EA0911.indd
|
|
- Rein Järv
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Päriliku rinna- ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise ja jälgimise juhend Tiiu-Liis Tigane¹, Piret Laidre², Kairit Joost³, Neeme Tõnisson²,⁴, Valdur Mikita⁵, Katrin Õunap²,⁶, Riina Žordania³ ¹PERHi onkoloogiakeskus, ²TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskus, ³Tallinna Lastehaigla, ⁴TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, ⁵Asper Biotech, ⁶TÜ lastekliinik Võtmesõnad: rinnavähk, munasarjavähk, pärilik eelsoodumus, geneetiline konsulteerimine Juhendi on heaks kiitnud Eesti Vähiliit, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Inimesegeneetika Ühing. 1. SISSEJUHATUS Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis registreeritakse igal aastal kokku umbes 600 uut rinnavähijuhtu. Neist ligi kolmandik on kaugelearenenud staadiumis. Nii nagu enamikus maailma riikides näitab ka rinnavähki haigestumine Eestis paraku kasvutendentsi. Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis viimaste kümnendite jooksul rinnavähi esinemissagedus suurenenud ligikaudu 30% võrra. Rinna- ja munasarjavähi ravi efektiivsuse seisukohalt on kõige olulisemaks teguriks haiguse varajane diagnoosimine ja riskitegurite väljaselgitamine. Päriliku rinna- ja munasarjavähi riski korral on oluline patsienti rangelt jälgida, selgitada võimalikke haigusriske ning tutvustada patsiendile olemasolevaid diagnostika- ja ravivõimalusi. Kuna pärilik rinna- ja munasarjavähk on kliinilises mõttes vägagi komplitseeritud multidistsiplinaarne probleem, mis eeldab erinevate erialade spetsialistide tihedat koostööd, siis on paljudes riikides erinevate erialaorganisatsioonide koostööna vastu võetud perekondliku rinna- ja munasarjavähi suure riskiga patsiendi käsitlemise juhendid. On leitud, et haiguse varajase avastamise ja hilisema ravi seisukohalt on spetsialistide (onkoloogid, meditsiinigeneetikud jt) ja esmatasandi meditsiini omavaheline koostöö patsiendi jaoks kriitilise tähtsusega. Maailmas enim tuntust leidnud päriliku rinna- ja munasarjavähi riskiga patsientide käsitlusjuhendid on vastu võetud Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Nende alusel on vastavad käsitlusjuhendid välja töötatud ka paljudes teistes riikides. Eestis on seni puudunud päriliku rinnaja munasarjavähi riskiga patsientide geneetilise konsulteerimise ja jälgimise juhend. Käesolev dokument on mõeldud seda lünka täitma. 2. PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHI GENEETILINE TAUST Kirjanduse andmetel arvatakse 5 10% rinnavähi- ja 10% munasarjavähijuhtudest tekkivat pärilikult edasikanduvate mutatsioonide tõttu vastavates geenides. Rinnaja munasarjavähi tekkega seostatakse mutatsioone BRCA1, BRCA2, harvem CHEK2 ja TP53 geenis. 756
2 Esimesena identifitseeriti aastal BRCA1 geen, milles on tänaseks leitud üle 800 erineva mutatsiooni. BRCA2 geenis on kirjeldatud samuti üle 800 mutatsiooni. Mutatsioonidest vaid osa kordub üksteisega mitteseotud perekondades ja erinevates populatsioonides. Korduvaid mutatsioone on kirjeldatud erinevates Euroopa maades ja Põhja-Ameerikas. Kolm kõige tavalisemat mutatsiooni on BRCA1 geenis 185delAG ja 5382insC ning BRCA2 geenis 6174delT, mis on sageli seotud päriliku rinnavähi esinemisega Ida-Euroopa päritolu juutidel. Kõik BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsioonid päranduvad edasi autosoom-dominantselt, seega on perekondliku geenimutatsiooni olemasolu korral selle edasikandumise risk järglastele 50%. Lapsed võivad pärida mutantse geeni nii ema- kui ka isaliini pidi. Esimene uuring päriliku rinna- ja munasarjavähi geneetiliste põhjuste väljaselgitamiseks tehti Eestis aastal. Viimastel aastatel on välja töötatud uued geenitestid, mida rakendatakse sõltuvalt patsiendi anamneesist. Võimalik on mutatsioonianalüüs kokku 88 BRCA1 ja BRCA2 mutatsiooni kindlakstegemiseks ning BRCA1 ja BRCA2 geenide sekveneerimine. 3. RINNA- JA MUNASARJAVÄHKI HAIGESTUMISE RISK Euroopa Liidus on üldpopulatsioonis risk haigestuda elu jooksul rinnavähki keskmiselt 10%. Riski mõõdukaks suurenemiseks peetakse rinnavähki haigestumise tõenäosust 17 30% ja suureks riskiks rinnavähki haigestumise tõenäosust üle 30%. Munasarjavähki haigestumise risk üldpopulatsioonis on umbes 1,5%. BRCA1 mutatsiooni kandjal on aga 70. eluaastaks risk haigestuda rinnavähki 45 85% ja munasarjavähki 16 63%. Teise rinna haigestumise risk mutatsiooni kandjal on 25 40%. BRCA2 mutatsiooni kandluse korral on need arvud pisut väiksemad: rinnavähki haigestumise risk on 26 84%, munasarjavähi risk 10 27%. Selle geeni mutatsiooniga seostatakse ka meeste rinnavähki, risk haigestuda elu jooksul on 6%. Eriti suur risk haigestuda rinna- ja munasarjavähki on Ida-Euroopa päritoluga juudi rahvusest naistel, kuna selles populatsioonis on teada BRCA1 geenis kolme spetsiifilise mutatsiooni sage esinemine. Li-Fraumeni sündroomi seostatakse mutatsioonidega TP53 ja CHEK2 geenis. Kui rinnavähk tekib väga noores eas, tuleb mõelda sellele sündroomile. Sündroomi puhul esinevate tuumorite spekter on lai: lisaks eriti varajasele rinnavähile luu- ja pehmete kudede sarkoom, äge leukeemia, melanoom jt. 4. PEREKONDLIKU VÄHIRISKI VÄLJASELGITAMINE Päriliku vähiga võib olla tegemist järgmistel juhtudel: Ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud kas rinna- või munasarjavähki kolmel või enamal isikul. Kas ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud rinna- ja munasarjavähki, samuti rinna- ja munasarjavähk samal isikul (siia arvatakse ka munajuha- ja primaarne peritoneaalkartsinoom). Munasarjavähk on suurema päriliku riski näitaja ja asetab enamiku naisi suure riski kategooriasse. Rinnavähk noores eas: patsient on haiguse diagnoosimisel noorem kui 50aastane (nooreks eaks peetakse rinnavähi algust enne menopausi). Pereliikmel on leitud rinna-/munasarjavähi teket soodustav geenimutatsioon. Perekonnas on vähemalt ühel lähisugulasel rinnavähk diagnoositud alla 50aastaselt. Pereliikmel on olnud rinnavähk mõlemas rinnas või mitu selgelt eraldi tuumorit samas rinnas. Perekonnas on esinenud meeste rinnavähk. Rinna- või munasarjavähk Ida-Euroopa päritolu juudi rahvusest perekonnas. 757
3 Juudi päritolu naistel on 5 10 korda suurem tõenäosus kanda BRCA1 või BRCA2 geenis mutatsiooni kui mittejuudi päritolu naistel. mida veel ei tunta; mutatsiooni tõesti ei ole. Seetõttu, kui perekonna anamnees on koormatud, arvatakse risk testi tulemusest sõltumata vastavalt kas keskmiseks või suureks. 5. GENEETILINE KONSULTATSIOON RINNA- JA MUNASARJAVÄHI KORRAL Geneetilise konsultatsiooni eesmärk on välja selgitada suure riskiga isikud/perekonnad, sest ravitaktika ja mutatsiooni kandvate tervete pereliikmete jälgimistaktika on väga erinev üldpopulatsioonist. Risk suureneb haaratud pereliikmete arvu suurenemisega, sugulusastmega (haiguse esinemine lähisugulastel annab suurema riski) ja vanusega, mil haigus sugulasel diagnoositi mida nooremalt haigestutakse, seda suurem on risk ja seda tõenäolisem on, et tegemist võib olla päriliku mutatsiooniga perekonnas. Silmas tuleb pidada, et mutatsioon võib üle kanduda nii isa- kui ka emaliini pidi. Uuritav patsient suunatakse geneetiku juurde, kus nõustatakse, selgitatakse täpselt välja perekonna vähijuhud ja näidustuse olemasolu korral tehakse geenitest. Uuringute tulemusena määratakse riskiaste ning selle alusel valitakse patsiendi edasine jälgimistaktika. Patsiendile antakse põhjalikud selgitused tema haiguse päriliku tausta kohta. Konsultatsiooni otsus koos soovitustega vormistatakse kirjalikult patsiendile ja tema raviarstile. Riski arvutamiseks on tänapäeval enam soovitatud kasutada rinna- ja munasarjavähi geneetilise riski hindamise meetodit BOADICEA (Breast and Ovarian Analysis of Disease Incidence and Carrier Estimation Algorithm) ja Tyreri-Cuzicki mudelit, mis arvestavad perekondlikke ja geneetilisi riskitegureid. Nende abil saab leida BRCA1 ja BRCA2 mutatsioonide esinemise tõenäosust ning hinnata rinna- ja munasarjavähki haigestumise riski. Väga tähtis on perekonna anamnees, sest geenitest võib osutuda negatiivseks mitmel põhjusel: testimise vea tõttu on tulemus valenegatiivne; tegemist on mutatsiooniga, 6. PEREKONDLIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHI SÜNDROOMIGA PATSIENTIDE JA NENDE PERELIIKMETE RAVI- JA JÄLGIMISTAKTIKA Kui perekonnas on suurenenud vähirisk, suunatakse patsient geneetiku konsultatsioonile, et määrata riski aste ja anda edasiseks soovitusi MUNASARJAVÄHK BRCA1 ja BRCA2 mutatsiooni peetakse munasarjavähi tekke suureks riskiks ning seetõttu on mutatsiooni kandjail näidustatud bilateraalne ooforektoomia pärast rinnavähi ravi, samuti seni tervetel naistel, kel perekond juba loodud. Põhjuseks on, et jälgimine munasarjavähi suhtes (bimanuaalne läbivaatus, vaginaalne ultraheliuuring ja munasarjavähi markeri CA 125 määramine seerumis) on vähetulemuslik ning umbes 70%-l patsientidest on munasarjavähk diagnoosimisel III või IV staadiumis. Kui operatsioon ei ole näidustatud, peaks jälgimine algama 35. eluaastast või 5 10 aastat enne varaseimat haigestumise iga perekonnas. Näidustatud on transvaginaalne ultraheliuuring ja CA-125 määramine kaks korda aastas. Siinkohal on vaja rõhutada, et bilateraalne ooforektoomia ei elimineeri täiel määral abdominaalse kartsinomatoosi (mis histoloogiliselt meenutab ovariaalset kartsinoomi) riski. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et nii peritoneumil kui ka munasarjade epiteelil on sama embrüonaalne alge. Seega on kogu peritoneum ohustatud maliigsest degeneratsioonist. Riski vähendavad operatsioonid on näidustatud vaid naistele, kes on pärit suure riskiga perekonnast. Seesuguste operatsioonide tegemiseks on vajalik multidistsiplinaarse konsiiliumi otsus. 758
4 6.2. RINNAVÄHK MÕÕDUKAS RISK Eluaegne risk haigestuda mõõdukalt suurenenud: 17 30%. Väike tõenäosus BRCA1 ja BRCA2 mutatsiooni või teiste vähisündroomide esinemiseks. Jälgimine mõõduka riski korral: Rindade enesevaatlus kord kuus alates 20. eluaastast. Arstlik rindade vaatlus 1 2 korda aastas alates 25. eluaastast. Mammograafia kord aastas alates 40. eluaastast või 5 10 aastat varem kõige varasemast vähijuhtumist perekonnas. Kemopreventsiooni vajaduse kaalumine. Vajalik tervislik elustiil SUUR RISK Eluaegne risk haigestuda oluliselt suurenenud: üle 30%. Suur tõenäosus BRCA1 ja BRCA2 mutatsiooni või teiste vähisündroomide esinemiseks. Jälgimine suure riski korral: Rindade enesevaatlus kord kuus alates 18. eluaastast. Rindade arstlik vaatlus kaks korda aastas alates 25. eluaastast. Sonograafia kord aastas alates 30. eluaastast või 5 10 aastat varem kõige varasemast vähijuhtumist perekonnas. MRT kord aastas alates 25. eluaastast. Kemopreventsioon. Tervislik eluviis. Profülaktilise ooforektoomia/mastektoomia kaalumine eriti koormatud pereanamneesi korral. Rinnavähki põdenud naistel, kes kuuluvad suure riski kategooriasse, on rinnavähi ravi järel näidustatud ka profülaktiline ooforektoomia. Tuleb silmas pidada, et varem ravitud rinna- ja/või munasarjavähiga patsiendid, kellel on leitud BRCA1 või BRCA2 mutatsioon, peavad jääma onkoloogi jälgimisele kogu eluks MEESTE GENEETILINE KONSULTEERIMINE Näidustused: Koormatud pereanamnees (rinna- ja/või munasarjavähi esinemine mitmel pereliikmel). Perekonnas leitud BRCA1 või BRCA2 geenis mutatsioonid. Mehel diagnoositud rinnavähk. Jälgimine: Rindade enesevaatlus. Kliiniline rindade vaatlus kaks korda aastas Baasmammograafia, millele järgneb iga-aastane mammograafiline skriining nendel meestel, kellel esineb günekomastia või parenhümaalne/glandulaarne tihenemine. Eesnäärmevähi skriining: PSA määramine alates 40. eluaastast ja rektaalne sonograafia kord aastas alates 45. eluaastast. Üle 50aastastel mammograafia ja/või MRT 1 kord aastas. 7. PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE VÕIMALUSED EESTIS Patsiente on võimalik suunata geneetiku konsultatsioonile ja suurenenud vähiriskiga perekondade nõustamisele Kesklinna Lastepolikliinikusse, Tallinna Lastehaigla (dr Riina Žordania, dr Elvira Kurvinen), Ravi 27, Tallinn, registreerimine telefonil ; Tallinna Lastehaigla geneetikateenistusse (dr Kairit Joost), Tervise 28, Tallinn, registreerimine telefonil ; TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskusesse (dr Piret Laidre, dr Katrin Õunap), L. Puusepa 2, Tartu, registreerimine telefonil ; TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikusse (prof Hele Everaus), L. Puusepa 8, registreerimine telefonil Tiiu-Liis.Tigane@regionaalhaigla.ee 759
5 KIRJANDUS 1. Peshkin BN, ed. Genetic counselling in breast cancer. Amsterdam; Sauven P. Guidelines for the management of women at increased familial risk of breast cancer. Eur J Cancer 2004;40(5): Daly PA. Genetic counselling in breast and colorectal cancer. Dublin; National Institute for Health and Clinical Excellence, NICE clinical guideline. Familial breast cancer. London; 2006; saadaval 5. DeVita VT, Hellmann S, Rosenberg SA. Cancer. Principles & Practice of Oncology, 7th ed. Philadelphia; Hodgson SV, Foulkes WD, Eng C, et al. A practical guide to human cancer genetics. Cambridge; Petrucelli N, Daly MB, Bars Culver JO, et al. BRCA1 and BRCA2 hereditary breast/ovarian cancer, gene reviews, NCBI Bookshelf, last update june 2007; saadaval 8. Kaasik K. Pärilik rinna- ja munasarjavähk Eesti perekondade valik ja mutatsioonanalüüs BRCA1 ja BRCA2 geenides. Magistritöö. Tartu;
PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem
PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neeme Tõnisson 2,3, Valdur Mikita 4, Katrin Õunap 2,5 Riina
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemPowerPoint Presentation
Tuumormarkerite roll kasvajaliste haiguste diagnostikas ja ravis Marge Kütt AS Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabor 12.10.2013, EBÜ koolitus Kasvajamarkeriteks võivad olla: Kasvajaspetsiifilised ained: kasvajaantigeenid,
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
RohkemEVL tegevus 2013
Eesti Vähiliidu 2013 aasta tegevusaruanne Vähiregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 45 000 vähipatsienti (seisuga 2008) igal aastal tuleb juurde umbes 7122 esmajuhtu ja sureb ca 3600 haiget. Viimase
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemDr Vahur Valvere - Konverentsi avaettekanne
HARVA ESINEVAD ONKOLOOGILISED JA HEMATOLOOGILISED KASVAJAD TÄISKASVANUTEL JA LASTEL Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik Eesti Vähiliit PROGRAMM Eesti Vähiliidu teaduskonverents
RohkemTartu Ülikool, tervishoiu instituut Mammograafia rinnavähi sõeluuringus Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH05 Tartu 2013
Tartu Ülikool, tervishoiu instituut Mammograafia rinnavähi sõeluuringus Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH05 Tartu 2013 Tartu Ülikool, tervishoiu instituut Mammograafia rinnavähi sõeluuringus Tervisetehnoloogia
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemHÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile
HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemVersioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat
TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPowerPoint Presentation
Loote kasvupeetuse diagnostika Tiina Angerjas AS ITK Naistekliinik Mis on kasvupeetus (KP)? Loode ei saa saavutada oma geneetiliselt determineeritud potentsiaalset kaalu KP esineb kuni 10% populatsioonist
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemEA0805.indd
Kaasasündinud südamerikete geneetilised põhjused Kai Muru¹, Katrin Õunap¹,³, Silvia Virro⁴, Ingrid Kalev² ¹TÜ Kliinikumi ühendlabor, ²TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, ³TÜ lastekliinik, ⁴TÜ Kliinikumi
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
Rohkem_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd
KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemKai Haldre Kai Haldre MD PhD Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik viljatusravi keskus Sel aastal saab dr Haldrel naistearstina töötamisest 30 aastat,
Kai Haldre Kai Haldre MD PhD Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik viljatusravi keskus Sel aastal saab dr Haldrel naistearstina töötamisest 30 aastat, sellest 10 viimast aastat viljatusraviarstina Peamisteks
RohkemCML and Fertility Leaflet EE
VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemPowerPoint Presentation
Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemKroonilise neeruhaiguse varajane laboratoorne diagnostika
Optimaalne laboridiagnostika õige uuring, õigel ajal, õigele patsiendile Kaja Vaagen Eesti Arstide Päevad 04.04.2019 Analüüside arv SA TÜ Kliinikumis 2003-2018 Miks analüüside arv suureneb? Tehnoloogia
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Octenisept 1 mg/ 20 mg/ml, nahalahus Oktenidiindivesinikkloriid Fenoksüetanool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
RohkemLuuravi
Luuravi 10.01.2015 Edward Laane Multiipelne müeloom (MM) Pahaloomuline vereloome kasvaja, luuüdis paljunevad klonaalsed pahaloomulised plasmarakud ehk müeloomirakud Hüperkaltseemia (C) Neerupuudulikkus(R)
RohkemTÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigeka
TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn Algus Lõpp kl 12.00 kl 16.00
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemTartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik
Tartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik Eiche Juhendajad: Kaire Innos, PhD, TAI, epidemioloogia
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Pregnyl, 5000 RÜ/ml süstelahuse pulber ja lahusti Inimese kooriongonadotropiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Roferon-A, 3 miljonit rahvusvahelist ühikut (RÜ), süstelahus süstlis 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga süstel sisaldab 3 miljonit rahvusvahelist
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemPROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un
PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemTOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Kas toidul võib olla tervistav toime? Mis tingimustel see avaldub? Funktsionaalse toitumise ja teraapia olemus Annely Soots www.toitumisterapeudid, www.tervisekool.ee www.toitumisteraapia.ee Toitumisteraapia
RohkemDr Rein Raudsepp - Kopsuvähi skriining
KOPSUVÄHI SKRIINING Rein Raudsepp radioloog Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents 10.11.2017 KOPSUVÄHK ON ÜKS SAGEDASEMAID JA ÜHTLASI SUURIMA SUREMUSEGA PAHALOOMULINE KASVAJA Olulisimad vähipaikmed
RohkemITK ettekande põhi
Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemCutaneous lymphoma a patient s guide Nahalümfoom: patsiendijuhend 2019 Cutaneous Lymphoma Foundation, Lymphoma Action and Lymphoma Coalition Europe Ad
Cutaneous lymphoma a patient s guide Nahalümfoom: patsiendijuhend 2019 Cutaneous Lymphoma Foundation, Lymphoma Action and Lymphoma Coalition Europe Adapted, abridged and translated from A Patient s Guide
RohkemTobramycin Art 29(4)
II lisa Teaduslikud järeldused ja positiivse arvamuse alused 3 Teaduslikud järeldused Tobramycin VVB ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Sissejuhatus UAB VVB esitas 2. mail
RohkemBIOLOOGIA GÜMNAASIUM
Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemParimad arst-õppejõud LK 2 Neinar Seli stipendiumi laureaadid LK 3 Parim artikkel ajakirjas Eesti Arst LK 4 Patsientide poolt enim tänatud arstid LK 5
Parimad arst-õppejõud LK 2 Neinar Seli stipendiumi laureaadid LK 3 Parim artikkel ajakirjas Eesti Arst LK 4 Patsientide poolt enim tänatud arstid LK 5 SISELEHT nr 218 mai 2019 www.kliinikum.ee/leht Kliinikumi
RohkemIGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav
IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemMyofunctional Disorders in Clinical Speech Therapy and Voice Care Setting
Näo- ja lõualuude piirkonna funktsioonianomaaliad - meeskonnatöö Lagle Lehes SA TÜK Kõrvakliinik OÜ Ortodontiakeskus Tallinn 2016 Mis on müofunktsionaalsed puuded? Suu-näopiirkonna välimiste (miimilised
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemTubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8
Tubakavaba haigla kuldtase LK 2 Algab Maarjamõisa parkimismaja ehitus LK 3 Välistudengite praktika ühendlaboris LK 4 L. Puusepa 1a remont edeneb LK 8 SISELEHT nr 216 märts 2019 www.kliinikum.ee/leht Kui
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Duphalac Fruit 667 mg/ml, suukaudne lahus 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Duphalac Fruit suukaudne lahus sisaldab 667 mg laktuloosi 1 ml
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkemarst2
Antenataalse diagnostika tähtsusest gastroskiisiga laste ravis Eesti Arst 3; 8 (): Karin Varik, Udo Reino, Ülle Kirsimägi, Indrek Varik 3, Aivar Ehrenberg TÜ Kliinikumi kirurgiakliinik, naistekliinik,
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Roosimaa.ppt
ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Arimidex, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid anastrosool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPowerPoint Presentation
ELMÜ 2018.aasta aruanne Karel Tomberg ELMÜ üldkoosolek, 20.03.2019 Tallinn Kavas Aastaaruanne Revisjonikomisjoni kokkuvõte Aastaaruande kinnitamine ELMÜ liikmed ELMÜ-s 225 liiget (+5), s.h. 19 seeniorliiget
RohkemKEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire
KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemHapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks
Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 2 detsember 2014
Immuniseerimiskava väliselt vaktsineeritavate isikute sihtrühmad ja nendele näidustatud id Sihtrühm Vaktsiini tüüp Immuniseerimise põhjus Immuniseerimise skeem Sobivad id seisuga detsember 2014 Riskikäitumisega
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMetoodika kirjeldus 2015
Metoodika kirjeldus 2016 Tervishoiutöötajatele ja -organisatsioonidele tasude maksmise avalikustamise aruande lisadokument Takeda Pharma AS Väljaandmise kuupäev: 01.06.2017 Metoodika kirjeldus 2016 1.
RohkemEA0906.indd
PSA biomarker, mis on muutnud eesnäärmehaiguste kliinilist käsitlust Kristo Ausmees¹, Mihhail Žarkovski² ¹TÜ Kliinikumi androloogiakeskus, ²TÜ Kliinikumi kirurgiakliinik Võtmesõnad: PSA, eesnäärmehaigused,
Rohkem