Kinnitatud Terviseameti Peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/22 HÄDAOLUKORRA RISKIANALÜÜS ERAKORDSELT KUUM ILM Tallinn

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kinnitatud Terviseameti Peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/22 HÄDAOLUKORRA RISKIANALÜÜS ERAKORDSELT KUUM ILM Tallinn"

Väljavõte

1 Kinnitatud Terviseameti Peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/22 HÄDAOLUKORRA RISKIANALÜÜS ERAKORDSELT KUUM ILM Tallinn

2 Sisukord 1. Üldosa Riskianalüüsi koostamine ja koostajad Riskianalüüsi üle vaatamine Riskianalüüsi eesmärk Hädaolukorda reguleeriv seadusandlus Riskianalüüsis kasutatavad mõisted Hädaolukorra analüüs Hädaolukorra kirjeldus Esinemistõenäosus Ülevaade varasemast Tulevikuprognoos Realiseerumist ennetavad meetmed Hinnang esinemistõenäosusele Tagajärgede raskusaste Mõju inimeste elule ja tervisele Mõju varale Mõju looduskeskkonnale Mõju elutähtsate teenuste toimepidevusele Hinnang tagajärgede raskusastmetele Riskiklass Tagajärgede raskusastet leevendavad meetmed Kokkuvõte (hädaolukorra riskianalüüsi ankeet)

3 1. Üldosa 1.1. Riskianalüüsi koostamine ja koostajad Siseministri a määruses nr 5 Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend on määratletud hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada riskianalüüs ning 2 lõikes 17 on erakordselt kuum ilm nimetatud hädaolukorraks. Määruse lisas 5 punktis 21 on Terviseamet nimetatud erakordselt kuuma ilma hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivaks asutuseks, Keskkonnaagentuur erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tõenäosusele hinnangut andvaks asutuseks ning Päästeamet, Terviseamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tagajärgedele hinnangut andvateks asutusteks. Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra riskianalüüs koostati Terviseameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1.1/28 moodustatud töörühma poolt: Nr Nimi Amet 1. Leena Albreht TA Keskkonnatervise osakonna juhataja - Töörühma juht 2. Kalev Pahla TA Erakorralise meditsiini büroo peaspetsialist 3. Kristina Aidla-Bauvald TA Riskihindamise büroo peaspetsialist Dokumendi koostamisse kaasati järgnevad asutused: 1. Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) 2. Keskkonnaministeerium 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4. Päästeamet 5. Häirekeskus Dokumendi täiendamisel on osalenud järgnevad isikud: Nr. Nimi Amet Dokumendi versiooni aasta 1. Hedi Harzia TA Riskihindamise büroo juhataja Kaili Tuulik TA Riskihindamise büroo peaspetsialist Helen Siren TA kriisireguleerimise nõunik Riskianalüüsi üle vaatamine Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hädaolukorra riskianalüüsi ajakohasust ning teeb vajaduse korral muudatused. Muudatused kooskõlastatakse Siseministeeriumiga. 3

4 Erakordselt kuuma ilma riskianalüüs on muudetud ning kinnitatud järgmiste dokumentidega: Nr Akt Kuupäev 1. Terviseameti peadirektori käskkiri nr 1.1-1/ Terviseameti peadirektori käskkiri nr 1.1-1/ Terviseameti peadirektori käskkiri nr 1.1-1/ Terviseameti peadirektori käskkiri nr 1.1-1/ 1.3. Riskianalüüsi eesmärk Riskianalüüsi eesmärk on kaardistada hädaolukorra esinemistõenäosus, võimalike tagajärgede raskusaste ning neid ennetavad või leevendavad meetmed, et tagada inimeste elu ja tervise, vara ja looduskeskkonna ohutus ning elutähtsate teenuste toimepidevus erakordselt kuuma ilma korral. Riskianalüüs on aluseks detailsete tegevuskavade ja algoritmide koostamisele, mis on suunatud hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks ning mille tulemuseks on võimalikult minimaalne kahju hädaolukorra realiseerumisel Hädaolukorda reguleeriv seadusandlus 1. Hädaolukorra seadus (HOS) (RT I, , Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine (RT III, , Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend (RT I, , Tervishoiukorraldus hädaolukorras (RT I, , Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, , Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele (RT I, , Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord (RT I, ,

5 1.5. Riskianalüüsis kasutatavad mõisted Elutähtis teenus teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Erakordselt kuum ilm (kuumalaine) käesoleva riskianalüüsi tähenduses on vastavalt Siseministri a määruse nr 5 Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend lisa 5 Hädaolukorrad, hädaolukorra regionaalsed osad ning riskianalüüsi töörühma kaasatavad muud asutused ja isikud, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet punktis 21 kehtestatud määratlusele selline ilm, kus õhutemperatuur on kõrgem kui +30 C kauem kui 2 päeva, mille tagajärjel satub ohtu inimeste elu või tervis või mis tekitab kahju elutähtsale teenusele. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Hüpertermia (liigsoojus; ülekuumenemus) on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel. Looduses elavatel organismidel põhjustab hüpertermiat enamasti päikesekiirgus. Inimestel loetakse ülekuumenemust erakorraliseks sündmuseks, mis vajab kiiret esmaabi, vältimaks kahjustusi ning surma. HOLP hädaolukorra lahendamise plaan Kuumapäev(d) päev, mil maksimaalne õhutemperatuur oli üksikutel või kuni kahel järjestikusel päeval +30 C või enam. Risk hinnang asjaoludele, mis võivad takistada asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust tähtajaliselt, ettenähtud kvaliteediga või planeeritud mahus. Riskianalüüs hädaolukordi ja ohuolukordi põhjustavate ohtude väljaselgitamine, riskide hindamine nende esinemise tõenäosuse ning võimalike tagajärgede raskusastmete järgi. Šansside suhe (ingl. odds ratio; OR) näitab, kui mitu korda erineb uuritava sündmuse toimumise šanss eksponeerituil võrreldes mitteeksponeeritutega: OR = (juhu šanss eksponeeritutel)/(juhu šanss mitteeksponeeritutel). Tagajärg hädaolukorra või ohuolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, keskkonnale ja/või elutähtsate teenuste toimepidevusele. 5

6 2. Hädaolukorra analüüs 2.1. Hädaolukorra kirjeldus Erakordselt kuum ilm hädaolukorra tähenduses on Eestis olukord, kus õhutemperatuur on kõrgem kui +30 C kauem kui 2 päeva, mille tagajärjel võib sattuda ohtu inimeste elu või tervis või mis võib tekitada kahju elutähtsate teenuste toimepidevusele. Selliseid olukordi on Eestis olnud ajavahemikul kahekümne kahel aastal. Inimese tervisele peetakse kõige ohtlikumaks ööpäeva maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 C ja kõrgemal viie ja enama päeva vältel, mida on ajavahemikul tulnud ette kolmel aastal (5 korral), kõik käesoleval sajandil (2003., 2006., 2010.a) 1. Lisaks eelmainitule on KAUR-i andmetel ka a. olnud juulis õhutemperatuur +30 kraadi ja enam viiel järjestikusel päeval. Püsivad kõrged õhutemperatuurid seonduvad antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna levikuga Eestisse. Selline antitsüklon paikneb ulatuslikul alal ning selle lääne- või edelaserva mööda liigub põhja poole väga soe mereõhk Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt ja Kesk-Aasiast. Kui antitsüklonid on moodustunud mandrilise parasvöötme kuivas õhumassis, on ilm kuiv ja vähese pilvisusega ning õhk soojeneb +25 kuni +30 C-ni. Väga harva on õhu soojenemine seotud troopilise õhu jõudmisega meie piirkonda. Sellisel juhul tõuseb õhutemperatuur kevadel +26 kuni +30 C-ni ja suvel +30 kuni +35 C-ni. Näiteks põhjustas troopiline õhk väga sooja ilma aasta juuli esimesel dekaadil, kui Eesti meteoroloogiajaamades mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks kuni +34,4 C. Kõrgeid õhutemperatuure on esinenud ka madalrõhkkonna ajal, eelkõige seoses lõunatsükloniga, mille idaserva mööda võib kuum troopiline õhk kaugele põhja kanduda. Ka aasta 11. augusti rekordkuumus oli seotud sellise sünoptilise olukorraga. Soojalaine esinemisel tekib inimesel esmalt ebamugavustunne, selle kestmisel füsioloogiline stress ja enesetunde halvenemine. Kehatemperatuur tõuseb alles peale seda, kui organism on oma vahendid soojuse äraandmiseks ammendanud. Sellisel juhul tekib kehas soojust rohkem ja kiiremini kui seda suudetakse ära anda, ning organism ei suuda enam püsivat kehatemperatuuri hoida. Tagajärjeks on kuumarabandus (soojalöök) - inimene võib ootamatult kokku kukkuda kaotab teadvuse, südamelöögid kiirenevad, vererõhk tõuseb, nahk on kuiv ja punetav, hingamine pinnaline ning kehatemperatuur üle C. Tugeva soojusstressi puhul võib inimene surra mõne tunni jooksul. Organismi kurnamisel mitmeid päevi kõrgete temperatuuridega häirub ka vee-soola tasakaal kehas. Kuum ilm võib olla lisa tegur haiguste (peamiselt krooniliste) poolt põhjustatud surmade korral. 1 Saava, A., Rekker, K. ja Indermitte, E Äärmusliku kuuma ilma (sh kuumalainete) mõju rahvastiku suremusele. Eesti Arst, nr 98 (5), lk

7 2.2. Esinemistõenäosus Ülevaade varasemast Viimase poole sajandi tähelepanuväärsemaid soojalained olid Eestis 1992., 1994., 2003., 2006., 2010., ja aasta juulis või siis augustis. Absoluutne soojarekord registreeriti Võrus, kus maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti +35,6 C. Samal aastal registreeriti rekordeid ka mitmes teises Eesti ilmajaamas aastal uuenesid aasta soojarekordid Jõhvis, Kundas, Narvas ja Vilsandil. Narva uueks rekordiks registreeriti +35,4 C, mis on vaid 0,2 C madalam Eesti absoluutsest soojarekordist aastal uuenesid aasta soojarekordid Lääne- Nigulas, Vilsandil ja Virtsus. Ristnas registreeriti aastal olemasoleva rekordi kordamine. Võrus on õhutemperatuur küündinud üle +35 C lisaks veel aasta 9. juulil (+35,1 C) ja aasta 30. juulil (+35,2 C). Tallinna absoluutne soojarekord +34,3 C ja Kuusiku absoluutne soojarekord +33,6 C esinesid samuti aastal. Valga absoluutne soojarekord +34,4 C oli aastal. Eesti meteoroloogiajaamade iga-aastase maksimaalse õhutemperatuuri aegrida näitab statistiliselt usaldatavat kasvutendentsi, mida võib seostada kliima üldise soojenemisega. Aastail on aasta maksimaalse õhutemperatuuri keskmine tõus ligikaudu poolteist kraadi. Tabelis nr 1 on toodud sündmuste arv maakonniti, kus registreeriti +30 C või kõrgemaid õhutemperatuure mitu päeva järjest, I tähistab perioodi ja II perioodi Tabel C või kõrgema õhutemperatuuriga järjestikuste päevade korduvus maakonniti (MJmeteoroloogiajaam; AJ-aeoroloogiajaam; RJ-rannikujaam; JJ- järvejaam) Maakond Meteoroloogiajaam 2-päeva 3- päeva 4-päeva 5-päeva 6-päeva 7- päeva I II I II I II I II I II I II Harjumaa Pakri MJ Tallinn-Harku AJ Hiiumaa Ristna RJ 1 1 Ida- Virumaa Jõhvi MJ Narva MJ Jõgevamaa Jõgeva MJ Tiirikoja JJ Järvamaa Türi MJ Läänemaa Lääne-Nigula MJ Virtsu RJ Lääne- Virumaa Kunda RJ Väike-Maarja MJ Pärnumaa Kihnu RJ 1 4 Pärnu MJ Raplamaa Kuusiku MJ Saaremaa Vilsandi RJ 2 2 Tartumaa Tartu-Tõravere MJ Valgamaa Valga MJ Viljandimaa Viljandi MJ Võrumaa Võru MJ

8 Aastatel oli +30 C ja kõrgemaid ööpäeva maksimaalseid õhutemperatuure esinenud 2 ja enamal järjestikkusel päeval 80% Eesti meteoroloogiajaamades (vt Tabel 2). Kõige sagedamini esines selliseid perioode Ida-Virumaal (0,15 korda aastas), üldse ei olnud neid Hiiumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Aastatel on selliste perioodide sagedus mõnevõrra kasvanud. Kõige enam on neid Järvamaal 0,20 korda aastas. Hiiumaal ei ole selliseid perioode esinenud. Ajavahemikul võib näha kuumapäevade hulga olulist kasvu, selgelt eristuvad Lõuna- Eesti maakonnad. Kõige sagedamini esines neid Valgamaal (0,53 korda aastas) ja kõige harvemini Hiiumaal. Perioodil on kuumi perioode veelgi rohkem. Kõige enam on neid Valgamaal ja Võrumaal (0,72 korda aastas) ning kõige vähem Hiiumaal (0,08 korda aastas). Tabel 2. Kahel ja enamal järjestikusel päeval +30 C või kõrgema õhutemperatuuriga perioodide esinemise arv keskmiselt aastas (vaadeldud ajavahemikes) maakonniti (MJ-meteoroloogiajaam; AJ-aeoroloogiajaam; RJ-rannikujaam; JJ- järvejaam). Maakond (korda aastas) (korda aastas) (korda aastas) (korda aastas) Harjumaal (Pakri MJ; Tallinn-Harku 0,03 0,13 0,20 0,30 AJ) keskmiselt Hiiumaal (Ristna RJ) keskmiselt 0,00 0,00 0,03 0,08 Ida-Virumaal (Jõhvi MJ; Narva MJ) 0,15 0,15 0,38 0,54 keskmiselt Jõgevamaal (Jõgeva MJ; Tiirikoja JJ) 0,03 0,08 0,18 0,28 keskmiselt Järvamaal (Türi MJ) keskmiselt 0,07 0,20 0,33 0,44 Läänemaal (Lääne-Nigula MJ; Virtsu 0,09 0,13 0,19 0,30 RJ) keskmiselt Lääne-Virumaal (Kunda RJ; Väike- 0,00 0,05 0,22 0,34 Maarja MJ) keskmiselt Pärnumaal (Kihnu RJ; Pärnu MJ) 0,10 0,12 0,17 0,22 keskmiselt Raplamaal (Kuusiku MJ) keskmiselt 0,07 0,13 0,23 0,36 Saaremaal (Vilsandi RJ) keskmiselt 0,00 0,03 0,10 0,16 Tartumaal (Tartu-Tõravere MJ) 0,10 0,13 0,40 0,52 keskmiselt Valgamaa (Valga MJ) keskmiselt 0,07 0,10 0,53 0,72 Viljandimaal (Viljandi MJ) keskmiselt 0,03 0,17 0,40 0,64 Võrumaal (Võru MJ) keskmiselt 0,07 0,17 0,50 0,72 Kõige pikemalt on +30 C ja kõrgema õhutemperatuuriga perioodid kestnud Võrus kuni 7 päeva järjest; 6-päevaseid perioode on olnud Läänemaal, Võrumaal ja Viljandimaal; 5-päevaseid perioode on esinenud Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal. Vaadeldud aastate jooksul on ohtlike kuumapäevade arv keskmiselt tõusnud (trend on positiivne). Kõige rohkem on +30 C maksimumtemperatuuriga päevi registreeritud aastal (22). Kahe ja enama +30 C ja kõrgema õhutemperatuuriga päevade arv aastatel , kui see esines vähemalt ühes meteoroloogiajaamas ning kuumalainete arv, kui kuumaperioodide vahe ületas 3 päeva on toodud tabelis 3. 8

9 Tabel 3 Kuumapäevade ja kuumalainete arv aastatel Aasta Kuumapäevade arv Kuumalainete arv Tulevikuprognoos Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tekkimise tõenäosust suurendab globaalne kliima soojenemine. Kliimaprognoosid näitavad erakordselt kuumade suvede sagenemist, pikenemist ja intensiivistumist, seda ka piirkondades, kus neid on varem harva esinenud 2. Kuumapäevade arv on Eestis alates 1980-aastatest sagenenud ja ka aasta maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud 1,5 C võrra, mida võib seostada kliima üldise soojenemisega. Sama trendi on näha ka mitmel pool mujal maailmas. Kliima üldise soojenemise trendi ja kuumalainete sagenemist näitavad maailmas mitmed uuringud. Globaalne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur on kasvanud alates aastast, eriti suur tõus on olnud alates aastast. Periood kuulub kõige soojemate hulka aasta suvi oli viimase saja aasta kuumemaid. Euroopa kannatas juunis, juulis ja augustis enneolematu kuumalaine käes. Ulatusliku kõrgrõhkkonna mõjul tõusis paljudes kohtades temperatuur üle +40 kraadi, mis põhjustas arvukalt surmajuhtumeid ja suuri metsatulekahjusid. Alpide liustikel sulas lumi erakordselt kiiresti. Vahemere maades ja Lähis-Idas olid rekordilised temperatuurid juunis ja juulis. Ka Kanadas, USA-s, Hiinas ja Venemaal olid maksimaalsed õhutemperatuurid rekordite lähedal aasta jaanuari kuivus ja kuumus põhjustas Austraalias 2 Saava, A., Rekker, K. ja Indermitte, E Äärmusliku kuuma ilma (sh kuumalainete) mõju rahvastiku suremusele. Eesti Arst, nr 98 (5), lk

10 ulatuslikke metsatulekahjusid, mis vältasid järgemööda 59 päeva. Ennustatakse, et sajandi lõpuks võib kuumalainete (vähemalt kolm järjestikust üle +30 C päeva) sagedus kolme- kuni kümnekordistuda ning õhutemperatuurid suvel tõusevad kuni 4 C võrra. Seetõttu on rahvastik ohustatud ja kuumalainetest põhjustatud tervisekadu tulevikus suurenemas 3. Viimase saja aasta vältel on ülemaailmne maapinnalähedane aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,74 C ning Euroopa mandriosas 1,3 C. Alates aastast on kõige soojem aastakümme maakeral olnud Sajandi lõpuks võib ülemaailmne temperatuur tõusta eri prognooside järgi 1,8 3,7 C võrra. Möödunud sajandi keskpaigast alates on Eestis olnud aasta keskmise õhutemperatuuri tõus veidi kiirem kui maakeral tervikuna: 0,2 0,3 C kümnendi kohta, ajavahemikul juba 0,32 +/- 0,12 C/dekaad. Sajandi lõpuks prognoositakse meil aasta keskmise temperatuuri tõusu kuni 4,3 C võrra Realiseerumist ennetavad meetmed Erakordselt kuuma ilma realiseerumist ei ole võimalik ennetada Hinnang esinemistõenäosusele Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tekkimise hinnangu koostamisel lähtuti KAUR-i statistika andmetest. Arvestades ohtude realiseerumise tõenäosust võib vastavalt Siseministri a määruse nr 5 lisale 1 määrata erakordselt kuuma ilma esinemise tõenäosust suureks (tõenäosusaste 4) Tagajärgede raskusaste Mõju inimeste elule ja tervisele 4 Erakordselt kuuma ilma otsene mõju ilmneb hingamisteede, südame-veresoonkonna- ja ajuvereringehaigustesse haigestumuse ja suremuse märkimisväärses sagenemises elanikkonnas. Ühtlasi suureneb ka liiklusõnnetuste ja uppumissurmade arv. Täheldatav on hospitaliseeritavate patsientide arvu järsk kasv, ennekõike kuumarabanduse ja krooniliste haiguste tõttu. Otseseid tervisemõjusid võib pidada ajutisteks, need avalduvad kuuma ilma ajal või kohe pärast seda. Kaudne mõju aga avaldub ökoloogiliste muutuste kaudu mitmete haiguste levimuse (iseäranis nakkushaiguste), elutingimuste ja -viisi muutustes. Õhukonditsioneeri kasutamisel kuuma ilma korral võivad inimestel tekkida külmetusnähud. Kuumusega seotud häired 5 Töövõime langus (mööduv kuumaväsimus) kuumusest tingitud stressi esimene märk on väsimus, kurnatus või ärrituvus. Kõik ülesanded muutuvad stressitekitavaks ja nendega ei tulda toime. 3 Kaidi Rekker aasta erakordselt kuum suvi Eestis ja selle mõju rahvastiku suremusele. Magistritöö rahvatervishoius. Tartu Ülikool. Tartu. [WWW] pdf?sequence=1 4 Hinnangud inimeste elule ja tervisele põhinevad kasutatud artiklil: Saava, A., Rekker, K. ja Indermitte, E Äärmusliku kuuma ilma (sh kuumalainete) mõju rahvastiku suremusele. Eesti Arst, nr 98 (5), lk Manfred Kaiser Ilmastiku mõju tervisele.ersen. 10

11 Toidumürgitused bakterid paljunevad soojades tingimustes. Riknenud toitu süües võivad tekkida kõhukrambid, kõhulahtisus või oksendamine. Toidutootjad peavad arvestama ettekuulutatud kuumalainetega ja kohandama tööprotsessi sellele vastavalt. Vererõhk vererõhk langeb, kuna veresooned laienevad ja südamel tuleb kiiremini pumbata, et sama hulk verd soontest läbi viia. Soojematel kuudel on vererõhk keskmiselt 10-15% madalam ja tõuseb sama palju jahedamatel talvekuudel. Sellegipoolest kiireneb pulsisagedus märkimisväärselt ja seab südame suurema pinge alla. Füüsiline pingutus koos südamehaigusega on üheks peamiseks põhjuseks, miks suremusnäitajad kuumalainete ajal tõusevad. Jalgade paistetus (kuumaturse) veresooned laienevad kuuma käes ning rohkem verd valgub perifeersesse vereringesse. Sundasendid ja kuumus on peamised põhjused, miks paistetus või vedelikupeetus tekib. Lihaste liigutamine ja kahjustatud piirkonda jahutamine on parim võimalus seisundit leevendada. Kuumatalumatus haigus, mis pärsib keha temperatuuriregulatsiooni süsteemi normaalset toimimist. Kuumatalumatuse korral inimene ei kohane üldse või kohaneb väga aeglaselt kuuma kliimaga. Üheks levinud põhjuseks on kilpnäärme ületalitlus. Kuumalööve (higivilliklööve) higistamise eesmärgiks on kehast vedelikku väljutada ning inimest jahutada. Mittepoorsete rõivaste kandmine, rasvaste jumestusvahendid ja kitsad riided võivad higi näärmetes kinni hoida. See võib põhjustada näärmete ärritust, mille tõttu tekivad pisikesed punased kublad või isegi vesivillid, mis on kuumalööbe sümptomid. See võib areneda edasi nahapõletikuks. Sagedamini esineb kuumalöövet väikelastel, kuna nende vähearenenud higinäärmed ummistuvad kergesti. Kuumakrambid liigne higistamine, ilma kaotatud vedeliku asendamiseta, tekitab dehüdratsiooni ning keha soolade tasakaalutuse. Seetõttu tekivad valulikud krambid suuremates lihastes, kuid vahel alles paar tundi hiljem. Ülekuumenemine ülekuumenemise tekkemehhanism sarnaneb kuumakrampidega dehüdratsioon ja/või soolade tasakaalustamatus. Siis aga ei suuda kehatemperatuuri reguleerimise süsteem piisavalt kiirelt reageerida. Tekib tavaliselt füüsilise pingutuse tagajärjel kuuma ilmaga, näiteks sportides või väljas töötades. Diureetilisi ravimeid tarbivad vanemad patsiendid on samuti ohus. Sümptomid ja märgid: nõrkus, kurnatus, väsimus iiveldus, oksendamine kõhulahtisus kuumakrambid koordinatsioonihäired, peapööritus, nõrkus kiirenenud pulss ja hingamine külm ja higine nahk liigne higistamine. Seisund sarnaneb kuumarabandusega, kuid kehatemperatuur jääb all 39 C. 11

12 Kuumasünkoop (kuumaminestus) Ajutine teadvusekaotus või minestamine, mille põhjuseks on pikaajaline kuuma käes viibimine. Lihaste lõtvumine lihaste töö kollaps, mis viib neerude puudulikkuse ja kahjustuseni. Maratonijooksjad, vähetreenitud või aklimatiseerumata inimesed pingutavad end kuuma käes üle ning on seetõttu ohustatud lihaste lõtvumisega. Dehüdratsioon vedelike ja/või elektrolüütide kadu nii, et neid ei õnnestu piisavas koguses asendada. Esimeseks märgiks on joogijanu. Teised ohumärgid on peavalu, kuivad huuled, ja suu limaskestad, keskendumisvõime vähenemine, väsimus ning kuiv või kortsuline nahk. Tuleb rohkesti juua (va tee, kohv, alkohol). Kuumarabandus kõige ohtlikum kuumusega seotud haigustest ja nõuab kohest arsti poole pöördumist. Kui organismi isejahutusprotsess on üle oma võimete piiri pinge all, võib see kokku kukkuda. Sümptomid ja märgid: kehatemperatuuri tõus 40,5 C-ni või kõrgemale peavalu iiveldus, oksendamine nägemishäired muutunud teadvusseisund, millega võivad kaasneda uimasus, ärrituvus, segadus, haigushoogude ägenemine või teadvusekaotus kiirenenud pulsisagedus punetav ja enamasti kuiv nahk higi võib olla siis, kui kuumarabandus tekkis füüsilise pingutuse tagajärjel. Kuumarabandusega kaasnevad sageli lihaste lõtvumine ja verehüüve. Päiksepiste tekib liigse päikese käes viibimise tõttu. Otsene kiirgus kaitsmata peanahale tungib nahast läbi koljuni ning ärritab ajukoort. Samal ajal kuumeneb pea üle, kui vereringe on nõrk ega suuda liigset kuumust ära kanda. Eriti ohustatud on imikud. Kannatanul on pea katsudes tuline ning kaasneb peavalu, iiveldus, uimasus ja ärrituvus. Kui inimene kauemaks jääb päikse kätte, lõpeks see aju paisumise ning ajurakkude kahjustusega. Seejärel tekiks oksendamine ja teadvuse kaotus. Suremus Eestis on kuuma ilmaga seotud uuringuid läbi viinud teiste seas Astrid Saava, Ene Indermitte ja Kaidi Rekker. Uuringutes on välja toodud, et kuuma ilma tervisemõju hindamiseks on vaja teada seoseid meteoroloogiliste näitajate (ööpäevane maksimaalne, minimaalne või keskmine õhutemperatuur, tajutav temperatuur) ja vastava tervisemõju (tulemi) vahel. Epidemioloogilistes uuringutes on saadud nii J- ja U-kujulisi kui ka lineaarseid seoseid ööpäevase õhutemperatuuri ja üldsuremuse vahel. Need võimaldavad määrata künnistemperatuuri (threshold temperature), ehk temperatuuri, millest alates tervisemõjud rahvastikus oluliselt sagenevad. J- voi U-kujulise seose 12

13 puhul on künniseks murdepunkti temperatuur, lineaarse seose puhul võetakse selleks ööpäevase õhutemperatuuri jaotuse teatud protsentiili väärtus, mis ei ole aga üheselt kokku lepitud. Rekker (2013) tõi välja, et kuigi Eestis on üldsuremus aastatel ( ) olnud langustrendis, tõusis suremuskordaja aasta suvekuudel eeldatust 11% võrra kõrgemaks. Samal aastal oli kuumalainete ja kuumapäevade ajal suremuse kasv võrreldes suvekuudega ligikaudu kolmekordne. Töö kokkuvõttes leiti, et aasta kuumal suvel, sh kuumalainetel oli Eesti rahvastiku suremusele oluline mõju ning vajalik oleks uurida suremust surmapõhjuste järgi ning selgitada võimalikud riskirühmad ja tegurid rahvastikus. Kuumalaine tervisemõju oleneb laine kestusest, intensiivsusest ja ajastatusest. Mida pikem on kuumalaine ning suurem selle intensiivsus, seda kõrgem on suremus. Suve esimese kuumalaine mõju on suhteliselt suurem, järgnevate lainete mõjud omavahel oluliselt ei erine. Kuumalaine kestuse pikkus avaldab suuremat mõju kui intensiivsus. Kuumalaine ajal ilmneb suremuses ajaline nihe (aeg-nihe, ingl lag), s.t suremus tõuseb ka kuumalainele järgneva(te)l lähipäeva(de)l ning see võib kuumalainega seotud liigsurmade arvu oluliselt suurendada. Seega võib suremuse tõusu kuumalaine ajal pidada suhteliselt lühiajaliseks mõjuks. Kuumalainele järgneval perioodil jääb suremus eeldatavale (tavalisele) tasemele, s. t suremus kuumalaine ajal ei suurene järgneva perioodi suremuse arvel, vaid need on lisandunud surmajuhud. Vähe on surmajuhte, mis on põhjustatud kuuma ilma otsesest mõjust (hüpertermiast): need juhud tulenevad põetavatest kroonilistest haigustest. Kuumalainetega seotud peamised liigsurmajuhtude põhjused on: südame-veresoonkonna haigused (40 50%), hingamiselundite haigused (10%), peaajuveresoonte (10%) haigused, samuti neeruhaigused jt. On leitud, et kuumalaine tõttu on südame- ja kopsuhaigetel šanss surra üle kahe korra suurem kui tavaliselt: šansside suhe ehk odds ratio (OR) koos 95% usaldusvahemikuga on vastavalt 2,3 (1,5 3,6) ja 2,2 (1,0 4,9), kesknärvisüsteemi haigusi põdejatel on see 1,14 (1,10 1,18). Kuumadel suvepäevadel suureneb ka suremus välispõhjustesse (uppumised, kukkumised, liiklusõnnetused vms), sagenevad enesetapud. Siseministeeriumi veeõnnetuste ülevaatest selgub, et aasta väga kuum suvi oli ka uppumissurmade poolest erandlik aasta, sest juulikuus uppus 35 inimest. Eelnevatel aastatel (2009 ja 2008) oli vastav arv 13 ja 14. See näitab, et osa aasta juulikuisest liigsuremusest võib-olla seotud uppumissurmade sagenemisega. Selline järeldus võibolla tõenäoline, sest kuumade ilmade ajal püüavad inimesed ennast veekogudes jahutada aastal uppus Statistikaameti andmetel 62 inimest, mida on 24 isiku võrra rohkem kui aastal. 7 Hingamiselundite haiguste kulgu halvendab kuumaga kaasnev õhu saastatuse tõus. Sageneb haigete hospitaliseerimise vajadus. Kuum ilm põhjustab ka üldist roidumust, rammestust vms. Higistamine ja dehüdratatsioon kehalise pingutuse korral muudab elektrolüütide tasakaalu ja võib põhjustada lihasekrampe. 6 Kaidi Rekker aasta erakordselt kuum suvi Eestis ja selle mõju rahvastiku suremusele. Magistritöö rahvatervishoius. Tartu Ülikool. Tartu. [WWW] pdf?sequence=1 7 Sotsiaalministeerium Aruanne Ülevaade vigastushaigestumusest ja surmadest ning tegevustest nende ennetamiseks aastal. 13

14 Kuumalainete riskirühmad ja -tegurid Liigne kuumus mõjutab kõiki. Teatud vanusegrupid, seisundid ja tegevused kujutavad siiski endast suuremat riski kuumusest tingitud haiguste suhtes. Kirjandusallikatele tuginedes, kuumalainete ebasoodsa mõju kõige olulisemaks riskirühmaks on vanurid, kelle kohanemisvõime on vähenenud ja termoregulatsiooni võime halvenenud. Võrreldes päevadega, mil kuumalainet ei esine, on 65 74aastastel kuumalaine ajal šanss surra 1,08 (95%; usaldusvahemik (uv) 1,02 1,16) ning üle 75 aasta vanustel on see 1,15 (95%; uv 1,11 1,18). Paljud vanurid on sotsiaalselt isoleeritud (üksikud) või elavad hooldekodus. Neil lisanduvad mitmesugused meditsiinilised ja sotsiaalsed probleemid, mis omakorda suurendavad suremuse šansisuhet: voodihaigus (OR = 5,5; 95%; uv 2,5 12,1), suutmatus enda eest hoolitseda (OR = 4,1; 95% uv 2,0 8,5), erinevad psühholoogilised probleemid (OR = 3,5; 95%; uv 1,7 7,3). Oma osa on ka vähesel teadlikkusel võimalikest mõjudest, mistõttu nad ei pea end ohustatuks ega püüagi riske vältida. Siia rühma lisanduvad ka kodutud, kes on oma tervisliku seisundi, eluviisi ja -tingimuste tõttu üsna haavatavad. Lisaks vanuritele peetakse ohustatud rahvastikurühmaks ka väikelapsi, seda eeskätt imikute ebaküpse termoregulatsiooni, suhteliselt väiksema kehamassi ja vere mahu tõttu. Suureks riskirühmaks on krooniliste haiguste põdejad. Lisaks eeltoodud südame-, kopsu- ja neeruhaigetele kuuluvad siia ka diabeeti, Parkinsoni ja Altzheimeri tõve põdevad, aga ka teiste vaimsete häiretega isikud, kes tarvitavad ravimeid, mis mõjutavad elektrolüütide tasakaalu (diureetikumid), neeru funktsiooni, higistamist, termoregulatsiooni jm. Teiste tegurite seas võib suurendada kuumusest tulenevate haiguste avaldumist ka ülekaal. Nimelt blokeerib rasvkude higinäärmed ja takistab vere ringvoolu. Samuti toimib keha rasvakiht soojusisolatsioonina. Suur füüsiline koormus võib ka suurendada kuumusest tingitud tervise sümptomite avaldumist. Sportlased ja õues töötavad inimesed võivad eritada kuni kolm liitrit higi tunnis. Seda kogust pole kohe võimalik asendada, sest keha suudab imada vaid ühe liitri joodud vett tunnis. Vedelikukadu viib omakorda dehüdratsioonini. Ravimid ja narkootikumid võivad suurendada keha stressitaset kuuma korral. Antihistamiinid ja mõned rahustid võivad higistamist pärssida. Joogid nagu nt tee, kohv ja alkohol viivad kehast vedelikku välja. Kuumuse ja mõnuainete tarvitamise koostoime võib osutuda surmavaks 8. Kuumalainete tervisemõju oleneb ka keskkonnatingimustest. Linnapiirkondades on mõju suurem kui maal. Suurlinnades tekivad suure asustustiheduse tõttu nn soojussaared (ingl. urban heat islands), kus õhutemperatuur linnakeskme suunas tõuseb ja on linnaümbruse temperatuurist palju kõrgem. Rolli mängivad siin ehitus- ja tänavakattematerjali soojustehnilised omadused, ehitiste kõrgus ja ruumiline paigutus, samuti õhu saastatus, mis võrreldes maapiirkonnaga akumuleerivad rohkem päikese energiat ja kütavad linnaõhku nii öösel kui ka päeval. Mida rohkem on tehiskeskkonnas rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju. Tähtis on ka elamu tüüp, korruselisus ja tubade arv. Kõige ebasoodsamas olukorras on kortermajade ülakorruste lõunasuunaliste korterite elanikud. Semenza jt (1996) leidsid, et kuumalaine ajal oli korrusmajade viimase korruse elanikel šanss surra 4,5 (1,7 12,8), teiste korruste elanikel 2,5 (1,5 4,2) võrreldes alakorruste elanikega; ühe- ja kahetoaliste korterite elanikel oli šanss surra 3,4 (1,5 7,9) võrreldes suuremate korterite elanikega. Kuuma ilma toime oleneb ka eelpool osaliselt toodud individuaalsetest teguritest (tervislik seisund, riietus, kehaline aktiivsus, elu- ja töötingimused, jt) ning on inimese erineva kohanemisvõime tõttu muutuv. 9 8 Manfred Kaiser Ilmastiku mõju tervisele.ersen. 9 Semenza, J.C., Rubin, C.H., Falter, K.H., Selanikio, J.D., Flanders, W.D., Howe, H.L., Wilhelm, J.L Heatrelated deaths during the July 1995 heat wave in Chicago. N Engl J Med. 335(2): [WWW] 14

15 Mõju varale Erakordselt kuum ilm võib avaldada mõju erinevate seadmete töökindlusele ja täiendavale jahutamiskoormusele. Varalised kaotused võivad olla seotud ka suurenenud tulekahjuriskiga (vt ulatuslik metsa ja maastikutulekahju riskianalüüs). Otsest negatiivset mõju varale ei ole võimalik siiski välja tuua Mõju looduskeskkonnale Mõningatel juhtudel nt metsatulekahju korral võib esineda looduskeskkonna ajutist saastumist ja kahjustumist (vt ulatuslik metsa ja maastikutulekahju riskianalüüs). Kuumad ilmad, eriti koos tuulevaikusega, toovad kindlasti kaasa sinivetikaõitsengud. See omakorda võib suurendada fütoplanktonist toituvate loomade hukkumise - kalad, aga ka karbid näiteks. Samuti võib olla mõjutatud põhjavee seisund, aga protsessid on veidi aeglasemad ning mõjud võivad seega avalduda alles hiljem. Väga oluline on, milline periood on kuumaperioodile eelnenud. Nt kui on juba aastaid kestnud suhteliselt kuiv (väikse sademetehulgaga) periood, on põhjavee looduslik toitumine häiritud, mis põhjustab kaevude veevaesuse või ka kuivamise. Sama ka allikate puhul, mis omakorda mõjutab jõgede veerohkust ja sealset elustikku Mõju elutähtsate teenuste toimepidevusele Erakordselt kuuma ilma puhul võivad olla mõjutatud järgmised elutähtsad teenused (HOS): 1) päästetöö toimimine; 2) hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimine; 3) statsionaarse eriarstiabi toimimine; 4) kiirabi toimimine. Mõningal määral, eriti linnades, võib suureneda vajadus kiirabiteenuse järele, mis suurendab ka hädaabiteadete menetlemise koormust. Hädaabiteadete hulga suurenemisega pikeneb hädaabiteatele vastamise aeg ning koos sellega helistaja ooteaeg. Kiirabiväljakutsete põhjuste pingereas on vererõhk nr 2 ka tavaolukorras, seega erakordselt kuuma ilma korral suureneb selle tüüpjuhtumi hulk veelgi (häirekeskuse andmetel oli 2015 a. ligi vererõhu tüüpjuhtumi väljakutset). Erakordselt kuuma ilma puhul võib suureneda ka hospitaliseeritud patsientide arv (mõju statsionaarsele arstiabile), mis võib avaldada mõju haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) tööle, kuid see ei vii tervishoiualase hädaolukorrani ning samuti ei häiru nende elutähtsate teenuste toimepidevus. Nende kõrvalmõjude toime vähendamiseks piisab asutuste sisestest töökorralduse muutustest (nt tööjõuressursi ümberpaigutamisest või lisaressursi rakendamisest). Suurenenud liiklusõnnetuste hulk mõjutab muuhulgas politsei tegevust ja politseiliste hädaabiteadete menetlemist. Erakordselt kuuma ilma puhul häiruvad vähesel määral elutähtsad teenused nagu päästetöö (siinkohal ei käsitleta ulatuslik metsa ja maastikutulekahju riskianalüüsis toodut), statsionaarse eriarstiabi toimimine ja hädaabiteadete menetlemine. Metsa- ja maastikutulekahjude arvu kasv võib tõsta hädaabiteadete arvu ja sündmuste menetlemise aega, kuna tegu on pikema kestusega sündmustega. Arvu tõusust tulenevad pikemad oote- ja menetlemisajad. Lisaks on päästeressursid pikemalt hõivatud. 15

16 Lisaks suureneb kuumaperioodiga tõenäoliselt ka veekasutus, mis alandab põhjaveetaset, mistõttu võib olla vajalik kohati hakata veevõttu piirama (nt keelata tiheasustusaladel murukastmine vmt). Eesti oludes puudutab see eelkõige ülemiste põhjaveekihtide tarbimist, kus põhjaveetaseme kõikumine on suurem. Samuti võib olla häiritud põhjavee looduslik toitumine, mis põhjustab kaevude veevaesuse või ka kuivamise Hinnang tagajärgede raskusastmetele Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tagajärgede raskusaste määratakse vastavalt Siseministri a määruse nr 5 lisale 2. Lähtudes ülaltoodust hindas töörühm antud hädaolukorra tagajärgi kergeks (B). Tagajärjed Hädaolukord Elu ja tervis Vara Keskkond Elutähtis valdkond Koond Erakordselt kuum ilm Kerge (B) Kerge (B) Kerge (B) Kerge (B) Kerge (B) Riskiklass Võttes arvesse sündmuse tõenäosust (4) ja tagajärgede raskusastet ( B) tuleb antud hädaolukorda klassifitseerida kui MADALA RISKIGA HÄDAOLUKORD 4B. Väga suur 5 T õ e n ä o s u s Suur 4 4B Keskmine 3 Väike 2 Väga väike 1 Vähetähtis A Kerge B Raske C Väga raske D Katastroofiline E Tagajärg 16

17 Tagajärgede raskusastet leevendavad meetmed 1. Hädaolukorda ennetavad meetmed ja tegevused, mis on suunatud hädaolukorra tekkimise vältimiseks. KAUR Õigeaegne elanikkonna teavitamine kuumalaine saabumisest. Terviseamet Soovituste andmine elanikkonnale käitumiseks erakordselt kuuma ilma korral, sh riskirühmadele (vanurid, kroonilised haiged, lapsed). Päästeamet Ennetav osa erakordselt kuumade ilmade korral on nende ilmade tulemusel tekkivate kaudsemate tagajärgede juures: 1) Tegelemine veeohutusega, kus eesmärgiks on läbi elanikkonna teavitamise vähendada uppumissurmade ja veeõnnetuste hulka. 2) Tegelemine metsade tuleohutusega, kus eesmärgiks on läbi metsamineku keeldude ja elanikkonna teavitamise ära hoida metsatulekahjud. 2. Hädaolukorra tagajärgi leevendavad meetmed ja tegevused, mis on suunatud hädaolukorra võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks või vältimiseks. KAUR Elanikkonna teavitamine. Terviseamet Elanikkonna ja tervishoiuteenuste osutajate ning kohalike omavalitsuste nõustamine. Teabematerjalide levitamine. Kohalikud omavalitsused peavad tagama joogivee jaotamise tühjaks jäänud kaevudega elanikele. Tööandjad peavad tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning kuumapäevade või lainete ajal tuleks piiarata välitööde teostamist. 3. Ülevaade olemasolevatest ressurssidest KAUR on, vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 36, Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkonnaks on riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs, keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning elutähtsa teenusena ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. Vastavalt Vabariigi Valituse määruse nr 57 Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord 3 lg 1 peavad asutused või juriidilised isikud teavitama Siseministeeriumi teabeseireosakonda viivitamata telefoni teel ja esimesel võimalusel olukorraülevaate veebilehel, elektronposti või muu sidevahendi teel oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorra tekkimise vahetust ohust. Sama paragrahvi lg 4 p 2 alusel teavitab KAUR Siseministeeriumi erakordselt kuuma ilma vahetust ohust. Vastavalt ülalmainitud määruse 5 alusel edastab Siseministeeriumi teabeseireosakond asutuselt või juriidiliselt isikult saadud teabe hädaolukorra või hädaolukorra tekkimise vahetu ohu kohta viivitamata telefoni või muu sidevahendi teel: 17

18 1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehele, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitjale; 2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitja korraldusel kriisikomisjoni liikmetele; 3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitja korraldusel teistele asjassepuutuvatele ametiisikutele, asutustele ja juriidilistele isikutele; 3*) iga regionaalse kriisikomisjoni esimehele, tema äraolekul regionaalse kriisikomisjoni aseesimehele; 4) hädaolukorra lahendamise plaani alusel konkreetse hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele (juhul, kui info esitaja ja hädaolukorra lahendamise juht on erinevad asutused) ning ministeeriumile, kelle valitsemisalas hädaolukord või selle vahetu oht tekkis või kes on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vastutav hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest. Kehtivas õigusruumis ei ole määratud erakordselt kuuma ilma puhul hädaolukorda juhtivat asutust ja HOLP-i ei koostata (VV KORRALDUSe NR 208 (RT III, , 16). Seega hädaolukorra lahendamisel peab iga ametkond juhinduma oma pädevusest. Samas oleks vaja ametlikult määrata hädaolukorra lahendamist koordineeriv asutus. Vabariigi Valitsuse määrus nr 92 Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele 1 lg 1 sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi asutus) või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust. Sama lg 2 punkt 2 sätestab, et Keskkonnaagentuur teavitab avalikkust muu hulgas ka erakordselt kuuma ilma vahetust ohust. Terviseamet on välja töötanud soovitused elanikkonnale käitumiseks erakordselt kuuma ilma korral. Soovitustega saab tutvuda Terviseameti koduleheküljel järgmisel lingil: Samuti on Terviseamet koostanud Kuuma ilma infovoldiku ( mis annab juhiseid elanikele, kuidas kuuma ilma korral käituda. 18

19 3. Kokkuvõte (hädaolukorra riskianalüüsi ankeet) Hädaolukorra nimetus Jrk. nr 17 Erakordselt kuum ilm Ülevaatuse kuupäev: Järgmise ülevaatuse kuupäev: Riski analüüsi koostaja: Terviseamet Riskianalüüsi kaasatud asutused Asutus: Funktsioon: 1. Terviseamet Riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus 2. Keskkonnaagentuur Tõenäosuse hinnangu andev asutus 3. Päästeamet Tagajärgedele hinnangut andev asutus 5.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tagajärgedele hinnangut andev asutus 6.Keskkonnaministeerium Tagajärgedele hinnangut andev asutus 1. Hädaolukorra määratlus (hädaolukorra ja selle ulatuse kirjeldus) Erakordselt kuum ilm käesoleva riskianalüüsi tähenduses on vastavalt Siseministri a määrusega nr 5 kehtestatud määratlusele ilm, kus õhutemperatuur on kõrgem kui +30 C kauem kui 2 päeva, mille tagajärjel satub ohtu inimeste elu või tervis või mis tekitab kahju elutähtsale teenusele. 2. Ülevaade hädaolukorda tekitavatest ohtudest Globaalne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur on kasvanud alates aastast, eriti suur tõus on olnud alates aastast. Püsivad kõrged õhutemperatuurid seonduvad antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna levikuga Eestisse. Eesti meteoroloogiajaamade iga-aastase maksimaalse õhutemperatuuri aegrida näitab statistiliselt usaldavat kasvutendentsi, mida võib seostada kliima üldise soojenemisega. Aasta maksimaalse õhutemperatuuri keskmine tõus aastail on poolteist kraadi. 3. Ajaloolised faktid varem toimunud sündmuste/hädaolukordade kohta Viimase poole sajandi tähelepanuväärsemaid soojalained olid Eestis 1992., 1994., 2003., 2006., 2010., ja aasta juulis või augustis. Absoluutne soojarekord registreeriti Võrus, kus maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti +35,6 C. Rekordeid registreeriti siis ka mitmes teises Eesti ilmajaamas aastal uuenesid soojarekordid Jõhvis, Kundas, Narvas ja Vilsandil. Võrus on õhutemperatuur küündinud üle +35 C veel aasta 9. juulil (35,1 C) ja aasta 30. juulil (+35,2 C). Tallinna absoluutne soojarekord +34,3 C pärineb samuti aastast. Palavad perioodid on valdavalt juulis ja augustis, reeglina mitte rohkem kui üks sündmus aastas. Alates aastast sündmuste arv sageneb aastal uuenesid aasta soojarekordid Lääne-Nigulas, Vilsandil ja Virtsus. Ristnas registreeriti aastal olemasoleva rekordi kordamine. 4. Tõenäosusele antud hinnang (sõnadega): Suur Numbriga: Rakendatud ja toimivad hädaolukorda ennetavad meetmed KAUR Õigeaegne elanikkonna teavitamine kuumalaine saabumisest. Terviseamet Soovituste väljatöötamine elanikkonnale käitumiseks erakordselt kuuma ilma korral, sh riskirühmadele (vanurid, kroonilised haiged, lapsed). Päästeamet Kaudsete tagajärgede juures ennetav osa. Tegelemine veeohutusega ja metsade 19

20 tuleohutusega läbi elanikkonna teavitamise Lühike tõenäosusele antud hinnangu põhjendus Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra tekkimise hinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaagentuuri statistika andmetest. Arvestades ohtude realiseerumise tõenäosust ning seda, et Eestis on valdavalt esinenud mitte rohkem kui üks kuumalaine aastas, siis võib erakordselt kuuma ilma tõenäosust määrata suureks (tõenäosusaste 4). 5. Tagajärgedele antud hinnang (sõnadega): Kerge Tähega: B Inimeste elu ja tervis: Vara: Looduskeskkond: Elutähtsad teenused: Kerge Kerge Kerge Kerge Kõige enam mõjutatud elutähtis teenus ja selle tagajärje raskusaste: Kerge B 5.1. Rakendatavate meetmete olemasolu hädaolukorra realiseerumisel KAURi automaatjaamade ja varajase hoiatamise süsteemi töös hoidmine ja partnerite teavitamine 5.2. Hädaolukorra tagajärgede iseloomustus Erakordselt kuuma ilma korral on ohustatud eelkõige inimese tervis. Saadavad tervisekahjustused võivad üksikjuhtumitel põhjustada kuumarabandust, krooniliste haiguste ägenemist või olla letaalsed Esmased (olulisemad) tagajärjed Suureneb mõnevõrra koormus tervishoiuteenuse pakkujatel, kiirabil Teisesed (vähemolulisemad) tagajärjed Lokaalsed häired joogivee varustusega salvkaevudest; võivad tekkida kahjud põllumajandusele. 6. Riskimaatriks (Märgi riskiklass maatriksisse vastavalt punktide 4 ja 5 väärtustele) Riskiklass: 4B 7. Hädaolukorda ennetavate meetmete rakendamise vajadus Asutus: Meede: Ligikaudne maksumus: KAUR Õigeaegne elanikkonna teavitamine kuumalaine saabumisest Terviseamet Soovituste väljatöötamine Kuuma ilma infovoldikud on elanikkonnale käitumiseks välja trükitud ja talitustele erakordselt kuuma ilma korral, jagamiseks edastatud. sh riskirühmadele (vanurid, Täiendavat kulu ei teki. kroonilised haiged, lapsed). 20

21 Päästeamet Esmaste tagajärgedega ei tegele (metsatulekahjusid käsitleb eraldi hädaolukordade riskianalüüs) 8. Hädaolukorra tagajärge leevendavate meetmete rakendamise vajadus Asutus: Meede: Ligikaudne maksumus: KAUR Elanikkonna teavitamine Terviseamet Elanikkonna nõustamine 21

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

E-fact 27 - Kuum keskkond hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris

E-fact 27 - Kuum keskkond hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris 27 hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris 1. Sissejuhatus Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajaid ähvardab kauba mahalaadimisel, köögis töötamisel ja klientide teenindamisel kuumastress.

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PEADIREKTOR

PEADIREKTOR KINNITATUD 27. jaanuar 2015. a. I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus 1.2 Ametinimetus Kriisireguleerimise nõunik 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Peadirektor 1.5 Alluvad Peadirektori ühekordsete

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kommunaalamet

Microsoft PowerPoint - Kommunaalamet Tallinna linna valmisolekust hädaolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkestusteks Viljo Rannala Tallinna kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna sekretär Tõenäosus, et õnnetus juhtub, on väiksem

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem