Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL"

Väljavõte

1 Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames.

2 2 Käesolev tugimaterjal on abiks üldhariduskoolidele karjääriõppe ja teiste karjääriteenuste kavandamisel ning karjääriteenuste korralduskava väljatöötamisel. SA Innove koostöövõrgustikku koondunud pilootkoolid on läbi erinevate arendustegevuste analüüsinud ja praktikas läbi proovinud, kuidas korraldada koolis karjääriõpe nii, et see oleks tulemuslik, õpilaste vajadusi arvestav ja seejuures optimaalses mahus. Karjääriõppe korralduse kirjeldamiseks on pilootkoolid juba mõnda aega kasutanud korralduskava, mille idee sündis Iirimaa koolides kasutusel oleva kava eeskujul. Eestis kandis see esialgu karjääriõppe tegevuskava nime, ent seoses uutes riiklikes õppekavades sätestatud nõuetega tagada õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus sai kava senisest laiema sisu ja uue nime. Kooli karjääriteenuste korralduskava on dokument, millesse on koondatud karjääriõppe, karjääriinfo ja karjäärinõustamise tegevused ning kasutatavad ressursid. Pilootkoolide kogemus on näidanud, et korralduskava koostamise käigus tõuseb õpetajate teadlikkus karjääri planeerimise olemusest, vastava õppe sisust ja olulisusest ning karjääri planeerimist toetavate tegevuste kavandamise võimalustest õppeprotsessis. SA-l Innove on kavas käesolevat tugimaterjali edaspidi täiendada vastavalt sellele, milliseid lahendusi pilootkoolid karjääriõppe korralduse parendamiseks leiavad või millised arengud toimuvad hariduses ja koolikorralduses üldiselt. Suur tänu kõigile, kes osalesid materjali koostmises! Ruth Elias, Ülle Haavasaar, Reet Jakobson, Sirli Kriisa, Meeli Murazov, Merike Mändla, Margit Rammo, Tiina Trampärk, Toivo Ärtis. Kommenteerinud ja ettepanekuid esitanud on ka teised karjääriõppe arendusse kaasatud pilootkoolide karjäärikoordinaatorid.

3 3 SISUKORD KARJÄÄRITEENUSED EESTIS... 4 KARJÄÄRITEENUSED PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS... 6 Läbivate teema rakendamise üldised põhimõtted... 7 Õppijakeskne õpikäsitus... 7 Valikaine karjääriõpetus... 8 Karjääriinfo ja -nõustamisteenused... 8 Karjääriinfo korraldamine koolis... 9 KARJÄÄRIPLANEERIMISE OSKUSED... 4 Meeskonna moodustamine ja koostöö käivitamine Seniste tegevuste kaardistamine ja analüüs Õppeprotsessi parendamine, uute tegevuste kavandamine Korralduskava seos kooli muu dokumentatsiooniga Korralduskava põhiosad Karjääriteenuste korralduskava vastuvõtmine ja ülevaatamine KORRALDUSKAVA NÄIDISED LISAD... 33

4 4 KARJÄÄRI PLANEERIMISE OSKUSED Kaasaegse käsitluse kohaselt on igal inimesel karjäär. Karjäär on haridus- ja tööalane edenemine kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Kaasaja ühiskonnas muutuvad karjääriplaneerimise oskused üha vajalikumaks. Karjääri planeerimise oskused (Career Management Skills) ehk pädevused hõlmavad mitmesuguseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad isikul koguda, analüüsida, sünteesida ja organiseerida enesekohast ning haridus- ja kutsealast infot, teha otsuseid ja korraldada haridus- ning tööalaseid üleminekuid. (European Lifelong Guidance Policy Network) Paljudes EL liikmesriikides on käivitunud karjääri planeerimise oskuste raamistiku väljatöötamine. Riiklikud raamistikud peaksid lähiajal selgelt sätestama karjääri planeerimise oskuste omandamise aluseks olevad põhimõtted ning karjääri planeerimise oskuste programmi sisu eri vanuse- ja sihtrühmadele. Oluline seejuures on, et mõeldakse läbi kuidas oskuste olemasolu tõendada. Ühtset karjääri planeerimise oskuste raamistikku elukestva õppe proportsioonis hetkel Eesti haridusruumis veel ei ole, kokkulepitud kompetentside liigituses ei eristu karjääri planeerimise oskused kui teatud eraldiseisev kompetents. Võib öelda, et need kätkevad endas teatud üldisi ehk ülekantavaid käitumuslikke kompetentse (soft skills or general skills) ja sh ka teatud valdkonnaüleseid kompetentse (generic or general hard skills). Nimetatud oskuste kujunemist toetavad üldised õppe-kasvatuseesmärgid on riiklikes õppekavades sõnastatud. Põhikoolis ja gümnaasiumis käsitletakse karjääri planeerimise oskusi kui üht osana üldpädevustest. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõikide õppeainete kaudu, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Karjääri planeerimise oskuste kujundamisega seotud sisalduvad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud õppe- ja kasvatuseesmärgides ja üksikasjalikumalt on nende oskuste kujunemise toetuseks õppekavade läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. KARJÄÄRITEENUSED EESTIS Karjääriteenuste süsteemi kaudu toetatakse inimeste karjääriplaneerimise oskuste kujunemist ja nende pidevat arengut. Täna räägime Eestis karjääriteenustest kui elukestva õppe kolmest tugisambast: - karjääriõpe; - karjääriinfo vahendamine; - karjäärinõustamine.

5 5 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas Piirkondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused Rajaleidja keskused pakuvad noortele vanuses tasuta järgmisi karjääriteenuseid: - grupi ja individuaalne karjäärinõustamine; - karjääriinfo vahendamine, loengud, töötoad. Kõigis Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides on kooli õppekavas määratletud ning kirjeldatud karjääriõppe ja teiste karjääriteenuste kättesaadavus õpilastele. Sotsiaalministeeriumi haldusalas Eesti Töötukassa osakonnad pakuvad tasuta teenuseid: - karjäärinõustamine töötutele ja koondamisteate saanud isikutele; - karjääriinfotoad on avatud kogu elanikkonnale; - tööotsingunõustamine (tööotsingu töötuba, tööklubi). Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames kujundab õpilane karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning valmisoleku elukestvaks õppeks. Karjääriõpe koosneb kooli õppekavas mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lõimituna karjäärinõustamise ja -info vahendamise teenustega. Karjääriõpetus on õppeaine, mille kaudu õpilane kujundab teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjäärikoordinaator on spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Karjäärinõustamine on inimese toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Enamasti toimub nõustamine individuaalvestluse vormis, kuid sageli töötatakse ka gruppidega. Individuaalnõustamisel tegeleb nõustaja ühe kliendiga, grupinõustamisel mitme sarnaste vajadustega kliendiga. Karjäärinõustaja toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjääriinfo on haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavad korrastatud andmed. Karjääriinfo spetsialisti töö on info kogumine, analüüsimine, sünteesimine, vaagimine ja karjääriotsuse elluviimise toetamine. Tema põhitegevused on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest, karjääriinfo vahendamine individuaalselt ja gruppidele. Klientide vajadustest lähtuvalt kasutab infospetsialist erinevaid metoodikaid ja karjääriinfo vahendamise abivahendeid. Vt lisaks karjäärispetsialisti ABC.

6 6 KARJÄÄRITEENUSED PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS Riiklikest õppekavadest lähtuvalt korraldab põhikool õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. Gümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. Karjääriõpe kooli õppekavas koosneb mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lõimituna karjäärinõustamise ja -info vahendamise teenustega. Raam karjääriõppele on õppekava läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, mille üldised rõhuasetused on seotud õpilase adekvaatse enesehinnangu kujunemise toetamisega, tööturu ja õppimisvõimaluste tutvustamisega ning analüüsioskuste arendamisega, mis võimaldaks teadlikult arvestada valikuid ja otsuseid mõjutavate teguritega. Põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgi üheks sihiseadeks on, et põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. Põhikooli riiklik õppekava, läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine kava Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Õpilast suunatakse: 1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele; 2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi; 3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt; 4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi; 5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Gümnaasiumi riiklik õppekava, läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine kava Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestab oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi, kellel on valmisolek ja oskused teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Õpilast suunatakse: 1) tutvuma erinevate ametite/elukutsetega, haridus- ja koolitusvõimalustega, pöörama tähelepanu praktilistele tööotsimisoskustele; 2) koostama isiklikku karjääriplaani, analüüsima võimalikke alternatiivseid karjäärivalikuid ja nende mõju pikemas perspektiivis; 3) analüüsima tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda; 4) tutvuma teabega edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus) ning luuakse võimalused saada karjäärinõustamist.

7 7 Läbivate teema rakendamise üldised põhimõtted Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Lühidalt õppekavades kirjeldatud üldpädevuste kujunemist toetatakse muuhulgas läbivate teemade kaudu. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus ja SA Innove teevad koostööd, et ühtseid põhimõtteid järgivalt toetada koole karjääriõppe kui ühe läbiva teema rakendamise strateegia väljatöötamisel ja lahenduste otsimisel selleks, et optimeerida läbivate teemade mahtu õppeprotsessis tervikuna. Läbivate teemade käsitlemise üldiste põhimõtete kohta on avaldatud materjalid TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse lehel: Kooli eneseanalüüs läbivate teemade hindamisel Sissejuhatuseks läbivate teemade täitmise kohta Näide läbiva teema täitmise kohta, vt lisaks tabelina Läbivad teemad realiseeruvad eelkõige: 1) õpikeskkonna korralduses; 2) aineõppes; 3) valikainete valikul; 4) läbivast teemast lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös; 5) klassivälises õppetegevuses, huvitegevuses, projektides. Õppijakeskne õpikäsitus Koolid on läbi aegade toetanud oma õpilasi elukutsevalikul ning haridustee ja tööelu kavandamisel. Karjääriõpe iseenesest ei ole seega uus valdkond. Küll aga on kaasajal karjääriõppe õppesisu mitmekülgsem kui see oli mõnekümne aasta eest ja nii nagu kogu maailmas, on ka Eestis koolireformiga kaasnenud uutmoodi ideoloogia ja õpikäsitus, mis mõjutab kõige enam seda, kuidas planeerida karjääriõppe õppeprotsessi ja mida seejuures silmas pidada. Ka varasem riiklik õppekava nägi ette karjääriõppe rakendamist läbiva teemana Tööalane karjäär ja selle kujundamine. Läbivate teemade rakendamine ei olnud koolides enamasti süsteemselt läbi mõeldud, üldjuhul otsustas iga üksik õpetaja, millal ja kuidas ta selle oma ainega lõimis. Väljundipõhine õppekavareform on õppija- ja õppimiskeskne. Seepärast ei lähtuta ainekava koostamisel enam mitte sellest, mida õpetaja õpetab või teeb, vaid sellest, mida õppija õppeprotsessi lõpuks on omandanud. Kogu õppeprotsess tuleneb sellest, kuidas aidata õppijatel õpitulemusi saavutada. Väljundipõhise õppeprotsessi ideoloogia seab: kesksele kohale õppija, õppeprotsess kavandatakse õpilase, mitte õpetaja tegevusest lähtuvalt; uued aspektid hindamisele: kokkuvõttev ja kujundav hindamine, eristav ja mitteeristav hindamine; määratlema õpitulemused oskused, teadmised ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja saavutamise taset on võimalik tõendada või hinnata; määratlema hindamiskriteeriumid need sõnastatakse õpitulemuste alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Kriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ja ulatust või teatud seisundit või tegevust, mis kinnitab õpitulemuse saavutatust. valima õppe- ja hindamismeetodid, mis on kooskõlas õpitulemuste ja hindamiskriteeriumidega; valima õpitulemustest lähtuva õppesisu, keskendudes peamisele ja jättes kõrvale vähemolulise; kavandama tervikliku ja sidusa õppeprotsessi ainete ja valdkondade omavahelise lõimingu kaudu;

8 8 kavandama lõimingu nii, et oleks tagatud ainetevaheliste seoste loomine, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine ning teemakeskne lõiming, valdkonnasisene ja valdkondadevaheline lõiming. Õppijakeskset õppeprotsessi kavandatakse ülevalt alla põhimõttel, st esmalt määratletakse üldised, eeldatavasti õppeprotsessi lõpuks kujunevad õpitulemused ja siis aste astmelt alla ehk eeldamise loogikast tulenevalt detailsemad õpitulemused. Seejärel kontrollitakse üle, kas aste astmelt alt üles üldistades annavad üksikud õpitulemused kokku õppekava üldosa eesmärgi. õpitulemuste ja hindamiskriteeriumide sõnastamine õppemeetodite valimine õppesisu määratlemine hindamismeetodi valimine õppesisu ja -meetodite ülevaatamine ning vajadusel korrigeerimine Kui õpitulemused on hästi sõnastatud, muutub kogu ülejäänud õppeprotsessi kavandamine lihtsamaks. Samal ajal ei tähenda see, et õpitulemused peaksid jääma fikseeritud igaveseks ühtemoodi õppekava on elav ja dünaamiline dokument ja seetõttu peaks olema võimalik kooli õppekavades ainekava tasemel teemade juurde kirjutatud õpitulemusi üle vaadata ja korrigeerida. Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna. Siiski pole paha neid kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid sobivad üksteisega. Õppeprotsessi muud toetavad elemendid, nagu nt nõuded õpikeskkonnale, tuleb samuti sidustada õpitulemustega. Tuleb leida mõistlik tasakaal, mida koolis on võimalik saavutada. Kui õppekeskkond ei toeta ega saagi toetada väga ambitsioonikaid õpitulemusi, tuleb õpitulemusi kohendada. Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on omavahel kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist. Kuid selge on see, et tulemuslikust ja tõhusast õppimisest saab juttu olla vaid siis, kui need hästi kavandatud õppeprotsessi elemendid on praktilises õppeprotsessis rakendatud ja õppijad on nendes kirjeldatud õpitulemused omandanud. Seda on võimalik õpitulemusi kirjeldavas õppekavas hinnata selgemalt kui kunagi varem. (E.Pilli, Õppeprotsessi kesksed elemendid ja nendevahelised seosed) Valikaine karjääriõpetus Koolidel on võimalus valikainena õppekavas sisse seada karjääriõpetus, vt ainekava III kooliastmele ja ainekava gümnaasiumile. Karjääriõpetuse kui õppeaine kavandamisel on abiks raamatutes Karjääriõpetus. Aineraamat põhikooliõpetajale ja Karjääriõpetus. Aineraamat gümnaasiumiõpetajale avaldatud õppeprotsessi kirjeldused, milles eristub ainekava neljakihiline ülesehitus: õpitulemused, ainesisu, mõisted ja praktilised tööd. Õpitulemused on seatud esiplaanile. Teadaolevalt eelistavad õpilased sellist ainepõhist õppevormi. Õpilaste teadmisi ja oskusi ning õpitulemuste saavutatust on karjääriõpetuse ainekursuse lõpus lihtsam jälgida, kui jupikaupa erinevate õppeainete tundides. Ühtlasi on karjääriõpetuse õppeaine üks viis õppekava läbiva teema mahu optimeerimiseks. Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse aspektist, Tiina Kuusk Karjääriinfo ja -nõustamisteenused Karjääriinfo ja -nõustamisteenuste kättesaadavuse tagamisel on koolidele toeks Rajaleidja keskused, mis on valmis võimaluste piires pakkuma kõigile Eesti põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste lõpuklasside õpilastele tasuta karjäärinõustamise ja -info teenuseid. Pakutakse kahe tunni ulatuses grupinõustamist ja kahe tunni ulatuses karjääriinfo loenguid/töötubasid. Lisaks on kõigil õpilastel võimalus pöörduda Rajaleidja keskustesse spetsialistide poole individuaalseks karjäärinõustamiseks ja abi saamiseks asjakohase karjääriinfo leidmisel, analüüsimisel ja kasutamisel.

9 9 Karjääriinfo korraldamine koolis Karjääriinfo on info hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta. Temaatiliselt võib karjääriinfot jagada kolmeks: - info haridusest (õppimisvõimalused, haridussüsteem jne); - info tööturust (vabad töökohad, tööhõive, info ettevõtetest jne); - info elukutsetest (töötingimused, kutsekvalifikatsiooni nõuded jne). Vt lisaks Valik ideid, soovitusi ja tähelepanekuid karjäärikoordinaatorile karjääriinfo vahendamiseks koolis (lisa 4). KARJÄÄRI PLANEERIMISE OSKUSTE KUJUNDAMINE KARJÄÄRIÕPPE KAUDU Karjääriõppe õppeprotsessi kavandamiseks koolis on vajalik, et selgelt on määratletud ja arusaadavalt sõnastatud läbiva teema alaeesmärgid ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud õpitulemused 1. Õppekava läbiva teema Elukestev õpe ja käärjääri planeerimine üldiste eesmärkide põhjal on erinevates arendustegevuste töörühmades alustatud õpitulemuste sõnastamist. Hetkel on esialgsed versioonid sõnastatud I ja II kooliastmele ning III kooliastmele. Kutseõppe riiklikud õppekavad kaasajastatakse järk-järgult. Uutes kutseõppe riiklikes õppekavades (EKR 4. tase) on võtmepädevuste moodul Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, milles on karjääri planeerimise pädevust näitav õpiväljund õpilane mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääri planeerimise protsessis koos hindamiskriteeriumidega. Kas eelnevalt loetletud õpitulemused on asjakohaselt sõnastatud, saavutatavad (jõukohased) ja piisavad selleks, et õpilane suudaks teha haridustee jätkamise ja tööeluga seotud teadlikke valikuid seda on vaja praktikas läbi proovida ja analüüsida. Järelduste tegemiseks ja tõendusmaterjali kogumiseks on vältimatult vajalik, et testgrupp on vaatluse all ja tagasiside kogumiseks fookuses kogu perioodi vältel (näiteks III kooliastmes kõigil kolmel õppeaastal). On tõenäoline, et karjääri planeerimise oskuste ühtse raamistiku väljatöötamise käigus saab selgeks, et õpitulemusi on vaja mõneti ümber sõnastada. Vt väljundipõhine õpe ja õpitulemuste sõnastamine ainekava arendustöös ja õpitulemuste sõnastamise juhendmaterjal. Karjääriõppe õppeprotsessi kavandamisel on aluseks läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine üldised eesmärgid, alaeesmärgid ning neist tuletatud ehk eesmärkide saavutamiseks vajalikud õpitulemused. Alaeesmärgid ehk üldised õpitulemused III kooliastmes: 1. Õpilane analüüsib enda isiksust, eristab tugevaid ja nõrku külgi ning mõistab enesetundmise tähtsust karjääri planeerimisel. 2. Õpilane mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning elukestva õppe vajalikkust karjääri planeerimisel. 3. Õpilane mõistab erinevate tegurite mõju karjääriotsustele ja arvestab nendega karjäärivalikute tegemisel. 1 Õpitulemused (õpiväljundid) on õppimise tulemusel omandatavad pädevused teadmised, oskused ja hoiakud, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima.

10 10 III kooliastme õpitulemused Üldised õpitulemused 1. Analüüsib enda isiksust, eristab tugevaid ja nõrku külgi ning mõistab enesetundmise tähtsust karjääri planeerimisel. Detailsed õpitulemused 1. Õpilane analüüsib oma isiksuseomadusi, oskusi (sh õpioskust), huvisid, huvitegevuses osalemist, võimeid ja väärtushinnanguid ning tutvustab ennast eneseanalüüsi põhjal. 2. Õpilane mõistab, miks inimestele sobivad erinevad ametid ja seostab läbi eneseanalüüsi seda enda karjäärivõimalustega. 3. Õpilane mõistab, kuidas ainealased oskused ja teadmised ning õpioskused ja ettevõtlikkust toetavad omadused mõjutavad tema haridustee jätkamise võimalusi nii hetkel kui tulevikus. 4. Õpilane arvestab teiste inimestega ja teeb koostööd, on vastutustundlik, täpne ja valmis õppima. Hindamiskriteeriumid Õpitulemuste täpsustused, mis kirjeldavad, mil viisil, mis kontekstis või millise iseseisvusega peab õppija õpitulemuste saavutatust demonstreerima. Õpilane kirjeldab juhendamisel enda isiksuseomadusi. Õpilane kirjeldab oma huvisid, võimeid, oskusi. Õpilane koostab enesetutvustuse ja esitleb seda. Õpilane kasutab karjäärivalikutega seotud eneseanalüüsi tulemusi enda tutvustamisel ja arenguvestlusel. Õpilane osaleb oma võimetele ja huvidele vastavas huvitegevuses koolis ja koolist väljaspool. Õpilane toob näiteid selle kohta, miks erinevad inimesed sobivad töötama erinevatel ametikohtadel ja tööaladel (nt kes füüsilisel, kes vaimsel tööl jne). Õpilane kirjeldab ametite eelduseks olevaid isiksuseomadusi erinevate ametite näitel, sealjuures teadvustades tervisega seotud aspekte. Õpilane loetleb erinevaid ainealaseid teadmisi ja oskusi ning kirjeldab nende vajalikkust erinevate elukutsete/ametite näitel. Õpilane toob näiteid selle kohta, millised ametid talle sobivad, lähtudes huvist teatud õppeainete vastu ja oma ainealastest teadmistest ja oskustest. Õpilane võtab vastutuse teadmiste ja oskuste omandamise eest. Õpilane kirjeldab ja toob näiteid, kuidas tema õpitulemused mõjutavad haridustee jätkamise võimalusi. Õpilane kirjeldab, mis motiveerib teda õppima ja kuidas see on seotud tema tulevikuga. Õpilane kirjeldab ettevõtlikku inimest. Õpilane loetleb ettevõtlikkust toetavaid omadusi. Õpilane kirjeldab, millised ettevõtlikkust toetavad omadused tal on ja milliseid soovib edaspidi arendada. Õpilane osaleb meeskonnatöös ja võtab endale erinevaid rolle. Õpilane täidab oma ülesandeid kohusetundlikult ja täpselt. Õpilane väljendab huvi õppimise vastu, esitab küsimusi.

11 11 2. Mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning elukestva õppe vajalikkust karjääri planeerimis2. Mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning elukestva õppe vajalikkust karjääri planeerimisel. 5. Õpilane mõistab kodukoha majanduskeskkonna eripära ning tööturu olukorda ja võimalusi nii Eestis kui välismaal. 6. Õpilane analüüsib aine(valdkonna)ga seotud ameteid/elukutseid ning mõistab nende plusse ja miinuseid. 7. Õpilane mõistab elukestva õppe vajalikkust kiiresti muutuvas töömaailmas ja ühiskonnas. 8. Õpilane tunneb töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja seostab üldkehtivaid käitumisnorme töötajatele esitatavate nõuetega. 9. Õpilane oskab koostada õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente. 10. Õpilane väärtustab tööd ja töö tegijat ning tunneb ära enamlevinud tööde ja töötajatega seotud müüdid ja stereotüüpsed, sh negatiivsed suhtumised. Õpilane kirjeldab näite põhjal, kuidas võivad töökohad tekkida, kaduda või muutuda. Õpilane nimetab kodukoha ettevõtete tegevusvaldkondi ja kirjeldab piirkonna eripära. Õpilane nimetab õppeaine ja ainevaldkonnaga seotud ameteid/elukutseid ning kirjeldab üldiselt vastavat tööd (tööülesanded, töö väärtus ühiskonnale, töökeskkond jms). Õpilane kirjeldab ühe ameti esindaja tööpäeva ning nimetab, millised on tema hinnangul selle ameti plussid ja miinused. Õpilane toob näiteid, kuidas ainevaldkondadega seotud erinevate ametite/elukutsete esindajad ennast pidevalt täiendavad või ümber õpivad. Õpilane toob näiteid selle kohta, kuidas uute seadmete kasutamiseks on vajalikud ka uued oskused. Õpilane oskab leida infot töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohta. Õpilane kirjeldab alaealiste töötamise võimalusi, õigusi ja kohustusi. Õpilane kirjeldab näite põhjal üldkehtivate käitumisnormide seotust töötamisega (nt tööaeg, töölt puudumine, vastutustunne jms), toob paralleele enda kooliskäimisega. Õpilane nimetab dokumendid, mis on kandideerimisel kasutusel (CV, motivatsioonikiri) ja koostab need. Õpilane kasutab asjakohaseid infoallikaid kandideerimisdokumentide koostamisel. Õpilane käitub lugupidavalt ja viisakalt kõigi elualade inimeste ja elukutsete/ametite esindajatega. Õpilane selgitab erinevate tööde ning ametite tähtsust ühiskonnas. Õpilane õpib ise ja laseb teistel õppida. Õpilane täidab õigeaegselt ja korrektselt talle antud ülesandeid.

12 Õpilane kasutab karjääriotsuste langetamiseks asjakohaseid karjääriinfo allikaid ja leiab infot õppimisvõimaluste kohta. Õpilane nimetab peamised karjääriinfo allikad. Õpilane nimetab erialasid ja koole, kus on võimalik õppida huvipakkuva ainevaldkonnaga seotud ameteid/elukutseid. Õpilane koostab loendi huvipakkuvatest ning tema eeldustele vastavatest erialadest ja koolidest. 3. Mõistab erinevate tegurite mõju karjääriotsustele. 12. Õpilane kasutab karjäärispetsialistide abi karjääriotsuste langetamisel. 13. Õpilane mõistab keskkonnast, tervisest, elustiilist ja rahalistest võimalustest, sotsiaalsetest garantiidest, tööturu nõudlusest, sotsiaalsetest suhetest ja teistest teguritest tulenevat mõju karjääriotsustele. 14. Õpilane koostab haridustee ja karjääri plaani ning püstitab eesmärke vastavalt enda huvidele, eeldustele ja edasiõppimise võimalustele. Tingimuste muutudes on ta võimeline plaane muutma. Õpilane nimetab karjääriteenused ja kirjeldab, millist abi on võimalik nendelt saada. Õpilane nimetab, kust leiab karjäärispetsialistide kontaktandmeid. Õpilane kirjeldab erinevaid mõjutegureid, millega on vajalik arvestada karjääriotsuse langetamisel (tervis, keskkond, elustiil, rahalised võimalused jm sotsiaalsed garantiid, tööturu nõudlus, sotsiaalsed suhted jne). 1) Õpilane põhjendab õpingutega seotud eesmärke, kasutades eneseanalüüsi käigus kogutud ja tööturuga tutvumisel saadud infot. 2) Õpilane koostab lühema- ja/või pikemaajalise karjääriplaani. 3) Õpilane tutvustab ja põhjendab edasiõppimise plaane lähtuvalt oma huvidest, eeldustest ja reaalsetest võimalustest. 4) Õpilane kirjeldab motivatsiooni mõju oma haridustee ja tulevaste töövõimaluste kujunemisele.

