Aasta 2003 Eesti majanduses
|
|
- Maie Käärik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures on vähemalt Eestis olnud tegu iseenesest küllalt edukate aastatega, ent need on siiski kutsunud esile vastakaid arvamusi. Miks? Vähemalt osaliselt tuleneb see sellest, et nii mõnedki mõttemallid, mis sobisid edukalt 90. aastail, ei ole nüüd enam sobinud. Mis siis toimus Eesti majanduses aastal? Majanduskasvu osas pidasid enamiku asjatundjate ootused paika aasta tulemuseks on esialgu hinnatud 4,8%. Põhilised üllatused olid aga seotud ülimadala infl atsioonitaseme ja suure välisdefi tsiidiga. Tööturg püsis tugev ning hõive suurenes, kuid palga kasv ületas tootlikkuse kasvu, mis paneb küsima, kas ja kuivõrd vähenes meie konkurentsivõime. Kauaoodatud tõus Euroopa majanduses algas eeldatust hiljem, küll aga muutus muu maailma majandusarengu väljavaade aasta lõpus kiiresti positiivsemaks. Euroopa Liidus oli majanduskasv aastal hinnanguliselt 0,8%, ühisrahamaades 0,4%. Selle Palga kasv ületas tootlikkuse kasvu, mis paneb küsima, kas ja kuivõrd vähenes meie konkurentsivõime. taustal oli Eesti majanduse kasv endiselt kiire ja vahe ulatus kolmandat aastat järjest nelja protsendipunktini. SKP kasv vastas seega küll ootustele, kuid mitmes mõttes oli aasta üsna erinev sellest, mida tegelikult oodati. Mida siis oodati? Et maailmamajanduse seisaku mõjud jõuavad Eestisse. Eeldati, et juhul, kui juba mitmendat aastat seisakus viibiva Euroopa Liidu majanduse kasv oluliselt ei kiirene, siis hakkab see erinevalt aastast ka meid mõjutama. See ennustus läks täide, sest Eesti majanduskasv jäi veidi väiksemaks kui aasta varem. Euroopa Liidu majan dus näitas aasta lõpul aga elavnemise märke, kuid need olid loodetust tunduvalt tagasihoidlikumad. Et sisenõudluse kasv aeglustub, võrreldes aastaga, st et ostu-, laenuja inves teeri misbuum vaibub. See ennustus täitus osaliselt sisenõudluse kasvu näitaja oli a 10,8% asemel aastal 8,3%, kuid majanduse üldpilt muutus vähe. Eratarbimise kasv oli küll mõnevõrra väiksem kui aastal, aga 5
2 KROON&MAJANDUS Nr 1, 2004 investeeringute aastakasv oli 13 14% ning investeeringute maht moodustas ca 33% SKP suhtes. Põhjuseks olid peamiselt kinnisvaraturul, eriti aga infrastruktuuri aren dami sel tehtud rahapaigutused. Viimase iseloomulikumaiks ja mahukamaiks näiteiks olid Eesti Energia rekonstrueerimine ja raudteeveeremi ostud. Ilma infrastruktuuri teh tud kapitalimahutusteta oleks investeeringute aastakasv olnud aastal 3%. Vaatamata sisenõudluse mõnevõrra aeglasemale kasvule suurenes veelgi jooksevkonto puudujääk ja kasvas laenukoormus. Et majanduse usaldusväärsus säilib. Nii see ka läks, sest Eesti krediidireitingu väljavaadet pidasid seda hindavad rahvusvahelised fi rmad Fitch ning Standard & Poor s aas ta lõpul positiivseks, seda hoolimata Eesti välismajandusliku seisundi edasisest hal ve nemisest. Kindlasti aitas heale hinnangule kaasa meie eelarvepoliitika, mis aasta kokkuvõttes andis riigieelarve ülejäägiks 2,6% SKP suhtes. See on Eesti kõigi aega de suurim eelarve ülejääk. Et saabub lõplik selgus Euroopa Liitu astumise küsimuses. Seegi ootus täitus, sest 14. septembril toimunud rahvahääletusel andis kaks kolmandikku arvamust avalda nuist liitumisele oma toetuse. Mida ei oodatud? Euroala majanduse aeglase toibumise tõttu jätkus intressitaseme lan gus, mille mõju võimendasid ka pankade eluasemelaenu sooduskampaaniad aasta jaanuaris oodati rahvusvahelistel turgudel, et Ameerika Ühendriikides hakka vad baasintressid tõusma hiljemalt septembris. Euroala kohta eeldati, et raha poliiti lised intressid langevad algul 2,5%le, kuid teisel pool aastal Võrreldes aastaga naftasaadused pigem pidurdasid hinnatõusu. tõusevad taas. Tegelikult alanes Euroopa Kesk panga baasintress suveks 2%le ja on sellel tase mel tänaseni. Eesti jaoks tähendas see de facto intressi määrade lan gust, mis kestis suveni: ettevõtetel ca 6,5%lt 5%le ja eraisikuil 7%lt 5,5%le. Lisades siia pankade kon