AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinim

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinim"

Väljavõte

1 AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood: Aadress: Postiaadress: Järvevana tee 9G, Tallinn Pärnu mnt 141, Tallinn Telefon: Faks: E-post: Kodulehekülg: group.merko.ee Majandusaasta: Aruandeperiood: Nõukogu: Juhatus: Toomas Annus, Teet Roopalu, Indrek Neivelt Andres Trink, Tõnu Toomik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers 1

2 SISUKORD KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS... 3 TEGEVUSARUANNE... 5 JUHATUSE DEKLARATSIOON TEGEVUSARUANDELE...20 KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNE KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE...24 LISAD LISA 1 KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED LISA 1.1 MUUDATUSED INFORMATSIOONI ESITLUSVIISIS LISA 1.2 UUED RAHVUSVAHELISE FINANTSARUANDLUSE STANDARDID JA AVALDATUD STANDARDITE MUUDATUSED LISA 2 ÄRISEGMENDID LISA 3 MÜÜDUD TOODANGU KULU LISA 4 PUHASKASUM JA DIVIDENDID AKTSIA KOHTA LISA 5 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID LISA 6 NÕUDED JA ETTEMAKSED LISA 7 VARUD LISA 8 PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED LISA 9 KINNISVARAINVESTEERINGUD LISA 10 MATERIAALNE PÕHIVARA LISA 11 IMMATERIAALNE PÕHIVARA LISA 12 LAENUKOHUSTUSED LISA 13 VÕLAD JA ETTEMAKSED...34 LISA 14 LÜHIAJALISED ERALDISED...34 LISA 15 MUUD PIKAAJALISED VÕLAD...34 LISA 16 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA LISA 17 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED...38 JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANDELE SUHTARVUDE DEFINITSIOONID

3 KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS AS Merko Ehitus on ehitus- ja kinnisvara arenduse kontsern, mis tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. TEGEVUSVALDKONNAD EESTI LÄTI LEEDU NORRA Üldehitus Insenerehitus Elektriehitus Teedeehitus Elukondliku kinnisvara arendus ja investeeringud Üldehitus Insenerehitus Elektriehitus Elukondliku kinnisvara arendus ja investeeringud Üldehitus Elukondliku kinnisvara arendus ja investeeringud Üldehitus Suurima omakapitaliga Balti ehitusettevõte, võimeline projekte ise pikaajaliselt finantseerima Tugev positsioon Baltikumi ehitusturul, juhtiv elukondliku kinnisvara arendaja Rahvusvahelised kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja tööohutuse sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001, OHSAS AKTSIAD Noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates aastast Suurim aktsionär AS Riverito (72%) 2018 NÄITAJAD Müügitulu 418,0 mln eurot Puhaskasum 19,3 mln eurot 764 töötajat 3

4 VISIOON Usaldusväärsed lahendused ja kvaliteetne teostus teie ideedele. VÄÄRTUSED VASTUTUS LUBADUSTE PIDAMINE PÄDEVUS INITSIATIIVIKUS LOOVUS Otsustame, lähtudes ärilisest mõtlemisest, teadlikkusest ja eetilistest tõekspidamistest. Pakume kestvaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Anname aktsionäridele, tellijatele, koostööpartneritele ja töötajatele realistlikke lubadusi ning peame neist kinni. Head lahendused sünnivad koostöös, lubadustest kinnipidamine on vastastikune. Hindame kvaliteeti ja erialast professionaalsust. Arendame pidevalt oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Juhime protsesse ja oleme orienteeritud tulemusele. Võtame vastu väljakutsed, mis eeldavad pingutusi. Oleme avatud, uuendusmeelsed ja loomingulised nii lahenduste väljatöötamisel kui ka teostamisel. Meil jagub head tahet edumeelsete mõtete elluviimiseks. STRATEEGIA ASi Merko Ehitus äristrateegia fookus on ettevõtte väärtuse kasvatamisel, pakkudes peatöövõtu teenust hoonete ja infrastruktuuri ehituse valdkonnas ning arendades elukondlikku kinnisvara oma peamistel koduturgudel Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Merko Ehituse eesmärgiks on olla oma tellijatele eelistatud partner ehitustööde teostamisel. 4

5 TEGEVUSARUANNE JUHTKONNA KOMMENTAAR aasta teises kvartalis jätkunud Merko Ehituse müügitulu vähenemine oli ootuspärane tulenevalt kontserni tütarettevõtetel ehituses olnud suurobjektide valmimisest, üldisest turuolukorrast ja tellimuste portfelli langusest. Teise kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja 6 kuu müügitulu 154 miljonit eurot, mis vähenes aastatagusega võrreldes 16%. 6 kuu müügitulu vähenes võrreldes aastatagusega Eestis ja Lätis, ent kasvas Leedus ja Norras. Teise kvartali maksueelne kasum oli 4,5 miljonit ja 6 kuu maksueelne kasum 7,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,7%. Teise kvartali puhaskasumit mõjutas väljamakstud dividendidelt tasutud tulumaksu kulu summas 2,7 miljonit eurot. Teise kvartali kasumlikkust mõjutas ka asjaolu, et tulenevalt korteriarendusprojektide valmimiste graafikust müüsid kontserni tütarettevõtted aastatagusega võrreldes oluliselt vähem kortereid. Samas kulgeb korterite eelmüük plaanipäraselt ning teisel poolaastal ostjatele üleantavate eelmüügilepinguga kaetud korterite arv kasvab. Kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli teises kvartalis 1,7 miljonit ja 6 kuu puhaskasum 4,5 miljonit eurot. Ehitustellimuste üldise langustrendi taustal püsib peatöövõtjate turul väga tugev konkurents ja surve hindadele. Sellises turuolukorras keskenduvad kontserni tütarettevõtted ehituse peatöövõtu teenuse osutamisel eelkõige projektidele, kus suudetakse luua tellijale lisaväärtust projektijuhtimise kvaliteedi näol, kus toimub aus hinnakujundus ja on tagatud lepinguliste riskide mõistlik jaotus. Arvestades viimastel aastatel toimunud ehituse sisendhindade, eelkõige tööjõu maksumuse, kiiret kasvu, on ehitusturu edasise normaalse arengu jaoks äärmiselt oluline ehitusprotsessi osapoolte vaheline hea koostöö ning vastutuse ja riskide adekvaatne tasakaal AASTA 6 KUU MÜÜGITULU 154 MILJONIT EUROT KASUM ENNE MAKSE 7,5 MILJONIT EUROT Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes aasta juuni lõpuks 172 miljoni euroni, langedes eelmise aasta sama seisuga (247 miljonit eurot) võrreldes 30%. Samas sõlmiti uusi lepinguid esimesel poolaastal 86 miljoni euro ulatuses, mis on 27% enam kui eelmisel aastal samal perioodil (68 miljonit eurot). Suurimad lepingud sõlmiti Aaspere-Haljala teelõigu ümberehituse, Türi Põhikooli ja Laima šokolaaditehase ehituseks. Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töös olevad objektid Eestis Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus ja Alfa kaubanduskeskus, Leedus Neringa hotell, Quadrum büroohoone ja erakooli hoone ning Norras Tesla teeninduskeskus ja Møllergata tn büroohoone renoveerimine. Strateegiliselt on Merko Ehitus üha enam keskendunud korteriarenduse ärisuunale. Investeeringud korteriarendusse on oluliselt kasvanud ja esimesel poolaastal investeeris kontsern töös olevatesse projektidesse ligi 40 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern teises kvartalis 13 miljoni euro eest suure arendusala Vilniuses. Tänavune planeeritav koguinvesteeringute maht korteriarendustesse on suurusjärgus 100 miljonit eurot. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1000 korterit. Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kontsern müüs teises kvartalis 37 korterit, võrreldes eelmise aasta teise kvartali 117ga. Müüdud korterite vähenenud arvu taga on asjaolu, et senised suuremad arendusprojektid on valminud ja korterid suures osas müüdud. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli poolaasta lõpus kolmes Balti riigis kokku sadakond korterit. Uued projektid on ehitusfaasis ja nende valmimise ning müügini jõutakse osaliselt käesoleva aasta lõpus ning enamjaolt järgmisel, aastal. Korteriturud püsivad vastuvõtlikud korralikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt teostatud elukeskkonna terviklahendustele nii Tallinnas kui Vilniuses. Riia korterituru aktiivsus on jätkuvalt oluliselt madalam ning seal on müügipotentsiaal kõrgem turuootuste suhtes täpselt sihitud arenduste puhul. Kinnisvaraturu jaoks tervikuna on jätkuvalt küsimuseks Baltikumi pangandusturu senised ning edasised arengud. Need puudutavad nii pankade vahelise konkurentsi piisavust, regulatsiooni ning selle tõlgendamise jäikust klientide valikul, aga ka pankade üldist riskiisu finantseerimistegevusel nii arendajate kui koduostjate suunal. Ebasoodsate arengute puhul võib pangandustegevus hakata pärssima Balti riikide üldise majandustegevuse aktiivsust, sh kinnisvaraturu normaalse toimimise osas. 5

6 KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST KASUMLIKKUS aasta 6 kuu kasum enne makse oli 7,5 mln eurot ja II kvartalis 4,5 mln eurot (6 kuud 2018: 7,1 mln eurot ja II kvartal 2018: 5,8 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,9% (6 kuud 2018: 3,8%) aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 4,5 mln eurot (6 kuud 2018: 6,7 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 1,7 mln eurot (II kvartal 2018: 5,6 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 2,9% (6 kuud 2018: 3,6%). Puhaskasumlikkust mõjutas muuhulgas oluliselt kasvanud tulumaksukulu: II kvartalis oli kontserni tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt eelmise aastaga võrreldes 2,7 mln euro võrra suurem aastal makstud dividendidega tulumaksukulu ei kaasnenud dividendid maksti välistütarde poolt emaettevõttele välja makstud dividendidest. MÜÜGITULU aasta II kvartali müügitulu oli 77,4 mln eurot (II kvartal 2018: 103,3 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 154,2 mln eurot (6 kuud 2018: 183,7 mln eurot). 6 kuu müügitulu vähenes 16,0%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 57,0% (6 kuud 2018: 52,6%). LEPINGUTE PORTFELL 30. juuni 2019 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 172,1 mln eurot (30. juuni 2018: 247,0 mln eurot) aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 86,0 mln eurot (6 kuud 2018: 67,5 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 53,8 mln eurot (II kvartal 2018: 45,3 mln eurot). KINNISVARAARENDUS aasta 6 kuuga müüs kontsern 100 korterit (sh 33 korterit ühisprojektis), aasta 6 kuuga 168 korterit (sh 34 korterit ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu aasta 6 kuuga 9,2 mln eurot ning aasta samal perioodil 16,3 mln eurot aasta II kvartalis müüdi 37 korterit (sh 4 korterit ühisprojektis), võrreldes aasta II kvartalis müüdud 117 (sh 9 korterit ühisprojektis) korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 4,7 mln eurot (II kvartal 2018: 12,0 mln eurot). RAHAPOSITSIOON Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,0 mln eurot ning omakapital 118,5 mln eurot (41,2% bilansimahust). Võrreldavad andmed aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 27,2 mln eurot ning 119,1 mln eurot (42,8% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2019 oli kontserni netovõlg 48,7 mln eurot (30. juuni 2018: 26,9 mln eurot). 6

7 EHITUS- JA KINNISVARATURU VÄLJAVAATED EHITUSTEENUS aasta alguses on Eesti ja Läti ehitusturgude kasvutempo vaibunud. Lätis kasvas esimeses kvartalis ehitusturg eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes veel 8%, samas kui aastal kokku oli kasv 28%. Eestis oli eelmisel aastal kasv 23%, kuid selle aasta esimene kvartal oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes lausa kerges languses (siiski vähem kui 1%). Samal ajal on Leedus kasv jätkunud, isegi kiirenenud: kui 2018 oli aastane kasv 17%, siis käesoleva aasta I kvartalis oli kasv 24%. Kokkuvõttes ületab viimase nelja kvartali ehitus jooksevhindades Eestis buumiaja tippu (2007) endiselt 13%-ga, Läti on buumi tipust (2008) 17% allpool ning Leedu (buumi tipp 2008) 14% allpool. Aastases võrdluses vähenes Eestis väljastatud ehituslubade maht aastal eluruumidele ca 10% ning mitte-eluruumidele ca 20% esimesel poolaastal jäid väljastatud ehituslubade mahud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes sisuliselt samaks. See tähendab, et aasta langus Eestis ei ole pöördunud. Lätis ja Leedus on aasta algus näidanud eluruumide ehituslubade mahu vähenemist: Lätis esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küll ainult 4%, kuid Leedus lausa poole võrra. Mitte-eluruumide ehituslubade osas oli Leedus esimeses kvartalis langus 15%, Lätis aga enam kui 2-kordne kasv. Selle toel jätkub Lätis ehitusnõudluse osas üldine positiivne trend, Leedus aga on suund allapoole. Vaadates neid arenguid, tuleb jätkuvalt tõdeda, et ehitusmahtude kiire kasvu potentsiaal võib Eestis ja Leedus olla ammendumas (vähemalt ilma täiendava uue nõudluseta avalikust sektorist, nt Rail Baltica osas). Lätis on elamute mahu osas toimumas stabiliseerumine, mitte-elamute mahu kasvus aga säilib tugevam väljavaade. Norra ehitusturg jätkab suhteliselt stabiilset kasvu, kiirenedes käesoleva aasta esimeses kvartalis viimase 12 kuu võrdluses sellele eelnenud sama perioodiga 5%-ni (viimase 5 aasta keskmine kasv veidi üle 3% aastas). Läti ehitushinnaindeks kasvas aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 5%. Leedus ületas hinnatõus ehitusvaldkonnas esimeses kvartalis 4% piiri ning on jätkuvalt tõusukursil. Eesti hinnakasv püsib enamvähem stabiilsena 2% tasemel. Kõigis kolmes riigis annab hinnatõusus tooni tööjõukulude kiire kasv. Eestis on see ehitushinnaindeksi komponendina ca 5% juures aastas, Lätis ja Leedus aga läheneb kohati juba 10% tasemele. Kõigis kolmes riigis on ressursside (tööjõud, materjalid) piisav kättesaadavus endiselt oluliseks teemaks. Eestis on olukord eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra paranenud, samas kui Leedus ei ole ehitusturu aktiivsuse kasvu tingimustes veel olulist leevendust tunda. KORTERITE ARENDUS Eestis on eluhoonetele väljastatud kasutuslubade maht jätkanud tõusuteel ka aasta esimeses pooles. Nii on viimase 12 kuuga väljastatud ehituslube 4% rohkem kui buumi tipus (2007/2008) samal perioodil. Leedus on mahud juba aastast alates buumi tipust suuremad (kohati isegi kuni kolmandiku võrra) ning pigem on viimasel ajal toimunud teatud stabiliseerumine tasemel, mis ületab buumi tippu ca kümnendiku võrra. Lätis on mahud Eesti ja Leeduga võrreldes jätkuvalt väiksed, kuigi 12 kuu kumulatiivne aastane kasv on viimastel kvartalitel olnud ca 10-20% tasemel. Erinevalt Eestist ja Leedust, kus elamutele väljastatud ehituslubade maht on tänaseks langenud väljastatud kasutuslubadega samale tasemele, on Lätis ehituslubade maht jätkuvalt ligi kaks korda kõrgem kasutuslubade omast. Eluasemete hinnad jätkavad Eestis ja Leedus senisel tõusukursil. Lätis on aga ka hinnadünaamikas näha sealse turu eripära uute eluasemete hinnatase on viimase aasta jooksul jäänud praktiliselt muutumatuks, samas kui üldiselt on hinnad jätkuvalt tõusnud. Nõudlus uute korterite järele on Lätis Eesti ja Leeduga võrreldes selgelt piiritletum suhteliselt paremini läheb kaubaks vana elukondlik kinnisvara. Üldjoontes on kõigil kolmel turul arendusprojektide vaheline konkurents seni tugevnenud, mis on suurendanud ostjate valikuvõimalusi. Järjest olulisem on arenduste asukoht, kvaliteet ja elukeskkonna terviklikkus. Arendajatel peab aga olema tugev finantsvõimekus, et toime tulla tõenäoliselt pikenevate müügiperioodidega BALTI RIIKIDE EHITUSTURUD (OMA JÕUDUDEGA) VIIMASED 12 KUUD miljonites eurodes UUTE JA KÕIGI (punktiirjoon) EHITISTE KVARTAALNE ELUASEME HINNAINDEKS (VIIMASE 4 KVARTALI KESKMINE) (2013=100) Allikas: Eurostat Eesti Läti Leedu Allikas: Kohalikud statistikaametid EHITUSHINNAINDEKSI 6 KUU MUUTUS prosentides k k k k k 2019 Eesti Läti Leedu Allikas: Kohalikud statistikaametid Eesti uued Läti uued Leedu uued Eesti kõik Läti kõik Leedu kõik 4,7 4,4 2,

8 ÄRITEGEVUS Alates aastast otsustas ASi Merko Ehitus juhatus muuta finantsaruannetes segmendiaruandlust ja viia see vastavaks kontserni sisemise aruandlusstruktuuriga. Muudatuse tulemusel liidetakse Eesti ehitusteenus ja muude koduturgude ehitusteenus üheks ärivaldkonnaks ning senise kolme ärivaldkonna asemel jääb kaks: ehitusteenus; kinnisvaraarendus. Muudatus tuleneb asjaolust, et ehitusteenuse mahud koduturgudel on ühtlustunud, mistõttu keskendub ASi Merko Ehitus juhatus ehitusteenuse ärivaldkonnale tervikuna ning ei pea vajalikuks Eesti ehitusteenust käsitleda eraldiseisva ärivaldkonnana. EHITUSTEENUS Ehitusteenus hõlmab Eestis üld-, insener-, elektri-, välisvõrkude ja teedeehitust ning betoonitöid, Lätis üld-, insener- ja elektriehitustöid ning Leedus ja Norras üldehitustöid. miljonites eurodes 6K K 2018 MUUTUS II KV 2019 II KV 2018 MUUTUS 12K 2018 Müügitulu 142,1 157,4-9,7% 71,7 86,1-16,7% 347,1 Osakaal kogu müügitulust 92,1% 85,7% 92,7% 83,3% 83,0% Ärikasum 7,7 4,9 +58,1% 4,9 4,4 +10,6% 10,7 Ärikasumi marginaal 5,4% 3,1% 6,8% 5,1% 3,1% Ehitusteenuse aasta 6 kuu müügitulu oli 142,1 mln eurot (6 kuud 2018: 157,4 mln eurot), sh Eestis 61,1 mln eurot (6 kuud 2018: 69,4 mln eurot), Lätis 52,5 mln eurot (6 kuud 2018: 67,3 mln eurot), Leedus 14,8 mln eurot (6 kuud 2018: 14,4 mln eurot) ja Norras 13,7 mln eurot (6 kuud 2018: 6,3 mln eurot). Ärivaldkonna müügitulu vähenes 9,7%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga aasta 6 kuu lõikes moodustas ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 92,1% (6 kuud 2018: 85,7%). Ehitusteenuse valdkonnas teenis kontsern 6 kuu lõikes ärikasumit 7,7 mln eurot (6 kuud 2018: 4,9 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 5,4% (6 kuud 2018: 3,1%). Teises kvartalis jätkus ehitustegevuse kasumimarginaalide paranemine. Varasemaga võrreldes on alltöövõtjate ressursi ammendumisega seotud probleemid olnud kohati leebemad. Samuti on suurte ehitusprojektide valmimine võimaldanud üle hinnata võimalike ebasoodsate arengute mõju finantstulemustele. Üldiselt aga jätkub peatöövõtjate vahel tugev konkurents, mille tõttu on kõigi turuosaliste kasumlikkus surve all. Kontsern keskendub eelkõige projektidele, mille puhul on tellijale võimalik projektijuhtimise kvaliteedi kaudu luua lisaväärtust ning osutatavat teenust ka vastavalt hinnastada. Oluline on aus ja läbipaistev hinnakujundus ning lepinguliste riskide tasakaalustatud jaotamine tellija ja peatöövõtja vahel. Ainult hinnakonkurentsile suunatud lähenemine on lühinägelik ning ei tööta lõpuks ka tellija kasuks, kui madala hinna tõttu kannatab kvaliteet, tähtaegadest kinni pidamine ning isegi tööde lõpule viimine võib sattuda küsimuse alla. Müügitulu säilitamine või kasvatamine ei ole kontserni jaoks eesmärk omaette. Oluline on, et see toimuks tasakaalus võetavate riskide ning eeldatava kasumlikkusega. Eriti teravalt on see küsimus üleval üldehituse valdkonna riigihangetel, kus kontsernil on väga keeruline, kui mitte võimatu, edukalt konkureerida, tagades kontserni eesmärkidele vastavat riski-tulu suhet. Suuremate objektidena olid II kvartalis Eestis töös Pärnu mnt 186 ärihoone, Rakvere Ametikooli õpilaskodu, kaitseväe Tapa linnaku tagalahoone ja meditsiinikeskuse ehitustööd, Tsirguliina 330kV alajaama renoveerimistööd, Hundipea sadama rekonstrueerimisja süvendustööd, Suure ja Väikse väina merekaablite ja Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning Tallinna linna teede hooldusremonditööd. Lätis olid II kvartali suuremateks objektideks Alfa kaubanduskeskuse ja Lidl logistikakeskuse ehitustööd. Leedus olid suuremateks objektideks Neringa hotell, Quadrum büroohoone ning erakooli hoone ehitustööd. Norras olid suuremateks objektideks Tesla teeninduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Møllergata tn büroohoone renoveerimistööd Oslos. 8

9 KINNISVARAARENDUS Kinnisvaraarendus hõlmab elukondliku kinnisvara arendust ja kaasinvestoritega teostatavate ühisprojektide ehitust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis ja Leedus. Parima kvaliteedi ja korteriostjatele mugavuse ning kindlustunde tagamiseks haldab Merko kinnisvaraarenduse kõiki etappe: kinnistu soetamine, arendusprojekti kavandamine, projekteerimine, ehitamine, turundus ja müük ning garantiiaegne teenindus. miljonites eurodes 6K K 2018 MUUTUS II KV 2019 II KV 2018 MUUTUS 12K 2018 Müügitulu 12,1 26,2-53,8% 5,6 17,2-67,3% 70,9 sh korterite müük 9,2 16,3 4,7 12,0 41,3 ehitusteenus ühisprojektidele 1,7 8,0 0,7 4,5 15,5 kinnistute müük 0,4 0, ,5 Osakaal kogu müügitulust 7,9% 14,3% 7,3% 16,7% 17,0% Ärikasum 0,9 3,2-72,2% 0,3 1,9-82,5% 11,3 Ärikasumi marginaal 7,4% 12,3% 6,0% 11,3% 16,0% aasta 6 kuuga müüs kontsern 100 korterit (sh 33 korterit ühisprojektis), aasta 6 kuuga 168 korterit (sh 34 korter ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu aasta 6 kuuga 9,2 mln eurot (käibemaksuta) ning aasta samal perioodil 16,3 mln eurot (käibemaksuta). Ühisettevõtete arenduses olevate projektide puhul kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus kontserni poolt projektile osutatav ehitusteenus ning ärikasumis jooksval perioodil ehitamisel realiseerunud ehituskasum. Korterite müügist lõppklientidele saadav arenduskasum realiseerub kontserni aruandluses kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvaraarenduse valdkonna aasta 6 kuu müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 53,8%, moodustades 7,9% kontserni kogutuludest (2018. aasta 6 kuud: 14,3%). Valdkonna aasta 6 kuu ärikasum oli 0,9 mln eurot (6 kuud 2018: 3,2 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 7,4% (6 kuud 2018: 12,3%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud 4,9 pp võrra. Korterite arendusprojektide kasumlikkus on olenevalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Võrreldes aastaga, mõjutas valdkonna aasta 6 kuu kasumlikkust positiivselt kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müük. Ärikasumlikkust mõjutab ka müügitulu maht väiksema müügitulu juures vähendavad üldkulud ärikasumi marginaali aasta esimeses pooles on vähenenud nii korterite müük kui ehitusteenuse maht ühisprojektidele. Korterite müügitase sõltub peamiselt sellest, millises arendusfaasis projektid parasjagu on. Seni arenduses olnud suuremad projektid on suurel määral varem valmis saanud ning korterid müüdud, uued projektid on aga ehitusfaasis ning valmivad osaliselt käesoleva aasta lõpus ning suuremas osas järgmisel, aastal. Ehitusteenuse maht ühisprojektidele on aga langenud minimaalseks, kuivõrd selle tegevuse põhiosa jäi eelmisesse, aastasse ühisprojektina teostatud arendus on põhiosas valmis. Seetõttu on kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu ja ärikasumi vähenemine esimesel poolaastal olnud ootuspärane. Perioodi lõpus oli kontsernil varudes 403 eellepingutega müüdud korterit: 14 valmis ehitatud korterit (13 Eestis ja 1 Leedus) ja 389 ehitusjärgus korterit (183 Eestis, 33 Lätis ja 173 Leedus). Nende korterite müügi lõplik vormistamine ning üleandmine klientidele pole veel toimunud, kuna arendusobjekt on ehituses või objekt on valminud käesoleva aruandeperioodi lõpus ning müügitehingud pole veel kõik lõplikult vormistatud. Seisuga 30. juuni 2019 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 753 korterit (30. juuni 2018: 523 korterit; 31. detsember 2018: 989 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 103 on valminud (44 Eestis, 53 Lätis ja 6 Leedus) ja 650 ehitusjärgus (121 Eestis, 159 Lätis ja 370 Leedus) aasta 6 kuuga käivitas kontsern Baltikumis kokku 70 korteri ehituse (2018. aasta 6 kuud: 349 korterit). 6 kuuga investeeris kontsern aastal käivitatud ja juba töös olnud arendusprojektidesse kokku 39,5 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: 13,6 mln eurot). Aruandepäeva järgselt alustas kontsern Uus-Veerenni korteriarendusprojekti teise etapi ehitust Tallinnas 88 korteri ja 4 äripinnaga. Kontserni üheks eesmärgiks on piisava kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 30. juuni 2019 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega pole alustatud, summas 67,0 mln eurot ( : 59,8 mln eurot). 9

10 KONTSERNI ARENDUSPOTENTSIAALIGA VARUDE JAOTUS RIIGITI miljonites eurodes Eesti 26,1 27,7 26,9 Läti 26,9 26,5 26,6 Leedu 14,0 5,6 1,0 Kokku 67,0 59,8 54, aasta 6 kuuga on kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid soetanud 13,1 mln euro väärtuses (2018. aasta 6 kuud: 0,3 mln euro), sealhulgas soetas kontsern II kvartalis Vilniuse südalinna lähedal paikneva 4,7 hektari suuruse arendusala (13 mln eurot), kuhu on lähiaastatel võimalik ehitada ligi tuhat korterit. LEPINGUTE PORTFELL 30. juuni 2019 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 172,1 mln eurot, võrreldes 247,0 mln euroga 30. juuni 2018 seisuga. Portfell on aastases võrdluses vähenenud 30,3%. Lepingute portfellis ja sõlmitud uutes lepingutes ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ega kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid. Uusi ehituslepinguid sõlmiti aasta 6 kuuga 86,0 mln euro ulatuses, mis on 27,4% enam, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (6 kuud 2018: 67,5 mln eurot) aasta II kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid 53,8 mln euro väärtuses; aasta II kvartalis sõlmiti ehituslepinguid 45,3 mln euro väärtuses. SUUREMAD AASTA II KVARTALIS SÕLMITUD EHITUSLEPINGUD LEPINGU LÜHIKIRJELDUS RIIK VALMIMISAEG Ehitusleping põhimaantee nr 1 (E20; Tallinn-Narva) Aaspere- Haljala teelõigu ümberehituseks MAKSUMUS MLN EUROT Eesti a. oktoobris 12,8 Ehitusleping Türi Põhikooli hoonete ehitustööde teostamiseks Eesti a. augustis 11,4 Ehitusleping uue šokolaaditehase ehituseks Lätis Läti a. II kvartalis 8,9 Ehituslepingu lisaleping Neringa hotelli rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde teostamiseks Vilniuses Ehitusleping Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks Raplamaal Leedu a. keskel 5,0 Eesti a. novembris 3,0 Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud järgmise suurema ehituslepingu: 12. juulil 2019 sõlmiti ASi Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks ja SIA LMH vahel leping rahvusvahelise kõrgkooli ehituseks Lätis Babīte maakonnas Pinkis. Lepingu maksumus on 10,1 miljonit eurot ning tööde üleandmine on plaanitud aasta augustis seisuga moodustasid eratellimused lepingute portfelli jäägis olevate projektide osakaalust ligikaudu 48% ( ligikaudu 78%; ligikaudu 70%). Riigisektori osakaal portfellis on tõusnud üle 50%. Tooni annavad seejuures peamiselt insener- ja teedeehituse valdkonnad, mille puhul omab kontsern vastavat oskusteavet ning kogemusi. Üldehituse osas osaleb Merko valikuliselt neil riigihangetel, kus kontsern näeb endal konkurentsieelist, mis väljub tellijate ainult hinnakonkurentsile keskendunud tavapärase turupraktika raamidest. Erasektori hangete maht turul üldisena on langenud suuri objekte on vähemaks jäänud ning peatöövõtjate vaheline konkurents olemasolevate osas on väga tugev. Kontsern keskendub olemasolevatele koduturgudele, hoides strateegilise eesmärgina äritegevuse mitmekesisust, tasakaalustades omavahel erinevate riikide ehitustegevust ning kinnisvaraarendust. Kontsern on saavutanud tugeva positsiooni kõigis Balti riikides ning jätkab järkjärgulist arengut Norras. Positsioonide hoidmine ning edasine kasv peab toimuma kasumlikult. Seetõttu jälgib kontsern hoolikalt, et müügitulu kasvatamine toimuks ainult selliste projektide baasil, mille riski-tulu suhe on aktsepteeritav. 10

11 RAHAVOOD Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,0 mln eurot ( : 27,2 mln eurot). Kontserni rahaliste vahendite positsioon on jätkuvalt hea, mistõttu pole aruande perioodil kasutatud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 34,1 mln eurot, millest kasutamata oli 15,3 mln eurot ( : 27,1 mln eurot, millest kasutamata oli 19,3 mln eurot). Lisaks arvelduskrediitidele oli ettevõttel 3,5 mln euro suurune käibelaenu limiit ASilt Riverito, mis oli kasutamata ( : 3,5 mln eurot, mis oli täies ulatuses kasutamata) aasta 6 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 23,9 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: positiivne 9,5 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 1,3 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: positiivne 0,3 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,8 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne 21,9 mln eurot). Äritegevuse rahavoogusid mõjutas aruandeaasta positiivselt EBITDA 8,8 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: 8,2 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5,6 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne muutus 5,8 mln eurot) ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 18,7 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: positiivne mõju 11,2 mln eurot) ning negatiivselt mõjutas ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus 8,1 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: positiivne mõju 0,8 mln eurot), eraldiste muutus 3,1 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne muutus 1,7 mln eurot) ja varude muutus 44,7 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne muutus 2,0 mln eurot). Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel ( seisuga 21,8%; seisuga 19,4%; seisuga 16,4%). Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetustest summas 1,7 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: investeering põhivarasse 0,5 mln eurot) ning positiivne rahavoog tuli põhivara müügist 0,3 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: 0,4 mln eurot). Finantseerimistegevuse rahavoos olid suuremate mõjuritena negatiivse rahavoo poolel dividendimakse summas 17,8 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: 17,7 mln eurot), kapitalirendi tagasimaksed summas 0,5 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,3 mln eurot) ja projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel tagasimakstud laenude saldo 0,2 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 1,7 mln eurot). Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas positiivse rahavoo arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo netosummas 13,3 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 7,1 mln eurot), ehitusprojektide- ja muu tegevusega seotud laenude muutus netosummas 4,4 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: positiivne rahavoog netosummas 1,9 mln eurot) aasta II kvartali äritegevuse rahavoog oli negatiivne 20,1 mln eurot (2018. aasta II kvartal: positiivne 12,5 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,6 mln eurot (2018. aasta II kvartal: positiivne 0,2 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 1,8 mln eurot (2018. aasta II kvartal: negatiivne 13,2 mln eurot). 11

12 SUHTARVUD (arvutatud emaettevõtte omanike osale) KASUMIARUANDE KOKKUVÕTE 6K K K 2017 II KV 2019 II KV 2018 II KV K 2018 Müügitulu mln eurot 154,2 183,7 128,8 77,4 103,3 70,7 418,0 Brutokasum mln eurot 14,7 13,0 10,2 8,5 8,9 6,1 33,0 Brutokasumimarginaal % 9,5 7,1 7,9 10,9 8,7 8,6 7,9 Ärikasum mln eurot 7,6 7,2 4,7 4,7 5,9 3,5 19,9 Ärikasumimarginaal % 4,9 3,9 3,7 6,1 5,8 4,9 4,8 Kasum enne maksustamist mln eurot 7,5 7,1 4,4 4,5 5,8 3,3 19,8 Maksude-eelse kasumi marginaal % 4,9 3,8 3,4 5,9 5,6 4,6 4,7 Puhaskasum mln eurot 4,6 6,9 3,2 1,7 5,7 2,2 19,4 emaettevõtte omanike osa mln eurot 4,5 6,7 3,2 1,7 5,6 2,2 19,3 mittekontrolliva osaluse osa mln eurot 0,2 0,2 (0,0) 0,0 0,1 0,1 0,1 Puhaskasumimarginaal % 2,9 3,6 2,5 2,2 5,4 3,1 4,6 Muud kasumiaruande näitajad 6K K K 2017 II KV 2019 II KV 2018 II KV K 2018 EBITDA mln eurot 8,8 8,2 6,0 5,3 6,4 4,1 21,9 EBITDA marginaal % 5,7 4,4 4,7 6,9 6,2 5,9 5,2 Üldkulud müügitulust % 5,2 4,0 5,1 5,2 3,6 4,5 3,7 Tööjõukulud müügitulust % 12,0 8,5 11,7 12,4 8,2 10,4 8,2 Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot MUUD OLULISED NÄITAJAD Omakapitali tootlus % 13,4 14,4 6,2 15,3 Varade tootlus % 6,1 6,6 3,2 6,9 Investeeritud kapitali tootlus % 11,7 12,5 5,9 11,5 Omakapitali määr % 41,2 42,8 49,3 48,9 Laenukohustuste määr % 21,8 19,4 18,8 16,4 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 1,9 2,1 2,8 2,2 Maksevõime kordaja korda 0,7 1,0 1,2 1,1 Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva Tarnijate käibevälde päeva Keskmine töötajate arv inimest Teostamata tööde jääk mln eurot 172,1 247,0 387,5 229,0 Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel

13 RISKIDE JUHTIMINE Riskide juhtimine on osa strateegilisest juhtimisest ning on ettevõtte igapäevategevuse lahutamatuks osaks. Riskide juhtimisel on ettevõtte peamiseks eesmärgiks määratleda olulisemad riskid ning optimaalselt juhtida riske selliselt, et ettevõte saavutaks oma strateegilised ja finantsilised eesmärgid. Merko Ehitus jagab riskid nelja põhikategooriasse: äririskid, tururiskid (sh intressirisk ja valuutarisk), finantsriskid (sh krediidirisk ja likviidsusrisk) ning tegevusriskid (sh tervise ja ohutuse riskid ning keskkonnaohutuse riskid). Riskide juhtimist on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/. Juriidiline risk Tulenevalt kontserni põhitegevusega seotud lepingute, regulatsioonide ning seaduste erinevast tõlgendusest eksisteerib risk, et mõni tellija, töövõtja või järelevalveorgan hindab ettevõtte tegevust lepinguliste kokkulepete või õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ettevõttest erinevatel alustel ning vaidlustab ettevõtte tegevuse seaduslikkuse. Erinevatest juriidilistest vaidlustest tulenevate võimalike kahjunõuete ning õigusabikulude katteks on kontsernis seisuga moodustatud eraldis summas 0,1 mln eurot ( : 0,1 mln eurot). Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kontserni ettevõtete olulisematest aasta jooksul lõppenud ning seisuga pooleliolevatest juriidilistest vaidlustest: Eesti Kaebus keskkonnaministri määruse tühistamiseks Kohtuasjad seoses keskkonnaministri 27. märtsi 2015 määrusega nr 22, millega muudeti püsielupaiga kaitse-eeskirja selliselt, et ASi Merko Ehitus tütarettevõtetele Suur-Paekalda OÜ ja Väike-Paekalda OÜ (tänaseks ühendatud kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eestiga) kuuluvad Paekalda tänava kinnisasjad jäeti püsielupaiga piiridest välja. 2. veebruaril 2016 esitasid Merko Ehitus kontserni kuuluvad ettevõtted Suur-Paekalda OÜ ja Väike-Paekalda OÜ Tallinna Halduskohtusse kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebajad paluvad kohtul mõista Eesti Vabariigilt välja Suur-Paekalda OÜ kasuks kahju summas ligikaudu 3,2 mln eurot (kahjusumma täpsustub) ja Väike-Paekalda kasuks kahju summas ligikaudu 1,6 mln eurot (kahjusumma täpsustub) ning viivisevõlgnevuse VÕS 113 lõikes 1 sätestatud määras hüvitisnõudest alates 2. veebruarist 2016 kuni hüvitisnõude kohase täitmiseni. Nõuded koosnevad otsese varalise kahju (kinnistute väärtuse vähenemine ning arendustegevuseks tehtud kulutused) ja saamata jäänud tulu nõuetest (luhtunud arendustegevus aastatel ). Tallinna Halduskohus rahuldas 22. aprillil 2019 kaebuse osaliselt ning mõistis Eesti Vabariigilt AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 tuhat eurot ja viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti mõistis kohus AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja menetluskulu 12 tuhat eurot. Mõlemad pooled esitasid otsuse kohta apellatsioonkaebuse ning vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud. Läti Hagi endise töötaja vastu 5. mail 2015 esitas SIA Merks Riia Ringkonnakohtule hagiavalduse SIA Merks endise töötaja Rolands Mēnesise vastu kahju hüvitamise nõudes summas 337 tuhat eurot. Hagiavalduse esemeks on Rolands Mēnesise poolt ehitustööde projektijuhina SIA Merksile fiktiivsete tehingute sõlmimise ning lepingulisteks töödeks mittevajalike materjalide ostmisega tahtlikult kahju tekitamine. Järgmiseks kohtuistungi kuupäevaks on määratud 17. oktoober Nimetatud hagi võimaliku positiivse tulemuse mõju ei ole kajastatud kontserni aruandes. Starptautiskā lidosta Rīga 21. septembril 2017 algatas SIA Merks kohtumenetluse VAS Starptautiskā lidosta Rīga (edaspidi Riia rahvusvaheline lennujaam) vastu. Kohtumenetlus on tingitud vaidlusest uue reisiterminali tööde üleandmise akti allkirjastamise tingimuste üle Riia rahvusvahelises lennujaamas. SIA Merks taotles kohtult otsust, millega nõutakse Riia rahvusvaheliselt lennujaamalt tööde üleandmise akti allkirjastamist, andes seega SIAle Merks õiguse 449 tuhande euro (414 tuhat eurot põhinõue ja 35 tuhat eurot viivised) suurusele maksele tööde eest. 5. märtsil 2018 koostas SIA Merks täiendava nõude kohtule, saamaks kinnituse, et tööd on tehtud täielikult ja nõuetele vastavalt ning Riia rahvusvaheline lennujaam peab need korrakohaselt vastu võtma ning tasuma garantiiaegse tagatisena kinni peetud summa 920 tuhande euro väärtuses. 8. juunil 2018 tasus Riia rahvusvaheline lennujaam osaliselt 21. septembril 2017 esitatud nõude, mistõttu SIA Merks vähendas nõude 248 tuhande euro suuruseks (76 tuhat eurot põhinõue ja 172 tuhat eurot viivised). 11. detsember 2018 toimunud kohtuistungil otsustati võtta sõltumatu ekspertiis ning järgmine kohtuistung toimub 24. oktoober Kõnealuse hagi võimaliku mõju osas ei ole kontsern teinud täiendavaid eraldisi. Leedu Vilniaus vandenys 18. mail 2016 esitasid AS Merko Ehitus ja UAB Merko Statyba, tegutsedes vastavalt ühisettevõtte lepingule, hagiavalduse UAB Vilniaus vandenys vastu, kogusummas 183 tuhat eurot. Hagejad on seisukohal, et UAB Vilniaus vandenyse tegevusest tingituna pikenes nii ehitusaeg kui suurenes teostatud lisatööde maht, mille eest tellija keeldus hiljem maksmast. 9. jaanuari 2018 otsusega määras kohus ekspertiisi, mille tulemus esitati kohtule 14. detsembril juuni 2019 otsusega lükkas kohus hagi tagasi. 5. juulil 2019 esitati kõrgemale kohtule apellatsioonkaebus. Nimetatud hagi võimaliku positiivse tulemuse mõju ei ole kontserni aruandes kajastatud. 13

14 UAB Axis 3. septembril 2018 esitas UAB Axis power (alltöövõtja) kontserni kuuluva UAB Merko Statyba (peatöövõtja) vastu hagiavalduse summas 846 tuhat eurot kompensatsiooniks selle eest, et on teostanud lepingu sõlmimisel ette nähtust keerulisemaid betoonitöid. Järgmine kohtuistung toimub 8. augustil Kontsern ei pea nõuet põhjendatuks ning ei ole kõnealuse hagi osas teinud eraldisi. TÖÖTAJAD JA TÖÖJÕUKULUD Merko Ehitus kontsernis töötas 30. juuni 2019 seisuga 734 inimest (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kontserni töötajate arv vähenenud 33 võrra (-4,3%). Töötajate arv vähenes Eestis, Lätis ja Leedus ning suurenes Norras ehitusmahtude kasvu tõttu. Pikaajaliste kogemustega oma ala professionaalid on ettevõtte võtmeväärtus. Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine. Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitöötasu, lisatöötasu, puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse aasta 6 kuu tööjõukulu oli 18,6 mln eurot (2018. aasta 6 kuud: 15,7 mln eurot), mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas 18,4%, ning tööjõukulude osakaal müügituludest kasvas 3,5 pp võrra 8,5%-lt 12,0%-ni. Kontserni kuuluv Eesti üks suurimaid ehitusettevõtteid AS Merko Ehitus Eesti on 6 kuuga tasunud Eestis 4,3 mln eurot tööjõumakse, olles sellega aasta 6 kuu suurim ehitusvaldkonna tööjõumaksude maksja ( kuud: 3,4 mln eurot). EETILISED ÄRITAVAD Kontserni põhiväärtuste hulka kuulub eetiline äritegevus, mis on pikas perspektiivis oluline edufaktor. Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendame kasumlikku kasvu, võidame oma sidusrühmade usalduse ning toetame ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist. Teeme äri ausalt, juhindume oma tegevuses eetilistest põhimõtetest ning hoolitseme selle eest, et meie töötajad tunneksid ja järgiksid eetilisi äritavasid oma igapäevatöös. Põhimõtete kinnistamiseks on kontsernis kehtestatud ärieetika koodeks. Ärieetika teemat on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/juhtimine-ja-vastutus/vastutustundlikettevote/eetilised-aritavad/. 14

15 aktsia hind eurodes tehingute maht, tuhat eurot AKTSIA JA AKTSIONÄRID VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON Emitent AS Merko Ehitus Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia Väärtpaberi lühinimi MRK1T Emitendi residentsus Eesti Turg Nasdaq Tallinn, Balti põhinimekiri Tööstusharu Ehitus ISIN EE Nimiväärtus Nimiväärtuseta Väärtpaberite arv Emissiooni maht nimiväärtuses Valuuta EUR Noteerimise kuupäev Merko Ehitus aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn põhinimekirjas. 30. juuni 2019 seisuga on ettevõttel aktsiat. Aktsiate arv ei ole aastal muutunud aasta 6 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 5580 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 1,76 mln aktsiat (9,9% kõigist aktsiatest) ning tehingute käive oli 16,9 mln eurot (võrreldavad andmed aasta 6 kuu kohta: 2408 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,71 mln aktsiat (4,0% kõigist aktsiatest) ja tehingute käive oli 7,7 mln eurot). Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 8,90 eurot ning kõrgeim tasemel 10,30 eurot aktsia kohta (2018. aasta 6 kuul: vastavalt 8,70 eurot ja 11,80 eurot). Aktsia sulgemishind 30. juuni 2019 seisuga oli 9,16 eurot ( : 9,80 eurot; : 9,20 eurot). ASi Merko Ehitus turuväärtus, Nasdaq Balti väärtpaberituru andmetel, oli seisuga 30. juuni ,1 mln eurot, mis on vähenenud 6,5%, võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpu seisuga ( : 173,5 mln) Aktsiate arv Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,25 0,38 0,18 1,09 Omakapital aktsia kohta, eurot 7,20 7,10 6,87 7,16 P/B suhtarv 1,27 1,38 1,34 1,28 P/E suhtarv 9,47 9,56 21,68 8,42 Turuväärtus, mln eurot 162,1 173,5 162,8 162,8 Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 40. MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA KAUPLEMISMAHU DÜNAAMIKA NASDAQ TALLINN BÖRSIL AASTAL dets/18 jaan/19 veebr/19 märts/19 apr/19 mai/19 juuni/19 aktsia hind tehingute maht 15

16 AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA AKTSIATE ARV AKTSIONÄRIDE ARV % AKTSIONÄRIDEST AKTSIATE ARV % AKTSIATEST ,03% ,99% ,27% ,68% ,18% ,73% ,15% ,26% ,90% ,95% ,47% ,39% Kokku % % AS MERKO EHITUS AKTSIONÄRID SEISUGA JA MUUTUS VÕRRELDES EELMISE KVARTALIGA AKTSIATE ARV OSALUS OSALUS MUUTUS AS Riverito ,99% 71,99% - Firebird Republics Fund Ltd ,86% 2,01% (26 460) OÜ Midas Invest ,50% 1,43% Firebird Avrora Fund Ltd ,07% 1,22% (26 460) Skandinaviska Enskilda Banken AB, Rootsi kliendid ,92% 1,14% (38 562) State Street Bank and Trust Omnibus Account A Fund No OM ,86% 0,91% (7 988) SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS ,84% 0,84% - BNYM AS AGT/CLTS ,83% 0,65% Firebird Fund L.P ,65% 0,72% (13 230) Clearstream Banking Luxembourg S.A. kliendid ,59% 0,59% 472 Suurimad aktsionärid kokku ,11% 81,50% (70 429) Väikeaktsionärid kokku ,89% 18,50% Kokku % 100% - MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA VÕRDLUSINDEKSI OMX TALLINN MUUTUSED AASTAL 16

17 DIVIDENDID JA DIVIDENDIPOLIITIKA Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse. Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist. 8. mail 2019 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis aasta dividendimääraks 92% ja dividenditootluseks 10,9% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2018). Võrreldavad andmed aasta kohta: dividendid summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis aasta dividendimääraks 120% ning dividenditootluseks 11,4% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2017). Eestis kehtiva tulumaksuseaduse 50 lõige 1 1 kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata ulatuses, milles Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidest ja tulumaksukohustuslastest tütarettevõtetelt on saadud dividendide väljamakseid. Kuivõrd kontsernil ei tekkinud aastal Eestis dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksukulu, siis rakendub aastal väljamakstavatele dividendidele ainult 20/80 tulumaksu tavamäär ning residentidest füüsilisest isikust aktsionäridele makstavatelt dividendidelt täiendavalt tulumaksu kinni ei peeta. Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 1. juulil ÜHINGU JUHTIMINE ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis, Leedus ja Norras ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%), UAB Merko Bustas (100%), Peritus Entreprenør AS (56%) ning AS Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Teede AS (100%) ja AS Merko Infra (100%). Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine ressursside planeerimise, olulisemate investeeringute üle otsustamise, tütarettevõtete tegevuse eesmärgistamise ja järelevalve ning partnersuhete koordineerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb kaheliikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik. Juhatuse ja nõukogu tutvustus on toodud aruande lehekülgedel ja konsolideeritud finantsaruande lisas 16 ning täiendavalt avalikustatud koos teenistuskäigu ja fotodega ettevõtte kodulehel: group.merko.ee/juhtimine-ja-vastutus/. Kontsernis on oluline pidada organisatsiooni struktuuri lihtsana ning juhtimisel lähtuda eelkõige kontserni eesmärkidest ja vajadustest. Kontserni võimalikult efektiivse juhtimise eesmärgil eristame teatud juhtudel juhtimisstruktuuri ja juriidilist struktuuri. Kontserni äritegevuse juhtimine toimub riikide põhiselt ja seda koordineeritakse valdusettevõtte tasandil. Juhtimisstruktuur 30. juuni 2019 seisuga on alljärgnev: AS MERKO EHITUS EESTI LÄTI LEEDU NORRA KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR 30. juuni 2019 seisuga kuulus kontserni 33 ettevõtet ( : 32). Kontserni juriidiline struktuur lähtub eelkõige regulatiivsetest nõuetest ning ei ole kõikidel juhtudel üks-ühele vastavuses kontserni juhtimisstruktuuriga. Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud konsolideeritud finantsaruande lisas 16. Muudatused kontserni juriidilises struktuuris 29. oktoobril 2018 algatasid ASi Merko Ehitus kontserni kuuluvad OY Merko Finland ja Hartian OY protsessi omavaheliseks ühinemiseks. Ühendavaks ühinguks oli OY Merko Finland. Ühinemise tulemusel lõppes ühendatav ühing Hartian OY likvideerimismenetluseta ning OY Merko Finland sai ühendatava ühingu õigusjärglaseks. Ühinemise bilansipäev, alates millest loetakse kõik ühendatava ühingu tehingud tehtuks ühendava ühingu arvelt, oli 1. jaanuar Ühendamiskanne äriregistris tehti 30. aprillil detsembril 2018 allkirjastas ASi Merko Ehitus 100%line tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti notariaalse jagunemiskava, mille kohaselt asutatakse jagunemise tulemusena OÜ Vahi Lastehoid, millele lähevad jagunemiskava alusel üle Tartu vallas Pärna alleel asuvad korteriomandid. Jagunemine jõustus kandega äriregistris 20. juunil

18 2018. aasta 28. detsembril algatas AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte UAB Merko Bustas Leedus restruktureerimise. Restruktureerimiskava kohaselt ühendatakse UAB Merko Bustas 100%line tütarettevõte UAB Rinktinės projektai emaettevõttega. Restruktureerimine plaanitakse lõpule viia ja vastav ühinemiskanne äriregistrisse teha aasta jooksul. 14. jaanuaril 2019 asutas ASi Merko Ehitus 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba Leedus ettevõtte UAB VPSP 2, mille kaudu teostatakse Leedu Vabariigi siseministeeriumi politseiosakonna ja erasektori vahel sõlmitud koostöö ehk PPP (public private partnership) projekt Kaunase rajooni politseiosakonna uue peakontori projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. 1. aprillil 2019 asutas ASi Merko Ehitus 100%line Leedu tütarettevõte UAB Merko Bustas 100%lise tütarettevõtte UAB MB Projektas. 5. aprillil 2019 otsustas ASi Merko Ehitus juhatus alustada 100% tütarettevõtte OÜ Kiviaia Kinnisvara likvideerimisega. Ettevõtte likvideerimine plaanitakse lõpule viia aasta jooksul. 10. aprillil 2019 asutas ASi Merko Ehitus 100%line Leedu tütarettevõte UAB Merko Statyba 100%lise tütarettevõtte UAB VPSP Projektas. 10. mail 2019 otsustas ASi Merko Ehitus juhatus alustada 100% tütarettevõtte SIA Merko Investments likvideerimisega. Ettevõtte likvideerimine plaanitakse lõpule viia aasta jooksul. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK Ettevõtte kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus on reguleeritud seadusandluse ning ettevõtte põhikirjaga. 8. mail aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek kinnitas aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. Dividendide väljamakse aktsionäridele, summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), toimus 1. juulil Juhatus tegi ettekande ettevõtte majandustulemustest ning väljavaate perspektiividest. Vastavalt äriseadustikule, ettevõtte põhikirjale ning Hea Ühingujuhtimise Tavale kutsub AS Merko Ehitus nii aktsionäride korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokku, teavitades sellest aktsionäre läbi Tallinna Börsi ning avaldades koosoleku kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 3 nädalat ette. Üldkoosolek viiakse läbi kutses näidatud kohas, tööpäeval ning ajavahemikus kella , mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse. Ettevõtte aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos vastavate selgitustega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Üldkoosolekust võib osa võtta aktsionär või tema volitatud esindaja. AS Merko Ehitus ei võimalda elektroonilist osavõttu aktsionäride üldkoosolekutest, kuna usaldusväärsete lahenduste rakendamine aktsionäride isikute tuvastamiseks, kellest osa asub välisriikides, ning osalevate aktsionäride privaatsuse tagamiseks oleks üleliia keeruline ja kulukas. Üldkoosolekul ei ole lubatud pildistamine ega filmimine, kuna see võib häirida aktsionäride privaatsust. Korralise või erakorralise aktsionäride üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik aastal juhatas korralist üldkoosolekut vandeadvokaat Vesse Võhma, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt ja nõukogult ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda. ASi Merko Ehitus üldkoosolekul osalevad tavaliselt ettevõtte poolt aktsiaseltsi juhatuse esimees, vajadusel kaasatakse teisi juhatuse ning nõukogu liikmeid. Koosolekul osaleb ettevõtte audiitor aastal toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalesid Andres Trink (juhatuse esimees), Tõnu Toomik (juhatuse liige), Priit Roosimägi (finantsüksuse juht) ja Janno Hermanson (audiitor). NÕUKOGU Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu juhindub oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadusandlusest. Vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale koosneb nõukogu 3-5 liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks. Seisuga 30. juuni 2019 oli ASi Merko Ehitus nõukogu kolmeliikmeline ning vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava nõuetele oli Indrek Neivelt sõltumatu liige. 18

AS MERKO EHITUS aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis

AS MERKO EHITUS aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis AS MERKO EHITUS 2018. aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis Sisukord 1. Majandustulemused 5. Väärtpaberiturg 2. Äritegevuse ülevaade 6. Turgude väljavaated 3. Rahapositsioon

Rohkem

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Põhitegevusa

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Põhitegevusa AS MERKO EHITUS KONTSERN 2018. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood:

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

AS MERKO EHITUS

AS MERKO EHITUS AS MERKO EHITUS KONTSERN 2013. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: AS Merko Ehitus Põhitegevusalad: valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 31.12.2017 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp:

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 01.01.2018 30.09.2018 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed on rahvusvaheline

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

EST_9M2018 [Compatibility Mode]

EST_9M2018 [Compatibility Mode] Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,

Rohkem

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinim

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinim AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2014 31.12.2014 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood:

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx Vahearuanne 6 kuud 2017 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE... 6 Konsolideeritud koondkasumi aruanne... 6 Konsolideeritud

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10590020 tänava nimi, Keemia tn 4 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Report

Report Krediidireiting Reg. kood: 11727171 Kadaka tee 63 12915 Tallinn, Harjumaa Tel: 6064350 info@bestair.eu, www.bestair.ee > Üldinfo Staatus: Registrisse kantud Registreeritud Äriregistris: 30.09.2009 Registreeritud

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx Vahearuanne 12 kuud 2017 1 Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne... 6 Konsolideeritud koondkasumi

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc BÖRSITEATED 2010 05.11. OLULISE OSALUSE MUUTUS 04.11 KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-9/2010 05.08. KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-6/2010 15.06. TÜTARETTEVÕTTE ASUTAMINE ROOTSI KUNINGRIIGIS 09.06. SIDUSETTEVÕTE

Rohkem

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).

Rohkem

Microsoft Word - SFG II kvartali ja 6 kuu 2018 vahearuanne (with comments) ( )

Microsoft Word - SFG II kvartali ja 6 kuu 2018 vahearuanne (with comments) ( ) AS Silvano Fashion Group 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine äri- ja

Rohkem

Microsoft Word - SFG IV kvartali ja 12 kuu 2018 vahearuanne

Microsoft Word - SFG IV kvartali ja 12 kuu 2018 vahearuanne AS Silvano Fashion Group 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

Microsoft Word - SFG III kvartali ja 9 kuu 2018 vahearuanne vesr

Microsoft Word - SFG III kvartali ja 9 kuu 2018 vahearuanne vesr AS Silvano Fashion Group 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Olympic Entertainment Group AS aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algu

Olympic Entertainment Group AS aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algu 2012. aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2012 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2012 Ärinimi Äriregistri kood 10592898

Rohkem

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne 01.01.2019-31.03.2019 2 Tallinna lennujaama läbis esimeses kvartalis üle 630 tuhande reisija Reisijate arv Tallinna lennujaamas jätkuvalt kasvab, märtsis teenindati

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

Konsolideeritud poolaasta aruanne EfTEN Kinnisvarafond AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: Aadress:

Konsolideeritud poolaasta aruanne EfTEN Kinnisvarafond AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: Aadress: Konsolideeritud poolaasta aruanne AS Registrikood: 11505393 Aruandeaasta algus: 01.01.2014 Aruandeaasta lõpp: 30.06.2014 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti aadress: info@eften.ee Veebilehe aadress:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc 2011. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

Rohkem

MERKO aastaaruanne 2010

MERKO aastaaruanne 2010 2 0 1 0 SISUKORD Ettevõttest...3 Visioon, väärtused...3 Nõukogu esimehe pöördumine...4 Tegevusaruanne...8 Raamatupidamise aastaaruanne...25 Konsolideeritud koondkasumiaruanne...25 Konsolideeritud finantsseisundi

Rohkem

Microsoft Word - HE_H12011_est.doc

Microsoft Word - HE_H12011_est.doc 2011. aasta II KVARTALI VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete jaemüük;

Rohkem

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 Inbank AS Üldine teave Ärinimi Inbank AS Aadress Niine 11, 10414 Tallinn Registreerimise kuupäev 5.10.2010 Registrikood 12001988 (EV äriregister) Juriidilise isiku identifikaator

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: 90000096 tänava nimi ja maja number: Keskuse 18 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Vahear IIIkv_2014

Vahear IIIkv_2014 2014. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

Rohkem

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteeri

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteeri Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteerimisest 18. mail 2006. Käesolev aruanne kirjeldab Nordecon

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 23 MAI 2019 AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD 1. 2018 majandusaasta aruande kinnitamine 2. Kasumi jaotamise otsustamine 3. Põhikirja muutmine 4. Aktsiakapitali vähendamine 5.

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Arco Vara AS AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE

Arco Vara AS AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2015. AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2015. AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA) Ärinimi: Registrikood: 10261718 Aadress: Rävala pst 5, 10143

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft Word - AVG 2013 Q2 Lõplik

Microsoft Word - AVG 2013 Q2 Lõplik 2013. AASTA II KVARTALI ja 6 KUU LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2013. AASTA II KVARTALI ja 6 KUU LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA) Ärinimi: Registrikood: 10261718 Aadress:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus MUDELPROJEKTEERIMINE MERKO EHITUSES Sammud BIM-i juurutamises 1 AS Merko Ehitus kontsern Baltimaade juhtiv ehituskontsern Pakub ehitusteenuseid ja teostab kinnisvaraarendust Eestis, Lätis, Leedus Aktsiad

Rohkem

Report

Report Krediidireiting NÄIDIS OÜ Reg. kood: 10000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Krediidihinnang > Üldinfo AAA 1.3% C 1.2% Staatus: Registrisse kantud Registreeritud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava tee 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word Premia Foods 2012 Q3 vahearuanne.docx

Microsoft Word Premia Foods 2012 Q3 vahearuanne.docx 2012. aasta 3. kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Reg. kood 11560713 Aadress: Betooni 4, Tallinn, 11415 Telefon: +372 603 3800 Faks: +372 603 3801 E-post: premia@premia.ee

Rohkem

2018 IFRS aastaaruande lisakontrollleht.docx

2018 IFRS aastaaruande lisakontrollleht.docx majandusaasta aruanne LISAKONTROLL-LEHT VASTAVALT RAHVUSVAHELISTELE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITELE KOOSTATAVA AASTAARUANDE KOOSTAMISEKS Käesoleva kontroll-lehe nõuded on kohustuslikud ettevõtetele, mis

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Microsoft Word - arco vara vahearuanne EST II kvartal 2007 ver doc

Microsoft Word - arco vara vahearuanne EST II kvartal 2007 ver doc 1 Arco Vara AS Registrikood: 10261718 Aadress: Jõe 2b, 10151 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon: +372 6 144 630 Fax: +372 6 144 631 E-mail: Korporatiivne interneti kodulehekülg: info@arcovara.ee www.arcorealestate.com

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: registrikood: 80096043 tänava/talu nimi, Majakovski 14-3 maja ja korteri number: linn: Sillamäe linn maakond: Ida-Viru

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem