EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 2018 KINNITATUD Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 09. aprilli a otsusega nr 1-1/11

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 2018 KINNITATUD Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 09. aprilli a otsusega nr 1-1/11"

Väljavõte

1 EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 2018 KINNITATUD Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 09. aprilli a otsusega nr 1-1/11

2 SISUKORD 1. Üldhinnang Eesti kirjasõna maailma Kogud ja e-kogud RR kompetentsikeskusena Raamatukogu kasutamine Avatud raamatukogukeskkond Kultuurikeskus. Kommunikatsiooni- ja turundustegevus Organisatsiooni arendamine Lisa 1. RR-i kogude arvestus Lisa 2. RR-i aasta tulemusnäitajad

3 1. Üldhinnang Eesti Rahvusraamatukogu aasta tegevuskava lähtus raamatukogu missioonist säilitada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Hoidsime oma pilgu visioonil olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul aasta tulemusi analüüsides saame tõdeda, et aasta oli edukas ja eesmärkide täitmiseks tehtud tegevused kandsid vilja. Peamised tegevusfookused olid suunatud kogude ja teenuste kättesaadavuse suurendamisele ning teenusepõhise organisatsiooni arendamisele. Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) tähistas koos Eesti Vabariigiga aastal 100. aastapäeva. Selle olulise tähtpäeva väärikas ning mõtestatud tähistamine kajastus ka raamatukogu aasta tegevuseesmärkides. Olulisimad ettevõtmised selles vallas olid esinduslik raamatunäitus ja kultuuriprogramm Sada aastat kirjandust, mis andsid ülevaate rahvuskirjanduse suundumustest kümnel kümnendil, ning Baltimaade rahvusraamatukogude ühisnäitus kolme riigi kirjastamistegevusest kahe maailmasõja vahel Keelu alla! Balti raamat , samuti näitus Riigiraamatukogu 100, mis tutvustas parlamendiraamatukogu kujunemist. Juubeliaasta tippsündmusteks olid Piret Lotmani monograafia Eesti Rahvusraamatukogu ilmumine, rahvusraamatukogude mõju ja rolli ühiskonnas käsitlenud RR-i juubelikonverents Imagine a National Library ning RR-i juubeligala aasta oli lähiaastateks uute sihtide seadmise aasta. Väärtuslikuks ja sisukaks organisatsiooni arengu mõttes kujunes strateegiaprotsess ise, mis toimus laialdase kaasamisena ja milles osales üle 100 RR-i töötaja. Organisatsiooni arendamise vallas oli mullu peatähelepanu teenuspõhiseks organisatsiooniks kujunemisel. Rakendasime teenuste portfellijuhtimist: tegelesime teenuste kaardistamise, analüüsimise, hindamise ja kinnitamisega. Kujundasime välja teenuste kvaliteedinäitajate süsteemi, milles kirjeldatud mõõdikud on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste registri näitajatega. Lõime teenusejuhtide koolitamiseks aastaringse seminarisarja ning RR-i töötajate ja kasutajate infokirjaoskuse arendamiseks koolitussarja ja veebipõhise kanali. Viisime edukalt läbi Rahandusministeeriumi kaudu rahastatud projekti, et luua RR-i juhtimissüsteemi terviklik kirjeldus, milles on kirjeldatud kõik selle elemendid ja juhtimistegevuste aastakalender. Kogude säilitamise ning andmete ja teenuste kättesaadavaks tegemise vallas oli kõige mahukamaks arendusprojektiks raadiokiiptehnoloogial (RFID) põhineva raamatukaitsesüsteemi terviklahenduse loomine. Raamatukaitsesüsteemi terviklahendus tagab nüüd teavikute kaitse ja ressursimahukate protsesside efektiivsuse, tõstab kliendi vaates teenuse kvaliteeti ja kasutusmugavust. Algas digitaalarhiivi DIGAR analüüs, mis on uue platvormi tellimise ettevalmistuseks. Koostati DIGAR-i ühise kasutajaliidese funktsionaalne kirjeldus. Alustati ajakirjade trükifailide avaldamist DIGAR-i Eesti artiklite portaalis. Viidi läbi e-väljaannete laenutuse sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte vaatlev analüüs, mis on aluseks avaliku ja ühtse üle-eestilise e-väljaannete laenutusteenuse arendamiseks. Jätkus töö uuele väljaannete kataloogimisstandardile RDA (Resource Description and Access) üleminekuks. Kaardistati isikuandmete töötluse ja haldamise vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse tingimustele ja asuti andmete töötlust ja haldamist määrusega vastavusse viima. Loodi RR-i uus koduleht. Esitati edukas taotlus EAS-i innovatsiooni edendavate hangete toetamise vooru projektiga Raamatud 3

4 liikuma raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse arendamiseks, projektiga alustatakse a. RR osales koos Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga raamatukogusüsteemide valitsemismudeli ja kestlikkuse analüüsis, mille tulemused on aluseks raamatukogusüsteemi arendusplaani koostamisel. RR-i arvutitöökohtade haldus viidi üle Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusesse. Eriti rõõmustas meid mullune lugemisala külastuste hüppeline kasv, kojulaenutuste ja haridustegevustes osalejate arvu suurenemine. Kogude kättesaadavuse suurendamiseks jõudsime digiteeritud lehekülgede mahu osas esmakordselt poole miljoni ületamiseni. Üsna ootuspäraseks osutus uute registreeritud kasutajate arvu vähenemine, kuna RR-i hoone on kõigile avatud ja teenuseid saab kasutada ka ilma registreerimiseta. RR-i andmebaaside kasutus oli 6% võrra a koondtulemusest madalam, selle põhjuseks oli uue kodulehe külastuste vähenemine rohkem kui poole võrra. See on tingitud muutusest statistika kogumise korras: RR-i kodulehe uus platvorm fikseerib kõik ühe külastaja poolt aasta jooksul tehtud korduvkülastused ühe külastusena aasta tulemused võrrelduna aasta tulemustega RR-i soovitusindeks 73% (2018. a eesmärk 65%) Lugemisala füüsiliste külastuste arv +25% a a Registreeritud uued kasutajad -16% a a 6732 Kojulaenutuste arv +15% a a Haridustegevustes osalenute arv +65% a a 3226 RR-i andmebaaside kasutus -6% a a Trükifailide hankimine 99,8 % (2018. a eesmärk 95%) Digiteeritud lehekülgede arv (2018. a eesmärk ) Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõige kõrgemalt hinnatud indikaator, mille jälgimine on avalikku teenust pakkuva organisatsiooni üks olulisemaid näitajaid. RR-is on teeninduskvaliteeti pidevalt jälgitud juba viis aastat, klientide tagasisidet kogutakse teenuste soovitusindeksi küsitluste abil. Soovitusindeks 2016 Soovitusindeks 2017 Soovitusindeks % 59,1% 73% Aasta aastalt on RR-i soovitusindeks tõusnud, ületades a lõpuks 73% piiri. Näitaja tõus annab tunnistust sellest, et laiapõhjalised tegevused teeninduskvaliteedi tõstmise, ühtlustamise ning teenuste kasutajasõbralikumaks muutmise nimel on vilja kandnud. RR-i a tegevusaruanne on ülesehituselt teenuspõhise organisatsiooni ja teenuste strateegiliste eesmärkide tulemuste ülevaade, andes hinnangu aasta ja strateegiaperioodi tulemuslikkusele. Teenused on tegevuseesmärkide alusel kirjeldatud strateegiapeatükkide alajaotistena. 4

5 2. Eesti kirjasõna maailma Strateegiaperioodi üks peamisi suundi oli Eesti väljaannete täieliku digitaalse kogu loomine, milleni jõudmiseks seati strateegiline eesmärk Eesti kirjasõna maailma. Sihiks oli teha strateegiaperioodi lõpuks digitaalselt kättesaadavaks 50% Eesti perioodilistest väljaannetest ja 10% raamatutest, reaalselt olid digitaalselt kättesaadavad 9% raamatutest ning 26% perioodikast. Hinnates viimaste aastate tegevusi, peame tõdema, et olemasolevate ressurssidega ei olnud plaanid reaalselt täidetavad. RR on aga aktiivselt panustamas trükipärandi massdigiteerimise üleriigilise projekti käivitamisse, mis koostööprojektina tagab Eesti kultuuripärandi suuremahulise digitaalselt kättesaadavaks tegemise. Oluline oli RR-i digiteerimismahtude kasv, Kirjastajaportaali arenduse jätkamine ja ERB-i teenuse ärianalüüsi projekti ettevalmistamine. Viimati nimetatud tegevused ei lõppenud küll strateegiaperioodi jooksul, aga kindlad sammud edaspidiseks on tehtud. Kõige suurem mure e-väljaannete kättesaadavaks tegemisel on jätkuvalt seotud otsinguportaali teenusega. Lahendame selle olukorra koostöös RMIT-i IT-meeskonnaga. Väga oluline on uute teenuste tulemuslik toimimine, digitaalsete kogude kättesaadavaks tegemine on tänasel päeval lahutamatult seotud autoriõiguse ja isikuandmete kaitsega. Viimaste aastate suur töö seoses säilituseksemplari seaduse rakendumisega on tänaseks kujunenud tavapäraseks ja hästi reguleeritud tegevuseks, mille aluseks on RR-is viimastel aastatel toimunud suured töökorralduslikud muudatused ja spetsialistide pühendumus ning väga hea koostöö kirjastajate ja raamatukogudega. Digiteerimise ja koopiate valmistamise teenuse põhirõhk oli reprodutseerimiskava täitmisel, Kultuurkapitali ning Rahvusarhiivi Rahvuskaaslaste programmi toetuste abil kultuuriajakirja Tulimuld ( ) ja võõrkeelsete aadressraamatute digiteerimisel. Eelpool mainitud nimetused, RR-i 100. aastapäevaks digiteeritud ning RR-i kirjastatud väljaanded lisati meie kogusid tutvustavate kollektsioonide nimekirja. Esmakordselt õnnestus a ületada teenuse eesmärgiks seatud lehekülgede arv: kokku digiteeriti lehekülge, sh 2613 plakatit ja 384 kaarti (2017. a lk, sh 2730 plakatit ja 260 kaarti). Tartu Ülikooli teadlaste koostööprojekti raames digiteeriti Narva kirikuraamatukogule kuulunud haruldasi väljaandeid (217 ladinakeelset dissertatsiooni). Oodatust rohkem digiteeriti säilituseksemplare (774 nimetust, a 661). Jätkus Riigikogu ja Eesti maakondade ajalooteemaliste pisitrükiste digiteerimine (üle 3000 lk). Enne aastat ilmunud ajakirjadest digiteeriti 94 nimetust ( lk) spordi-, meelelahutus-, koduja pereajakirju. Perioodika digiteerimist tellisid ka mäluasutused: digiteeriti Läänemaa Muuseumi toimetised ( ) ja Ehituskunst ( ). Peale aastat ilmunud ajalehti digiteeriti vaid 5 nimetust ja teisel poolaastal tegevus serverimahu puudumise tõttu peatati a telliti Soome Rahvusraamatukogu Mikkeli digiteerimiskeskuselt saksakeelse ajalehe Revalsche Zeitung skaneerimine ja aasta lõpuks arhiveeriti kogu nimetus. Digiteerimistellimusi laekus üle 250, sh 85 EOD (ebooks on Demand) tellimust (2017. a 230, sh 81 EOD tellimust). Kopeerimistellimuste osas kasvas iseteeninduse osatähtsus (kasv ligi 23%), põhjuseks oli lugejate koopialeti sulgemine ja üleminek iseteenindusele. Tervikuna oli aasta edukas, sest digiteerimise maht ületas esmakordselt poole miljoni piiri ja reprodutseerimisplaan täideti ning mõne laadi osas ületati. Ka kasutajate tagasiside oli positiivne (SI 100%). Toimusid olulised koolitused (D. Williamsi töötoad, USA), mille tulemusena paranes digiteerimiskeskuses kvaliteedi jälgimise süsteem. Digitaalarhiivi DIGAR ( kasutamine on aastate lõikes järjest kasvanud: kasutus tõusis ca 22%, lt sessioonilt a sessioonini a a lõpu seisuga oli digitaalarhiivis DIGAR kokku nimetust (aasta jooksul lisandus nimetust) 5

6 väljaandeid. Võrreldes a-ga lisandus tunduvalt rohkem raamatuid (6205 vs. 5445, kokku ) ning kartograafiaväljaandeid (607 vs. 949, kokku 2505), samuti trükigraafikateavikuid (plakateid 2824). Suurenes ka helisalvestiste arhiveerimine. Ka DIGAR-i Eesti artiklite portaali (dea.digar.ee) kasutus kasvas, ligi 33% sessioonilt a sessioonini a. DIGAR-i Eesti artiklite portaalis oli aasta lõpu seisuga 1925 nimetust, s.o numbrit, lk ja artiklit. Kasvas segmenteerimise kiirus: kui a segmenteeris töötaja 46 lk/h, siis a 53 lk/h a viimase nelja kuu keskmine kiirus oli lausa 63 lk/h. Aasta keskmist näitajat mõjutas kahtlemata ka asjaolu, et segmenteerijad osalesid teatud koormusega ka ülemajalises teavikute kiibistamise (RFID) projektis. Digitaalarhiivi DIGAR ja DIGAR-i Eesti artiklite portaali arendustööd ei olnud a mahukad, kuna olulisel määral mõjutasid seda nii seoses uue Kirjastajaportaali arendustöödega lähiajal muutuvad töövood kui ka kahe keskkonna asemel uue, ühise digitaalarhiivikeskkonna hanke planeerimine. DIGAR-i veebikeskkonnas lisandus kollektsioonide loomise ja kuvamise võimalus. Kollektsioone luuakse kasutajatele temaatiliste ürituste (nt EV 100, RR 100) ja näituste (100 Eesti õigusraamatut) tutvustamiseks. DIGAR-i Eesti artiklite portaali olulisemad muudatused olid varasema Digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasi (dea.nlib.ee) sisu ülekandmine ja Riigi Teataja 100. sünnipäeva tähistamiseks ilmunud väljaande kättesaadavaks tegemine koostöös Justiitsministeeriumiga. Digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasist kanti DIGAR-i Eesti artiklite portaali üle kokku lehekülge a-il ilmunud ajalehti a tuleb veel teha andmete ülekande lõplik kontroll ning lahendada vana keskkonna püsilinkide suunamine uude keskkonda, siis saab vana keskkonna sulgeda. Riigi Teataja 100 projekti raames töödeldi kokku 2395 faili (portaali lisandus kokku lk). Koostöös osalesid aktiivselt ka Justiitsministeeriumi töötajad kontrolliti ja vajadusel parandati õigusaktide automaatset tärgituvastust ning lisati aktidele märksõnu. Projekti käigus täienesid otsinguvõimalused. Digitaalarhiivi ainese jagunemine kahe keskkonna vahel eriti perioodika puhul, kus mõnel juhul on üks väljaanne olenevalt konkreetse numbri ilmumisaastast jagunenud kahe keskkonna vahel on paratamatult kasutajatele ebamugav ja segadust tekitav. Eesmärk on nii digiainese arhiveerimisel kui ka selle kasutajatele kättesaadavaks tegemisel keskkonnad koondada. Uue digitaalarhiivi hange on kavandatud aastasse. Strateegilise eesmärgi Eesti kirjasõna maailma täitmise eelduseks digitaalses maailmas on raamatukogu kogusid peegeldavate andmete kättesaadavus. Seda eemärki täidab teavikute kataloogimine, mis toetab mitmeid raamatukogu teenuseid, sh rahvusbibliograafia koostamist. Kataloogimistegevuste kvaliteedi tagamise sihiks on, et 85% rahvusteavikuist kirjeldatakse 24 tunni vältel ja auvised ning haruldased raamatud kahe tööpäeva jooksul ning et 85% välisteavikutest kirjeldatakse kahe tööpäeva jooksul ning auvised ühe kuu vältel a koostati seni e-kataloogis ESTER kajastamata kogude analüüs ja edasine tööplaan aastaiks Selle tegevuskava kohaselt on a lõpuks e-kataloogis kajastatud kõik RR-i kogud a tulemusi hinnates näeme, et hästiplaneeritud tegevused on vilja kandnud: raamatuid ja noote kataloogiti kaks korda rohkem (2017. a ja a bibliokirjet), kasvas normikirjete koostamise arv (2017. a 4927, a 6938 kirjet). Välismaiste e-raamatute paketi ( nimetust) lisamine e-kataloogi ESTER suurendas märgatavalt e-raamatute kättesaadavust ning teavikute kataloogimisel püsitakse kehtestatud teenustasemete piirides. 6

7 Eesti rahvusbibliograafia (ERB) registri pidamine on RR-i seadusejärgne ülesanne, mille eesmärgiks on rahvusteavikute andmete kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine a registreeriti 9994 uut väljaannet. Kokku on andmebaasis kirjet, millest kõige suurema osa moodustavad raamatud (79%) a ilmunud väljaannetest on rahvusbibliograafias registreeritud 82%, kuigi eesmärk oli vähemalt 90%. Kõikehõlmavuse eesmärgi täitmise suunas liikumiseks tuleb edaspidi veelgi tõhustada komplekteerimise ja teavikute laekumise järelevalvet a oli andmebaasi kasutamine ca kasutussessiooni võrra a näitajast väiksem. Samas leidis oluline nihe aset aasta teisel poolel: kasutatavus ületas a samal perioodil tehtud pöördumiste arvu. Andmebaasi ERB kasutus a Kasutatavust võisid mõjutada teenuse tutvustused. Tartus VI Eesti digihumanitaaria konverentsil tutvustati RR-i poolt masinloetavas vormingus avaldatud andmeid ja rahvusbibliograafia teenust. Lisaks viidi läbi kaks digihumanitaaria projekti, mille käigus kasutati rahvusbibliograafia andmeid. Rahvusbibliograafia andmed on avaldatud ka RR-i avaandmete portaalis data.digar.ee. Siiski, ERB-i kasutuse loodetud 10%-list tõusu ei saavutatud. Kuna andmebaasi kasutus on aastaaastalt vähenenud, on RR alustanud teenuse ärianalüüsi ja disaini protsessi a rahuldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuurifondidele esitatud rahataotluse, hange viiakse läbi a I kvartalis. Teenuse arendamise eesmärk on kujundada kasutajasõbralik ja kliendikeskne rahvusbibliograafia teenus, mille koostamine ning haldamine on võimalikult efektiivne ning ressursisäästlik. Digitaalses ühiskonnas on järjest olulisem andmete kättesaadavuse tagamine ning raamatukogus loodud andmete standardimine ja nende õigsuse tuvastamine (valideerimine), et tagada e- süsteemide koosvõime riigi infosüsteemidega. Andmete kättesaadavaks tegemise teenuse eesmärgiks a olid RR-i andmestrateegia koostamine, uuele kataloogimisstandardile RDA (Resource Description and Access) ülemineku ettevalmistamine koostöös ELNET Konsortsiumiga, RR-i digikogude avamine digihumanitaaria uuringuprojektides, isikute ja kollektiivide nimedest koosneva Eesti autoriteetfaili avaldamine ja sidumine RR-i süsteemide ja teenustega ning koostööprojektide algatamine teiste mäluasutustega. RR-i avaandmete portaalis data.digar.ee on avaldatud Eesti rahvusbibliograafia (ERB), RR-i digitaalarhiivi DIGAR ja DIGAR-i Eesti artiklite portaali andmed ja tekstid, lisaks ülevaated Eesti teadlaste poolt RR-i kogude põhjal läbiviidud digihumanitaaria projektide tulemustest. Portaalis on avaldatud ka OCLC (Online Computer Library Center) virtuaalses autoriteetfailis VIAF (Virtual Integrated Authority File) registreeritud isikute ja kollektiivide nimede normikirjed. Viimasesse on sünkroniseeritud ka Eesti autoriteetfail. Avaandmete portaali kasutamine on kasvanud: a oli 352 ja a 1136 sessiooni. Eelpool loetletud andmed on avaldatud ka riigi avaandmete portaalis RR osaleb riigi avaandmete töörühma tegevuses ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatud projektis Avaandmete kasutamise 7

8 edendamine. Koostöös Rahvusarhiivi ja muuseumidega osaleb RR mäluasutuste ühiste ontoloogiate analüüsi projekti ettevalmistamises, mille rahastamise korral alustatakse aastal sõnastike analüüsi. RR juhib ka ELNET Konsortsiumi uue avaandmete töörühma tegevust. Töörühma üks esmastest eesmärkidest on Eesti märksõnastiku (EMS) avaldamine avaandmetena a tulemusi hinnates võib tõdeda, et enamik planeeritud tegevusi viidi ellu. Suurimaks takistuseks osutus uue kataloogimisstandardi (RDA) tõlkimine rahvusvahelise arendustegevuse venimise tõttu. Teiseks kitsaskohaks oli autoriteetfaili sidumine RR-i infosüsteemidega, mis jäi tehniliste asjaolude tõttu a teostamata. Digitaalsete säilituseksemplaride kogumise eesmärk on võimalikult täieliku rahvusteavikute kogu loomine ja kultuuripärandi pikaajalise säilitamise tagamine. Säilituseksemplari seadus kehtib teist aastat ja tänaseks on kirjastajate teadlikkus oma kohustustest märgatavalt paranenud, seda kindlasti tänu RR-i spetsialistide tulemuslikule koostööle kirjastajatega. Kui a eesmärgiks oli saavutada 8 trükifailide hankimise osakaaluks 95% (võrreldes füüsilisel kandjal saabunud teavikutega), siis tulemuseks saadi lausa 103,4% (2017. a 93%). Üle 100%-line osakaal on seletatav sellega, et kirjastaja on algmaterjali saatnud, aga trükise RR-i jõudmine hilineb. Kasvas trükifailide maht, v.a ajalehed, kuna seoses haldusreformiga vähenes vallalehtede arv. Ettekirjutusi tehti aasta vältel 125 (2017. a 102). Selle näitaja tõusu põhjustas eelkõige väljaannete arvu kasv. Sunniraha sissenõudmise protsessi ei alustatud ühelgi juhtumil. Tervikuna võib tulemustega rahule jääda, sest püstitatud eesmärk sai ületatud 10% võrra. Samas on töövoos endiselt suur osa ajamahukal käsitööl, mida aitab vähendada uue Kirjastajaportaali käivitamine. RR pakub Eesti kirjastajatele rahvusvaheliste standardnumbrite (ISBN, ISMN, ISSN) andmise teenust, toimides Eestis teavikute standardnumbrikeskusena. Keskuse eesmärgiks on tagada ka standardnumbrite laialdane kasutus. Iga väljastatud number on teaviku unikaalne kood, mis toetab laiemalt teavikute kättesaadavust digitaalses maailmas: ISBN-iga monograafiate osakaal rahvusbibliograafias oli mullu 92% (2017. a 93%); ISMN-iga nootide osakaal rahvusbibliograafias oli a 45,8% (2017. a 28%) ja ISSN-iga perioodiliste väljaannete osakaal rahvusbibliograafias oli 38% (2017. a 40%).

9 2018. a oli selle teenuse osas edukas: koostöö kirjastajatega kulges ladusalt, numbrid väljastati ühe tööpäeva jooksul, üksikutel juhtudel kahe tööpäeva vältel ning tegevus vastas kehtivatele standarditele. Kõige suurem heameel on aga selle üle, et kirjastajad on tänu teavitustööle omaks võtnud Kirjastajaportaali iseteeninduse võimaluse. Portaali kaudu anti mullu välja 4846 numbrit (2017. a 5748), kokku väljastati 7678 standardnumbrit, sh 2832 käsitsi digikoopiatele a sõlmiti ka uus leping Rahvusvahelise ISBN Agentuuri, ISSN Rahvusvahelise Keskuse ja RR-i vahel. Kirjastajate teenusplatvorm e Kirjastajaportaal koondab endas digitaalse säilituseksemplari loovutamise ja standardnumbrite andmise võimalusi. Kahjuks oli e-süsteemi arenduses jätkuvalt probleeme projekti ajakavas hoidmisega. Osaliselt oli põhjuseks projekti mahu ja keerukuse arendajapoolne alahindamine ja meeskonna alamehitatus. Portaali arenduse plaanitav üleandmine toimub a juunis ja teenus rakendub a septembris. Uutest funktsioonidest ülevaate andmiseks organiseeriti a kirjastajatele kaks teabeüritust. RR-i strateegia üheks eesmärgiks oli teha raamatukogu väljaanded kõikjal maailmas leitavaks, seda nii rahvusvaheliste kui ka Eesti otsinguportaalide kaudu. RR-i digitaalne värav otsinguportaal oli üheks oluliseks väljundiks eelnimetatud eesmärgi täitmisel. Teenus tagab vaba ligipääsu nii võõrkeelsele teadusinfole kui ka RR-i andmekogudele ja teenustele. Portaalis oli a lõpuks juurdepääs 698-le võõrkeelsele andmekogule, sh 34-le RR-i hangitud teadusandmebaasile. Kokku on leitavad võõrkeelset e-raamatut ja e-ajakirja. Otsinguportaali kasutati aruandeaastal korda (2017. a korda), ligi 20%-se languse põhjuseks on eelkõige RR-i kodulehe uuendus, mille tulemusena ei ole teenuse leidmine nii lihtne kui varem a eesmärgiks oli DIGAR-i Eesti artiklite täistekstide kättesaadavaks tegemine, e- ajakirjade ja e-raamatute üleminek uuele pilveteenusele ning kasutajauuringu korraldamine. Kahjuks ei ole DEA andmete import lõpule viidud ja ka DIGAR-i täistekstid ei ole otsitavad. Eesmärgiks on a leida koostöös RMIT-iga lahendus tehnilistele probleemidele. Portaali soovitusindeksi tulemus oli mullu 20% (eesmärk oli 40%). Kasutajad olid vaatamata madalale indeksile üldiselt teenusega rahul, aga vabades vastustes toodi välja, et otsinguportaali on raamatukogu kodulehelt raske leida. Järjest suurenev digitaalsete kogude kasv ja soov teha väljaanded võimalikult ulatuslikult kättesaadavaks on seotud autoriõiguse väljaselgitamise teenusega. Tegevuse eesmärgiks on teoste lubatud kasutusviiside väljaselgitamine ning valdkondliku teabe kogumine ja jagamine a alustati autoriõiguste selgitamisega kollektsioonipõhiselt. Seda tehti peamiselt enne a ilmunud raamatusarjade ja temaatiliste valiknimekirjade põhjal. Orbteose või osalise orbteosena said avalikus võrgus kättesaadavaks 115 teost, õiguste omajad andsid nõusoleku teose avalikult kättesaadavaks tegemiseks 44 korral. Päringute arv jäi võrreldes a samaks, vastati 40 küsimusele. Erialaorganisatsioonidele (IFLA, CENL, EBLIDA) jagati teavet siseriiklikus õiguses kohaldatud teksti- ja andmekaeve, Marrakeshi direktiivi ning kollektiivse esindamise organisatsioonide kohta. CENL-i autoriõiguse võrgustiku koostöökohtumine Prahas andis võimaluse korraldada järgmine kohtumine RR-is a aprillis. Eestis toimus tihe koostöö okupatsioonide ja vabaduse muuseumiga Vabamu, keda nõustati seoses muuseumi uue püsiekspositsiooni loomisega. Sügisel jätkus koostöö hariduslikus integratsiooniprojektis, mille raames viidi läbi loengud kokku ca 60 koolinoorele. RR osales Kultuuriministeeriumi tellitud autoriõiguse analüüsi ja parima praktika juhendi koostamises a tegevusi hinnates võime 9

10 tõdeda, et a otsus jätkata orbteoste tuvastamisega kollektsioonide põhiselt oli edukas, vabalt kasutatav kogum on hästi hoomatav ja nii on hõlpsam tervikkollektsioone esitleda. Tulevikku vaadates on oluline mäluasutuste digitaalsete kogude autoriõigusega tähistamises saavutada ühetaoline, koordineeritud praktika, kuna tegemist ei ole üksnes digitaalsete kogude kättesaadavuse võimaldamisega, vaid vastutusega kasutaja teavitamise eest kogude õiguspärasel kasutamisel. Digitaalsete kogude vaates on oluline ka isikuandmete kasutamise ja töötlemise õiguspärane järelevalve. RR-i isikuandmete haldamise teenuse käivitamiseks asus a tööle andmekaitsespetsialist, kelle eesmärgiks oli kaardistada RR-is isikuandmed, viia tegevused kooskõlla EL-i uuest üldmäärusest tulenevate kohustustega ning osaleda isikuandmete kaitse õigusloomes. Aruandeperioodil kaardistati isikuandmete töötlemise praktikad ning koostati tervikülevaate esialgne versioon. Täiendati RR-i dokumente (nt infoturbepoliitika) ja kodulehel avaldati üldmääruse nõuetele vastav isikuandmete töötlemise uus kord. Aasta jooksul esitasid andmesubjektid kokku 12 taotlust, neist kaks puudutasid kataloogimist ja kümme digikogudes sisalduvaid isikuandmeid. 12-st taotlusest 10 rahuldati, üks taotleja loobus ning ühe taotluse menetlemine on veel pooleli. Üldmääruse tutvustamiseks tehti raamatukogudele seitse esitlust ja viidi läbi kolm koolitust. Lisaks ilmus ajakirjas Raamatukogu teemakohane artikkel. Suurimaks eduks oli, et info RR-i andmekaitsespetsialisti olemasolust ja rollist on jõudnud huvigruppideni ning tuge pakuti tervele raamatukoguvõrgule. 3. Kogud ja e-kogud Strateegiaperioodi üheks olulisemaks eesmärgiks oli kasutajate muutunud infokäitumisega arvestamine, e-kogude osakaalu suurendamine ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste kogude jätkusuutlik edasiarendamine. Eesmärgid said täidetud. E-raamatute osakaalu kasvatamises oleme astunud veelgi suurema sammu: kasutajad hangivad ise raamatukogule vajalikke raamatuid. Ka humanitaaria ja sotsiaalia kogude vahekord ning hangitavate väljaannete teemad on täpsustatud. Digitaalsete väljaannete pikaajalise säilitamise ja veebiarhiveerimise jätkusuutlik tulevik on tagatud hangitava uue digitaalarhiivi tarkvaraga. Kogude kujundamise tegevused on koondatud teavikute komplekteerimise teenuse alla a eesmärgiks oli erialareferentide töökorralduse kaasajastamine, juhendmaterjalide uuendamine ja vahetus- ning varukogu kujundamise analüüsimine. Laiendati erialareferentide vastutust: ainespetsialistide tööülesandeks on nüüd ka hangitud kogude kasutatavuse jälgimine. Kuna komplekteerimisel oli vahetustegevuse roll oluliselt vähenenud, siis vahetustegevus lõpetati ning rahastus kanti üle väljaannete hankimisele ostu teel. Varukogu töövoogu muudeti ning RR-is võimalikku kasutust leidvad teosed suunatakse põhikogusse, muud väljaanded Eesti Hoiuraamatukogusse. Uus töökorraldus kiirendab varukogu likvideerimist, mis on üks lähiaastate ülesannetest. Litsentsiandmebaaside komplekteerimisel sai hankimisotsuste aluseks keskmise kasutuskorra hind, mis vähenes eelneva aastaga võrreldes 11,28 eurolt 10,8 eurole ehk 4%. E- raamatute ostmisel keskenduti kasutajate vajadustele ning välismaised e-raamatud hangiti 100% ulatuses kasutajakeskse komplekteerimismudeli abil. Õigus- ja kunstikirjanduse kogu osakaaluks komplekteerimiseelarves saavutati vastavalt 28% sotsiaalteadustes ja 25% humanitaarteadustes. Komplekteerimiseelarve osakaal Rahvusraamatukogu eelarves tervikuna langes 6,5%-lt 5,7%-le, kuna kulutused hoone haldamisele ja töötasudele tervikuna kasvasid oluliselt. Kogudest puuduvate 10

11 rahvusteavikute osakaalu vähendamiseks avaldati kodulehel nimestik RR-is puuduvaist Eesti väljaandeist, mis on ilmunud alates a-st. Tervikuna oli aasta tulemuslik ja tulevikku vaatav. Kaasajastati töökorraldust ning loodi alus huvigruppide koostöövõrgustiku kujundamiseks. Õigusja kunstikirjanduse kogu osakaalu suurendamise osas jõuti strateegiaperioodiks püstitatud eesmärgini. Säilituseksemplari keskuse eesmärk on tagada säilituseksemplari seaduse (SäES) alusel säilituseksemplare säilitavais raamatukogudes täielik Eesti teavikute kogu a töötati välja sunniraha sissenõudmise kord. Koostati 137 ettekirjutust, neist 12 füüsilisel kandjal säilituseksemplari saatmata jätmisest johtuvalt. Kui a oli nii meil kui ka teistel osapooltel uue seadusega seoses palju õppida ja selgitada, siis a oli selle tegevusvaldkonna olukord stabiilsem, toimiti eelnenud aastaga võrreldes efektiivsemalt a eesmärgiks on parendada koostööd väiksemate trükikodade ja kirjastajatega, mis võtab aega ja nõuab sihikindlust. Füüsiliste teavikute pikaajaliselt säilitatavad kogud RR-is on rahvusteavikute arhiivkogu, haruldaste raamatute kogu ja tagatiskoopiate kogu (kokku teavikut) ning isikuarhiivid, kuhu kuulub 8261 säilikut. Kogude säilitamise kohustus tuleneb RR-i seadusest, SäES-ist ja RR-i missioonist säilitada Eesti kultuuripärandit a analüüsiti füüsiliste kogude pikaajalise säilitamise teenust. Olulise muudatusena fikseeriti esimest korda (seisuga ) arhiivkogu suurus, mis seni sisaldus vaid kogude üldarvus: arhiivkogu eksemplari, harulduste kogu eksemplari ja tagatiskoopiate kogu 5802 eksemplari. Pikaajalise säilitamisega seotud tegevused toimusid plaanipäraselt, hoiustati kõik a komplekteeritud väljaanded. Järjepidevalt tuvastati halvas seisundis teavikuid, konserveerimisele edastati 549 väljaannet arhiivja 43 harulduste kogust. Isikuarhiivide kogus oli 8261 säilikut ja 363 eset a korrastati Sergei Soldatovi, Peeter Sauli ja perekond Pruulide (Metsiku) arhiivi. RR sõlmis teatrikunstnik Maret Kukkuri algatusel koostöökokkuleppe lavastuskunstnike liiduga Eldor Renteri isikuarhiivis olevate loominguliste materjalide korrastamiseks, eesmärgiks on koostada raamat Eldor Renteri loomingust. Seoses laulupeo juubeliaastaga a suurenes huvi Gustav Ernesaksa isikuarhiivi vastu. Kõige pikem päring esitati Moldovast kalligraaf Ilja Bogdesko kohta Villu Tootsi arhiivi põhjal. Huvi tunti Peeter Sauli orkestratsioonide ja Vardo Rumesseni materjalide vastu a kavandatud Sergei Soldatovi arhiivi korrastamist ei suudetud täielikult lõpetada, kuna plaaniväliselt tuli korrastada Eldor Renteri arhiivi. Kuigi lõplikult on korrastamata 11 arhiivi, teenindatakse uurijaid ka nende arhiivide materjalidega. Raamatute ja paberväljaannete konserveerimise, köitmise ja ennetava säilitamise tegevuse eesmärk on kogude säilimise tagamine ning pabermaterjalide konserveerimise ja säilitamise kompetentsikeskuse rolli täitmine. Tegevus on tihedalt seotud kogude pikaajalise säilitamise ja koopiate valmistamise teenusega a konserveeriti lehte, valmistati 5221 uut köidet ja konserveeriti 571 plakatit (2017. a konserveeriti lehte, valmistati 5590 uut köidet ja konserveeriti 384 plakatit). Pabermaterjalide puhastamine jätkus suurtes mahtudes: puhastati lehte ehk 2236 raamatut leht-lehelt, 5273 plakatit ning 995 postkaarti (2017. a puhastati lehte ehk 3720 raamatut leht-lehelt, 3253 plakatit, 2918 postkaarti, 833 trükikaarti, 486 ajalehte ning 2 hoidlat). Suur osa puhastamisele saadetud materjalist saadi annetusena Rahvusarhiivi kogust. Kahe valimi abil analüüsiti konserveeritud ja neutraliseeritud paberi seisundit: I valimis olid haruldaste raamatute kogu trükised, mis konserveeriti perioodil ning II valimis olid arhiivkogu trükised, mis konserveeriti samuti perioodil

12 Tulemusena saame tõdeda, et teavikud on hästi konserveeritud, konserveerimistehnoloogia on sobiv, paberi ph normaalne ning hoiutingimused on olnud head. Tartus Ajalooarhiivis viidi läbi koolitus Toonitud jaapani paberid konserveerimises ja toimus köitekunsti näitus Sümbioos, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi ning Rahvusraamatukogu 100. aastapäevale. Taani kirjastuse Aller Media arhiivile valmistati 111 poolnahkköidet, tellimustööna konserveeriti arhitektuurijooniseid Eesti Arhitektuurimuuseumile, Eesti Meremuuseumile, Eesti Lastekirjanduse Keskusele, Viimsi Raamatukogule jt. Kokkuvõtteks on hea tõdeda, et tegevus on jätkunud plaanitud mahtudes ja seda hinnatakse nii Eestis kui ka piiri taga. Sellest annavad tunnistust aastatepikkused kliendisuhted. Et RR-i jõudnud teavikud võimalikult kiiresti lugejateni tuua, viidi a läbi uudiskirjanduse ja deponeeringute vahendamise protsessi töövoo kaardistamine ning analüüs. Analüüsi tulemusel loodi uus teenus teavikute logistika, mille eesmärgiks on tagada teavikute jõudmine hoidlatesse, lugemissaalidesse ja uudiskirjanduse näitustele muudeti uudiskirjanduse liikumise töövoogu, mille tulemusel jõuavad laenutatavad eksemplarid nüüd lugejateni kiiremini. Kolme uudiskirjanduse näituse asemel toimub kaks näitust ja referendid saavad uute raamatutega tutvuda nädala jooksul (varem toimus näitus vaid ühel päeval). Eesti digitaalsete väljaannete pikaajalise säilitamise teenuse eesmärk on tagada Eesti väljaannete pikaajaline säilimine ja kättesaadavaks tegemine digitaalarhiivis a algas digitaalarhiivi eel- ja ärianalüüsi projekt, mille eesmärk on uue digitaalarhiivi tarkvara hankimine a. Inventuuri raames teostati objektivormingute analüüs ning arhiivifailide võimaliku JPEG2000-formaadile ülemineku analüüs. Analüüsi ajendiks oli andmemahu võimalik kokkuhoid, kuid hetkel uutele formaatidele üleminekut siiski ei planeerita. Novembris toimus Eesti mäluasutuste digitaalarhiivinduse seminar, kus käsitleti suuremaid murekohti ning arutati koostöövõimalusi. Hea on tõdeda, et uue digitaalarhiivi tarkvara hankimise protsess kui kõige olulisem tegevus kulges vastavalt ajakavale. Veebiarhiveerimise a eesmärgiks oli suuremahuline Eesti veebi arhiveerimine, olulisemate Eesti veebisaitide terviklik salvestamine, uue kasutajaliidese arendusprojekti käivitamine, kasutuslubade halduslahenduse väljatöötamine, arhiivi kättesaadavaks tegemine autoriseeritud töökohal, kvaliteedihindamise juhendi koostamine ja arhiivi inventuur. Suuremahulise veebisalvestamise periood kestis märtsist septembrini, materjali arhiveeriti ligi 7 TB (tihendatud kujul). Ülejäänud salvestamistööd, sh valikuline arhiveerimine, erakorralised tööd (nt Eesti veebilehed Wikispace is, HITSA suletavad veebilehed), uudistelehed, sotsiaalmeedia (Twitter, Facebook, Youtube) ja erikogud (EV100, blogiauhinnad) võtsid enda alla ligi 5 TB. Kokku salvestati üle 95 tuhande veebisaidi. Uue kasutajaliidese arendusprojektis jõuti lähteülesande koostamiseni, kuid mitte arenduseni. See pidurdas ka veebiarhiivi autoriseeritud töökohal kättesaadavaks tegemist ja kasutuslubade halduse arendust a lõpul algasid ettevalmistused arhiveeritud veebisaitide kvaliteedihindamise juhendi koostamiseks. Inventuuri siiski ei tehtud, kuna puudus ka digitaalse ainese inventuuri juhend a-ga võrreldes vähenes suuremahulisel veebiarhiveerimisel kogutud materjali hulk 12,5%, kuna varem laetud sisu ei salvestatud uuesti. Kuigi strateegiaperioodi eesmärk avada veebiarhiiv kõigile kasutajatele täitus, on a loodud kasutajaliides vananenud. See mõjutab kindlasti ka veebiarhiivi kasutamist: kasutatavus langes veerandi võrra. Languse teine põhjustaja oli seadusemuudatus, mille kohaselt võib veebiarhiivis olevat materjali vabalt kättesaadavaks teha ainult autoriõiguse omaja loal a tegevuskavva planeeriti liiga palju ülesandeid, seetõttu ei jõutud koostada kvaliteedihindamise juhendit ja läbi viia veebiarhiivi inventuuri. 12

13 4. RR kompetentsikeskusena Kompetentsikeskuse rolli kõige olulisem märksõna oli koostöö seda nii Eestis mäluasutuste tasandil kui ka rahvusvaheliselt raamatukoguvõrgu ja erialaorganisatsioonide töös osalemise ja koostegutsemise kaudu a olulisemad verstapostid olid kutsekoolituse uue programmi käivitamine, väga hästi õnnestunud ja erialaselt sisukas RR-i juubelikonverents ning ajakavast kinnipeetult lõpetatud raamatukaitsesüsteemi (RFID) projekt. Mullu tegeleti palju ühtse ja keskse e-raamatukogu visiooni kujundamisega. Kõik tegevused on kantud RR-i väärtustest olla uuendusmeelne ja avatud, pakkuda oma tegevustega tuge kolleegidele ning olla heaks partneriks mäluasutustele. Erialastandardite koostamise eesmärgiks on EVS TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon raames raamatukogunduse erialastandardite koostamine. Raamatukogunduse vallas oli a eesmärgiks vastu võtta 2 standardikavandit a võeti Eesti standardina vastu üks raamatukogunduslik standard ISO 3297:2018 Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (ISSN). Teise TK 22 tööprogrammis olnud raamatukogundusliku standardikavandi ISO 10160:2015 Information and documentation - Open Systems Interconnection - Interlibrary Loan Application Service Definition tõlke rahastustaotlust ei toetatud. Selle asemel on võimalik a üle võtta RVL-i standard ISO 18626:2017. Statistikateenuse eesmärgiks on anda Eesti Statistikaametile ülevaade Eesti raamatu- ja perioodikatoodangust ning kajastada raamatukogude olukorda ja muutusi statistiliste koondandmete kaudu. Kui a oli trükitud raamatute statistika kogumis 26% eelmiste aastate raamatuid, mis oli tingitud sundeksemplaride hilinenud laekumisest, siis a oli hilinenud raamatuid 15%. Raamatukogude statistika olulisus ja andmete täielikkuse tähtsus ilmnes kahes suuremas a koostatud uuringus. Eesti Konjuktuuriinstituut viis läbi Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse ning Tartu Ülikool (RAKE) ja Geomedia OÜ kohaliku omavalitsuse teenuste hindamise metoodika koostamise (Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi tellimus). Erialaterminoloogia vahendamise eesmärgiks RR-is on raamatukogunduse ja infoteaduse terminiloome ning -korrastus a sihiks oli jätkata regulaarset terminitööd ning luua vähemalt 50 uut kirjet ja toimetada 150 varasemat kirjet a loodi 44 uut terminikirjet, uusi termineid lisati sünonüümidena 23 kirjele ning toimetati 135 varasemat sõnastikukirjet. Osaleti konverentsil Terminology of Library Science and the Related Fields: Historical and Contemporary Aspect, 9. oktoobril toimus ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR-i koostöös XIII oskuskeelepäev. Mõlema ürituse kohta ilmus ülevaateartikkel ajakirjas Raamatukogu 6/2018. Raamatukogusõnastikus ( sooritati a päringut (2017. a ). Mullune kasutus oli 5,6 korda a tulemusest madalam, mille põhjustas uue kodulehe külastuste vähenemine rohkem kui poole võrra. See on tingitud muutusest statistika kogumise korras: RR-i kodulehe uus platvorm fikseerib kõik ühe külastaja poolt aasta jooksul tehtud korduvkülastused ühe külastusena. Raamatukoguhoidjate täiendus- ja kutsekoolituse a eesmärkideks oli käivitada kutsekoolitus uue Raamatukoguhoidja kutsestandardi tase 6, 7 ja 8 alusel, toetada raamatukoguvõrgu digipädevuste koolituste korraldamist koostöös BCS Koolitusega ja tutvustada raamatukogudele EL-i isikuandmete kaitse üldmäärust. Koostöös RR-i ja ERÜ spetsialistide ning ekspertidega ülikoolidest loodi uus kutse kompetentsusnõuetega seotud koolitusprogramm. 13

14 Samuti viidi läbi kutsekoolituse I ja II moodul, kus 75% koolitajatest olid RR-i spetsialistid. Koostöös BCS Koolitusega toimus 47 E-kodaniku juhendajakoolitust, mille käigus täiendas oma digipädevusi 640 õppijat. Kaheaastase projekti esimesel aastal täideti 64% eesmärgist a toimusid EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusest raamatukogudele tulenevaid muudatusi tutvustavad koolitused, millel osales 65 õppijat. Toimusid traditsioonilised suveüritused: rahvaraamatukogude suveseminar Ürituse kavandamine, arendamine ja turundamine rahvaraamatukogus ja mäluasutuste suveseminar Digitaalne ja füüsiline pärand paralleelmaailmade ristumine. Kokkuvõtteks oli a edukas, kutsekoolituse programmis osales 27 õppijat. Raamatukoguteenuste arenduskeskuse loodud ja korraldatud üritustel osales 45% Eesti raamatukoguhoidjatest. Rahvusraamatukogu osalus Eesti koostöövõrgustikes ja organisatsioonides RR on info- ja dokumendihalduse Eesti standardeid koostava tehnilise komitee EVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon liige ning haldab tehnilise komitee sekretariaati. Raamatukogunduse ning infoteaduse terminiloome ja terminikorrastus toimub RR-is koostöös ERÜ terminoloogiatoimkonnaga. RR osaleb Eesti Muusikakogude Ühenduses ja Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduses, mille eesmärgiks on liikmeile täienduskoolituste korraldamine ning komplekteerimisalane koostöö teiste valdkondlike raamatukogudega Eestis. Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga sõlmitud koostööleppe raames digiteeriti arvukalt kaarte koostamisel oleva Eesti rahvusatlase jaoks ning täpsustati erinevaid andmeid. Jätkus aktiivne koostöö Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja ERÜ töörühmades. Jätkus pikaajaline koostöö Vabariigi Presidendi Kantselei, Justiitsministeeriumi, Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei ja Kaitseväe Peastaabiga. Rahvusvaheline koostöö toimus Rahvusraamatukogu juubelikonverents Imagine a National Library. Konverentsi eesmärk oli rahvusraamatukogude perspektiivis panustada diskussiooni raamatukogude kohanemisvõimest pidevalt uuenevas keskkonnas, teadvustada rahvusraamatukogu rolli ühiskonnas ning arutleda, mida ootab ühiskond rahvusraamatukogult ja mida on rahvusraamatukogul ühiskonnale pakkuda. Osa ürituse kuludest katsid Kultuurkapital ja CENL. Konverentsil osales üle 200 inimese 26 riigist. Hiina ning Ida- ja Kesk-Euroopa riikide raamatukogude koostöö edendamiseks osaleti Hangzhous toimunud 1. rahvusvahelisel kuraatorite foorumil ning allkirjastati raamatukogude ühenduse koostöölepe. Kairi Felt tegi ettekande säilituseksemplari seaduse ja veebiarhiveerimise teemal. Made Viljur-Voit esines Leedus kirjastajate konverentsil Library for Publisher, Publisher for Library säilituseksemplari seaduse ja Kirjastajaportaali teemal. Jane Makke esines Tartus toimunud VI Eesti digihumanitaaria aastakonverentsil Data, Humanities & Language: Tools & Applications ettekandega Collections of the National Library of Estonia as a source for analysis and mining of (textual) data. RR osales Lätis toimunud Baltimaade rahvusraamatukogude seminaril. Janne Andresoo esines Peterburis rahvusvahelisel kultuurifoorumil, mille teemaks oli koostöö arendamine. 14

15 Saksa, Austria ja Šveitsi saatkondadega jätkus koostöö komplekteerimisel ja kultuurivahetuses. Jätkus koostöö standardnumbrite rahvusvaheliste keskustega (ISBN, ISSN, ISMN). RR-i töötajad osalesid järgmiste rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide otsustuskogudes: Rahvusraamatukogude direktorite konverents CDNL (Conference of Directors of National Libraries) Janne Andresoo on juhatuse liige. IFLA rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section) Kristel Veimann on alalise komitee liige. IFLA sisuanalüüsi ja -vahenduse sektsioon (Subject Analysis and Access Section) Jane Makke on alalise komitee liige. EURIG (European RDA Interest Group) Jane Makke on RR-i esindaja organisatsioonis. VIAF Council Jane Makke on RR-i esindaja organisatsioonis. Arendusprojektid a tegeles RR kokku 15 projektiga, üle-eestilistest projektidest viidi läbi e-väljaannete laenutuse ärianalüüs. Lõppes projekt Riigi Teataja 100, mille käigus märksõnastati ja märgendati Riigi Teataja tekste ning loodi spetsiaalne Riigi Teataja otsinguaken DIGAR-i Eesti artiklite portaalis. RR alustas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga projekti vaegnägijate lugemisvõimaluste arendamiseks ning EAS-i innovatsiooni toetavate hangete programmist saadi rahastus RVL-i teenuse edasiarendamiseks. Rahvusvahelistest projektidest osales RR alates a Balti mere nõukogu toetatud projektis Digital approaches in cultural heritage. Raamatukogusisestest arendustest lõppes teenuste broneerimise ärianalüüs, digiteerimise töövoo Goobi ning RR-i kodulehe arendus. Olulisematest arendusprojektidest võib mainida veel Kirjastajaportaali II III arendusetappi, digitaalarhiivi DIGAR äri- ja detailanalüüsi ning ettevalmistusi rahvusbibliograafia ärianalüüsi läbiviimiseks. Alustati raamatukogu kasutajatele mõeldud töövahendi Kasutaja töölaud teenusedisaini projekti, mille eesmärgiks on koondada kõik avalikud teenused ja kujundada töölaud, mis hõlbustab raamatukogu teenuste kasutamist. Kasutaja töölaua kujundamisel kasutati teenusedisaini põhimõtteid, mille tulemusel valmis töörühma ja kasutajate ühistöö tulemusena töölaua esimene prototüüp. Protsessi ja tulemust tutvustati ERÜ kogude toimkonna seminaril a novembris. Tegemist oli tegevuskavavälise ettevõtmisega, tegevus jätkub aastal. RFID-raamatukaitsesüsteemi projekt a võeti RR-is kasutusele raadiokiiptehnoloogial (radio-frequency identification, RFID) põhinev detsimeeterlainealas (UHF-sagedusalas) toimiv raamatukaitsesüsteemi terviklahendus. Kuna süsteemi kasutamise eelduseks on RFIDturvaelementide olemasolu teavikutes, siis toimus aprillis-mais avakogude teavikute masskiibistamine, milles osalesid pea kõik RR-i töötajad ja Telia vabatahtlikud. Töö käigus varustati ligi lugemissaalides olevat raamatut ja jätkväljaannet turvaelementidega. RFIDlahendus rakendus alates 15. oktoobrist. Uus tehnoloogia suurendab raamatukoguteenuse kasutusmugavust. Raamatukogu fuajeesse on paigaldatud iseteenindusautomaat, mille kaudu saab teavikuid laenata ning tagastada. Projekt lõpetati põhiosas vastavalt ajakavale a algusesse jäi detsembri lõpus paigaldatud RFID-laenutus- ja tagastuskapi põhjalikum testimine ning kasutajatele avamine. Ka inventeerimislahendus võetakse kasutusele a peale testperioodi. Selle lahendusega on võimalik saavutada olulist aja ja tööjõu kokkuhoidu. Projekti koostööpartneriks oli AS Hansab, rahastas Kultuuriministeerium. 15

16 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November detsember 5. Raamatukogu kasutamine Rahvusraamatukogu eesmärk on olla oma kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner. Strateegiaperioodi eemärgiks oli kujundada paindlik ruumiteenus lugemisalas, kus oleksid erinevad võimalused raamatukogu teenuste kasutamiseks. Külastajate arvu tõus näitab, et astutud sammud on tulemuslikud ja valitud tegevused on ennast igati õigustanud a veebruarist on sissepääs raamatukokku avatud kõigile, lugemisalasse sisenemisel ei pea enam esitama dokumenti ega raamatukogukaarti. Muutusid ka kojulaenutuse reeglid: varasema 3 päeva asemel laenutatakse avariiulitelt teavikuid koju 7 päevaks ning lugejal on võimalik laenutada ja tagastada teavikuid 3. korruse iseteenindusautomaadi abil. Raamatukogu oli a avatud 277 päeva. Peauksest sisenemised 2017 ja 2018 Lugemisala külastused 2017 ja Raamatukogu külastuste arv RR-i hoonesse peauksest sisenemiste arv näitab tervikuna hoone külastatust, üllatuslikult oli üldarv a väiksem (2018. a , a ). Samas mõjutab seda arvu ka näiteks teatri- ja kohvikukülastajate arv, konverentside jm ürituste maht jne. Otseselt ei ole RR oma tulemusnäitajate hinnangusse raamatukoguväliste teenusepakkujate ürituste analüüsi liitnud. Samas on väga rõõmustav võrrelda peauksest sisenemiste üldarvu raamatukogu lugemisala külastuste arvuga (2018. a , a ). RR-i viimaste aastate eesmärk on raamatukoguteenuse tuntuse kasvatamine ja külastuste arvu suurendamine, s.t et võimalikult suur 16

17 arv hoonesse sisenejaid leiaks tee lugemisalasse, külastades näitusi, üritusi ning kasutades raamatukogu põhiteenuseid. Viimane aasta näitab selle eesmärgi täitmist: a oli lugemisala külastuste osakaal hoonesse sisenemistest 59%, a 43% Kokku Koduleht ERB RR-i e-teenuste kasutamine a-il E-teenuste kasutuse üldarv on langenud 6%. Muutuse põhjuseks on eelkõige kodulehe ja ERB-i andmebaasi kasutuse langemine. Kodulehe kasutuste languse üheks põhjuseks on muutused statistika kogumises seoses uue kodulehe avamisega a on kavas viia uue kodulehe platvorm RR-i teiste e-teenuste statistika kogumisega samasse süsteemi, et oleks võimalik hinnata teenuse kasutust võrreldes eelmiste aastate ja RR-i teiste e-teenustega. RR-i andmebaaside kasutamine a-il Samas on jätkuvalt põhjust rõõmustada digitaalsete kollektsioonide kasutuse kasvu üle, nii DIGAR-i kui ka DIGAR-i Eesti artiklite andmebaaside kasutus on viimase paari aastaga tõusnud 50%. Põhjuseks on siin eelkõige digitaalsete kollektsioonide sisu, mahu kasv ja kindlasti ka see, et kogude sisu on leitav ka Google i otsingute kaudu. Järgnevatel aastatel on kavas keskenduda 17

18 eelkõige kasutusmugavuse tõstmisele. Mõlemad keskkonnad ei vasta tänase infokeskkonna nõudmistele, seega tuleb arenduses asuda otsima ühist ja kaasaegset lahendust. Raamatukogu teenuste kasutamise eelduseks on mugav ja lihtne juurdepääs. Kasutajaks registreerumisel oli a suurimaks muudatuseks kaugkasutaja ehk online-kasutaja profiili kaotamine. Kaugkasutajail ei olnud võimalik kasutada kõiki meie e-teenuseid, ka registreerumisprotsess oli klientidele liiga keeruline (nt puudus kindel arusaam, millist kasutajaprofiili valida). Kasutajaks registreerumisel eelistavad kliendid jätkuvasti ID-kaarti ning veebi vahendusel registreerumist. Võrreldes ja aastaga on a uute kasutajate arv langenud. Kui a oli uusi registreerunud kasutajaid 8065, siis mullu oli uusi kasutajaid 1333 võrra vähem ehk 6732 inimest. Langus on põhjustatud kaugkasutaja profiili kaotamisest. 18

19 Kasutajate vanuselise ja soolise jagunemise järgi on enamik uutest kasutajatest naised ning vanuseliselt on enim registreerunuid aastased, teisel kohal on aastased. Kõige rohkem uusi kasutajaid on märkinud oma tegevusalaks üliõpilase staatuse. Peaaegu sama palju uusi kasutajaid on oma tegevusalaks märkinud juht/spetsialist. Huvivaldkondade järgi sai kõige rohkem uusi kasutajaid juurde humanitaaria valdkond ja valik Muu. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige rohkem uusi kasutajaid on meil aastaste naiste hulgas ning kõige rohkem kasutajaid on kas üliõpilased või juhid/spetsialistid (kusjuures antud jaotused on püsinud samadena terve strateegiaperioodi vältel). RR-i avatumaks muutumisel on olulist rolli mänginud teavikute laenutamise võimaluste lihtsustamine ja laiendamine. Kõige suuremaks mulluseks muutuseks laenuteenuse vallas oli laenureeglite lihtsustamine ning RFID-raamatukaitsesüsteemi ja iseteenindusliku tagastus/laenutusautomaadi kasutuselevõtt. Lisaks muudeti teenusepõhisest organisatsioonist juhinduvalt laenuteenuse sisu ning sellega liideti protsesse füüsiliste kogude hoiustamise teenusest. Kasutaja mugavust silmas pidades hakati mittelaenutatavaid teavikuid avakogudes märgistama punase täpiga (etiketiga). 19 Tänu laenureeglite muutmisele tõusis laenutuste arv a laenutati koju korral, mis on 4445 võrra rohkem kui a. Hoidlatest laenutati koju korral. Lisaks telliti teavikuid hoidlatest saalidesse kasutamiseks kokku korral. Ootuspäraselt on suurenenud ka saalidest laenutamine, kuna reeglid on muutunud

20 kasutajasõbralikumaks. Lugemissaalidest laenutati aastal koju korral, mis on võrreldes aastaga 4138 võrra rohkem aastal oli laenutusi Hoidlates jätkati tööd endise ENSV Riikliku Raamatupalati koguga raamatute põhikogu täiendamise eesmärgil a vaadati läbi a-il ilmunud trükised: 2462 eksemplarist 912 suunati põhikogusse ning ülejäänud 1580 eraldati digiteerimiseks. Aasta oli edukas, kuna tänu vajalikele muutustele oleme moderniseerinud tööprotsesse ning saavutanud laenutuste arvu tõusu. Teenusega laenutamine teisest raamatukogust (RVL) tagatakse kasutajatele ligipääs RR-is puuduvale materjalile ning võimaldatakse teiste raamatukogude vahendusel nende lugejatele juurdepääs RR-i kogudes leiduvale materjalile. Kuna RVL-i puhul mängib suurt rolli nii tellija valmisolek rahaliseks väljaminekuks kui ka saatva raamatukogu valmisolek, siis võib antud tellimuste täitmise protsendiga rahule jääda. Väljamineva RVL-i tellimuste täitmise protsent oli mullu 98,0% ning sissetuleva RVL-i täitmisprotsent 89,0%. Sissetulev RVL (lugejad tellivad RRi kaudu väljast). Tellimuste koguarv Väljaminev RVL (raamatukogud tellivad RRi kogudest). Tellimuste koguarv Teenuse arendamiseks taotles RR rahastust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooni edendavate hangete toetamise voorust, meie taotlus rahuldati. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis kasutab olemasolevaid e-katalooge ning võimaldab kliendil soovitud raamatuid koju tellida üle-eestiliselt. Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogudele ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab teostada otsinguid, esitada tellimusi, jälgida tellimuste staatusi, saada teavitusi raamatute saabumistest ning tagastustähtaegadest, soovitada loetud raamatuid teistele lugejatele jne. Sellega muutuvad raamatukogudesse hangitud teavikud mobiilseks ning lugeja koduraamatukoguks saab terve Eesti raamatukoguvõrk. Projekt algab a märtsis. Päringuteenuse Küsi meilt eesmärgiks on klientide küsimustele ja infopäringutele vastamine. Päringute esitamise kanalid RR-is on veebivestlus, e-kirjad, vahetu suhtlus ja telefonikõned. Päringuid saabus ka välismaalt, esindatud olid Ameerika Ühendriigid, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Hispaania, Iisrael, India, Kanada, Läti, Pakistan, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Tšehhi ja Venemaa a muutus päringute registreerimise kord. Registreeritakse päringud, mille puhul kasutatakse vastamiseks vähemalt kahte erinevat infoallikat ning vastamiseks kulub minimaalselt 30 minutit a registreeriti 430 päringut, millele vastuste koostamiseks kulus kokku 1030 töötundi. Ühele päringule vastamiseks kulus keskmiselt 2 tundi 25 minutit. Tasulisi teenuseid osutati 14 korral (sh koostati 2 bibliograafiat). 20

21 Oluliselt kasvas veebivestluste arv (2017. a 417, a 750, kasv 80%). Teenuse maht suurenes oluliselt, kuna see on RR-i kodulehel paremini esile toodud a oli veebivestluste soovitusindeksi (SI) tagasiside 91% (2017. a 95%). Tagasisidet andsid 17% pöördujatest, mis on teenuse kvaliteedi hindamiseks piisav näitaja. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et teenus toimib hästi, aga on soov saada senisest rohkem tagasisidet. Küsimustikule lisati a tagasisidelink, a on kavas analüüsida praeguse praktika kitsaskohti detailsemalt. Personaalse nõustamise eesmärk on suurendada kasutaja teadmisi ja oskusi info otsimisel, tutvustada raamatukogu andmebaase ning teenuseid a eesmärgiks oli läbi viia 15 nõustamist ning teenust laiemalt tutvustada. Nõustamisi viidi mullu läbi 21, neid on olnud nii sotsiaalteaduste kui ka humanitaarteaduste valdkonnas. Lisaks on kasutajad avaldanud soovi nõustamiseks RR-i jaoks mitteprofiilsetel teemadel, nt õenduse teemal. Usume, et teenusel on kasvupotentsiaali, seda on vaja jätkuvasti turundada, laiemalt tutvustada. Haridustegevuste laiendamine oli üks a peamisest fookustest. Teenuse eesmärk on luua kuvand RR-ist kui positiivsest ja avatud organisatsioonist, arendada kasutajate infopädevust, teadmisi ning oskusi raamatukogu tulemuslikuks kasutamiseks a peamine siht oli välja töötada uusi programme ning suurendada vahepealsete aastate tagasihoidlikumat osalejate arvu. Pakkusime 10 haridusprogrammi/teematundi, lisaks ekskursioone ja erialateabekoolitusi. Kokku toimus 170 haridustegevust, osalejaid oli lasteaialastest ametnikeni. Temaatilistest ekskursioonidest saab a välja tuua näitustega 100 aastat eesti kirjandust ja Maapäev 100 seotud ekskursioonid, lisaks neile toimusid elamuslikud hoidlatutvustused Muuseumiöö raames. Enim tellitud programmiks oli a põhikooli õpilastele loodud aktiivne otsimismäng Aardejaht, mis toimus ka vene ja inglise keeles. Arendamaks kasutajate infopädevust ning oskusi raamatukogu kasutamiseks, pakkus RR põhikoolidele ja gümnaasiumidele 3 teemaprogrammi, mida on peetud kasulikuks, vajalikuks, sisukaks ning põhjalikuks. Viidi läbi ka erialateabekoolitusi tudengitele ja spetsialistidele, mis käsitlesid peamiselt õigusinfo allikaid. Avalikel tasuta koolitustel said osaleda lisaks tudengitele ka kõik teised huvilised. Lisaks loodi GIS-päevaks National Geographicu kaartidel põhinev võistluslik mäng, mida said mängida kõik külastajad ning mille variatsioon plaanitakse lülitada teematundide hulka a teises pooles loodi RR-is haridustegevusse panustajate võrgustik, milles osalevad 16 töötajat. Võrgustiku eesmärgiks on regulaarsetel kohtumistel arendada oma õpetamis- ja juhendamisoskusi. 21

22 Kokkuvõtteks saab tõdeda, et aasta oli edukas: suurenes osalejate arv, loodi täiesti uusi ja taaselustati mitmeid varasemaid teematunde, lisaks sellele muutusid kõik haridustegevused haridusasutustele tasuta teenusteks. Positiivselt on mõjunud haridustegevuse võrgustiku loomine, mis on tekitanud ühtse meeskonna tunnet ning tõstnud programmide loojate ja läbiviijate enesekindlust. 6. Avatud raamatukogukeskkond Märgilise tähtsusega oli aastal raamatukoguhoone renoveerimisprotsessi algus. RR-i hoone valmis 1990-ndate alguses ja on ajastule iseloomulikult väga halva ehituskvaliteediga. Tänaseks on muutunud tarbijakäitumine ja kliendiootus, mis nõuab avaliku teenuse ja ruumi uutmoodi mõtestamist. Meie eesmärk on pakkuda lisaks tavapärastele raamatukoguteenustele mitmekülgsete võimalustega ruume õppimiseks, suhtlemiseks ja üritustel osalemiseks. Hoones on vaja luua tingimused erivajadustega inimeste teenindamiseks. Vabariigi Valitsuse eraldatud 1,3 miljonit eurot annab võimaluse renoveerimisprotsessi alustamiseks. Projekteerimine algab a, plaani järgi valmib projekt 1,5 aastaga. Ehitustööde lõpp on planeeritud aastaks RR-i hoone renoveerimise järel on eesmärk võtta kasutusele uuendatud hoidlasüsteem, kus hoidlate pind on maksimaalses kasutuses. Hoidlasüsteemis on tagatud kogude hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalik kliimakeskkond ning võimalik laienemisruum. Teavikud on paigutatud optimaalselt, lähtudes kasutuse intensiivsusest ja teavikulaadide erivajadustest. Lisaks RR-i kogudele paigutatakse hoidlatesse ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad kogud. Strateegiaperioodi üks peamisi märksõnu oli avatus: RR-i hoone peab vastama kasutajate muutuvatele vajadustele. Eesmärgi täitmiseks oli kavas kujundada paindlikult kasutatavad ja sisuliselt eristatavad teenindusalad. Humanitaarraamatukogu teenuse eesmärk on tagada humanitaarvaldkonnaalase info kättesaadavus huvi- ja sihtrühmadele. Aruandeaastal lähtuti RR-i tegevusfookustest suurendada kogude ja teenuste kättesaadavust ning arendada teenusepõhist juhtimist. Kevadel liideti mitmed valdkondlikud ja teemapõhised teenused üheks ning kujundati ühtne humanitaarraamatukogu teenus. Alates loodi ka struktuuriüksusena humanitaaria ja kunstide raamatukogu, mille eesmärke viivad ellu erialasaalid, kuhu on koondatud valdkondlik kompetents. Avakogudes on lugejatele kättesaadavad teavikut. Keskmiselt vormistati mullu päevas 25 kojulaenutust (sh 4 5 noodiväljaannete laenutust). Uut võõrkeelset erialast kirjandust laekus aasta jooksul 811 nimetust, millest välisekspertide soovitatu moodustas 28%. Kutsuti kokku fookusgrupp humanitaarteaduste valdkonna sihtrühma kujundamiseks ning teadlastele, spetsialistidele, õpetajatele ja üliõpilastele suunatud humanitaarvaldkonna infovajaduste kaardistamiseks. Järjest enam on raamatukogu kujunemas 22

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,

Rohkem

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2018-31.12.2018 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: nlib@nlib.ee

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno Loomise 22.09.2015 Muutmise 10.10.2018 kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Projekt: Keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem (KOTKAS) Dokument: AVE

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid 03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?

Rohkem

PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusmin

PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusmin PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusministeeriumi (RM) arengukava 2018-2021 strateegiline

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Microsoft Dynamix AX juurutus Kaubamajas 11.03.2015 Heli Viirand Kaubandusdirektor Teemad Ülevaade Kaubamajast ERP süsteemi juurutamise eeldused ERP süsteemi valik Miks Microsoft Dynamics AX Ülevaade projektist

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

Microsoft Word hankeplaan veebi.rtf

Microsoft Word hankeplaan veebi.rtf TALLINNA LINNAKANTSELEI 2016. AASTA HANKEPLAAN Jrk nr Riigihanke eseme nimetus Hankemenetluse liik Hankelepingu liik Elektrooniline riigihange (jah/ei) Riigihanke korraldamise eeldatav aeg (kuu või kvartal)

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Aaastaaruanne 2015 Lääne-Virumaa Venevere raamatukogu elanike arv Põhilised tegevussuunad a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud

Aaastaaruanne 2015 Lääne-Virumaa Venevere raamatukogu elanike arv Põhilised tegevussuunad a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud Aaastaaruanne 205 Venevere raamatukogu elanike arv 94.Põhilised tegevussuunad. 205.a. Venevere raamatukogus suuri muutusi ei toonud.külastuste ja laenutuste arv raamatukogus kasvas.korra kuus käis koos

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Kullamaa raamatukogu aastaaruanne 2018 Rmtkogu nimi Maakonna/valla nimi Elanike arv ( ) raamatu kogude arv Haruko gude arv Teenin duspun kt. ar

Kullamaa raamatukogu aastaaruanne 2018 Rmtkogu nimi Maakonna/valla nimi Elanike arv ( ) raamatu kogude arv Haruko gude arv Teenin duspun kt. ar Kullamaa raamatukogu aastaaruanne Rmtkogu nimi Maakonna/valla nimi Elanike arv (01.12.17) raamatu kogude arv Haruko gude arv Teenin duspun kt. arv Kullamaa raamatukogu, Kullamaa osavald, Lääne-Nigula vald

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem