Microsoft Word - Gloria Wekker

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Gloria Wekker"

Väljavõte

1 TINGIMATA VAJALIK. NAISED VÕITLEVAD VÄGIVALLA VASTU Gloria Wekker Tahan tänada organisaatoreid, et nad kutsusid mind täna siia ettekannet pidama. Kõige asjakohasemad sõnad oma ettekande sissejuhatuseks leidsin meie hulgast juba lahkunud aafrikaameerika feministi June Jordan i tundelise essee Where is the Love?/Kus on armastus?/(1990) ridadest, kus ta esitab seisukohad, mis peaks meis kõigis vastukaja tekitama: Ma olen feminist ja see tähendab mulle enam-vähem sama kui fakt, et olen mustanahaline: see tähendab, et pean end armastama ja respekteerima nii nagu sõltuks kogu minu elu enese armastamisest ja enese respekteerimisest. See tähendab, et pean pidevalt ennast puhastama vihkamisest ja põlgamisest, mis mind ümbritseb ja on osaks minu identiteedist. See tähendab, et enese armastamiseks ja respekteerimiseks on vaja sageli ebaharilikult suurt valvsust ja et ma panen kogu oma hinge sellesse võitlusesse, mis kõige kindlamini kujundab ümber kõikide maailma rahvaste kogemuse ( ). Kuigi Jordan räägib siin selgelt endast ja oma seisukohtadest kui mustanahaline naine, pöördub ta samal ajal ka kõikide naiste poole. Tema tulevikuvaade puudutab kõiki naisi, kõikide rassilis/etnilise kuuluvusega, klassi ja seksuaalse orientatsiooniga, erinevatest rahvustest naisi, kuna üks patriarhaati iseloomustav omadus mis siiani vägagi levinud terves maailmas seisneb selles, et kõik naised kannatavad kas tegelikult või sümboolselt alavääristatuna ainult seepärast, et nad on naised. Kui palju meile ka ei meeldiks endale kinnitada, et naiste positsioon on viimase nelja aastakümne jooksul paranenud, - ja kohati on selles ka tõtt - on Euroopas ja üleilmselt siiski väga palju halvaendelisi märke sellest, et meil feministidena ei ole sugugi õnnestunud ületada sügavalt juurdunud ning domineerivaid mõtte- ja tundemalle, mis väärtustavad mehi rohkem kui naisi. Mitmesugused, kultuuriti erinevad naisi alavääristavad väljendid, mille kohaselt naised on vähem väärtuslikud kui mehed, ja lubavad vahetult järeldada, et naised on objektid, keda võib solvata ja kahjustada on suuremal või vähemal määral omaksvõetud kõigi meie poolt. Minu enda taustast nii palju, et olen antropoloog ja töötan Hollandi Utrechti ülikooli humanitaarteaduskonnas. Käesolevas ettekandes toetun olukordadele Hollandis ja Eestis ning toon ka sellekohaseid näiteid. Tegelikult tõstatan ja esitan Eesti kohta põhiliselt küsimusi, kuna olen Hollandi olukordadega palju enam kursis. Mõlemas riigis ei teeni naised siiani meestega ühesuguse töö eest võrdset palka ega jõua juhtivatele kohtadele isegi sellistes põhiliselt naispersonaliga töötavates valdkondades Hollandis nagu sotsiaalhooldus ja haridus, teiste sõnadega ei suuda klaasist laest läbi murda. Hollandis teenib ainult 40% naistest sellist palka, millest saab ära elada. Pean kohe lisama, et see sõltub paljuski naiste enda valikust. Ideaalpilt perekonnast kujutab täiskohaga väljaspool kodu töötavat meest ja osalise tööajaga (0,5) töötavat naist, kes hoolitseb ka laste eest. Seega pole üllatav, et tervelt 60% naistest on äraelamiseks majanduslikult sõltuvad oma partnerist. Teades, et igast kolmest abielust lahutatakse kaks, pole selline korraldus ei tark ega jätkusuutlik. Soolise ebavõrdsuse järgmiseks näiteks on fakt, et suures enamuses on naised inimkaubanduse ja muude seksuaalkuritegude ohvrid. Lõpuks suures enamuses - 80 % - on naised need, kes otsivad varjupaika meeste vägivalla eest. Kuid siinkohal on vaja kohe asju keerulisemaks ajada. Ma ei taha korrata värvi-pimedat domineerivat väljendit, mis ütleb, et rass /etnilisus ja sotsiaalne klass ei ole sellistes küsimustes olulised, et meie naistena oleme kõik ühesugused. Me ei ole. Teen nüüd oma ettekandes läbilõikelise analüüsi, s.t. võtan tõsiselt mitte ainult soolisust vaid pööran samaaegselt tähelepanu ka rassile /etnilisele kuuluvusele ( ja klassile). Hollandis on enamast just Ida-Euroopa ja Aafrika naised need, kes on kõige metsikumate seksuaalse vägivalla vormide ohvrid. Näiteks toon aastal asetleidnud kurikuulsa Kraggenburg i juhtumi, kui Belgias rööviti viis Aafrikast põgenenud naist ja toodi Kraggenburgi, ühte Noordoostpolderi (mere alt võidetud maakoht) provintsi väikeses külas asuvasse lauta, kus neid

2 sunniti koertega seksima ja seda filmiti pornotööstuse jaoks. Tuleb märkida, et seda juhtumit kajastati meedias tähelepanuväärselt vähe. Kurjategijateks oli grupp valgeid hollandi mehi ja naisi, kes tunnistasid, et olid teadlikult valinud Aafrika põgenikud, kuna arvasid et need vaevalt julgevad politseisse pöörduda. Ma usun, et võime öelda, et need on naised, kes erinevad põhirahvusest rassiliselt / etniliselt ja/või rahvuselt ja lingvistiliselt ning keda saab märgistada kui Nemad, kes muutuvad alandlikuks ja ühtlasi dominantgrupi meestele väga ihaldatavateks objektideks. Ma ei ole kindel, kuidas see Eestis ilmneks, aga ma pakun teile mõtlemisainet - kas Eestis pole mitte venekeelse vähemuse naised seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja ebaõiglase kohtlemise objektideks.. Mõned aastad tagasi paluti mul teha ettekanne Utrecht is asuva naiste varjupaiga taasavamise tseremoonial. Selle varjupaiga nimeks oli Meisjesstad / City of Girls/ Tüdrukute linn, - kuidagi frivoolne, kui mitte lapsik nimi sellisele kohale Utrectis, Hollandis. Suhtudes kõige suurema lugupidamisega seal pakutavasse varjupaika, läksin ma ette valmistamiseks sinna ja rääkisin mitmete naistega, kes olid seal elanud juba mitu kuud. Mind vapustas see emotsioonideta pragmaatiline toon, millega naised rääkisid oma meespartnerite poolsest füüsilisest või vaimsest vägivallast.. Nagu oleks see lihtsalt üks fakt elust, loomulik justkui oleks see meeste loomuses, mille naised peavad ära kannatama. Mind üllatas ka see, et paljud naised hakkasid oma partnerite vägivaldsust välja vabandama ja mõned naised isegi tunnistasid, et tunnevad end süüdi: nagu oleks viga neis endis, et nad oleksid nagu oma käitumisega partnerit provotseerinud ja sellega peksmise esile kutsunud. Lisaks nägin peaaegu vankumatut lootust, et millalgi on võimalik mehe juurde tagasi minna, et kõik muutub tagasi endiseks ja et mees tõepoolest ei tee seda enam kunagi. See külaskäik varjupaika vapustas mind sügavalt, nii selle pärast, kuidas naised reageerisid soolisele vägivallale, kui ka pidevalt meeldetulevale statistikale, mis näitab, et ühekordsete vägivallajuhtumite arv on erakordselt väike. Veendusin ka selles, kui väga tähtis on jagada laialdast teavet feministliku liikumise viimase nelja aastakümne jooksul kogunenud teadmistest soolise vägivalla kohta, jagada seda nii naiste kui meestega, ja mulle tundus, et sama oluline on teadlikkuse tõstmiseks vägivalla kohta alustada aruteludega varjupaikades. Arvan, et poiste ja tüdrukute harimine nii soolisuse kui seksuaalsuse küsimustes, nende liialdustest ja rõõmudest peaks algama juba algkoolis ja jätkuma põhikoolis ja gümnaasiumis. Laenasin Malcolm X i sõnad tingimata vajalik oma ettekande pealkirjaks, et näidata kui kiiresti on meil vaja hakata võitlema ja vastu seisma igapäevasele naiste vastu suunatud vägivallale. Mis liiki vägivallast ma räägin? Naised kannatavad füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise ja vaimse vägivalla all ja tihti on tegu nende nelja kombinatsiooniga. Kraggenburgi juhtumi puhul, mida varem mainisin, on raske lahti arutada erinevaid tahke: peksmine, pealesunnitud seksuaalaktid, alandamine ja ähvardused, ja lõpuks täielik selle eiramine, mida Aafrika naised tundsid ja mõtlesid; pealegi pöörasid nad naiste olukorra pea peale teatades, nagu oleksid nad olnud sellega nõus ja isegi nautinud ( ei kuulnud kedagi nutmas ega karjumas, ütles üks süüdimõistetud meestest, kuigi naised oksendasid hirmust ja kannatustest). Olen nimetanud viimast aspekti epistemioloogiliseks (teadmistesse puutuvaks) vägivallaks, kus naise teadmine on välja visatud ja välja tõrjutud kui ebarelevantne. Soo, rassi /etnilisuse ja klassi mõistete abil, mis on minu soouuringutes kesksel kohal, näitan, kuidas need erinevad tähistusteljed on seotud ja konstrueerivad naistevastase vägivalla ilmingud. I. Alustagem soost. See kontseptsioon võib aidata meil mõista, miks varjupaikades on suures enamuses naised kui soolise vägivalla objektid. Soo (sugupoole) all mõtlen keerulist sotsiaalset süsteemi, mis annab tähenduse bioloogilisele mehelikkusele ja naiselikkusele: pealegi pole me sündinud meeste ja naistena, me oleme nendeks tehtud, nagu Simone de Beauvoir juba 1949-ndal aastal oma raamatus Teine sugupool ütles Peaksime hetkeks mõtlema, miks just peamiselt naised vajavad varjupaika lähisuhtes esineva vägivalla eest, kuritarvitamise eest või probleemide pärast abielu- ja peresuhtes. Teades, kui ohtlik on essentsialism, ei tahaks ma ka aheldada naisi ja lapsi alati nende väiksema jõulisusega kehadesse. Ometi on liigagi sageli tegemist täiskasvanud meeste puhul

3 just sellega, et mehed on füüsiliselt sitkemad ega pea naiste ja laste ees just suurt hirmu tundma. Sedagi just soopõhise sotsialiseerumise ja koolituse tõttu. Oleme siin silmitsi inimese, loe: meheliku, veaga. Vastavalt Utrecht i varjupaiga 2005 aasta aruandele, otsib 70% naistest varju seetõttu, et on silmitsi tegeliku või ähvardatava vägivallaga oma meespartneri poolt. Me saame pildi ühiskonnast, kus sõnades võetakse omaks sugude võrdsus ja kirjeldatakse end emantsipatsiooni kehastusena niivõrd, kuivõrd räägitakse domineerivast valgenahalisest rahvastikust, - kuid kus tegelikult on selline soosüsteem, mis töötab naiste kahjuks, kus naised leiavad end sotsiaalse struktuuri sellisel hierarhiatasandil, kus on silmitsi vägivallaga. Hollandis on keskmiselt kolmandik naisi on olnud seksuaalse vägivalla ohvrid ja 12% naistest on kunagi oma eluajal olnud vägistatud (1). Me suhtume siiani naiste- ja lastevastasesse vägivalda kui vältimatusse loodusjõudu, sest asjad on kahjuks nii nagu on, samal ajal kui see on minu arvates rahvuslik (ja ka rahvusvaheline) häbistatus. Selline käitumine on nii meeste kui ka naiste puhul õpitud käitumine ja seega on võimalik ka vastupidine ära õppida. Arutades endamisi üldisest olukorrrast seoses vägivallaga ja eriti naistest ja vägivallast Eestis, leidsin riiklikest ja rahvusvahelistest aruannetest mõningaid vasturääkivaid ja murettekitavaid andmeid. Vaatamata andmete vähesusele, olid kättesaadavadki halvaendelised. Teen järgnevalt ülevaate sellest, mida leidsin: 2009 aasta aruandest Eesti inimõiguste kohta, mille andis välja USA demokraatia ja inimõiguste büroo (11 märts, 2010) (2), loeme, et probleeme leiti mitmetes valdkondades. Selles oli viiteid politsei liigsetele jõuvõtetele ja sõimamisele kahtlusaluste kinnipidamisel; kinnipidamiskeskuste jätkuvalt viletsale olukorrale. (Märkusena: mainin siin riigi tasandil toimunud vägivalda). Lisaks tõsteti aruandes esile veel perevägivalda, ebavõrdsust naiste töö tasustamisel, laste kuritarvitamist ja naistega toimunud inimkaubandust (p 11). Kuigi seaduslikult on naistel meestega võrdsed õigused ja peaksid saama meestega võrdse töö eest võrdset palka, ei näe nende järgimist tegelikkuses. Naiste haridustase on keskmiselt kõrgem kui meeste oma, kuid keskmine töötasu on üldiselt madalam, ja jätkuvalt on elukutseid, kus domineerivad kas mehed või naised. Ametliku statistika põhjal oli aastal erinevus meeste ja naiste palkades 30,3 %. Naistevastane vägivald, sealhulgas paarisuhte vägivald, on tõsine probleem. Valitsusväliste organisatsioonide andmetel on iga neljas naine kannatanud füüsilise, seksuaalse või emotsionaalse perevägivalla all. Kuigi olen uurinud Eestimaa ajalugu ja sotsiaalset olukorda, pean ütlema, et ma ei saa ennast neis küsimustes kaugeltki pidada eksperdiks. Siiski, arvestades Eestis pikka aega kestvat, pidevat ja tõsist soolist vägivalda, mida peetakse juhuslikuks, meenutab see mulle olukorda Lõuna- Aafrikas apartheidi ajal. Ühiskonnas, mis oli aastakümneid ohanud apartheidi all, muutus riigi poolne vägivald probleemide lahendamise standardiks; vägivald imbub ühiskonna struktuuridesse alates ülemistest kihtidest kuni alumisteni, ilmnedes ka mikrotasandil inimestevahelistes suhetes. Ilmneb ühelt poolt meeste vahel, viies inimvaenulikkuse äärmusteni, teiselt poolt aga meeste ja naiste vahelise soolise vägivallana. Teiste sõnadega võib öelda, et teatud olukordades võib vägivald ühiskonnas muutuda nii valdavalt struktuurseksnähtuseks, et selle sees olijad ei märka selle intensiivsust ja imbumist kõikjale; selle olemust antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale ja soogruppide siseselt. Meestele annab see võimaluse domineerida teise sugupoole üle, leides oma isikliku frustratsiooni maandamiseks sellise patuoina, kes on suhteliselt ohutu ega hakka vastu. Naistele aga on nende sotsialiseerimisprotsessis sisendatud, et nad peavad oma allumisega leppima. Tartu Ülikooli teadur Dr. Silvia Kaugia oma artiklis Eesti koolilaste arvamustest vägivalla kohta kirjutab, et vägivallakogemus on soolistatud: kui mehed kogevad vägivald avalikes kohtades ja ründajaks on enamasti tundmatu isik, langevad naised vägivalla ohvriteks kõige sagedamini oma perekonnas ja nende ründajaks on oma partner. Statistika põhjal on naise jaoks kõige ohtlikum paik tema kodu Otsides Eesti soolise vägivalla algpõhjuseid nagu

4 seda sõnastas Roheliste fraktsiooni delegaat kolmapäeval, arvan, et on oluline mõtiskleda selle üle, mida võib tähendada olla koloniseeritud seitsmesaja- aasta vältel; teen seda veidi hiljem ka Hollandi näitel, ja ma tahan küsida, et millist psüühilist pagasit on oodata sellistest tingimustest? Meeste tunded oma ebaadekvaatsusest, frustratsioon olukorras, kus ei ole võimalik elada oma võimete kohaselt... - seda kõike elatakse lihtsalt naiste peal välja - nagu kinnitavad ka Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringu tulemused (3). Nüüd tahaksin juhtida teie tähelepanu sageli esinevale soo-neutraalsele ehk soo-pimedale terminoloogiale, mis varjab meeste ja naiste vahelisi ebasümmeetrilisi võimusuhteid. See ei käi mitte ainult selliste terminite kohta nagu vaesus või kriisisituatsioon, vaid kehtib ka selliste puhul nagu perevägivald, lähisuhte vägivald. Need terminid on liiga heatahtlikud, liiga eufeemilised, liialt eirates võimu: kaitsevad vägivalla toimepanijaid, jättes ohvrid samal ajal kaitseta. Juba algusest peale on feministlikud kriminoloogid rõhutanud, kui eksitavad ja vägivalda kinnitavad sellised terminid olemasolevates võimusuhetes on. Nad väidavad, et nii mehed kui naised võivad võrdselt ohvriks olla olukorras, kus teine sugupool on tõenäoliselt vägivallatseja. Tegelikult on Hollandis siiski kõikidest juhtumitest 88 % mehed need, kes kasutavad vägivalda naiste vastu (Bijleveld en Mans, 2009). Seega võib üldiselt soolise- ja seksuaalse vägivalla puhul öelda, et mehed on vägivaldsed naiste, laste ja gei/lesbide vastu. Samas tuleb rõhutada, et terminid varjavad sugudevahelisi võimusuhteid viisil, mis väljenduvad paljudes keeltes ( Mind vägistati, ähmastab vägivallatsejat, tegelikult öeldes, et pole ju tähtis, kes seda tegi, selle asemel et öelda ta vägistas mind ). See omakorda viib välja olukorrani, kus puuduvad konkreetsed valitsusepoolsed poliitikad, mis takistaks meeste poolt naiste vastu suunatud vägivalda - näiteks võib tuua Hollandi. Vaatamata MTÜ-de ja naisliikumiste pidevale survele ei ole Hollandi valitsus siiani koostanud riikliku tegevuskava eelnõud soolise vägivalla likvideerimiseks. Teen nüüd kokkuvõtte oma ettekande esimesest punktist, mis on ilmestanud soo rassi /etnilisuse (ja klassi) koostoimet, tuues välja kolm järeldust mis kindlasti kehtivad Hollandi kohta, kuid samal ajal võivad leida vastukaja ka Eestis: 1. soolistatud vägivalda ja seksuaalset väärkohtlemist võetakse liiga kergesti kui loomulikku nähtust, nagu oleks see osa loodusest, mille vastu ei saa kahjuks midagi teha 2. Seda nähtust käsitletakse võimusuhteid eiravalt - see ilmneb sellistes mõistetes ja keelekasutuses perevägivalla või lähisuhtevägivalla kohta, mis peidavad ja/või ähmastavad vägivallatseja sugu. Lisaks aitab keelekasutus ( Mind vägistati ) viia taas tähelepanu vägivallatsejalt eemale. See, et puuduvad konkreetsed poliitikad vägivallaga võitlemiseks on taas märk võimusuhete vältimisest. 3. Liiga lihtsustatult esitatakse enamasti pilt soolisest vägivallast ja seksuaalsest väärkohtlemisest kui valdavalt töölisklassi ja etniliste vähemusgruppide, mitte aga enamust moodustava valgenahaliste gruppide hulgas levinud nähtusest. Nii saavutatakse mitu asja,, kuid kõige olulisemana see, et enamusgrupid asetavad probleemi endist väljapoole ja peavad end tsiviliseerituiks, samas kujutades töölisklassi kultuuri ja etnilisi vähemusgruppe barbaarsetena ja tsiviliseerimatutena, kes ei ole võimelised olema emantsipeerunud ühiskonna lahutamatuks osaks II. Mis puudutab rassi / etnilisust ( ja klassi), - käsitlen neid koos siis näen teist tähelepanuväärivat nähtust Hollandis aasta märtsikuus oli Hollandi massimeedia tähelepanu keskmes Zeelandi provintsi väikses Zierikzee külas toimunud kodune draama. Õige pea muutus keelekasutus ja võis lugeda, et: Iraaklasest isa tappis oma kaks last, ja kogu lugu nimetati aumõrvaks, mitmetähenduslik termin, millega tähistatakse islamimaades vägivalda. Seega näeme seaduspärasust, et

5 1. vägivallatseja ja tema rahvus või etniline taust tuuakse välja kohe, kui on tegemist etnilise vähemusgrupi liikmega, aga mitte siis, kui vägivallatseja on valgest enamusrahvusest. 2. jääme teise domineeriva diskursuse juurde, milles meid kirjeldatakse igasuguste ennastupitavate sõnade ja omadustega nagu näiteks: soopõhine vägivald on minimaalne, me oleme ju tsiviliseeritud, etnilisi vähemusgruppe seostame kõigega, mis on inetu, tagurlik ja barbaarne. Siin ilmneb selgelt eurotsentristlik rassism. 3. läbi sooprillide vaadates näeme, et tegelikult on sellises domineerivas diskursuses laialdaselt omaks võetud valgete naiste emantsipeeritus, kes seetõttu ei kannata enam soolise vägivalla all, kuid mustanahalised, migrandid ja põgenikest naised on siiani sellise vägivalla objektid. Seega on erineva nahavärviga inimesed sellises diskursuses nii ohvriteks kui vägivallatsejateks. Võib-olla tasuks ka Eestis mõelda kas on märgata tendentsi, kus oma rahvust ja klassi näidatakse süütuna, samal ajal kui teisi ebainimlikena ükskõik kes need ka kohalikus konkreetses olukorras poleks ja kelle tsiviliseerimatuse ja barbaarsuse tõttu sellised asjad juhtuvad. Viimasel aastakümnel on Hollandi emantsipatsioonipoliitikas, mis 1970-nendatest aastatest alates on rakendanud eeskujulikke meetmeid võimaldades naistel koos töötada soolise egalitarismi nimel,, selgelt näha, et see poliitika on suuresti kannatada saanud ja peaaegu täielikult hääbunud. Alates 2003 aastast, kui emantsipatsiooniküsimuste minister De Geus teatas, et valgenahalised naised on saavutanud ematsipeerituse ja nüüd on jäänud vaid mustanahalised, migrandid ja põgenikest naised, kellel on vaja sama teed käia, on märgata tendentsi, kus uinuv opositsioon meie ja nende vahel ellu äratati. Erinevus nende vahel, kes on siit, nimelt: valged ja teiste - nende, kes on kusagilt mujalt (ja nimelt: teistsuguse nahavärviga) naiste vahel domineerivas probleemidele keskendunud diskursuses on järgmine: need on teise nahavärviga naised, kellel on probleeme soolise ja seksuaalse vägivallaga, töötusega, iseseisvuse puudumisega, laste vastutustundlikul viisil kasvatamisega. Selle sõnumiga saavutas de Geus, tegelikult Hollandi valitsus, olulise eesmärgi. Kuna valgete naiste emantsipeerumine oli nüüd teatavasti lõpule viidud (vaatamata paljudele vastupidist ilmingut näitavatele märkidele), oli võimalik eelarvet selle rea pealt tohutult kärpida. Toetuseta jäeti emantsipatsioonipoliitika elluviimine, naisorganisatsioonide tegutsemise kohad ning tulemuseks oli organisatsioonide kokkuliitmine ja laialisaatmine. See tõi endaga kaasa selle, et naisliikumise poolt aja jooksul vägivalla kohta kogutud teave ei ole enam ühiseks teadmiseks, mida saaks kergesti vahendada/ edastada põlvkondade vahel, sugude vahel, töötajate ja poliitikategijate vahel. Tahaksin pühendada veidi rohkem aega rassi /etnilisuse probleemidele, sest see annaks mulle võimaluse tutvustada kultuuriarhiivi temaatikat (4), mida minu arvates on kindlast vaja seksuaalse vägivalla puhul arvesse võtta. Kultuuriarhiiviga mõtleb Edward Said ajalooliselt kujunenud teadmistestruktuuri ja tundeid seoses Teistega nii rassi/etnilisuse/rahvuse põhjal (kui ka enda kohta). Ta küsib, et kas me peame võimalikuks, et see, et Holland oli koloniaalimpeeriumiks enam kui 400 aastat, võib midagi tähendada praeguste rassiliste/etniliste suhete jaoks. Milliseid jooni toome me minevikust kaasa ja kanname üle tänapäeva? Võttes jällegi Kraggenburg i juhtumi näiteks, võime küsida, mis viis valged Hollandi vägivallatsejad nii kaugele, et nad kohtlesid Aafrika naisi sellisel ebainimlikul viisil? Tuletan siinkohal meelde, et ma ei pruugi rääkida mitte teadvustatud teadmisstruktuuridest ja tunnetest, need võivad olla ka teadvustamata käitumismallid, mis Freudi arvates mõjutavad kõige rohkem. Samaviisi võib Eesti mitmete sajandite pikkuse võõrvõimu all elatud ajaloo valguses esitada küsimuse selle kohta, millest teie kultuuriarhiiv koosneb: kes on Mina, kes on see Teine ja kuidas tuleks seda Teist kohelda? Kui tahame jõuda kõige sügavamate põhjusteni, siis peaksime teadvustama minevikust pärit koormat, mida siiani kanname. Minister de Geus i deklaratsioon tekitas ühelt poolt väga selge ja hierarhilise erinevuse valgete naiste ja teiselt poolt mustanahaliste, migrantide ja põgenikest naiste vahel, ühtlasi meelitades esimest

6 gruppi ja taandades teise ohvri seisundisse. Tegelikult tähendab de Geus i deklaratsioon minu jaoks koloniaalaja mudelite kordamist, kultuuriarhiivi põlistamist, milles kujuteldav opositsioon meie ja nende vahel tuleb säilitada ja kus meie oleme emantsipeerunud, tsiviliseeritud, modernsed ja vabad soolisest vägivallast samal ajal kui nemad peavad võtma omaks ebainimliku, mitteemantsipeerunud, vägivaldusele orienteerunud koha, olles traditsioonilises mõttes Etniline Teine, kelle all üha rohkem nähakse Islamistlikku Teist. Koloniaalajastul määras valge nahavärvus ära kuulumise ja mittekuulumise, tänapäeval on Hollandis selleks soopõhine ja seksuaalsusepõhine lakmustest loor, burka, mitmenaisepidamine, pealesunnitud abielud ja homoseksuaalsus need näitavad ära, kes tohib kuuluda ja kes mitte. Seksuaalne väärkohtlemine ja vägivald on samuti sellise paigutuse koostisosaks. Hollandi kultuuriarhiivi põhjal võib soopõhise vägivalla nähtuse panna rassilise /etnilise Teise ukselävele. Tegelikult pole ühtki põhjust pidada seksuaalset ja soopõhist vägivalda ainult mustanahaliste, migrantide ja põgenikest inimeste ringis juhtuvaks. Kõik see on siiani vägagi olemas ka domineerivas rahvusrühmas, kuigi selle klassikuuluvuse tõttu paremini peidetuna, näiteks kesk- ja kõrgklassi kuuluvad valged naised kasutavad varjupaikade teenuseid vähem. Peaksime samuti meeles pidama, et me kõik kanname kaasas erinevaid rahvuslikke koormaid, oma kultuuriarhiivi, mis eriti siis, kui see jääb teadvustamata kallutab meid käituma teatud kahjustaval viisil ükskõik kelle suhtes, keda ühes või teises olukorras saab samastada Teisega. Tahaksin lõpetada oma ettekande meie seast juba lahkunud Aafrika-Ameerika Kariibi mere poeedi Audre Lorde poeemiga A Litany for Survival (4), mis kutsub meid kõiki üles välja ütlema, mida arvame seksuaalsest ja soolisest vägivallast. See sõnum paneb meile südamele, et me ei tohi vägivallaga lihtsalt vaikides leppida. A Litany for Survival (1978) Ellujäämise palve (1978) For those of us who live at the shoreline - Neile meist, kes elavad kaldajoonel Standing upon the constant edges of decision - seistes otsustelangetamise pideval piiril Crucial and alone - ülioluliselt ja üksinda For those of us who cannot indulge - Neile meist, kes ei saa nautida The passing dreams of choice - unistusi mööduvatest valikutest Who love in doorways coming and going - Kes armastavad lävedel tulemisi-minemisi In the hours between dawns - enne hommikust päikesetõusu Looking inward and outward - vaadates sissepoole ja väljapoole At once before and after - üheaegselt enne ja pärast Seeking a now that can breed - otsides praegust, mis sünnitab Futures - tulevikku Like bread in our children s mouths - nagu leib meie laste suus, So their dreams will not reflect - et nende unistused ei peegeldaks The death of ours; - meie surma; For those of us Who were imprinted with fear Like a faint line in the center of our foreheads Learning to be afraid with our mother s milk For by this weapon This illusion of some safety to be found The heavy-footed hoped to silence us For all of us This instant and this triumph We were never meant to survive And when the sun rises we are afraid - Neile meist, - keda märgistab hirm - nagu ähmane kurd otsaesisel - õppides emapiimaga hirmul olema - et selliselt relvastatuna - leida väike turvalisuse illusioon - raskejalgsed lootsid sundida meid vaikima - meie kõigi jaoks - see moment ja see triumf - ellujäämine polnud meie jaoks mõeldud - Ja kui päike tõuseb oleme hirmul

7 It might not remain When the sun sets we are afraid It might not rise in the morning When our stomachs are full we are afraid Of indigestion When our stomachs are empty we are afraid We may never eat again When we are loved we are afraid Love will vanish When we are alone we are afraid Love will never return And when we speak we are afraid Our words will not be heard Nor welcomed But when we are silent We are still afraid. So it is better to speak Remembering We were never meant to survive. - et see ei jäägi nii - kui päike loojub oleme hirmul - et ta ei tõuse hommikul - Kui meie kõhud on täis oleme hirmul - et ei suuda seedida - kui kõhud on tühjad oleme hirmul - et ei saa kunagi enam süüa - Kui meid armastatakse oleme hirmul - et armastus haihtub - kui oleme üksinda oleme hirmul - et armastus ei tule enam kunagi - Ja kui räägime oleme hirmul - et meie sõnu ei kuulda - ega taheta kuulda - Aga kui vaikime - oleme ikka hirmul - Seega on parem rääkida - pidades meeles - et ellujäämine polnud meie jaoks mõeldud (1) Source~Schaduw rapportage van het VN Vrouwenverdrag, Women s rights- some progress, many gaps. (Bijlleveld en Mans, Nov. 2009). (2) Human Rights Report Estonia. Bureau of Democracy, Human Rights, and Labor Country Reports on Human Rights Practices, March 11, Arvutivõrgus: (3) Sharlene Nagy Hesse- Biber and Patricia Lina Leavy, Feminist Research Practice. A Primer. London, New Delhi: Sage Publications, (4) Said, E. Culture and Imperialism.NY, 1993 (5) Lorde, A. A Litany for Survival Arvutivõrgus: TINGIMATA VAJALIK. NAISED VÕITLEVAD VÄGIVALA VASTU Gloria Wekker Tahan tänada organisaatoreid, et nad kutsusid mind täna siia ettekannet pidama. Kõige asjakohasemad sõnad oma ettekande sissejuhatuseks leidsin meie hulgast juba lahkunud aafrikaameerika feministi June Jordan i tundelise essee Where is the Love?/Kus on armastus?/(1990) ridadest, kus ta esitab seisukohad, mis peaks meis kõigis vastukaja tekitama: Ma olen feminist ja see tähendab mulle enam-vähem sama kui fakt, et olen mustanahaline: see tähendab, et pean end armastama ja respekteerima nii nagu sõltuks kogu minu elu enese armastamisest ja enese respekteerimisest. See tähendab, et pean pidevalt ennast puhastama vihkamisest ja põlgamisest, mis mind ümbritseb ja on osaks minu identiteedist. See tähendab, et enese armastamiseks ja respekteerimiseks on vaja sageli ebaharilikult suurt valvsust ja et ma panen kogu oma hinge sellesse võitlusesse, mis kõige kindlamini kujundab ümber kõikide maailma rahvaste kogemuse ( ).

8 Kuigi Jordan räägib siin selgelt endast ja oma seisukohtadest kui mustanahaline naine, pöördub ta samal ajal ka kõikide naiste poole. Tema tulevikuvaade puudutab kõiki naisi, kõikide rassilis/etnilise kuuluvusega, klassi ja seksuaalse orientatsiooniga, erinevatest rahvustest naisi, kuna üks patriarhaati iseloomustav omadus mis siiani vägagi levinud terves maailmas seisneb selles, et kõik naised kannatavad kas tegelikult või sümboolselt alavääristatuna ainult seepärast, et nad on naised. Kui palju meile ka ei meeldiks endale kinnitada, et naiste positsioon on viimase nelja aastakümne jooksul paranenud, - ja kohati on selles ka tõtt - on Euroopas ja üleilmselt siiski väga palju halvaendelisi märke sellest, et meil feministidena ei ole sugugi õnnestunud ületada sügavalt juurdunud ning domineerivaid mõtte- ja tundemalle, mis väärtustavad mehi rohkem kui naisi. Mitmesugused, kultuuriti erinevad naisi alavääristavad väljendid, mille kohaselt naised on vähem väärtuslikud kui mehed, ja lubavad vahetult järeldada, et naised on objektid, keda võib solvata ja kahjustada on suuremal või vähemal määral omaksvõetud kõigi meie poolt. Minu enda taustast nii palju, et olen antropoloog ja töötan Hollandi Utrechti ülikooli humanitaarteaduskonnas. Käesolevas ettekandes toetun olukordadele Hollandis ja Eestis ning toon ka sellekohaseid näiteid. Tegelikult tõstatan ja esitan Eesti kohta põhiliselt küsimusi, kuna olen Hollandi olukordadega palju enam kursis. Mõlemas riigis ei teeni naised siiani meestega ühesuguse töö eest võrdset palka ega jõua juhtivatele kohtadele isegi sellistes põhiliselt naispersonaliga töötavates valdkondades Hollandis nagu sotsiaalhooldus ja haridus,- teiste sõnadega ei suuda klaasist laest läbi murda. Hollandis teenib ainult 40% naistest sellist palka, millest saab ära elada. Pean kohe lisama, et see sõltub paljuski naiste enda valikust. Ideaalpilt perekonnast kujutab täiskohaga väljaspool kodu töötavat meest ja osalise tööajaga (0,5) töötavat naist, kes hoolitseb ka laste eest. Seega pole üllatav, et tervelt 60% naistest on äraelamiseks majanduslikult sõltuvad oma partnerist. Teades, et igast kolmest abielust lahutatakse kaks, pole selline korraldus ei tark ega jätkusuutlik. Soolise ebavõrdsuse järgmiseks näiteks on fakt, et suures enamuses on naised inimkaubanduse ja muude seksuaalkuritegude ohvrid. Lõpuks suures enamuses - 80 % - on naised need, kes otsivad varjupaika meeste vägivalla eest. Kuid siinkohal on vaja kohe asju keerulisemaks ajada. Ma ei taha korrata värvi-pimedat domineerivat väljendit, mis ütleb, et rass /etnilisus ja sotsiaalne klass ei ole sellistes küsimustes olulised, et meie naistena oleme kõik ühesugused. Me ei ole. Teen nüüd oma ettekandes läbilõikelise analüüsi, s.t. võtan tõsiselt mitte ainult soolisust vaid pööran samaaegselt tähelepanu ka rassile /etnilisele kuuluvusele ( ja klassile). Hollandis on enamast just Ida-Euroopa ja Aafrika naised need, kes on kõige metsikumate seksuaalse vägivalla vormide ohvrid. Näiteks toon aastal asetleidnud kurikuulsa Kraggenburg i juhtumi, kui Belgias rööviti viis Aafrikast põgenenud naist ja toodi Kraggenburgi, ühte Noordoostpolderi (mere alt võidetud maakoht) provintsi väikeses külas asuvasse lauta, kus neid sunniti koertega seksima ja seda filmiti pornotööstuse jaoks. Tuleb märkida, et seda juhtumit kajastati meedias tähelepanuväärselt vähe. Kurjategijateks oli grupp valgeid hollandi mehi ja naisi, kes tunnistasid, et olid teadlikult valinud Aafrika põgenikud, kuna arvasid et need vaevalt julgevad politseisse pöörduda. Ma usun, et võime öelda, et need on naised, kes erinevad põhirahvusest rassiliselt / etniliselt ja/või rahvuselt ja lingvistiliselt ning keda saab märgistadda kui Nemad, kes muutuvad alandlikuks ja ühtlasi dominantgrupi meestele väga ihaldatavateks objektideks. Ma ei ole kindel, kuidas see Eestis ilmneks, aga ma pakun teile mõtlemisainet - kas Eestis pole mitte venekeelse vähemuse naised seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja ebaõiglase kohtlemise objektideks.. Mõned aastad tagasi paluti mul teha ettekanne Utrecht is asuva naiste varjupaiga taasavamise tseremoonial. Selle varjupaiga nimeks oli Meisjesstad / City of Girls/ Tüdrukute linn, - kuidagi frivoolne, kui mitte lapsik nimi sellisele kohale Utrectis, Hollandis. Suhtudes kõige suurema lugupidamisega seal pakutavasse varjupaika, läksin ma ette valmistamiseks sinna ja rääkisin mitmete naistega, kes olid seal elanud juba mitu kuud. Mind vapustas see emotsioonideta pragmaatiline toon, millega naised rääkisid oma meespartnerite poolsest füüsilisest või vaimsest vägivallast.. Nagu oleks see lihtsalt üks fakt elust, loomulik justkui oleks see meeste loomuses, mille naised peavad ära

9 kannatama. Mind üllatas ka see, et paljud naised hakkasid oma partnerite vägivaldsust välja vabandama ja mõned naised isegi tunnistasid, et tunnevad end süüdi: nagu oleks viga neis endis, et nad oleksid nagu oma käitumisega parnerit provotseerinud ja sellega peksmise esile kutsunud. Lisaks nägin peaaegu vankumatut lootust, et millalgi on võimalik mehe juurde tagasi minna, et kõik muutub tagasi endiseks ja et mees tõepoolest ei tee seda enam kunagi. See külaskäik varjupaika vapustas mind sügavalt, nii selle pärast, kuidas naised reageerisid soolisele vägivallale, kui ka pidevalt meeldetulevale statistikale, mis näitab, et ühekordsete vägivallajuhtumite arv on erakordselt väike. Veendusin ka selles, kui väga tähtis on jagada laialdast teavet feministliku liikumise viimase nelja aastakümne jooksul kogunenud teadmistest soolise vägivalla kohta, jagada seda nii naiste kui meestega, ja mulle tundus, et sama oluline on teadlikkuse tõstmiseks vägivalla kohta alustada aruteludega varjupaikades. Arvan, et poiste ja tüdrukute harimine nii soolisuse kui seksuaalsuse küsimustes, nende liialdustest ja rõõmudest peaks algama juba algkoolis ja jätkuma põhikoolis ja gümnaasiumis. Laenasin Malcolm X i sõnad tingimata vajalik oma ettekande pealkirjaks, et näidata kui kiiresti on meil vaja hakata võitlema ja vastu seisma igapäevasele naiste vastu suunatud vägivallale. Mis liiki vägivallast ma räägin? Naised kannatavad füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise ja vaimse vägivalla all ja tihti on tegu nende nelja kombinatsiooniga. Kraggenburgi juhtumi puhul, mida varem mainisin, on raske lahti arutada erinevaid tahke: peksmine, pealesunnitud seksuaalaktid, alandamine ja ähvardused, ja lõpuks täielik selle eiramine, mida Aafrika naised tundsid ja mõtlesid; pealegi pöörasid nad naiste olukorra pea peale teatades, nagu oleksid nad olnud sellega nõus ja isegi nautinud ( ei kuulnud kedagi nutmas ega karjumas, ütles üks süüdimõistetud meestest, kuigi naised oksendasid hirmust ja kannatustest). Olen nimetanud viimast aspekti epistemoloogiliseks (teadmistesse puutuvaks) vägivallaks, kus naise teadmine on välja visatud ja välja tõrjutud kui ebarelevantne. Soo, rassi /etnilisuse ja klassi mõistete abil, mis on minu soouuringutes kesksel kohal, näitan, kuidas need erinevad tähistusteljed on seotud ja konstrueerivad naistevastase vägivalla ilmingud. I. Alustagem soost. See kontseptsioon võib aidata meil mõista, miks varjupaikades on suures enamuses naised kui soolise vägivalla objektid. Soo (sugupoole) all mõtlen keerulist sotsiaalset süsteemi, mis annab tähenduse bioloogilisele mehelikkusele ja naiselikkusele: pealegi pole me sündinud meeste ja naistena, me oleme nendeks tehtud, nagu Simone de Beauvoir juba 1949-ndal aastal oma raamatus Teine sugupool ütles Peaksime hetkeks mõtlema, miks just peamiselt naised vajavad varjupaika lähisuhtes esineva vägivalla eest, kuritarvitamise eest või probleemide pärast abielu- ja peresuhtes. Teades, kui ohtlik on essentsialism, ei tahaks ma ka aheldada naisi ja lapsi alati nende väiksema jõulisusega kehadesse. Ometi on liigagi sageli tegemist täiskasvanud meeste puhul just sellega, et mehed on füüsiliselt sitkemad ega pea naiste ja laste ees just suurt hirmu tundma. Sedagi just soopõhise sotsialiseerumise ja koolituse tõttu. Oleme siin silmitsi inimese, loe: meheliku, veaga. Vastavalt Utrecht i varjupaiga 2005 aasta aruandele, otsib 70% naistest varju seetõttu, et on silmitsi tegeliku või ähvardatava vägivallaga oma meespartneri poolt. Me saame pildi ühiskonnast, kus sõnades võetakse omaks sugude võrdsus ja kirjeldatakse end emantsipatsiooni kehastusena niivõrd, kuivõrd räägitakse domineerivast valgenahalisest rahvastikust, - kuid kus tegelikult on selline soosüsteem, mis töötab naiste kahjuks, kus naised leiavad end sotsiaalse struktuuri sellisel hierarhiatasandil, kus on silmitsi vägivallaga. Hollandis on keskmiselt kolmandik naisi on olnud seksuaalse vägivalla ohvrid ja 12% naistest on kunagi oma eluajal olnud vägistatud (1). Me suhtume siiani naiste- ja lastevastasesse vägivalda kui vältimatusse loodusjõudu, sest asjad on kahjuks nii nagu on, samal ajal kui see on minu arvates rahvuslik (ja ka rahvusvaheline) häbistatus. Selline käitumine on nii meeste kui ka naiste puhul õpitud käitumine ja seega on võimalik ka vastupidine ära õppida. Arutades endamisi üldisest olukorrrast seoses vägivallaga ja eriti naistest ja vägivallast Eestis, leidsin riiklikest ja rahvusvahelistest aruannetest mõningaid vasturääkivaid ja murettekitavaid andmeid.

10 Vaatamata andmete vähesusele, olid kättesaadavadki halvaendelised. sellest, mida leidsin: Teen järgnevalt ülevaate 2009 aasta aruandest Eesti inimõiguste kohta, mille andis välja USA demokraatia ja inimõiguste büroo (11 märts, 2010) (2), loeme, et probleeme leiti mitmetes valdkondades. Selles oli viiteid politsei liigsetele jõuvõtetele ja sõimamisele kahtlusaluste kinnipidamisel; kinnipidamiskeskuste jätkuvalt viletsale olukorrale. (Märkusena: mainin siin riigi tasandil toimunud vägivalda). Lisaks tõsteti aruandes esile veel perevägivalda, ebavõrdsust naiste töö tasustamisel, laste kuritarvitamist ja naistega toimunud inimkaubandust (p 11). Kuigi seaduslikult on naistel meestega võrdsed õigused ja peaksid saama meestega võrdse töö eest võrdset palka, ei näe nende järgimist tegelikkuses. Naiste haridustase on keskmiselt kõrgem kui meeste oma, kuid keskmine töötasu on üldiselt madalam, ja jätkuvalt on elukutseid, kus domineerivad kas mehed või naised. Ametliku statistika põhjal oli aastal erinevus meeste ja naiste palkades 30,3 %. Naistevastane vägivald, sealhulgas paarisuhte vägivald, on tõsine probleem. Valitsusväliste organisatsioonide andmetel on iga neljas naine kannatanud füüsilise, seksuaalse või emotsionaalse perevägivalla all. Kuigi olen uurinud Eestimaa ajalugu ja sotsiaalset olukorda, pean ütlema, et ma ei saa ennast neis küsimustes kaugeltki pidada eksperdiks. Siiski, arvestades Eestis pikka aega kestvat, pidevat ja tõsist soolist vägivalda, mida peetakse juhuslikuks, meenutab see mulle olukorda Lõuna-Aafrikas apartheidi ajal. Ühiskonnas, mis oli aastakümneid ohanud apartheidi all, muutus riigi poolne vägivald probleemide lahendamise standardiks; vägivald imbub ühiskonna struktuuridesse alates ülemistest kihtidest kuni alumisteni, ilmnedes ka mikrotasandil inimestevahelistes suhetes. Ilmneb ühelt poolt meeste vahel, viies inimvaenulikkuse äärmusteni, teiselt poolt aga meeste ja naiste vahelise soolise vägivallana. Teiste sõnadega võib öelda, et teatud olukordades võib vägivald ühiskonnas muutuda nii valdavalt struktuurseksnähtuseks, et selle sees olijad ei märka selle intensiivsust ja imbumist kõikjale; selle olemust antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale ja soogruppide siseselt. Meestele annab see võimaluse domineerida teise sugupoole üle, leides oma isikliku frustratsiooni maandamiseks sellise patuoina, kes on suhteliselt ohutu ega hakka vastu. Naistele aga on nende sotsialiseerimisprotsessis sisendatud, et nad peavad oma allumisega leppima. Tartu Ülikooli teadur Dr. Silvia Kaugia oma artiklis Eesti koolilaste arvamustest vägivalla kohta kirjutab, et vägivallakogemus on soolistatud: kui mehed kogevad vägivald avalikes kohtades ja ründajaks on enamasti tundmatu isik, langevad naised vägivalla ohvriteks kõige sagedamini oma perekonnas ja nende ründajaks on oma partner. Statistika põhjal on naise jaoks kõige ohtlikum paik tema kodu Otsides Eesti soolise vägivalla algpõhjuseid nagu seda sõnastas Roheliste fraktsiooni delegaat kolmapäeval, arvan, et on oluline mõtiskleda selle üle, mida võib tähendada olla koloniseeritud seitsmesaja- aasta vältel; teen seda veidi hiljem ka Hollandi näitel, ja ma tahan küsida, et millist psüühilist pagasit on oodata sellistest tingimustest? Meeste tunded oma ebaadekvaatsusest, frustratsioon olukorras, kus ei ole võimalik elada oma võimete kohaselt... - seda kõike elatakse lihtsalt naiste peal välja - nagu kinnitavad ka Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringu tulemused (3). Nüüd tahaksin juhtida teie tähelepanu sageli esinevale soo-neutraalsele ehk soo-pimedale terminoloogiale, mis varjab meeste ja naiste vahelisi ebasümmeetrilisi võimusuhteid. See ei käi mitte ainult selliste terminite kohta nagu vaesus või kriisisituatsioon, vaid kehtib ka selliste puhul nagu perevägivald, lähisuhte vägivald. Need terminid on liiga heatahtlikud, liiga eufeemilised, liialt eirates võimu: kaitsevad vägivalla toimepanijaid, jättes ohvrid samal ajal kaitseta. Juba algusest peale on feministlikud kriminoloogid rõhutanud, kui eksitavad ja vägivalda kinnitavad sellised terminid olemasolevates võimusuhetes on. Nad väidavad, et nii mehed kui naised võivad võrdselt ohvriks olla olukorras, kus teine sugupool on tõenäoliselt vägivallatseja. Tegelikult on Hollandis siiski kõikidest juhtumitest 88 % mehed need, kes kasutavad vägivalda naiste vastu (Bijleveld en Mans, 2009). Seega

11 võib üldiselt soolise- ja seksuaalse vägivalla puhul öelda, et mehed on vägivaldsed naiste, laste ja gei/lesbide vastu. Samas tuleb rõhutada, et terminid varjavad sugudevahelisi võimusuhteid viisil, mis väljenduvad paljudes keeltes ( Mind vägistati, ähmastab vägivallatsejat, tegelikult öeldes, et pole ju tähtis, kes seda tegi, selle asemel et öelda ta vägistas mind ). See omakorda viib välja olukorrani, kus puuduvad konkreetsed valitsusepoolsed poliitikad, mis takistaks meeste poolt naiste vastu suunatud vägivalda - näiteks võib tuua Hollandi. Vaatamata MTÜ-de ja naisliikumiste pidevale survele ei ole Hollandi valitsus siiani koostanud riikliku tegevuskava eelnõud soolise vägivalla likvideerimiseks. Teen nüüd kokkuvõtte oma ettekande esimesest punktist, mis on ilmestanud soo rassi /etnilisuse (ja klassi) koostoimet, tuues välja kolm järeldust mis kindlasti kehtivad Hollandi kohta, kuid samal ajal võivad leida vastukaja ka Eestis: 1. soolistatud vägivalda ja seksuaalset väärkohtlemist võetakse liiga kergesti kui loomulikku nähtust, nagu oleks see osa loodusest, mille vastu ei saa kahjuks midagi teha 2. Seda nähtust käsitletakse võimusuhteid eiravalt - see ilmneb sellistes mõistetes ja keelekasutuses perevägivalla või lähisuhtevägivalla kohta, mis peidavad ja/või ähmastavad vägivallatseja sugu. Lisaks aitab keelekasutus ( Mind vägistati ) viia taas tähelepanu vägivallatsejalt eemale. See, et puuduvad konkreetsed poliitikad vägivallaga võitlemiseks on taas märk võimusuhete vältimisest. 3. Liiga lihtsustatult esitatakse enbamasti pilt soolisest vägivallast ja seksuaalsest väärkohtlemisest kui valdavalt töölisklassi ja etniliste vähemusgruppide, mitte aga enamust moodustava valgenahaliste gruppide hulgas levinud nähtusest. Nii saavutatakse mitu asja,, kuid kõige olulisemana see, et enamusgrupid asetavad probleemi endist väljapoole ja peavad end tsiviliseerituiks, samas kujutades tööliklassi kultuuri ja etnilisi vähemusgruppe barbaarsetena ja tsiviliseerimatutena, kes ei ole võimelised olema emantsipeerunud ühiskonna lahutamatuks osaks II. Mis puudutab rassi / etnilisust ( ja klassi), - käsitlen neid koos siis näen teist tähelepanuväärivat nähtust Hollandis aasta märtsikuus oli Hollandi massimeedia tähelepanu keskmes Zeelandi provintsi väikses Zierikzee külas toimunud kodune draama. Õige pea muutus keelekasutus ja võis lugeda, et: Iraaklasest isa tappis oma kaks last, ja kogu lugu nimetati aumõrvaks, mitmetähenduslik termin, millega tähistatakse islamimaades vägivalda. Seega näeme seaduspärasust, et 1. vägivallatseja ja tema rahvus või etniline taust tuuakse välja kohe, kui on tegemist etnilise vähemusgrupi liikmega, aga mitte siis, kui vägivallatseja on valgest enamusrahvusest. 2. jääme teise domineeriva diskursuse juurde, milles meid kirjeldatakse igasuguste ennastupitavate sõnade ja omadustega nagu näiteks: soopõhine vägivald on minimaalne, me oleme ju tsiviliseeritud, etnilisi vähemusgruppe seostame kõigega, mis on inetu, tagurlik ja barbaarne. Siin ilmneb selgelt eurotsentristlik rassism. 3. läbi sooprillide vaadates näeme, et tegelikult on sellises domineerivas diskursuses laialdaselt omaks võetud valgete naiste emantsipeeritus, kes seetõttu ei kannata enam soolise vägivalla all, kuid mustanahalised, migrandid ja põgenikest naised on siiani sellise vägivalla objektid. Seega on erineva nahavärviga inimesed sellises diskursuses nii ohvriteks kui vägivallatsejateks. Võib-olla tasuks ka Eestis mõelda kas on märgata tendentsi, kus oma rahvust ja klassi näidatakse süütuna, samal ajal kui teisi ebainimlikena ükskõik kes need ka kohalikus konkreetses olukorras poleks ja kelle tsiviliseerimatuse ja barbaarsuse tõttu sellised asjad juhtuvad.

12 Viimasel aastakümnel on Hollandi emantsipatsioonipoliitikas, mis 1970-nendatest aastatest alates on rakendanud eeskujulikke meetmeid võimaldades naistel koos töötada soolise egalitarismi nimel,, selgelt näha, et see poliitika on suuresti kannatada saanud ja peaaegu täielikult hääbunud. Alates 2003 aastast, kui emantsipatsiooniküsimuste minister De Geus teatas, et valgenahalised naised on saavutanud ematsipeerituse ja nüüd on jäänud vaid mustanahalised, migrandid ja põgenikest naised, kellel on vaja sama teed käia, on märgata tendentsi, kus uinuv opositsioon meie ja nende vahel ellu äratati. Erinevus nende vahel, kes on siit, nimelt: valged ja teiste - nende, kes on kusagilt mujalt (ja nimelt: teistsuguse nahavärviga) naiste vahel domineerivas probleemidele keskendunud diskursuses on järgmine: need on teise nahavärviga naised, kellel on probleeme soolise ja seksuaalse vägivallaga, töötusega, iseseisvuse puudumisega, laste vastutustundlikul viisil kasvatamisega. Selle sõnumiga saavutas de Geus, tegelikult Hollandi valitsus, olulise eesmärgi. Kuna valgete naiste emantsipeerumine oli nüüd teatavasti lõpule viidud (vaatamata paljudele vastupidist ilmingut näitavatele märkidele), oli võimalik eelarvet selle rea pealt tohutult kärpida. Toetuseta jäeti emantsipatsioonipoliitika elluviimine, naisorganisatsioonide tegutsemise kohad ning tulemuseks oli organisatsioonide kokkuliitmine ja laialisaatine. See tõi endaga kaasa selle, et naisliikumise poolt aja jooksul vägivalla kohta kogutud teave ei ole enam ühiseks teadmiseks, mida saaks kergesti vahendada/ edastada põlvkondade vahel, sugude vahel, töötajate ja poliitikategijate vahel. Tahaksin pühendada veidi rohkem aega rassi /etnilisuse probleemidele, sest see annaks mulle võimaluse tutvustada kultuuriarhiivi temaatikat (4), mida minu arvates on kindlast vaja seksuaalse vägivalla puhul arvesse võtta. Kultuuriarhiiviga mõtleb Edward Said ajalooliselt kujunenud teadmistestruktuuri ja tundeid seoses Teistega nii rassi/etnilisuse/rahvuse põhjal (kui ka enda kohta). Ta küsib, et kas me peame võimalikuks, et see, et Holland oli koloniaalimpeeriumiks enam kui 400 aastat, võib midagi tähendada praeguste rassiliste/etniliste suhete jaoks. Milliseid jooni toome me minevikust kaasa ja kanname üle tänapäeva? Võttes jällegi Kraggenburg i juhtumi näiteks, võime küsida, mis viis valged Hollandi vägivallatsejad nii kaugele, et nad kohtlesid Aafrika naisi sellisel ebainimlikul viisil? Tuletan siinkohal meelde, et ma ei pruugi rääkida mitte teadvustatud teadmisstruktuuridest ja tunnetest, need võivad olla ka teadvustamata käitumismallid, mis Freudi arvates mõjutavad kõige rohkem. Samaviisi võib Eesti mitmete sajandite pikkuse võõrvõimu all elatud ajaloo valguses esitada küsimuse selle kohta, millest teie kultuuriarhiiv koosneb: kes on Mina, kes on see Teine ja kuidas tuleks seda Teist kohelda? Kui tahame jõuda kõige sügavamate põhjusteni, siis peaksime teadvustama minevikust pärit koormat, mida siiani kanname. Minister de Geus i deklaratsioon tekitas ühelt poolt väga selge ja hierarhilise erinevuse valgete naiste ja teiselt poolt mustanahaliste, migrantide ja põgenikest naiste vahel, ühtlasi meelitades esimest gruppi ja taandades teise ohvri seisundisse. Tegelikult tähendab de Geus i deklaratsioon minu jaoks koloniaalaja mudelite kordamist, kultuuriarhiivi päristamist, milles kujuteldav opositsioon meie ja nende vahel tuleb säilitada ja kus meie oleme emantsipeerunud, tsiviliseeritud, modernsed ja vabad soolisest vägivallast samal ajal kui nemad peavad võtma omaks ebainimliku, mitteemantsipeerunud, vägivaldusele orienteerunud koha, olles traditsioonilises mõttes Etniline Teine, kelle all üha rohkem nähakse Islamistlikku Teist. Koloniaalajastul määras valge nahavärvus ära kuulumise ja mittekuulumise, tänapäeval on Hollandis selleks soopõhine ja seksuaalsusepõhine lakmustest loor, burka, mitmenaisepidamine, pealesunnitud abielud ja homoseksuaalsus need näitavad ära, kes tohib kuuluda ja kes mitte. Seksuaalne väärkohtlemine ja vägivald on samuti selleise paigutuse koostisosaks. Hollandi kultuuriarhiivi põhjal võib soopõhise vägivalla nähtuse panna rassilise /etnilise Teise ukselävele. Tegelikult pole ühtki põhjust pidada seksuaalset ja soopõhist vägivalda ainult mustanahaliste, migrantide ja põgenikest inimeste ringis juhtuvaks. Kõik see on siiani vägagi olemas ka domineerivas rahvusrühmas, kuigi selle klassikuuluvuse tõttu paremini peidetuna, näiteks kesk- ja kõrgklassi kuuluvad valged naised kasutavad varjupaikade teenuseid vähem. Peaksime samuti meeles pidama, et me kõik kanname kaasas erinevaid rahvuslikke koormaid, oma kultuuriarhiivi, mis eriti siis, kui see

13 jääb teadvustamata kallutab meid käituma teatud kahjustaval viisil ükskõik kelle suhtes, keda ühes või teises olukorras saab samastada Teisega. Tahaksin lõpetada oma ettekande meie seast juba lahkunud Aafrika-Ameerika Kariibi mere poeedi Audre Lorde poeemiga A Litany for Survival (4), mis kutsub meid kõiki üles välja ütlema, mida arvame seksuaalsest ja soolisest vägivallast. See sõnum paneb meile südamele, et me ei tohi vägivallaga lihtsalt vaikides leppida. A Litany for Survival (1978) Ellujäämise palve (1978) For those of us who live at the shoreline - Neile meist, kes elavad kaldajoonel Standing upon the constant edges of decision - seistes otsustelangetamise pideval piiril Crucial and alone - ülioluliselt ja üksinda For those of us who cannot indulge - Neile meist, kes ei saa nautida The passing dreams of choice - unistusi mööduvatest valikutest Who love in doorways coming and going - Kes armastavad lävedel tulemisi-minemisi In the hours between dawns - enne hommikust päikesetõusu Looking inward and outward - vaadates sissepoole ja väljapoole At once before and after - üheaegselt enne ja pärast Seeking a now that can breed - otsides praegust, mis sünnitab Futures - tulevikku Like bread in our children s mouths - nagu leib meie laste suus, So their dreams will not reflect - et nende unistused ei peegeldaks The death of ours; - meie surma; For those of us Who were imprinted with fear Like a faint line in the center of our foreheads Learning to be afraid with our mother s milk For by this weapon This illusion of some safety to be found The heavy-footed hoped to silence us For all of us This instant and this triumph We were never meant to survive And when the sun rises we are afraid It might not remain When the sun sets we are afraid It might not rise in the morning When our stomachs are full we are afraid Of indigestion When our stomachs are empty we are afraid We may never eat again When we are loved we are afraid Love will vanish When we are alone we are afraid Love will never return And when we speak we are afraid Our words will not be heard Nor welcomed But when we are silent We are still afraid. - Neile meist, - keda märgistab hirm - nagu ähmane kurd otsaesisel - õppides emapiimaga hirmul olema - et selliselt relvastatuna - leida väike turvalisuse illusioon - raskejalgsed lootsid sundida meid vaikima - meie kõigi jaoks - see moment ja see triumf - ellujäämine polnud meie jaoks mõeldud - Ja kui päike tõuseb oleme hirmul - et see ei jäägi nii - kui päike loojub oleme hirmul - et ta ei tõuse hommikul - Kui meie kõhud on täis oleme hirmul - et ei suuda seedida - kui kõhud on tühjad oleme hirmul - et ei saa kunagi enam süüa - Kui meid armastatakse oleme hirmul - et armastus haitub - kui oleme üksinda oleme hirmul - et armastus ei tule enam kunagi - Ja kui räägime oleme hirmul - et meie sõnu ei kuulda - ega taheta kuulda - Aga kui vaikime - oleme ikka hirmul

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015

1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015 1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 MIS ON PEREVÄGIVALD?... 4

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Miks me armastame

Miks me armastame Helen Fisher, PhD < Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia Originaali tiitel: Why We Love: The Nature and Chemistry of Romantic Love Copyright 2004 by Helen E. Fisher. All rights reserved.

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes

Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Ülle Papp 24.05.2019 Mida tähendab olla mees kui sooline olevus? mõisted mehelikkus, soostereotüübid ja sooline identiteet Sotsiaalselt, ühiskonna poolt määratud

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsia

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsia Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Juliet Mason Noore naise tõlgendused

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Untitled

Untitled Juhtum 1: Diskrimineerimine toetuste määramisel Viimsis elav 3-lapseline perekond, kus elavad koos kaks naist, jäi ilma omavalitsuse sotsiaaltoetustest püsielanikele, kuna perekond erines traditsioonilisest

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD Euroopa Parlament 2014 2019 Istungidokument 1.7.2015 B8-0658/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

lapse6igused_FINAL

lapse6igused_FINAL Kas ma olen laps? Lapse õiguste konventsioon ütleb: Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed. Samas kasutatakse lastest rääkides ka teisi mõisteid: kõneldakse rinnalapsest,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312 VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem