KUTSESTANDARD
|
|
- Marek Käär
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KUTSESTANDARD I, II tase /1 III tase /3 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU
2 EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid avamerekalur I, II ja III kutsekvalifikatsioonile. Kutsestandardi kavandi koostas Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu moodustatud töörühm koosseisus: Toivo Orgusaar Ahto Järvik Rein Raudsepp Arne Taggo Leo Aasa Lembit Mõtlik Rein Ausmees Aita Sauemägi Helgi Lunina Kaido Vagiström Eesti Kalurite Liit Eesti Mereakadeemia Suuremõisa Tehnikum Pärnumaa Rannakalurid TÜ Võrtsjärve Kutselised Kalurid Veeteede Amet EMA Merekool Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Eesti Kalurite Liit Tapurla Kalurite Ühistu Ajavahemikus 22. märts 10. aprill 2006 a viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, millesse kaasati toiduainetööstuse ettevõtete esindajaid erinevatest piirkondadest. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlustel tehtud ettepanekuid ja märkusi. Käesolev kutsestandard avamerekalur I, II on koostatud on esmatöötlusena ja avamerekalur III kutsestandard uustöötlusena. Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 8. juunil a Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu otsusega nr. 13 kinnitatud avamerekalur III kutsestandard. Käesolev avamerekalur I, II, III kutsestandard on kinnitatud 12. juuni a Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu otsusega nr. 19. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 2
3 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. 2 KUTSESTANDARDIGA SEOTUD STATISTILISED KOODID Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1 järgi kuulub avamerekaluri töö kalanduse valdkonda, kood Ametite Klassifikaatori 2 järgi kuulub avamerekalur avamerekalurite ametirühma, kood KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE Eesti keeles: Inglise keeles: Vene keeles: Soome keeles: Avamerekalur I, II, III Open-sea fisherman I, II, III, Offshore fisherman I, II, III Рыбак морского лова I, II, III Ulkomeren kalastaja I, II, III 4 KUTSEKIRJELDUS Avamerekalur on kalalaeva teki/püügi/meeskonna liige, kes tegeleb kalapüügiga avamerel kasutades kalalaeva püügivahendeid. Avamerekaluri tööülesanneteks on püügioperatsioonide teostamine, juhtimine ning saagi esmane käitlemine laeval ja sadamas. Avamerekaluri tegevuse aluseks on eesti ja rahvusvahelised kalandust ja merendust reguleerivad õigusaktid. Avamerekaluri töö eeldab pikemaajalist merel viibimist ning vajadusel töötamist ebaregulaarses töö- ja puhkerežiimis. Arvestada tuleb rasketes ilmastikutingimustes töötamisega. Tööga toimetuleku eelduseks on suur füüsiline ja vaimne koormustaluvus, kohanemisvõime, käitumisoskus ekstreemsetes olukordades ning valmisolek meeskonnatööks. Avamerekalur I töötab kalalaeval ja täidab lihtsamaid tööülesandeid laevapereliikmena tekimeeskonnas. Avamerekalur I kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks kutsealane koolitus. Avamerekalur II töötab traalpüügimeistrina/püügioperatsioonide juhina. Avamerekalur II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks kutsealane koolitus ja vähemalt aastane töökogemus kalapüügilaeva püügimeeskonnas. 1 Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestindatud versioon 2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestindatud versioon 3
4 Avamerekalur III on kalapüügilaeval töötav laevajuht I, II või III. Avamerekalur III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks 2-aastane püügioperatsioonide juhi kogemus ning nõutav meresõidustaaž laevajuhina üle 12 m pikkusega kalalaevas. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B) 5.1 Üldoskused ja -teadmised Majandus I, II algtase; III kesktase Seadlusandlus 1) Kutsealaga seonduvad õigusaktid I, II algtase; III kesktase 2) tööõigus I, II algtase; III kesktase Keskkonnakaitse nõuded I algtase; II, III kesktase Kutse-eetika, sh merekultuur Isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus 1) tööohutuseeskirjade järgimine 2) inimsuhted ja meeskonnatöö laeval 3) korralduste mõistmine ja kutse-eetiline edastamine 4) ohuolukordade protseduuride järgimine 5) ettevaatusabinõud merekeskkonna reostuse vältimiseks Enesepäästevõtted 1) ohuolukordade liigitus 2) evakuatsioon 3) päästevahendid ja valvepaadid 4) personaalsed päästevahendid 5) ellujäämine merel 6) avariisidevahendid 7) päästmine helikopterilt Tuleohutus 1) tulekolmnurga kontseptsioon ning selle rakendamine tule ja plahvatuse osas 2) süttimise tüübid ja allikad 3) laevadel tihti esinevad põlevad materjalid 4) valmisoleku vajadus 5) tulekustutuse organiseerimine laevas 6) tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed 7) tule levik laeva erinevates osades 8) tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 9) tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kustutuskeskkonnad 10) tulekustutusvahendite ja varustuse valik 11) ohutusnõuded fikseeritud tulekustutussüsteemide kasutamisel 12) hingamisaparaatide kasutamine tule kustutamisel 13) hingamisaparaatide kasutamine päästmisel Esmaabi (esmaabi baasõpe) 1) inimese anatoomia ja füsioloogia 2) vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3) teadvuseta kannatanu esmaabi 4) baaselustamine 5) verejooksud 4
5 6) šokis oleva haige käsitlus 7) luumurrud, põletused ja elektritraumad 8) inimeste päästmine ja kannatanute transportimine Arvuti kasutamine moodulid AO1 - AO3 ja AO7 (p. 1, 3, 5, 6) (vt lisa C) I tase nõue puudub Keeleoskus (vt lisa D) 1) eesti keel I, II - A1; III - B1 2) inglise keel I, II - A1; III - B1 5.2 Põhioskused ja teadmised Tähtsamad püügiobjektid ja nende levik I nõue puudub Ohtlikud kalad ja teised ohtlikud mereorganismid Püügipiirkonna iseärasused ning püügiobjektide jaotumine ja käitumine I, II nõue puudub Kalapüügi mehhanismid ja tehnilised vahendid, nende käsitsemine Kalapüüniste klassifikatsioon I nõue puudub Kalapüüniste ehituslikud joonised I nõue puudub Kalapüüniste ehitamine, hooldamine ja korrastamine Kalapüüniste käsitsemine Kalapüüniste püügivõime ja selektiivsus I nõue puudub Tekioperatsioonide juhtimine kalapüügilaeval I nõue puudub Püügioperatsioonide kavandamine, juhtimine ja teostamine I ja II nõue puudub Kalaluurevahendite ja kalapüüniste kontrollaparatuuri tundmine ja kasutamine I ja II nõue puudub Kohuseteadliku kalapüügi alused I ja II nõue puudub Kala ja kalatoodete hügieeninõuded I nõue puudub Saagi esmakäitlemine ja töötlemine erinevate võtetega Saagi säilitamine I nõue puudub Erialane terminoloogia eesti ja inglise keeles Majanduslik arvestus ja püügiaruandlus I, II nõue puudub 5.3 Lisaoskused ja -teadmised Söögi valmistamine laevaperele 6 KEHTIVUSAEG Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu. 5
6 Lisa A KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID Kutsestandard dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifikatsioon antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. I tase töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; II tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; III tase töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; IV tase töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; V tase töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. 6
7 Lisa B KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskused ja -teadmised tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele. Põhioskused ja -teadmised kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele. Erioskused ja -teadmised nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega. Lisaoskused ja -teadmised soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Isikuomadused ja võimed nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele. KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED Algtase mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine. Kesktase mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine. Kõrgtase seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. 7
8 KIRJUTAMINE KIRJUTAMINE SUULINE ESITUS RÄÄKIMINE SUULINE SUHTLUS LUGEMINE MÕISTMINE KUULAMIN E A1 A2 B1 B2 C1 C2 Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. Saan aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides. Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen. Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust). Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühi-keste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust. Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd. Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või mulle huvitavaid teemasid. Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades. Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused. Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust. Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast. Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada. Oskan selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste pooltja vastuargumendid. Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte. Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest. Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala. Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada. Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet. Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili. Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks. Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleli- selt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest. Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad. Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat. Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjandus-likke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone. 8
9 Lisa D ARVUTI KASUTAMISE OSKUS Arvutikasutaja oskustunnistus AO (ECDL/ICDL The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.) 7 moodulit: AO1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond AO2 Arvuti kasutamine ja failihaldus AO3 Tekstitöötlus AO4 Tabelitöötlus AO5 Andmebaasid AO6 Esitlus AO7 Informatsioon ja kommunikatsioon AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND 1. Põhimõisted 2. Riistvara 3. Mälu 4. Tarkvara 5. Arvutivõrgud 6. Arvutid igapäevaelus 7. Infotehnoloogia ja ühiskond 8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 9. Infotehnoloogia ja Eesti AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS 1. Elementaaroskused 2. Töölaud 3. Failihaldus 4. Failide lihtne redigeerimine 5. Prindihaldus AO3 TEKSTITÖÖTLUS 1. Alustamine 2. Põhioperatsioonid 3. Kujundamine (vormindamine) 4. Dokumendi viimistlemine 5. Printimine 6. Muud oskused AO4 TABELITÖÖTLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhioperatsioonid 3. Valemid ja funktsioonid 4. Kujundamine (vormindamine) 5. Diagrammid ja objektid 6. Printimine 9
10 AO5 ANDMEBAASID 1. Alustamine 2. Andmebaasi loomine 3. Vormi kasutamine 4. Informatsiooni otsimine 5. Aruanded Lisa D AO6 ESITLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhitegevused 3. Vormindamine 4. Graafika ja diagrammid 5. Printimine ja levitamine 6. Slaidiseansi efektid 7. Slaidiseansi vaatamine AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON 1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused 6. Kirjavahetus 7. Adresseerimine 8. Postkasti haldamine 9. Listid ja uudisgrupid 10
KUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Avamerekalur I 11-17112011-7.10/3 Avamerekalur II 11-17112011-7.11/3 Avamerekalur III 11-17112011-7.12/5 AVAMEREKALUR I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm
RohkemKUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval
KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-12062006-02/1 Rannakalur II 11-12062006-01/3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse
RohkemKUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND
KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-17112011-7.8/3s EKR tase 3 Rannakalur II 11-17112011-7.9/5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Dekoraator III /4 Dekoraator IV /4 Dekoraator-kunstnik V /4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-K
KUTSESTANDARD Dekoraator III 19-20112012-4.3/4 Dekoraator IV 19-20112012-4.4/4 Dekoraator-kunstnik V 19-20112012-4.5/4 DEKORAATOR III, IV DEKORAATOR-KUNSTNIK V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 05-04122008-28/2 TERVISHOIUJUHT V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kvalifikatsiooninõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 12-10122008-44/3 VAGUNIJÄRELEVAATAJA II TRANSPORDI JA LOGISTIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase
RohkemKUTSESTANDARD /1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
KUTSESTANDARD 05-18042005-02/1 LAPSEHOIDJA II, III TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD /3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
KUTSESTANDARD 18-10122008-43/3 PÄÄSTESPETSIALIST III ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on
RohkemKUTSESTANDARD Lihunik II /4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU ESF programm Kutsete süsteemi arendamine
KUTSESTANDARD Lihunik II 11-30112010-11/4 LIHUNIK II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.
RohkemKUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III /4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV /4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiuj
KUTSESTANDARD Kinnisvara hooldusmeister III 13-04052012-18/4s EKR tase 4 Kinnisvara hooldusjuht IV 13-04052012-19/4s EKR tase 5 Kinnisvara korrashoiujuht V 13-04052012-20/3s EKR tase 6 KINNISVARA HOOLDUSMEISTER
RohkemKUTSESTANDARD /1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 10-06112001-01/1 MEHHATROONIK I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid mehhatrooniku
RohkemKUTSESTANDARD Koostelukksepp I /4 Koostelukksepp II /3 Koostelukksepp III /3 KOOSTELUKKSEPP I, II,
KUTSESTANDARD Koostelukksepp I 10-09062011-5.2.1/4 Koostelukksepp II 10-09062011-5.2.2/3 Koostelukksepp III 10-09062011-5.2.3/3 KOOSTELUKKSEPP I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU
RohkemKUTSESTANDARD /2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 05-02062004-04/2 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.
RohkemKUTSESTANDARD /2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 18-13122004-02/2 TULETÕRJUJA-PÄÄSTJA I, II ÕIGUS- JA SISEKAITSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase
RohkemKUTSESTANDARD /1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 05-22102001-01/1 SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid sotsiaaltöötaja
RohkemKUTSESTANDARD Keevitaja I /6s EKR tase 3 Keevitaja II /5s EKR tase 4 Keevitaja III /5s EKR tase 5 KEEVITA
KUTSESTANDARD Keevitaja I 10-19092012-4.1/6s EKR tase 3 Keevitaja II 10-19092012-4.2/5s EKR tase 4 Keevitaja III 10-19092012-4.3/5s EKR tase 5 KEEVITAJA I, II, III MASINA-, METALLI- JA APARAADITÖÖSTUSE
RohkemEESSÕNA
KUTSESTANDARD Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II 17-27042012-5.1.13/3s EKR tase 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III 17-27042012-5.1.14/3s EKR tase 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Aednik I 11-30112010-14/4 Aednik II 11-30112010-15/4 Aednik III 11-30112010-16/4 AEDNIK I AEDNIK II AEDNIK III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis
RohkemKUTSESTANDARD /1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisü
KUTSESTANDARD 17-15062005-02/1 RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTER PUIDUTÖÖ ALAL II, III, IV, V RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD /2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine
KUTSESTANDARD 05-15032006-01/2 KLIINILINE PSÜHHOLOOG IV, V TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel.
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD Hotelliteeninduse spetsialist III 04-11052011-2.4/4s EKR tase 5 HOTELLITEENINDUSE SPETSIALIST III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V /3s /3s /3s TANTSUSPETSIA
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V 19-20112012-4.28/3s 19-20112012-4.29/3s 19-20112012-4.30/3s TANTSUSPETSIALIST III, IV, V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti
RohkemKUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I /2 Kelner/ettekandja II /1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD Kelner/ettekandja I 04-19112001-02/2 Kelner/ettekandja II 04-19112001-02/1 KELNER/ETTEKANDJA I, II TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 04-19112001-02/1 BAARMEN/BAARIDAAM II, III TEENINDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid baarmeni/baaridaami II ja III
RohkemMicrosoft Word - Energiamärgise väljastaja kutsestandard.doc
KUTSESTANDARD Kutsestandard kirjeldab tööd ja määratleb selle tegemiseks vajalikud kompetentsid. Kutsestandard on aluseks inimeste hindamisele kutseomistamise protsessis ning õppe- ja koolituskavade koostamisele.
RohkemKUTSESTANDARD /1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD 13-13102000-01/1 KINNISVARAHOOLDAJA IV EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Kinnisvarahooldaja IV kutsestandard on asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõuete
RohkemKUTSESTANDARD Maastikuehitaja II /1 Maastikuehitaja III /2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUT
KUTSESTANDARD Maastikuehitaja II 11-30052007-03/1 Maastikuehitaja III 11-30052007-03/2 MAASTIKUEHITAJA II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis
RohkemKUTSESTANDARD
KUTSESTANDARD 11-08062004-01/2 AEDNIK I AEDNIK II AEDNIK III HALJASTAJA II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni
RohkemKUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I /1 Ehitusviimistleja II /2 Ehitusviimistleja III /1 EHITUSVIIMISTLEJA I, I
KUTSESTANDARD Ehitusviimistleja I 13-13062001-01/1 Ehitusviimistleja II 13-13062001-01/2 Ehitusviimistleja III 13-13062001-01/1 EHITUSVIIMISTLEJA I, II, III Kvalifikatsioonid spetsialiseerumisel: krohvija
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
Rohkem-
KUTSESTANDARD KUTSENIMETUS Kutsetase Kutsenimetus Nimetus kutsetunnistusel EKR 1 tase I II Mehhatroonik II Mehhatroonik II kutsetase 4 III Mehhatroonik III Mehhatroonik III kutsetase 5 IV V 1 EKR- Eesti
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemKINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k
KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppe
KUTSESTANDARD Abipagar, tase 3 Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutsenimetus Eesti
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuj
KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Kahjuritõrjuja, tase 5 5 Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel Spetsialiseerumine Nimetus
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemKUTSESTANDARD Mehaanikainsener IV /2 Diplomeeritud mehaanikainsener V /2 Volitatud mehaanikainsener V /2 MEH
KUTSSTANDARD Mehaanikainsener IV 15-15012009-01/2 Diplomeeritud mehaanikainsener V 15-15012009-02/2 Volitatud mehaanikainsener V 15-15012009-03/2 MHAANIKAINSNR IV DIPLOMRITUD MHAANIKAINSNR V VOLITATUD
RohkemProjekt
KUTSE ANDMISE KORD justiits- ja kohtuteenistuste kutseala kutsetele KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 20.04.2016 otsusega nr 1 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemKURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/
KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/60 09.06.2014 KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/8 09.06.2014 KOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus PAGAR BAKER, LEVEL 4 ПЕКАРЬ
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemProjekt
KINNITATUD Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu 26.04.2017 nr 6.1-7/6 otsusega nr 3.3 MTÜ EESTI MÄESELTSI KUTSE ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemKUTSESTANDARD /1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJA III Erialad spetsialiseerumisel: taimekasvatus (teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride ka
KUTSESTANDARD 11-28112000-01/1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJA III Erialad spetsialiseerumisel: taimekasvatus (teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride kasvatus, puuviljandus, iluaiandus, rohumaaviljelus)
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKinnitatud Transpordi- ja Logistika kutsenõukogu a otsusega nr 11 AS Eesti Raudtee KUTSE ANDMISE KORD raudteevaldkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1
Kinnitatud Transpordi- ja Logistika kutsenõukogu 15.11.2018.a otsusega nr 11 AS Eesti KUTSE ANDMISE KORD raudteevaldkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemKUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute
KUTSESTANDARD Juuksur, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks
KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsenimetus
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemATV_esmaspäev
Kursuseprogramm Ainekood: IFI6001 Arvuti töövahendina Maht 5 EAP Kontakttundide maht: 56 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Sotsiaalkindlustusameti Peadirektori.04.2017 käskkirjaga nr 99-k Lisa 5 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Klienditeeninduse peaspetsialist Klienditeeninduse osakond
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemEESTI STANDARD EVS 875-3:2010 VARA HINDAMINE Osa 3: Väärtuse liigid Property valuation Part 3: Valuation Bases
EESTI STANDARD VARA HINDAMINE Osa 3: Väärtuse liigid Property valuation Part 3: Valuation Bases EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on standardi EVS 875-3:2005 uustöötlus; on kinnitatud Eesti
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead
KUTSESTANDARD Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
Rohkem