13 13 Riiklikud õppekavad seavad nõuded kooli õppekava ülesehitusele. Muuhulgas on vaja kirjeldada õppekava üldosas läbivate teemade käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted ja ka õpilaste ning lastevanemate teavitamise ja nõustamise ning karjääriteenuste korralduse põhimõtted. Meetodite, vormi, konkreetse õppesisu ja mahu osas on koolidel vabad käed. See on ühtaegu võimalus ja väljakutse leida viis, kuidas õpilaste vajadusi, kooli eripära, ressursse jms arvestades saavutada tulemuslikkus. Karjääriteenuste korralduskava väljatöötamine on üks viis õpilaste karjääri planeerimist toetavate tegevuste koondamiseks ja kirjeldamiseks. Kooli karjääriteenuste korralduskava on dokument, millesse on koondatud karjääriõppe, -info ja -nõustamise tegevused ning selleks kasutatavad ressursid. Korralduskava ei aita iseenesest küll õpitulemusi saavutada, kuid pakub ühe võimaluse kokku leppimiseks, kuidas koolis karjääriõpet rakendatakse. Kindlasti hõlbustab süsteemne korraldus ka koostööd kooliväliste partneritega (erialasid tutvustavad õppeasutused, ettevõtted jne) paremini kavandada. Korralduskavas määratletakse ja kirjeldatakse kõiki tegevusi, mille abil kool toetab õpilasi karjääriga seotud isiklikus, sotsiaalses ja hariduslikus arengus. Eelkõige peetakse silmas õppetegevusi, mille kaudu õpilane kujundab teadlikkust iseendast, oma võimalustest ja nende kokkusobitamisest üleminekute ja otsustamise protsessis. Seega hõlmab korralduskava nii õppetööd, tunnivälist tegevust kui õpilastele suunatud karjääriinfo ja -nõustamise korraldust. Korralduskava koostamine kui erinevaid osapooli ühendav protsess võimaldab: analüüsida, millised tingimused on vajalik luua, et tõhusalt toetada õpilaste karjääriplaneerimise pädevuste kujunemist, teadlike karjääriotsuste langetamist; olulistel osapooltel saada ja hoida ülevaadet karjääriõppe korraldusest koolis, erinevate osapoolte tööjaotusest, vastutusest ja panusest; kavandada karjääriinfo, -nõustamise ja -õppe sidusus; kokku leppida karjäärinõustamise ja -info teenuste korraldus Rajaleidja keskusega (individuaalne ja grupinõustamine, vastuvõtu koht, ajad jms); parandada karjääriteenuste osutamise kvaliteeti, võttes arvesse õpilaste vajadusi; suunata kooli käsutuses olevad ressursid sinna, kus need on kõige vajalikumad (st õpetab ressursse kasutama läbimõeldult ja prioriteetsusest lähtuvalt); omada ülevaadet karjääriteenuste korraldusse kaasatud inimestest (nii koolisisene kui -väline koostöövõrgustik nt üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse, samuti tööandjate ja karjäärinõustaja ja - infospetsialisti vahel); tõhusalt kaasata lastevanemaid jt huvirühmi osalema õpilaste arengu toetamisel. Karjääriteenuste korralduskava väljatöötamisel on kõige olulisem ja väärtuslikum PROTSESS! Töö käigus tõuseb õpetajate teadlikkus karjääri planeerimisest, vastava õppe sisust ja olulisusest ning karjääri planeerimist toetavate tegevuste kavandamise võimalustest õppeprotsessis. õpilaste vajaduste ja osapoolte ootuste väljaselgitamine eesmärkides, õpitulemustes ja hindamiskriteeriumides kokku leppimine ülevaate koondamine karjääriplaneerimist toetavatest õpitegevustest, mida on eelnevalt rakendatud õpitegevuste analüüs lähtuvalt eesmärkidest ja õpitulemustest õppeprotsessi parendusettepanekute väljatöötamine

14 14 Meeskonna moodustamine ja koostöö käivitamine Korralduskava koostamise ja elluviimise koordineerimine on karjäärikoordinaatori ülesanne. Kava koostamine on kindlasti meeskonnatöö, milles peaksid õppekavast ja töökorraldusest lähtuvalt osalema kõik kooli töötajad ning võimalusel ja vajadusel ka asjakohased koolivälised koostööpartnerid. Karjäärimeeskonna moodustamine Karjäärikoordinaator on eestvedaja! Tema töös on keskne küsimus kuidas kolleegid karjääriõppe õpitegevusi ellu viivad? Ta suunab ja vajadusel juhendab kolleege. Karjäärikoordinaator on spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Ta juhib kooli karjäärimeeskonna tööd, hoides ja ergutades koostöösuhet koolisisestes ja - välistes võrgustikes. Kooli karjäärikoordinaator koordineerib õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul ning õpikeskkonna kujundamisel. Ta on eestvedaja kooli karjääriõppe kvaliteedi hindamisel sisehindamise raames. Karjäärikoordinaator on õpilastele karjääri- ja õpivalikutega seotud küsimustes esmane juhendaja. Ta täpsustab õpilase vajadusi, suunab teemaarendust võimalike lahenduste suunas, võimalusel abistab õpilast ise ja vajadusel suunab teda edasi teiste spetsialistide juurde. Vt karjäärikoordinaatori kutsestandardit. Korralduskava väljatöötamise töörühma (karjäärimeeskonna) moodustamisel on soovitav läbi mõelda, et selles osaleksid kõik olulised seotud osapooled, kindlasti ka õppekorralduse eest vastutav isik (õppealajuhataja, õppejuht, ainevaldkondade juhid jne), ressursse haldav isik (koolijuht, hoolekogu esindaja, kooli omaniku esindaja), ühelt kooliastmelt teisele üleminevate klasside juhatajad (kindlasti 8. ja 9. klasside), huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog. On praktiline, kui korralduskava töökoosolekutel osalejate koosseis mõneti varieerub, sõltuvalt sellest, millele mingis etapis keskendutakse. See omakorda eeldab, et eelnevalt mõeldakse läbi, keda, miks ja millal protsessi kaasatakse. On oluline, et kõik, keda puudutab karjääriteenuste korralduskava elluviimine, saavad kaasa rääkida selle väljatöötamisel! Kooli juhtkond koos hoolekoguga saab seista hea selle eest, et karjääriõpe koolis oleks võimalikult hea kvaliteediga. Kooli juhtkonna tasemel otsustatakse, kas ja millises vormis karjääriteenuste korralduskava koolis töökorraldusliku instrumendina kasutusele võetakse. Kooli juhtkond saab isikliku eeskujuga mõjutada karjääriõpet väärtustavate hoiakute kujunemist kollektiivis, olles näiteks suhtluses õpilastega avatud jagama isiklikku kogemust enda karjääri kujunemisest. Kui korralduskava koostamise käimalükkamisel on vaja toetavat eestvedamist, saab koolijuht seda teha ainekomisjonide kaudu või käivitades vastav töörühm. Pilootkoolide kogemus Töörühmad moodustusid kooliti väga erinevalt, selle komplekteerimist ja tööd koordineeris karjäärikoordinaator. Osades koolides moodustus meeskond vabatahtlikult, teistes andis juhtkond selleks korralduse. Töörühma koosseisus oli minimaalselt 3-5 inimest, sõltuvalt kooli suurusest ja muudest asjaoludest. Näiteks prioriteetsete sihtrühmade klassijuhatajad olid kindlad meeskonna liikmed, enamikes koolides ka psühholoog, huvijuht. Kogemus kinnitas, et õppealajuhataja osalus meeskonnas on vajalik, see lisab nii-öelda jõudu. Töörühma kohtumised, töövormid, ajakava jne lepiti kokku ühiselt.

15 15 Lõiming see on õpetajate omavaheline igapäevane tegelik koostöö. Aineõpetajate kaasamine karjäärimeeskonda algusest peale on tähtis, kuna oluline osa karjääriõppest toimub läbiva teemana ainetundides. Paljuski sõltub karjääriõppe tulemuslikkus sellest, kuidas aineõpetajad karjääri planeerimise teemat käsitlevad. Vt erinevaid näidistöölehti aineõpetajale karjääri planeerimise teema käsitlemiseks ainetundides. Samas võib aineõpetajate kaasamise vajadus kooliti olla erinev, sõltudes kooli suurusest, koolikorraldusest ja sellest, kas koolis on ainevaldkondade juhid jne. Klassijuhatajad viivad läbi arenguvestlusi, milles muude oluliste vestlusteemade kõrval on kindlasti koht õpilase haridustee jätkamisega seotud küsimustele. Klassijuhatajad korraldavad oma klassile erinevaid väljasõite, ettevõttekülastusi jms. Klassijuhatajad teevad koostööd lastevanematega, sh õpilaste tulevast käekäiku puudutavates küsimustes. Vt lisaks juhendmaterjali (siia tuleb hiljem link). Lapsevanem on kooli jaoks väga oluline partner õpilase karjäärivalikute toetajana. Lapsevanemad on huvitatud lapse käekäigust ja võimalusel aitavad kaasa erinevate elukutsetega tutvumisele õppekäikude ja ettevõttekülastuste korraldamisel. Kooli ülesanne on informeerida vanemaid nende laste edasiõppimise võimalustest. Seda saab hästi teha lastevanemate koosoleku, infoloengu, töötoa või mõnes muus vormis. Teemaga kurssi viimiseks võib lapsevanematele soovitada lugemisvaraks trükist Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?.

16 16 Oluliste partneritega, sh näiteks lastevanematega, koostöö arendamisel ja vastastike ootuste määratlemisel on kasulik kasutada koostöökaarte. KOOSTÖÖKAART Koostöö lastevanematega Lastevanematega koostöövõimaluste kaardistamine, kitsaskohtade määratlemine ja lahenduste väljatöötamine Küsimused koostöö käivitamisel Miks on vajalik kooli ja lapsevanemate koostöö? Mida ootab lapsevanem koolilt? Mida ootab kool lapsevanemalt? Milles kool näeb probleemi? Näidis Kirjeldus Lapsevanemal ja koolil on ühine eesmärk kooli lõpetanud õpilane peab elus hakkama saama ning oskama teha enda jaoks edasiviivaid ja läbimõeldud valikuid. Küsitluse ja vestluste käigus selgus, et lapsevanem ootab koolilt: * lapsele konkurentsivõimelise hariduse andmist * turvalist keskkonda * lapse nõustamist pädevate spetsialistide poolt, lapsele erinevate valikute tutvustamist ning tema suunamist, juhendamist * tagasisidet õpilase akadeemilise võimekuse kohta * lapse abistamist valikute tegemisel, heal tasemel huvitegevust * karjäärialast informatsiooni (tegelikult loodavad mõned lapsevanemad üsna tihti koolile või lapsele, kes peaks selles infokülluses õpetajate toetusel hakkama saama) * koostööd haridusprotsessis, ühtseid väärtushinnanguid * toetavat suhtumist lapse arengusse * tagasisidet kooli paremaks muutmisel * ühtset kogukonna tunnet * lapsevanemate teadmised karjäärivalikute võimalustest noortele on mõnikord lünklikud * mõned lapsevanemad ei tea täpselt, mida nende lapsed tahavad (vähene või pinnapealne suhtlemine) * ei teata või ei kasutata võimalust pöörduda kooli nõustamise või info saamiseks (peab rohkem tegema reklaami ja leidma tee iga abivajajani) * lapsevanemad soovivad oma lastele parimat ja nende eesmärgiks on igal juhul võimaldada lapsele kõrgharidust, kuid sellega ei pruugi alati kaasneda armastatud ja sobiv eriala * mõned lapsevanemad on tihti tööga väga hõivatud ning ei leia aega kooliga koostööks Konkreetsed tegevused (mis on toimunud ja võimaldasid lahendust) Plaanis * arenguvestlused õpilane-lapsevanem-klassijuhataja (sh karjäärivalikute teema) * karjäärialased infovestlused karjäärikoordinaatori ja lapsevanema vahel: erivajadustega lapse edasiõppimisvõimalused, õppimisvõimalused välismaal jm * klassi lastevanemate koosolekud * karjääriminutid tutvustamaks karjääriõpetuse põhieesmärke, koolis toimunud ja planeeritavaid karjäärialaseid üritusi * 9. ja 12. klassi lastevanematele elektroonse karjäärialase infomaterjali edastamine * 9. ja 12. klassi lastevanemate teavitamine koolis toimunud karjäärinõustamistest, mida viis läbi Rajaleidja keskuse spetsialist. Iga nõustatud õpilane sai kaasa kirjaliku kokkuvõte tema poolt täidetud karjäärivaliku testi kohta. Õpilase loal võis sellega tutvuda ka lapsevanem. * kkooli toetamine aktiivsete lastevanemate poolt (paljud on kooli vilistlased) osalevad kooli arendustegevustes (arengukava, koolireformiga seotud ümarlaud) * õppereiside korraldamine ettevõtetesse koostöös lastevanematega, algatajaks aineõpetajad või klassijuhatajad (nt 11. klassi karjääriõpetuse rühma Eesti Töötukassa külastus, 8. ja 9. klassi OÜ Järve Vesi Biopuhastus bioloogiatunnis jm) * asutustepäev Toila Gümnaasiumis toimus tänu koostööle kooli lastevanematega, kes töötavad asutustes, mida külastati. Lapsevanemad tutvusid klassidega ning lapsed töökeskkonnaga. * küsitlused lastevanematele karjääriinfo vajaduse väljaselgitamiseks * karjäärikoordinaatori blogi tekkinud karjäärialastele küsimustele vastamiseks * atraktiivne karjääripäev lastevanemate abil kooli lapsevanem kui tulevane tööpakkuja * minu isa-ema ametipäev klassini * vilistlastepäev: minu edulugu klassini (paljud vilistlased on praegu meie kooli lapsevanemad) Vastavalt lastevanemate ettepanekutele: * õppereis suurtööstusesse VKG (juhtkonnas lapsevanem). Praegu külastavad õpilased keemia ainetunni raames Kohtla kaevandusmuuseumi.

17 17 Koolipsühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja logopeed on olulised liikmed õpilaste terviklikus tugisüsteemis, sest probleemide korral vajab õpilane mitme erineva spetsialisti tuge. Õpilaste kaasamine korralduskava väljatöötamisse vähemasti õpilasesinduse näol on ülioluline. Silmas tuleb pidada ka seda, et karjääriõppe puhul on õppesisu ja meetodite diferentseerimise vajadus suur, mis tuleneb õpilaste erinevatest eeldustest, huvidest erinevate valdkondade vastu jne. Kui õpilaste vajadused on välja selgitatud ja tagasisidet kogutakse regulaarselt, on suurem tõenäosus, et õpilased saavad karjäärivalikuid tehes end kindlana tunda. Õpilasesindus võib olla hea partner karjääri planeerimist toetavate tegevuste elluviimisel, ürituste korraldamisel. KOOSTÖÖKAART Koostöö õpilasesindusega Küsimused koostöö käivitamisel 1. Miks on vajalik kooli ja õpilasesinduse koostöö? Kirjeldus tõsta õpilaste rahulolu õppetöö ja vaba aja sisustamisega tõsta õpimotivatsiooni, võimaldades õpilastele erinevates vormides eneseväljendust (kui matemaatikat ei oska, siis nt etluskonkursi korraldamisega saab suurepäraselt hakkama) 2. Mida ootab õpilasesindus koolilt? kooli juhtkonna toetust lahedat õpikeskkonda et keegi korraldaks üritusi 3. Mida ootab kool õpilasesinduselt? Aktiivset osalust koolielu korraldamisel: vaba aja sisustamist õpilasüritustega vahetundide sisustamist tuge kodukorra järgimisel koolielu arendamise ettepanekuid (kodukord, ringid jne) 4. Milles meie kool näeb probleemi? Õpilased ja õpetajad ei saa aru õpilasesinduse rollist koolis. Konkreetsed tegevused (mis võimaldavad lahendust) Näidis rahulolu-uuringusse viia sisse küsimused antud teema täpsustamiseks õpilasesinduse meeskonnakoolitused korraldada sügisesel arendusseminaril laiem arutelu õpilasesinduse rollist koolis Kooli raamatukoguhoidja hoiab korras ja võimalusel uuendab karjääri planeerimist toetava õppe- ja metoodilise kirjanduse ja karjääriinfo väljapanekut. Paljudes koolides on kooli raamatukogus sisse seatud karjäärinurk, mis kujutab endast eraldi väljapanekut karjääriinfost ja karjääri planeerimist toetavast kirjandusest. Asjakohase informatsiooni olemasolu on karjäärivalikute oluline eeldus. Seega üldine infokirjaoskus 2 mõjutab suuresti, kui teadlikult õpilane erinevaid alternatiive kaalub. On soovitav läbi mõelda, kas ja kuidas kooli raamatukogus luua tingimused õpilaste infokirjaoskuse edendamiseks, sealhulgas mõelda, kuidas seostada erinevad tegevused karjääriinfoga. Vt infokirjaoskuste edendamise võimalused kooli raamatukogus. Kooliarst ja/või -õde saab haridustee kavandamise käigus anda õpilastele nõu tervisest tulenevate võimalike riskide kohta, nt pidada loenguid tervisenäitajatega arvestamisest karjääri planeerimisel, ohuteguritest ja võimalikest 2 Eestis kasutatakse enim mõistet infokirjaoskus (information literacy), mis on Raamatukogusõnastikus defineeritud kui kasutajate oskus informatsiooni otsida, esitada, analüüsida, levitada jne.

18 18 terviseriskidest. Kui koolis ei ole arsti või tal puudub vastav (töötervishoiualane) ettevalmistus, on vajalik teha koostööd töötervishoiu arstiga. Vt lisaks Tervis ja karjäär. Huvijuhi korraldada on koolis kõik need karjääri planeerimist toetavad tegevused, mis viiakse läbi huvitegevuse, klassija koolivälise tegevuse ja projektide raames. Kooli vilistlased on olulised partnerid koolile tagasiside andmisel ning potentsiaalsed esinejad karjääriüritustel, jagades enda kogemusi eriala valikul ja tutvustades oma tööd, olles abiks töövarjupäevade korraldamises, võimalusel ka sponsoriks vms. Kohalik omavalitsus (enamasti ka kooli omanik) saab toetada piirkonna ettevõtete koostööd kooliga, aidata koolidel omada ülevaadet piirkonna tööjõuvajadusest jne. Koostöösuhted kooliväliste koostööpartneritega: Rajaleidja keskus, teised õppeasutused, tööandjad, nende liidud, kohalikud ettevõtted, Eesti Töötukassa, EAS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja piirkondlikud esindused jne. Karjääriõppe korraldamine ilma kooliväliste partneriteta ei ole võimalik. Selleks, et teadlikult oma haridusteed planeerida, on õpilastel vaja saada võimalikult hea aimdus sellest, mida võimalik tulevane töö endast kujutab. Seetõttu on õppekäigud õpilase teadliku elukutsevaliku ja haridustee kavandamise toetamiseks eriti suure väärtusega. Õpilastel peab olema reaalne võimalus näha töömaailma tegelikkust ja eriti hea on, kui saab käia kohapeal vaatamas ka oma võimalikku tulevast kooli, kus soovitav eriala omandada. Järgmise taseme koolid käivad väga meelsasti ja aktiivselt oma erialasid tutvustamas, kuna võimalike õpilaste püüdmiseks on koolide vahel tihe konkurents. Ettevõtted Eestis see-eest omaalgatuslikult õpilastele oma tööde ja tegemiste tutvustamise vastu eriti huvi üles ei näita. On muidugi erandeid, kuid üldjuhul on kool ettevõttekülastuste korraldamisel aktiivsem osapool. Soovitav on lugeda tugimaterjali Samm töömaailma, mis koondab soovitusi, kuidas muuta ettevõtete ja koolide koostöö selgemaks ja vähem aeganõudvaks ja teha koostöö kasulikkus mõlemale poolele arusaadavaks ja muuta koostöö seeläbi ka nauditavaks tegevuseks.

19 19 KOOSTÖÖKAART Koostöö Rajaleidja keskusega Näidis Küsimused koostöö käivitamisel 1. Miks on vajalik kooli ja Karjäärikohviku koostöö? Kirjeldus mitmekesistada karjääriõpet (loengud, väljasõidud, üritused) pakkuda õpilastele kvaliteetset teenust välistada teemade kattumine, mida käsitleb koolis karjäärikoordinaator või karjääriõpetuse õpetaja (nt töölehed, aktiivõppe rühmatööd, mängud jms) pakkuda kvaliteetset teenust nii koolis kui keskuses 2. Mida ootab Karjäärikohvik koolilt? tööplaanide ühtlustamist avatust koostööle info edastamist sihtrühmale toimuvate ürituste kohta 3. Mida ootab kool Karjäärikohvikult? kokkulepitud tegevuste elluviimist vastavalt kooskõlastatud koostööplaanile kvaliteetset tuge koolis karjääriõppe korraldamisel, erinevate ürituste läbiviimisel 4. Milles meie (pilootkoolid) näeme probleemi? Konkreetsed tegevused (mis võimaldavad lahendust) Rajaleidja keskuste kontaktid (siia tuleb link) koostöö on süstematiseerimata, juhuslik kontaktide vähesus (liiga harva) ja pinnapealsus lastevanemate kool õpitoad lõpuklassidele koolis väljasõit keskusesse õpituppa koostöö ürituste organiseerimisel tööplaanide ühtlustamiseks karjäärimeeskonna ja keskuse ühine koosolek Õpilastelt tuli ettepanek teha järgmisel õppeaastal noortekonverents Püüa päeva!. Koostöö jätkub.

20 20 Töörühma (karjäärimeeskonna) töö käivitamine Korralduskava väljatöötamine kinnistab organisatsioonis arusaama, et karjääriteenuste korraldamine ei ole ühe inimese, vaid kõigi õpetajate ühine töö. Töörühma esimesed sammud on: 1. Sõnastada töörühma eesmärk ja leppida kokku oodatav tulemus. Mida me hakkame tegema? Missugust karjääriteenuste korralduskava meil vaja on? Nii nagu pole olemas kahte ühesugust kooli, pole olemas ka standardset ja kõigile sobivat karjääriteenuste korralduskava. See võib olla kooliti erinev nii struktuurilt, tegevuste perioodilt, detailsuselt kui seotuselt kooli muu dokumentatsiooniga. Seetõttu on oluline eelnevalt analüüsida olukorda, vajadusi ja võimalusi, seniseid traditsioone töökorralduses ning koostada korralduskava, millest tegijatele kõige enam kasu on. Vaata ka korralduskava põhiosad. 2. Leppida kokku ülesanded: kes, mida ja kuidas teeb? Kes mille eest vastutab? Kes osaleb? Lepitakse kokku, kuidas ja millises vormis koondavad aineõpetajad ülevaate karjääri planeerimist toetavatest õpitegevustest oma senises töös. Kes vastutab, et sobilikus vormis saavad koondatud varasemad karjääriteemalised ülekoolilised tegemised? Kuidas viiakse läbi küsitlus õpilaste seas nende vajaduste ja rahulolu väljaselgitamiseks? Kes vastutab, kuidas teostatakse? Isikliku vastutuse võtmine vabastab loovuse ja teeb võimsaks! 3. Koostada ajakava. 4. Leppida kokku karjääriõppe eesmärkides, õpitulemustes ja hindamiskriteeriumides. On väga oluline, et neis asjus kujuneks kõigil õpetajatel ühine teadmus, ühine arusaam! Vt näidet käesolevas tugimaterjalis eespool.

21 21 Seniste tegevuste kaardistamine ja analüüs Enne karjääriteenuste korralduslike uuenduste algatamist on mõistlik saada ülevaade sellest, kuidas on seni õpilasi karjäärivalikuteks valmistumisel toetatud ja hinnata, kas need tegevused on soovitud tulemusi andnud. See tähendab, et iga üksik aineõpetaja heidab pilgu tehtule ja analüüsib, mida, kuidas ja mis vormis on tema oma ainetundides karjääri planeerimise temaatikat käsitlenud. Alljärgnevalt on toodud abistavad küsimused, et oma senist tegevust hinnata. Mõttearendusi õpetajale läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lõimimiseks ainetundidesse Koostaja: SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse töörühm Läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine ainetundides Enesehindamise (tagasiside) küsimustik aineõpetajale 1. Kas oled õppeaasta jooksul tundides mõnd oma õpetamisvaldkonnaga seotud ametit põhjalikumalt tutvustanud? Kui jah, siis millist? 2. Kas oled sel õppeaastal püüdnud selgitada, kuidas õpetatavast praktilist kasu võiks olla? 3. Kas oled õppeaasta jooksul mõnes klassis oma karjääriteest rääkinud? 4. Kas oled õppeaasta jooksul mõnes klassis oma ainevaldkonna edasiõppimisvõimalusi tutvustanud? 5. Kas oled kutsunud oma tundi mõne Sinu ainevaldkonnas tegutseva inimese? Kas see üldse tuleks Sinu aines kõne alla? 6. Kas oled õppeaasta jooksul kasutanud SA Innove koostatud läbiva teema töölehti? 7. Kas oled püüdnud õppeaasta jooksul selgitada välja need õpilased, kellele võiks sobida Sinu ainevaldkonnaga seotud karjääritee? 8. Kas oled õppeaasta jooksul lõhkunud mõne sinu ainevaldkonnaga seotud müüdi või stereotüübi? 9. Kas oled kursis Sinu ainevaldkonnaga seotud karjääriteemaliste üritustega? Kas oled neist oma õpilasi teavitanud? 10. Kas oled aasta jooksul osalenud mõnel karjääriteemalisel koolitusel? Enesehindamise (tagasiside) küsimustik aineõpetajale 1. Tutvustasin oma aine valdkonnaga seotud ameteid õpilastele. 2. Koostasin erinevaid õpiülesandeid (töölehti), mis seostusid karjääritemaatikaga. 3. Tegin koostööd teiste aineõpetajatega erinevate karjääritemaatiliste ürituste läbiviimisel. 4. Korraldasin erinevaid karjääriteemalisi tegevusi: a) ettevõtete külastamine b) Tagasi kooli vilistlaste kaasamine c) arenguvestlused d) näitused, võistlused, konkursid, huviringid 5. Kasutasin tunni läbiviimisel: a) erinevaid aktiivõppe meetodeid b) individuaalset juhendamist, grupitöid c) õppekäike 6. Otsisin lisainfot karjääriõppe lõimimiseks ainetundi: a) karjäärikoordinaatorilt b) kolleegidelt c) Rajaleidja.ee-st d) nõustamiskeskustest, arenduskeskustest, noortekeskustest e) erinevate üldhariduskoolide, kutsekoolide ja ülikoolide kodulehekülgedelt 7. Vahendasin infot karjääriteemalistest üritustest. 8. Tutvustasin edasiõppimisvõimalusi oma aine valdkonnas.