ku rentsi võitluse mõju eraisikulaenudele, tähendas see buumi jätkumist eluasemeturul. Samas ei olnud kaugeltki kõigi majan dusharude laenude ja investeeringute kasvunäitajad ühesugused paiguti oli juurde kasv minimaalne või puudus hoopis. Et euro muutub nii tugevaks (USA dollar nii nõrgaks). Tugeva euro mõju Eesti majan dusele ei ole võimalik üheselt hinnata. Ühe kaasmõjuna võib siin märkida vaid seda, et nafta hind eurodes mõõdetuna ei tõusnud, kuid enamikus muudes valuuta des mõõdetuna oli hinnatõus suur. Seejuures dollarites kallines nafta näiteks Iraagi sõja algusest aasta lõpuni 26%. Nafta püsiv hind eurodes tagas Eestis aasta kokkuvõttes naftatoodete hinna stabiilsuse ning võrreldes aasta ga naftasaadused pigem pidurdasid hinnatõusu. Kokkuvõttes oligi kütuste hind toiduaine te hinna kõrval üks peamisi tegureid, mis tagas Eestis aastal kõigi aegade mada laima hinnakasvu aasta arvestuses 1,3%. 6
3 Et kapitali sissevool jätkub kasvavas mahus. Ka rahvusvahelises ulatuses oli aasta lõpul lahtine küsimus, kas suur kapitali sissevool Euroopa Liiduga ühinevais se riikidesse on ammendunud või mitte aasta jooksul selgus, et ei ole, ning sellist vastust ei suutnud oluliselt kõigutada ka nt Ungari probleemid. Ehkki sellele küsi musele pole kindlat vastust siiski ka täna, kujuneb aastagi pigem sarnaseks eel ne nutega. Jätkunud kapitali sissevool soosis aastal investeeringuid nii infrastruktuuri kui ka kinnisvarasse. Sellega kaasnes endiselt suur laenukoormuse kasv, eriti eraisikute osas. Et välisdefitsiidi suurenemine jätkub. Intressilanguse ja kapitali endiselt suure nenud sissevoolu tingimustes jätkus ka investeeringute kiire kasv, kuigi oli oodatud selle tem po alanemist aastal suurenes lisaks tulude konto negatiivne saldo ehk välis kapitalil põhinevaist ettevõtteist kasumi väljavõtmine ja/või selle reinvesteerimine 6,5%ni SKP suhtes, saavutades kõigi aegade kõrgeima taseme 1. Aasta kokkuvõttes jõu dis jooksevkonto puudujääk 13,7%ni SKP suhtes, mis on samuti Eesti kõigi aegade rekord. Mida eeltoodust järeldada? Eelnevast selgub, et oluliseks osutusid peamiselt kaks tegurit: maailmamajanduse, sh Euroopa Liidu majanduse oodatust pikem seisak ning ELiga ühinemise mõju ala hindamine. Euroopa Liiduga laienemise mõju on suurem ja sügavam ning see hakkas avalduma varem, kui üldiselt oodati pean silmas ootustest tingitud inves teeringuid ja kapitalivooge, mitte veel tööjõu liikumist. Kogu ELiga liituva Kesk- ja Ida-Euroopa atraktiivsus investorite jaoks on kiiresti ja tuntavalt suurenenud. Ka ajutised tagasilöögid pole seda märkimisväärselt muutnud. Seetõttu on kapitali ja üha enam ka töökohtade (nt Citroëni ja Hyundai tehased Slovakkias, Elcoteq Eestis) siirdumine liituvaisse riiki desse tõsiasi, mis Kogu ELiga liituva Kesk- ja Ida-Euroopa atraktiivsus investorite jaoks on kiiresti ja tuntavalt suurenenud. mõjutab kõiki, mitte ainult liituvaid riike endid. Ühe lausega ja lihtsus ta tult öeldes: Euroopa Liiduga ühinemise ootus võimendas aastal juba varem ilmnenud tendentse. Pidades silmas ELi laienemise alahinnatud mõju ja paigutades eelmärgitust need arengujoo ned, mida ei oodatud, sellesse konteksti, kujuneb alljärgnev pilt. Madalad intressid. Viimase kahe aasta jooksul on ELi äritsükli faas selgelt erine nud Eesti omast. Sel ajal, kui Euroopas valitses stagnatsioon, jätkus Eestis tänu sisenõudluse buumile majanduse kasv. Seetõttu olid ja on tänaseni ka laenuintressid Eesti majanduse jaoks mõneti vastupidises arengufaasis, mis soodus tab 1 See näitaja hakkab juba lähenema Iirimaa rekordilistele näitajatele 80. aastail, mil need ulatusid ca 10%ni. 7
4 KROON&MAJANDUS Nr 1, 2004 buumi jätkumist kinnisvaraturul ja ka laenudele tuginevat tarbimist. Ehk teisisõnu, majan duse tasakaalustamise seisukohalt oleks kasulik ol nud see, kui eelnenud kahe aasta jooksul oleks intressi ta se olnud kõrgem. Arvestades ELi rahvastiku vananemist, tootluse suhteliselt väikest kasvu jne, on liidu laienemine kasulik ka praegustele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Euro ja dollari kurss. Kui pikemalt tagasi vaadata, siis aastail ehk kohe krooniaja alguses, on USA dollar olnud Eesti krooni suhtes veel märgatavalt oda vam kui praegu. Käesolevas kontekstis on seega üllatu seks vaid dollari nii madal tase euro suhtes, kuid siin on tegemist globaalse ootamatusega ning selles suhtes on kõik võrdses olukorras. Kapitali sissevool. Arvestades ELi rahvastiku vananemist, tootluse suhteliselt väikest kasvu jne, on liidu laienemine kasulik ka praegustele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuna uutesse liikmesriikidesse paigu ta tav kapital on kõrgema tootlikkusega ja võimaldab fi nantseerida näiteks kulu tusi pensio ni dele. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kapitali sissevool uutesse liikmes maades se niipea oluliselt väheneb. Kapitali sissevoolu Eestisse toetas loomulikult ka usal duse püsi mine meie majanduspoliitika vastu ja riigireitingu väljavaate muutumine stabiil sest positiivseks. Välisdefitsiidi suurenemine on eelneva loogiline tagajärg 2, eriti kui arvestada ka sisemaist agressiivset tar bija- ja investeerimiskäitumist ehk teisisõnu kõrgendatud tulevikuootusi. Praegust jooksevkonto puudujäägi ja vä lis võ la suurenemist saab lisaks majandustsükli faasile seos ta da ka investeerimise Laenude abil saab küll homse arvel nii tarbida kui investeerida, kuid laenud tuleb kunagi ka tagasi maksta. ja tarbimise ajastamisega. Laenude abil saab küll homse arvel nii tarbida kui investeerida, kuid lae nud tuleb kunagi ka tagasi maksta. Eelneva põhjal tagasi vaadates ei olnudki tegelikult tegemist suurte üllatustega, kui euro ja dollari vahetuskursi muu tus välja arvata aasta arengutendentsid ei olnud erandlikud ega isegi mitte prognoosi ma tud selle sõna tehnilises tähen duses. Pigem oli tegu eelnenu loogilise jätkuga. Mis saab edasi? Ettevaade ja võimalikud riskid Osalt seoses ühinemisega ELiga ja osalt maailmamajanduse, sh ka Euroopa Liidu majanduse paranenud väljavaadetega on aasta majandusprognoosid enamasti 2 Siinkohal ei ole arvestatud euro ja dollari kursi mõju, kuid selle suund on põhimõtteliselt sama nagu ülejäänud tegureil. Sellegipoolest ei allu Eesti majanduse areng antud kontekstis täies mahus tavapärasele loogikale, kuna meie jooksevkonto puudujääk sõltub palju ka ühekordseist tegureist (raudteeveeremi ost jmt). 8
5 positiivsed. Eesti majanduskasvuks ennustatakse üldjuhul 5% või rohkem 3. Väljavaated näivad seega olevat head ja taevas pilvitu. Aga kas ikka on nii? Allpool on juttu mõnest kesksest küsimusest, mis jäävad päevakorda selgi aastal. Lühike perspektiiv ja tsükliline tasakaalustamatus. Viimaste aastate suur väline tasakaalustamatus on olnud tingitud pigem investeeringuist, vähem tarbimisest. Kõige suurem oht lühikeses ajahorisondis on seetõttu investeerida liiga palju ja/või valedesse asjadesse, rääkimata võlgu tarbimisest. Viimase kahe aasta jooksul on jooksev konto puudujääk võrreldes aastaga suurenenud kahekordseks, kiiresti on kasvanud välisvõlg. Kui võtta aluseks a oodatav SKP maht (116,3 miljonit krooni) ja jooksevkonto puudujääk (13,7% SKP suhtes), siis selleks, et praegusel tasemel investeerimist ja/või tarbimist jätkata, peaks iga päev Eestisse tulema välis rahas 45 miljonit krooni. Ainuüksi aastal suurenes Eesti brutovälisvõlg esialgsel hinnangul ca viis protsendipunkti 65%lt 70%le. Seni pole turud sellele reageerinud ja ka Eesti reiting on liikunud üles. Lisaks tuleb meeles pidada, et aasta lõppes riigieelarve kõigi aegade suurima, 2,6%se ülejäägiga ehk teisisõnu: erasäästu asendas riiklik sääst. Erasääst vähenes jätkuvalt ning kodumajapidamised muutusid netolaenuvõtjaiks. Kuigi eraisikud peaksid olema ettevõtjaile laenuandjad, on meil praegu vastupidi. Kuna siin on tegu eraisikute säästmis- ja investeerimiskäitumise fundamentaalse Et Eestis puudub kinnisvarakriisi kogemus, siis jätkub optimismi kindlasti veel kauaks. muutusega, ei ole pööre säästmise kiire kasvu suunas tõenäoline, kuigi näiteks pensioni reform soodustab säästmist. Igal juhul eeldaks muutus tõsist seesmist või välist tõuget, mida praegu on raske ette näha, kuid mis pole siiski ka võimatu. Ootuste kasv. Viimase kahe aasta jooksul on märkimisväärse osa elanike hoiakud muutunud. Toibumine Aasia ja Vene kriisi tagajärgedest ning Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade on oluliselt tõstnud optimismi tuleviku suhtes. Üha rohkem ettevõtjaid ja eraisikuid on hakanud uskuma, et elu võib kiiresti paremaks minna. Parim näide selle kohta on jätkuvalt kasvavate sissetulekute, madala infl atsioonitempo ja alanevate laenuintresside toel aset leidnud kinnisvaraturu kiire areng viimaseil aastail. Riskid kinnisvaraturul. Praeguseks on eluasemelaen juba küllalt levinud erinevail hinnanguil on 12 15% majapidamistest erinevat tüüpi eluasemega seotud kohustusi pankade ees. Kui võtta kõik laenukohustused kokku, siis on neid ligi kolmandikul elanikkonnast. Et Eestis puudub kinnisvarakriisi kogemus, siis jätkub optimismi kellel põhjendatud, kellel alusetut kindlasti veel kauaks. Võimalike probleemide tekkimise korral on aga olukord aasta börsikrahhiga võrreldes kardinaalselt erinev, sest tollal oli börsiga seotud alla 1% elanikest, kinnisvaraturu krahhi korral on aga selliste elanike hulk oluliselt suurem. Sõltumata sellest, mis täpselt kinnisvaraturul lähiaastail toimub, jääb see ka edaspidi majanduspoliitikute kõrgendatud tähelepanu alla. 3 Eesti Panga majandusprognoos järgmiseks kaheks aastaks valmib aprillis. 9
6 KROON&MAJANDUS Nr 1, 2004 Pikk perspektiiv ja konkurentsivõime. Eeldades, et lühiajalised tsüklilised probleemid lahenevad lähiaastail positiivselt, jääb üles veel küsimus Eesti majanduse konku rentsi võimest tulevases Euroopa Liidus aasta erines varasemaist seeläbi, et palgakasv ületas meil esimest korda pärast aastat hinnakasvu ja üldse esi mest korda märkimisväärselt ka SKP kasvu 4, mis tähendas konkurentsivõime mõttes kindlasti sammu tagasi. Seni võib loota, et tegu oli ajutise nähtusega, mis tulenes nominaalpalga inertsist madala infl atsiooni tingimustes, aga see võib viidata ka suur e probleemidele tööturul. Juhusliku nähtuse väidet toetavad esialgu muud konkurentsivõime näitajad (jätkunud ekspordi kasv, krooni stabiilne reaalkurss), kuid juhul, kui see nii ei ole, siis on tegu tõsise probleemiga. Igal juhul hakkab edasistes väitlustes järjest enam esinema konkurentsivõime teema ja seda eelkõige seoses tootlikkuse suurendamisele suunatud struktuursete reformidega. Meenutuseks, et ka Lissaboni protsess ehk Euroopa Liidu muutmine maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks eeldab struktuurseid reforme kogu ELis, ka uutes liikmesriikides. Kokkuvõtteks Majanduse arengujooned aastal ei olnud tagasi vaadates üllatavad, kuid enamik asjatundjaid ilmselt alahindas Euroopa Liidu laienemise mõju. Aasta kokkuvõttes jäi Eesti majanduskasv endiselt ELi omast kiiremaks, kuid Edaspidi muutub üha kesksemaks küsimus Eesti majanduse rahvusvahelisest konkurentsivõimest. süvenes meie majanduse tasakaalustamatus. Majanduse usaldusväärsus seejuures säilis. Maailmamajanduse väljavaadete paranemine annab alust loota aastal paremat tulemust. Majanduse praeguse tasakaalustamatuse kiire korrektsioon ei ole sellegipoolest tõenäoline ja vajab läbimõeldud majanduspoliitilist tuge. Peamiseks riskiks on jätkuvalt liigoptimistlikud ootused majanduse siirdumine jätkusuutlikuma kasvu rajale sõltub otseselt sellest, kui palju tänasest investeerimisest ja tarbimisest toimub homse arvel. Ehk teisisõnu praegune investeeringute ja tarbimise maksimeerimine tuleviku arvel tuleneb kõrgendatud ootustest. Neist sõltub ka võlakoormuse ja jooksevkonto puudujäägi tase ning kokkuvõttes usaldus Eesti majanduse vastu. Edaspidi muutub üha kesksemaks küsimus Eesti majanduse rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Seetõttu kasvab jätkuvalt tööturu roll, sh palgakokkulepete mõju kogu majandusele. Konkurentsivõime kasv sõltub ka struktuursetest reformidest mitmes vallas, sh tööturul, hariduses, innovatsiooni alal, halduses ja mujal. Uue mõõtmena lisandub Eesti ühinemine Euroopa Liiduga k.a mais. See tähendab, et majanduspoliitika koordineerimine hakkab järjest enam toimuma ELi raames, rahvus aastal oli kõigist ELiga liituvaist riikidest kiireim palgakasv Slovakkias ja Eestis. 10
7 vahelises ulatuses. Ettevaates hakkab meie majanduspoliitikat mõjutama juba ka Maastrichti kriteeriumide täitmine, mis peab eelnema euro kasutuselevõtule. Selles mõttes muutuvad strateegilised majanduspoliitilised otsused maksu- ja eelarvepoliitika, tööturu ja ka näiteks elektri hinna osas olulisteks üha pikemas perspektiivis. Väga tähtis on ka see, millal midagi teha majanduspoliitiliste otsuste (õigest) ajastamisest võib lähiajal sõltuda väga palju. 11
PowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]
Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemEesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E
majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemRahapoliitika ja Majandus 4/2018
RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt)
28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemEesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007
Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007 TELLIMINE JA KAASTÖÖD Ajakirja tellimisinfo telefonil 6680 998, faksil 6680 954 või e-postiga aadressil trykis@epbe.ee. Ajakirja saab lugeda ka Eesti
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,
RohkemTööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012
Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]
Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemBild 1
Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemKV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemHinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k
Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemHinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont
Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemFinantssektori areng
33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste
RohkemEST_9M2018 [Compatibility Mode]
Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemKonjunktuur nr 1 (208) 2019 märts
1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemEesti Tööturu Ülevaade
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTööturu Ülevaade 2/2018
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)
Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemEesti maksebilansi aastaraamat 2006
Eesti Pank Bank of Estonia Eesti maksebilansi Eesti Pank, 27 Aadress Estonia pst 13 1595 Tallinn Telefon 668 719 Faks 668 836 E-post info@epbe.ee Veebileht www.eestipank.info Eesti Panga trükiste tellimisinfo
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemTööturu Ülevaade 1/2019
TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemEUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja
EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja rahaliit ning tugev ja stabiilne euro on Euroopa kasvu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis
RohkemEesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat
RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2012 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 59 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2012 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur
RohkemII ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE FINANTSKÄITUMINE JA RISKID
II ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE FINANTSKÄITUMINE JA RISKID ETTEVÕTTED 1 Ettevõtete finantspositsioon ja säästmine Erinevalt möödunud aasta IV kvartalist suurendasid ettevõtted fi nantskohustusi 26. aasta
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)
Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
Rohkem