Vastutan oma tegude eest Õpin kõiki aineid võimetekohaselt Sallin teiste eripärasid Ulatan abikäe kaaslasele Käitun viisakalt ja väärikalt Olen julge

Väljavõte

1 Vastutan oma tegude eest Õpin kõiki aineid võimetekohaselt Sallin teiste eripärasid Ulatan abikäe kaaslasele Käitun viisakalt ja väärikalt Olen julge ja aus Oskan iseseisvalt tegutseda Lahendan probleeme loovalt VÕSU KOOLI ARENGUKAVA VÕSU 2015

2 SISUKORD 1. Kooli missioon ja visioon Võsu Kooli missioon Võsu Kooli visioon Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära Õpilaste arv Võsu Koolis aastatel (prognoos) Võsu Kooli põhiväärtused: Võsu Kooli lõpetanu Võsu Kooli hetkeolukorra analüüs Eesmärgid, mida soovitakse käesoleva arengukava elluviimisel saavutada Võsu Kooli arenduse tegevuskava aastateks Eestvedamine ja juhtimine Personalijuhtimine Koostöö huvigruppidega Ressursside juhtimine Õppe- ja kasvatusprotsess Võsu Kooli investeeringute kava Arengukava uuendamine

3 1. Kooli missioon ja visioon 1.1 Võsu Kooli missioon Võsu Kool on õpilaste mitmekülgsele ja võimetekohasele arengule orienteeritud, loovust toetav, individuaalsust arvestav, turvalist õpikeskkonda ning konkurentsivõimelist põhiharidust pakkuv, kodukohta ning traditsioone väärtustav kool. 1.2 Võsu Kooli visioon Võsu Kool on omanäoline, konkurentsivõimeline, ettevõtlikkust ja loovust toetav, individuaalsust arvestav, uuendustele avatud ja motiveeritud õpetajaskonnaga põhikool, mille lõpetaja on adekvaatse enesehinnanguga, elukestvat õpet ja -arengut väärtustav, salliv ja mitmekülgne isiksus, kes on valmis end teostama edasises haridus-, töö- ja pereelus. 2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära Võsu Kool asub Vihula vallas Võsu alevikus aadressil Kooli 1. Võsu Kool on ainuke Vihula valla territooriumil asuv põhiharidust pakkuv munitsipaalharidusasutus. Kooli teeninduspiirkonda kuulub Vihula vald. Võsu Kooli koosseisu kuulub lisaks põhikoolile kolm lastemängurühma asukohaga Võsul, Vihulas ja Võsuperes. Kooli ülesandeks on tagada kõigile teeninduspiirkonna lastele võimetekohane alus- ja põhiharidus ning luua tingimused huvitegevuseks. Koolis tegutsevad kunstiring, fotoring, tehnikaring, mudilaskoor, tütarlasteansambel, koolileht, rahvastepalliring, kergejõustikuring, jalgpalliring, võrkpalliring, orienteerumisring ning saab õppida mängima erinevaid pille, nagu trummid, kitarr, akordion, flööt, klaver, kannel. Koolis on head infotehnoloogilised vahendid ja nõuetele vastav arvutiklass. Koolis on kasutusel elektrooniline õppeinfosüsteem. Kooli kodulehekülg, mida pidevalt täiendatakse ja uuendatakse, sisaldab kooli dokumentatsiooni, õppetööga seonduvat infot ja kooli ajalugu. Kooliköök pakub mitmekesist ja maitsvat toitu. Võsu Kool teeb koostööd Haljala Gümnaasiumi ja Sagadi looduskooliga. Võsu Koolis pööratakse suurt tähelepanu õpilaste arengu toetamisele ja lapse võimetega arvestamisele. Tahame, et iga õpilane tunnetaks koolis õnnestumisi ja edutunnet, aga ka eakohast vastutust enda arengu ja käitumise eest. 3

4 2.1 Õpilaste arv Võsu Koolis aastatel (prognoos) Prognoos lähtub vallas sündinud ja lasteaiarühmades käivate laste arvust. ÕA 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl Kokku 2014/ / / / / / Võsu Kooli põhiväärtused: endast ja teistest lugupidamine; sallivus; osavõtlikkus, oskus probleeme märgata ja teisi abistada; iseseisvus, otsustusvõime ja vastutustunne; valmisolek pühenduda, sihikindlus ja järjepidevus; leidlikkus, loovus ja julgus olla isikupärane; kodukoha ja traditsioonide austamine Võsu Kooli lõpetanu tunneb iseennast, teab oma huvisid, võimeid ja isikuomadusi, oskab arvestada enda tugevusi ja nõrkusi; on kaaslaste suhtes salliv ja lugupidav; julgeb jääda iseendaks; on avatud ja motiveeritud edasi õppima; oskab õpitut mõista ja rakendada; tunneb ja väärtustab oma kodukohta; oskab mõista ja analüüsida maailmas toimuvat. 3. Võsu Kooli hetkeolukorra analüüs Analüüsi koostamise lähtekohaks on kooli hoolekogu, õpilasesinduse ja õpetajate töörühmade tagasiside. Analüüsis on esitatud järgmised punktid: 1) tugevused, mis toetavad Võsu Kooli arengut; 2) nõrkused, mis pidurdavad Võsu Kooli arengut; 3) ohud, mis võivad takistada Võsu kooli arengut; 4

5 Õppe- ja kasvatustöö Õpikeskkond 4) lahendused ja võimalused, mis on suunatud Võsu Kooli arengule, on esitatud tegevuskavas. Tugevused Nõrkused Ohud Soodne asukoht looduskaunis kohas, kauaaegne haridustraditsioon, hubane koolimaja, ei ole liitklasse, pikaajalised traditsioonid, oma köök, spordihoone kasutamise võimalus, mitmekesine huvitegevus, palju huviringe. Õpilaste väike arv võimaldab pakkuda õpilastele rohkem individuaalset tähelepanu, arvestatakse õpilaste hariduslike erivajadustega, head tulemused õpilasvõistlustel ja olümpiaadidel, aktiivne õpilasesindus, pädevuste kujunemist toetav huvitegevus, toimiv arenguvestluste süsteem. Asukoha potentsiaal on kasutamata, füüsiline õpikeskkond vajab kaasajastamist, puudub nõuetekohane staadion, puudub kooliraamatukogu või infokeskus, kooli sisekujundus on eklektiline, tööõpetuse maja on amortiseerunud, koolitee on liiklusohtlik, infovahetus on lünklik. Õpilaste väike arv ei ole osa õpilaste silmis atraktiivne, sotsiaalsed probleemid, õppeainete vähene lõimimine, praktilise ja probleemõppe vähesus. Õpilaste väike arv sunnib avama liitklasse, liitrühmades õppimine vähendab nõrgemate õpilaste tulemuslikkust ja rahulolu õpitulemustega, eelarvevahendite vähesus ei võimalda füüsilist õppekeskkonda arendada. Kooli õiguste ja kohustuste ebaproportsionaalsus ühiskondlikul tasandil, õpilaste sage koolist puudumine tervislikel ja perekondlikel põhjustel. 5

6 Koostöö huvigruppidega Personal ja töökorraldus Püsiv õpetajaskond, head õpitulemused, õppekvaliteedi stabiilsus, demokraatlik ja avatud juhtimisstiil, usaldus kooli juhtkonna ja õpetajate vahel, personalil on võimalus loovaks tööks ja eneseteostuseks, õpetajaskonna arengupotentsiaal, kollektiiv väärtustab meeskonda ja partnereid, iganädalane infovahetund. Osa töötajate vähene seotus kooli tervikliku arendamisega, õpetajate IKTpädevuste puudulikkus, IKT vähene rakendamine õppetöös, puudub IKT-spetsialist, õpetajate vähene ettevalmistus õpilase individuaalse arengu toetamiseks, puudub süsteem HEVõpilastega töötamiseks, piiratud koolitusvõimalused, kooli ja lasteaedade vähene koostöö. Õpilaste vähenev arv toob kaasa personali vähendamise vajaduse, personali elamispinna probleemid. Õpilasesinduse aktiivsus koolielu korraldamisel ja osalemine õppenõukogu töös, lastevanemate aktiivne osavõtt sügisestest koosolekutest koolis ja lasteaedades, lastevanemate ja pedagoogide infovahetus e-kooli kaudu, regulaarne ja vajaduspõhine koostöö kooli hoolekoguga, kooli pidaja toetus, MTÜ Pailaps ja sponsorite majandusabi koolile, head koostööpartnerid: Haljala Gümnaasium, Haljala lasteaed, Kadrina Gümnaasium, Sagadi mõis, Palmse mõis, Käsmu Meremuuseum, Loksa ujula, koostöö teiste Lääne- Virumaa koolide HEVkoordinaatorite ja Vähene koostöö koolipere, lasteaedade, lastevanemate ning kogukonna vahel, vähene koostöö kohalike ettevõtetega, vähene koostöö kooli vilistlastega, kogukonna vähene informeeritus koolielu eri tahkudest ja kooli vajadustest. Tööpuudus piirkonnas tingib lastega perede lahkumise, infopuudus põhjustab eelarvamusi kooli suhtes. 6

7 Ressursside kasutamine sotsiaalpedagoogidega. Kindlustunne valla eelarvevahendites. Elektriküte on väga kulukas, ruumipuudus, transpordivajadus ja -kulu on suur, ent võimalused piiratud, Vihula lasteaia ebaotstarbekus, puudub täielik ülevaade kooli õppevahenditest ja -materjalidest. Teadmatus haldusreformi suhtes, riikliku haridustoetuse vähenemine seoses õpilaste arvu vähenemisega koolis, hoonete seisukorra halvenemine. 4. Eesmärgid, mida soovitakse käesoleva arengukava elluviimisel saavutada Eesmärgid on sõnastatud, tuginedes hetkeolukorra analüüsile ja silmas pidades kooli visiooni elluviimist. 1. Senisest suurem konkurentsivõime: Võsu Kool peab olema tulevikus kõigi õpilaste ja laste individuaalset arengut toetav, koolirõõmu ja turvatunnet pakkuv, lastevanemate tunnustatud, motiveeritud õpetajaskonnaga omanäoline põhikool. Võtmenäitaja Soovitud tulemus (2019) Õpilaste arv Võsu Kooli õpilaste arv vastab arengukava prognoosile või on sellest suurem. Kooli ja lasteaiarühmade koostöö Õpilaste individuaalne areng Võsu Kooli omanäolisus Kooli visuaalne identiteet Rahuloluküsitlused Kõik Võsu Kooli lasteaiarühmade lapsed, kes elavad Vihula vallas, asuvad õppima Võsu Kooli. Võsu Kooli õpilased teavad oma tugevaid ja nõrku külgi, rakendavad oma andeid, on ennast juhtivad õppijad. Võsu Kooli omanäolisus väljendub kooli õppekavas ja huvitegevuses. Koolil on olemas logo, ühtse kujundusega tunnustuskirjade blanketid, tunnistused, meened, ühtsed spordi- ja koolivormi elemendid. Võsu Kooli õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahuloluküsitlused näitavad positiivset tendentsi. 7

8 2. Senisest tõhusam kommunikatsioon: Võsu koolil on toimiv ja kõigi huvigruppide vajadusi arvestav infovahetus. Võsu Kooli sees ja väljapoole kooli vahendatav info peab olema selge, täpne, usaldusväärne ja üheselt mõistetav kõigile osapooltele. Võtmenäitaja Kooli kodulehekülje kvaliteet Kooli ja kodu vaheline suhtlemine Koolisisene suhtlemine Kogukonnaga suhtlemine Avalikkusega suhtlemine Rahuloluküsitlused Arenguvestlused Soovitud tulemus (2019) Võsu Kooli kodulehekülge hindavad huvigrupid operatiivse ja atraktiivse infokanalina. E-kooli roll õppetöö infokanalina on toimiv ja üheselt mõistetav kõigile osapooltele. Klassijuhataja on peamine infovahendaja kooli ja kodu vahel, samuti oma klassi õpilaste ja aineõpetajate vahel. Toimib lastevanemate kool eraldi kooli ja lasteaiarühmade lastevanematele. Kooli personali, õpilaste (laste) ja lastevanemate omavaheline suhtlemine on asjalik, töine ja viisakas. Õpilased ja õpetajad on koostööpartnerid. Kokkulepetest peetakse kinni. Vihula valla leht kajastab regulaarselt kooli tegemisi ja vahendab kooli puudutavat infot kogukonnale. Kooli positiivseid tegemisi kajastatakse ka maakondlikus või vabariiklikus meedias. Iga õppeaasta lõpus viiakse läbi rahuloluküsitlused õpilastele, lastevanematele ja personalile. Rahuloluküsitlused näitavad, et kooli personal on laste, lastevanemate ja kolleegidega suhtlemisel operatiivne ja diskreetne. Lastevanemate ja õpilastega läbiviidavate arenguvestluste kvaliteet on selline, mis tagab nende soovi osaleda arenguvestlustel ning osaliste rahulolu. 3. Senisest optimaalsem ressursside kasutamine: tuleb luua aja-, tööjõu- ja materiaalseid ressursse väärtustav kool. Õpilaste ja õpetajate tööaja ning koormuse planeerimine on efektiivne ja tulemuslik. Hea töö eest tunnustatakse nii õpilasi kui õpetajaid. Kooli pidaja vara ja raha kasutatakse heaperemehelikult. Võtmenäitaja Soovitud tulemus (2019) Õppija areng Rahuloluküsitlusest ilmneb, et õpilaste õpijõudlus on paranenud ning õppimise juhendamise ja tagasiside kvaliteet on paranenud. 8

9 Tunniplaan Pikapäevarühm Õpetajate töökavad Õpilaste töökoormus Õpetajate töökoormus Tunnustussüsteem Transpordikorraldus Kooli eelarve Tunniplaani koostamisel arvestatakse eelkõige õpilaste koormuse, ainetevahelise koostöö ja individuaalse arengu toetamise vajaduste ja võimalustega. Iseseisev ja kodune töö tehakse ära pikapäevarühmas. Õpioskuste arendamine ja tuutorite süsteem pikapäevarühmas. Õpetajate töökavad lähtuvad õpitulemustest (mitte teemadest) ning neis on planeeritud koostöö, tunniväline ja/või projektõpe. Rahuloluküsitlused näitavad, et kooli õppekavaga reguleeritud kooli- ja kodutööde maht ning hindamise korraldus võimaldab õpilastel planeerida ajakasutust ning tegeleda huvialadega. Õpetajad on üldtööaja piires maksimaalselt motiveeritud osalema õpilaste arengu toetamisel ning kooli arengu kavandamisel ja elluviimisel. Õpilaste tunnustamise süsteem on sõnastatud kooli õppekavas. On loodud motiveeriv õpetajate ja personali tunnustamise süsteem, mis tagab töötajate rahulolu. Koolibusside sõidugraafikud on kavandatud õpilaste koormust ja kooli õppekava ning huviringide vajadusi arvestades. Sisehindamise aruandest ilmneb, et kooli eelarvevahendite planeerimine on ettenägelik ja kasutamine asjakohane; kooli eelarve võimaldab tagada kooli õppekavas ja üldtööplaanis kavandatud tegevusi ning kvaliteetse alusja põhihariduse. 5. Võsu Kooli arenduse tegevuskava aastateks Eesmärkide elluviimiseks planeeritud meetmed, ajakava ja vastutajad tegevusvaldkondade kaupa. 9

10 5.1 Eestvedamine ja juhtimine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tähtaeg Vastutaja 1. Kooli (sh alushariduse) õppekava koostamine ja arendamine valdkondade koordinaatoritega 2. Sisehindamise aruande koostamine Arengukava koostamine ja 3. kinnitamine Üldtööplaani koostamine ja 4. rakendamine 5. Kriisikäitumise tegevusprogramm 6. Riskianalüüs Tegevusvaldkondade (kommunikatsioon, huvitegevus, lõiming, HEV, terviseedendamine, koostöö vilistlaste ja kohalike ettevõtjatega, hea praktika vahendamine, lasteaedade koostöö jms) koordinaatorite määramine ja nende tööülesannete määratlemine Võsu Kooli ja lasteaedade palgajuhendi muudatused õppenõukoguga vallavolikoguga 10

11 5.2. Personalijuhtimine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tähtaeg Vastutaja 1. Arenguvestlused kooli töötajatega 2. Personali koolitusplaan 3. Õpetajate ühiskoolitused 4. Hea praktika ümarlaudade algatamine: koolitustel õpitu jagamine kolleegide vahel 5. Lasteaiaõpetajate metoodikapäev Pedagoogide vastastikuse tunnikülastuste süsteemi loomine ja arendamine Õpetajate lõimingupõhise üsteemi loomine ja arendamine Töötajate tunnustussüsteemi väljatöötamine 9. Esmaabiõppus 10. Turvaõppused 11. Kooli kodulehe administraatori määramine ja tema tööjuhendi koostamine õppenõukoguga Hea praktika koordinaator ja hea praktika koordinaator Lõimingukoordinaator Õppenõukogu tervistedendava kooli koordinaatoriga 11

12 5.3 Koostöö huvigruppidega Jrk nr 1. Prioriteesed tegevused Ühise nägemuse leidmine huvigruppide vahel kooli omanäolise suuna osas Tähtaeg Kooli kodulehe arendamine Vastutaja, kommunikatsioonikoordinaator 3. E-kooli täitmise nõuete täpsustamine ja ühtlustamine ning edasine kontroll ja e-kooli administraator 4. Lastevanemate üldkoosolek 5. Lastevanemate kool 6. Õpilaste, lastevanemate ja personali rahulolu-uuringud Uuring Vihula valla nende lastevanemate seas, kelle laps ei käi Võsu Koolis Kommunikatsioonikoordinaatori tegevuse algatamine Õpilasesinduse kompetentsi tõstvad koolitused ja üritused 10. Vilistlasteõhtud kooli sünnipäeval 11. Kohalike ettevõtjate päev, kommunikatsioonikoordinaator, hoolekogu esindaja Huvijuht, hoolekogu esindaja Vilistlaskoostöö koordinaator 12. Õpilaste ja lastevanemate tunnustussüsteemi korrigeerimine ja rakendamine Õppenõukogu 12

13 5.4 Ressursside juhtimine Jrk nr 1. Prioriteetsed tegevused Kooli eelarve koostamine ja kinnitamine Tähtaeg Vastutaja vallavalitsuse ja -volikoguga 2. Õpikeskkonna vajaduste määratlemine kooli õppekavas õppenõukoguga Kooli tegeliku õpikeskkonna vastavusse viimine õppekavaga Õppevahendite inventuur ja hankeplaan õppenõukoguga 5. Võistlustel ja konkurssidel osalemise prioriteetide määratlemine (kajastub õppeaasta üldtööplaanis) 6. Kooli sümboolika loomine õppenõukoguga hoolekoguga Koolivormi elementide ja sportliku esindusvorm kasutuselevõtt Spordivahendite inventuur ja hankeplaan Kehalise kasvatuse õpetaja spordihoone juhatajaga 9. Transpordi- ja küttekulude analüüs ja säästlikumate lahenduste otsimine valla esindajaga 10. Koolibussiliinide kavandamine valla sots- 13

14 nõunikuga 11. Investeeringud kooli ja lasteaedade õppekeskkonna parandamiseks vallavalits usega 5.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Jrk nr Prioriteesed tegevused Võsu Kooli õppekava (VKÕK) koostamine ja arendamine Ainetundide ja tunnivälise õppetöö tõhusam koordineerimine (tunniplaani võimaluste kasutamine) Õpetaja töökava struktuuri ümberkujundamine Tähtaeg Klassijuhatajate ümarlauad 5. Klassijuhatajatundide temaatika planeerimine VKÕK-s ja klassijuhataja tööplaanis Vastutaja klassijuhatajatega 6. Õpilaste kodutööde mahu analüüs ja optimeerimine õppenõukoguga 7. Õpetajate tööaja analüüs Õpilaste eneseanalüüsioskuste arendamine klassijuhatajatundides Valikainete planeerimine VKÕK-s õppesuuna kohaselt Klassijuhatajad õppenõukoguga 10. Ainetevahelise lõimingu võimaluste analüüs ja rakendamine õppenõuko guga 11. E-õppe rakendamine kõigis kooliastmetes arvuti- 14

15 õpetajaga 12. Elektroonilised tasemetööd Koolis tegeletakse koolikiusamise ennetamise ja ohjamisega Koolis rakendatakse õpiabi ja tehakse selleks koostööd Rajaleidja keskusega Klassijuhatajad HEVkoordinaator ja õpiabi rühma juhendaja 15. Pikapäevarühma tegevuste kavandamine ja läbiviimine eesmärgiga arendada õpilaste õpioskusi ja ettevõtlikkust pikapäevarühma õpetajatega Koolis toetatakse võimekate õpilaste arengut Loovtööde koostamise juhendi kinnitamine ja avalikustamine kodulehel Kõigil õpilastel on võimalik saada informatsiooni õpilasvõistluste ja konkursside kohta ning võimalusel neil osaleda Kooli esindanud õpilaste äramärkimine, õpilastööde eksponeerimine Õpetajad Huvijuht, õpetajad, kommunikatsioonikoordinaator, õpetajad 6. Võsu Kooli investeeringute kava Arengukava elluviimisel arvestatakse sellega, et kõik tegevused oleksid teostatavad ning tulemused saavutatavad olemasolevate eelarveliste vahenditega ning õppeasutuse areng tagatakse igapäevase tõhusa tööülesannete täitmisega. Arengukava elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid kavandatakse kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus kooli üldtööplaani kohaselt. 15

16 Aasta Investeeringu vajadus Hinnanguline maksumus eurodes Õpetajate toa poolse trepikoja ja põranda remont (1. korrus) Köögipõranda soojustamine ja liftiuste paigaldamine Katuse parandamine Niiskuskahjustuste remont muusikaklassis, kunstiklassi vaheruumis ja keemiaklassi tagaruumis Võsupere lasteaia varikatuse projekteerimine ja ehitamine Vihula lasteaia söögiruumi ja rühmaruumi põrandate, lagede ja seinte värvimine Võsu lasteaia põranda soojustamine Võsu lasteaia põrandakatete soetamine Võsu lasteaia voodimadratsite ja -pesu väljavahetamine Projektorid kunsti- ja matemaatikaklassi Staadioni ehitus Kõnnitee paigaldamine peasissekäigupoolsele maa-alale koos vundamendi korrastamisega Keldri väljaehitamine ja vundamendi soojustamine Kooli hoovi, teepiirete ja mänguväljaku korrastamine Huvijuhi kabineti remont i kabineti remont Õpetajate toa remont Pikapäeva rühmaruumi remont ja ümberkujundamine Kunstiklassipoolse ja peasissekäigu trepikoja remont, õpetajate toa poolse trepi ja II korruse trepikoja remont

17 Projektorid inglise ja vene keele klassidesse Koolimaja vana osa fassaadi värvimine ja uue majaosa laudise paigaldamine Uue majaosa klasside sanitaarremont Arvutiklassi ja loodusainete klassi ventilatsioon Arvutiklassi ümberkujundamine (sh elektrisüsteem) Loodusainete kabineti sisustamine Kooli aiapiirete ja postide korrastamine Projektorid inglise ja vene keele klassidesse Külmkappide soetamine Keraamikaahju soetamine Koolimaja katuse vahetus Vana majaosa klasside sanitaarremont Võsu lasteaia sanitaarruumide remont Kõrvalruumide remont Klassimööbli vahetus projektorit algklassidesse Klassimööbli vahetus projektorit algklassidesse

18 6. Arengukava uuendamine Arengukava elluviimiseks kavandatakse iga õppeaasta alguseks detailne arengukava rakendusplaan kooli üldtööplaanis. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava elluviimist ning koostatakse õppeaasta kokkuvõte, mis kajastab arengukava elluviimise hetkeseisu. Õppeaasta kokkuvõte arutatakse läbi kooli õppenõukogus, kes esitab ettepanekud arengukava uuendamiseks. Arengukava uuendatud rakendusplaani kooli üldtööplaanis kinnitab kooli direktor õppenõukogu ettepanekute alusel käskkirjaga, olles eelnevalt saanud arvamused kooli hoolekogult ja õpilasesinduselt aastal koostatakse sisehindamisaruanne, mille käigus selgitatakse välja kooli tugevused ja parendusvaldkonnad, mille alusel kavandatakse arengukava uued eesmärgid ja põhisuunad. 18