22 22 Kasutada saab erinevaid analüüsi abistavaid küsimusi. Oluline on, et aineõpetajad esitavad lühikokkuvõtte, kuidas nad on läbivat teemat oma õpetatavasse ainesse lõiminud ja seejärel analüüsivad, milliseid õpitulemusi need õpitegevused on tõenäoliselt aidanud saavutada. Ülekooliliste ühiste tegevuste kohta ülevaate saamiseks on soovitav kasutada järgmist vormi. Sihtgrupp Tegevused (sisu, maht, meetodid) Mis oli tegevuste eesmärk? Kes tegevused läbi viis? Kuidas tulemuslikkust mõõdeti? Millised tulemused olid? Mida peaks tegema paremini/teisiti? Ülevaate koondamisest üksi ei piisa. Selleks, et otsustada, milliseid õppainete lõimingut toetavaid karjääri planeerimist toetavaid ühisüritusi ja sündmusi ka edaspidi koolis korraldada, on vajalik hinnata, milliseid nüüdseks kokkulepitud õpitulemusi need õpitegevused on tõenäoliselt aidanud saavutada. Näiteks Aeg Sihtgrupp Õpitegevus Mis oli eesmärk? :30-12:00 Muutmisettepanekud: klass Õppekäik ettevõttesse: * ettevõtet tutvustav loeng * tähelepanuküsimuste esitamine * erinevate ametite tutvustus, sh kus saab seda ametit õppida Mida õpilased tegelikult tegid? Kuulasid Vastasid küsimustele Millist õpitulemust võimaldab saavutada? (nüüdseks kokkulepitud õpitulemuste hulgast) Pilootkoolide kogemus Kogeti, et õpilaste karjäärivalikuid ühel või teisel moel toetavaid tegevusi on koolis rohkem, kui algul arvati. Pigem ei osatud varem neid tegevusi otseselt karjääriõppe osana näha ja/või sellele piisavalt rõhku panna. Puudus ka süsteemsus ja tegevuste sisulist tulemuslikkust ei oldud valdavalt hinnatud, sh näiteks seda, kas on dubleerimisi või siis vastupidi, kas midagi olulist on ununenud või teadmatusest tegemata jäänud. Koolide hinnangul oli tulemuslikkuse hindamine kõige keerulisem. Selleks pidi kokku leppima tulemusnäitajates ja hinnatavates kriteeriumides. Lisaks mõeldi läbi ka tulemusnäitajate kontrolli meetodid (vestlus, küsitlus jms). Ideaalis võiks ühtlasi saada määratletud õpilastelt tagasiside kogumise regulaarsus ja vorm. Karjääriõppe tulemuslikkuse analüüsil ja hindamisel on abiks Karjääriõppe kvaliteedi käsiraamat. Siia link Selleks, et asuda traditsioonilist karjääriõppe õppeprotsessi parendama ja kasutusel olnud õppemeetodeid välja vahetama, on mõistlik eelnevalt läbi viia ka sisehindamine karjääriõppe aspektist, võttes vaatluse alla nii õppesisu kui karjääriteenuste korralduse.

23 23 Seniste tegevuste analüüsi üks oluline osa peaks olema õpilaste rahulolu-küsitluse läbiviimine ja tulemuste analüüs. Pilootkoolide kogemus Õpilaste vajadusi peaks hindama jooksvalt ja kokkuvõtvalt. Seda saab teha Õpilaste vajadusi selgitati kooliti väga erinevalt, mõnedes koolides intervjuude (ajamahukas, kuid võimaldab tugineti varem kogutud infole, teistes korraldati spetsiaalne väga koguda põhjalikku teavet), põhjalik küsitlus. fookusgruppide või küsimustike abil. Hea näitena võib välja tuua kooli õpilasesinduse kaasamise, et koguda infot ja kaardistada õpilaste ootusi. Väga oluline on koguda õpilastelt tagasisidet ka üksikute tegevuste kohta. Järgnevalt on toodud tagasiside kogumise vormi näiteid.

24 24 Näidis (Tegevuse/sündmuse nimetus) TAGASISIDE LEHT Palun avalda oma arvamust, sest Sinu hinnangud ja kommentaarid on meile olulised! Hinnang töötubade läbiviijatele: 5 suurepärane, 4 meeldis, 3 nii ja naa, 2 pigem ei meeldinud, 1 ei meeldinud üldse Sobivale variandile tõmba ring ümber. 1. Töötuba nr Kommentaar Töötuba nr Kommentaar Töötuba nr Kommentaar Mõtteid ja soovitusi ürituse korraldajatele Kuupäev Aitäh!

25 25 Näidis (Tegevuse/sündmuse nimetus) TAGASISIDE LEHT Palun avalda oma arvamust, sest Sinu hinnangud ja kommentaarid on meile olulised! 1. Mis Sulle meeldis? 2. Mis oleks võinud olla teisiti? 3. Mõtteid ja soovitusi ürituse korraldajatele Kuupäev Aitäh!

26 26 Tegevuse/sündmuse nimetus: Kuupäev: Klass: Näidis Hinda viiepallisüsteemis: 1 ei meeldinud üldse, 2 kehvapoolne, 3 rahuldav, 4 hea, 5 väga hea Hinne Kommentaar Esineja(d): NIMI 1 NIMI 2 Esitlusmeetod NIMI 1 NIMI 2 Teema NIMI 1 NIMI 2 Mis Sulle kõige rohkem meeldis? Mis oleks võinud teisiti olla? Veel tahan öelda Aitäh!

27 27 Õppeprotsessi parendamine, uute tegevuste kavandamine Ideede genereerimiseks on soovitav pidada ajurünnakut, mille tulemuste vormistamiseks on soovitav kasutada järgmist vormi: Sihtgrupp Õpitulemused Õpitegevused, meetodid Kes tegevusi läbi viib? Kuidas tulemuslikkust hinnatakse? Milliseid ressursse nende tegevuste läbiviimiseks vaja on? See vorm sobib nii aineõpetajatele kui ülekooliliste ürituste jaoks. Õpetajad saavad ideid ammutada järgmistest materjalidest: Järjehoidja (lisa 1), Enesehindamise küsimustik aineõpetajale (lisa 2) ja Seosed ametite ja õppeainete vahel (lisa 3). Konkreetsete tegevuste kavandamisel on soovitav läbi mõelda: - Milliste karjääriõppe õpitulemuste saavutamist üks või teine õppeaine enim toetab (just läbiva teemana käsitlemise võimalusi silmas pidades)? Miks? Kuidas? - Milliseid karjääri planeerimise oskusi saab õpilane tõhusamalt arendada teatud kesksete sündmuste (nt karjääripäevad, töövarjupäev jne), sageli mitme õppeaine tulemuste saavutamist toetavate sündmuste toel (nt õppeaine temaatiline nädal, õppekäik ettevõttesse jne)? - Milliste konkreetsete karjääri planeerimise oskuste kujunemist toetaks kõige tõhusamalt õppeaine karjääriõpetus? Miks? Vt ideede genereerimiseks karjääriõpetuse aineraamatuid põhikooli õpetajale ja gümnaasiumi õpetajale. - Millal ja miks on asjakohane lõimida õppeprotsessi karjäärinõustamine ja karjääriinfo loengud, seminarid jms? - Kas ja milliseid tegevusi kohalikul ja riiklikul tasandil ellu viiakse, mis võimaldavad arendada õpilaste karjäärialast teadlikkust? - Kas õppeprotsessi erinevates osades on õpilasel võimalus valida mitme õppemeetodi vahel (st eelistada oma vajadustele sobilikku)? - Kas on tagatud tegevuste tõhusus, mitmekülgsus ja asjakohasus? - Milliseid võimalusi pakub veebileht õpilastele tööks karjääriinfoga? Kuidas neid võimalusi ära kasutada õppetöö osana, lõimides info otsingu Rajaleidjast erinevate õppeainete tegevustega, lähtuvalt sarnastest ja/või seotud teemadest, mõistetest? Näited erinevatest tegevustest: karjääriõpetus valikainena, eelkutseõpe, loeng, karjääripäev, töövarjupäev, töötuba, õppekäik ettevõttesse, seminar, konverents, töövarjupäev, infopäev, temaatiline nädal, karjääriinfo rubriik kooli kodulehel, karjäärinurk kooli raamatukogus, karjääriinfo stend, karjääri planeerimist arendavad õpilasalgatused, pereõhtu, koolide külastus, uurimistööd (konkurss), temaatiline joonistusvõistlus, võimete ja muude kutsesobivustestide tegemine, infomessidel osalemine, rubriik koolilehes, ametipäevad, õpilaslaat, kohtumised erinevate ametite esindajatega, kohtumised vilistlastega, temaatiline viktoriin, karjääriplaneerimise ring, Pilootkoolide kogemus Ideede tekkeks kasutati erinevaid meetodeid, aluseks võeti õpilastelt kogutud tagasiside. Tegevused mõeldi läbi kolmel tasandil. 1. Kooli sisesed tegevused Karjääriinfo kättesaadavus: temaatilise kirjanduse nurk kooli raamatukogus, infostend, vastav asjakohane info kooli koduleheküljel jms. Karjääriõppe sündmused: karjääripäevad, -nädalad, ettevõtete külastused ja muud sündmused. Mõeldi läbi aineõpetajate omavaheline koostöö läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lõimimisel ainetundidesse ja ka klassijuhatajate võimalused, tegevused huviringides, muud tunnivälised tegevused jne.

28 28 personaalne ja grupinõustamine, ainepäevad, temaatilised klassijuhatajatunnid jne. Karjääriõppe puhul on diferentseerimisvajaduse arvestamine eriti oluline. Mitmekülgseid õppevorme ja meetodeid kasutades saab arvestada õpilaste erinevate kutsehuvidega ja tegevusi individualiseerida. Just õppeprotsessi mitmekesistamine võimaldab korraldada karjääriõpet süsteemsemalt, paindlikumalt ja sisukamalt, soodustades seeläbi õpilaste teadlikke valikuid. Tegevuskava praktilise elluviimise etapis on kasulik iga üksiku sündmuse juures veelkord läbi mõelda, millised konkreetsed aspektid soodustavad seda, et õpilased seostaksid oma tegevust karjääri planeerimisega. Näiteks õpilaslaat on suurepärane meetod erinevate töiste rollidega tutvumiseks. Laada ettevalmistamise, korraldamise ja hilisema kokkuvõtte tegemise faasis sooritavad õpilased toiminguid, mida on väga hõlbus seostada näiteks laada korraldaja, müüja, reklaamimehe, kohviku ettekandja, laada kultuuriprogrammi korraldaja ja paljude teiste töiste rollidega. Seosed õpilase meeltes tekivad juhul, kui ta analüüsib, kas ja millised omadused temal sarnase töö tegemiseks on, mis ja miks meeldis või vastupidiselt, millised isiksuseomadused selleks tööks hästi ei sobi, milliseid oskusi on vaja arendada, et seda tööd hästi teha jne. Vahendina sobib kasutada nii vastavaid töölehti, tagasiside vorme, korraldada ühisarutelu jne. Kahtlemata võib laada korraldamine olla õpilastele meelepärane ja lisaks praktiliselt kasulik tegevus ka ilma eeltoodule teadlikult tähelepanu osutamata, ent laat karjääriõppe meetodina töötab siiski vaid konkreetselt läbimõeldud juhtudel. 2. Koostöö kooliväliste osapooltega, sh Rajaleidja keskusega Kõiki õpilaste karjäärivalikuid toetavaid tegevusi ei ole vaja koolil ise algusest lõpuni planeerida ega läbi viia, oluline on teha koostööd kooliväliste osapooltega ja mõnel puhul vaid osaleda korralduses. Näiteks pakuvad Rajaleidja keskused lisaks karjäärinõustamise ja -infoteenustele teavet ja abi töövarjupäeval varjutatava koha leidmisel, korraldavad maakondlikke karjääripäevi ja ettevõtete külastusi jms. Ettevõtete külastuste korraldamine toimus kooliti väga erinevalt. Neis piirkondades, kus on palju ettevõtteid, sai kool oma jõududega hakkama, teisal oli nii ettevõtete kui ressursside puudumisel õppekäigu korraldamiseks vajalik koostöö kas Rajaleidja keskusega või koolide vahel. Mõned koolid said ettevõtete külastamiseks tuge hoopis kohalikult omavalitsuselt. 3. Üleriigilised tegevused Nende puhul oli peamine läbi mõelda õpilaste teavitamine sündmusest ja vajadusel organiseerida nt transport (sõit messile jms).

29 29 Korralduskava seos kooli muu dokumentatsiooniga Korralduskava on seotud lisaks õppekavale ka muude kooli dokumentidega (üldtööplaan, arengukava jms). Aasta üldine tööplaan Õpetajate nõupidamised, mis on karjääriõppega seotud Karjääriteenuste korralduskava Üldosa: eesmärk, sihtrühm, õpitulemused, ressursid 1. Õpitulemuste saavutatuse jälgimine 2.Läbiv teema ainetundides 3.Ühistegevused IGAPÄVANE ÕPILASE JUHENDAMINE, TOETAMINE, TAGASISIDE ANDMINE

30 30 Korralduskava põhiosad Karjääriteenuste korralduskava struktuur sõltub sellest, milliseid funktsioone konkreetne kool korralduskavale anda soovib. Kindlasti on vajalik, et korralduskavas sisalduks, kuidas jälgitakse õpitulemuste saavutatust kooliastme(te) lõpus. Pilootkoolide töö tulemusena on praeguseks enam levinud kaks varianti: Variant 1 Variant 2 Eesmärk Sihtrühm Õpitulemused Õpitegevused Vahendid I Üldosa Eesmärk Sihtrühm Õpitulemused Ressursid II Tegevused 3 tasandil: ainetundides, ühisüritused, õpitulemuste saavutamise jälgimine Vt joonist EESMÄRGID Mõeldakse läbi, mida on vaja karjääriteenuste korralduskavaga saavutada, mis on kooli missioon ja siht õpilase arengu seisukohast? Miks me seda teeme, kuhu tahame jõuda? Eesmärk (või eesmärgid) seatakse hetkeolukorra analüüsi tulemustest lähtuvalt. Eesmärgi sõnastamisel on oluline silmas pidada, et see väljendab mingit soovitud tulemust, seisundit või selle muutust. Eesmärk peaks olema võimalikult konkreetne ja sisaldama mõõdet (kvalitatiivne, kvantitatiivne või ajaline) selle saavutamise hindamiseks. Asjakohased eesmärgid on näiteks, et õpilaste karjääriplaneerimise oskuste kujunemiseks on tagatud õpilaste erinevaid vajadusi arvestav õpikeskkond või et huvigrupid on karjääriõppe korraldusse kaasatud ja analüüsivad regulaarselt õppeprotsessi tulemuslikkust. SIHTRÜHM Sihtrühmad määratletakse ja täpsustatakse lähtuvalt kooliastmest, prioriteetsetest vajadustest jms. Prioriteetsed rühmad valitakse vastavalt kindlaksmääratud eesmärkidele ja vajadustele (nt kooli lõpuklassid, riskirühmad).

31 31 ÕPITULEMUSED Eesmärgid, alaeesmärgid ja õpitulemused kirjeldatakse kooliastmeti, vt eelpool. ÕPITEGEVUSED Karjääriõppe üldiste eesmärkide saavutamist toetavad väga erinevad tegevused. Neid võib liigitada mitmeti, näiteks tegevused, mis: - aitavad õpilastel valikuid teha; - aitavad õpilastel muutusi ellu viia; - toetavad üleminekuid (järgnevale haridustasemele, tööellu); - toetavad karjääriõppe õpitulemuste kujunemist. Karjääriteenuste korralduskavas on soovitav õpitegevused kirjeldada ja vormistada kolmel tasandil. 1. Erinevate õppeainete kaudu läbiva teema õpitulemuste saavutamine Tulenevalt õppesisust on ainetundidel erinev kaal läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine õpitulemuste saavutamisel (nt eneseanalüüsi seostamine karjäärivalikutega inimeseõpetuse tunnis jne). Siiski on rida erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu osutada kõigi õppeainete puhul (nt seotud elukutsed, heal tasemel ainealaste teadmiste või nende puudumise mõju karjäärivõimalustele jne). Taotlus on, et karjääriõppe õppesisu on optimaalselt ja tõhusalt jaotatud ning iga õpetaja teab, mida, miks, millal ja kuidas teeb. Siia tuleb viide (tabel)

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile

KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile Trükk on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames 2014 Valdkonnaraamatud

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft Word - NSGtegevusaruanne_pilootkoolid_dets_2012_IIvIII .doc

Microsoft Word - NSGtegevusaruanne_pilootkoolid_dets_2012_IIvIII .doc TEGEVUSARUANNE Käsundusleping nr : D17-5.2-9/173 Kool: Narva Soldino Gümnaasium Karjäärikoordinaator : Jelena Vassiljeva Periood: 01.09.2012 31.12.2012 Palume tööde sisu osas täita üksnes need etteantud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem