt mitmesuguseid üritusi. Olgu nendeks filmiõhtud või tantsupeod. Samuti käivad nad kohalikel üritustel, teatrites, kinos ja Loo autor koolis rääkimas endast, vabatahtlikutööst ning puuetega inimestest. Fotod: Artemis Fassea TÕRVA KODU AVATI 01.VEEBRUARIL AASTAL Pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust 60-le kliendile. Tõrva Kodu on üks AS Hoolekandeteenused 51 kodust, üksusest. Hoolekandeteenused pakub teenust enam kui 2100 psüühilise haiguse või vaimupuudega inimesele. kontsertidel. Klienditöö juht Ene-Aet Sööt ütleb, et kliendid teevad täpselt samu asju, mida teisedki inimesed. Näiteks käis 15 Tõrva Kodu klienti tööl sihtasutuses Hea Hoog, mis asus Tõrva kesklinnas. Kliendid tegid seal erinevaid käsitöötooteid: vaipu, keraamilisi esemeid kui ka muud. Kui nende tooteid müüdi, said kliendid oma töö eest raha, mis aitas neil omakorda tunda ennast kasulikuna ning iseseisvamana. Paraku on keerulised ajad, sest töökeskus, mis pakkus klientidele tööd, enam lahti ei ole. Kuna kogukonnas on vähe võimalusi töö pakkumiseks, on keeruline töökeskuse tegevust rahastada. Kogukonna liikmena tunnevad kliendid end paremini Siit tõstatubki probleem. On selge sotsiaalne lõhe kogukonna ja klientide vahel. Kuigi Tõrva Kodu elanikud on üldiselt aktiivsed, ei suhtle nad aktiivselt teiste kogukonna liikmetega. See omakorda tekitab umbusku ja valesti mõistmist. See tekitab hirmu. Selleks, et siduda Tõrva Kodu kliente rohkem kogukonnaga, on viieliikmeline algatusrühm kirjutanud projekti, mille kestuseks on 5 kuud. Projekti rahastab Erasmus+ läbi Euroopa Solidaarsuskorpuse. Projekti veab eest Kreekast pärit vabatahtlik Artemis Fassea ning projekti nimi on PARE M agkallia, mille nimi võib tekitada võõrastust, kuid tähendab kallista mind kreeka keeles. Projekti eesmärgiks on lähendada omavahel Tõrva Kodu kliente Tõrva kogukonnaga ning näidata, et pole põhjust nende kartmiseks, vaid vastupidi. Selle jaoks viiakse läbi erinevaid tegevusi. Näiteks on külastatud Tõrva Gümnaasiumi, et tutvustada õpilastele, millega Tõrva Kodus tegeletakse, mida endast erinevad erivajadused kujutavad, ning toimunud on ühiseid käsitöö õppepäevi. Projekt hõlmab endas kahte suunda. Esiteks klientide oskuste arendamise, sotsiaalse tõrjutuse vähenemise ning kohalikku kogukonda integreerimise suunal, vähendamaks diskrimineerimist. Teisalt annavad projekti tegevused võimaluse kogukonna liikmetel mõista paremini Tõrva Kodu elanike vajadusi, neid tundma õppida ja vähendada hirme. Õpilased, kes on osalenud erinevates tegevustes, on öelnud, et kui alguses olid kõhklused, siis pärast on tõdetud, et Tõrva Kodu kliendid on väga sõbralikud ja ausad. Kuni sügiseni toimuvad erinevad sündmused, töötoad, arutelud ning ühisüritused Tõrva Kodu ja kogukonnaliikmetega. Tõrva Kodu kliendid käsitööklassis valmistamas paberkotte. Kooliõpilased Tõrva kodu külastamas ja käsitööga tegelemas. Paberkottide valmistamine on täies hoos Tõrva Kodu seisab selle eest, et erivajadustega inimesed saaksid olla osa ühiskonnast ja nad tunneksid kodus end turvaliselt. Iga inimene saab Tõrva Kodus teenusena abi selliselt, et klient tunneks end hästi ja iseseisvana. Tõrva Kodus tahetakse, et klientidel oleks võimalus saada kontakti välismaailmaga, et nad tunneksid ennast aktiivsete kogukonnaliikmetena. Ka selle poole püüdleb projekt PARE M agkallia.

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga KAITSELIIDU 2019. AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulgas. selgitada välja Kaitseliidu 2019. aasta meistrid

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310

Microsoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310 Jäätmemajanduse arendamise võimalused Narva linnas Arina Koroljova Narva Linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialist Otsustaja ülesanded otsuste tegemisel jäätmemajanduse korraldamise kohta Otsused

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Teema

Teema Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda

Rohkem