COM(2010)88/F1 - ET

Väljavõte

1 ET ET ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel KOM(2010)88 lõplik EUROOPA KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE IMO Hongkongi konventsiooni (laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta), Baseli konventsiooni ning ELi jäätmesaadetiste määruse vahelise seose hindamine ET ET

3 EUROOPA KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE IMO Hongkongi konventsiooni (laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta), Baseli konventsiooni ning ELi jäätmesaadetiste määruse vahelise seose hindamine 1. SISSEJUHATUS Pärast seda, kui komisjon oli vastu võtnud teatise laevade lammutamistavade parandamist käsitleva ELi strateegia kohta, 1 palus nõukogu 21. oktoobril 2009 komisjonil hinnata seost Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Hongkongi konventsiooni (laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta, edaspidi Hongkongi konventsioon ), ÜRO Baseli konventsiooni ning ELi jäätmesaadetiste määruse 2 vahel ning esitada nõukogule aastaks selle kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud õigusaktide ettepanekud vastavalt Baseli konventsiooni ja Hongkongi konventsiooni osalisriikide konverentsidel vastuvõetud asjakohastele otsustele. Käesolevas teatises on vastavalt nõukogu järeldustes esitatud palvele hinnatud kolme kõnealuse õigusakti vahelist seost, pidades silmas, et nõukogu rõhutas, kui oluline on tagada laevade ringlussevõttu käsitlevate õigusnormide vastastikune täiendavus ja ühtsus. Nõukogu osutas ka Baseli konventsiooni ja Hongkongi konventsiooniga kehtestatud kontrolli- ja jõustamistaseme käimasolevale rahvusvahelisele hindamisele. Kõnealusest hindamisest tulenevaid otsuseid arvesse võttes võib komisjon pidada teises etapis vajalikuks esitada õigusaktide ettepanekud, sh meetmed Hongkongi konventsiooni rakendamiseks. Enne ELi uute või muudetud õigusaktide ettepanekute esitamist tuleks hinnata nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju KÄSITLETAVATE ÕIGUSAKTIDE REGULEERIMISALA, EESMÄRK JA KOHALDAMINE 2.1 Hongkongi konventsioon Hongkongi konventsioon võeti vastu 15. mail 2009 ning on nüüd avatud IMO liikmesriikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Osalisriikideks võivad saada ELi liikmesriigid, kuid mitte EL ise Eesmärgid Hongkongi konventsioonis, mis on rahvusvahelise üldsuse jaoks oluline saavutus, on sätestatud nn hällist hauani põhimõte ehk kontrolli- ja jõustamissüsteem, mis hõlmab kogu laevade kasutusiga alates nende konstrueerimisest kuni ehitamise, käitamise ja ringlussevõtuni. Konventsiooniga on kehtestatud ülemaailmsed kohutuslikud nõuded, et tagada laevade ohutu ja keskkonnahoidlik ringlussevõtt mõjusal ja tõhusal viisil. Laevade KOM(2008) 767 (lõplik). Määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, , lk 1). SEK(2009) 92. ET 2 ET

4 ringlussevõtu tööstuse standardite parandamiseks tugineb konventsioon eelkõige laevade ülevaatamisele ja sertifitseerimisele, laevade ringlussevõtu kohtadele tegevuslubade andmisele ning erinõuetele, nt laevaomanike kohustus koostada nende laevadel leiduvate ohtlike materjalide loend, laevade ringlussevõtu kohtade kohustus koostada laevade ringlussevõtu kava ning lipuriikide kohustus teha lõppuuring rahvusvahelise ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi väljaandmiseks. Oluline meede on ohtlike materjalide kasutamise piiramine laevaehituses Milliseid laevu konventsiooniga reguleeritakse? Hongkongi konventsiooni kohaldatakse enamiku eraomanikele kuuluvate ja äriotstarbeliste laevade suhtes, kuigi mõne erandiga 4. Konventsiooni ei kohaldata vähem kui 500 brutotonni kaaluvate väikelaevade, sõjalaevade, mereväe abilaevade ega muude riigile kuuluvate või riigi poolt käitatavate ja ainult mitteäriliseks teenuseks või riigisiseste vedude jaoks kasutatavate laevade suhtes. Konventsiooni kohaselt tuleb neid laevu siiski käitada konventsiooniga kooskõlas, kui see on mõistlik ja teostatav. Konventsioon hõlmab kasutuselt kõrvaldatud laevu, kuna selles on osutatud laevadele, millelt on seadmed eemaldatud või mida pukseeritakse; samas ei ole selles osutatud jäätmete ega ohtlike jäätmete mõistetele Milliseid käitluskohti konventsiooniga reguleeritakse? Hongkongi konventsioon hõlmab laevade ringlussevõtu kohti ehk määratletud ala, mis on laevade ringlussevõtu koht, tehas või rajatis 5. Laevade ringlussevõtt on laevade lammutamine, et saada osi ja materjale ümbertöötlemise ning korduskasutamise jaoks, sh osade ja materjalide ladustamine ning töötlemine ringlussevõtukohas. Konventsioon ei hõlma ajutisi toiminguid, edasitöötlemist, kõrvaldamist ega jäätmete käitlemist eri käitluskohtades Kohaldamine Iga osalisriik tagab, et tema lipu all või loal sõitvad laevad vaadatakse üle ja sertifitseeritakse kooskõlas konventsiooniga 7. Laevaomanik on kohustatud õigel ajal ja kirjalikult teatama laeva ringlussevõtu kavatsusest lipuriigi haldusasutustele, et need saaksid ülevaatamist ja sertifitseerimist ette valmistada 8. Osalisriigi jurisdiktsioonile alluvad ringlussevõtukohad vastavad konventsiooni nõuetele ja neile on antud tegevusluba kooskõlas konventsiooniga. Ringlussevõtukohtades tuleb koostada laevade ringlussevõtu kava. Konventsioon sisaldab sätteid osalisriikide teabevahetuse, laevade kontrollimise ja rikkumiste kohta. Ringlussevõtukohti tuleks hallata selliselt, et ei kahjustataks inimeste tervist ega keskkonda ning kindlustataks ohtlike materjalide ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine, hädaolukordadeks valmisolek ja nendega toimetuleku suutlikkus ning töötajate ohutus ja koolitamine. Ringlussevõtukohad töötavad IMO koostatavaid erisuuniseid arvesse võttes välja korra ja rakendavad seda. Konventsiooni tõhusa rakendamise ja jõustamise kindlustamiseks kogu maailmas koostab IMO vähemalt kuus suunist 9. Esimesed suunised, milles käsitleti Artikli 2 lõige 7 ja artikkel 3. Artikli 2 lõige 11. Artikli 2 lõige 10. Artikkel 5. Eeskiri nr 24. Vt IMO diplomaatilisel konverentsil 15. mail 2009 vastuvõetud 4. resolutsioon. ET 3 ET

5 ohtlike materjalide loendit, võeti vastu 17. juulil Laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevad suunised on ettevalmistamise lõppjärgus Jõustamine Osalisriigid keelavad nende jurisdiktsioonile alluvatel aladel konventsiooni nõuete rikkumise ning kehtestavad piisavalt ranged sanktsioonid, et rikkumisi ära hoida. Osalisriigid teevad rikkumiste avastamisel ja konventsiooni jõustamisel koostööd. Muu osalisriigi mis tahes sadamas või mereterminalis viibivat laeva võidakse kontrollida, et teha kindlaks, kas see vastab konventsiooni sätetele. Kontrollitakse üksnes asjakohaste sertifikaatide olemasolu laevas. Kui sertifikaadid on kehtivad, kiidetakse need heaks. Ulatuslikumat kontrolli tehakse üksnes muu osalisriigi taotlusel, kui viimasel on piisavalt tõendeid. Laeva põhjendamatut kinnipidamist või põhjendamatuid viivitusi püütakse kõigiti vältida. Vastasel korral on laeva omanikul või kasutajal õigus mis tahes kantud kahjude hüvitamisele. Kui kontrolli teinud osalisriik leiab, et laev on konventsiooni nõuetega vastuolus, võib ta võtta meetmeid hoiatuse tegemiseks, laeva kinnipidamiseks või sadamast väljasaatmiseks või sellel oma sadamates viibimise keelamiseks. Sel juhul teatab ta asjaomasest laevast viivitamata lipuriigi haldusasutustele ja IMO-le. Osalisriigid loovad mehhanismi, et tagada oma ringlussevõtukohtade vastavus nõuetele; sealhulgas kehtestavad nad kontrolli-, järelevalve- ja jõustamissätted ning järgivad neid tõhusalt ja loovad ringlussevõtukohtadele juurdepääsu ja proovide võtmise õigused. Mehhanism võib sisaldada ka auditeerimissüsteeme 11. Kui üks osalisriik on teisele esitanud põhjendatud kontrollitaotluse, 12 peaks viimane asjaomast laeva või ringlussevõtukohta kontrollima ja koostama selle kohta aruande. Aruanne, milles on vajaduse korral loetletud võetud või võtmist vajavad meetmed, saadetakse kontrolli taotlenud osalisriigile ja IMO-le, et nad saaksid asjakohaseid meetmeid võtta. Praegu on raske täielikult hinnata, milline kontrolli- ja jõustamistase saavutatakse Hongkongi konventsiooniga tervikuna. Kontrolli- ja jõustamismeetmete süsteemis on arvesse võetud merenduse spetsiifilisust, kuid tegelik edu sõltub majandusoludest ning riikide hoolikusest reguleerivate ja täitemeetmete võtmisel. 2.2 Baseli konventsioon ÜRO võttis aastal vastu Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta. Kõik liikmesriigid ja EL on Baseli konventsiooni osalised Eesmärgid Baseli konventsioon võeti vastu vahendina, mis võimaldab eelkõige reguleerida ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu. Konventsiooni üldeesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda kahju eest, mis võib tuleneda ohtlike jäätmete tekitamisest, käitlemisest, üle piiri viimisest ning kõrvaldamisest Resolutsioon MEPC.179 (59). Eeskiri nr 15. Artikkel 9. ET 4 ET

6 2.2.2 Milliseid laevu konventsiooniga reguleeritakse? Konventsiooni kohaldatakse ohtlike ja teatavate muude jäätmete (kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja majapidamisjäätmete põletamisel tekkinud jäägid) ning siseriiklikes õigusaktides ohtlikena määratletud jäätmete suhtes. Konventsioon on seotud laevade lammutamisega, sest lammutamisele saadetud laev sisaldab tavaliselt ohtlikke materjale, mistõttu võib seda lugeda ohtlike jäätmete veoks. On täiesti võimalik, et konventsiooni kohaselt käsitletakse laeva jäätmena, kuid muude rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt samas laevana 13. Baseli konventsiooni kohaldatakse seega kõigi selles jäätmetena määratletud laevade suhtes. Ühelegi laevaliigile ei ole kehtestatud erandit Milliseid käitluskohti konventsiooniga reguleeritakse? Konventsioon hõlmab kõiki jäätmekäitluse eri etappidega (jäätmete kogumine, vedu, ringlussevõtmine, taaskasutamine ja kõrvaldamine) seotud käitluskohti, sh jäätmekõrvalduskohtade järelhooldust Kohaldamine Baseli konventsioonis tähendavad jäätmed aineid või esemeid, mida kõrvaldatakse, kavatsetakse kõrvaldada või mille kõrvaldamist nõutakse vastavalt siseriiklikele õigusnormidele 15. Osalisriikide põhikohustus on võimalikult vähendada ohtlike jäätmete teket ja üle piiri viimist ning kindlustada sobivate jäätmekõrvalduskohtade olemasolu 16. Konventsiooniga on kehtestatud kontrollisüsteem, mille kohaselt osalisriigid peavad ohtlike jäätmete üle piiri viimisel järgima eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. See tähendab, et ohtlike jäätmete üle piiri viimiseks on eelnevalt vaja lähte-, siht- ja vajaduse korral ka transiidiriigi kirjalikku luba, väljavedaja ja kõrvaldaja vahelist lepingut ning võib-olla ka kindlustust, võlakirja või muud tagatist. Keskne eesmärk on järgida ohtlike jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise põhimõtet, mida kohaldatakse kõigi jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise kohtade suhtes 17. Laevade ringlussevõtu kohtadele antakse tegevusluba vastavalt konventsioonis järgitavale keskkonnahoidliku jäätmekäitluse põhimõttele, mida on täpsustatud mitmes tehnilises suunises. Baseli konventsiooni tehnilistes suunistes laevade lammutamise kohta ei ole lubatud nn randumine, kuna kõigis lammutamisetappides peab kogu laeva all olema kaitsetõkkeks vedelikukindel alus 18. Ohtlike jäätmete ebaseaduslik vedu on kuritegu ning iga osalisriik peab konventsiooni sätete rakendamiseks ja jõustamiseks võtma asjakohaseid õiguslikke, halduslikke ja muid meetmeid 19. Konventsiooni kontrollisüsteem sisaldab ka mõne osalisriigi kehtestatud sisseveokeelde, igaaastase aruandluse ja teabeedastuse kohustust ning vaidluste lahendamise korda Vt aasta otsus VII/26. Artikli 2 lõige 1 ja IV lisa. Artikli 2 lõige 1. Artikkel 4. Artikkel 2. Vt aasta otsus VI/24. Artikli 4 lõiked 3 ja 4. ET 5 ET

7 Baseli konventsiooni aastal tehtud muudatusega keelatakse ohtlike jäätmete viimine OECD ja EÜ riikidest ning Liechtensteinist muudesse riikidesse 20. Kõnealune keeld ei ole veel jõustunud, kuigi seda kohaldatakse ELis Jõustamine Ebaseaduslikku vedu tuleks vältida siseriiklike õigusaktide, osalisriikide koostöö ning Baseli konventsiooni sekretariaadi teavitamise abil 21. Konventsioonis on sätestatud mehhanism, millega 15-liikmeline komitee edendab rakendamist ja nõuetele vastavust 22. Mehhanism on konstruktiivne ja läbipaistev ega ole siduv. Baseli konventsiooni jõustamissüsteem toimib enamiku ohtlike jäätmete puhul suhteliselt hästi, kuid seda kohaldatakse küllaltki väheste kasutuselt kõrvaldatud laevade suhtes ja suurema osa maailma kaubalaevastiku puhul on seda raske jõustada. Süsteemi probleem on eelkõige, kuidas teha kindlaks, millal muutub laev jäätmeks ja milline on konventsioonis määratletud lähteriik. 2.3 ELi jäätmesaadetiste määrus Eesmärgid ELi jäätmesaadetiste määruse eesmärk on tagada keskkonna kaitse jäätmete veol 23. Määrusega rakendatakse Baseli konventsiooni ELi tasandil ning nn Baseli keeldu, kuna keelatud on kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete (ohtlike ja ohutute) igasugune väljavedu, v.a EFTA riikidesse. Erandeid ei tehta. Kõiki ELi ja kolmandate riikide vahel ning ELi piires saadetavaid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ega keskkonda jäätmete saatmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise ajal. Järgitakse ELi jäätmete raamdirektiivi ja muid ELi õigusakte, mis on seotud näiteks töötajate tervise ja ohutusega või teatavate materjalide (nt asbest) käitlemisega Milliseid laevu määrusega reguleeritakse? Määrust kohaldatakse kõigi ELi jäätmete raamdirektiivis jäätmetena määratletud laevade suhtes, st laevad, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama Milliseid käitluskohti määrusega reguleeritakse? ELi jäätmealaste õigusaktidega reguleeritakse kõiki jäätmekäitluse etappe, sh ajutisi toiminguid, igat liiki käitluskohtades kogu saatmise ajal Vt aasta otsus III/1. Artikkel 19. Vt aasta otsus VI/12. Määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, , lk 1), eelkõige põhjendused 1 ja 42. Artikli 49 lõige 1. Direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta, ELT L 312, , lk 3. ET 6 ET

8 2.3.4 Kohaldamine Kui kasutuselt kõrvaldatud laevas on määruse V lisas loetletud ohtlikke aineid (nt asbest või polüklooritud bifenüülid), mida sageli juhtub, kehtib sellele väljaveokeeld. Ohutuid kasutuselt kõrvaldatud laevu võib välja viia käitluskohtadesse, kus jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult 26. Sihtriigis asuv ringlussevõtukoht peab tegutsema vastavalt sellistele inimeste tervise ja keskkonna kaitset käsitlevatele standarditele, mis on laias laastus samaväärsed Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud standarditega Jõustamine Määrus on vahetult kohaldatav liikmesriikides, kes peavad selle jõustamiseks võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid sätestavad lisaks muule ka käitluskohtade ja ettevõtjate kontrollimise kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga ning jäätmesaadetiste või nende taaskasutamise või kõrvaldamise pistelise kontrollimise. Lisaks teevad nad koostööd ebaseaduslike saadetiste ennetamiseks ja avastamiseks. Liikmesriigid määravad määruse rakendamiseks pädeva asutuse või pädevad asutused ning määravad kindlaks koostöö ja füüsilise kontrollimise eest vastutavad alalised töötajad ja keskuse 27. Tegelikkuses on määrust raske jõustada, kui laev muutub jäätmeks mujal kui Euroopa vetes, kuigi liikmesriikide kohtud on teinud selle kohta mõningaid otsuseid 28. Hiljutised juhtumid on näidanud mõne liikmesriigi ametiasutuse ebakindlust küsimuses, millal ja kuidas rakendada jäätmesaadetiste eeskirju arvatavalt kasutuselt kõrvaldatud laevade suhtes. 3. KOLME ÕIGUSAKTI REGULEERIMISALA, EESMÄRGI JA KOHALDAMISE VÕRDLUS Euroopa tasandil kohaldatakse juba praegu ELi jäätmesaadetiste määrust ja Baseli konventsiooni. Baseli konventsioonil on praegu 172 osalisriiki, sh peaaegu kõik liikmesriigid. Konventsiooniga ei ole liitunud USA. Nii lipuriikide kui ka ringlussevõtuga tegelevate riikide valmisolekut Hongkongi konventsiooni ratifitseerida mõjutab osalisriigiks saamise või liitumata jätmise poliitiline, õiguslik ja majanduslik kasu. Lipuriikidele võib pakkuda huvi hakata osalisriigiks selles selge ja suhteliselt lihtsa eeskirjade süsteemiga konventsioonis, mis aitaks rahuldada avalikkuse nõudlust laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu järele, kuid ei tekitaks samas tarbetut koormust laevaomanikele ega haldusasutustele. Ringlussevõtuga tegelevatelt riikidelt võib eeldada selle konventsiooni toetamist, kui on selge, et enamik laevaomanikke saadab oma laevad üksnes sellistesse ringlussevõtukohtadesse, mis vastavad uutele eeskirjadele, ning kui ringlussevõtutööstuse parandamisega kaasnevad kulud korvab majanduskasu. Konventsiooni jõustumiseks peavad selle ratifitseerima nii lipuriigid kui ka ringlussevõtuga tegelevad riigid. Hongkongi konventsioon hõlmab kogu vähemalt 500 brutotonni kaaluvate laevade olelusringi alates nende konstrueerimisest kuni keskkonnahoidliku ringlussevõtuni. Tavaliselt ei kohaldata konventsiooni sõjalaevade ega riigile kuuluvate laevade suhtes. ELi Artikli 2 lõige 8 ja artikkel 49. Artikkel 50. Vt teatis ELi strateegia laevade lammutamistavade parandamiseks, KOM(2008) 767 (lõplik). ET 7 ET

9 jäätmesaadetiste määruse ja Baseli konventsiooniga reguleeritakse igat liiki laevu, mida loetakse jäätmeteks ning viiakse üle piiri keskkonnahoidlikult hallatavatesse käitluskohtadesse. Hongkongi konventsioonis ei ole sihtkohti geograafiliselt piiratud, kuid asjaomasel ringlussevõtukohal peab olema osalisriigilt saadud tegevusluba ja see ringlussevõtukoht peab asuma osalisriigis. Konventsiooni sätted on ette nähtud lipuriikidele, kus asjaomased laevad on registreeritud, ja ringlussevõtuga tegelevatele riikidele. ELi jäätmesaadetiste määruses on sätestatud mõningad geograafilised piirangud, sest väljavedu teatavatesse riikidesse on keelatud. Baseli konventsiooni ja ELi jäätmesaadetiste määruse kohaselt peab ringlussevõtukohtadel olema tegevusluba. Kõnealuste õigusaktide sätted on ette nähtud lähte- ja sihtriikidele ning vajaduse korral transiidiriikidele. Kõigi kolme õigusaktiga reguleeritakse laevade lammutamist, mille eesmärk on saada osi ja materjale ümbertöötlemise ning korduskasutamise jaoks. Vaid Baseli konventsioon ja ELi jäätmesaadetiste määrus hõlmavad osade ja materjalide edasitöötlemist ning hilisemat käitlemist, nt hilisemad taaskasutus- ja ringlussevõtuprotsessid ning kõrvaldamistoimingud. Eriti suur reguleerimisala on jäätmesaadetiste määrusel, mida kohaldatakse ajutiste toimingutega ning lõpliku taaskasutamise ja kõrvaldamisega tegelevate käitluskohtade suhtes. Eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuriga seotud kontrollisüsteemi ning Baseli konventsioonis ja ELi jäätmesaadetiste määruses sätestatud väljaveokeeldude eesmärk on kindlustada, et kasutuselt kõrvaldatud laevu käideldakse alati keskkonnahoidlikult, nagu on määratletud Baseli konventsiooni suunistes. ELi jäätmesaadetiste määrus on veelgi ulatuslikum, kuna sellega rakendatakse Baseli keeldu ja keelatakse ohtlike jäätmete väljaviimine OECD-välistesse riikidesse. Hongkongi konventsiooni osalisriigid peavad kehtestama vajalikud õigusaktid, eeskirjad ja standardid ringlussevõtukohtade keskkonnahoidliku kavandamise, ehitamise ja tegutsemise kindlustamiseks. Laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevad tehnilised suunised on ettevalmistamise lõppjärgus. Hongkongi konventsiooni osalisriigid peavad konventsiooni rakendamisel kõnealuste suuniste tehnilisi nõudeid arvesse võtma. Lisaks koostatakse laevade ringlussevõtu kohtadele tegevusloa andmise suunised. Hongkongi konventsioonis on randumise küsimus jäetud lahtiseks kuni IMO suuniste vastuvõtmiseni. Baseli konventsiooni tehniliste suuniste ja ELi jäätmesaadetiste määruse kohaselt ei tohi randumist lammutamismeetodina kasutada ning neis on selgelt sätestatud, et kõigis lammutamisetappides peab kogu laeva all olema kaitsetõkkeks vedelikukindel alus. Jõustamise kohta võib märkida, et Baseli konventsiooni ja ELi jäätmesaadetiste määrusega kehtestatud süsteem ohtlike jäätmete üle piiri viimise kontrollimiseks ja jõustamiseks on range ning toimib enamiku ohtlike jäätmete puhul suhteliselt hästi, kuid seda on kasutuselt kõrvaldatud laevade puhul tegelikkuses raske jõustada. Hongkongi konventsiooni mehhanismide tegelik tõhusus sõltub mitmest tegurist, nt lubade andmise poliitikast ringlussevõtuga tegelevas riigis, kolmandate isikute võimalikust osalusest laevade ringlussevõtu kohtade seires ja auditeerimises, sadamariigi kontrollimistegevusest ning sellest, kas kõnealuse uue konventsiooni eeskirjade järgimiseks on loodud tugevad stiimulid. ET 8 ET

10 4. EDASISED SAMMUD Rahvusvahelise tasandi menetlustoimingute kohaselt 29 tuleb hinnata, kas Hongkongi konventsiooniga saavutatakse Baseli konventsiooniga võrdväärne kontrolli- ja jõustamistase. Baseli konventsiooni avatud töörühmal on palutud mail 2010 toimuval seitsmendal koosolekul esialgselt hinnata, kas Hongkongi praegusel kujul vastuvõetud konventsiooniga saavutatakse Baseli konventsiooniga võrdväärne kontrolli- ja jõustamistase. Kõigepealt peab töörühm välja töötama hindamiskriteeriumid. Hindamistulemused edastatakse seejärel arutamiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks Baseli konventsiooni osalisriikide kümnendale konverentsile, mis toimub oktoobris Eeldatavasti otsustavad Baseli konventsiooni osalisriigid kõnealuste hindamistulemuste põhjal, kas Baseli konventsiooni tuleb muuta. EL peaks osalema selles rahvusvahelises arutelus võrdväärse kontrolli- ja jõustamistaseme üle ning võtma vajaduse korral vajalikud järelmeetmed. ELi liikmesriikidel soovitatakse tungivalt ratifitseerida Hongkongi konventsioon esmajärjekorras, et hõlbustada selle võimalikult peatset jõustamist, mis tooks kaasa tõelised ja tõhusad muudatused. Igal juhul tuleb märkida, et liikmesriigid peavad endiselt täitma ka Baseli konventsioonist ja ELi jäätmesaadetiste määrusest tulenevaid juriidilisi kohustusi. 29 Vt aasta otsus IX/30. ET 9 ET

11 IMO konventsioon Baseli konventsioon ELi jäätmesaadetiste määrus Reguleerimisala: laevad Kõik eraomanikele kuuluvad kasutuselt kõrvaldatud laevad, v.a teatavad väikelaevad (<500 brutotonni); ei kohaldata sõjalaevade ja muude riigile kuuluvate laevade suhtes. Kõik kasutuselt kõrvaldatud laevad. Kõik kasutuselt kõrvaldatud laevad. Reguleerimisala: käitluskohad Esimene lammutamis- ja ringlussevõtukoht. Ei hõlma ajutise käitlemise kohti ega jäätmete edasise töötlemise ja kõrvaldamise kohti. Kõik jäätmekäitluskohad (sh jäätmete kogumine, vedu, ajutine ja lõplik taaskasutus ning kõrvaldamine). Kõik jäätmekäitluskohad (sh jäätmete kogumine, vedu, ajutine ja lõplik taaskasutus ning kõrvaldamine). Hõlmab selgesõnaliselt ajutisi toiminguid. Eesmärgid ja kohaldamine Laevade kontroll alates nende konstrueerimisest kuni ehitamise, käitamise ja ringlussevõtuni. Tegevuslubade andmise ja ohtlike jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise erinõuded ei ole siiski selged seni, kuni IMO võtab vastu praegu väljatöötamisel olevad suunised. Eelnevalt teatatud nõusoleku protseduur. Keskkonnahoidliku jäätmekäitluse põhimõtet kohaldatakse kõigi jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise kohtade suhtes ning see on määratletud suunistes, mis hõlmavad konkreetselt ka laevade lammutamist. Baseli suunistes jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise põhimõtte kohta ei ole laevade lammutamisel Eelnevalt teatatud nõusoleku protseduur. Rakendatakse Baseli keeldu, millega on keelatud ohtlike jäätmete viimine OECD riikidest OECDvälistes riikides asuvatesse käitluskohtadesse. Ohutuid jäätmeid ei ole lubatud välja viia käitluskohtadesse, kus jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult. ELi määruses osutatakse selgesõnaliselt Baseli konventsiooni tehnilistele suunistele keskkonnahoidliku jäätmekäitluse kohta. ET 10 ET

12 lubatud randumine (kõigis lammutamisetappides peab kogu laeva all olema kaitsetõkkeks vedelikukindel alus). ET 11 ET