Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 04.10

Väljavõte

1 Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusest nr 16) Vastu võetud määrusega nr 16 (RTL 1998, 202/203, 807), jõustunud Muudetud järgmiste aktidega: nr 15 (RTL 1999, 106, 1349) nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 91 alusel ning seoses Eesti Panga presidendi 4. novembri a määrusega nr 27 "Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse testimine" ning 27. veebruari a määrusega nr 8 "Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse testimisperioodi pikendamine" kehtestatud testimisperioodi lõppemisega Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada "Maksete (välja arvatud kaardimaksed) aruanne", "Kaarditehingute aruanne", "Pangakaartide aruanne" ja "Pangaautomaatide ja müügikohtade aruanne" vastavalt lisadele 1-4, aruannetes kasutatavad mõisted vastavalt lisale 5 ja aruannete elektrooniline formaat vastavalt lisale Kehtestada kinnitatud aruanded krediidiasutustele alates 1. juulist a. 3. Krediidiasutustel esitada Finantsinspektsioonile käesoleva määruse 1. punktiga kinnitatud aruanded vastavalt käesoleva määruse lisas 6 toodud aruannete elektroonilisele formaadile määruse lisades 1-4 nimetatud tähtaegadel. [RTL 2001, 139, 2071; ]. 4. Krediidiasutustel juhinduda aruannete koostamisel ja esitamisel käesoleva määruse lisadest 1-4 ja lisas 5 toodud mõistetest. Lisa 1 Kinnitatud Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 1 / 14

2 Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusega nr 16 Maksete (välja arvatud kaardimaksed) aruanne Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste vahendusel või algatusel teostatud maksete analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: - siseriiklikke makseid ainult makstavate maksete osas; - välismakseid nii makstavate kui laekuvate maksete osas; - makseid, kus maksjaks on aruandev krediidiasutus, sh rahaturuga seotud makseid, laenude väljamakseid klientidele ning krediidiasutuse administratiivkuludest tulenevaid makseid;* - kliendi makseid, mis teostatakse aruandva krediidiasutuse vahendusel, sh sularaha sissemaksega algatatud makseid; - kõiki krediidiasutuste vahelisi makseid; - aruandva krediidiasutuse siseselt teostatud makseid, kus maksja ja saaja on erinevad isikud. Aruandes ei kajastata: - kontot haldava krediidiasutuse ja kliendi vahelisi intressimakseid ja teenustasusid; - kliendi sularaha sissemakseid enda kontole; - makseid sama kliendi kontode vahel ühe ja sama krediidiasutuse piires; - makseid, mida teostatakse teel olevate summade jaoks krediidiasutuse poolt avatud vahekontodelt lõplikule saajale (näiteks maksed nimekirja alusel laiali kantavate palga, pensioni jms summade tarbeks krediidiasutuse poolt avatud kontodelt); - puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ning maksjale tagasi suunatud makseid; - kaardimakseid. Esitusformaat Ühe reana tuleb näidata nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Maksete (välja arvatud kaardimaksed) aruande kood on 160. Aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on toodud lisas 6. Leht 2 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

3 [RTL 2001, 139, 2071; ]. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. makse liik_1 2. makse liik_2 3. maksja/saaja 4. maksevahend 5. käive 6. maksete arv 1. Makse liik_1 identifikaatorid on järgmised: siseriiklik makse 1 makstav välismakse 2 laekuv välismakse 3 2. Makse liik_2 identifikaatorid on järgmised: suurmakse 1 jaemakse 2 3. Maksja/saaja identifikaatorid on järgmised: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ja pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 3 / 14

4 määramata 11 Kõiki makseid, välja arvatud laekuvad välismaksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvaid välismakseid liigitatakse saaja alusel. Maksja/saaja liigitatakse identifikaatori alusel lähtuvalt Eesti Panga poolt kehtestatud bilansi koostamise juhendis kasutatud mõistete tähendustest (Eesti Panga presidendi 31. jaanuari a määrus nr 2 lisa 6). Maksja identifikaator võib olla määramata (11) ainult sularaha makse puhul. 4. Maksevahendi identifikaatorid on järgmised: sularaha 1 reisitšekk 2 muud tšekid 3 otsekorraldus 4 muud deebet-tüüpi korraldused 5 püsikorraldus 6 paberil maksekorraldus 7 telepanga maksekorraldus 8 telefonipanga maksekorraldus 9 internetipanga maksekorraldus 10 määramata 11 SWIFT 12 Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud maksed. Nii reisitšekkide kui muude tšekkide puhul kajastatakse ainult lunastatud tšekid. Muude deebet-tüüpi korralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi korraldused, mis ei ole kajastatud eespool; näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Paberil maksekorralduste all kajastatakse faksi teel algatatud maksekorraldused ja ka kõik kreeditkorraldused, mis ei ole määratud püsikorraldusena, telepanga, telefonipanga või internetipanga maksekorraldusena. Leht 4 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

5 5. Käive Maksete käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse kliendi konto debiteerimise/krediteerimise kuupäeval kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud valuutakursi järgi. 6. Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides. Aruandesiseseid seoseid: 1) kui maksja on 10, siis maksevahend ei või olla 5; 2) kui maksja on 11, siis maksevahend peab olema 1; 3) kui käive ümardatuna tuhandeteks kroonideks on 0, siis maksete arv peab olema suurem kui 0; 4) kui käive/maksete arv on suurem kui 1000, siis makse liik_2 peab olema 1. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusega nr 16 Kaarditehingute aruanne Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste vahendusel teostatud kaarditehingute analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: - kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teise krediidiasutuse klientidele vahendatud) pangakaartidega teostatud tehinguid nii Eestis kui välismaal, olenemata tehingu teostamiseks kasutatud pangaautomaadi või müügiterminaali kuuluvusest; - aruandva krediidiasutuse pangaautomaatides ning lepingu alusel teenindavates müügiterminaalides mitteresidentide Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 5 / 14

6 poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid. Aruandes ei kajastata: - teise residentse krediidiasutuse poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid aruandva krediidiasutuse pangaautomaatide või lepingu alusel teenindatavate müügiterminaalide kaudu; - teise krediidiasutuse poolt välja antud aruandva krediidiasutuse kliendile vahendatud pangakaartidega teostatud tehinguid. Esitusformaat Ühe reana tuleb näidata nende kaarditehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Kaarditehingute aruande kood on 161. Aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on toodud lisas 6. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse ja aruande alglause vastavalt aruande elektroonilisele formaadile.[rtl 2001, 139, 2071; ]. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. residentsus 2. kaarditehingu liik 3. makse sooritamise koht 4. käive 5. kaarditehingute arv Kaarditehingute puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et deebetkaartide tehingud kajastatakse kohe tehingu toimumisel; krediitkaartide tehingutest kuuluvad kajastamisele aruandeperioodil krediidiasutusse jõudnud maksejuhised (st tehingud, mille kohta krediidiasutus saadab kliendile teatise). 1. Residentsuse identifikaatorid on järgmised: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse pangakaardi väljaandja residentsust. Leht 6 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

7 2. Kaarditehingu liigi identifikaatorid on järgmised: sularaha väljavõtt 1 sularaha sissemakse 2 kaardimakse pangaautomaadis 3 kaardimakse müügiterminaalis 4 Kaardimakse müügiterminaalis sisaldab ka niinimetatud paper-slip makseid. 3. Kaarditehingu sooritamise koha identifikaatorid on järgmised: Eesti 1 välismaa 2 4. Käive Kaarditehingute käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt krediidiasutuses kehtivatele eeskirjadele. 5. Kaarditehingute arv Kaarditehingute arv näidatakse tükkides. Aruandesiseseid seoseid: 1) kui residentsus on 2, siis makse sooritamise koht peab olema 1; 2) kui käive ümardatuna tuhandeteks kroonideks on 0, siis kaarditehingute arv peab olema suurem kui 0. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusega nr 16 Pangakaartide aruanne Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste poolt välja antud Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 7 / 14

8 pangakaartide struktuuri analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: - kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teiste krediidiasutuste klientidele vahendatud) ja aruandeperioodi lõpu seisuga käibel olevaid pangakaarte. Aruandes ei kajastata: - käibelt kõrvaldatud, suletud või välja vahetatud pangakaarte; - aruandva krediidiasutuse klientidele vahendatud teise krediidiasutuse poolt välja antud pangakaarte. Esitusformaat Pangakaartide aruande kood on 162. Aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on toodud lisas 6. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse ja aruande alglause vastavalt aruande elektroonilisele formaadile. [RTL 2001, 139, 2071; ]. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. pangakaart liik_1 2. pangakaart liik_2 3. kasutussagedus 4. pangakaartide arv 1. Pangakaart liik_1 identifikaatorid on järgmised: deebet-sularahakaart 1 deebet-maksekaart 2 Leht 8 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

9 krediitkaart 3 2. Pangakaart liik_2 identifikaatorid on järgmised: kohalik 1 VISA Electron 2 VISA Classic 3 VISA Gold 4 Eurocard/MasterCard 5 Eurocard/MasterCard Gold 6 Eurocard/MasterCard Business 7 Cirrus/Maestro 8 muu rahvusvaheline 9 Identifikaatoritega 2-9 määratud pangakaardid on rahvusvahelised. 3. Kasutussageduse identifikaatorid on järgmised: aktiivsed 1 passiivsed 2 Passiivsetena näidatakse aruande valdkonda kuuluvaid pangakaarte, millega ei ole aruandeperioodil teostatud ühtegi kaarditehingut (kontojäägi vaatamine ei ole kaarditehing). 4. Pangakaartide arv Pangakaartide arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandesiseseid seoseid: 1) kui pangakaart liik_1 on 1, siis pangakaart liik_2 peab olema 1; 2) kui pangakaart liik_1 on 2, siis pangakaart liik_2 ei saa olla 3, 4, 5, 6, 7; 3) kui pangakaart liik_1 on 3, siis pangakaart liik_2 ei saa olla 2, 8. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusega nr 16 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 9 / 14

10 Pangaautomaatide ja müügikohtade aruanne Aruande kogumise eesmärk Kaarditehingute sooritamiseks olemasolevate võimaluste statistika. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: - aruandvale krediidiasutusele kuuluvaid pangaautomaate; - müügikohti, lähtudes kaubandus- või teenindusettevõtetest, kellega aruandval krediidiasutusel on sõlmitud leping kaardimaksete vahendamiseks. Aruandes ei kajastata: - pangaautomaate ja müügikohti, kus aruandva krediidiasutuse kaarte saab pangaautomaatides, kaubandus- või teenindusettevõtte müügiterminaalides või ühendatud kassasüsteemides kasutada ristkasutuse lepingu alusel. Esitusformaat Pangaautomaatide ja müügikohtade aruande kood on 163. Aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on toodud lisas 6. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse ja aruande alglause vastavalt aruande elektroonilisele formaadile. [RTL 2001, 139, 2071; ]. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. pangaautomaat/müügikoht 2. ristkasutus 3. sularaha sissemakse funktsioon Leht 10 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

11 4. kohtade arv 1. Pangaautomaadi/müügikoha identifikaatorid on järgmised: sularahaautomaat 1 sularaha- ja makseautomaat 2 makseautomaat 3 müügikoht 4 Müügikohas võib olla mitu müügiterminaali, millede arv antud aruandes kajastamist ei leia. Näiteks: kaubandusketi (Konsum, Maksimarket, Tallinna Kaubamaja jne) iga kauplus ja bensiinijaamade keti (Statoil, EK jne) iga tankla on eraldi müügikoht. Tulika Takso iga takso ei ole eraldi müügikoht. 2. Ristkasutuse identifikaatorid on järgmised: jah 1 ei 2 3. Sularaha sissemakse funktsiooni identifikaatorid on järgmised: jah 1 ei 2 Müügikoha puhul on sularaha sissemakse funktsiooni tunnuse identifikaator Kohtade arv Nii pangaautomaatide kui müügikohtade arv näidatakse tükkides. Aruandesiseseid seoseid: Kui aruanderea tunnus on 3 või 4, siis sularaha sissemakse funktsiooni identifikaator peab olema 2. Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. juuni a määrusega nr 16 Maksestatistika aruannetes kasutatavad mõisted Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 11 / 14

12 1. Makse (payment) - kohustuse täitmine, kui deebitor (maksja) tühistamatult loovutab kreeditorile (saaja) oma tingimusteta nõude kreeditori poolt tunnustatud kolmanda osapoole suhtes Siseriiklik makse (domestic payment) - makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus asub Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus ei kasutata väljaspool Eesti Vabariiki asuvat korrespondeerivat krediidiasutust. Siseriiklik makse jaguneb: i) krediidiasutuste sisene makse - makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus on sama krediidiasutus; ii) krediidiasutuste vaheline makse - makse, kus maksja krediidiasutus ja saaja krediidiasutus on erinevad krediidiasutused Välismakse (cross-border payment) i) makse, kus ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki; ii) makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus asub Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eesti Vabariiki asuvat korrespondeerivat krediidiasutust. 1.a. Suurmakse (wholesale payment, large value payment) - makse, mis on 1 mln krooni või sellest suurem. 1.b. Jaemakse (retail payment) - kõik maksed, mis ei ole suurmaksed. 2. Sularahatehing on sularaha sissemaksega algatatud makse või sularaha kaarditehing. 3. Maksevahendid (payment instruments) 3.1. Tšekk (cheque) - tšeki kirjutaja kirjalik korraldus lunastajale (tavaliselt krediidiasutustele) maksta määratud summa nõudmisel kas kirjutajale või kirjutaja poolt määratud kolmandale isikule. 3.1.a. Reisitšekk (travellers cheque) on sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult tšeki omanik Kaardimakse on kontolt kontole kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või pangaautomaadist. Leht 12 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...

13 3.3. Deebet-tüüpi korraldus (debit order) - maksejuhis, kus makse algatajaks on saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. 3.3.a. Otsekorraldus (direct debit) - maksja ja saaja vahel eelnevalt kokku lepitud tingimustekohane deebet-tüüpi korraldus Maksekorraldus (credit order) - maksejuhis, kus makse algatajaks on maksja Püsikorraldus (standing order) - määratud perioodilisusega korduv maksekorraldus Paberil maksekorraldus (paper-based credit order) - maksjalt vastuvõtja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus Telepanga maksekorraldus - maksjalt vastuvõtja krediidiasutusele sidus- või vallasühenduse kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus Telefonipanga maksekorraldus - maksjalt vastuvõtja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus Interneti-panga maksekorraldus - maksjalt vastuvõtja krediidiasutusele interneti koduleheküljel pakutava teenuse abil edastatud maksekorraldus. 4. Pangakaart (card) on krediidiasutuste poolt konto omanikule või konto omaniku poolt määratud isikule väljastatud kaart kaarditehinguteks. 4.a. Kohalik pangakaart - ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart. 4.b. Rahvusvaheline pangakaart - pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki Deebetkaart (debit card) - pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses Sularahakaart (cards with cash function) - pangakaart, mis võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid Maksekaart (cards with debit/credit function) - pangakaart, mis võimaldab kaardiga teha kõiki kaarditehinguid Krediitkaart (credit card) - pangakaart, millega võib Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend... Leht 13 / 14

14 teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses. 5. Kaarditehing pangakaardi vahendusel, autoriseeritult teostatud kaardimakse või sularaha kaarditehing. 5.a. Sularaha kaarditehing - pangakaardiga pangaautomaadi abil sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha saamine. 6. Pangaautomaat (Automated Teller Machine - ATM) - elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat. 6.a. Ristkasutuses olev pangaautomaat - krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, kus saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte Sularahaautomaat - pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teha ainult sularaha kaarditehinguid Sularaha-makseautomaat - pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid Makseautomaat - pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult kaardimakseid. 7. Müügikoht (point of sale, POS) - teenuse või kauba müügi koht, kus müügiterminaali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks müügikohtateks. 8. Müügiterminaal (POS terminal) - elektrooniline seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga. Leht 14 / 14 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus (väljavõte Eesti Panga presidend...