Rein Heina, Linnavolikogu esimees Jätka oma õpinguid Loksal ja sa ei kahetse! Teatripäeva tähistamine Loksa Gümnaasiumis Suusaorienteerujate edukas ho

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Rein Heina, Linnavolikogu esimees Jätka oma õpinguid Loksal ja sa ei kahetse! Teatripäeva tähistamine Loksa Gümnaasiumis Suusaorienteerujate edukas ho"

Väljavõte

1 Rein Heina, Linnavolikogu esimees Jätka oma õpinguid Loksal ja sa ei kahetse! Teatripäeva tähistamine Loksa Gümnaasiumis Suusaorienteerujate edukas hooaeg lk 2 lk 6 lk 7 LOKSA KANDI AJALEHT aprill 2019 Teeme oma koduümbruse korda! Palju õnne sünnipäevaks! APRILL Salme Kiis 91 Valentina Shiryaeva 90 Evgeny Stoma 87 Marta Kopelmann 86 Antonina Zõbo 85 Raisa Smirnova 85 Tiit Kivila 85 Elvi Jaanson 84 Eha-Helga Nõmmsalu 84 Sergei Gusev 84 Alvina Vjazovskaja 83 Galina Jermakova 82 Eha Gnadeberg 82 Margarita Alonova 81 Ljubov Shidlovskaya 80 Lyudmila Karnaukhova 80 Natalia Stuzhina 70 Sergey Kozlov 70 Aleksandr Kuznetsov 70 Uusi ilmakodanikke sündinud ei ole.

2 2 AKTUAALNE Jõudu tööle! Kui Kuusalu valla tänasel opositsioonil eelmisel aastal oli võimalus vallaelu juhtida, rääkisid võimul olijad tungivalt koostöö vajadusest. Toonane, Urmas Kirtsi juhitud opositsioon ootas heatahtlikult konkreetseid ettepanekuid ei pommitatud võimul olijaid ei sisutühjade arupärimiste ega küsitavate väärtustega eelnõudega. Ehk siis, valitsejate sõnum vallaelanikule oli kena, aga mitte eriti siiras. Muidugi on võimalik, et aeg heade mõtete jagamiseks opositsiooniga jäi lihtsalt liiga lühikeseks. Täna kui sama meeskond ise opositsiooni toolidel istub, isegi ei räägita vajadusest koostööd teha. Igal volikoguistungil hulgi esitatavate arupärimiste sisu ja vorm ei kajasta ei tarku ettepanekuid ega tahet koostööle. Ikka pigem vallavalitsuse ja volikogu esimehe materdamiseks. Kindlasti ei ole viimased kolm kuud volikogu esimehele kerged olnud, aga suunata kogu oma tegevus(rünnakud) volikogu esimehe vastu, ei tee paremaks volikogu tööd, ega arenda Kuusalu valla elu. Ilmestamaks tänase Kuusalu valla volikogu ja volikogu esimehe tööd, toon täna lisana vallavolikogu esimehe Margus Soomi sisutiheda ja asjaliku vastuse Marti Hääle arupärimisele. Tõepoolest hea vastus. Aga kui sellelaadseid arupärimisi on kümneid?? Kas siis jääb volikogul aega ka selleks, milleks rahvas ta valinud on? Kahtlen selles. Enam kui kolmandik tänasele volikogule antud ajast on möödas oleks ehk viimane aeg (kui juba hilja pole) näidata, milleks me suutelised oleme. Jõudu tööle! Värner Lootsmann Loksa linnapea Kuusalu vallavolikogu aseesimees Jätka oma õpinguid Loksal ja sa ei kahetse! Mida ootab üks õpilane oma õpinguaastatelt? Uusi süvendatud teadmisi juba tuttavates ainetes? Põnevaid avastusretki seni tundmata kursustes? Tugevaid sõprussuhteid? 150-aastase kooli pinnasesse juuri ajanud traditsioone? 70-aastase venekeelse koolihariduse olemasolu? Avastamisrõõmu ja loomingulist naudingut pakkuvaid õpilasüritusi? Õpilase arengut toetavat õpikeskkonda? Kõikidele neile ja veel paljudele noore inimese mõttemaailmas peituvatele küsimustele võib jaatavad vastused leida Loksa Gümnaasiumist. Loksa kool on igati omapärane kool. Meie ajalugu ulatub 150 aasta taha just tähistasime juubeliaastat. Samas saime tähistada ka venekeelse hariduse 70. sünnipäeva. Mõlemad tähtpäevad on tähtsad. Meil on oma kooli kohta nüüd ka kaks raamatut, mis olnut meenutavad. Loksa Gümnaasium on küll väike, aga väga tegus. Ehkki taunitakse igasuguste koolide edetabelite tegemist, tehakse neid siiski. Meie kool ei pea pingeridades häbi tundma - meie tulemused on olnud väga head. Kui tulla kooli ja uudistada pilte kuld- ja hõbemedaliga lõpetanutest, on see päris uhke. Kõik ongi uhked. Loksa õpilaste puhul on alati võimalus uhkust tunda nii maakondlikel kui ka üleriigilistel olümpiaadidel, spordivõistlustel või erinevatel konkurssidel nad on edukad. Meie head ja oma tööd armastavad õpetajad aitavad õpilastel orienteeruda nii keerukates matemaatilistes tehetes kui ka rikkalikus maailmakirjanduse pärandis, nii ajaloo olulistes sündmustes, riigi toimimise mehhanismides kui ka kaunite kunstide võlumaailmas, nii sportlikus tegevuses kui ka näitlemisoskuste kujundamisel. Nii näitasid õpilased rah-vusvahelise teatrikuu raames õpitut. Läheks pikaks loetleda kõiki õpilaste ettevõtmisi: nad on käinud ja küllap käivad ka edaspidi spordivõistlustel, olümpiaadidel, teevad erinevates ainetes projektitöid, osalevad ja aitavad läbi viia stiilinädalat, Playboxi, tänu neile toimuvad igal aastal traditsioonilised jõululaadad, nemad sisustavad jõuluaega, mis sel aastal oli taas eriline. Jõuluhommikul kohtuti jõuluvanaga linna keskväljakul kuuse all, kuhu iga klass sai jätta oma küünaldest kompositsiooni. Noorte maailmapilti kujundavad ja avardavad ka mitmed õpilasüritused: Teadlaste Öö, erinevad projektipäevad, loomekonkursid, õppekäigud, loomulikult ka kõik KIKi ja HTMi projektid, kuhu on kaasatud ka naaberkoolid Võsult ja Kolgast. Energiat andis ja uusi tutvusi kinkis Erasmus+ nädal Loksa koolis eelmisel aastal. Projekt jätkub ka sellel aastal ning on osalejatele kindlasti väga arendav. Koolielu rikastavad iga-aastased maakondlikud üritused: geomeetriapäev, poiste joonistamispäev, sel aastal geograafiapäev. Ettevõtmisi on palju. Tegevusi ja väljakutseid esitab noortele osalemine