Tartu Rahvusvahelise Kooli inimeseõpetuse ainekava
|
|
- Kristiina Ploom
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Lisa 5 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Sotsiaalained 1. Sotsiaalne pädevus Sotsiaalne pädevus tähendab suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ja kasutada mõnda neist õppetöös ja igapäevases elus; luua tulevikustsenaariume ja -visioone mingis sotsiaalselt või personaalselt olulises valdkonnas; tunda ja austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; ära tunda kultuurilisi eripärasid ja järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; jätkuvalt huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutus-tundlik kodanik. 2. Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonda kuuluvad ajalugu, ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus. Ajalugu õpitakse alates 5. klassist, inimeseõpetust 1. klassist ning ühiskonnaõpetust 6. klassist. 3. Ainevaldkonna kirjeldus Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete vahendusel kujuneb õpilastes võime näha ühiskonna arengus põhjuslikke jm seoseid ning teha teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena. Ainevaldkonna õppeainete õppega taotletakse, et õpilane: 1) omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi; 2) omandab tervikliku arusaama ühiskonna nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja mõjust; 3) mõistab kultuurilist mitmekesisust ja demokraatia tähtsust ning ühiskonna jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi; 4) hindab väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ja isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste inimeste ja keskkonna vastu. Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse, et õpilane areneks ennast teostavaks 1
2 terviklikuks isiksuseks, kes suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses üldinimlikest väärtustest, näeb ja mõistab ühiskonnas toimuvat ning tal on oskusi ja valmidust ühiskonnaellu sekkuda ning selles osaleda. Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat arengut. Inimeseõpetus lõimib õppesisu kõigis kooliastmeis, toetades õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas ning aitab õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks isiksuseks. Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, vastutustunne ning õiglus. Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine üldeesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks. Usundiõpetuse kaudu luuakse eeldused erinevate religioonide, nende ühiskondlike ja kultuuriliste väljundite ning väärtussüsteemide mõistmiseks ja kriitiliseks analüüsiks, toetatakse dialoogivalmiduse ja respekti kujunemist maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel ning õpilase enese teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes. Kõik sotsiaalvaldkonna ained on toeks, et õpilasel areneks suutlikkus analüüsida oma käitumist ja selle tagajärgi, sobival viisil väljendada oma tundeid, aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suheldes; ennast kehtestada, seista vastu ebaõiglusele viisil, mis ei kahjusta enda ega teiste huve ega vajadusi. Sotsiaalvaldkonna õppeainete kaudu õpitakse tundma ning järgima ühiskonnas kehtivaid väärtusi, norme ja reegleid, omandatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimeste vastastikustest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale kohanemisele ja toimetulekule perekonnas, eakaaslaste hulgas, kogukonnas ning ühiskonnas. Sotsiaalainete kaudu kujundatakse alus maailmavaatelise mitmekesisusega arvestamiseks ning valmisolek dialoogiks erineva maailmavaate esindajatega. Kõigi valdkonna õppeainete seisukohalt on tähtis koostööoskus ja töötamine rühmas. 2
3 1. Inimeseõpetus põhikoolis INIMESEÕPETUS Inimeseõpetuse eesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine. Inimeseõpetuse ainete õpetus on isiksusekeskne, rõhuasetusega väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse tajumiselt ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse sotsiaalselt efektiivseid käitumisoskusi, positiivse minapildi kujunemist, tolerantsust ning üldinimlikke väärtusnorme. Inimeseõpetuse ainete õpetamisel on olulised nii teadmiste-oskuste kujundamine kui ka õpilaste kõlbelis-väärtuseline areng. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine toimuvad demokraatlikus ja üksteist mõistvas koostööõhkkonnas ning on suunatud positiivsele mõtlemisele oma toimetulekuvõimaluste üle. Inimeseõpetuse ainete õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärgiks on saada ülevaade ainetes püstitatud eesmärkide saavutamisest, õpilase individuaalsest arengust ning saadud teabe kasutamine õppeprotsessi tulemuslikumaks kavandamiseks. Inimeseõpetuse ainetes võib hinnata õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga mitte hoiakuid. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised, sisaldavad nii suulist kui ka kirjalikku küsitlust, praktilisi ülesandeid ja tegevusi. 2. Põhikooli õppe-eesmärgid 3 Inimeseõpetusega Tartu Rahvusvahelises Koolis taotletakse, et õpilane: õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele; õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda; oskab hoida puhtust ja korda; teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega seotud olukordades; õpib probleeme ja olukordi hindama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne; õpib teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest; on valmis suhtlema; õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme ja -reegleid; tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata; hakkab väärtustama perekonda, kodu ja kodumaad; mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa oma tuleviku kujundamises;
4 mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust; tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse võtteid; õpib oma tegevusi planeerima; õpib tundma mitmekultuurilise maailma mõistet ja olemust, omandab teadmisi erinevatest kultuuridest Inimeseõpetuse õpetamisel kasutatavad meetodid: arutelu, individuaalne töö, loovtöö, vestlus, uurimustöö, project, loeng, demonstratsioon, väitlus, rollimäng, rühmatöö, probleemõpe, presentatsioon, õppekäigud. Õppetegevus Inimeseõpetus I kooliastmel 4 I kooliastmes alustatakse emotsionaalsel tasandil isamaalist kasvatust; inimestevaheliste erinevuste käsitlemist väärtuste, mitte puudustena; tervislike eluviiside väärtustamist ja sellega seonduvaid konkreetseid harjumusi. Seega juhatab õpetus I kooliastmes sisse nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse algtõdedesse. Tutvustatakse põhimõisteid ja õpitakse neid kasutama. I kooliastmel kõneldakse ajast ja lubadustest kinnipidamisest, kuulamisoskusest. Eakohastes vestlustes selgitatakse välja õpilaste teadmised käsitletavas küsimuses, julgustatakse neid sõna võtma, kujundatakse kaaslaste eesmärgistatud jälgimise ning üksteisega arvestamise oskust. Keerukamate küsimuste käsitlemisel on kõige otstarbekam õpetaja jutustus. Õpetaja juhib õpilase mõttetööd vestluse ja vestlema ärgitavate tekstide abil (jutustades lugusid tegelikust elust või suunates õpilasi lugema, samuti meenutades vajalikke situatsioone lapse kogemustest või kirjandusest). Sel kombel tuuakse lapse ette probleemülesanded, millele vastuste otsimine võib toimuda individuaalselt, rühmatööna või ühises arutluses. Loovtööd, eriti joonistamine käsitletaval teemal (nt ennast, perekonda, kodu, sõpru jne) aitavad probleemidesse süveneda. Kaasa haaratakse ka lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid). Koduülesannetena plutakse õpilastel näiteks esitada küsimusi vanematele või isegi vanavanematele. Inimeseõpetuse ainete õpetamisel kasutatakse aktiivõppe meetodeid: rühmatööd, arutlusi, samuti praktilisi õppusi ja õppekäike; rollimänge, eriti suhtlemis- ja käitumisoskuste harjutamiseks. Inimeseõpetuse ainega püstitatud õppe-eesmärkide praktiliseks täitmiseks planeeritakse Tartu Rahvusvahelises Koolis järgmised õppekäigud ja üritused: Õppekäigudmuuseumitesse, kunstigaleriidesse eesmärkideks eesti kultuuri tundmaõppimine, turvalise liiklemise nõuete õpetamine ja praktiseerimine, käitumine avalikes kohtades;
5 Õppekäigud teatrisse (koos kohviku külastamisega), kinno, kontserdile põhirõhk käitumisreeglite ja lauakommete järgimisel; Ühine poekülastus viisakas käitumine poes, palumine-tänamine, raha; Talvine ja suvine ekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse Eestimaa loodus, linnad, külad; turvalisus reisil; käitumine bussis, teistega arvestamine; aja planeerimine ja sellest kinnipidamine; taskurahaga ümberkäimine; kaaslaste abistamine ja kompromissi leidmine; Erinevatest rahvustest laste ja nende perede poolt organiseeritud üritused, mis tutvustavad nende kodumaa pühasid, kombeid ja tavasid; Ülekooliliste ürituste osalemine ja esinemine (õpetajate päev, jõulupidu, heategevuslik jõululaat, emadepäev, koolidisko, kooli lõpupidu). INIMESEÕPETUS 1. KLASSIS Õppesisu MINA Mina erinevused ja sarnasused teiste inimestega MINU KEHA Keha eest hoolitsemine Kasvamine Terve ja haige inimene Tervislik eluviis Isiklik hügieen MINA JA MEIE Minu ja teiste vajadused Oma vigade ja süü tunnistamine Vabandamine Leppimine Minu hea ja halb käitumine, õige ja vale käitumine Käitumisreeglid Mäng ja töö Õppimine MINA JA MINU PERE Vanemad, õed, vennad Vanavanemad ja teised sugulased Sugupuu Pereliikmete rollid 5
6 Pereliikmetega arvestamine Pereliikmete lahkumine ja lein Uus pereliige Vanemate töö Kodused tööd Kodu traditsioonid EESTIMAA MEIE (AJUTISE) KODUNA Elukutsed Erinevate rahvuste, s.h. eestlaste, Rahvussümboolika. MINU KODUMAA Minu sünnimaa, minu lähedased Pühad minu peres LIIKLUS Ohutu liiklemine tänaval Liiklusmärgid tavad, pühad ja kombed. Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - päevareþiim, hügieeniharjumuste kujundamine, tervislike eluviiside kujundamine. Käitumine õnnetusjuhtumi korral. Liiklemine, tee ületamine. Käitumine jalakäijana. Eesti keel - Eesti pühad ja kombed. Rahvussümboolika. Matemaatika - oma pikkuse ja kaalu mõõtmine; liiklusmärkide seos geomeetriliste kujunditega. Loodusained - liiklusohutus; käitumine jalakäijana. Tööõpetus - isiklik hügieen; laua katmine, kaunistamine ja koristamine; riiete ning jalatsite hooldamine; ruumide korrastamine ja kaunistamine. Kunstiõpetus portree eestvaates. Õpitulemused 1. klassi lõpetaja: teab, mis on perekond, kodu, kodukoht teab käitumisreegleid oskab suhelda ja käituda teab, et inimesed on erinevad teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda 6
7 Õppesisu INIMESEÕPETUS 2. KLASSIS MINA MINU KEHA Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus Eneseteadvus ja enesehinnang Isiklik hügieen Ohud tervisele; ohutusnõuded Abi saamise võimalused Esmaabi; käitumine õnnetusjuhtumi korral Liikumine ja tervis Kahjulikud harjumused MINA JA MEIE Minu ja teiste vajadused Üksteise eest hoolitsemine ja teiste aitamine Sallivus Sõbrad ja sõpruse hoidmine Oskus panna end teise olukorda Muredest rääkimine ja oma tunnete väljendamine Minu hea ja halb käitumine, õige ja vale käitumine Käitumine, selle mõju ja tagajärjed Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus koolis, kodus ja väljaspool kodu Mäng ja töö Meeskonnatöö tähtsus ja reeglid: tähelepanelikkus, teistega arvestamine, tööjaotus, kohusetunne, jagatud vastutus MINA JA MINU PERE Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne Koduümbrus Naabrid ja naabruskond Kodutus Lastekodu 7
8 INIMENE JA TEAVE, AEG JA ASJAD Aja planeerimine Oma tegevuse kavandamine, täpsus, lubadused, vastutus Hinnangu andmine oma tegevusele EESTIMAA MEIE (AJUTISE) KODUNA Küla Vald Linn Maakond MINU KODUMAA Meeldivaimad paigad sünnimaal Erinevad pühad minu sünnimaal Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - isiklik hügieen, ohutusnõuded, riietumine vastavalt ilmastikule. Käitumine õnnetusjuhtumi korral. Matemaatika aja mõõtmine ja planeerimine (arvutamine); oma pikkuse ja kaalu mõõtmine; liiklusmärkide seos geomeetriliste kujunditega; Eesti keel - tähtpäevad Eestis Loodusained geograafiline jaotus (maakond, asula jne); kaardilegend; ilmakaared. Kunstiõpetus inimese kujutamine: täisfiguur eest- ja külgvaates liikumises. Õpitulemused 2. klassi lõpetaja: teab, kuidas hoida tervist teab, mis on ennastkahjustav käitumine oskab ohuolukorras abi kutsuda teab, mis on kodukoht, kodumaa, riik teab kõlbelise käitumise norme oskab suhelda ja teistega arvestada teab, mis on ausus, õiglus, kohustused oskab anda hinnangut oma tegevusele oskab planeerida oma aega ja tegevusi 8
9 9
10 INIMESEÕPETUS 3. KLASSIS Õppesisu MINA Lapse õigused, kohustused ja kaitse MINA JA MEIE Minu ja teiste vajadused Ausus ja õiglus vastukaaluks ebaõiglusele, kaebamisele ja tagakiusamisele Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga Muredest rääkimine ja oma tunnete väljendamine Abi otsimise ja leidmise võimalused Mäng ja töö Keeldumine kahjulikust/kahjustavast ühistegevusest INIMENE JA TEAVE, AEG JA ASJAD Teave ja teabeallikad, nende kasutamine Reklaami eesmärk ja mõju Minu oma, tema oma, meie oma Asja väärtus ja hind Suhtumine asjadesse ja teiste töösse Raha Raha teenimine, hoidmine, kulutamine, laenamine Arvestamine teiste inimeste vajadustega Kulutuste planeerimine MINA JA TURVALISUS Ohud Tuleohutus, looduslikud ohud ja ohtlikud ained ning abi kutsumine Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek Ahistamise probleem Liiklusreeglid Politsei Laste usaldustelefon Turvakodu Sotsiaalne hädaabi EESTIMAA MEIE (AJUTISE) KODUNA Riik ja selle kaitse Seadused kui ühiskonnaelu reeglid 10
11 Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid Riigikogu Valitsus President Eestimaa rikkus: loodus, inimesed, kultuur, haridus Eesti riigi tuntud inimesed Eesti vähemusrahvused Naaberriigid Eestlased välismaal ja teised meie hulgas Sallivus erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes MINU KODUMAA Sümbolid Naaberriigid Tuntud inimesed Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - hügieeninõuete täitmine, õige riietuse valik, ohutu käitumine kehalise kasvatuse tunnis ja tänaval liiklemisel. Käitumine õnnetusjuhtumi korral. Matemaatika raha arvestamine; arvuti kasutamine infoallikana. Diagrammide koostamine uurimustöödes arvuti abil. Liiklusmärkide seos geomeetriliste kujunditega. Loodusained ajavööndid. Erinevad riigid, naaberriigid; vähemusrahvused. Eesti keel Eesti riik, naaberriigid, sümbolid, president, riigikord, naaberriigid. Kunstiõpetus ja tööõpetus Eesti ja oma kodumaa sümbolite valmistamine; kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 11 oskab ohuolukorras abi kutsuda teab Eesti riigi tuntud inimesi tunneb Eesti riigi sümboleid ja lähemaid naaberriike teab, mis on ausus, õiglus, kohustused ja vastutustunne oskab teha koostööd, suhelda ja teistega arvestada oskab hinnata asjade ja raha väärtust teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad mõistab oma õigust jääda eriarvamusele ja keelduda ühistegevusest, kui see on ennastkahjustava iseloomuga
12 oskab leida vajalikku infot erinevatest teabeallikatest oskab jutustada oma sünnimaast, selle sümbolitest ja tuntud inimestest INIMESEÕPETUS II KOOLIASTMEL Õppetegevus II kooliastmel on inimeseõpetuse sisuks tervisekasvatus ning sotsiaalse kompetentsuse arendamine. See on vanus, mil laps vajab abi oma arenguliste muutustega toimetulekuks. Samas on sobiv aeg võtta kokku ja teadvustada I kooliastmes omandatud inimese tervist puudutav teave. II kooliastmel antakse õpilastele ülesandeid koostada õpimappe ja teha uurimistöid. Õppekäikudel eelnevate juhendite alusel kogutud materjali läbitöötamine ja arutelu kaudu süvenetakse käsitletavatesse teemadesse ja nii muudetakse õpetus elulähedasemaks. Ära kasutatakse õpilaste varasemat lugemust, samas suunatakse neid lugema kirjandust, kust käsitletava teema kohta midagi mõtlemapanevat leiab. Eriti olulised on inimeseõpetuse õpetamisel aktiivõppe meetodid: rühmatööd, rollimängud (nt konfliktide lahendamine, «ei» ütlemine jne), diskussioonid, arutlused. Kasutatakse ka vanemate või muude oluliste inimeste intervjueerimist, mis aitab tajuda sugupõlvede järjepidevust. Inimeseõpetuse ainega püstitatud õppe-eesmärkide praktiliseks täitmiseks planeeritakse Tartu Rahvusvahelises Koolis järgmised õppekäigud ja üritused: Õppekäigud muuseumitesse, kunstigaleriidesse, teatrisse, kinno, kontserdile erinevate kunstivormide tundmaõppimine, analüüsiva ja kriitilse mõtlemsie arendamine; Õppekäik Teadusteatrisse ja AHHAA keskusesse eesmärk julgustada õpilasi küsimusi esitama ja analüüsima, kriitiliselt mõtlema; Ühine poekülastus ostude planeerimine, arveldamine rahaga, keskkonnasäästlik mõtlemine; Talvine ja suvine ekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse Eestimaa loodus, linnad, külad; turvalisus reisil; käitumine bussis, teistega arvestamine; aja planeerimine ja sellest kinnipidamine; taskurahaga ümberkäimine; kaaslaste abistamine ja kompromissi leidmine; Erinevatest rahvustest laste ja nende perede poolt organiseeritud üritused, mis tutvustavad nende kodumaa pühasid, kombeid ja tavasid; Ülekooliliste ürituste organiseerimine, neil osalemine ja esinemine (õpetajate päev, jõulupidu, heategevuslik jõululaat, emadepäev, koolidisko, kooli lõpupidu); Erinevate õppeainete alaste projektide esitlemine koolikaaslastele esinemisoskus; Kahepäevane matk loodusesse tervislikud eluviisid, esmaabi, päevakava 12
13 13 koostamine, lubadustest kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.
14 INIMESEÕPETUS 4. KLASSIS Õppesisu Tervisekasvatus TERVIS Tervise olemus Tervist mõjutavad tegurid Tervise hindamine TERVISLIK ELUVIIS Tervisliku eluviisi komponendid Päevakava Keha puhtus Karastamine VAIMNE TERVIS Vaimse tervise komponendid Positiivne mõtlemine TERVISLIK TOITUMINE Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab Tervisliku toitumise põhimõtted Minu tervislik päevamenüü KEHALINE AKTIIVSUS Kehalise aktiivsuse vormid. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted Enesetestimine Sobiva spordiala valik Tippsport ESMAABI Esmaabi põhimõtted ja oskused tegutsemiseks Esmaabi erinevates olukordades Koduapteek ÕNNETUSJUHTUMID Õnnetusjuhtude vältimine Ohutu käitumine koolis, kodus, tänaval ja õues HAIGUSED Enamlevinud haigused ja nende ennetamine 14
15 Nakkuslikud ja mittenakkuslikud haigused Allergia Vaktsineerimine Meditsiiniabi Sinu kui abisaaja õigused ja kohustused KESKKOND JA TERVIS Tervislik elukeskkond Füüsilised ja psühhosotsiaalsed tingimused tervise tagamiseks TURVALISUS Liiklusmärkide ja -reeglite tundmaõppimine ja järgimine liigeldes MEEDIAÕPETUS Meedia liigid Fakt ja arvamus Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - tervislikud eluviisid, sportlik vaba aja veetmine, kehalise aktiivsuse tähtsus, enesetestimine, sobiva spordiala valik. Matemaatika raha arvestamine; arvuti kasutamine infoallikana. Diagrammide koostamine uurimustöödes arvuti abil. Liiklusmärkide seos geomeetriliste kujunditega. Loodusained keskkondlikud tegurid ning nende mõju inimese tervisele. Ajalugu isiklik hügieen läbi aegade. Tööõpetus maitse ja praktilisus moes. Õpitulemused 4. klassi lõpetaja: teab, mis on tervis, ja oskab järgida tervislikku eluviisi (tervise ohutegurid, traumade vältimine, hädaabi teenused), oskab anda esmaabi teab erinevaid terviseriske oskab hinnata ja väärtustada tervislikku elukeskkonda ning tingimusi tervise tagamiseks tunneb ja oskab järgida liiklusmärke 15
16 INIMESEÕPETUS 5. KLASSIS Õppesisu Tervisekasvatus ja suhtlemisõpetus SOOLINE ARENG Küpsemine Kehaline areng ja muutused suhetes vastassugupoolega Seksuaalsus HAIGUSED Sugulisel teel levivad haigused AIDS INIMENE SOTSIAALSETES SUHETES Vajadused Vajaduste hierarhia Inimene sotsiaalsetes suhetes kaasinimestega Väärtused ja väärtuste hierarhia Hariduse omandamine kui väärtus Kõlblusnormid Kultuurilised erinevused SUHTLEMINE TEISTEGA Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemisakt Aktiivne kuulamine Tunnete väljendamine Eneseavamine inimestevahelistes suhetes Kultuuridevaheline suhtlemine SUHTLEMINE ISEENDAGA Mina-pilt Enesehinnang Eneseanalüüs Oma väärtuste selgitamine ja väärtusorientatsiooni kujunemine Konfliktid iseendaga ENESEKEHTESTAMINE JA ENESEKONTROLL «Ei» ütlemine 16
17 Agressiivne, ennastkehtestav ja alistuv käitumine Teistest hooliv käitumine vastukaaluks agressiivsele käitumisele Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine Enesekontroll ja enesepiiramine SOTSIAALNE KOMPETENTSUS Üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine Efektiivsed ja ebaefektiivsed sotsiaalsed oskused Sõprus Empaatia Vastutus Eakaaslaste mõju Konformsus ja sõltumatus Sõltumatu inimese sõltuvus teistest inimestest Toetus ja abi teistelt inimestelt POSITIIVNE MÕTLEMINE Positiivne mina-pilt Terviklik mina UIMASTID Käitumine uimastitega seotud situatsioonides Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - hügieeninõuete täitmine, keha puhtus, karastamine, kehalise aktiivsuse tähtsus. Muusikaõpetus häälemurre noorukieas. Loodusained erinevad riigid, maailma kui erinevatest osadest koosneva terviku tajumine, ajavööndid. Õpitulemused 5. klassi lõpetaja: teab inimese murdeeas toimuvaid muutusi teab olulist seksuaalelust ja suguhaigustest teab efektiivseid suhtlemis- ja käitumisviise oskab ennast väärtustada, oma võimeid ja käitumist hinnata oskab väärtustada erinevaid kultuure ning mõista ja näha kultuuridevahelisi 17
18 erinevusi austab kõlbelisi väärtusi ja üldinimlikke põhimõtteid Õppesisu INIMESEÕPETUS 7. KLASSIS INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES Areng ja kasvamine Inimese elukaar ja selle perioodid Murde- ja noorukiiga TÜTARLAPSEST NEIUKS, POISIST NOORMEHEKS Varajane ja hiline küpsemine igaühel oma tempo Nooruki põhimured küpsemisperioodil Neiu, keda noormehed hindavad, ja noormees, keda neiud hindavad Seksuaalhuvi tärkamine ja ilmnemine Vabadus valida Vastutus seksuaalsuhetes Pereplaneerimine ESIMESED KIINDUMUSED Kiindumussuhete olemus Noorukite kiindumussuhted Käimine Lahkumineku tragöödia HAAVUV, HAAVAV JA HAAVATAV MURDEEALINE Suhtlemise ABC Suhtlemise tasemed Suhtlemine eakaaslastega ja sõpradega Konfliktid suhetes Sallivus suhetes Stressiga toimetulek UUED SUHTED PEREKONNAGA Murdeealise õigused ja kohustused Arusaamatused ja konfliktid kodus Konfliktide ennetamine ja lahendamine Sõltumatus, selle olemus 18
19 Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - hügieeninormide täitmine, ohutu käitumine kehalise kasvatuse tunnis, enesekasvatus ja kontroll, viisakas ja teisi arvestav käitumine kehalise kasvatuse tunnis, tervist tugevdavad ja kahjustavd tegurid. Matemaatika statistika; diagrammidem koostamine arvuti abil. Õpitulemused 7. klassi lõpetaja: teab, missugused muudatused toimuvad murdeeas, mõistab murdeea eripära teiste eluperioodide seas teab, kuidas toimub suguline küpsemine, olulist seksuaalelust ja raseduse vältimise võimalusi mõistab, et inimesed on erinevad tunneb peamisi stressiga toimetuleku võimalusi, oskab oma tervislikku seisundit jälgida ja hinnata INIMESEÕPETUS 8. KLASSIS Õppesisu TERVISEOHUD Erinevad uimastid ja nende tarvitamisest tulenevad tervise-, sotsiaalsed ja juriidilised risked Uimastiseotuse olemus Sõltuvus Käitumine ja otsuste langetamine uimastitega seotud olukordades Abi saamise võimalused INIMENE JA TEMA TERVISLIK ELUVIIS Tervisliku eluviisi sisu ja vormid Tervisliku eluviisi kujundamine Tervist tugevdavad ja kahjustavad tegurid Välise mina aktsepteerimine tervikliku mina aspektina Ohud ja probleemid seoses füüsilise minaga 19
20 Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - hügieeninormide täitmine, ohutu käitumine kehalise kasvatuse tunnis, enesekasvatus ja kontroll, viisakas ja teisi arvestav käitumine kehalise kasvatuse tunnis, tervist tugevdavad ja kahjustavd tegurid, kehaline tegevus kui stressiga toime tulemise võimalus. Matemaatika statistika; diagrammidem koostamine arvuti abil. Ajalugu hädavajalikud kaubad ja luksuskaup. Õpitulemused 8. klassi lõpetaja: tunneb peamisi tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid ning terviseriske oskab oma tervislikku seisundit jälgida ja hinnata 20
21 ÜHISKONNAÕPETUS 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi ühiskonna probleemide vastu, oskab neid märgata ja uurida ning oma seisukohti ja valikuid põhjendada; 2) oskab tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest; 3) teab, kuidas osaleda poliitika kujundamises ja teostamises nii kohalikul kui ka Eesti riigi tasandil; 4) väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid, nagu seaduslikkus, vabaduse ja vastutuse seos; arvestab teisi, väärtustab mitmekesisust, panustab ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja sidususse ning seisab vastu kesksete normide rikkumisele; on seaduskuulekas; 5) määratleb ennast ühiskonna liikmena, Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna. 2. Õppetegevus Õppetegevust kavandades ja korraldades: 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda; 3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paarisja rühma-tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; 4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid. Kooliastme spetsiifilised õppetegevused esitatakse vastava kooliastme lõpus. 3. Hindamine Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Hinnanguid 21
22 andes ja numbriliselt hinnates võetakse aluseks ainekavaga määratud õpitulemused. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Aine pakub rohkesti võimalusi mitmekesiseks tööks erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid). Vanuseastmele vastavalt võib lihtsamaid ülesandeid anda mõne fakti või näite leidmiseks ning hinnata ülesande täitmise põhjalikkust ja täpsust. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Kooliastme spetsiifilised hindamise vormid ja põhimõtted esitatakse vastava kooliastme lõpus. ÜHISKONNAÕPETUS 6. KLASSIS Õppesisu Tervisekasvatus ja suhtlemisõpetus KONFLIKTID Konfliktide olemus ja põhjused Efektiivsed ja ebaefektiivsed konfliktide lahendamise teed Kriitikaga hakkamasaamine Läbirääkimiste pidamine KRIIS Kriisi olemus Põhjused Kriisi kulg Reaktsioonid ja käitumine kriisiolukorras Ðokiseisund ja sellega hakkamasaamine Kriisiabi Nõustamisabi võrgustik Psühholoogilise nõustamise võimalused noortele KOOLID ON ERINEVAD Koolivahetus, uus kool Erinevad koolitüübid Geograafilisest asendist ja kultuuritaustast tulenevad erinevused koolide vahel 22
23 Euroopa riigid PROBLEEMIDE LAHENDAMINE Erinevate alternatiivsete käitumisviiside leidmine probleemide lahendamisel Tagajärgedest mõtlemine Vahend-eesmärk-mõtlemine Sotsiaalsete dilemmade lahendamine ERINEVUSTE AKTSEPTEERIMINE Sallivus enda ja teiste vastu Individuaalsed erinevused Erivajadustega inimesed Soolised erinevused Erinevused multikultuurilises ühiskonnas UIMASTID Uimastite liigitus, üldiseloomustus ja mõju organismile Integratsioon teiste õppeainetega Kehaline kasvatus - hügieeninormide täitmine, õige riietuse valik, ohutu käitumine kehalise kasvatuse tunnis, viisakas ja teisi arvestav käitumine, adekvaatne enesehinnang. Loodusained - Jätkusuutlik areng, geograafilisest asendist tulenevad erinevused koolide vahel. Ajalugu erinevad koolitüübid tänapäeval ja ajaloo vältel. Uimastite ajalugu. Õpitulemused 6. klassi lõpetaja: on viisakas, sõbralik, väärikas, vastutustundlik, töökas, täpne ja aus; teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid; mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis; märkab probleeme koolis, toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat; loetleb Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone ja kirjeldab nende ülesandeid (kohalik omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus); teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks seadusi tuleb täita; teab, mis on lapse õigused ja vastutus; selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajatele; tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista; mõistab inimeste iseärasusi, teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse 23
24 ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest; on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks, oskab vältida ja lahendada konflikte; toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat; tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana; oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada; loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd; teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides. Õppetegevus ÜHISKONNAÕPETUS III KOOLIASTMEL 1 Isiksuse arengu seaduspärasusi arvestades on III kooliastmel eriti oluline inimese identiteedi, enesekasvatuse ja kõlbeliste normidega seostuv. Sel perioodil vajab õpilane iseendaga tegelemise võimalust, soovib rääkida iseendast ja oma probleemidest, väärtustab iseennast isiksusena. Samas vajab murdeealine teadmisi tervislikust eluviisist ja ohtudest tervisele, mida rakendada igapäevases käitumises. 2 Õpilastele antakse senisest enam iseseisvat tööd, arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi, nende tugevaid ja nõrku külgi ning probleeme. Tehtud töödest kokkuvõtete tegemiseks kasutatakse rühmatööd, lastakse õpilastel üheskoos probleemsituatsioonidele ja kõlbelistele dilemmadele vastuseid otsida. Kuna elles vanuses õpilane on oma isiksusest väga huvitatud, sobivad hästi mitmesugused testid ja ankeedid (tuleb olla ettevaatlik tulemuste interpreteerimisel, murdeealised kalduvad liiga kergesti tegema laiaulatuslikke üldistusi). Kasutatakse ka uurimuslikku laadi projektide, õpimappide, võib-olla ka raamatute vms kirjutamist, illustreerimist ja retsenseerimist. 3 Mida vanemate õpilastega on tegemist, seda enam võib toetuda nende lugemusele ja elulistele tähelepanekutele. Vestlus ja diskussioonid ühendavad III kooliastmes nagu eelmisteski kõiki muid meetodeid. Inimeseõpetuse õpetaja mõistvus ja sallivus kõikide õpilaste suhtes on seega eriti oluline. Demokraatliku ja sõbraliku õhkkonna puhul on arutluste kasutegur suurem, samas on võimalik ka rollimängude ulatuslikum kasutamine ja kommenteerimine. 4 Inimeseõpetuse ainega püstitatud õppe-eesmärkide praktiliseks täitmiseks planeeritakse Tartu Rahvusvahelises Koolis järgmised õppekäigud ja üritused: Õppekäigud muuseumitesse, kunstigaleriidesse, teatrisse, kinno, kontserdile erinevate kunstivormide tundmaõppimine, analüüsiva ja kriitilse mõtlemsie arendamine; Õppekäik Teadusteatrisse ja AHHAA keskusesse eesmärk julgustada õpilasi küsimusi esitama ja analüüsima, kriitiliselt mõtlema; Talvine ja suvine ekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse Eestimaa 24
25 loodus, linnad, külad; turvalisus reisil; käitumine bussis, teistega arvestamine; aja planeerimine ja sellest kinnipidamine; taskurahaga ümberkäimine; kaaslaste abistamine ja kompromissi leidmine; oskus öelda EI Erinevatest rahvustest laste ja nende perede poolt organiseeritud üritused, mis tutvustavad nende kodumaa pühasid, kombeid ja tavasid; Ülekooliliste ürituste organiseerimine, neil osalemine ja esinemine (õpetajate päev, jõulupidu, heategevuslik jõululaat, emadepäev, koolidisko, kooli lõpupidu); Erinevate õppeainete alaste projektide esitlemine koolikaaslastele esinemisoskus; Külalisesindejate ettekanded sotsiaal- ja juriidilistest probleemidest erinevates riikides; Kahepäevane matk loodusesse tervislikud eluviisid, esmaabi, konfliktsituatsioonide lahendamine. Õppesisu ÜHISKONNAÕPETUS 8. KLASSIS Ühiskond ja sotsiaalsed suhted Ajakirjandus e roll ühiskonnas: informeerimine, tähelepanu juhtimine probleemidele, avaliku arvamuse kujundamine, meelelahutus jne. Autoriõigused ja -vastutus, teoste kasutamine: viitamine, tsiteerimine, üles- ja allalaadimine. Plagieerimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalsed rühmad ühiskonnas: soolised, ealised, rahvuslikud, usulised, varanduslikud, regionaalsed jm. Väärtused ja identiteedid. Mitmekultuuriline ühiskond ja selle võimalused ning probleemid. Ühiskonna institutsionaalne struktuur avalik sektor, erasektor, kolmas sektor Avalik sektor ja selle institutsioonid (riigiasutused, kohalik omavalitsus, avalikõiguslikud asutused). Sihtasutused, heategevus, vabatahtlik töö, kodanikualgatused. Ühiskonnaliikmete õigused Lapse õigused, kohustused ja vastutus. Lastekaitse rahvusvahelised probleemid. Demokraatia Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna erinevused. Demokraatliku valitsemise põhijooned: võimuorganite valitavus ja aruandlus, võimude lahusus ja tasakaal. 25
26 Õigusriik. Kodanikuvabadused ja -õigused. Eesti ja õpilase kodumaa valitsemiskord Kodanikuühiskond Noorte osalusvõimalused. Õpilasomavalitsus ja õpilasorganisatsioonid. Noorteprojektid. Käitumine kriisioludes. Majandus Isiklik majanduslik toimetulek. Eesmärkide püstitamine ja ressursside hindamine. Palk ja palgaläbirääkimised. Isiklik eelarve. Õppesisu ÜHISKONNAÕPETUS 9. KLASSIS Ühiskond ja sotsiaalsed suhted Kommunikatsioonieetika, avaliku ja eraelu piir; suhtlemiskultuur. Turunduskommunikatsioon, selle funktsioon ja liigid: valimisreklaam, sotsiaalreklaam, kommerts-reklaam jne. Meediamajanduse põhitõed (sisu ja reklaami vahekord, tulud ja kulud meedias). Teabe tõlgendamine ja kriitiline analüüs; fakti ja arvamuse eristamine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne kihistumine ja selle põhjused. Sotsiaalne sidusus. Sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus. Solidaarsus. Ühiskonna institutsionaalne struktuur avalik sektor, erasektor, kolmas sektor Erasektor kui kasumile suunatud sektor. Kolmas sektor kui mittetulundussektor. Ühiskonnaliikmete õigused Inimõigused meie igapäevaelus, riigi ja üksikisiku roll nende tagamisel. Põhiõigused; sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised õigused.inimkaubandus, tööorjus, seksuaalne ekspluateerimine jm. UNICEFi tegevus. Demokraatia Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna erinevused. Demokraatliku valitsemise põhijooned: võimuorganite valitavus ja aruandlus, võimude lahusus ja tasakaal. Õigusriik. Kodanikuvabadused ja -õigused. 26
27 Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna olemus ja põhijooned. Vabaühendused ja MTÜd. Kirik ja usuühendused. Kodanikuosalus ja kodanikualgatus. Kodanikuajakirjandus. Vabatahtlik tegevus, kaasatus ühendustesse ja organisatsioonidesse. Eesti ja õpilase kodumaa valitsemiskord Põhiseadus. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu koosseis ja ülesanded. Valitsuse moodustamine ja ülesanded. President. Kontrollorganid: õiguskantsler, riigikontroll. Kohus. Kohalik omavalitsus. Õigussüsteem: Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide kasutamine. Alaealiste õiguslik vastutus. Kodakondsus. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Kodanikuõigused ja -kohustused. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud, nende õigused ja kohustused Eestis. Erakonnad. Erakonna ülesanded demokraatlikus riigis. Eesti parlamendierakonnad. Valimised. Valimiste üldine protseduur. Kandidaadid ehk valitavad ja hääletajad ehk valijad; nende rollid. Valimiskampaania. Teadlik hääletamine. Eesti Euroopa Liidu liikmena. Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides. Majandus Elukestva õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus. Säästmine ja investeerimine. Laenamine. Tarbijakäitumine, säästlik ja õiglane tarbimine. Tarbijakaitse kaupade ja teenuste turul. Tootemärgistused. Isiklik ettevõtlus. Turumajanduse põhijooned. Nõudmine ja pakkumine. Konkurents. Tootlikkus ja kasum. Ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE. Ettevõtluse roll ühiskonnas. Ressursside jagunemine maailmas. Riigi roll majanduses: planeerimine ja regulatsioon. Riigieelarve. Maksud, maksustamise põhimõtted. Tulude ümberjagamine. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Aus maksumaksmine. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus. Tööturg. Tööturu mõiste. Tööandja ja töövõtja rollid töösuhetes. Tööõigus. Hõivepoliitika, tööturu meetmed tööandjatele ja tööotsijatele. Erinevast soost, erineva haridustaseme ning töö- ja erialase ettevalmistusega inimesed tööturul. Õpitulemused Põhikooli lõpetaja: 1) tunneb demokraatia toimimise põhimõtteid ning toob näiteid nende rakendamise kohta; toimib demokraatia põhimõtteid arvestades; on orienteeritud enesearendamisele; 2) määratleb ja tunnetab end oma kogukonna ja Eesti ühiskonna liikmena; on valmis toimima vastutustundliku kodanikuna Eesti Vabariigis, Euroopa Liidus ning maailmas; 3) tunneb ja järgib inimõigusi, märkab nende rikkumist ning tegutseb inimõiguste kaitsel; tunnustab erinevaid inimrühmi võrdselt väärtuslikuna ning käitub sallivalt; 4) tunneb Eesti riigi põhiseadust ja ülesehitust ning halduskorraldust; oskab 27
28 suhelda riigi- ja omavalitsusasutustega; oskab leida ja kasutada vajalikku õigusakti; järgib seadusi; kasutab kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi; selgitab näidete kaudu vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; 5) tunneb Euroopa Liidu ülesehitust, väärtusi ning nimetab liikmesriike; nimetab teisi rahvusvahelisi organisatsioone ja selgitab nende tegevuse eesmärke; 6) selgitab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid, üksikisiku, ettevõtja ja riigi rolli majanduses; mõistab riigi ja turu vahekorda, teab, mis on avalik ja erasektor; tunneb maksustamise eesmärke ning üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega; 7) hindab oma võimalusi, õigusi ning vastutust ettevõtjana ja tööturu osalisena, kavandab oma karjääri, teeb otsuseid enda suutlikkust ja ressursse adekvaatselt analüüsides ning tegevuse tagajärgi prognoosides; 8) hindab ressursside piisavust ning tarbib säästlikult; tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana; 9) analüüsib kriitiliselt infokeskkonda, arvestades autoriõiguste kaitset; oskab leida vajalikku teavet ja vahendeid; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid; 10) teab, mis on üleilmastumine ja toob näiteid üleilmastumise mõjudest majandusele, kultuurile, keskkonnale jne. TARTU RAHVUSVAHELISE KOOLI INIMESEÕPETUSE SEOS ÕPPEKAVA LÄBIVATE TEEMADEGA Keskkond ja jätkusuutlik areng Traditsioonid, legendid, asukoht, festivalid. Erinevad koolisüsteemid ja nende võrdlemine asukoht, geograafilised tingimused, festivalid, plussid, miinused, ohud, eelised, riigikorraldus, traditsioonid, festivalid. Vähemusgrupid, sotsiaalsed grupid. Sotsiaalsed klassid. Rahvuskultuur. Säästev tarbimine. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Oma tugevate ja arendamist vajavate külgede analüüsimine. Erinevate erialadetöökohustuste analüüsimine ja ohtude nägemine. Erinevate elualade väljapaistvate tippudega tutvumine. Erinevate elukutsete areng ja muutumine aja vältel. Avaliku esinemise harjutamine. Tehnoloogia ja innovatsioon Meedia erinevate liikide tundmaõppimine ja nende käsitlemisoskuste arendamine. Ajalehereklaamide hindamine ja koostamine. Veenva iseloomuga kirjade kirjutamine ja analüüsimine. Filmi-, teatri- ja kirjandusarvustuste koostamine ja hindamine. Avalduste kirjutamine. Retooriliste avalduste esitamine. Intervjuude koostamine, analüüs, läbiviimine. Aktiivõppemeetodite läbi erinevate meediakanalite tundmaõppimine ja kriitilise mõtlemise arendamine. Fakti ehk arvamuse eristamine ja esitamine, manipuleerimismeetodite tundmise arendamine aktiivõppemeetodite kaudu. Arutlus- ja väitlusoskuse arendamine aktiivõppemeetodite teel. Arvutiprogrammide ja Interneti kasutamine õppetöö käigus. Videotehnika kasutamine 28
29 eneseanalüüsiks. Tervis ja ohutus Liiklusmärkide ja-reeglite tundmaõppimine teoreetiliselt ja praktiliselt. Esmaabi ja elustamise põhimõtete tutvustamine aktiivõppemeetoditega. Uimastipreventsioon eelkõige sotsiaalsete oskuste ja enesekehtestamisoskuse arendamise kaudu aktiivõppemeetodite teel. Turvalise seksuaalkäitumise õpetamine erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutamise viiside tutvustamise abil. Kriisisituatsioonide tulekahju, taruma, avarii jms analüüsimine ja nendega toimetulek rollimängude kaudu. Tervislike eluviiside propageerimine läbi aktiivõppemeetodite; hammaste pesemine, toiduenergia arvestamine jms õpetamine läbi mängude, Internetis materjali otsimise, loengu, arutelude, postrite-jooniste tegemise, rollimängude ja rühmatöö. 29
30 Ajalugu ÜLDALUSED 1. Ajalugu põhikoolis I.1Üldhariduskooli ajalooõpetus on kontsentriline. Põhikoolis õpitakse maailma (eelkõige Euroopa) ja Eesti ajalugu vanimast ajast kuni tänapäevani. I.2Ajalooõpetuse dimensioonid on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. I.3Õppekava üks põhinõudeid on õpilase arendamine. Valmis teadmiste vahendamine on asjakohane ülevaateteemade puhul. Peamine on aga õppimine, kus õppija peab õpikuteksti, ajalehe või ajakirja artikli, algallika või muu materjali põhjal looma endale ise ajaloopildi, tegema järeldusi, väljendama oma arvamust ühe või teise ajaloosündmuse või nähtuse kohta. Ajalooprobleemide lahendamise käigus tekivad uued oskused, rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, avardub õpilase isiklik maailm. I.4Taolisest põhimõttest lähtuva õpetuse puhul ei saa ajaloo õppimine koolis olla entsüklopeediline, vaid eksemplaarne, s.o ajaloomaterjaliga tutvutakse valikuliselt. Sealjuures tuleb vältida eksemplaarse lähenemise suurimat puudust ajaloolise aja mõiste hülgamist ja realiseerida kronoloogiline dimensioon kronoloogilis-temaatilise printsiibina. Sel puhul saab rääkida ajalooteadmisest mitte kui lihtsalt faktikogust, vaid kui protsessist. Mitmekesiste ülesannete lahendamise käigus arenevad õpioskused, ajalooline mõtlemine, kujutlusvõime, rikastub ajalooteadvus. I.5Ajaloo õpetamisel rakendatakse orienteeruvat ja detailset käsitlust. Orienteeruva käsitlusega avatakse ajalooliste seoste süsteem, asetatakse sündmused põhilisse kronoloogilisse struktuuri ning tehakse üldistusi. Detailselt vaadeldakse mõningaid olulisemaid sündmusi selles struktuuris. I.6Tähtis on silla loomine mineviku ja kaasaja ajaloosündmuste ja -nähtuste vahel, arusaama kujundamine, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva, kriisikollete olemust, samuti paljusid Eesti ajalooga seotud probleeme. Ajalooallikatega töötades otsitakse kõigepealt vastuseid küsimustele kes, mis, millal, kuidas, seejärel jõutakse järk-järgult küsimuseni miks. Õpilased kogevad, kui keeruline on otsustada ühe või teise sündmuse põhjuste üle. Seetõttu on väga oluline selgitada mõisteid põhjus-tagajärg, sarnasus-erinevus, muutusjärjepidevus. I.7Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Ajalootundides peaks õpilastele tutvustatama ka erinevaid ajalookäsitusi ühtki neist peale surumata. Õpilastes peab kujundama kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse. Otstarbekas on võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste 30
31 käsitlemist erinevates õpikutes ja raamatutes. See aitab mõista, et ajaloo kirjutamine on ikka sõltunud ajast ja ajaloolaste seisukohtadest. I.8Ajaloopilt, mida igaüks endaga kaasas kannab, ei kujune üksnes koolis. Ajaloopildi kujunemisele aitavad kaasa ekskursioonid ja õppekäigud ning kokkupuude ajaloo- ja ilukirjandusega, teatri ja kinoga, erinevate inimeste ja paikadega. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujunebki õpilasel järkjärgult välja ainult temale omane ajaloopilt. I.9Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon, lähedaste teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt. I.10 Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärgiks on saada ülevaade ajalooõpetuse eesmärkide saavutamisest, õpilase individuaalsest arengust, ja kasutada saadud teavet õppeprotsessi tulemuslikumaks kavandamiseks. I.11 Õpitulemuste kontrollimise vormid peaksid olema mitmekesised, sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartidega, allikmaterjaliga, piltidega, pikaajaliste projektide, referaatide ja uurimistööde koostamist, arutluse kirjutamist. I.12 Arutluse hindamisel tuleb arvestada teemast arusaamist ja selle avamist; töö loogilist ülesehitust (sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte); oma seisukoha esitamist ja selle põhjendamist konkreetsete näidetega; seoste loomise ja järelduste tegemise oskust. Hindeskaala valib õpetaja vastavalt õpilaste vanuseastmele ja ülesande keerukusele. I.13 Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid, ajalooõpetusega kujundatud oskusi. Projektülesande ja iseseisvate uurimistööde hindamisel tuleb jälgida ka töö valmimise protsessi (probleemi püstitamine, andmete kogumine, selekteerimine, analüüsimine, töö vormistamine, klassis ettekandmine), mitte ainult lõpptulemust. Hindamisprotsessis on oluline õpilase enesehinnang ja selle arenemine, mis tõstab vastutust õppimise suhtes. Hindamine peab olema paindlik, arvestama õpilase individuaalsust, erinevaid kursusi ja nende raskusastet. I.14 Kokkuvõttev hinne peab kujunema erinevate osaoskuste hindamisest (näiteks: eneseväljendus- ja analüüsioskus, materjali reprodutseerimine, arutluste kirjutamine, töö allikmaterjaliga jne). 31
32 2. Põhikooli õppe-eesmärgid Põhikooli ajalooõpetusega Tartu Rahvusvahelises Koolis taotletakse, et õpilane: hakkab tundma huvi mineviku vastu, õpib tundma ajaloo põhimõisteid õpib tundma oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu süstemaatiliselt, Euroopa ja maailma ajalugu nii ülevaatlikult kui ka vastavat ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja protsesside kaudu hakkab aru saama kaasaja sündmustest, mõistab mineviku ja kaasaja seost tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja infokanaleid õpib leidma, omandama, üldistama, tõlgendama, hindama, talletama, kasutama ja edastama ajalooteavet, oskab seda kriitiliselt hinnata õpib eristama ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, oskab näha ja sõnastada probleeme, esitada neist lähtuvalt küsimusi ja pakkuda lahendusteid hakkab tunnustama inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, õpib oma arvamust kujundama ja põhjendama, oma tegevust analüüsima ja hindama, oma eksimusi nägema ja korrigeerima õpib mõistma põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse ja tõenduse olemust ajaloosündmuste ja -protsesside analüüsimisel määratleb end oma rahvuse liikmena. 32
33 AJALUGU II KOOLIASTMEL Õppetegevus Ajalugu on omaette õppeainena kavas alates 5. klassist. Õppetegevuses on kesksel kohal vestlus ja mänguline tegevus, toetutakse varasematele teadmistele. Õpilastelt võib küsida, missuguseid sündmusi nad ise meenutada suudavad. Esimeseks ülesandeks sobib nt koduloolisele ainele tugineva lühijutu või omaenese ajaloo (eluloo) koostamine vanematelt ja vanavanematelt saadava informatsiooni vahendusel. Õpilased peaksid hakkama mõistma, et ajalugu ongi tegelikult «igaühe lugu». Läbi õppetegevuse tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ja omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus. Arenevad koostööoskus ja kujutlusvõime. Teemavaliku aluseks 5. klassis peaks olema õpilaste ajaloohuvi äratamine. Süstemaatiliste teadmiste, oskuste kujundamist 5. klassi ajalookursus eesmärgiks ei sea. Samu põhimõtteid peaks jälgima ka õpilaste hindamisel. Seega ei tohi kontrollida enamat kui ühte õpitud teemat korraga. Algab muistsete kultuuride tundmaõppimine nende tänapäevaga ja õpilase kodumaaga suhestamise kaudu. 6. klassis algab süstemaatiline ajalooõpe. Õppetegevustes toetutakse õpilaste varasematele kogemustele. Eelkõige juhindutakse sellest, et üleminek 5. klassist 6. klassi ei oleks liiga järsk. Valdavaks meetodiks sobib algul samuti vestlus. Oluline on ajalooliste kujutluste loomine, koostööoskuse ja iseseisva töö oskuse kujundamine. Seejärel on sobiv minna üle nõudlikumale metoodikale: küsimuste esitamine tekstide kohta, kavastamine, jutukeste koostamine, probleemsituatsioonide loomine, ajaloosündmuste ja -protsesside lihtsam analüüs, empaatia kujundamine ülesannete kaudu. Kursuse lõpuks peaks õpilane tundma muinas- ja vanaaja kõige olulisemat kultuuripanust ja eristama ühiskonna arenemise põhietappe klassis jätkub maailma ja Eesti ajaloo õppimine. Eesti ajalugu õpetatakse integreerituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi välja toodud Eesti ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt. Võimalusel tõmmatakse maailma ajaloo teemade käsitlemisel paralleele Eesti ajalooga. Tegemist on suurt ajalooperioodi hõlmavate keerukate sündmuste ja protsessidega. Seetõttu on eriti oluline õppetegevuste eakohane organiseerimine ja varem omandatuga arvestamine, et õpilastel ei kaoks huvi ajaloo vastu. Tähelepanu tuleks pöörata õpioskuste kujundamisele ja oma õpistiili leidmisele. Õppetegevustes kasutatakse mitmekesiseid töövõtteid (nt vestlus, diskussioonid, märksõnade leidmine, ajastust kronoloogilise raamistiku loomine ajajoon, skeemide ja plaanide koostamine, rolli- ja otsustusmängud jne). Võimalusel viiakse õpilasi «ajaloo juurde»: korraldatakse õppekäike ja ekskursioone, õppetunde muuseumides ja arhiivis. Õpetatakse informatsiooni leidma ja korrastama, kriitiliselt hindama. Positiivne on 33
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA
Õpetuse eesmärgid VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA INIMESEÕPETUS õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma õpib suhtumist loomadesse õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme õpib väärtustama perekonda
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemLisa 2
Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemAINEVALDKOND SOTSIAALAINED AINEKAVAD AJALUGU Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes 6. klassi lõpetaja: kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvai
AINEVALDKOND SOTSIAALAINED AINEKAVAD AJALUGU Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes 6. klassi lõpetaja: kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid õpitudsõnu, lühendeid ja fraase; tunneb mõningaid
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemKuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk
Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemKooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid
ELUOLUÕPE ELUOLUÕPE 1. KLASSILE Mina ja meie. Mina õpilasena: oma nime ja klassi teadmine, õpilase kohustused. Meie klass, pinginaaber, klassi õpilased; kaaslaste nimed; meie õpetaja; õpetaja nime teadmine;
RohkemMicrosoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312
VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemTAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015
TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMicrosoft Word - Lisa 9.doc
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 Põhikooli riiklik õppekava lisa 9 1. Valikaine Usundiõpetus 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli usundiõpetusega taotletakse, et õpilane:
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
Rohkem