Microsoft Word - Kaadrikvsuitsetamine08-10raport.doc
|
|
- Mare Kulikov
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tervise Arengu Instituut Kaadrikaitseväelaste suitsetamislevimuse uuring aastatel (3 aasta valim) Statistilise analüüsi ja rapordi koostaja: Lagle Suurorg, (Tallinna Lastehaigla SA) Konsultandid: Tiiu Härm, Anneli Sammel (Tervise Arengu Instituut) ja Mare Normak (Eesti Kaitseväe Meditsiiniteenistus) 2010.a.
2 Sissejuhatus Suitsetamise mõju inimeste tervisele on kõige põhjalikumalt käsitletud US Üldarstide rapordites 1964 (US Surgeon General, 1964), 2004 ja 2006 aastal. Peamised terviseriskid on seotud vähktõve, kardiovaskulaarsete haiguste, krooniliste kopsu-, seedetrakti ja paljude teiste haiguste tekkega. Rahvusvahelises erialalises kirjanduses on juhitud tähelepanu sõjaväelaste sagedasemale suitsetamislevimusele võrreldes tsiviilisikutega (Hepburn MJ, Johnson JM, Ward JA, Longfield JN. A surveys of smoking cessation knowledge,andf practice among U.S. army general medical officers. American Journal of Preventive Medicine,2000;18;4: ). Nimetatud asjaolu tõttu on sõjaväelasi loetud suurema riski all olevateks suitsetamisega seotud haiguste tekke suhtes nagu insult, perifeersed veresoonte haigused ja kopsuvähk (Callum C. The Smoking Epidemic. London: Health Education Authority,1988). Lisaks laialt teadaolevatele suitsetamise pikaaegsetele tervisemõjudele on tõendatud vahetu negatiivne mõju kehalisele võimekusele, sõjalisele valmisolekule ja sooritusvõimele, suitsetavad sõjaväelased näevad ja kuulevad halvemini pimedas ja halveneb kognitiivne võime kriitilistes olukordades ( In Bondurant S, Wedge R.Editors: Committee on Smoking Cessation in Military and Veteran Populations, Institute of Medicine. Combating Tobacco Use in Military and Veteran Populations. 2009, 260 pages. ja liikumisel tekkivate vigastuste sagenemisele (Hoad NA, Clay DN. Smoking impairs the response to a physical training regime: a study of officer cadets. J R Army Med Corps 1992; 138: ; Altarac M, Cardner JW, Popovich RM, Potter R, Knapik JJ, Jones BH. Cigarette smoking and exercise-related injuries among young men and women. Am J Preventive Medicine 2000;18(3 Suppl):96-102; Knapik JJ, Sharp MA, Canham-Chervak M, Hauret K,Patton JF, JOnes BH. Risk factors for training-related injuries among men and women in basic combat training. Med Sci Sports Exercise 2001;33: ). Norras on avaldatud aga uurimus, kus on näidatud Norra armee ja õhujõudude ohvitseride oluliselt väiksemat suitsetamise sagedust kui tsiviilisikute seas (Schei E. Tobacco habits, lifestyle, and reactions to smoking restrictiona among Norwegian military officers. Military Medicine 1992;157(12): ). Suitsetamise negatiivset mõju on võimalik vähendada suitsetamisest loobumise nõustamisteenuse osutamisega. Suitsetamisalase nõustamise sekka loetakse mittesuitsetajate ja /või kord suitsetamise lõpetanud isikute edaspidist suitsuvabaduse toetamist. Sõjaväelaste suitsetamise majanduslik mõju hindamisel on arvestatud produktiivsuse vähenemisega, suitsetamisega seotud haiguste ravi ja rehabilitatsiooniga, mis 2008.aastal moodustas US kaitsejõududes 1,6 miljardit dollarit In Bondurant S, Wedge R.Editors: Committee on Smoking Cessation in Military and Veteran Populations, Institute of Medicine. Combating Tobacco Use in Militray and Veteran Populations. 2009, 260 pages. Tervise Arengu Instituudi (TAI) algatusel koostöös kaitseväe meditsiiniteenistusega on Eesti kaitseväes suitsetamislevimust uuritud aastatel 2008, 2009 ja Uuringute tulemused on kättesaadavad TAI kodulehel. Antud uuring, mis viidi läbi 2010.aastal, keskendus ainult kaadrikaitseväelaste suitsetamiseharjumuste uurimisele. Sellega lõppes kolmeaastane periood, mille iga kaadrikaitseväelane läbis perioodilise tervisekontrolli koos küsitlusega suitsetamise kohta.
3 Uuringu eesmärgid olid: saada teada kaadrikaitseväelaste seas: 1) suitsetamise esinemissagedust aastatel ja teostada andmete võrdlemist dünaamikas; 2) suitsetamise staatust ja kasutatavaid nikotiinitooteid; 3) suitsetamisest loobumiste kordade arvu ja 4) kavatsust suitsetamisest täielikult loobuda. Uuringu läbiviimise meetod : anketeerimine üks kord 3 aasta tervisekontrolli ajal. Kasutusel olid Euroopa Suitsuvabade Haiglate ja Tervishoiuteenuste Võrgustiku ankeedid (ENSH 2003), mis olid kohandatud kaitseväele. Andmete statistiline analüüs teostati SPSS for Windows programmiga Vaadeldi keskmisi näitajaid, vastuste jaotumuse sagedust, sõltumatute gruppide tunnuste keskmise väärtuse erinevust (Studenti t-testiga), mida loeti tõenäoliseks, kui tulemuste erinevus oli väärtusega p<0,05. Tulemused Kolmel aastal osales uuringul kokku 880 kaadrikaitseväelast. Joonisel 1 on esitatud uuritute jaotus aastate lõikes Kokku Joonis 1. Kaadrikaitseväelaste arv uuringutel aastatel oli kaadrikaitseväelaste arv 2289, uuringul osales 880 (38,4%). Enamik uuritutest olid meessoost isikud, mille iseloomustamiseks on toodud tabel 1 Tabel 1. Uuritud kaadrikaitseväelaste sooline jaotumus a. Sugu Kokku Arv (%) Arv (%) Arv (%) Arv mees 390 (90.9%) 274 (86.7%) 127 (94.1%) 791 naine 39 (9.1%) 42 (13.3%) 8 (5.9%) 89 Kokku 429 (10) 316 (10) 135 (10) 880 (10) Kuna statistilist soolist erinevust suitsetavate ja mittesuitsetvate kaadrikaitseväelaste vahel ei esinenud, siis on kõikid järgnevad analüüsid esitatud koos. Samuti ei ole
4 jaotust kaadrikaitseväelase rahvuse järgi, kuna vaid 1 neist oli vene rahvusest 2008 aastal. Kolme aasta uuritute keskmine vanus oli 32±0.8 aastat. Uuritute vanus kolmel uuringuaastal oli järgmine (tabel 2) Tabel 2. Uuritud kaadrikaitseväelaste arv kolmel aastal Uurimise aasta Uuritute arv Keskmine vanus SD (a) ,7* 8, ,2* 8, ,5* 7,6 Märkus:* p<0,05 Selgus, et a. olid uuritud kaadrikaitseväelased statistiliselt vanemad võrreldes ja aastaga. Vanusegruppidesse jaotumus uuringute ajal on esitatud tabelis 3 vanusegrupp 2008 a 2009 a 2010 a arv % arv % arv % alla 20 a 6 1.4% 9 2.9% a % % % a % % % a % % 3 2.2% üle 60a Kõikidel aastatel oli rõhuvas enamikus kaadrikaitseväelasi vanuserühmas aastat, millele järgnesid 31-40aasta vanused isikud.. Samad tulemused on esitatud joonisel 2. 6 alla 20av av av av av üle 60 av % 51.9% 32.2% 11.2% 3.3% % 43.3% 33.8% 14.3% 4.8% % 31.1% 11.9% 2.2% Kokku 1.6% 49.6% 32.7% 12.2% 3.6% 0.4% Kokku Joonis 2 Kaadrikaitseväelaste jaotumine vanusegruppidesse aastatel Suitsetamise staatus jaotati antud uuringul järgmiselt: igapäevane, juhuslik, endine suitsetaja ja mittesuitsetaja. Tulemused suitsetamise staatuse osas on toodud tabelis 4.
5 Tabel 4. Suitsetamise staatus kaadrikaitseväelaste seas a.. staatus arv % arv % arv % Igap S % % % Juhuslik S % Endine S % % 8 5.9% MitteS % % % Kokku Suitsetamise staatus kaadrikaitseväelaste seas on esitatud ka joonisel 3. igapäevane S juhuslik S endine S mittes kokku igapäevane S 37.8% 34.2% 28.1% 33.4% juhuslik S % % endine S 14.7% 5.1% 5.9% 8.6% mittes 37.5% 35.4% 45.9% 39.6% Joonis 3. Uuritud kaadrikaitseväelaste jaotumus suitsetamise staatuse järgi aastatel ja kokkuvõetuna Suitsetatajateks loetakse kõiki neid isikuid, kes suitsetavad kas igapäevaselt või juhuslikult ning mittesuitsetajate sekka kuuluvad ka endised suitsetajad. Andmed on esitatud tabeline ( tabel 5) ja joonisena (joonis 4) Tabel 5 Suitsetavad ja mittesuitsetavad kaadrikaitseväelased a. staatus kokku arv % arv % arv % arv % Suitsetajad % % % Mitte S % % %
6 % 47.8% 59.5% 40.5% 51.9% 48.1% Suitsetajad Mitte S kokku Joonis 4. Suitsetavad ja mittesuitsetavad kaadrikaitseväelased a. ja kokku Kõige sagedamini oli suitsetajaid 2009 aastal, erinevused suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel olid aastate lõikes statistiliselt olulised ( p<0.05) a oli siiski suitsetajate arv alanenud praktiliselt 2008 a tasemele. Kokku on kaitseväe kaadritöötajate seas 4% võrra rohkem suitsetajaid kui mittesuitsetajaid. Igapäevaseid suitsetajaid leiti kõige sagedanmini aastaste seas, võrdselt suitsetasid aastased ja aastased ja pisut harvem alla 20-sed ja aastased kaadrikaitseväelased (joonis 5 koos tabeliga 6 ) üle 60a 51-60a 41-50a 31-40a mittes endine S juhuslik S igapäevane S 21-30a alla 20a 6 8 Joonis 5. Kaadrikaitseväelaste suitsetamise staatus vanusegruppide järgi aastatel (%) Tabel 6 Suitsetamise staatus vanusegruppide järgi a. alla 20a 21-30a 31-40a 41-50a 51-60a üle 60a igapäevane S 33.3% 35.7% 29.2% 35.3% 44.1% 0. juhuslik S 26.7% 13.3% 19.6% 22.4% 14.7% 25. endine S 13.3% 7.8% 10.9% 9.5% 11.8% 0. mittes 26.7% 43.1% 40.4% 32.8% 29.4% 75. Vanusegruppide vahel statistilist erinevust suitsetamise staatuses ei ilmnenud. Suitsetamise alustamise keskmine vanus oli 17,8 ±3,6 aastat. Analüüsiti suitsetamise alustamise vanuseid aastatel
7 Kaadrikaitseväelaste suitsetamise alustamise vanused aastatel a on esitatud joonisel av 15-16av 17-19av 20-24av 25-45av % 36.4% 16.6% 4.3% % 44.7% 18.5% 3.5% % 21.7% 14.5% 5.7% Joonis 6. Kaadrikaitseväelaste suitsetamise alustamise vanus (%) 2008 ja 2009 a olid kaadrikaitseväelased suitsetamist alustanud kõige sagedamini a vanuses ( erinevus statistiliselt usaldusväärne võrreldes 2008 aastaga: p<0.05), 2010 a vastanud aga 15-16a vanuses ( p>0.05). Üle 25 aasta vanuses oli suitsetamise alustajaid % piires. Võrreldes kaadrikaitseväelasi vanusegruppide kaupa suitsetamise alustamise osas selgus, et uurimise ajal alla 20 aastased olid suitsetamisega alustanud nooremalt kui av, av ja üle 60av; vanuserühma 21-30a kaadrikaitseväelased olid samuti alustanud suitsetamisega varasemalt kui 31-40av, 41-50av, av; vanuserühma 31-40av suitsetamise alustamine erines usaldusväärselt 41-50av, av suitsetamise alustamise vanusest ( p<0.05). Siiski jääb paljudel juhtudele suitstemaise alustamine enne kaitseväe kaadriväelaseks saamist (10-19 aasta vanusesse)., olles kõikidel uurimisaastatel keskmiselt 18aastat ± 3(4). Suitsetamisest oli loobunud kokku 183 isikut keskmiselt ja 28 aasta vanuses vastavalt aastatel Suitsetamise lõpetamise aeg vanusegruppide järgi on esitatud joonisel 7.
8 % 68.4% % 29.6% 7.6% % % 11-15a 16-18a 19-30a üle 30a Joonis 7. Suitsetamisest loobumise vanusegrupid kaadrikaitseväelaste seas aastatel Kõige sagedamini oldi suitsetamisest loobutud vanuses aasta, kuid erinevatel uuringuaastatel ei saadud statistilist erinevust suitsetamise lõpetamise vanuses (p>0.05). Suitsetamisest loobumist olid uuritud proovinud keskmiselt 2 ±1 korda, aastate kaupa vastavalt 2-2 ja 3 korda. Joonisel 8 on esitatud suitsetamist lõpetada proovinud kordade arvud % 37.8% % 27.5% 27.7% 28.2% 36.4% 29.2% ei ole proovinud üks kord 2-5 korda üle 5 korra % 7.6% 7.6% 6.9% kokku Joonis 8. Suitsetamist lõpetada proovinud kordade arv kaadrikaitseväelaste seas aastatel (%) 2010 aastal olid kaadrikaitseväelased proovinud suitsetamist lõpetada rohkem kordi kui 2008 aastal ( p<0.05). Jooniselt 8 on näha, et kõige sagedamini oli proovitud suitsetamist lõpetada 2-5 kordakokku kõigist kolmel aastal uuritutest. Kordagi ei olnud proovinud suitsetamist lõpetada 24., üks kord-29.2% ja üle 5 korra-6.9% kõikidest uuritutest (joonis 9).
9 % 24. ei ole proovinud üks kord 2-5 korda 29.2% üle 5 korra Joonis 9. Kordade arv suitsetamisest loobumiseks uuritud kaadrikaitseväelaste seas a kokku (%). Aeg ärkamise järgselt esimese suitsu läitmiseni on esitatud joonisel % 35% 25% 15% 5% alla 5 min 6-30 min min üle 60 min 2008* 2009* 2010 kokku * p alla 0.05 Joonis 10. Esimese suitsu tegemine ärkamise järgselt kaadrikaitseväelaste seas aastatel (%). Selguse saamiseks on andme toodud tabelis 7 Tabel 7. Esimese suitsu tegemise aeg ärkamise järgselt (%) 2008* 2009* 2010 alla 5 min 8.5% 4.3% 2.4% 6-30 min 35.2% 23.9% 42.9% min 36.4% 46.2% 31. üle 60 min 19.9% 25.6% 23.8% 2008 ja 2009 a vahel esines antud näitaja osas statistiline erinevus ( p<0.05). Aastatel suitsetasid kaadrikaitseväelased keskmiselt 15±6 sigaretti a oli see näitaja 16,2±6,2; 2009 a- 13,6± 5,4 ja 2010 a 14,9±6,2 sigaretti ( p >0.05). Statistiliselt ei erinenud keskmine sigarettide arv päevas ka vanusegruppide vahelises võrdluses ( p >0.05). Sigarit tõmbasid väidetavalt 10 ja piipu 6 kaadrikaitseväelast 1-2 tükki päevas. Kavatsust suitsetmaisest loobuda on vaadeldud kõikide aastate järgi koos, millele vastasid 256 isikut ja millised tulemused on toodud joonisel 11.
10 jah,6-24 kuu 17.2% jah,3-6 kuu 16.8% jah, järgmisel kuul 7. jah,kohe 8.6% ei,praegu mitte 49.2% 6 Joonis 11. Suitsetamisest loobumise kavatsus kaadri kaitseväelaste seas (%) Ligi pooled vastanutest olid arvamusel, et praegu ei ole nad kavatsenud suitsetamisest loobuda. Vanusegruppide järgi suitsetamise lõpetamise kavatsuses ei esinenud statistilist erinevust ( p>0.05) Järgnev joonis ( 12) näitab suitsetamisest loobumise kavatsust uuringuaastate järgi kokku ei,praegu mitte jah,kohe jah, järgmisel kuul jah,3-6 kuu jah,6-24 kuu mitte kunagi Joonis 12. Kavatsus suitsetamisest loobuda kaadrikaitseväelaste seas aastatel (%). Statistilisi erinevusi aastate lõikes esile ei tulnud ( p>0.05). Suitsetamisest loobumise nõustamist kaadrikaitseväelastele ei ole ühelgi aastal läbi viidud. Kokkuvõte uuringust 1) Suitsetamise sagedus kaadrikaitseväelaste seas (52%) ületas kõikidel uurimisaastatel Eesti meeste suitsetamise sageduse populatsioonis (46%). 2) Igapäevasuitsetajate sagedus kaadrikaitseväelaste seas oli kolme uuringuaasta keskmisena 33,4%, sh 2008 a-37,8%; 2009 a-34,2% ja 2010 a-.28,1%, mis on väiksem kui EV meeste populatsioonis igapäevaste suitstejate sagedus 38,6% (TAI, 2008). 3) Juhuslike suitsetajate sagedus EV meeste populatsioonis oli 2008 aastal 7,4%, kaadrikaitseväelaste hulgas keskmiselt 18,4%, sh 2008 a ; 2009 a- 25.3% ja 2010 a- 20,. 4) Keskmine päevas tõmmatud sigarettide arv kaadrikaitseväelaste seas oli 15
11 5) Iseseisvalt olid proovinud suitsetamist lõpetada 70,8% uuritutest, kõige sagedamini oli katseid tehtud 2-5 korda ( vastanutest) 6) Suitsetamise loobumise nõustamist EV kaadrikaitseväelased ei ole saanud, samas ei ole ka peaaegu pooled uuritutest valmis kohe suitsetamist lõpetama Arutelu Kaitseväelaste seas suitsetamise kui peamise tervisekahju probleemide käsitlust on leida rohkelt rahvusvahelises kirjanduses. On näidatud, et suitsetamise alustamine toimub kõige sagedamini aasta vanuses nii sõjaväelaste kui ka tsiviiüliõpilaste seas, mis näitab, et suitsetamise alustamise põhjus ei ole iseenesest sõjaväes vaid on seotud akadeemilise soorituse ja sotsiaal-majanduslike teguritega (MaziakW, Mzayek F, Devereaux AV. The dynamics of cigarette smoking during military service in Syria. Intern J Tuberc Lund Disease 2001;S(3): ). Eesti kaadrkaitseväelased alustasid kõige sagedamini suitsetamisega nooremalt aastaselt. Mitmete maade kaitsevägedes on esitatud üleskutse suitsuvaba armee saavutamiseks (USA, Norra). Kohese suitsetamise keelamise üleskutse on vastu võetud mittesuitsetajate poolt neutraalselt või suitsetajate poolt pigem negatiivselt. Enamik ohvitserkonnast ei soostunud suitsetamise regulatsioonidega. Uuring näitas, et suitsetamise lõpetamist mõjutavad teised faktorid nagu vanus, haridustase, alkoholi liigkasutamine, vähene kehaline aktiivsus, ebeterved toitumisharjumused ja muude nikotiinitoodete kasutamine ( põse või huuletubakas), mis on veel alahinnatud (Schei E. Tobacco habits,lifestyle,and reactions to smoking restrictions among Norwegian military officers. Military Medicine 1992;157(12): , Schrei E, Fonnebo V, Aaro LE. Use of smokeless tobacco among conscripts: a cross-sectional study of Norwegian army conscripts. Preventive Medicine 1990;19(6): ) Suitsetamisest loobumise nõustamise edukust on seostatud kaitseväe meditsiinitöötajate omadustega, millisteks on: - teadmiste tase suitsetamise kahjulikkusest ja mõjust tervisele ning kaitseväelasele esitatud nõuetele. Teadmiste taseme tõstmiseks on vajalikud täiendõpped suuremal määral kui tsiviilelanike esmatasandi arstidele - suitsetamisest loobumise nõustamise praktika nõustamise kasutamine, kogemuste saamine, tulemuste analüüs ja hea praktika levitamine - nikotiinplaastrite pakkumine kõikidele suitsetajatele - kaitseväelaste suunamine käitumist modifitseerivatesse programmidesse ((Hepburn MJ, Johnson JM, Ward JA, Longfield JN. A surveys of smoking cessation knowledge, andf practice among U.S. army general medical officers. American Journal of Preventive Medicine,2000;18;4: ). Järeldused Käesoleva uuringu alusel selgus, et kaadrikaitseväelased ei ole saanud nõustamist suitsetamisest loobumiseks. US Meditsiini Instituut on koostanud soovitused sõjaväelaste hulgas suitsetamise oluliseks vähendamiseks ja aja suitsuvaba armee saavutamiseks kõikides väeliikides (In Bondurant S, Wedge R.Editors: Committee on Smoking Cessation in Military and Veteran Populations, Institute of Medicine. Combating Tobacco Use in Military and Veteran Populations. 2009, 260 pages. Soovitustest võib olla kasu ka Eesti kaitseväes suitsetamislevimuse muutmiseks kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate seas. Soovitused on järgmised : 1) Võtmeteguriks on suitsetamise preventsioon ja suitsetamisest loobumise nõustamise programmide läbiviimine, milles : sihtgrupiks on kõik kaitseväega liitujad; suitsetamisest loobumise nõustamine on osaks kaitseväe õppustest;
12 saavutada suitsetamise vähenemine / loobumine kaadrikaitseväelaste ja kõrgema ohvitserkonna seas. 2) Kasutada ära suitsetamise monitooringul leitud kaitseväelaste soovi loobuda suitsetamisest. Uuringud on näidanud, et kaks kaitseväelast kolmest on avaldanud soovi lõpetada ja teinud selleks ka iseseisvalt katsetusi 3) Luua abiliinid nii kaitseväelastele kui kaitseväest lahkunud isikutele abistamaks suitsetamisest loobumisel. Oluline on nõustajate pädevuse tagamine pideva täiendõppe teel. 4) Ressursside suurendamine ( finantsid, inimesed) suitsetamisest loobumise programmide läbiviimiseks kaitseväes. 5) Piirata tubakatoodete müüki kaitseväe territooriumil. 6) Kaasata suitsetamisest loobumise nõustamise programmi abikaasad, elukaaslased ja teised pereliikmed. Suitsetamise lõpetamine on ainus kõige lihtsam viis hoida ja suurendada kaitseväelaste tervist ja sellest tulenevat võimekust teenistusülesannete täitmiseks, mis on kooskõlas US üldarstide 2004 a rapordiga, kus märgiti, et lihtsaim viis isikule ome tervise parandamiseks on lõpetada suitsetamine (US Surgeon General, 1964). 26.november 2010.a Tallinn
ITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemTET_seminar_Maripuu_
Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemIllegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal)
Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2015 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Elmar Orro,
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
Rohkemeelnõu.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemEelnõu lisa_3.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemTARTU ÜLIKOOL Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut NIKOTIINISÕLTUVUSE MÄÄRAMISE EPIDEMIOLOOGILISED JA GENEETILISED VÕIMALUSED: EESTI ARSTIDE SU
TARTU ÜLIKOOL Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut NIKOTIINISÕLTUVUSE MÄÄRAMISE EPIDEMIOLOOGILISED JA GENEETILISED VÕIMALUSED: EESTI ARSTIDE SUITSETAMISUURING 2014 Carmen-Kristiina Parik Magistritöö
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemLabisoit 2004 aruanne.doc
INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate
RohkemArvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust UURINGUARUANNE
Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust UURINGUARUANNE 2012 www.icds.ee UURINGU TAUST... iii UURINGUTULEMUSTE ÜLDKOKKUVÕTE... 6 UURINGUTULEMUSED TEEMADE KAUPA... 12 1 Suhtumine ajateenistusse....
RohkemMicrosoft Word - Spotlight on the FCTC final text word_ET.doc
Tähelepanu tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonil (FCTC) väljaanne nr 1 / jaanuar 2008 Tubaka tarbimise leviku raamkonventsiooni ning Euroopa Liidu sellealaseid kohustusi puudutavate infotundide
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemSooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes
Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Ülle Papp 24.05.2019 Mida tähendab olla mees kui sooline olevus? mõisted mehelikkus, soostereotüübid ja sooline identiteet Sotsiaalselt, ühiskonna poolt määratud
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemSANCO/7146/2012-EN Rev. 3
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.12.2012 COM(2012) 788 final 2012/0366 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemITK ettekande põhi
Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPaikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik eesti keeles
JUHEND KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS Lugege hoolikalt küsimuste sõnastust ja tehke ring ümber sobiva vastusevariandi ees oleva numbri või kirjutage vastus punktiirile. Osadele küsimustele vastamisel on võimalik
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
Rohkem