nii noorkotkaste kui ka kodutütarde liikumises, finantskirjaoskust on võimalik omandada majandusringis, väljakutseid pakub kodundusring, arvutiringis saab oma silmaringi laiendada, eneseväljendusrõõmu pakuvad näiteringid ja tantsupidudel lustimist rahvatantsurühmad, muusikalist võimekust saab rakendada kooli laulukoorides, aga ka muusikakooli juures tegutsevates vokaal- ja instrumentaalansamblites. Kõigil on võimalus end rakendada just talle meeldivas valdkonnas. Kõik nad annavad koolielule värvi juurde, kujundavad kooli nägu. Lähtuvalt humanitaar- ja loodusainete õppesuunast on meie koolis erilise tähelepanu all keelte õppimine. Lisaks A-võõrkeelele (inglise keel) ja B-võõrkeelele (vene keel) on Loksa kooli gümnasistidel võimalik süveneda saksa keele saladustesse ja tutvuda prantsuse keele algkursusega. Samas, olles liitunud kiusamisvaba kooli, liikuma kutsuva kooli ja rakendame ettevõtliku kooli programmi, on meile väga tähtis, et õpilased tunneksid end koolis hästi, leiaksid endale erinevaid ülesandeid, saaksid end ka õppetööväliselt rakendada ning et neil oleks võimalus liikuda, end liigutada. Soovime, et nutiseadmed, mis on küll ka olulised, ei oleks primaarsed. Kakskeelse koolina on meil juba üheksaaastane kogemus. Elu on näidanud, et selline kooslus on võimalik ning toimib. Meil on erinevaid lõimumisprojekte, ühisüritusi, koostegemisi. Kakskeelsus on tegelikult meie kooli rikkus. See rikastab mõlemat kogukonda: annab võimaluse nii lastele, õpetajatele kui ka vanematele suhelda kas eesti või vene keeles. Mõlemad keeled on ju olulised. Kakskeelsuse puhul on suureks abiks olnud koostöö Lahemaa Looduskooliga kõik projektid on olnud nii koolisiseselt kui ka koolidevaheliselt väga harivad, loovad ning koostööd innustavad. Haaratud on alati eesti ja vene kodukeelega õpilased, kes saavad omavahel suhelda, koostööd teha, oma keeleoskust parendada. Lahemaa rahvuspargi keskel asuva koolina peamegi tähtsaks valdkonnaks looduse uurimist ja mõistmist, inimese tegutsemist nn looduse kroonina. Valikkursustest toetavad meie eesmärke Rakendusbioloogia, Elu keemia, Psühholoogia. Praktilisi teadmisi ja oskusi looduses toimetamiseks annab kursus Praktiline loodusõpetus, kus suurem osa õppetööst toimub väljaspool klassiruumi. Riigikaitsetundideski puudutatakse selliseid teemasid. Kõik ained on omavahel seotud. Väga tähtsal kohal ongi ainetevaheline lõiming, mis rikastab tunde ja pakub koostöövõimalusi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Selliste väljakutsete puhul on hea näidata oma igakülgseid teadmisi, soovi osaleda uutes väljakutsetes. Selleks, et töö koolis hästi laabuks, teevad õpetajad palju tööd. Nad õpivad ise ja arenevad koos ühise meeskonna nimel, läbides erinevaid koolitusi. Meie suureks väärtuseks ongi väike, kokkuhoidev, üksteisest hooliv ja üksteist toetav kogukond. Õpetajate silmi ja abistavaid käsi jätkub igale õpilasele, tähelepanuta ei jää ükski hea- ega pahategu. Väikestes klassides saavad õpetajad suunata ja juhendada iga õpilast. Eelmisel aastal Loksa Gümnaasiumi lõpetanud Siim Aksel avaldas oma arvamust: Loksa Gümnaasiumi peaks valima edasiõppimiseks just sel põhjusel, et see on oma olemuselt väike ja hubane, kuid tohutult võimekas ja kvaliteetne gümnaasium. Kool on piisavalt väike, et iga õpilane saaks õpetajalt tähelepanu oma pidevaks arenguks. Samal ajal on aga Loksa Gümnaasium nõnda suur ja silmapaistev, et suudetakse saavutada kõrgeid kohti nii individuaalselt kui ka võistkondlikult nii reaalainete olümpiaadidelt kui ka spordis. Jätka oma õpinguid Loksal ja sa ei kahetse seda! Loksa Gümnaasium Vaata vastust arupärimisele lk 3 Loksa Kandi Ajaleht LOKSA ELU tiraaž 4200 väljaandja: Loksa Linnavalitsus aadress: Tallinna tn 45, 74806, Loksa linn telefon: e-post: koduleht:

3 AKTUAALNE märtsil toimunud Loksa Linnavolikogu IX koosseisu 20. istungil olid kohal 13 volinikku. Istungi päevakorra menetlemisel osalesid Loksa linnapea Värner Lootsmann, abilinnapead Hilleri Treisalt ja Andres Kaskla, finantsist Merle Aasa. Istungile olid kutsutud Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna töötajad. Istungi päevakorra menetlemist alustati Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnavanem Ivo Roosimägi ettekandega, milles anti koosolijaile ülevaade korrakaitsest ja turvalisusest Loksa linnas aastal. Volinike küsimustele vastasid ettekandja ja piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu. Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks. Ülevaadet Harjumaa õiguskorrast aastal saab näha PPA veebilehel Linnavolikogu tegevusest Volikogu võttis vastu Loksa linna aasta eelarve. Eelnõu 3. lugemisel viidi eelarve projekti sisse linnavalitsuse tehtud muudatusettepanekud, millega suurendati tulude poolt kokku 103,4 tuhande ja kulude poolt kokku 104,5 tuhande euro võrra. Käesoleva aasta eelarve maht on 4,4 miljonit, sh investeeringud 530 tuhat eurot. Renoveeritakse kooli võimla, soetatakse inventari, remonditakse kooli sööklat. Jätkub kultuurikeskuse ja muusikakooli hoone remont. Kultuurikeskuse juurde rajatakse parkla ja kaasaegne tänavavalgustus. Eelarve maksutulud moodustavad põhitegevuse tuludest 43%. Põhitegevuse kuludest läheb haridusele 2/3, sotsiaalkaitsele iga kaheksas euro. Eelarve tulud ja kulud on tasakaalus. Eelarve võeti vastu ühehäälselt. Volikogu liige Ilmi Ternovskaja, kes lahkus istungite saalist koos politseitöötajatega, eelarve eelnõu menetlemisel ei osalenud. Ülevaate Loksa linna aasta eelarvest saab linna veebilehelt Volikogu tegi muudatusi Loksa Gümnaasiumi hoolekogu moodustamise korras ja töökorras. Kuna linnavalitsuse ettevalmistatud eelnõusse tehti veel mitmeid muudatusettepanekuid volikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni ning kooli hoolekogu liikmete poolt, kehtestas volikogu Loksa Gümnaasiumi hoolekogu moodustamise korra ja töökorra uue tervikteksti. Õigusakti vastuvõtmise pool hääletas 12 volikogu liiget, vastu oli Ilmi Ternovskaja, kelle arvates sellist korda pole vaja ja sellega survestatakse lastevanemaid!? Volikogu otsustas linnavalitsuse ettepanekul alustada pärandvara omandamist, milleks on korteriomandid aadressidel Tallinna tn 7-3, Posti 38-8 ja Tallinna tn Kui surnud isikute pärijaid ei leita, pärib korterid seadusest tulenevalt Loksa linn, kusjuures linn ei saa seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. Pärandvara omandamist korraldab Loksa Linnavalitsus. Otsused võeti vastu ühehäälselt. Loksa Linnavolikogu istungite eelnõudega saate tutvuda linna veebilehel Rohkem teavet Loksa omavalitsuse tegevusest Rein Heina, Volikogu esimees ARUPÄRIMISELE VASTAMINE Lugupeetud arupärija. Esitasite volikogu istungil arupärimise Kuusalu vallavolikogu esimehele ning soovisite oma küsimustele saada kirjalikku vastust. Siin on minu vastused Teie küsimustele, mis on teksti parema loetavuse huvides toodud kursiivkirjas. 1. Milliste õigusnormide alusel volikogu esimees Margus Soom otsustab voliniku esitatud arupärimisele vastamise lülitamise volikogu istungi päevakorda? Volikogu esimees lähtub Kuusalu valla põhimääruse 28 lõikest 4, mis sätestab sõnaselgelt Arupärimises nähakse ette sellele vastamise VIIS. Rõhutan sõna VIIS on põhimääruse selles lõikes AINSUSES seega saab arupärija paluda arupärimise adressaadil vastata oma arupärimisele kas suuliselt või kirjalikult, mitte nii suuliselt kui kirjalikult, nagu see on lugupeetud arupärijal tavaks olnud. Suuliselt kui ka kirjalikult on kaks erinevat vastamise viisi ehk VIISID ning selliselt esitatud arupärimine ei ole kooskõlas Kuusalu valla põhimääruse 28 lõikega 4. Olen arupärimistele vastamisel lähtunud eeldusest, et arupärija soovib minult saada vastust eelkõige just kirjalikus vormis, mistõttu olen erinevaid vastamise VIISE soovinud arupärijatele vastanud eelkõige kirjalikult, sest valla põhimääruse 28 lõige 6 sätestab, et kui arupärimise vastus ei rahulda arupärijat, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorra projekti. Kuna päevakorra projekti kinnitab volikogu häälteenamusega, ei taga ka nimetatud asjaolu sajaprotsendiliselt vastuse suulist arutelu. Need pisarad ei kuiva eal Märtsiküüditamine oli Eestis aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude korraldatud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. See oli osa operatsioonist Priboi. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 85-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell Sellel aastal möödus 70 aastat sellest hirmsat perioodist. Eestis oli 25. märts sellel aastal kuulutatud erakorraliseks lipupäevaks - leinalipud üle Eesti. Loksal mälestati märtsiküüditamise ohvreid 25. märtsil Loksa kirikuaias mälestuskivi juures lillede panekuga. 30. märtsil toimus Loksa Kultuurikeskuses märtsiküüditatute mälestamiskontsert, esinesid Andreas Lend tšellol ja Olga Kulikova klaveril. 2. Millised on ammendavalt kõik asjaolud ja tingimused, millega peab volinik arupärimise esitamisel arvestama, et sellele vastamine saaks lülitatud volikogu istungi päevakorda? Ülaltoodut arvesse võttes saab teha järelduse, et kui arupärija soovib kindlasti arupärimise vastamise lülitamist volikogu (järgmise) istungi päevakorda, tuleb tal arupärimisele vastamise viisiks märkida suuline vastus. Tõsi, sellisel juhul peab ta arvestama asjaoluga, et kirjalikku vastust tema arupärimisele ei koostata. 3. Millises sõnastuses peab olema arupärimises määratud Kuusalu valla põhimääruse 28 lõikes 4 sätestatud arupärimisele vastamise viis, et volinik saaks sellele 10 tööpäeva jooksul kirjaliku vastuse ja sellele arupärimisele vastamise lülitaks volikogu esimees Margus Soom volikogu järgmise istungi päevakorda? Palun esitada volikogu esimees Margus Soom i nõuetele vastava arupärimise kirjalik vorm. Kirjaliku vastuse soovi korral tuleb märkida arupärimise vastamise viisiks kirjalik vastus. Kui saadud vastus arupärijat ei rahulda, siis on tal õigus taotleda arupärimisele vastamise lülitamist järgmise istungi päevakorra projekti. Ehkki põhimäärus seda ei sätesta, eeldan, et taotlus päevakorda lülitamise kohta võiks olla ka sisuliselt põhjendatud. Arupärimine esitatakse kirjalikult vabas vormis. 4. Millisele õigusnormile ja faktilistele asjaoludele tuginedes jättis volikogu esimees Margus Soom minu arupärimistele suulise vastamise lülitamata volikogu istungi päevakorda? 5. Millisele õigusnormile ja faktilistele asjaoludele tuginedes jättis volikogu esimees Margus Soom minu arupärimistele suulise vastamise lülitamata volikogu istungi päevakorda? 6. Millisele õigusnormile ja faktilistele asjaoludele tuginedes jättis volikogu esimees Margus Soom minu arupärimistele suulise vastamise lülitamata volikogu istungi päevakorda? 7. Millal lülitab volikogu esimees Margus Soom minu arupärimistele suulise vastamise volikogu istungi päevakorda? Vaatamata asjaolule, et Teie esitatud arupärimine ei vastanud formaalselt valla põhimääruse 28 lõikele 4 selles nõuti nii suulist kui kirjalikku (ehk nähti ette vastamise VIISID, mitte VIIS) vastust vastasin arupärijale kirjalikult. Kuna arupärijalt ei laekunud enne istungi kutse välja saatmist kirjalikku taotlust arupärimise vastamise lülitamiseks volikogu istungi päevakorra projekti, siis lugesin arupärimise vastatuks seega puudus nii 30.01, 11.02, 6.03 kui ka ning puudub ka edaspidi vajadus sellele volikogu istungi päevakorda lülitamiseks, sest arupärimine on vastatud. Tagantjärele (volikogu istungil) suulise avalduse tegemine ei ole pädev asjaolu, mis annaks volikogu liikmele õiguse nõuda volikogu esimehelt Kuusalu valla põhimääruse 28 lõike 6 rikkumist. Palun lülitada arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorda. Austatud arupärija kui käesolev kirjalik vastus Teid ei rahulda, on teil õigus peale vastusega tutvumist taotleda selle lülitamist järgmise volikogu istungi päevakorra projekti. Selleks ootan teie kirjalikku ja soovitavalt ka põhjendatud taotlust. Vastava taotluse saamisel lülitan arupärimisele vastamise volikogu istungi päevakorra projekti ning kui volikogu selle kinnitab, siis toimub ka selle menetlemine vastavalt Kuusalu valla põhimääruse 28 lõikele 7. Margus Soom Kuusalu Vallavolikogu esimees

4 4 ELU Kevadine tuleohutus! Ilusad ja soojad ilmad panevad meid ikka ja jälle mõtlema sellest, mida kõike peaks koduaedades ja maakodudes tegema. Päästjatele aga meenub seoses soojade ilmadega kahjuks ka eelmisel suvel toimunud selle kümnendi suurim metsatulekahju Vikipalus ning ulatuslikud kulupõlengud üle Eesti. Selleks aga, et taolisi suurte kahjudega tulekahjusid ära hoida, saame me ise väga palju ära teha. Märtsikuu tõi endaga kaasa kulupõlengute hooaja alguse. Esines juba ka esimesi suuremaid põlenguid, kus korraga põles 6 hektarit kulu. Kulupõlengute põhjuseid on küll keeruline välja selgitada, kuid suuremal osal juhtudel on nende taga ikkagi inimesed ise. Ulatuslik põleng võib alguse saada lendu läinud sädemest või korralikult kustutamata suitsukonist, mistõttu tuleb looduses nii lahtise tule kui ka mootorsõidukitega väga ettevaatlik olla, seda eriti siis, kui on pikalt kuiv olnud. Lisaks hävinevale taimestikule võime me teadmatusest ja hooletusest tulenevalt ohtu seada ka taimestikus elavad linnud, loomad ja putukad. Nii tasub looduses olles alati mõelda ka nendele, kes ise ennast kaitsta ei saa ning kelle kodu võib inimese ettevaatamatuse tõttu hävineda. Ohtlikuks võib osutuda ka lõke, mis on jäetud järelevalveta või ei ole järgitud ohutusnõudeid. Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid, pea meeles järgmisi reegleid: lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest lendu läinud sädemed võivad hoone süüdata; Enne kui lõket teed, veendu, et seal ei oleks talveunes loomi või linde, näiteks siil või hiir; alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel; lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel; lõket tuleb valvata ja hoida selle läheduses kustutusvahendid, näiteks 10L ämber veega, 6 kg tulekustuti; lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist; lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga; lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul); lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustutada. Lisaks pea meeles, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu, oksi, immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning muu töötlemata looduslikku materjali. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Lisaks sellele ei tohiks lõkkesse visata kõike, mis kevadise suurpuhastusega keldrist ja pööningult lagedale tuleb, kuna ohtlike jäätmete põletamisel tekib märkimisväärselt suur hulk mürgiseid heitgaase. Tegemist on lihtsate reeglitega, mida jälgides anname me kõik suure panuse Eesti tuleohutumaks muutmisele ning elude, vara ja keskkonna päästmisele! Tuleohu kaarti saab vaadata siit: PÄÄSTEAMET Kommunikatsiooniosakond Jane Gridassov Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema Sellest aastast alustas tööd üleriigiline ja tasuta ohvriabi kriisitelefon ja nõustamisteenus veebilehel kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on aga igas maakonnas ka tööl ohvriabitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat nõustamist. Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Lisaks võib abi küsimiseni jõudmine võtta aastaid, sest ohvriga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm. Selleks, et ükski inimene ei peaks enda murega üksi jääma, on abiks nõustajad telefonilt ja palunabi.ee veebilehelt. Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud olukorda, kus nad on kannatajad on siis tegemist füüsilise, majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga või hoopis hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Samuti saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud. Ohvriabi kriisitelefonile vastavad vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piirkondades üle Eesti. Et sellist teenust on väga vaja, näitab juba statistika telefonile on kahe kuuga helistatud 741 korda ja veebivestluse teel on võetud ühendust 330 korda. Kokku oli seega 1071 pöördumist. Esimestel kuudel on kriisitelefonile pöördutud erinevate muredega. Enamasti on helistanud perevägivalla ohvrid. Samuti on helistajate seas neid, kes soovivad teada anda, et keegi nende lähedane või ka naaber on ohvriks langenud. Lisaks on küsitud hooldusõiguse teemal küsimusi või soovitud saada abi töökiusamise teemal. Palju on pöördunud üksikud, peamiselt eakad inimesed, kellel ei ole mitte kellegi teisega rääkida, kuid ometi on mitmel juhul selgunud, et niisama vestlemise soovi taga peitub helistaja varasem ohvriks langemise lugu. Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge ja ühiselt arutatakse läbi kõik olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise juba ohvriabitöötaja juures. Oluline on välja tuua, et ohvriabi kriisitelefoni eesmärgiks ei ole hakata asendama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja on vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või päästeametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Küll aga saab ohvriabi kriisitelefon olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja on vaja mõelda, mida edasi teha ja kuhu pöörduda numbrilt saab ohver abi ka hirmude maandamiseks, kuna alati ei pruugi ohver teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Näiteks on perevägivallaohvrite seas levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, kui vägivald on pikaajaliselt kestnud, mitte pärast ühekordset ohvriks langemist. Sellistest olukordades aitabki ohvriabi kriisitelefon vastata helistajate küsimustele ja tõsta abivajajate teadlikkust nende õigustest ning pakkuda sealjuures vajalikku nõustamist, kes ja kus teda tema olukorra lahendamiseks aidata saab. Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt saab helistaja esmase toe ja nõu, on edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik ohvril pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas Eesti maakonnas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab inimese ja tema murega juba edasi tegeleda. Kui oled langenud ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu. Mari Tikerpuu, Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht Ida-Harjumaa Ida-Harju politseijaoskond (Pinna 4, Tallinn) Olga Jevdokimova, Tatjana Aro, e-post: sotsiaalkindlustusamet.ee Ida-Harju konstaablijaoskond (Karjääri 11, Maardu) Anne Jegorova, e-post: sotsiaalkindlustusamet.ee Lääne-Harjumaa Lääne-Harju politseijaoskond (Rahumäe tee 6, Tallinn) Katrin Sari, Irina Tšalei, e-post: sotsiaalkindlustusamet.ee Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Sotsiaalministeerium on avanud meetme Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. Loksa Linnavalitsus palub puuetega inimestel, kes vajavad eluaseme kohandamist oma vajaduste järgi, kirjutada avaldus linna sotsiaalkomisjonile. Avaldusi ootame kuni 25. aprillini Info Andres Kaskla, , Tiit Kivila aprillil tähistab oma 85. sünnipäeva Loksa kooli kauaaegne õpetaja ja õppealajuhataja Tiit Kivila. Tiit Kivila on sündinud aastal Tallinnas. Kooliteed alustas ta aastal Viinistu Algkoolis. Seejärel jätkas õpinguid Loksa 7-klassilises Koolis, Tallinna Õpetajate Instituudi eesti keele ja kirjanduse osakonnas. Paralleelselt instituudiõpingutega lõpetas eksternina ka Tallinna II Keskkooli ja asus õppima Eduard Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegune Tallinna Ülikool) matemaatika-füüsikateaduskonnas, mille lõpetas aasta kevadel. Sama aasta 1. septembrist asus Tiit Kivila tööle Loksa Keskkoolis. 1961/62. õppeaastast hakati Loksa Keskkoolis õpetama tootmisõpetust, õppealajuhatajaks tootmisalal sai Tiit Kivila. Järgnevatel aastatel õpetas Tiit Kivila lastele tootmisala, matemaatikat ja füüsikat, oli matemaatika-füüsika aineringi ja raadiosõlme juhendaja aasta sügisest kuni 1968/69. õppeaasta lõpuni töötas Tiit Kivila kooli klassi-ja koolivälise kasvatuse organisaatorina, 1969/70. õppeaastast kuni pensionile jäämiseni aastal direktori asetäitjana õppealal. Autoriteetse ja pühendunud koolmeistri tööaastaid Loksal sai kokku 44. Oma töösse suhtus Tiit Kivila suure vastutustundega, millega võitis nii õpilaste kui kaastöötajate lugupidamise. Aineõpetajana oli tuntud ka väljaspool kooli: aastaid võttis ta osa matemaatikaolümpiaadi komisjoni tööst. Kaastöötajad, õpilased ja lapsevanemad hindasid Tiit Kivilat kui delikaatset ja taktitundelist inimest, kelle poole võis oma muredega pöörduda ning kes kunagi oma abi ei keelanud. Nendel inimlikel väärtustel rajaneb tema autoriteet tänini. Austatud Tiit Kivila, soovime Teile palju õnne, head tervist, elamise rõõme, rahulikku pensionipõlve. Loksa kooli pere

5 NOORED/ELU 5 Linda Aasrand 75 Tulge raamatukokku näitusi vaatama ja raamatuid laenutama! Loksa Linnaraamatukogu koridoris on imeilus näitus fotodest Loksa linna ilusatest kohtadest. Need on kõik meie linna toredate noorte Liisa Lauri, Hannabel Teerni, Pavel Martõnovi ja Nikita Skvortsovi tehtud.tulge uudistama! Raamatukogus kohtus lugejatega Kaja Kallas, kes tutvustas oma raamatut MEP: 4 aastat Euroopa Parlamendis. Kohtumine oli huvitav ja sisukas. Tänutäheks kinkisime raamatukogu poolt kimbu kauneid lilli. Üks kuulajatest, Maire Agapuu kinkis enda tehtud sinimustvalge kuumaaluse, mis leidis kajastamist ka Kaja Kallase Instagramis. Peale kohtumist said huvilised seda raamatut osta. Meie raamatukogule kinkis Kaja Kallas autogrammi ja pühendusega raamatu. Kui on huvilisi, tulge laenutama. 4. aprillil tähistas oma juubelisünnipäeva Loksa kooli kauaaegne eesti keele ja kirjanduse ning õpiabi õpetaja Linda Aasrand. Linda Aasrand töötab koolis alates 1970.aastast, mil Valgamaalt pärit Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetanud neiu lõi perekonna ja asus elama Loksale. Tänavu möödub sellest 49 aastat. Nende aastate jooksul on ta õpetanud mitut põlvkonda tüdrukuid ja poisse. Tegelikult on Linda olnud seotud õpilaste harimise ja kasvatamisega pea kogu elu. Pärast keskkooli lõpetamist tegutses ta pioneerijuhina Kuigatsi 8-klassilises koolis, tudengipõlves Tallinna Koreograafiakoolis, pioneerijuhina alustas ta tööd ka Loksal. Emakeele- ja kirjandusõpetajana on ta õpilastele teadmisi jaganud aastakümneid, õpetanud kõikides kooliastmetes. Linda on tugev, elujulge, inimestest ja maailmast huvitatud inimene. Nõudliku õpetajana väärtustab ta põhjalikke teadmisi, süvenemist õpitavasse, vaimsust, distsipliini, häid kombeid, viisakust. Ka täna rikastab Linda oma vaimu erinevatel koolitustel, õppepäevadel, kultuurisündmustel. Armas Linda - õpetaja, kaasteeline ja sõber! Õnnitleme Sind sünnipäeva puhul. Soovime, et Sul jätkuks tervist ja tahet veel töötada meie keskel, tarmukust, hingesoojust, mõistmist ja aega nii oma perele, seitsmele lapselapsele kui lastele meie koolimajas. Kolleegid Loksa koolist 22. märtsil külastasid Loksa Lasteaia Põrnikate ja Päevakoerte rühma kaks noort neidu TVO OÜ-st, et jagada meiega oma teadmisi, kuidas hoida loodust meie ümber korras ja ilusana. Nad õpetasid lapsi, kuidas prügi sorteerimine aitab hoolida ümbritsevast keskkonnast ja hoida seeläbi kogu meie planeet puhtana. Loksa Linnaraamatukogu lugemissaalis on aprillikuus Aida Kasela maalide näitus. Ootame esmaspäevast reedeni kella maale vaatama. Märtsikuu viimane nädal oli meie lasteaias pühendatud teatrile. Lisaks tavapärastele õppetegevustele, kus tutvustati lastele erinevaid teatrižanre ja räägiti käitumisest teatris, esitasid kõik rühmad kaaslastele ühe näidendi. Ettevalmistused algasid juba mitu nädalat varem: õpiti näidendite tekste, laule ja tantse, harjutati liikumist ning valmistati kostüüme ja rekvisiite. Meie maja kõige nooremad lapsed Mesilaste rühmast otsisid oma etenduses koos õpetajate kehastatud metsloomadega kadunud kakukest. Lepatriinude rühm esitas näidendi lepatriinudest, kes kaotasid oma täpid ära. Päevakoerte rühma lapsed selgitasid, kes on kassipoeg. Sipelgad lavastasid õpetliku loo kutsikast Toška ja sõprusest. Põrnikad esitasid huvitava nägemuse E. Niidu Rongisõidust ja Jaaniusside lapsed näitasid, mis tegelikult toimub lõunauinaku ajal. Kõik etendused olid vahvad ja omanäolised ning pakkusid rohkelt positiivseid emotsioone nii esitajatele kui ka vaatajatele. Natalja Kalinina Lasteaed Õnnetriinu direktor Õnne Teern Loksa Linnaraamatukogu direktor Teatrinädal Loksa lasteaias Loodusesõprade külaskäik Lastel oli huvitav, kuna nad said ka ise prügi sorteerida ja otsustada, millise prügi liigiga on tegemist ning kuhu konteinerisse see panna. Saadi teadmisi, miks peab prügi üldse sorteerima ja mis sellest edasi saab. Loengu lõppedes tõdeti, et prügi sorteerimine on väga oluline, kui me tahame elada ka tulevikus rohelisel planeedil. Põrnikate rühma õpetajad

6 6 NOORED 27. märtsil tähistati Rahvusvahelist Teatripäeva ka Loksa koolis. Algklasside maja saalis vaatasid eesti osa klassi õpilased 4.-5.klassi näiteringi esituses näidendit Muutuv elu (juhendaja Jana Roopa). Näitlejad olid väga tublid. Mõne aja pärast on neid võimalik näha ka suuremal publikul. Kultuurikeskuse saalis vaatasid vene osa 1.-5.klassi õpilased lahtist tundi Teatri imeline maailm. Lahtise tunni eestvedajad olid teatriringi juhendaja Elena Mesevrya ja Loksa kultuurikeskusest Marija Kudrjakova, viiulimänguga ilmestas üritust Hilleri Treisalt. Tahaks südamest loota, et esmakordselt koolis korraldatud üritus muutub edaspidi traditsiooniks. Teatripäeva tähistamine Loksa Gümnaasiumis Riina Paartalu Loksa Gümnaasiumi huvijuht Harju noorkotkad ja kodutütred Kevadlaagris toimus Harju maleva kodutütarde ja noorte kotkaste Kevadlaager. Nooremad ööbisid Kiili koolimajas ja viisid oma tegevusi läbi selle lähiümbruses. Vanemad noored aeti öösel kell 5.00 üles ja toimetati metsa vahele, kust nad pidi orienteeruma laagriplatsile. Seal toimusid nende õpitoad ja ööbimine sõjaväetelkides. Nooremad õppisid telgi üles panemist, teemärke, kateloki kasutamist, kompassi käsitlemist, meditsiini, lipu heiskamise põhimõtteid, raadiosidet, sõlmi ja lõbusamaks tegevuseks oli takistusraja läbimine. Pühapäeval õpiti rivi käskluseid ja liikumist, mõeldi teemal, mis on kriis ja sõideti veoauto kastis Tuhala nõiakaevu keemist vaatama. Vanemate noorte õpitoad olid peaaegu samad, aga süvendatud õppega ja rohkem praktilisema tegevusega. Väga palju pandi rõhku orienteerumisoskusele, sest ilma selle teadmiseta on väga keeruline meie võistlustel rajale minna ja lõpuni jõuda. Vanemad noored lustisid paintballi lahingus samal ajal kui nooremad käisid Tuhala nõiakaevu juures. Lisaks toimus sama laagri raames ka vabariiklikele võistlustele minejate koolitus. Laager oli tegus ja põnev. Laagris osales pea 220 inimest kuid kõik toimis väga hästi ja nii korraldajad kui osalejad jäid väga rahule. Aitäh Loksa noortele, kes oma vaba nädalavahetuse ja võimaluse hommikul kaua magada, vahetasid Kevadlaagri ja kindla päevakava vastu! Tublid ja väsinud olime me kõik! Margit ja Tarmo Amer Loksa rühmajuhid Stiilinädal Loksa koolis Stiilinädalat on Loksa Gümnaasiumis korraldatud mitmel aastal. Seekord toimus üritus märtsini. Korraldajaks 8.a ja 9.a klass. Igal päeval olid erinevad teemad: esmaspäeval räpparite päev, teisipäeval vastlapäev, kolmapäeval spordipäev, neljapäeval ndad ja reedel naistepäev. Igal päeval kahel suurel vahetunnil toimusid ka teemakohased mängud nii suurtele kui väikestele. Näiteks räpparite päeval sai õpetatud tantsu. Vastlapäeval veeti osalejaid vanade vatitekkide peal ringi, nagu kelgutaks. Naistepäeval tehti moeshowd. Mulle, kui ühele korraldajatest, meeldis väga sellist üritust läbi viia. Naervaid lapsi on alati rõõm näha ja lust kuulda! Eliisabeth Jordan Loksa Gümnaasium, 9.a klass

7 NOORED/SPORT 7 Suusaorienteerujate edukas 2019 hooaeg Hooaja esimesed tiitlivõistlused toimusid veebruarini Türgis Sarikamisis. Euroopa meistrivõistlused leidsid aset keskmäestiku tingimustes, ca 2100 m kõrgusel merepinnast ning esmakordselt toimus nii kõrge tasemega võistlus Türgis. Suusaorienteerujate navigeerimisoskused pandi tõsiselt proovile, oli mitmeid huvitavaid teevalikuetappe, kuid samas avaldas keskmäestik sooritusele oma raskendavat mõju ja muutis võistlemise eriti raskeks neile, kel ei olnud võimalik võistluseelselt samaväärsetes mäestikutingimustes harjutada. Sprindis saavutas Epp Paalberg 24. koha, lühirajal 30. koha ja tavarajal 26. koha. Viimasel võistluspäeval selgitati parimad välja teatesõitudes. Eesti naiskond koosseisus Epp Paalberg, Doris Kudre, Daisy Kudre saavutas 4. koha, mis on Eesti parim teatekoht EM-võistlustel. Epp Paalberg: Läksin Türki hea enesetundega, sest hooaja ettevalmistus oli sujunud plaanipäraselt. Kindlasti oli Türgi võistlusnädal füüsiliselt üks raskemaid just kõrguse tõttu, aga samas tegi omapärane maastik erinevate teevalikute ja keerulisemate laskumistega võistlused ääretult huvitavaks. Usun, et sain väärtuslikke kogemusi ja jään kokkuvõttes Türgi võistlusnädalaga rahule märtsini toimunud taliuniversiaad oli kahtlemata selle aasta maailma suurim talvine spordiüritus. Universiaadil osales enam kui 2700 sportlast 58 riigist. Esindatud oli üle 600 kõrgkooli. Suurim delegatsioon (295 sportlast) oli korraldaja riigil Venemaal. Üle saja sportlasega olid esindatud Kasahstan, Jaapan ja Hiina. 11 päeva jooksul selgitati parimad 11 spordialal, välja anti 76 medalikomplekti. Universiaadil töötas üle 5000 vabatahtliku. Võistlusteks olid valminud uued spordirajatised või rekonstrueeriti olemasolevad täielikult. Delegatsioonid olid majutatud üliõpilasküla värskelt remonditud hoonetesse. Teiste spordialade kõrval oli esmakordselt programmis suusaorienteerumine. Suusaorienteerumises võisteldi eraldi universiaadi jaoks rajatud Raduga suusakeskuse radadel. Esimesena võisteldi sprindis, seejärel starditi sprindi tulemuste põhjal jälitussõitu. Kolmandal võistluspäeval võistlesid suusaorienteerujad sprinditeates. Sprinditeade toimus ühest naisest ja ühest mehest koosnevate võistkondade vahel, kus kumbki võistkonnaliige läbis kolm ligikaudu kahekilomeetrist sprindirada. Iga riik võis välja panna kaks võistkonda. Eesti esimeses võistkonnas startisid Epp Paalberg ja Kevin Hallop ning teises Doris Kudre ja Kaarel Vesilind. Viimaseks võistluseks sõideti ühisstardiga lühirajal. Sprindis saavutas Epp Paalberg 19. koha, millelt jälitussõidus tõusis 14. kohale. Sprinditeates jõudis Eesti võistkond (Paalberg, Hallop) kõrgele 7. kohale. Eesti suusaorienteerujad saavutasid Krasnojarskis toimuval taliuniversiaadil koondise parimad kohad ühisstardiga lühirajal. Naisteklassis tegi hea sõidu Epp Paalberg, kui kümnes koht jäi vaid ühe sekundi kaugusele, selle napsas lõpuspurdiga tema eest itaallanna Stefania Corradini. Epp Paalberg: Seadsin universiaadi oma selle hooaja põhieesmärgiks. Peale esimest võistlust sprinti, sai selgeks, et lisaks veatule orienteerumisele tuleb kõrgete kohtade püüdmiseks suusakiirus maksma panna. Pärast Türgis toimunud EM-i oli väga hea võistelda jälle madalamal kõrgusel ja tundsin, et suudan parimatega võidu sõita. Olen väga õnnelik oma tulemuste üle individuaalsetel distantsidel, rajad sobisid mulle suurepäraselt ja kasutasin selle maksimaalselt ära. Siiski oli sprinditeade minu jaoks võistluste nael, kui suutsime mõlemad ennast ületada ja põnevust pakkudes tuua Eesti 7. kohal finišisse. Universiaad oli kindlasti minu elu ägedaim kogemus nii võistlustulemuste mõttes kui ka korralduslikult - palju pealtvaatajaid, teleülekanded, intervjuud jne. Usun, et suusaorienteerumisel on spordialana siit hea edasi liikuda. Suusaorienteerumise hooaja kulminatsioon jõudis kätte alles märtsi lõpul, kui märtsini võisteldi Põhja-Rootsis Piteas maailmameistrivõistlustel. Esimeseks võistlusalaks oli eraldistardist tavarada. MM-i korraldajad olid planeerinud väga pikad rajad, mis koosmõjus mägise maastiku, sulailma, lumesaju ja pehmete rajaoludega tegid võistluse kõigile ekstreemseks füüsiliseks jõuprooviks. Võitjate ajad venisid eeldatust märksa pikemaks ning vahed tulemustes olid tavapärasest oluliselt suuremad. Järgmisel päeval selgitati välja parimad sprindis, seejärel peale puhkepäeva ühisstardist lühirajal. Tiitlivõistlused lõppesid teatesõitudega. Epp Paalberg saavutas tavarajal 18. koha, sprindis ja lühirajal 22. koha. Eesti naiskond koosseisus Epp Paalberg, Doris Kudre, Daisy Kudre saavutas teatesõidus 5. koha, edestades finišisirgel Tšehhit ühe sekundiga. Epp Paalberg: Teadsin, et MM Rootsis tuleb väga tehniline ning määravaks saavad pikkadel etappidel õiged teevalikud ja tihedas võrgustikus kiire kaardi lugemine. Suusaorienteerumise tehniline pool on mul just see, millega pean veel tööd tegema ja kus arenguruumi on veel palju. Siiski olen õnnelik, et suutsin suuremate vigadeta rajad läbida ja sellega üle ootuste stabiilseid tulemusi saavutada ja korra ka esikahekümnesse jõuda. Muidugi olen õnnelik meie teatesõidu üle, kus suutsime võistkonnana 5. koha diplomid saada Venemaa, Rootsi, Soome ja Norra järel. Soovin tänada Loksa linna, Confidot ning kõiki teisi toetajaid ja pöidlahoidjaid. Tänu sellele, et usute minusse ja elate kaasa, oli selline suurepärane hooaeg võimalik. Aitäh! Spordiklubi Suusavägi Korstnapitside ehitus. Tel OÜ Djuk pakub Loksal sõbralike hindadega kvaliteetset telepilti ja kiiret internetti. Info tel

8 13. aprillil 2019 toimub Loksa Noorte Päästjate ringitund kell Loksa rannas. Teema: Pürotehnika laskmine (säratuled, päästeraketid jms). Oodatud on uued noored huvilised, kes tahaksid ka Noorte Päästjate huviringist osa võtta ja nende vanemad ning praeguste Noorte Päästjate vanemad ning teemast huvitatud. LINNAVARA MÜÜK Loksa Linnavalitsus müüb avalikul suulisel enampakkumisel alljärgneva linnavara: 1. Endise laboratooriumihoone kinnistu aadressil Kalurite tn 2b Loksa linn, pindalaga 7195 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind eurot. Kinnistu asub looduslike tiikide põhjakaldal, mereni (Hara laht) umbes 250 m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 2. Kinnistu aadressil Kalurite tn 2c Loksa linn, pindalaga 2317 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind 4650 eurot. Mereni umbes 300m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 3. Kinnistu aadressil Nooruse tn 6 Loksa linn, pindalaga 3232 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine kaheks eramu krundiks), enampakkumise alghind eurot. Kinnistu asub Loksa linna keskosas. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 4. Kinnistu aadressil Tallinna tn 41 Loksa linn, katastritunnusega 42401:001:0051, pindalaga 1424m², sihtotstarve ärimaa, alghind eurot. Võimalik maa sihtotstarbe muutmine. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 5. Kinnistu aadressil Mere tn 12 Loksa linn, katastritunnus 42401:002:0027, registriosa , pindala 3000 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, enampakkumise alghind eurot. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 6. Kinnistu aadressil Tallinna tn 5, Loksa linn, pindala 3878 m², sihtotstarve tootmismaa (003;T), enampakkumise alghind eurot. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. Korstnapühkimise teenus OÜ Dolmax korstnapühkijad kutsetunnistus nr , tase 4) teevad puhtaks teie majade korstnad ja lõõrid. Selle alal on meil üle 20-aastane kogemus see on puhtus ja kvaliteet. Hind on taskukohane, pensionäridele 10% allahindlust. Tel: või Loksa Püha Neitsi Maarja Kirikule aknavitraažid Esialgsed läbirääkimised vitraažikunstnikuga on juba peetud. Kuna tegemist on suure tööga, siis on igati oodatud ka toetajad. Võimalik on toetada kogu akna vitraaži tegemist või mingit osa aknast. Plaanis on teha vitraažidega neli altaripoolset akent. Täpsem info: tel Loksa Haljastus OÜ müüb avalikul suulisel enampakkumisel Jõekalda kinnistu Loksa linnas, pindalaga m², sihtotstarve elamumaa, võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine. Enampakkumise alghind eurot. Kinnistu asub looduskaunis kohas Valgejõe kaldal, piirneb mereäärse parkmetsaga, mereni (Hara laht) umbes 300 m.tehnovõrkudega liitumise võimalus. Osavõtu tingimused: Osavõtutasu (ainult Loksa linnavalitsuse kinnistud) 100 eurot tasuda enne enampakkumist Loksa linnavalitsuse arvele SEB panka. Osalemisel esitada maksedokument. Registreeruda saab kohapeal enne oksjonit. Notarikulud tasub ostja. Loksa Haljastus OÜ-le kuuluva kinnistu oksjonil osalustasu ei ole.enampakkumine toimub kell Loksa Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45 Loksa linn. NB! Alternatiivina on võimalik kõikide kinnistute osas esitada taotlus läbirääkimiste alustamiseks hoonestusõiguse seadmiseks. Info telefonidel , LOKSA AUTOREMONT OÜ, Loksa, Tallinna 7A Pakub järgmisi teenuseid: Rehvitööd, õlivahetus, autovaruosad, rehvid, õlid ja määrded! Remont ja diagnostika. Autovaruosade tellimine (kättesaamise tähtaeg 1-2 päeva). Samuti onvõimalik tellida jalgratta/mootorratta varuosasid. Info ja registreerimine: , Aleksei

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga KAITSELIIDU 2019. AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulgas. selgitada välja Kaitseliidu 2019. aasta meistrid

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Huvitegevus

Huvitegevus PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS J. Kuperjanovi 1 Põltsamaa INFO: tel.: 7762270 www.kultuurikeskus.eu ja FB -s 1. TAIMESEADERING ÕPILASTELE Aeg: teisipäev 15.00 17.00, kolmapäev kell 14.00 17.00 Juhendaja: Eha

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem