MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus registrikood: tä

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: tänava/talu nimi, Kopli tn 32 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: telefon: faks: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 5 Laenukohustised 14 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Annetused ja toetused 15 Lisa 8 Muud tulud 15 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 15 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 11 Tööjõukulud 16 Lisa 12 Muud kulud 16 Lisa 13 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 17 2

3 Majandusaastaaruanne Tegevusaruanne MTÜ AIDSi Tugikeskus (ATK) asutati vabatahtlike rühma poolt Tallinnas üleeestilise heategevusliku ühendusena, mis tegutseb avalikes huvides. ATK põhieesmärk on heategevuslik töö AIDSi epideemia leviku tõkestamiseks, AIDSi ja suguhaiguste profülaktikaks riskikäitumisega inimeste seas (narkosõltlased, seks-töötajad, riskikäitumisega noored), turvaseksi propageerimiseks ning HIV-positiivsete isikute psühho-sotsiaalseks toetamiseks. ATK on kantud Vabariigi Valitsuse korraldusega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. ATK jätkas 2017.aastal oma tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmisel, milleks on HIV/AIDSi epideemia tõkestamine, heategevuslik abivajajate toetamine avalikes huvides aastal tegevus toimus järgmistes projektides: Projekt Kahjude vähendamise teenus (süstlavahetus) 2017.a. Projekti eesmärgid: 1. Süstlavahetuse nõustamisteenuse kaudu tõsta süstivate narkomaanide teadmisi HIV, suguhaiguste ja hepatiitide B ja C ja nende vältimise osas, narkootikumidest tingitud üledooside surmade ennetamine naloksooni programmi abil. 2. Informeerida ja motiveerida süstivaid narkomaane pöörduma ravi ja rehabilitatsiooni programmidesse eesmärgiga loobuda narkootikumidest või liituda asendusraviga muutumaks ühiskonna koormast täisväärtuslikeks liikmeteks. 3. Sekundaarse vahetuse ja tänavatöös kasutatava süstlavahetusautode kaudu jõuda nende süstivate narkomaanideni, kes statsionaarsetes süstlavahetuspunktides ei käi. 4. Haarata süstlavahetusteenusega võimalikult palju süstivaid narkomaane vähendamaks HIV nakkuse levikut mustade süstalde kaudu. 5. Üledoosidest tingitud surmade ennetamine naloksooni levitamisega ja selle kasutamise koolitamisega narkosõltlaste seas. 6. Esmaabi (haavandite puhastamine jms.) ja nõustamise kaudu vähendada tervisekahjustusi ja üledoseerimise ohtu süstivate narkomaanide seas. 7. Mustade süstalde tagastamise ja hävitamise kaudu vähendada linna reostamist bioloogiliselt ohtliku materjaliga. Projekti kirjeldus 2017.a. statsionaarne süstlavahetuse punkt teenuseid ei osutanud, sest rahastaja Tervise Arengu Instituut (TAI) muutis kahjude vähendamise kontseptsiooni ATK osas ja lõpetas statsionaarse punkti töö rahastamise. ATK jätkas süstlavahetuse teenust 2017.a ainult tänavatöö vormis, kasutades selleks 2 süstlavahetajate isikliku autot, mis liikusid erinevates Tallinna piirkondades kuid enamasti Põhja-Tallinnas. Tänavatöö täidab nii süstlavahetuse kui ka olukorra kaardistamise eesmärke. Tänavatöö toimus tööpäeviti 5 päeva nädalas. Rahastaja statsionaarse süstlavahetuse punkti likvideerimine mõjus halvasti töötulemustele, vähendades oluliselt süstlavahetuse klientide arvu ja rikkudes nende väljakujunenud harjumust saada teenust kindlal aadressil ja kindlatel vastuvõtuaegadel nädala-, kuu- ja aastaringselt. Ka kogemustega ja koolitatud personalile mõjus statsionnarse punkti sulgemine halvasti, süvendades nende ebakindlust tuleviku suhtes ja vähendades töö tegemise motivatsiooni. Nõustajatena süstlavahetuse projektis töötavad spetsiaalse 40-tunnise väljaõppe saanud inimesed

4 kellel on ka eelnev töökogemus töös narkosõltlastega. Töötajad täidavad kõiki ohutusnõuded töös ohtlike bioloogiliste jäätmetega. Turvalisuse kaalutlusel ühes vahetuses tänavatöö autos töötab vähemalt kaks inimest, kindlustatud on mobiilside mõlema autoga. Tänavatöö SVP autode numbrimärgid, autojuhtide nimed ja tegevuse iseloom on kooskõlastatud politseiga. Autojuhil-nõustajal ja süstlavahetajal on olemas vastavasisuline volitus antud töö tegemiseks. Projekti tulemused 2016 ja 2017.a. Aastad Külastuste arv Esmakülastajate arv 33 8 Jagatud süstalde arv Tagastatud süstalde arv Tagastamise % Süstalde tagastamise protsent on läbi aastate olnud kõrge, pidevalt 75-80%. Naloksoonikoolitusi oli läbi viidud 111, elupäästmisi koolitatud klientide poolt 29. Projekti rahastab Tervise Arengu Instituut. Projekt Kahjude vähendamine Tallinnas-1 noorte narkosõltlaste ambulatoorse ravi ja rehabilitatsiooni teenus Tallinnas Projekti kirjeldus: Ambulatoorne nõustamisteenus, mis sisaldab individuaalset nõustamist keemiliste sõltuvuste osas, individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, vajadusel arst - infektsionisti konsultatsiooni. Vajadusel suunamine ambulatoorsele opioidsõltuvuse asendusravile. Klientidele osutatavad teenused (teenuste arv iga kliendi kohta määratakse individuaalselt, vastavalt vajadusele): -keemiliste sõltuvuste konsultandi nõustamine: seisundi hinnang, rehabilitatsiooni kestvuse ja spetsialistide teenuste mahu kindlaks tegemine, asendusravi vajaduse hindamine; -sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja nõustamised, k.a. võlanõustamine), vajadusel teiste spetsialistide ja institutsioonide spetsialistide konsultatsioonid jms.; -sotsiaaltöötaja-tegevusjuhi nõustamised ja tegevuste arendamine (toimetuleku õpetus, art - teraapia, käsitöö, arvuti algteadmised jms.); -psühholoogi individuaalsed ja grupinõustamised narkosõltlastele ja nende lähedastele; Igakuiselt rehabilitatsioonimeeskond hindab rehabilitatsiooni käiku ja vajadusel korrigeerib ravi ja rehabilitatsiooni plaani. Igakuiselt viiakse läbi uriini testimised illegaalsetele narkootikumidele, vajadusel korrigeeritakse ravi. Rehabilitatsiooni kuuri lõpus rehabilitatsiooni meeskond annab kliendile suunised edaspidisele narkovaba käitumise osas a. tulemused: Igakuiselt pöördus teenuse saamiseks isikut, kes said juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi nõustamist. Põhilised probleemid olid abi otsimine eluaseme leidmisel, võlanõustamine, lastekaitsega seotud probbleemid, abi tööotsingul, dokumentide vormistamisel, psühholoogilised probleemid klientidel ja nende perekonnas, vajadusel asendusravile ja/või statsionaarsesse rehabilitatsiooniprogrammi suunamised. Külastamiste arv kokku oli 715.

5 Keskmiselt iga klient kasutas teenust 2-3 korda. Projekti rahastas Tallinna Linna Valitsus. Projekti kirjeldus: Projekt Kahjude vähendamine Tallinnas-2 kriminaalhooldusaluste narkosõltlaste ambulatoorne psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Tallinnas Projekt käivitati alates a. Tallinna Linnavalitsuse toel. Narkosõltlaste ambulatoorse psühhosotsiaaalse rehabilitatsiooni kaudu saavutada narkosõltlaste, kes on varem kuritegusid toime pannud, kannavad selle eest vanglakaristust ja kes on kohtuotsusega narkoravile suunatud püsiva remissiooni ja narkovaba elu saavutamiseks. Ambulatoorne nõustamisteenus, mis sisaldab iindividuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, vajadusel arst - infektsionisti konsultatsiooni. Vajadusel suunamine ambulatoorsele opioidsõltuvuse asendusravile või statsionaarsele rehabilitatsioonile. Klientidele osutatavad teenused (teenuste arv iga kliendi kohta) määratakse individuaalselt, vastavalt vajadusele): -keemiliste sõltuvuste konsultandi nõustamine: seisundi hinnang, rehabilitatsiooni kestvuse ja spetsialistide teenuste mahu kindlaks tegemine, asendusravi vajaduse hindamine; -sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja nõustamised, k.a. võlanõustamine), vajadusel teiste spetsialistide ja institutsioonide spetsialistide konsultatsioonid jms.; -sotsiaaltöötaja-tegevusjuhi nõustamised ja tegevuste arendamine (toimetuleku õpetus, art - teraapia, käsitöö, arvuti algteadmised jms.); -psühholoogi individuaalsed ja grupinõustamised narkosõltlastele ja nende lähedastele; Igakuiselt rehabilitatsioonimeeskond hindab rehabilitatsiooni käiku ja vajadusel korrigeerib ravi ja rehabilitatsiooni plaani. Igakuiselt viiakse läbi uriini testimised illegaalsetele narkootikumidele, vajadusel korrigeeritakse ravi. Rehabilitatsiooni kuuri lõpus rehabilitatsiooni meeskond annab kliendile suunised edaspidisele narkovaba käitumise osas. Ravi ja rehabilitatsiooni käigust igakuiselt informeeritakse klientide kriminaalhooldajat a. tulemused: Igakuiselt pöördus teenuse saamiseks isikut, kes olid suunatud kohtute, kriminaalhooldajate poolt või pöördusid ise vanglas oleku hajal sooviga tulla peale vanglat ravile ja rehabilittsioonile. Kõik nad said juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi nõustamist, vajadusel nakkushaiguste arsti konsultatsioone seoses HIV, hepatiitide B ja C-ga. Põhilised probleemid olid abi otsimine vältimaks tagasilangust narkootikumide osas, eluaseme leidmisel, võlanõustamine, lastekaitsega seotud probbleemid, abi tööotsingul, dokumentide vormistamisel, psühholoogilised probleemid klientidel ja nende perekonnas, vajadusel asendusravile ja/või statsionaarsesse rehabilitatsiooniprogrammi suunamised. Külastamiste arv kokku oli 276. Keskmiselt iga klient kasutas teenust 2-3 korda. Projekti rahastas Tallinna Linna Valitsus. Projekt Tee päästmisele-2 rehabilitatsiooni talu narkosõltlastele. Projekti kirjeldus

6 Narkosõltlaste rehabilitatsiooni talu asus Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Voore külas, Eidiku talus. Kuni a. projekti töö toimus täies mahus, üheagselt viibis talus keskmiselt kasvandiku, kellest olid mehed, 4-5 naised: Kontingendi leidmine, määratlemine, meditsiiniline ettevalmistus, rehabilitatsioonile tuleku motiveerimine toimus Tallinnas ATK keskuses nagu ka dokumentatsiooni vormistamine. Iga isik identifitseeriti isikut tõendava dokumendi alusel. Tegevused rehabilitatsioonitalus olid järgmised: toimetulekuõpetus, tööteraapia, psühholoogi ja kogemusnõustajate iganädalased konsultatsioonid, igapäevased Anonüümsete Narkomaanide 12sammu põhimõttel läbiviidavad iseseisvad koosolekud. Projekti teostamine läbi aastate, lõpetamine ja tulemused. Alates 2012.a. aastast TAI poolne rahastamine lõpetati (selgituseks oli TAI kontseptsiooni muutmine ATK rehabilitatsiooni osas ja ümberorienteerumine teistele rehabilitatsiooni keskustele). Peale seda jäi alles Tallinna Linnavalitsuse (TLV) poolne rahastamine, mis kattis ainult 50% vajadusest. Selle tõttu ATK oli sunnitud kasvandike arvu järk-järgult vähendama. Kuid ka TLV rahastamine lõpetati alates 2015.a. II poolaastast, mille tõttu pidime saatma ülejäänud kasvandikud kas ambulatoorsele rehabilitatsioonile või teistesse statsionaarsetesse keskustesse. Keskuse rahastamiseks toetajaid ja sponsorklike projekte leida ei õnnestunud. Antud kinnistu omaniku ja ATK vahel oli a. sõlmitud leping ATK-le tasuta rendile andmiseks 20.aastaks tingimusega, et ATK tegutseb narkomaanide rehabilitatsiooniga. Kuna seda tingimust ATK enam täita ei saanud, rendileping lõpetati a. Peale seda kinnistu pandi müüki, mis toimus alles a. Sellel perioodil talus jätkas rehabilitatsioonil sõltlaste perekond koos 2.a. lapsega, kuna nendel ei olnud võimalust ravida ennast mujal. Kohale jäi ka üks kasvataja kes osutas neile jõukohast abi. Kulutusi katsime oma vahenditest, OÜ Tervisekeskuse Elulootus (TKEL) toetustest ja muust sponsorlikust abist a. lõpuks oli rehabilitatsiooni talu eelarves defitsiit suuruses, mille moodustas TKEL abi jooksvate kulude, s.h. kommunaalkulude katteks. Kokkuleppel TKEL juhtkonnaga see defitsii kaetakse ja kajastatakse 2018.majandusaastaaruandes kui tagastamata sponsorlik abi ATK-le. Projekti tulemused Meeste rehabilitatsioon alustati 1998.a. ja see oli esimene Eestis asutus, mis pakkus rehabilitatsiooniteenust narkosõltlastele-meestele. Esimene Eestis rehabilitatsioon narkosõltlastele-naistele avati samas kohas 2009.a. Läbi aastate sai talus abi inimest aastas, üheaegselt viibis talus 10 meest ja 4 naist vanuses a. 16 aasta jooksul sai rehabilitatsiooni abi 224 narkosõltlast. Projekti tähtsus seisnes selles, et esmakordselt Eestis oli välja töötatud ja juurutatud narkosõltlaste rehabilitatsiooni metoodika, edukalt rakendatud erisoost kasvandike rehabilitatsioon ühes keskuses, rehabilitatsioonialuseks oli peretüüpi keskuse rajamine, kus inimesed, kes narkootikumide tarbimise ajal võõrdusid normaalsest pere kekskonnast, omandasid või taastasid toimetuleku oskused ja rehabilitatsiooni lõppedes olid valmis taasühiskonnastumiseks sootsiumis.

7 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Põhivarad Materiaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

8 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Jagatud annetused ja toetused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus Muud kulud Kokku kulud Põhitegevuse tulem Aruandeaasta tulem

9 Rahavoogude aruanne Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

10 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

11 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Aruandekohustuslane Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskuse (lühendatult: MTÜ ATK) aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja seda täendavates Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendites. Aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumid on kajastatud jätkuvalt kasutades kasumiaruande skeem aasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes ühe eurose täpsusega. Raha Raha ning raha ekvivaletidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud osaliselt või täies ulatuses turustus-või üldhalduskuludesse. Ostjatelt laekumata arved,mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivara on bilansis kajastatud varad maksmusega üle 1278 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööaedest. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1278 Annetused ja toetused Projektide finantseerimiseks saadud sihtfinanseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinantseerimise vahendite ja nende arvelt kulude tegemise arvestust peetakse raamatupidamises brutomeetodil. Tulud MTÜ AIDS-i Tugikeskus töötab projektipõhiselt, esitab projektid rahastajatele kirjeldades finanseerimise allikaid ja kust vahendid saadakse. Projektide finantseerimiseks saadud sihtfinantseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinanseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinanseerimise vahendite ja nende arvelt kulude tegemise arvestust peetakse raamatupidamises brutomeetodil. Intressitulud raha pangakontodel hoidmise eest kajastatakse tuludena aruandeperioodis, mille eest intressid on arvestatud. Sarnased finantstulude ja-kulude kirjed summeritakse ning tulude ja kulude aruandes näidatakse üksikute kirjete tulem. Kulud Kulude arvestust peetakse põhitegevusharude viisi, kulukirjete lõikes. Eraldi arvestust peetakse üldhalduskulude kohta. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud ilma tööjõukuludeta. 11

12 Maksustamine Maksuvõlgade analüütilist arvestust peetakse riiklike maksude liikide viisi. Selleks avatakse arvutis iga maksuliigi arvestamiseks eraldi analüütilised kontod. Maksuvõlad kirjendatakse kontode kreeditidesse kooskõlas kehtivate maksuseaduste ja juhenditega maksudeklaratsioonide ning vastavate algdokumentide alusel. Maksude vähendamiseks kirjendatud summad, samuti maksude tasumine kantakse nende kontode deebetitesse. Maksudeklaratsioonid saadetakse Maksuametile e-maksuameti kaudu. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Ettemaksed 1 1 Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ettemaksed Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension 89 Töötuskindlustusmaksed 148 Ettemaksukonto jääk 8 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

13 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad Kokku Ehitised Lõpetamata projektid ja Lõpetamata ettemaksed projektid Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Muud muutused Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

14 Lisa 5 Laenukohustised Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised võlakirjad TERVISEKESKUS ELULOOTUS OU Pikaajalised võlakirjad kokku % EUR Laenukohustised kokku Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised võlakirjad TERVISEKESKUS ELULOOTUS OU % EUR KALIKOVA NELLI % EUR Pikaajalised võlakirjad kokku Laenukohustised kokku Lisa 6 Võlad ja ettemaksed kuu jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad 0 Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kokku võlad ja ettemaksed

15 Lisa 7 Annetused ja toetused Sihtotstarbelised annetused ja toetused Kokku annetused ja toetused sh valitsemissektori fondidelt ja sihtasutustelt sh residendist eraisikutelt Rahalised ja mitterahalised annetused Rahaline annetus Kokku annetused ja toetused Lisa 8 Muud tulud Muud Kokku muud tulud Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused Projekt Taassünd-2 Süstivate narkomaanide sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon Projekt Kahjude vähendamise teenus (süstlavahetus) Projekt Tee päästmisele Kokku jagatud annetused ja toetused Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud Mitmesugused bürookulud Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest Pangateenused Kokku mitmesugused tegevuskulud

16 Lisa 11 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 5 Lisa 12 Muud kulud Trahvid, viivised ja hüvitised Kokku muud kulud Lisa 13 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu