F-*f x<\ % '"a". 4» * «% /'<*:>,y

Väljavõte

1 F-*f x<\ % '"a". 4» * «% /'<*:>,y

2 IS Eesti Ma Rabwa Kalender, ehk Taht-, Namat Aasta peale, parrast nuie Issanda J Elusse Kristusse Sündimist. Trükkitud Lindforsse Kirjadega.

3 Parrast sedda kallist IEsizsse Kristusse tsmldimist, on eännawo se aasta. ärmst ma-ilma tornist 5741 ärrast Lutterusse oige Usfo ülles- 275 twötmist änast wanna katko 135 ärrast sedda kui wäggi Pranbmgi laks 113 Parrast ssdda kui Toompä pöllsnd 108 Pärrast sedda sure nälja hakkamst 97 Pärrast teist katko 82 Päcrast mele armolissema Kelsri ja Sun Praua KATARINA. sundimist 6Z Pärmst sedda kui ta hakkand wallitftmg zo Pühha - Pawa Mark on D. C. Ioulo - ja Wastla - pawa wahhel, yn? Näodalat ja - Päwa.

4 Märlide selletaminne. Noor ku. Essimenne Werendel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. 3 Hea kuppo lasta..v. Hsa arstimisse rohto wõtta.?e Hea külwada ning istutada. 4 Hea lapsi woörmada. U Sedda, mis pitkaliste peab kaswama«y\ Hea puid raiuda hone takwis. v Ahjo tarwis. p. pärrast. p. l. pärrast lõunat. e. l. enne lõunat. P. Pühha.

5 IANUARIUS. Neäri-.Ku. JarSw P$!*iSÄ MKiMMM 2 Rede Abel, Sel Kange Ziel jft^t» Enok > Külma JESUS E uptusse maal. Matt. 2, 1;, järrel 5 Esmasp. Simeon. on 6 Teisipääw»KwmPääw. 4,2F.e.t g Nehapäaw Iulianus uddused I Päwad odata. JESUS 12 aastat wanna. l^esmasp. Neiu J 3 Teisipääw 'Hilanus 24Kcftnäddal!Weliks 3^cljapäaw ^ixil lbrede ikristian j»7 ioupäiw to Luk 2^4l. ß?,2^.p.l. taew v\ pörab Lummey\ sao

6 Sel luu» on 31 Päwa. Pulmad Kana Llünas. '«Pühh«?. j23>.o,3k.p. 21 Kestnaddal Neto 22Ncljasp. Wlnsent 23 Nede Lotta»4toupHH» itimoteus Joann. 2, 1. pole Kau- 8) h >t Külm. Lummu lad- Peälllkus: Kapernauma Aunas. Matt. 8, v. 1 25Pühhap.. \^J g ;.#%f do. 26 Esmasp.,Polikarpus. > Kanacm K/Teisipaäw ^Krisoscom. - ^^ külm 28Kestnaddall 2y Neljap. j Samuel sure ZvNcde!Adelgund tulega 3ii.oupaäw laml unel selle ku päwal, tõuseb, paile kelloa, nirg ühhe pole tundi, tahhab aäa, ;. ning fityfyegotc tunoi. Pääw on pitk 7. tundi, ja ö??, lnndi.

7 Külwi gpühhapaäw 9 Esmaspaaw ivteisipääw ilkestnabbal 12 Neljapaäw 13 Rebe I4i.oupääw Rikart hhest. Luk. 8, Salomon Kolastika Edo Eilaiia Peningna Walentin rr. 4- F3BNUARIUS.KÜÜNWK.,. Wina i Puhhapäaw ItfV^V* '' Selge 2 Esmaspaaw Küünla P. taew, J Tcisipaaw Hänna ^Kestnadbal Veronika 5 Neljapäaw Agata Külmaga. 6 Rebe Tio 7 ioupäaw Tuiskased tuulsed Ilmad 7/ 8. e.l. VON odata. ««Pühhap. v " J "'*' 1 HeitltEsmasp. liuliana l lik-

8 Sel Kuul on tännawo, 29 Päwa. 17 Teisipääw Wastla P. ^ kud ifkefknäddal Tuhka Pääw. Dy,2s.p.l i^ncljap. Simyn Ap. ^awad 20 Rede Elgarlus s\ tule' ja Hiioupaaw Iesaias Lummega. Kristusse Kiusatamissest. Matt. 4, 1. 22Pühhap. rp, Paasms^ Uddu- 2zEsmasp. Serenus.*. std, 24TeisipaäüV Maddise-P^ ^ pilw HZKesknäddal-Wiktorms ^^Osed 26Ncliapaaw Nestor By 8,374?, I, 27 Nede Leander ' Päwad; 28 laupääw Inetus.V. kaunis Kananea Naesest. 15,,1. 29Pühhap. etij Külm. i6nel selle ku päwal tõuseb paike, kello 7 lähhäb alla, kello 5. pääw on 10, ö agga 14. tundi pitk.

9 MARTINS. Paasto, Ku. i Eslnaspaaw Albmus Kange a Teisipääw Eers.V. kullua- 3 Kestnäddal Medea ***? ja 43^cljapaaw Adrian s Rede ^Ianus " A feige 6 l.oupaäw Kotwrid Ilmade Sesi kes kurratist waewatud. Luk. 11, Pühhapaäw öi*!* Paastus järrel 8 Esmaspääw DööriPaaw * on 9 Teisipääw Perpetua D pehmed, lokestnaddal Mikeus /&*\ x1 Neljapääw Konstantin W?,5I p.l. 12 Rede j ^^ ^ Peaizloupäaw «Ernestus wapaist- ^000 Mehhe söötmisftst. \ ^oann 6, i. ichpöhhap. g :. ftd, izesmasp. Longmus ja 16 Teisipääw Kert sulla lykestnäddal Tmto.* Il-

10 Sel Kuul on 31 Päwa. 18 Neljapäew jwillemina 19 Rede Kabriel Ioioupaäw IMatrona JESUS kiwwidega wissatud 2 l Pühhap. 22 Esmasp. 24 Kestnäddal 25 Neljapaaw 26 Rede 27 ioupaäw Rawael L Zntž Kasimir «i Elnanuel Kustäw Z mad odata Joann. 8,46. Hommiko.->. külm; Peäw suuatad; ja 3, u* e Knstussesisse- stitmisstst. Matt. 3 1? 1. 28Puhhav. PaastuV oöd 29 Esmaep. &w on ZO Teisipääw ladonias glkestlläddal Detlaus.*. külmad. lonel selle ku päwal tõuseb päike kello 6 lähhäb alla kello 6 pääw on 13. ja ö 12. tundi pitk.

11 APNI3IS- Jürri. ehk Mahla - Ku. i Neliapaaw SuurNelj PJ Karjaliste P. 2Nede Suur Rede 'uulsed. 3 i.ouphhw Werdinand 3, i8. el. Kllstusse Üllestousnusftsi. Mark. 16, i i Pühha Teine Pühha s Esmaspaäw 6 Teisipääw ykeft'näddal 8 Neljapäaw 9 Rede IO i.oupaaw KolmasPühh, Aron Liborius Pogislaus Leo seggased, wahhel külmat, * wahhel.5. sullad Iltuad 9,Z7»e.l. Kinnipandud uksist. Joann. 20, iy. n Pnhhap. fp.p.ull.p. i Nilffed i2esmasp. Etsekiel Päwad; i 5 Teisipääw ^erwasius wabbel i4kcsknäddal Hiüllju H)aalVck?e Wihm izneljasp. Karm H wahhel l 6 Rede Rudolw Lumme- I7i,oupäaw Haus H saddo

12 Sel Kuul on 30 Päwa. Heast Karjatsest. Joann IO, 12. ifpühhap. >Mp.üll.P. D c>, 3. p.l. v lyesmasp. jvmon * Muist 2Q Teisipääw ^Adolarius wiklud 21 Kesknaddal ^SulplsiuS Ilmad, 22 Neljap.!Kajus wihmaja 2 4ioupäaw Albert lummega Ürrikesse aia pärrast Joann. \6,16. 2 zpühhap. Mark.Pc 2c,C'sn?asp. &7 Teisipääw Ludolw 28 Kesknaddal $ 2Z Neljapäana ZoNede NeinmuAd w *,. Pawad> kanäe >^ tulega. lonel fesse ku päwal tõuseb pailik, pole tundi par«rafi ketto 4 ninn, lähhäb alla pool tundi pärrast kello 7, Pääw on pitk 15. ja 09. tunni.

13 MAIUS. Mäio-cht Lsht-Kui toupääch Selged, Kriõtusse ärraminnemiösest. Io^u^. 16,5. 2 Pühhapääw 3 Eslnaspäaw 4Teisipääw ZKestnäddal 6 Neljapääw 7 Nede 8 z.oupäaw t Mdminne Kottart gtofanna Tanislaus Walcrius öigest pallumlsfesi. Ioann. 16, 10 Esmaõp. Parnabas I c Teisipaaw Wiktor 12 Kesknaddal Mrt 14 Rede 'Sabina J ' J 0 u v 5 a w S 0 h w i willud, ja $ tuulsed Ilmad, on odata. ^ Hcitük- 0, 1 e. l. " *fud Pärad pörawäd Soia Römustajast- Ioann. 15, 26. löpühtzap. fp.p.m.p, i Selged

14 Sel Dml on zs Päwa. x h\l 18 Teisipääw inikander i9kcffnädda!!pottnsia 20 Neliap. 21 Ncde -22 tollphh» *3 Plchhap. 24Esmasp. 2.5 Teisipääw 2Ö Kesknäddal 27 Neljapääw HgNede 29 i.oupääw Tesiderius Emilia Uarm. 14, 23. Nelli Pübhl., Wihm Pect Willem Murt JESUS ja Nikodemus. j Muris! O taminne odata. Selqe Joann, g, i.,*»# laew. 31 Esmasp. lwikand 8mal ftlls ku pa-val tõuseb puks psls tundi parrad it'io Z. nin^ läb^ab alla, pole tundi pärkgß tetto 8. pääw on puk 17. ö agga 7, tundi.

15 _. Iani--Ku. i Teisipääw Kotffal Selged 2Kefknäddal Htskia Päwad, 3 Neljapääw Rasmus wahhe 4 Rede Liso Tuulne. F i.oupääw Boniwasius Rikkast 3)iehhest. Luk. 6 Pühhapäaw «m 7 Esmasp. intvctfia 8Teisip. Mcdardus pkeftnäddal ivneljapäaw Bertram i l Rede Wwwius I2toupaäw Pasiliocs Surest Ohw-st-.ua» aiast. i«. Esmasp. lellfcus 1$ Teisipääw iskesknäddal ntmma' ' \TJ T'/Neljapaäw Kreet 16, IY. Selge ja soe D2,4^.p.l. Jim, wlbmara. Luk. 14, 16. Kuich wad so md

16 19 i.oupääw Sel Kuul on 10 tyawa. lnikauder!kerwasins IlMl^d, nende Kaddunud jtambajt... iif. 15, l. 2c>'Pühhap. järrel 21 Esmasp. Rabel 22 Teisip. Ahkasins 23 Kestnäddal Pasi.ly.qs 24 Neljapäas 25 Nede Kristiana 26 i.oupääw Ieremias 27Pnhhap. 28 Esmasp. 29 teisipääw 30 Kefknäddal Olge armolioftd. Luk. 6, V-V» Iosua 1 Iudit PawelP, on kange 3,26.e.l. Mürris \ taminne wihma- 1a rahhega odata 3,4se.l. ionel selle Ku Päwal tõuseb paike Z.werendsl parrast kello 2. ning lähhäb alla, üks Werendel pär«rasi kello 9 Pääw on pitk 13 ning üks pool Tuubi. O on 5 niug üks pool tundi.

17 i Neljapaäw 2 Rede 3 ioupääw Rohkest 4Pühhap. FEsmasp. 6 Teisipääw?KestnHddal 8 Neljapaäw 9 Rede loioupääw Heina-Ku^ ßallafagist. Luk. 5, 1. Anfelrn He^tor Trino Temetrius Kilian Israel :> * ' Tuulsed Päwad, soe Illn ilma wihma ta. 5, ' Selged Päwad. Wariftnde Oiqnssest. Flatt. 5/ 20. llpnhtzap. <' Pea 1-2 f* ; vašp Hlndrick, pilwne, 3 Teisipääw pea ichkesvnkdda 'Ponawent ftlge i Nclzapäawä. Taew. l 6 Rede laugust ) l, 57-e.l. jn ^aaw Mksms Wihm,

18 Sel Kuul on 31 Päwa Mehhe söötmiõscst.^ i8p5hhap lyesmaop. 2Q Teisipääw HiKcffnäddal 22 9Wfa$p. 23 Nede 24 ioupäaw iruw'na!eligs Ta rael ApolZina Karolina Kirsti Mark. 8, u Mürrista- Sc laed, ja wahtuulsed Walle Prohwetidest. Matt. 7, 15.»ZPühhap. 26 Esmasp. 27 Teisipääw 28 Keffnaddal 29Neljapäaw^ 30 3(ede 31i.oupääw ßPpza.HP Linno Marta Pcatu.r Abdon Kermann Jakobi P..*. Päwad.?«Wdufed ööd. < TePando 3(m. i4nel ftlle ku päwa', tõuseb paile 3. «ereiltet pärrast kello 4. ning layhad alla Werendel pärrast kello 7 pääw on pitk 14. ning üks pool, ö agga3 ning üts pool tundi.

19 AUGUSTUS. Leikusa Ku. Üllekohtftst Maia - piddamast. Luk,,6, 1. ipünhapaaw 9P.PF.a.I.P^ Selged 2 Esmaõp. Eleasar ja 3 Tetfipaaw Iuda^ sojad 4Kcffnaddal Toniiuirus * ^Nclzap. Eigenius ^2l- 6Rcde Touatus lm8,43 p l. 7 ^onpääw Siriakus mad. IerusiUeüma ärrarckmiöfest. Luk. 19, Pu hhapkäw j ^P. p. z.' a.i, p>müms- 9 Esnmspaaw'RomaNUs?* tamin- I o j risipaaw j i<uwit C V«ne II K^sknaddal Herm kang«l 2 Neljapäa» Elstbius wi>maig Rede % lara Vx ga 14 ^.ouvaaw Ello " 9,27. e l. xu serist la tölnertst. izpäl.'hap. i^eslnisp. 17 Teisipääw jönesimus Luk. 18, 9. seue I.v. järrel

20 18 Kcstnäddal i9neljap. 2c»Rede 21 ioupaaw 22Pühhap. 2gEsmasp. 24Tcislpaaw 25 Kest'nadda 26 Relzapääw 27 Rede 28i,oupaaw Sel Kuul on 31 Päwa. Leno Eebald Rut Wilibert Kurdist ja keletumast..»2 P.p J Parsabas aäw mm Irencns Pcrent Aukustin wläo ja tuultl Mark. 7, 31. B. ne Ilm, uddused >. ööd. Selged ^uulsed LM Preestrist ja Lewitist. Luk. 12, 23. l I 29Pühhap. jzzp.».z.a.2h. IoMHukk. IO Esmasp. Rebekka 1 * Pa- ZiTeisipaan? venjamin wad. 14. sesse ku päwal tõuseb päike j*«werendel parrast kcllo 4 ning lähhab alla, werendelpärr.kells^. p. on piii 14 N'.ug üts pool,öagga9.ningüks pool tundi.

21 STPTEMBER.Süqaise-chk Mihkld Ku. i tkejt?nat>oal ^tlvlus Scac>aft) 2 Ncljapäaw Ellja Pa- 3 ircbi Reinart wad 4 i.oupääw Moses 5vümucst Piddalitöbbisest. Luk. l?» li. 6 Esin^õpaaw,Magnus 7 Teisipääw 8'Kessnäddal 10 Ncde 11 ^.onpaäw ^vcslna Malia Sund. Abigail Eodaw Pööri Pääw V porawad Wihma pole. * Niiökcd Mammonast. Matt. 6,34. IZ 0sn?asv.!?'!matus l4t^inva'<w UImihUll'-AiH 15 Kestnäddal Nikodemus lb Neljapääw lejwenm D e.f. ' 'päwala * Uddune >^ wahhel

22 Sel Kuul on 32 Päwa. 17 Red«lTitus tuuu A IWerne«Rilitti gjfma surnust. uf. ii. Zt6^.p.j.a.I.P so Esniasp. Töns» 21 Teisip. Mattemft % Sclgcd 2% Kefknüddai Morits Päwa) 2Z Neljasp. 24 Rede.^Klcowas Om ttttött.*. tulena. 25 laupääw lhnrald»spühhap. 2.7 Esmaspl 28 teisipääw 29 Kestniddal ZoNeliapaäw Wee rödblfest. Luk. 14, 1. l7p p 3 äi.p. Adolw Wenlsel MchkliPääw Hironimus^ knd ^ Päwad. >. fttfoia tlllcga.,2nel selle ku pkuml tõuseb p.uke kello 6. ning lähhäb alla keuo 6. pääw on p:lk 13. ning d ta 13. tundi.

23 Wina-ehk Noia-Ku. i Rede > Moirad 2ioupääw 'Iairus & u in v Ilm. Suremast Kaosust. Matt. 22, Pühtzap. * nt 4'Esmasp. Pranitz nc 5 Teisipääw 0,56. e.l. 6 Kefknäddal Amä!ja taew 7 Neljapaaw )usanna külma 8 Rede Kustaw v Wihmaga. 9 ^ 9llpä?w Tomasta Alwatud Innimesftst. Matt. y, 1. lopühl/ap. Tuulsed 11 Esmasp. 2P> Y?ai y io/^.pj» 13 Kefknäddal udduftd i^.ni'ljapäaw ^alikstus roppud 15 Rede 16«!.ouvääw Heddo Kallus Ilmad. Pulma Nidest. Matt. 22, 1.

24 Sel guul on 31 Päwa. i8esmasp. Lukus Um i9tcisip. Lulsius ^)O,2f.e<l. 20 Kestnäddal Wendelm \taew 21 3celjapäaw Ursel # lööb 22 Rede Sewerin külma 23 ioupääw Salome pole. Kunninga Mehhe pöiast, Joann. 4, Pühhap. 3 ai.v Kulmaß 25 Eswasp. Kristian ~*>. Päwad 26^ eisipäaw Amandus H^lunnni-»7Kestnäddal &$fflel\<nphhvp E: gclbregt 29 Rede iapalon Wahhel Zotoupaäw!Iofa'vat Kawwala^ zmla,efi. 2Wt,8, 23. ZiPühtzap. si2p,p.z.n.i.h wahhel külm. isnel selle ku päwal tõuseb paike pole tundi pärrast k'io 7. ning lähhäb alla roie tundi pärrast kello 5. pääw on püt 9. ö is. tu.'.di.

25 NOWEMBER. i Esnlaspäaw 2 Teisipääw 4 Neljapäaw 5 Rede 6 ioupääw Kohto-rahhast. ^Pühhapäw 8 ESmasp. 9 Teisipääw l<>kessnäddal IlNcljapääw I bliebe 13 ^oltpääw Kottlieb : Ott Kasper Paltser MüU.. Writs Teodora Martln rut. Mart-^iist. Arkadius Preedik Talwea Ku. Muist. ftgga- } l,!7.p.l. scd va v kütmad Ilmad. 22,»5. Uddu-» ftd ^ Päwad D 5, 3 5 e.l. pärrast # neid külm Winnftsi Kohhust. Matt. 25, 31 ia 14 Puhhap.!»4P.P.za.I.P. 15 Esmasp. zatanasias 17 Kesi'naddHl j^onas * Lummi saddo

26 igneljap. lyrede 20 i,oupaaw Sel Kuul on 30 Päwa. Esra Amos selged külmad ja kuulftd hirmsast?irrakautamiss. Tööst. vjatt. 24,1 < 1 Pühtzap. 2;P.p.Za.I<P 1 Päwad; 22 Gsmaöp Sesilia põrawad 23 Teiftväaw Klement V jälle 24Kestnäddal 25Neljapaaw 26 Rede vole. KaddrinaP. Konrad Krisrusse Sisse- söitn'..ssest. 28 Pühhap. 29 Eömasp. JO Teisipääw zkr.^un P Ewert ^lnorese P. I ^ sulla $/ s2.p.l. Wihm ZNatt. 2i f 1. lumm ega \ seggatud. ymal selle ku päwal tõuseb paike pole tundi parrast kello 3. ning läbvab alla pole tundi pärz rast keüv 3. pä«w on pitk 7, ö agga 17, tundi.

27 <> 'ELEMVER Jõulo-Ku. Arene Kandidus Parbo Aga ton i Keskiläddal 2 Neliapääw 3 Nede Uddune ja kaunis o, 27. e. l. Tahhet enne wimist Päwa. Luk. 21, Pühhapaaw Niggolas 7 Teisipääw Natalia ZKcfknaddal Mar. Samine ^Ncljaopääw Iuhkum 10 Rede Lühhem P. 1 l ioupääw Elso Kange tuulfed, selged ~ iüljp i,48.vl. ^mad Päwad. Johannes Wangi»tornis. Matt. 11,2. i2pühtzap. jzkr. TulI.P. Selge izgsmasp. Lutsia s% laev 14 Teisipääw Nlkasius hut 15 Kesknäddal Johanna O järrel i6neljapäaw Lioia 17 Rede Aldina 0,16^1

28 Sel Kuul on 31 Päwa. THEonpaatP jkrisww M pea Iohannesst TumlislDsftst. Ioann 1,19. lypühhav. 20 Esmasp. 2iTeisipäaw \i Kcffuäddal 23 Neljap. 24 Rede 25 i.oupäaw Graam^ Ado Ewa ^Iou? ou?o sulla, pea külm. Selged, külmad, uulstd Sest immekspanmmisftsi. Luk. -, 2). 6 Pühhap. kolmas \im. Ks.Tml..P. P TemeP. SmaMeP Pawad lõppetav wao Sllwesttr Aasta. *.5. # F 27 Esmasp. 28 TcistpäHw 29KeHuaddal Noa 30 Ncljasp.!Tawet ZiNede ionel selle ku pawa! touscb paike werendel parrast keuo 9. ja lahhäb alla 3. werendel parrast kello 2. paäw on pitk 5. ja üks pool tundi, ö agga 18. ja üks pool tundi.

29 tyäwana Ku-Warjutamisfest. 4/äaw faab sel Aastal kaks kord warjutud, agga mollemad Warjmamissed ep olle meie Paikus nähtawad. Ku sel Aastal ei sa koggoniste mitk warjutud.

30 Woisiko Josepi Ello, Õppetussed, ja Könnet. (Nccd Kolm essimcsscd Jaggo Sa leiad nende Kolme wiimsa Aasta Täht. Ramatudesi.) ^Hofcp. Minno cmnaö kohtomees! Minna ussun, et sest ei olleks tarwis karra, sest et sure hulga rahwa seas saagedaste kül eksitusftd sünniwad, nenda et läbbi aasta kül weel tcopäwi järrele jääksid. Aqga kui ka meie külla rahwoke ni mõistlikkud olleksid, et nemmad teaksid ennast eksituste eest hoida; eks j füõ peaks külla rahwa hnlkas mõndagi leitama, kes ilma sundimatta,. hea mele" polest, kui

31 kui temmal wahhel aega on, üht ehk teist päwa lähhäks waeste pöllolc tööd teggema! Eks meie keik ei tea, et Jummala sanna ütleb: kes kehwa peäle armo heidab, se laenab Feho- wale, ja se tassub temma katte, mis ta head teinud!'' Ja mis wõib tallomchhele kcrs gem olla, kuid et ta üht ehk teist päwa waeste heaks kullutab! Roorst Kristian. Agga minno arwades, kui se tö waeste põllul peab nuhtlusseks ollema nendele kes seaduste wasto eksiwad; siis kül keik muud ausc.d innimessed häbbiks pannewad, waeste põllul tööd tehha: ja nenda siis wimaks se põld ommete harrimatta jääks. Josep. Selle kartusse wasto on sedda* tmnd üks hea nou: teie wõite agga sedda seadust tehha, et üks pääw igga näddalas peab ollema, kns nuhtlusseks ei pea tööd tohtama waeste põllul, ja kus se ausa rahwale sureks au*

32 uks olleks, waeste pöllul tööd tehha. Nenda tvoiksid need kes nuhtlusse wäärt on, esniaspäwal, teisipawal, kesknäddala!, neljaspä^ wal, ja loupäwal tööd tehha waeste pöllnl, ja se olleks siis ka nendele häbbiks; agga se redine pääw wõiks üks au-pääw olla, kus need kes on eksinud, ei tõhhiks waeste pöldo putuda: ja sel päwal siis iggamees kes tahhaks, hea süddame polest, wõiks seäl tööd tehha. Rülla wöörmünder. Se on ka tõssi. Ja peälegi on üks nisuggune to keige külla-»-ahwa-hulgale üks tö, mis mengides wõib tehtud sada. Rootst Kristian. Agga kust meie semet wõttaksime waeste pöllole? Iosip, K,n kellelgi küllas sedda jõudo ei olle, et ta ehk mõnnegi topiwörra semet essi> :n,cs-

33 messiks mahha frggemisseks hea süddame polcst wõiks anda; siio tahhan minna se eest seista, et essimenne seemne mõisa polest peab aurama. wanna Jägo Mihkel. Minna annan omniast käest üht wakka rukki semet, ja tah-- han sedda ka onuna nõuga uiahhatehha waeste põllul. Jummal on tännini, minno kätte waewa õnnistand: kuita wõiksin ma tcm> male parremast tänno anda, kuid seläbbi, et ma ka waestele jaggan! Kui keik külla rahwas need sannad kuulsid, siis läks se nende süddamest läbbi, jvx keik waatsid üksi silmi ja täiõ immestellemift Wanna Jägo Mihkli peäle, ja ükski ei ussaldand suud lahti tehha. Sest tännini olli keik rahwas ikka ommas ebbaussus j.tz rummalusfts arwand, et Mihkel üks pahha mees piddia ollema, kes kurja kombede ja noid- >

34 uoidmisse läbbi ennesele rikkusi olli koggunub. Sesinnane rummal eksitus olli sest tulnud, et wanna Jägo Mihkel ilka nende seltsisi olli tagganend, sest et ta scdda liajomist kei- ', gest süddamest voifytaš, ja selle rahwa roppus römustamissed ja illo ei woind sallida, waid ] itta onuna koddo tassasclt ellas, ja ka omma tallo rahwast koddo piddas, et nemmad tutt jas seltsis kurjad kombed ei öppiks. Agga nüüd et nemmad näggid, kuida Mihkel Iummalale auustust andis temma heateggemiste [ eest, ja et ta warsi walmis olli, lahke süddamega jaggama ja head teggema waestele, nüüd tulli otsigo häbbi nende peäle, ncnde endise rummalusse ülle. Külla wöörmünder olli essimenne, kes jälle hakkas kõnnelema. Ta pakkus Mihklile kät, ja ütlcs: Ma ollen sulle liga teinud, sest et ma sind ci olle tundnud: auna mulle andeks minno eksitust! minna ei arwand mitte, et sa ni hea ja lah- X "ke

35 ?e süddamega mees olleksid: ma ollen sind lailn.ind meie anja naabri J osepi wasto: wanna naeste juttud kuulnud, ja rummalast peast järrele aiand, ilma et ma isse olleksin wõtnud omma silmadega wadata ja järrele mõttelda. Sest on nüüd nio meel haige, ja mul on häbbi nähhes, et sinna, kedda meie keik põlgasime, parrem mees olled kui meie >,krik." wanna Jägo Mihkel. Minna ei tea tõest mis ma selle könne peäle pean kostma. Õn kegi mind pahhemaks piddand kui ma ollen; siis on mo südda römus, kui nemmad näwad, et nemmad ses on eksind. Agga ma ei sowiks ka mitte, et mind teqi parremaks peaks, kui ma ollen. Ja siin ei leia ma middagi mis ma olleksin teinud, mis ni sure kido wäärt olleks, kui teie mulle annate. Mis ma teggin, se olli mo kohhus tehha. KüiU

36 Külla wöörmünder. Se on könneletub kui üks aus mees peab könnelelna. Ja tririib mo annas külla rahwas, cks meie sndda meid ei peaks ka kihhntama sedda teggema mis meie kohhus on tehha, sedda möda km iggaühhel sedda jõudo on! Tössi on, meie olleme keik waesed tallomehed: ei olle ühhelgi mde seast,wilja pihhotait jaggada: agga terwed kaed ja liikined on lncile Iinnmal and^ nud, ja ka nendega wõime meie nendele abbi tehha, kel terwed käed ja liikmed ci olle. Et meie nüüd tunneme, uvs tnllosad scadusset need on, mis Josep meile siin üllcõlllggcs;> siis wötkem need ennesele ommaks wõtta ja nende järrele eddespiddi ellada! Kes minnoga ses as^as ühhes nons on, se pango omma kübbara seie minno küdbara kõrwa!, Seddamaid ollid surem hulk kübbarad üh-^ heskous. Need mehhed ükspäinis, kes nun- )( 2 newal >

37 newal pühhapäwal körtsis ollid riiblcmto, ei julgend ommad kübbarad teiste hulga panna, sest et neulmad kartsid, et neminad keigcesstmessed piddid ollema, kellele kohto polest nuhtlus piddi peale pantama. Ägga sest neile ei olnud kaswo, et ncmmad tahtsid wc* sio panna, sest surem hulk tundis need städuosed head ollewa: ja nennuad piddid sega rahhul ollema, mis surem hulk heaks an* was. Sepea'c pallusid koht 0 ui e h h e d, et Iosep uced kac>sud weel ükskord piddi luagema, et ükski eddespiddi ei woiks ent nast wabbandada, et ta ilma teadmatta õlleks käskude wasto cksiuud. Scdda siis Iosep heal melel teggi. Nüüd kül monningad issekcõkes nurrisesid, keigeennannste need naesed, kes wina armastasid: agaa ei Mna ennam olnud parrata, mis tehtud olli st olli tehtud. Külla

38 fänlta Wöörmünder ja Kohto mehhed piddid nüüd warsi nende ue seaduste järrele koh- Hut lnoistma nende meeste ülle, kes minnewal pühhapäwal ollid jonud ja rido tõstnud: agga Josep tulletas nende mele, et ükski ei wõi enne üht tasko piddada, enne kui tcm«male se kask on annelud, ja et ükski erne ei olle nuhtlusse wäärt, enne kui ta ühhe kasso wasto on teinud. Se nou siis igqamehhe mele parrast olli: ja et nüüd kallis ilmoke olli, siis maenitses Josep neid, et nemmad \)\\U garste piddid minnema wäljale, ja punsta maas ehk leppikus üht kohta wälja wallitseina, mis nemmad igaawesstks aiaks wäeste põlluks wõiksid seada, et nemmad jo sel suwwe! rukkid senna sisse wõiksid mahha tehha.,>ma tahhan, (ütles ta) weel monned head scadussed, mis rahwale kaswuks tulle- wad, ja mis ma weel saksamaalt ollen meles piddand^ üllespanna: ja kui siis tegi nende )( 3»wasto

39 wasto rkfi'b, jus oll teil warsi üks paik wal-,,mtö, kus se, kes on eksinud, omma eksi- tusse eest wõib wahhe waewa nähha, ühheks mällestnsstks, et ta eddespiddi teab ennast..eksitusse eest hoida." Keik rahwas olli sega rahhul, ja nemmad laksid ühhel melel waldale. Kui nemmad laksid minnema, siis hakkasid ennamiste noor rahwas eel ja labbistlkko jooksma, kui sea porsad. 2lgqa Josep hüdis neid taggasi ja ütles: ei mitte nenda, mo armad söbbrad: Keik asjad peawad wisipärrast aetama mailmas: ja keigeennamiste üks sesuggune suur assi, mis meie nüüd lahheme ettewõtma, üks assi, kellest need kes nüüd alles norokessed on, siis kui nende pea halliks lähhäb, peawad jutlustama omma laste lastele! Keiges mailmas, kus wälja minnakse «ht asja soritama, mis ühhele koggo-

40 koggodussele heaks peab tullema; seal astu«wad k o h t o m e hhed eel: siio tullewad wazv nad tallolnchhed, ja noor rahwas jaab wiin:- seks." Nenda siis (Singi se küllarahwas Josepi nou järrele omma wäljanunnenlisi allutas. Mutta Wöörluünder laks tt% tenima järrel taifib need kaks kohtom e H-- hed, siis perremehhed, wiinaks noor rahwas. Se pöllo waljawallitseminne ci teinnd neile suurt tülli egga waewa.' sest küllal ollid igga wälja al puuõta maad. Sepärrast laksid nemmad essite kessa-waljale, ja moötsid seal üht tükki maad, mis rnkki alla piddi sama, ja pannid märkid knst sadik waeste pöllo raia piddi jooksina. Nendasauimoti teagid nemmad ka rukki wälja al, ja oddra wälja al. Nende meel tegai, algnu.õses keik need waeõs te põllud ühtekokko jätta, agga parrast arwasid nemmad, et sest eddespiddi ti'l'li wõiks Ottila, lojuste pärrast: ftst nemmad siis sel X 4»»f

41 wisil iäqqo teqaid. K"i need markid said pantud, kus peenrad piddid libbizooksma; siis kaansid nemmad jälle koio pole. Josep jättis neid Innnn^laga, sest et öhta elli peäle jõudnud, ta maenitses neid, et ncnnnad nüüd piddid röömsad ollema, sest et nemmad üht head ettewõtmist hüeti ollid löppetand, ja et naesterahwas koio minnes illusad röömsab laulud piddid laulma. Se maenitsus olli nende mele pärrast: nemmad hakkasid seddamaid laulma, ja laulsid keik sedda teed käies, nenda et kui Josep koio jõudis, temma weel sedda rßömsa laulo healt kaugelt kulis. Armas

42 Armas Ma-Rahwas, yjfirnia. akkan sel uel Aastal, Jummala nimmel, Teile, memm hea 2lrõti * robto ja nou, üllespanna, siin Teie Taht-rainato sees f mis Teil wissist ennam peawad kassüks ollema kui need Km?siid, mis teie Tarkad, i,ousujad ja ni suggu pettis rahwas. Teile öppetawad, ja kelle parrast Teie ilmaabbita rahha kullutate. Minna wõtta» nüüd esmalt need Tõbbed ja Wiggadusset ette, mis Teile keige ennamiste juhtuwad: J) Need rohhud mis hawad, p^isietusftd, wnhhud, ning muud seddasuggnst parrändawad: X 5 2"m-

43 Kmimessel ei volle nutte ükspäinis feest* viddiscd tõbbed, waid ka wäljaspiddi juhtub temmale mõnni wigga: Hawad Muh< hud kui sa iuud murrad ning muud nisuggused. Tarwis on siis et sa ka neist mõistad ennast aidata: ^awad. Sinna olled ennast leikanud, pistnud, ehk raiunud kirwega. Kui haaw on siggaw, siis peab keige, esieks werd kinnipandama. Sest ep olle wigga et werri on rohkeste jooksnud, siis haaw ei paisteta uutte wägga ülles, ning ei sa ka punnaseks. Mõnnel on kül se Wiis et temma põllenud linnast-riet hawa sisse toppib. Se panneb kül Werd kinni, agaa se must Tolm teeb Hawa nenda roppuks et temma ei tahha tcrfoeh sada. Ennennune wõtta wanna kullunno [ronane N'p temma seält Narmad walja, Needsammad Narmad wereta elledaste j kaede

44 kaede wahhel kokka, ja pista nccb kassas te Hawa sisse et ta tais saab. Agga hoia. c: sa need mitte wauta wäggise Hawa sibft, muido se wallutal» ja paisrctab. Nüüd te ka Paela, Hawa kinni -sidduda: leitastlletax* wis üks tuagew uimane rie, kolni^^chk Nelja»st«ne Ui, kahhe ehk nelja k«ünra i/iti. Siis panne essite üks neljakordne liru vase/ «ie'< lük Hawa peäle, selle ülle sibdu nüüd Hawa kinni ellaste, aaga mitte kangcste, muido Sul tülleb suur wallo. Kui Pael nattnkest agga sedda lihha uns Hawa ümber on, alla wantab, siis on kül. Se kes hawa«tnd on, woib keikeparreminne Isfe ttlnba kui se l'zge on: Kui Haaw jaab lemmale tuimaks, ning ümberringi waaga pnnnaftks, siio on ta liaste kinni se-ntud ja siis lasse se pael jälle pissut jarrele. Kui paelmahha übbu seb t»enda kui monnikord säre-marja pea!,siie panne allaptddi Unnast riet ehk nartsud ömber> )( 6 M

45 m paksult et ta ei wõi allapole libbislada. Kui ükssinn-werre» soon (Adcr) on labdi-raiutud, siis linnase»rie - Narmad üksi, ci panne Werd mirte kinni: wõtta siis Taela, peksa ta õige pehmeks, ja panne Hawa peäle: selle peäle siis se liunane narts ja se-u siis kinni. Klli werri ei ja siiski mitte seisma, siis pe.ch kegi ellaste wa»utama sedda Hawa, senni kui Werri jaab kinni. Kui sa waliad kanget Wina (Spiritus) Hawa sisse, ning ka Hawa ümber, siis Werri jaab klüui, ning Haaw ei paisteta mitte wagga Kui nüüd Werri jüab kinni, siis jätta se paela kinni, ilma-ligutamatta, ühhe ehk kahhe Päwa, agga kasta tedda Wäljastpiddi selle paela peäl, kange winaga. Kui sa Hawa lahti wõttad, siis ärra kisfu mitte wäggise need Narmad wälja mis Hawa fteo on kiuni-^hakkanlld -

46 tänud: muido werri hakkab'ueste jookswat kasta neid eüne Winavga ehk weega marjaks, siis sa wõid neid ellast«wäljawõtta. Nüüd vanne u-ed Narmad Hawa sisse, ning üks Plaaster veale. Se Plaaster ei lasse Ha^ wa kuiwaks jada, ja sedda sinna wõid enneftlc tehha trntiv.c wisiga; minna nimmetan,- nin agga üks paarwisid: i) Sullata mee-wähhä, üks Werendel Nael, walla kaks ius'«ka-tais Olli sekka, seaga ümber. Selle sullatud mcc-wähhä sisse kasta üks ^innane Nie. Sedda meewähhäj ne wõid sinna keige Hawa peäle panna; Kui ta on tais Mädda, siis pesse tedda puhtaks soja Weega, ning panne tedda ueste peäle. 2) Sullata Mee^wahha ning Küünlal raswa kokko, ühhest ni paljo km teisest; X 7 ehk'

47 ehk sullata ka Pissut waiko jure, siis se Plaaster tõmbab mädda wälja. Kui Paistetus on kõwwa, niug sa tahhab et se Plaasicr peab ftdda pehmeks teggema, siis sullata Ha^ni-raswa selle jure. > NB. Pea meles et Waik tõmbab wälja, Piggi weel kangeminne, Mee-wähhä tombaö wähhem; rasw teeb pehmeks. Sul Ityfyab ennam kui üks Suggu Plaastrid tarwis, sest ühhega ei wõi sinna «litte keik Hawo parrandada. Se mis ma nüüd tahhaa õppetama, on Sul iggal aial ommas Maias tarwis: Wõtta manda^waik, ning mee? wähhä, iftgaühhcst pool nael, Naswa pool ioot, sutlara sedda keik, ning liguta hhz>ti ünwer; kui keik on sullanud siis panne jure üks pool i,oot penikesstks toukatnd Allans t\?jrnirt, liguta sedda hästi sisse, siis wa-, uta

48 uta feit Nattiko läbbi, ning se mis wäljatulleb lasse külma Wee sisse tilkllda, sötku ta kaega läbbi ning wali kokko. S\dkt ni üks kõwwa paistus se peab kats- UH\ et se pehmeks faafc ning arrakaub; sedda wõib Plaastriga tehha. Wõtta mee-wah^ ha, raswa, Sepi, iagaühhest nelli ioot, Waiko kakö ioot, sullata sedda wähhä, raswa za waiko, kokko, agaa sedda Sepi kapi enne, ning wiska sedda sisse wimati ümberlisiutes. Kui sa kaks ioot penikee'ftks-toukatud Weewlid jure panneb, siis saab temma»eel kaugemaks: sellega wõid sinna ka need wesked muhhud niis mõnni kord nähha al on, arraparrandada: prügi agga sedda hästi kaua. Ehk wõtta mee-wähhä, sikko-raswa, Hänni-ehk Sea ^ raswa, ühhest ni paljo kui teisest, sullata sedda kokko. Se teeb kõwwa X 8 Pais-

49 Paistetust pehmeks, ning wähhendab wallo. 2. 2\iri naest! cn temmaga wigga, wai Meeste - rahwal on XVoolmeb, siis wõib ka Plaastriga aidata. Wõtta siis»teewähhä ning Raswa iggat nhhesi nelli i,oot, Waiko üks loot, tinna-olli\ ehk wärsket ilmasolatud Wõid, üks lussika tais, penis kesseks-toukatud Kaddaka.«marjad ning ioxt berid, kaks lovt, Inda-sitta üks ioot. Sullata essite sedda Raswa, Waiko ning mee-wähhä: siis saab se Iuda-sit jure pandud: Kui keik kokkosnllanud ja,nuberligutatnd, siis panne wast need Kaddaka- Marjad ninq torberid jure, ja ftgga keik sed-»a ueste hästi kokko. Nüüd walla se keik külma Wee sisse, ja sötku haoti. Wõia siis ftdda Plaastrid lin»aft rie peäle ning panne tedda

50 tedda süddame al, jht kõhho-?peäle, kui Naese! cm Kõhho-Wallo. Neist Plaastri dcstmis ma siitsadik ollen nimmetanud, saab Sul kül, ommad Hawad, Muhhnd, ja Paistetussed parrandada. Kui agga sinno Haaw on suur, siis ärra panne Iunm'.ala pärrast mitte, pölleub Nie senna sisse, waid rippuw iggapääw pcnikeöseks toukatud Sukkrud sisse, ja pesse tedda igga Õhto ja Hoiniko onuna kalli Kusseqa. Se' Sukkur peab sedda Harva plthtaks, selle kusft läbbi allancb st Paistetus ning Wallo saab wahhemaks. Ka ühhe Salxviga wõid sa Hawa parrändada, moisia, Wõtta üks, wai kaks. Munna - rebbo, puhhast Hrrpentiml, ( agga mitte, Terpentini-Olli ) pool ni paljo kül se Ncbbo on: örn sedda Nebbo Terprntirnga, senni kni mollemad hästi ühhes totus on siggauunne, et ep olle Tetpeutinit ennam )( 9 mitte

51 mitte nähha; panne jure VCitt, kaks ehk kolm Noa - õtsa, täis, Ira flis \aik kokko et temma saab Salwiks. Š\ui sii woio ka tyiivvitf sada, siis tonka neid penikesftks ning panne üks 3ioa-otsa tais fcik Salwi sisse, sest saab tcnnna wcel wagqcwainaks. Wõtta wanna - linnase - ne Narmad, wa - uta neid kokko, ning wõia sedda Salwi nende peäle sa pista need Hawa sisse, nina üks Plaaster peäle. Weel surema hawa sisse wõtta weel ennam Narmad. Sedda Ealwi panne igga Hommiko ning -Õhto ueõre sisse; agga enne pühhi ka iggakord sdda lnädda nalja, mis sees on, linn.ist dio.iti koga, agga pühhi õige-tasaste et sa ndda uut lihha mis Hawa secs hakkab kaswama, wälja ei pühhi. Mõnnikord ei tahha Haaw mitte parrandada, selle liig lihha pärrast»uis temma secs kaowad. Sedda tiigllliha tunnukse sest, kui se

52 se Haaw sc est piddi ei olle ühhetassaue, waid kui se lihha mõnnes kohhas,on kõrgeni nahha; selle parrast ei kaswa se Haaw mitte kinni. Sesamma InqHhha peab ärra sab«lud sama. jfrii tedda agga on Pissut, sii 6 p ö ll e ta, M a a rj aja p a lla w a Tellis«ki w wi peäle, rippnta sedda Pulwrit selle kohha peäle kus se lihha on kõrgem igga pääw kaks ehk kolm kord. Ehk ripputa Kübbara-musta peäle, se on weel kangem. Kui sedda tiig»lihha wagga paljo on, et tnmna ei tah- ^a arrakadduda selle Pulwnga, siis osta Apteki peält üts kiwwi mis seal <%ssnr! nimmetakse, sedda tehhakse kallist Tuhhast spott-asche) ning lubjast. Sedda kiwwi ripputa sisse, se sadab sedda liig-lihha w.ilja. Sinna naad siis et üks wctlqe Äär tulleb Hawas, sest kiwwist sedda aarl wõtta iggakord ärra,, se on se walsa södut ^iig-lihha. Ni pea km se Haaw on puhhas sest liig-lihhast, sliis ärra prügi mitte ennam sedda

53 sedda kiwwi, waid ükspiinis sedda Salwi. Ka siis kui se kiwwi saab sisse rippütud/ on tarwis ühtlase Salwi sisse panna. Kui se iiiglihha puhhas on ärra, siis sa wõid ka aa^ga paljad afotmao üksi, ilma Salmita Hawa sisse pauna: ku! temma saab siis isseennesest terweks; sest mõnnel kes sedda salwi waqga kaua prugib, kaswab se ^iiglihha rohkemafie. 3 Paistetus ning Paised. H ^ awad tullewad km sa ennast raiud, toukcfd ehk lööd; Paiset tullewad isse ennesest secst, ilma raiumatta ning rankamatta. Selle parrast on tarwis teäda anda, mis Wisida Paised tullewad. Essite on üks Paistetus nähha ftes, mis kõwwa on ia waliutäb. ^aaa,a hea ou se nüüd, kui sa wõid warsti sedda Paistetust ärra jaatma essimese sest

54 sest otsast et temma ei wõi suremaks kaswada, ehk lahti minna. Selle pärrast keda: Peenikesftks toukatnd ^ewerstokki öllcga, panne sedda sojalt tihti peäle, et temma paistetusse peäl külmaks ei ja\ Ehk wõtta Ilma kustutainatta ^ubja, ni suur Tük kui russikas, walkn üks ehk kaks Topi kewa Wet peaie: knrua temma rattiko läbbi walla sedda sojalt neljakordse Nie peäle, panue sedda selle paistet.md kohha peäle, ning panne weel muud kuiwad Rättikud ümber; kui ta jaab kuiwaks siis kasta tedda jälle märjaks agga ikka sojalt. Ehk wõtta Ädikast ning Wina, ühhest ni paljo kui teiftst, ning Pissut Sola, panne sedda ka tihti sojalr peäle rettlkoga. Et^k wõtta Wina Seepiga ka

55 ka on roecl tcifcb Rohhud mis woib pcale pannaagga h«a ennast et saillitingi (Roosi) ci arwa Paisictusftks, fest Illiting ei salli ühtegi Märga. Illitingi (Noosi) tunnukse sest, et temnta äkkilfelt tulleb, ehmatussest ehk WihhastamiSsest, ehk ka mu parrast. Znnimenn«tunneb akkitsclt külma nmg Pal, lawast ja sus on ka je Zlliting (Nõos) pea nahha. Paistetus5ed ei tulle mitte neuda akritselt, monni Paaw lähhäb möda, enne kui uelnmad oige selijeste on nahha Nahha sees. Paistetus on törgem ning Illiting maddalanl. Paistetussed ei laose ennast nutte keik kantava, roaid algmksfes keige parrcmasie. Kui M^dda on jo Paistetusse sees, siis ci pea sinna feroa mitte kantama, muido lahhab se Medda werre sisse. Scparrast pead sinna iqgakõrd teädma, ja tahhelepannema, tvaüo Päwa sc Paistetus on jo olnud tunda. Kui on jo ennam kui kuus ehk kahheksa Pawa, siis. ei lahhe korda ftdda

56 sedda kautaba. Kui sa tunned Paiss tetusse secs middagi mis raske on, siis cxx jo mädda sees; nüüd ärra panne ühtegi muud peäle kui agga nisuggust rohto mis sedda paistetust pehlneks teeb ning lahti kissub. Kcta katkiroukatud SLinna seemncd Punaga pudruks, vanne sedda ni sojalt peäle fuifa wõid sallida, agga temma ei pea mitte külmaks jäma, waid ikka jälle teme sojalt peäle väntama. Ehk keta Tangud raswaga paksult; se teeb ka pehmeks. Kuis- Mädda on jo tundanahha all pehme ollewad, siis on se kfigeparrem Nou et sa keikad nahhast läbbi terrawa Noaga, et se Mädda wõib wälja jooksta; kes ei julge leikada se pangonisuggust rohto agga peäle, l«io lahti kissub. Sinna isse uar jo, et wõib siss met jahhoga seagaminne, szeäle paima; sinna wõid ka weel küpftll') ning toukatut. bolat jure panna, slis tennna saabw<-> I rangemaks lahti kiskmud. Se saastane &8i mis

57 mis lamba knbbttneti«wahhel, teeb Paise lahti, kui sa sedda peäle panned; ehk Nottisitt, meega toukatud ning pcale pantud teeb tedda ka lahti; ehk Piitli- jahho wõlga seggaminue kissub ka lahti. Kui se Paise lähhäb lahti siis wänta taõsaste wälja sedda werd ning :nadda, mis temma sees on* Sure Paise seest ei tullese Vlädda mitte ühhe hobiga. Sepärrast ärra lasse sedda auko nutte kinni-kassada, senni kni ci olle ennam mädda Paise sees; sest se mädda mis mahhajäab temma sisse, tulleb teise kohhas wälja, ehk lähhäb werre sisse, ning teeb sind többiseks, ja rammotnmaks. Et nüüd se Auk ei kaswa nutte enne aega kinni, siis pista üks weike kokkowänatud linnane Narts niis tümma on, selle Hawa sisse, se Narts wõia Pissut selle Terpentin- Salicoiga, ivptta tedda iggapääw kaks ehk kolm kord nalja, ning pista iggakord üks teine jälle assemel sisse. Agga kui sa naad et i.iiglihha

58 lihha Hawa ümber kaswab, mis Auko tah- Hab kiuni-panna, siis panne sedda Rohto peäle :nis iiig-lihha arrawottab, ncnda kni lna enne öppetasin. Kui ei õlle ennaul ühtegi Madda sees, siis lasse zulgeste, se Haaw kinui kavwada. Kni Hawa aar jaab kowwaks, siis panne se Plaaster peale mis pehmeks teeb, nenda kui sul on enne öppetud. Se weike Nartsoke mis Sa Hawa sisse pistad, peab ühhc otsaga wäljas ollema, et Sa tedda ikka woid wälja- tonunada, muido woiks teni* ma Hawa sisse jada. Siiski ei anna mitte keige suggu Paised selle Wisiga parrandada, waid agga ühhe Innimesse Paised kes muido terwe ja terwe Werreqa on. Agga kes nende nimmetadut Nohcodega ftlle Paised tahhab parrandada kes pahha Többega ehkskorbuti«ga on,se naab waewa ilui?:-asjata; sest nie suggusel saab üks Paise parremaks ja teine tutleb jälle ette; tibbine ei sa parremaks, sest et need Paised tullewad többisest Werrest, ning ei

59 ei anna mitte naljalt parrandada. Kui fdk Jn nimes se Werri ei sa puhhastud siis ei lõppe temma Paised mitte ärra; agqa teni* ma wõtko õiged Rohto sisse, siis Paised isse jäwad terweks. Kelle! wannad Paised on, mis märjad, agga mis ei anna ühtegi Mädda, se tehko ennesele Salwi, mis kuiwaks teeb ning parrandab. Osta selle tarwis Apteki päält: Penikesseks toukatud Kalmet (Galmey Silberglätte) kolm Sörm,kübbara täis Plei-Weiss, nelli Sõrm-kubbara täis ööro sedda hasri kokko, walla hawal Pissut Poom-Olli jure, et ta saab Pnddrowisil, ja panne sedda peäle. Weel parrein on, et se, kelle! on nisuggused wannad Paised, soja wee sees?6tub 5*g<vdaste; et kül wannad Paiftd haisewad wagga, siioti lõppeb

60 se Hais kui temma kaks, kosui-kovd on sofa Wee sees istunud. Keeta ka Tubbakad Wee sees, ehk mis weel parrem on. Olle sees, sellega pesse iggapääw nccd wannad Paised; se^ubbakas puhhastad ning parrandab neid. Keige ennmuisie katsu ja arwa järrele kusi sul need Paised tullewad: Kui se on pahhast Tõbbest ehk Skorbutist siis rakisinno Waewa, Toktrile wai Weltzkerile et seest saab sinuule Rohtosisseanda. Kui sinno kaed ehk Jallad wagga fuggelewad, siis pista omma kät ehk Jalg., soja Wee sisse, ni sojalt kui Sa sedda wõid kannatada; sedda tee saggedaste, senni kui ei süggele ennam. Kui kaed ning Jallad on paistetand, siis kasta Nartsud soja Wee sisse, ning panne need Paistetusse ümber ni sojalt kui Sa wõid tan

61 kannatada; ärra fasse neid külmaks jada waid panne ikka jälle sojalt ümber, siis Paistetus ka-ub, nina Pai,ed sawad terweks. Ehk kui süageleb, kni on paistetus ehk Paised, siis wõtta kaks kanno nörka ÖU lut, tee sedda pallawaks kattla sees, kloppi selle sisse kaks Munna-rebbo, kasta üks kahhekordne linnane Nie sisse, sedda panne ni sojalt peäle kui Sa wõid kannatada: ja sedda tee essite iagapaaw nelli kord, parrast agga kaks ehk üks kord. Paised-'sissepan/ ne jedda Salwi mis ma sind oppetasin Paisede wasto. Se Kalli ehk nörk Ollud wõib kaks ehk kolmkõrd sama sojaks tehtud, pärrast pead Sinna jälle teist wõtma ning Sejaks teggema. 4- Km sul on Soja, Sörme külges: V^etfe Tõbbe jures on üks kange Wallo Sörme õtsa sees: kui Sa sedda Wallo tunued

62 ncd, siis wõtta üks Munna-rebbo, panhs üks paar Noa-otsit tais Sola jure, ftgga sedda, wõia Nartso peäle, ja panne sedda untber. Kui ta jaab kuiwaks siis panne teist jälle assemele peäle. Monned peawad Sõrme soja Pima sees; teised pannewad saastast Willa, peäle; agga se Munna?rebbo on parrem. Kui Sörrn lähhäb lahti siis panne se Terpentin-Salwi mis ma öppetasin, peäle; ehk wõtta Olli ja Krinspan, sedda Salwiks, ja panne peäle; siiski se Terpentin Salw on parrem. Kui Sörme-iu on jo sötud, siis ep olle Abbi, senni kui se iu on ärrawõetud; sinna pead siis Welskeeri kaest abbi palluma, ehk katsu kas sa isse wõid sedda sötud iu wälja kiskuda; kui se on wäljas siis panne Terpentin Salwi peäle, et Haaw saab parremaks. Kui

63 .5. $\\ü külm wõttab Liikmed ärra: jjvange külm wõib kül pea sinno Näggo kät ehk Jalga ärrawõtta. Km sa fe&oa tunned, siis ärra minne mitte warsi Tulle-ehk soja Ahjo jure liggi, muido so wigga saab raskemaks: so kassi. Jalg, ehk Ninna wõib koggone santiks jada. Te siis need liikmed mis külm ärrawõttis jarrestikko sojaks, mitte uh* he hobiga; wõtta tummi ning pea ftdda ni kaua selle ärrawõetud kohha peäle, senni kui sa temmaga jälle hakkad tundma te sedda tihn ning kaua, et keik külm wälja lähhäb: ehk pista sedda nüs kulin ärrawõttis oige külma Wee sisse: se küün Wessi tommab sedda külma jälle wälja. Mõnni on jo sandiks ja jallotumaks jännd, kes ei olle selle Nou järrele teinud. Panne ka selle arrawoetudkoh^ ha peäle ühhe Salxvi kedda sa nenda tced : Ost«

64 I Osta Apteki petit üks Nael rohhelist Seepi eht, kui fa febba ei wõi si^da, siis agga omma Sepi, üks Nael, walla selle peale üks Toop Pima, kela sedda Salwiks, agga liguta allati ni kaua kui sa kelad. Wõia selle (dalwiga liünane Rie, ning panne sedda tihti selle kohha peäle mis külm on ürrawotb nud. Siuna wõid ka need weiked walged X~l<xcteb öruda ja peäle panna. Agga kui tiilm on wagga kangeste ärrawõtnud so kat eh? Jalga, ning sinna ep olle sedda mitte iumlne< ga, ehk külma Weega örunud, siis ta faab mustaks, paistetab ülles, ning on waewalt parrandada. Mõnnikord ei paisteta temma mitte ülles, waid wallutab agga kui Ilm ennast heidab, nisuggust wõia Terpentin - Olliga saggedaste. Kes ennast tahhab hoida et külm temma iiiklned ci wõiks ärrawõtta, se woidko neid sojalf raswa-nina Olliga. (Teine 3aa0i> taiimt AiMul.)

65 ILftba - piddamissid Eeesti Maal. tteari Riius: 7«nal ja 8mal Päwal paltisi ŠLiiiiw»! on Lada, kus keigsuggust kaupa, wciksid ja hobbusid müakse. selsammal Riiul»omal ja, imal Päwal, ^apfalo kinnas, nendasammoti Lada. selsammalruul, seitsmel, ja kahheksamalpäwal kollnatkümmend, RakN?erve«^.innas, sesammasugqune Lada. Riiünla«Rn kolmandamal Päwal p«idc - juw nao sesammasuggune Lada. Jaani-Ru i6malja i/mal Päwal Rakwerre» Zinnas, nendasammoti Lada. selsammal Riiul 2onemast Pawast sadik, ku otsani, Tallinnas suur Lada keigesugguse kaubaga. sclsamtnal Riiul ssmal Päwal paides nendasainmoti Lada. NAdrl:>'Bai, i4mal ja 15ma! Päwal^apsalns. seljammal Ruul 2ihemal Päwal paides. UHna-Ru essimesftl ja teisel Päwal paltisikinnas, Wciise- hobbose-ja keigesugguse Kauba Lada.

66