Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Tali 2018 (nr 43) Mulke vanemb Siim Kabrits usup, et Mulgimaa tõusup jälle Mia

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Tali 2018 (nr 43) Mulke vanemb Siim Kabrits usup, et Mulgimaa tõusup jälle Mia"

Väljavõte

1 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Tali 2018 (nr 43) Mulke vanemb Siim Kabrits usup, et Mulgimaa tõusup jälle Mia ole süämest tänulik kigile neile akkajile inimestele, kes om Mulgimaa, mede kultuuri ja keele toonu uvveste Eestimaa kaardi pääle ja inimeste kõrvu vahele. Sii aaste sai 100 aastet Eesti Vabariigi luumisest. Mulkel om mede oma riigi tekkumise man suur ja tähtis osa. Meil om aalugu, mille üle uhke olla. Kahjus tääme prilla sellest viil peris vähä ja uvveste avastemist om pallu. Meil om vaja rohkemb täädä suurde mulke lugudest, nendest, kes om tennu suuri tegusit. Viil om vaja uuri kikke: linamüüki vällämaale, talude omaleostmist, sedä, kudas mulgi saive nõnda kähku oma lastel ää kooliariduse anda, kudas neist saive Vabadussõa võidumihe ja Eesti Vabariigi ürgäje. Nüidse aa päämine küsimus om sii, kudas jääs maaelu alla. Mes tetä, et inimese tahas siia jäiä ja Mulgimaale tagasi tulla? Mineve sügüse sai jälle üle paari aaste Tartu ülikoolin mulgi kiilt õppi. Murdekursus akas pääle septembre keskpaigan ja käis novembrekuuni. Lõpetuses tetti ütine reis Mulgimaale, et nätä oma silmäge ärä kik viis kihelkonda ja nende tähtsambe kotusse. Kursuse mõte olli kõnelde üliõpilastel Mulgi keele- ja kultuuriala tekkumisest ja nüidse aa Mulgimaast. Õpja pidive selges saama kah mulgi keele pääjoone ja mõistma kursuse lõpus mõne lausekse mulgi keelen kõnelde. Kursuse viisive läbi provessur Karl Pajusalu Tartu ülikoolist ja murdeõpeteje Kristi Ilves ja Alli Laande Mulgimaalt. Tartu ülikooli Lõune-Eesti keele- ja kultuuriuuringide keskus pakup egä aaste üliõpilastel mõnda murdekursust, näituses võru, setu, mulgi või kihnu keele kursust. 12. novembrel sai teos Tartu ülikooli õppereis Mulgimaale. Osa võtive provessur Karl Pajusalu, mulgi keele kursuse üliõpilase ja Tartu ülikooli tüüteje. Uus mulke vanemb Siim Kabrits (ammatirahage) ja endine mulke vanemb, Mulgi vallavanemb Peeter Rahnel lubave iki edespidi kah Mulgi vangerd ütenkuun vedäde. Tiijuhis olli meile mulgi keele õpeteje Kristi Ilves. Säetu sihk käiä päeväge läbi kik Mulgi kihelkonna ja tetä egän neist vähembelt üits pikemb piatus sai tubliste täidet. Ürjässime oma reisi Elme kihelkonnast, ku sõidime Rõngust üle Mulgimaa piiri Pikassilda. Pikassillan uut meid Kristi Ilves, kes and reisilistel pallu uvitevet täädust Mulgimaa ja mulgi kultuuri kohta ja sedä kikke mulgi keelen. Mede edimene pikemb piatus olli Tõrva linnan, kos Elme kihelkonna aaluust ja nüidsest elust kõnel meile Tõrva kiriku-kammersaali peremiis Ilmar Kõverik. Kammersaalin saime vaadete kah mitut uvitevet välläpanekut Elme kihelkonnage seotu inimestest ja peräst sedä tetti meile tillike uvireis linna pääl. Elme kihelkonnan piatime viil Ala külän ja Taageperän. Sääl saime lähiksest vaadete Taageperä lossi, kunkottale om ildaaigu ehitet kah edimene Mulgimaa viimõnukeskus. Tõine olli Karksi kihelkond. Lõunes jõusime Lilli külämajja, kos meid võtt lahkeste vastu Ku vaadete tagasi aalukku, sis kunas olli maarahval ää elu? Tulep selgeste vällä, et sii om seot kauba vällämaale müimisege. Sii tõi raha maarahva kaukase. Ansa aal veeti vällä terävillä, 19. aastesaal läits vällämaale piiretus ja mulgi saive rikkas oma lina müimisege. Prilla om setude võttan nõus ennest ja oma maad välläpoole nättäves tetä ja pakku mailmale sedä, mida mujal ei ole. Kuulutedi vällä sihk mahe Setumaa poole, lüüdi kampa Euruupa mahelinne võrguge, säeti sihis oma kauba välläpoole müimine. Käbe setude om mulke mõtte oma vankre ette rakenden. Mailman, mes lääp järest rohkemb ütte nägu, om oma näo ja enge oidmine päämine küsimus. mulgi keele ja kultuuri iistvedäi Alli Laande. Lõunes seime õiget Mulgi putru ja Alli tettu ubinekuuki. Lõune aal kõnel Alli Laande meil sellest, kudas mulgi keelel prilla lääp ja õpsime mõne mulgi laulu ja tansu kah ärä. Säälsaman võeti linti kah usutuse Vikerraadju mulgikiilside uudiste jaos. Edesi sõidime Karksi-Nuia, mes om täädätuntu oma künkligu maapinna järgi. Asteme sissi kah August Kitzbergi tubamuuseumise, kos Toivo Univer Kitzbergi Sõprade Seltsist meile tore ringkäigu tei. Nüid viis tii meid Alliste kihelkonda, kos sõidime läbi Mulgimaa päälinna Abja-Paluoja Kullale ja Allistese. Käisime vaatemen Kulla leerimaja, mes om nii siist ku välläst väige ilus ja suur oone, edespidi kolip sinna kah Mulgi Kultuuri Instituut. Visassime silmä pääle kah Alliste kirikule ja sõidime edesi Paistu kihelkonda, kos teime piatuse Anu Raua asutet Eimtali muuseumi man. Viimätes jäi Tarvastu kihelkond, kost om peri kah mede tiijuht Kristi Ilves. 29. novembrel panni Villändi vallavanemb Alar Karu Mustla pääl Mulgi Majaka otsan Siim Kabritsale Mulgi vanembe ammatiketi kaala. Pildi: Raivo Laidma Kudas olla omamuudu? Mulkel om vedänu. Meil om oma kiil, rahvarõõva, söögi ja värvi. Muduki kah Ülikooli rahvas käis Mulgimaad avastemen Mustla pääl saime kävvä Tarvastu muuseumin ja käsitüükoan, kos uvilise saave endel esi tetä mulgi rahvarõõvit (näituses täädä-tuntu Mulgi kuube) ja õppi kaaruspagla tegemist. Aitüma Tarvastu raamatukogu direkturile Aili Andersonile, kes meile muuseumit ja käsitüükoda näidäs. Oma Mulgimaa reisi lõpetime säälsaman, kos sii pääle akas Pikassillan. Säält läits sõit tagasi Tartuse. mulgi miil, visadus ja kangus, mes ei anna ilmangi alla. Mede ümmer om väige ilus ja puhas luudus. Meil om pallu, mida mailmale pakku. Nüidse aa äriilman enämb omaette tegemisest ei avite, vaja om ütenkuun oma Mulgi märk luvva ja tubliste sedä sis kigile tuttaves tetä ja müvvä. Pallald ütenkuun saame sellege akkame. Ütenkuun oleme võidumihe. Meil om vägev Mulgi elämuskeskuse projekt. Keskus tulep Elme kihelkonda Taageperrä. Suur tüü om sellege joba tettu, a pallu tüüd om viil ihen kah, et sellest saas üits põnev kotus, mes mulgi väge ja vaimu toreste edesi annas. Pallald üten saame Mulgimaa jälle väärt elukotusses muuta. Mia usu, et Mulgimaa olli vanast, om prilla ja edespidi kah Eesti kige paremb kotus elämise jaos. Siim Kabrits, mulke vanemb Mulgi kiil: Kristi Ilves Tartu Ülikooli mulgi keele õpja ja õpeteje Eimtali muuseumi man kindakirjalise aia taga. Pilt: Eva Saar Aitüma kigile, kes reisi pääl meile Mulgimaad näidässive ja reisi kõrdamineku man abis ollive! Esieränis suure tänusõna Kristi Ilvesele, Alli Laandele, Karl Pajusalule ja Eva Saarele. Õppereisile panni õla ala Mulgimaa perimuskultuuri programm Marili Tomingas, Tartu Ülikooli dokturant Mulgi kiil: Kristi Ilves

2 2 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali 2018 Kaeme esiendes jäiä! Üitskõrd ma trehvässi Moosten ütel suurel pidul oleme. Sinna olli ulka rahvast kokku tullu Võru-, Põlva-, Kristi Ilves Tartu-, Villändi-, Valga- ja Toimendei esiki Jõgevamaalt. Pidujuht olli tore noorepuulne miis ja kõnel võru kiilt. Mesperäst ma sellest kirjute? Selleperäst, et enne pidu akatust ta es küsi, kas võip oman keelen kõnelde, es vabande, et tarvitep võõrast kiilt, es käse ütelde, ku kennigi aru ei saa. Lihtsald tulli ja kõnel. Ja sii olli äräütlemede tore. Kennigi es kurda, üitski es ütle, et aru ei saa. Ma kulle ja vaate alati tillikse kadedusege, ku vabald ja loomuliguld võruka, setude ja kihnlase kah oma kiilt tarviteve. Olgu sis ulga rahva ihen, televisioonisaaten, laada pääl, internetin või poodin omaende latsege. Mulgi kiilt sedäsi ei kuule. Ja ma ei kõnele neist, kes mulgi kiilt ei mõista, jutt käip neist mulkest, kes mõistave. Edimese jutige akates iki kirjakiild kõneleme. Ku tekkus mõte murdekeele pääle üle minna, sõs arutedes, kas iki kik saave aru, kas passip egäst teemast murden kõnelde, mes rahvas arvap, väte lääp mõni sõna võleste jne. A kas sii om mede mure? Kes sis pias egäl võimaligul juhul iki mulgi kiilt kõneleme ku mitte mulgi esi? Ku miule tuleve mõnikõrd reisiliste pundi päälinnast või mujald kaugembelt Mulgimaale, sõs na tahave iki, et ma mulgi keelen kõneles. Na massave ju selle iist, et nätä-kuulda siin midägi, mida mujal ei ole. A ku me esi saame turu pääl või tohtre usse taga kokku, sõs kõneleme püidliguld kirjakiild. Mesperäst ommeti? Just nõnda, nagu ütlep mede uus vanemb Siim Kabrits ja nagu ütleve vällästpuult tuleje: mulkel om olemen suur rikkus oma kiil, rõõva, mustre. A me ei tihka neid nõndapallu tarvite, ku võis. Mia soovi kigile ilusit pühi ja looda, et mulkel om nutti esiendes jäiä ek saia. Toogu uus aaste meile rohkemb uhkust selle üle, kes me oleme, ja vähemb muret selle peräst, kes me (viil) ei ole! Mulgi lõpetive suve seminarege Mõni päev enne edimese lume tulekut saive mulgi Abjan ütele poole suvelõpuseminare pidämisege ja oma aaluu arutemisege. Edimene Mulgi Kultuuri Instituudi kõrraldet suvelõpuseminar peeti Mulgimaa päälinnan Abjan 28. septembrel ja tõine 23. novembrel. Sihk olli läbi arute ja kirja panna mulgi kultuuri nukakivi, ek sis nii inimese, kotusse, sündmuse, kombe ilma millete ei oles mulgi nii, kes na prilla om. Kes seminarile tulla es saa, võisive oma arvamise interneti tiil ärä saata. Edimene kõrd vaieldi selges mulke aaluu kige tähtsambe sündmuse, et nii sis üten pilte ja jutuge välläpanekuseinä pääle panna ja näidäte sedäviisi, kes me oleme, kust me tuleme ja mes me teeme. Tõine kõrd olli puul tulevesest välläpanekust ek viis suurd tääbetahveld joba valmis ja tõine viis tetäs viil manu. Tahvelde pääle tulep mulke aalugu eränemiseaast kuni talude ävitemiseni nõukogude kõrra algusen. Neid tääbetahvlit saap sis edespidi tarvite Mulgi Kultuuri Instituudi sündmustel, saata rändnäituse pääle, kuulese jne. Arutemistest tulli vällä, et mulgi elu kige suurembe tagasttõukaje om ollu talude välläostmine, raudtii käimäpanek ja linakasvatemine aastel akas Mulgimaa muust Eestist tubliste ettepoole mineme. Ku talude ollive vällä ostetu, korjati muduki raha, et talupidämist edesi viia, aga kohe akati kah oma latsi kuuli saatma. Egä inna iist taheti lastel ääd aridust anda nii poistel ku tüdrukil kah, kõnel Mulgi vallavanemb Peeter Rahnel. Kuna mulgi ollive nii rikka, et oma latsi koolite, sis om ka aru saia, mesperäst kasus just Mulgimaalt vällä esieränis pallu kuulsit kultuuritegelasi, riigimehi, ärimehi, kirjanikke jt. Mõlembel seminaripäeväl sai tüükammerden õppi kah mulgi kiilt, käsitüüd ja söögitegemist. Kristi Ilves Murderingi aviteve oida oma kiilt, kultuuri ja kogukonda Murdeuvilise ei istu pallald sihen raamatide taga. Pildi pääl om Tõrva murderingi liikme aaste oktoobrekuul Elme surnuaian õppekäigul. Pilt: Ilmar Kõverik Nüidsel aal võip murret pidäde vaimuperänduses, mes avitep oida endetäädmist ja mede kirivest kultuuri. Järest rohkemb akates murretest lugu pidäme ja tetäs tüüd selle nimel, et neid alla oida. Prildane murrete au sissi tõstmine võip tulla sellest, et inimese om akanu rohkemb uvi tundma oma juurde vastu. Murre om üits tii, kudas oma peritolu vällä näidäte. Nüid tetäs kah täädliguld selle nimel tüüd, et murdit elun oida, sest ariligul moel põlvest põlve murde enämb kuigipallu edesi ei lää. Selleperäst võti ma nõus oma Talna ülikooli bakalaureusetüün vällä uuri, kas murderingi Mulgimaal om üits viis mulgi murdekiilt ellu äräte, mes om nende sihk ja kudas murderingen käiade esi mulgis olemist näeve. Et sellest sotti saia, käisi ma Tõrva, Tarvastu ja Villändi mulgi murderinge kokkusaamistel. Inimese, kellege ma sääl kokku sai, ollive enämbiste põlitse mulgi ja suure mulgi asja austeje. Ma tundse nende tänu, et ma sedä asja uuri. Kige vanemb murdering luudi Villändin aastel. Juhatep sedä Leili Weidebaum, kes om murderingin osaline ollu selle akatusest pääle. Weidebaum võtt tüü üle pikaaigse murderingi juhateje Erna-Elise Neimanni käest aastel, et mitte jättä katik aastide pikkust mulgi keele õpmist. Kristi Ilves akas Tarvastu ringi juhateme aastel. Enne sedä olli sääl aastest saadik iistvedäjes Alli Laande ja Ilves olli sääl esmald õpja. Tõrva murderingi asut Mulgi Kultuuri Instituut aastel ja selle juhatejes sai kohe Kristi Ilves. Tulli vällä, et murderingel om täitä kaits tähtist ülesannet. Kigepäält olla ütes kindlas kotusses, kos saap murdekiilt kõnelde, sest nüidsel aal om murdekeele mõistjit vähä ja selleperäst saap kõnelde kah vähä. Mulgi kiilt kõneldes päämiselt murderingin ja kodustege, kes murret mõistave. Tõine tähtis asi om olla kotus, kos käive kuun samade uvidege inimese, ja sedäviisi oida Mulgi kogukonda. Murderinge mõttes peetes mulgi keele elunoidmist, edesiviimist ja õpmist. Teemasit ja tegemisi om pallu pannas kirjatükke ümmer, loetes mulgikiilsit välläandit, kirjutedes ja luuletedes esi, õpites keeleriiglit, tähistedes tähtpäevi, käias vaatemen Mulgimaa ilusit ja kuulsit kotussit, ollas abis mulgi sõnaraamatu ja mulgikiilse aalehe tegemise man, andas vällä raamatit ja elülaate. Murderingin käimise põhjusit om mitmit. Enämbiste käias selleperäst, et sääl saa kõnelde murdekiilt ja tore pundige kuun olla; ku tahtmist om, sis õppi mulgi kiilt. Mõne inimese arvaten om sii nende aukohus, tundas, et sedäviisi ollas oma keele ja kultuuri allaoidmise ja edesiviimise man abis. Murderingin käimisest om nõndapallu kasu, et osalise mõistave rohkemb oma kodukandi kultuurist lugu pidäde, õpive või parandeve oma murdekiilt ja piave endit uhkusege mulkes. Vastaje es ole ütel nõul sellen, kas mulgis saap akate ja õppi või piap õge mulk oleme põline. Vastuste järgi saap sõski ütelde, et suurembe osa arust võip mulgis akate kah, ku om kange tahtmine, elätes Mulgimaal ja võetes omas mulgi kiil ja kultuur. Selle järgi saap ütelde, et mulk sallip tõisi kah. Vastustest tulli vällä, et õige mulk om tüükas, uhke, esitäädlik ja rikas. Kige vähemb käip mulgige kokku tagasioidlikkus. Siandsesama omaduse om ollu läbi aa mulke märgis. Mulke keeleline endetäädmine om ütesugune vastaje nimeteve oma kõnepruuki ennemb Mulgi murdes ku mulgi keeles. Mulke jaos om tähtis, et mulgi kiil ja kultuur alla jääs. Selle jaos om vaja, et noore mulgi keele ja kultuuri vastu rohkemb uvi tunnes. Koolin tules õpete neile, kes sedä tahave, mulgi kiilt, kõnelde lastege Mulgi murden ja tetä neile murdekiilsit raamatit. Tähtis oles ka säädus murrete kaitses. Üteldi viil, et mulke ettevõtmisi tules rahage rohkemb toete ja internet tules tetä mulgikiilses. Võib-olla om just nii kaits perämist asja nii, mille pääle tules edespidi rohkemb mõtelde. Kokkuvõttes võip ütelde, et nüidsel aal peetes murretest lugu ja nätäs tubliste vaeva, et murdekeele ärä ei kaos. Kahjus ei ole enämb kuigi pallu kotussit, kus murdekeelen kõneldes, ja selleperäst om murdekeele mõistjit kah järest vähemb. Rohkemb rõhku pandas rükisõnale, et Mulgi murret alla oida. Murdekeele ringi om tähtsa selleperäst, et mulgi kiilt, kultuuri ja kogukonda elun oida. Miu puult aitüma kigile 35 mulgi keele ja kultuuri uvilisele, kes miu tüü valmissaamise man abis ollive. Murderingen käia olli väige tore. Oidke ja innake sis iki mulgi kiilt, kultuuri ja mulgis olemist. Eliise Palk, bakalaureusetüü Mulgi murdekeele ringid ja mulkide identiteet autur Mulgi kiil: Kristi Ilves

3 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali Üits mulk Monika-Evelin Liiv Mulgimaald uuperiilma etteotsa Mulgimaald Kalme küläst võrsunu kuulsat uuperilauljat Monika-Evelin Liivi trehvässi mia Soome päälinnan Elsingin. Üle pikä aa kokku saanu inemistel om iki, mida tõse käest küside vai millest kõnelde. Mia olli aastidel osaline Jette Parkeri noorde lauljide programmin. Sii olli Londonin Inglise Kuningligun uuperimajan, mes om üits kige tähtsamb uuperimaja mailman, meenut Monika- Evelin Liiv oma lauljatii ürjätust ja ütel, et ta olli edimene eestlane, kes selle uuperimaja püüne pääl om üles astun aaste 26. septembrel tulli sääl vällä Wagneri uuper Valküür. Mia laulse sellen Grimgerde rolli. Ja esierälik om kige selle man sii, et sellen etendusen olli ütekõrrage püüne pääl kolm eestlast: Monika-Evelin Liiv, Ain Anger ja Kai Rüütel, sellät Tõrva lähiksen kasunu laulja. Muduki om sii suur au ja uhkus meile ja Eestile terven tükin. Ku arveste, et eestlasi om pallald 1,3 miljunit ja nendest kolm ütel aal Londoni Kuningligun uuperimajan üles astuve, om sii joba vägä suur asi. Sii kutse olli mulle üllätus, sest nõnda vägevide uuperimajade püüne pääle valites esinejit varatsembide ülesastmiste järgi. A mia es ole ennemb Wagneri uuperiden laulnu. Küll olli ma üles astun Verdi, Händeli, Tšaikovski jt elüluujade uuperiden. Tõise üten miuge püüne pääle valitu lauljade ollive enne Wagneri luudu osaden ollu. Sedä enämb ole mia tänulik ja liigutedu, et tiater miu kasus otsust, es varja Monika-Evelin oma äädmiild. Temä jutu järgi olli sii tore kogemus ja võimalus ennest üte mailma kige tuntumbe uuperitiatre püüne pääl proovile panna. Aga tüüd olli selle tükige kah. Enne pruuve algust tulli partii selges õppi. Mia käisi esiki Londonin arjutemen. Miule jääve viisi ja sõna peris kähku miilde. Ja midä rohkemb ma oma osa läbi laula, sedä kindlambini ta meelen seisäp, kõnel kuulus mulk. Egä laulja unistus om laulda suurde uuperitiatride püünede pääl. Aga kikel siast õnne ei ole. Et vällävalitus saia, piap millegi poolest tõstest paremb oleme. Mia ei mõistagi präegu ütelde, mille peräst mia just tiatre juhtele silmä jäi. Väte olli sii põhjus miu vägev ääl. Ja paistap, et Wagneri osadese om just siast ääld vaja. Oma sõna olli siin ütelde kindlaste kah päätirigendil Tony Pappanol, arvas Monika-Evelin Liiv. Peräst võimast esietendust käis laulja Sri Lankal, kos olli edimene Colombo uuperivestivali galakonssert. Sääl astseve pääle temä üles viil kolm Jette Parkeri noorde lauljide programmin ollu inimest. Üits neist olli Iinast, tõine Poolast ja kolmas Sri Lankald. Peräst sedä vestivali olli tal viil mõni konssert ja nüid käip ettevalmistemine Azucena rolli jaos Verdi uuperin Trubaduur, mes tuleve suvel Prantsusmaal Bauge uuperivestivalil ette kandas. Olgu üteldu, et peris tihti om Liiv üles astun kah mede oma Estonia rahvusuuperin. Tuleve aaste maikuul laulap ta Estonian Verdi uuperin Aida. A kodukandi rahvale om Monika-Evelin Liivil kah üits suur ja ää uudis. Nimelt lääp präegu suur osa temä aast ja väest suvel Tõrva kesklatsi pääl tettäve uhke konsserdi kõrraldemise pääle. Täpsembeld ütelden om ta selle suure konsserdi kunstiline juht. 15. juunil 2019 kandas Tõrva kesklatsi pääl uhkel konsserdil ette Verdi Reekviem. Üles astuve Londoni Kuningligu uuperi noore kuulsa laulja. Eesti poole pääld om püüne pääl ERSO, midä juhatep Mihhail Gerts. Laulukuures om Eesti Rahvusmiiskuur, Voices Musicales, Collegium Musicale ja Estonia Seltsi segäkuur. Pileti om joba müügil, kõnel Liiv. Akkaje Mulgimaa laulja selgit viil, et sii konssert om pühendet maestru Eri Klasi 80. sünniaastepäeväle. Konsserdi kõrraldemise mõte tekkusi sellest, et 20 aastet tagasi kanti Tõrva kesklatsi pääl ette uuper Borgi ja Bess, midä juhat Eri Klas esi. Nüid otsiti midägi sama võimast, et sedä aastide tagust suurt konsserti miilde tulete. Verdi Reekviemist parembet Metsosopran Monika-Evelin Liivi (sündünü 26. juulil 1979) muusikatii akas pääle Tõrva laulustuudiun ja läits edesi Georg Otsa nimelisen Tallinna Muusikakoolin Tõnu Bachmanni laululassin. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpet ta aastel. Ta om õpnu laulmist kah Leedu Muusikaakadeemian Sigutė Stonytė laululassin, Maria tiatre noorde lauljide suveakadeemian Mikkelin (2005) ja palluden meistrelassen. Liiv om saanu II koha rahvusvahelisel lauluvõistelusel Studio bel canto (2006) ja III koha Mart Saare lauluvõistelusel (2002) olli osaline Londoni Kuningliku Ooperi noorde artiste programmin Jette Parker Young Artists ja laul sel aal ulka osasit Londoni Kuningliku Ooperi püüne pääl. Aastel 2013 sai Monika-Evelin Liiv Eesti tiatre aasteauinna vägevide osade iist Händeli ooperin Julius Caesar ja Amnerise kuju iist Verdi ooperin Aida. Ta sai kah Helikunsti sihtkapitali aastepreemia aastel Täädus om peri Eesti Muusika Infokeskuse ja Rahvusooperi Estonia veebilehte pääld. Jutuaamises saive luu autur ja Monika-Evelin Liiv kokku üten Elsingi kohvipoodin. Mulgimaald Kalme küläst peri Monika-Evelin Liiv Wagneri uuperin Valküür Grimgerde osan. Pilt: erakogu muusikat selle sündmuse jaos om Liivi arvaten rasse löüdä. Sii on miu kirivene ja tüüd täis elu. Mulle miildip tegutse ja tiatren üles astu. Peräst etendust om vägä ää tunne, et olet saanu endest rahva engele ja süämele midägi Pilt: Vello Jaska ilust anda ja kätelaksutemisest ja särävidest silmist endele tubli sõõmu ääd väge ammute, ütel uuperimailma etteotsa tiil olev Mulgimaa laulja Monika-Evelin Liiv. Vello Jaska

4 4 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali 2018 Eesti-Läti projekt tõukas Mulgimaa ärielu tagast Interreg EstLat Business projektige om kate aaste sihen tennu tubliste kuuntüüd Läti tegevusgrupp Sernikon ja Salacgriva vald ja MTÜ Mulgimaa Arenduskoda Eestist. Teemas olli ettevõtlikkus, osalistes tillikse ettevõtte ja noore. Läti ettevõtjade käisive aastel Mulgimaa ettevõttit vaatemen aastel käisime Eesti ettevõtjadege siandselsamal reisil ja paksime üten naabridege Saksamaal Windheimi laada pääl oma kaupa. Juunikuul 2018 olli kuni 16aasteste noorde laager, kus saive kokku 30 nuurd Lätist ja Eestist. Noore saive täädust sellest, kudas ürjäte oma äri, kõnelive oma ärilaanest ja kullessive, kudas maaettevõtja akkame saave. Laagre aal tettu õppereisil käisime vaatemen Mulgimaa ettevõttit: AMV Metalli, Polli tääbekeskust ja saime kokku Urissaare kantrivestivali kõrraldeje Priit Oksage. Üitsjagu laagrelisi om joba kätt pruuvnu õpilasvirman ja pallude saive laagre lõpus aru, et õpilasvirma oles ää võimalus äritegemist pruuvi. Augustikuul olli õppereis täiskasunu inimestele, teemas äritegemine maal. Sihk olli nätä pallu erisugutsit ettevõttit. Meile näidäti Lätin üteinimese äri ek perespaad ja uut tervisemaja Carnikavan, puhkemaju Saulkrastin ja Salacgrivan. Eestin käisime kaemen Mõisakülä massinetehast, Nuia PMT tuutmist, Morna veinitalu, tuutmistarkvara äri Eziil, miiskonnakoolituse tüükambre ollive Villändi kultuuriakadeemian. Villändin näidäti meile Vilma maja, kus om multimeediakeskus, puutüükoda, tellelass, putavooria tüükoa, villa- ja rõõvakoda. Tore, et ettevõtja ollive võttan aiga noordege kõnelemise ja küsimustele vastamise jaos. Õppereisi üits jagu olli seminar, kus saime kogemusi vahete, ja tetti kah rollimängu, kus saime pruuvi olla nii ettevõtja, paariline ku kunde. Projekti perämine ütine ettevõtmine olli Elsingi märdilaada pääl käimine. Sii laat tutvustep Eestit, sedä kõrraldep Tuglase Selts ja laadalisi käip sääl üle kümne tuhande. Elu om näidänu, et ettevõtjidel ei massa pallald oma kaubage laadale minna ja mõistlik om kulu tõiste tillikside ettevõtetege ärä jagade. Mulgimaa Arenduskoa ja Mulgi Kultuuri Instituudi puult kõrraldet messe ja laate pääl käimist mõistave mede ettevõtja innate. Ütenkuun om iki paremb Mulgimaa iist vällän olla ja sedäsi saap kah tubliste aiga ja raha kokku oida. Just siaste ütiste ettevõtmiste kõrraldemise jaos om Mulgimaa akkaje ettevõtja loonu Mulgi Väiketootjate Liidu ja sinna na oodave uusi liikmit kah. Uuri manu Oodame Mulgimaa inimeste ettepanekit ja arvamisi, miandsit tegemisi võis Mulgimaa Arenduskoda edespidi laani võtta, et mede äri- ja muu elu edenes. Anneli Roosalu Mulgi kiil: Kristi Ilves Väikse Mulgi ettevõtte sääjäve ütenkuun suuri sihke Oktoobrekuul luudi kate perekonna iistvedämisege ühendus Mulgi Väiketootjate Liit. Lugu esi akas pääle joba paari aaste iist, ku kuuntüüd akassive tegeme Mulgi pruulikoda ja Mulgi rõpse tegije. Üten olli kergemb käia messe ja laate pääl ja kauba ollive pasligu ütenkuun pakku. Liidu mõte om kogude väikse ettevõtja Mulgimaal üte mütsi ala, et ütenkuun oma kaupa parembini pakku ja anda täädä, et sii om Mulgimaalt peri. Kaeme sedäviisi ütitselt müvven parembine pildi pääle saia ja rikkus Mulgimaale tagasi tuvva, ütel üits liidu iistvedäjist Indrek Palu. Kigepäält teime projekti, et saia raha LEADER ütentegemise programmist. Ses aas olli liidun kuus liiget ja tegemiste laani teime kates aastes, ütel Palu. Liidu päämine sihk om kaupa ütenkuun müvvä, käia ütitselt messe, laatu ja tõiste siaste Abja Popsi Köögi saiapiruku ja muu söögi om kuulsa üle Mulgimaa ja mujal kah. Ku ettevõte luudi, es mõista kennigi arvate, et mulgi nõndapallu pirukit tahave süvvä. Nüid, katessa aastet ildamb, võip ütelde, et popsist om aastidege peremiis saanu. Popsi Köögi asut aaste suvel kohalik naine Ele Saar, kes olli sinnamaani 20 aastet palgatüüd tennu. Ku müüki panti poodi jaos paslik maja Abja pääuulitse veeren, võtt ennegi mitme söögiasutuse luumise man ollu naine nõus ettevõtjas akate. Äri luumisest pääle om sellege seot ollu kah Ele tüdär Sigrit Saar, kes läits aastel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskuuli raamatupidämist õpma ja võtt sis äri juhtmise emä käest üle. Prilla õpip akkaje naine viil Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolin kaubandusökonoomikat kah manu. Nime mõtel Popsi Köögile vällä miu esä Aivar Saar. Vanast kutsuti ju talupoigi suurde mõisade kõrvan popses. Sedäviisi oleme me kah tillike äri suure Konsumi kotuste pääl. Selle jaos soetedes kah vajaligu asja ja tetäs oma vällänägemine. Tahame luvva üte märgi, mida mede liikme saas tarvite, et näidäte, et tegemist om ää Mulgimaa kaubage. Kige suurembes ülesandes om liit võttan endele edimese Mulgi Toidu ja Käsitüü vestivali läbiviimise ja ettevalmistemise. Ettevõtmine om laanit egä-aasteses tetä ja ürjätuse saap sii 14. juulil 2019 Karksi-Nuian. Tahame liidu abige saia suurde organisatsioone liikmes. Sinna om ütsikul väiksel ettevõttel rasse oma rahakoti pääl minna. Tahame kampa lüvvä siaste organisatsioonege, nagu näituses Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Toidu Liit jne, kõnel Palu mulke suurdest laanest. Üits suur tüü om liidul kah oma Mulgi müügiseinä luumine ja puutese saamine. poodi kõrvan. Ku akassime uune tõise kõrra pääl ehiteme, löüsime sääld viil vana koolivihu ja saime täädä, et sellen uunen ellive kunagi perekond Popsi, kõnel Sigrit Saar äri nime saamiseluust. Esmald akati pääle nellä tüülisege, a tüükäse tulli kähku puudus ja nüid and Popsi Küük tüüd ütessale inimesele. Aastidege om tuutmine lännu järest suurembes, ostetu om uusi ja parembit massinit, sissi pantu võimsamb elekter, laopinda manu tettu, ehitedu manu küdsätemise kammer ja tõise kõrra pääle tüüliste jaos engetõmbamise ruumi. Joba enne liidu luumist käisive väikse Mulgi ettevõtte ütenkuun messe pääl. Pilt om tettu aaste Maamessil Tartun. Pilt: Kristi Ilves Kindlaste pias mulkel edespidi oleme kotus, kus kikke, mes Mulgimaal tettu, kuun müvvä, olgu sis kohapääl või kaugembel. Kaeme käimä tõugate oma väiksit ettevõtjit toeteve tugivõrgu, et läbi meie saas löüdä mõistligu innage kuuntüü pakjit nii raamatupidämise, koolitemise ku muul alal, lubas Palu. A mesperäst iki mulgi Abjan tettu saiast nõnda lugu piave? Me ei pane oma süüke sissi säilitusainit ja kik asja teeme ju siinsaman Abjan valmis. Selleperäst om mede kaup kogu aig värkse. Söögitegemise jaos tarviteme pallald ääd Pajumäe talu piimä ja paksupiimä, sellät Saar. Poodist saap osta Abjan küdsätet saiu-kuuke-pirukit ja egätsugust kulinaariakaupa. Ku vaja, tuleme kah kunde manu vällä, sääjäme esi söögi lavva pääle ja peräst koristeme ärä kah. Popsi Köögi päämise kundede om iki oma kandi rahvas, a tullas kah kaugembelt ja esieränis suvel 11. detsembrel olli edimene kokkusaamine Villändin, kos olli latsin 10 tillembet ettevõtet. Nüid om liidun joba 13 liiget. Edimene kõrd lepiti kokku tüükõrraldus, sihi ja uvve kokkusaamise. Rohkemb täädust Mulgi Väiketootjate Liidu kohta vaate Popsi Küük pakup päälinnan pirukit Popsi Köögi pernaine Sigrit Saar oma poodin leti taga. Pilt: Piret Leskova Kristi Ilves käive poodin müüdäsõitja. A kaubal om minekut aaste läbi, suvel raasike rohkemb, sest inimese liiguve rohkemb ja tetäs pallu välipidusit. Egäpäevätseld ostetes enämbiste saiu-pirukit, kige parembini lääve kaubas lihapiruku. A nädälivahetustel om meil väige pallu kulinaariaasju tetä, ei ole ettevõtjal tüüpuudust pelläte. Muduki tarvitep Mulgimaa päälinnan tegutsev äri kundede meelitemises kah oma nõkse. Teeme õiget Mulgi kapsast ja paksustpiimäst korpi. Sügüse saive meil valmis valgusege sildi, mille pääl om mulgi mustre, loep pirukuäri pernaine mulgi märke ette. Nuur ettevõtja ütlep, et oma äri aamisege tulep muresit kah ette, a kigist neist saap üle. Rõõmu om iki rohkemb. Mede rõõmus om mede kundede, kellele tahame pakku just sedä, mes neil vaja om. Pallude om meid tänänu selle iist, et me olemen oleme. Kige suuremb rõõm omgi inimeste tänu. Kristi Ilves

5 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali Märdi- ja kadrisandi om viil tävve tervise man Mineve sügüse nätti Abja kandin siandsit märdisante. Pilt: Mirell Põllumäe Märdi- ja kadripäev om täembese päeväni elun oleve rahvakalendre tähtpäevä. Märdipäevä tähistedes 10. novembrel ja kadripäevä 25. novembrel. Märti joostas märdilauba, 9. novembrel ja kadri jooseve 24. või 25. novembrel (sii om eri kanten esitmuudu ollu). Märdipäev om nime saanu pühä Martini järgi. Pühä Martin sündüs 316. või 317. aastel präegutsen Ungarin. Lugu kõnelep, et üitskõrd tullu talle vastu külmetev kerjus ja pallelnu rõõvit. Martinil es ole talle midägi anda, a ilma es taha ta kah vaest miist jättä ja selleperäst and ta poole omaende palitust. Tõisel üül ilmut Martinile ennest Jeesus Kristus, puul palitut sellän. Palitu kinkmine tei Martinist peräst pühä mihe ja kerjuste iistseisja ja temä nimepäeväst sai kerjuste ja sante päev. Kadripäev om nime saanu varakristligu pühäku Aleksandria Katariina järgi, kes olevet ollu Armeenia kuningu tüdär. Tõendit Katariina elust ei ole ja temä austemise põhjuses om 6. või 7. aastesaast peri kreekakiilne pühäkulugu. Mõlembe päevä manu käis santmine. Keskaa lõpun jõud sii komme Eestise kah. Mõlembel päeväl tetäs ennest santes ja joostas santi. Selles ettevalmistemine om tore. Märdisandi aave selgä vana rõõva, mes käänetes pahupidi. Ku om, sis pannas jalga suure ja vana saapa, üükse vahele õlgest kimp, näo kattes tetäs maski ja kindlaste om märdiesäl suur rõõvast üleõlakott. Märdi om tumen rõõvin ja maskege, et neid ärä ei tundas. Nagu vanast üteldi, ollive kadri saksasandi ek sis nemä teive ennest reilides, ollive valge ja ilusa. Põse ja suu värvites punatses, pannas selgä valge naiste rõõva, rätt seotes pähä või mütsi pääle (ku om külmemb ilm). Valge villane suurrätt võetes õlgu pääle ja kadriemäl om valge palaje sissi käänet laits kah üten. Antu raami korjap kadriemä oma üleõlakotti. Märdi om mihe, kadri om naise, märdi om musta ja irmsa, kadri om valge ja ilusa. Mõlembel päeväl käive sandi laulan ja raami pallelden usse pääld usse pääle ja soovive pererahval õnne. Sandi laulave sissilaskmises märdi- või kadrilaulu, na küsive usse või akne taga lauluge pererahva käest luba tarre astu. Sante peetes õnnetoojades ja santele oma koduusse vallategemine om ää märk. Ariliguld lastas sandi iki tarre. Kambren usutep pererahvas sante, et kas nii om kah kaugelt tullu ja mes na tetä mõistave. Sandi laulave, tansive, viskave ube, ernit või villäteri tarre õnnesiimnes. Seniaani lauldas Alliste ja Karksi kandi märdi- ja kadrilaule, a nüidsel aal om nii ulka lühembe. Sandi küsive pererahva käest ande. Ariliguld andas santel midägi magust, kompvekke, ubinit või esiki raha. Sandi laulave sis pererahval viil tänulaulu ja äräminekulaulu. Rahvasuu ütlep, et märt kaitsap nurme ja kadri karja. Kadripäev ja märdipäev näitäve talve tulekut. Nüidsel aal arvates ariliguld, et sandinkäimine om laste asi. A mõnikõrd käive iki suure inimese kah pundige sandin või sis käiäs üten lastege sanditemen aaste sügüse tettu väiksest uurmisest tulli vällä, et veerändik vastanu inimestest käive egä aaste sandin, a päämiselt käias üle aaste või viil arvemb. 92% vastajidest ollive kunagi sandin käinu, a prilla käip pallald 24%. Vastajide ulgan olli rohkemb just aaste vanutsit. Enämbjagu ütel, et na ei käi enämb sandin, sest ei ole ääd punti, kellege santi minnä; arvati, et sii om rohkemb koolilaste lõbu; ei ole enämb endist uvi; peetes ennest liiga vanas; elätes vällämaal ja sääl sedä kommet ei ole. Pallude ütlive, et om nüid esi lastel abis, ku nii valmisteve katri vai märti juuskma mineme. Ja oodetes kah kodun, et esi märdi- ja kadrisante vastu võtta. Nenden pereden, kus vanembe esi sandin ei ole käinu, om latse iki sandinkäimisest uvitet, sest koolin ja sõpru ulgan om sii au sihen. Küsimustele vastassive 25 inimest. Prilla vaadetes iki kah märdija kadripäeväl ilma ja vanarahva tarkus om au sihen. Ku märdipäeväl om talve märgi nätä, sis tule keväd kah ilda. Ku märdi om valge, sis om lihavõtte kah valge (lumi mahan) ja pääle kadripäevä lääp ariliguld sulale, vanarahvas ütel, et kadri lääp kusele. Nüidsel aal om märdi- ja kadrikommete edesiandmise man pääle perede tähtsa kah lasteaia, kooli ja noordekeskuse, kus märdi- ja kadripäeväst kõneldes, ja tänu sellele om just laste uvi nende tähtpäeve vastu suur. Märdi- ja kadripäevä tähistemise kohta Karksi ja Alliste kandin tetäs kohe-kohe Mulgi Kultuuri Instituudi iistvedämisege sissikanne vaimse kultuuriperänduse nimekirja. Piret Leskova Mulgi kiil: Kristi Ilves Tõrva miisansamble puulsada laulest elisevet aastet Oktoobrekuu 13. päeväl olli Tõrva kirik-kammersaal täis uutusärevust, särävit silmi ja sülemide kaupa lille. Ja muduki laule ja pillilugusit. Rahvas olli kokku tullu, et eitä ütenkuun pilk Tõrva miisansamble viiekümnele laulest elisenu aastele. Kuni kuldsese ikka jõudnu Tõrva laulumihe ennäst esinemises valmis säädseve, juhat Thea Leitmaa juhendedev rahvamuusikaansambel Kirime inimese muusikalainele. Sis astse rahvaulga ette Tõrva miisansamble vanemb Eduard Nigol miis, kes om sedä tänuväärt ammatit pidänu ansamble luumisest pääle. Ta ütel: Tõrva miisansambel, edimeld Valga KEKi miisansambel, sündüs viinakuu 14. päeväl poolesaa aaste iist Valga KEK-i ammatiühingu lubi man, midä juhat Mati Bachmann. Mia tiiä ja tunne kikki neid mehi, kes om nende aastide sihen ansamblen laulnu. Sõs kõneldi kigist laulumeestest üte kaupa: Aado Kaasik õpetei ja tirigent, laulap esi üten, ku vaja, saadap pille pääl, kirjutep säädit ja laule; Arvo Kolk aastit laulnu Tõrva miiskoorin ja ollu kah selle vanemb; Ants Kalpus miis lauluperest, kelle lahutemede sõbras om akordion; Alar Umbleja ansamble kige nooremb, ää nallasoonege andekas laulumiis; Eduard Nigol ansamble asutejeliige; Olav Tõrva miisansambel 13. oktoobrel Ääd kätt vaadeten Aado Kaasik, Arvo Kolk, Ants Kalpus, Alar Umbleja, Eduard Nigol, Olav Napritson, Enno Jaani ja Ain Juurikas. Puudu om Arvo Odras. Laveri taga Thea Leitmaa. Pilt: Vello Jaska Napritson üte Eesti tuntumbe rahvamuusikaansamble Torupill laulu- ja pillimiis; Arvo Odras ansamble asutejeliige, Valga KEKi pääinsener ja peräst juhatei kah; Enno Jaani miis, kelle peren kasvi laulurahvas, lauleti nii einäle minnen ku sääld tullen; Ain Juurikas miis, kes jõvvap egäle poole, akas laulma kateaasteseld. Üits naine om kah pundin: konssertmeister Thea Leitmaa Tõrva muusikakooli direktur, mitmekülgne muusikainime ja -õpetei. A teenekit mehi om tõisigi: Tõnis-Rein Ainso üits ansamble luujadest, kes om laulumehi kamanden ligi 48 aastet; Kalju Kirsimäe, Vello Tuvi, Aksel Arjak, Vello Raagmets ja nüidses joba manalatiid rändäve Rudolf Enne, Arnold Laikask, Andi Veebel, Kalju Paimre, Ülo Jurs, Jüri Murs ja rovessur Ants Sööt, kes om ollu ansamble edesimineku man nõnamiis. Kuna Tõrva miisansamble juubel olli Eesti vabariigi juubelisünnipäevä aastel, sis valiti edimestes laules laulu esämaast ja kodupaegast. Edimelt kõlas Oidke alle esä-esäde luu ja sis Taevan om miljunit tähti, auturis Anu Röömel. Suur üllätus olli konsserdil kokku saia nende väärt laule luujage. Uhkeste kõlasive kah Sven Malmi Üits paik, Virve Kösteri Süä om nuuruse värät ja tõise. Rahvas tänäs laulurõõmust pakatevit mehi pikä kätelaksutemisege. Sügüse olli Talnan 60+ vestival, kus Tõrva lauljade saive ennest kõrvute tõiste vanade ansamblidege. Sääl lauleti esiki päälinna laulumihe üle. Tõrva miisansamblel om pallu sõpru. Näituses Kilingi-Nõmme miisansambel Nõmmela ja Puka miisansambel, kes kah konsserdil üles astsive ja üten Tõrva meestege püüne pääl lõpulaule laulsive. Et meist nõndapallu lugu peetes, es mõista küll arvate. Rahvast tulli kohale ulka rohkemb, ku saali mahup. Roonis kikele olli Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimihe Hirvo Surva kohalolek. Sii om ju miis, kellele Eri Klas usald oida mede lauluesä Gustav Ernesaksa taktikepi, mede laulurahva märgi, ütel Nigol. Surva andse Tõrva miisansamblele üle tänupapre, kus olli kirjutedu Eesti MLS tänäp 50 aastet enge ja suure pühendumusege tettu iist. Suure tänu meestelaulu järepidevuse oidmise iist.. MLSi tänukirja saive kah ansamble asutejeliikme Tõnis-Rein Ainso, Arvo Odras, Eduard Nigol ja 49 aastet ansamblen laulnu Olav Napritson, juhendei Aado Kaasik ja konssertmeister Thea Leitmaa. Sis andse Rahvakultuuri Keskuse juhatei Kalle Vister ansamblele üle kultuuriministre Indrek Saare tänupapre vokaalmuusika edesiviimise ja meestelaulu elunoidmise iist. Tänupapre and ansamblele kah Tõrva vallavalitsus. Suurt rõõmu tei laulumeestele kokkusaamine Eesti Raadio muusikasaadete kavvaaigse toimeteje Age Raage. Juubelil kümme aastet tagasi kinkse Age ansamblele elülaadi Laulap Tõrva miisansambel. Selle pääle olli ta korjanu Valga KEK-i miisansamble parembe luu Eesti Raadio elükogust. Sõs tulli vällä kah Vello Jaska raamat Tõrva miisansamblest Laulest eliseve aaste. Mia ole Tõrva miisansamble konssertmeistres ollu joba 10 aastet. Nii om vägä soliidse ja asjaligu ärräde. Siaste meestege om lust tüüte, om ütelnu Thea Leitmaa. Kuldsese ikka jõudnu ansamble juubelikonsserdi saalist sai lõpus õnnesuuve ja lille meri! Vello Jaska

6 6 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali 2018 Mulgi suurembidest mõtsluumest ja undist nende ulgan Mulgimaa sisse om võetu Villändimaal 28-st 11 jahipiirkonda (Abja, Halliste, Karksi, Kärstna, Lilli, Nuia, Paistu, Polli, Suislepa, Tarvastu, Vambola) ja Valgamaal 21-st 7 jahipiirkonda (Hummuli, Karjatnurme, Koorküla, Riidaja, Rulli, Taagepera, Tõrva). Valgamaa osa andmiden om niisiss 40% kandin. Ku võtta pallu jahimihe arvassive* olevet 2018 talviten ja pallu enne sedä 2017 lasti/kütiti, sis om Eesti ja Mulgimaa sõraliste (põder, punairv, kaber (mõtskits), pahr (mõtssiga) kohta kokkuvõtten säändse andme, nigu tabel näitäs. Sõraliste arvukuse innang* ja laskmine 2017/2018 a Luum Eestin Eestin Mulgimaal Mulgimaal Innang* 2018 Lastu 2017 Innang* 2018 Lastu 2017 Põder Punairv Kaber Pahr Siin tasus teedä, et mõtselukide arvukus päeväst päevä muutus, eriti keväde, ku uvve järgläse tuleve, ja jahiaal. Tänävu om Mulgimaa jahimihe tahtan sõraliste laskmislube sedäsi: põtrule 328, punairvile 95, kaprule 793, pahrule 87. Säändse mahu i oless võemaliku, ku ulukid ei oless nii pallu, nigu loendus ja laskmine om näedänu. Täpsembe andme om olemen Keskkonnaagentuurin ja nende ulukiseire aastearuanden, midä saa alla laadi, ku lüvvä internetti Üts ulukide suremise põhjus om ka liiklus. Nende alla-aamine sõltus pääle aasteaa ja muu tausta liiklus- ja ulukitihedusest. 2017/2018 jahiaastel saie Eestin/ Mulgimaal liiklusen otsa põtru 232/6 (kik Villändimaa poolen); punairvi 18/0; kapru 2849/86 (noist 78 Villändimaa poolen); pahru 110/2 (Abja kandin). Paestus, et suurkiskja saive Mulgimaal siikõrd terve nahage tiidest üle. Sügisene kelläkäändmine, mis katejalgsidel unimütsel tege elu ommukuld kergembess, jätt õdaguse liikluse rohkemb pimme pääle ja ulukidele jalgu. Nonde õdagune aktiivsus nihkus üten päevä lühenemisege varatsembes. Nuu kats asja om vastandliku ja paistva mõtsluumile otsasõitmist soodustevet. Tuuperäst oless meil kasulikumb jääde suveaa manu. Et suurel kiskjal om eluala enämbjaold jahipiirkonnast suuremb, sis arvamusloendusele lisass korjates ja analüüsites KAUR-i ulukiseire üksusen viil pallu muid andmid. Näitusess tetäs jälle- ja pabuleloendusi, uurites biopruuve jne. Nuu avitese laskmist vajadustege vastavusse viiä ja näitusess säästä pesäkondi, kes ei ole kahju tennu. Laskmine sõltus päämiseld tettu kahjust ja vastave tüürühmä ettepanekidest, mis arvestese kaitsekõrralduskavage. Mulgimaal igätahess mullu üttegi karu egä ilvest es lasta, 8 tabatu undist 7 kutsuti ärä Kärstnä ja 1 Karjatnurme jahipiirkonnan. Uvvembe asja om tänävu untele 20 ohjamisala luumine ja kava nakate suumlaste muudu mõne kuu peräst untel arvukuse määrämisess DNA järgi junne kogume. Järest rohkemb kasutedes ka rajakaamerade salvestet andmid, kus nätäs rohkemb eri luume ja nende toemetusi ku palla silmäge. Unt rahvusluum Tuu aig, ku unt olli inimsel suur vaindlane, paist prilla olevet minevikku jäänu. Mudu ei oless unti värskeld Eesti rahvusloomass kuulutet. Om aru saadu, et temäl om kah mõtsan oma koht, oma õiguse ja kohus piirate tõisi liike, kes mudu üle pää kasume tükive. Undisõda tuu om ollu sügävide juurdege. Minevikun om vatti saanu nii kodueläje ku katejalgne esi. Varemb me ollimigi enämbjaold maarahvas, kel kodulooma avitive elun püside. Lehm, obene, lammas, peni, kass nuu ollive oma. Nällän unt aga tükk inimse takast võtma. Egä sedä egä kõrd undile vägä pahass es panda, aga meele teie mõruss. Muid ädäsit, nigu marutaud, suu- ja sõrataud jne, olli niigi pallu. Viil aaste iist panti untele mürksüütä, mes neid maha võtse, kõnelemede undibrigaadest ja undipreemiast. Ku viil vannu, aaste tagutsit aigu meenute, sis eläti pallu tõistmuudu, ollive järest aiguse ja sõa ja saie otsa pallu inimsid, kedä egä kõrd es jõvvete mattagi. Ju undi sis inimse süümise kah võesive ärä õppi. Untegi olli aigid ja vannu, kes enämb mõtsan akkame es saa. Ja olli marutaud. Inimsüümist aastesaal om Kaalu Mati oma undiraamatun (Hunt, 1983, Valgus, lk 38-39) ja peränpoole viil põhjaligumbeld seleten Ilmar Rootsi oma undimonograafian (Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005, lk ). Nuu asja om nii selgede vällä tuudu, et tollen vaevald om põhjust kahelde. Küll võisive olla inimsüüjidess ka mõtsikus lännu koera vai undi ja koera ristandi. Päälegi es ole sis untel võtta kapru, põllujänessid, irvi egä pahru, kes ollive kolinu lõune poole. Põdra es jõvva mede unte ja karusit kudagi ütsinde ärä toita. Nuu raske aa es lõpe suguki üten viimätse nn väikse jääaage paiku. Suurembe ädä ollive alle iin ja meilgi olli uus undinuhtlus viil peräst II ilmasõda. Ku vanast peeti undil sõda, sis prilla tule ülearutse vai karjamurdjist undi lihtsald ärä kütti. Tollele vaatemede ei käi karjaoidmine kergede. Piäp oleme kõrralik peremiis, et jõuda ehitede ja kõrran oida undi vastu elektreaidu ja pidäde karjakoeri, kes luume valvase ja undist üle om. Kas murdja iki olli unt, tuu selgus alla sis, ku asjatundja om koha pääl käenu ja asja uurin. Sõs saa täädä, kas Põdra võive ennest nüid julgembelt tunda, sest põdrajaht om ses talves läbi. olli undi vai küläpeni tegu. Alle pääle toda mass riik luume iist kahjutasu. Õnnes vai kahjus ei seisä üitski asi paegal. Mõtslooma ja inimse, kik muutuse kik aig. Unt ja temä ku pideveld päeväkõrran ja kõneaenet pakva liigi valimine rahvusloomass om ulukiasjun nigu üts proovikivi, mes avites suurt pilti nätä ja kuun oida ja tõisi luume suguki ei alvuste. Unt näitäs ärä, et temä püsimisess om tähtis terve luuduse pürämiid ja rikkus. Meil tule nätä, et inimselgi om mõtsast kige temä rikkusege pallu tuge. Tuuperäst ei saagi ei mõtsa egä mõtselukide, säälulgan undi poole vihatseld kõõrite, vaid tule kik aig õppi nendege kuun elämist ja akkamesaamist, mis nõud järest uusi täädmisi ja visadust. Tõnissoni Jüri, raasike nii ulukide uurja ku sõber *Tarvitet om KAUR-i elusluuduse osakonna ulukiseire divisjoni aruannet Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus Koost P. Männil ja R. Veeroja Pilt: Andres Almre Suurkiskjidest om Mulgimaa 18 jahipiirkonda innanu arvukust karul 30, undil 50 ja ilvessel 60 kanti. Kolmest liigist vähembeld üts-kats paistseve ollu liikvel egän jahipiirkonnan, noist karude kige kitsambel alal. Mõtskitsi ek kapru om prilla Mulgimaal pallu. Pilt: Andres Almre Nii undi jäive rajakaamera pildi pääle novembre lõpuotsan Tarvastu kandin.

7 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali Mulgimustrelise võive olla nii pill ku põll Näitusel võis nätä kikke mulgimustrelist - Muhu pättest kuni müübletükkeni vällä. Karksi-Nuia kultuurikeskusen olli oktoobrekuul valla näitus, kus sai vaadete, kudas vanu mulgi mustrit nüidsel aal tarvitedes. Välläpaneku kokkusäädai Kai Kannistu ütel, et mõte tetä sääne mustrenäitus tekkusi tal ammu, sest Eestit müüdä sõiten ja internetin koladen om ta nännu pallu mulgi mustrit. Ku ta olli Rahvakultuurikeskuse Mulgimaa perimuskultuuri programmist näituse jaos raha saanu, sõs panni ta nii valla aalehte, kultuurikeskuse kodulehe pääle ku Facebooki üles täädaande, millege kuts inimesi tuuma kodudest näitusele asju, mille pääl om mulgi mustre. Kokku tuudi peris pallu kraami, a olli ka siandsit asju, millest tulli näituse jaos päeväpilt tetä, näituses mulgimustrelise uune ja aia. Kannistul olli ää miil, et näitust vaateme tullu inimese tõive esi kah viil pallu mulgimustrelisi asju manu. Om nätä, et nüidsel aal tarvitedes mulgi mustrit pääle rahvarõõvaste kah rahvusligu mooduge rõõvaste man, vaipu, tekke, palajide, sängirõõvaste, sõbade, rätte, kotte, ehtide jms pääl. Om kah egäpäevätsit asju, nagu taldre, soolatopsi, vaasi, laasi, ruusi, vihmasirmi, jalavarju, müübletüki jne. Mulgi mustridege ehites kah maju, aidu, äride kodulehti ja silte, kommipaprit, rõpsupakke, aupaprit. Karksi miis Olev Vaiksaar tiip esiki mulgimustrelisi lõõtsapille, kõnel Kannistu. Pildi: Kai Kannistu Arhailine mulgi muster om kantu kah Eesti Vaimse Kultuuriperänduse nimekirja. Kristi Ilves Tarvastulase teive omal uvve kuvve Tarvastu käsitüükoan om iki au sihen ollu mulgi käsitüü õpmine ja õpetemine. Tettu om kaaruspakla, koetu sõbasit, körte, üüksit ja muud rahvarõõvavärki. Nüid võeti ette Mulgi pikk-kuvve tegemine. Meid uvitep Mulgimaa käsitüü: miandsit rõõvit siin kanti, kudas neid tetti, miast rõõvast tarvitedi. Päälegi om Mulgimaal pallu säändsit ettevõtmisi, kos om paslik ja peris auasi minna oma kandi rahvarõõvastege. Esieränis uhke ihukate om Mulgi kuub, ütel kuvvetegemise projekti iistvedäi Aili Anderson. Tarvastu Muuseumi Sõprade selts kirjut pikk-kuvve kursuse jaos projekti ja nõnda saadigi osa raha Mulgimaa perimuskultuuri programmist. Edimene kokkusaamine olli aprillikuul Villändi muuseumin, kus rahvarõõvaasjatundai Tiina Jürgen kõnel Mulgi kuubest ja näidäs muuseumi kuvvekogu. Õpetejes kutseve Tarvastu naise omal kavvaaigse rahvarõõvameistre ja kooliteje Silvi Allmanni. Temä käe all võeti kigepäält mõõdu, et kuvve iki paraje saas. Suvi ja sügüs läits õmlemise ja kaaruspagla punumise pääle. Tarvastu käsitüükoa pernaine Riina Salm kõnel, et Mulgi kuvvel om pallu nimesit: vammus, särk, mustsärk, pikksärk, nüürkuub, pikk-kuub. Õige Tarvastu naise pikk-kuub om mustast täisvillatsest rõõvast. Kuni 19. aastesaa keskpaigani ollive kuvve lambapruuni, sis akati rõõvast mustas värvmä ja umbes selsamal aal akati kuvve pääle ehtes punast pakla paneme. Naiste kuvve ollive laia selläge ja puusege, ulative puulde siirde, pääl olli pallu ilupakla, ütel Salm ja kõnel, et kuvve ollive nii naistel ku meestel. Meeste kuvvel olli ilunüüre vähemb, rae olli meestel tumesinine, naistel võis olla rohilene kah, meeste kuubel rohilest värmi üldse es ole. Lõhandigulapi ollive meestel punatse, naistel võisive olla rohilese või punatse. Meeste kuvve käisive rohkemb kurgu ala kinni, naistel olli kaalaauk suuremb ja sedä varjas rätt. Kuvve pääl olli meestel must võrkvüü, naistel kuvve pääl üükest es ole. Kige rohkemb aiga ja vaiva lääp kuvve tegemise man kaaruspagla tegemise ja päälepaneku pääle. Salmi jutu perrä lääp üte kuvve pääle miiterd pakla. Tarvastu ja Paistu kuvve paistavegi silmä sellege, et na om paglage uhkeste ehit. A Allisten ja Karksin ollive kuvve ilma kaaruspaglate. Elmen esmald ilunüüri es panda, a kui nätti, et Tarvastu kuvve om nõnda uhkeste ehit, akassive nemä kah kaaruspakla tarviteme. Salmi jutu järgi om muuseumiden oleve vana kuvve ehit ariliguld poodist ostet paglage, a nüidsel aal tetäs kaaruspakla esi. Kuvve rõõvas telliti Indiast, sest Eesti puuten õiget rõõvast es ole ja mede villavabriku ei keträ kah siast sikket ütekõrdset lõnga, millest os saanu esi kudade. Enämbjagu kuvvetegijit om meil naise ja nemä teive endele Tarvastu naise pikk-kuvve. A valmis saive kah üits Elme pikk-kuub, Pilistvere rüü ja üits Tarvastu mehe pikk-kuub, ütel Aili Anderson. Vastu talve akassivegi kuvve järgemüüdä valmis saama. Uvve kuvve tuvvas rahva ette 25. jaanuaril, ku peetes Tarvastu käsitüükoa 10. sünnipäevä. Kige rohkemb aiga ja vaiva kulup kaaruspagla tegemise ja päälepaneku jaos. Kristi Ilves Edimeste ulgan sai oma kuvve valmis Urve Kass Kärstnest. Pildi: Kristi Ilves

8 8 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali 2018 Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistelus 2018 Tänävaastene murdeluulesaak olli ää Egä kate aaste tagast, just 6. oktoobrel, Hendrik Adamsoni sünniaastepäeväl om joba aastest pääle kuulsa mulgi kirjamihe aus vällä antu temänimelist murdeluulepreemiat. Nõnda kah aastel, ku vällä anti joba 13. Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulepreemia. Auind andas kätte Kärstne mõisan, sest just sääl om kuulus luuleteje ollu nii koolipoiss, kuulmeister ku koolijuhateje. Seni kõrrald murdeluulevõistelust Tarvastu vald, nüid ku Tarvastu valda enämb ei ole, vedäsive ettevõtmist ütenkuun Mulke Selts, Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgi vald. Siikõrd võtt murdeluulevõistelusest osa 16 luuletejet. Kirjute võis egäüits oma lemmikmurden. Süriin ollive sii aaste murdeluulevõisteluse ürgäje Nikolai Baturin, mulgi keele õpetei Alli Laande, kirjandustäädlane Mart Velsker, kuulmeistre Helle Soots ja Ene Toomsalu. Edimese ja tõise eriauinna saive sama punktiarvuge Milvi Panga ja Ene Säinast. 13. murdeluulevõisteluse pääpreemia sai nuur luuleteje Rauno Alliksaar, kelle salmi ollive kirjutet Tartu murden. Rauno Alliksaar piap prilla esi Kiviõli koolin kuulmeistre ammatit. Ta ütel Mulgi uudistel, et oma luuletusi saat ta selle võisteluse pääle edimest kõrda, a enne om temä salme avaldet näituses Loomingun ja Värsken Rõhun. Murdekeele õpp ta ärä latsepõlven Reolan vanavanaemä man ollen. Alliksaare esivanembe om peri Otepää kandist. Kooliaal akas poiss lugeme Mats Traadi tartukiilset Pääpreemia saaja Rauno Alliksaar Kärstnen oma luuletusi lugemen. Pilt: Kristi Ilves luulet. Ülikoolin õpsi viil võru kiilt kah manu ja kirjute sellen keelen kah. Ma tahas iki sedä lõune-eesti või Ugandi asja aia. Ku kennigi tõine ei tii, om vaja esi tetä, ütel Alliksaar. Murdeluulevõistelusele panni õla ala Mulgimaa perimuskultuuri programm. ÜM Mia ole rikass miis, mul om üits hame ja üits särk om kah. (Ja konnegi om tõne hame viil, selle et avvustusest ommi lõunepoolitsi naabre vasta ole taa endäle ummelnu.) Särk om rohkemb käeperi, a hame om meeleperi. Hame om kulunu nink mulkligane ja konnegi om üits Arula miis, kinkal kah üits säänne hame om, inne palju illosamb. Mu edevanemba olliva kah Otepää inemise. Pallu rohkemb näist ei tiia, a mõnikõrd nä nakkava minuga kõnelama ku ma sõnnoga papre pääl tuld tii. Selle et: kõge paremb valgus om küll seo, mes ummogu esi tule ja kõik hää nakass sääl, kon ärä kistunu ommava surmatule, a ku tahat, et süämen ja engen viil edesi eläs su kiil sis läitä esi tuu säuk, minka man lämmen ja valgen olla saat! Uhkõ nalli sattõva hiussist su vanaimä ammu koetu pääväteki pääle. Mustõnu laepalk kaes mullõ kurjalt silmä. Kas ma ummi kapronsukkõ ja keemilidse tsäropääga või sinno siin ümbrekaala hoita? Sa-i küsü tuust, et olõ liinast ni pelgä lehmä ja kiholaisi. Sa usut, et hirmust suurõmp om arm. Ma usu keväjädse vihma rammusat hõngu. Ma usu sinno. Kas määletad? Kas määletad sügisõhtat mil meri möllas mis irmus, kuid egas polnd irmu? Taivas kut tont laskus moale kui tulime pöllalt, hall obu kikerdas paargu ees, raand seatuhliga koldelees, aga õnn - see puksis südame sies. Kas määletad? Rauno Alliksaar Ene Säinast Almi Tugev Tahas engest luuta Maa om peris tühjäs jäänu, pallu rahvast liina lännu. Vai sis sootus kaugembele, üle piiri, üle mere. Kerget tüüd ja rasket raha aetes laiast ilmast taga. Lõbu, naaru, vinget nalla anna minnä, lase tulla. Aga oma kodukotus lõpus ununep nii sootus. Meelest kaove nuurusaa, kuldse latsepõlve raa. Vai om siski imet uuta, midä engest tahas luuta. Et kodukutse, oma uuv mõnda tagasi naist tuup Vello Jaska Eesti Vabariigi sündümisepäiväss Suuri riike ja rahvit ilman om sadasid. Nõnda kah väiksit vahvit iki löüda võip viil. Me väikerahvast nimeld usk sõs edesi viis. Süämest luutsime imet - tulep kõrd oma riik. Võitlime endit priiss, kui aig kähen, ahelist. Lõime vabariigi, kuigi sellen kaheldi. Eesti sai vanass sada! Määndsest puust Määndsest puust nuid lastõ lüüdi? Esäkene om koolu ja vastust temä suust ei saa. Rihapidimid tekse tä pihlõst. Nuu pedäsive kavvõmb vasta. Mõsulaud ja -kurik saiva kõost. Ka viil mõni tüüriist pääle karjavitsa lepäne oll, tuud lepäne lats ei mälete. Häll ja säng saiva kõgõ hellembest- sillembest puust, a tegijä hindä peo oli kahrõ ku kuusõkuur. Milvi Panga Sünnipäiva kenk Lille Astra Arastelle sünnipäiva kengis Mulke vald kultuurirahvas paigaldive pengi Penk om kirju nimiline kultuurikeskus kõrvan vaade tollelt emeline penk ju oru servan Katel puul om istekota estu kuda suuvid ütel puul paar mulki tansve tõisel Kitzberg tuulin Jüri Tamtik Ku mede Martin Klein olli poisike sis kõnd ta käte pääl kiriku torni Tarvastun arjut raskustege sedä ikke tei lustige olümpialt tulli õbemedäl säräs kaalan vat säände olli Mulgimaalt peri Eesti edimene maadlusõbe nüid tillike Martin viisilmä pääl Mustlan Üits mälestis om latseaast tõine prillasest aast jõuluõdagu ätt tarre kuul et lammas laudan tege mää vaja lambal leiba viia a mia varsti aknast näe usse poole ast jõulumiis ja varsti ist ta kuuse ihen taren ollive põhu mahan kuuse otsan ubine nüid om taren plüüs mahan kuuse otsan laasist kulina jõulumiis tule tiivik sellän päkäpikkel autu vällän MAJA Püsti panti vastne maja Tallna liinan Kalamajan. Akne suure, usse rauast. Püstü seisvä... ei tää kaua? Körvan vana luitnu logu seisäp joba aastesadu. Usse kikk om tammest tettu, akne man om vaivä nättu. Raami pääl om nikerduse, palgi otsten pikenduse. Pitsivattu tettu puust, ümmer akne, ümmer ust. Vastsel majal suure laasi, palkuni ja äitsnevaasi. Usse ihen auturodu, sii om nuuril vastne kodu. Vanan majan taadi -memme Na ju nuure ollive kah enne. Suu lämme sõnno täis, eng pailaga kaalan, lää egäväst tiid piti, seod ahtakset viirt piti, ku om viil kohe minnä. Maie Perve Ester Rusing Rauno Alliksaar Mare Osi Maie Perve

9 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali Kui olet sõltlane Präegutsel aal kõneldes egäsugustest sõltuvustest. Om viina- ja suidsusõltlasi, om neid, kes tarvitese nargoodikumisit. Kige rohkemb om noorde sihen levinenu arvuti- ja nutisõltuvus. Ma ole pallu mõtelnu säändside asju üle. Kuis saa ültse tekkude sõltuvus? Miu latsepõlve- ja nuuruseaal es tiiägi keski, mes sõna sii om. Aga suuri joodikit ja suidsutijit om üttepuhku ollu. Nende kohta üteldi palland tõistmuudu. Mõne kohta üteldi: Ta ei saa ilma viinäte elädegi! Viinasõltlasi ma mälete pallu. Imelik küll, aga leidusi naisi kah, kes ollive viinakuradi küisin. Vanemb naene Minna tahtse irmsade eetret. Tõse naese naarseve: Minna om eetre pääle niisama maias nigu kits kuse pääle! Pääle sõda olli eetret saade. Sedä müisive erilise kotimihe, kes käesive maal ringi. Esiki Valga turu pääld sai sedä osta, muduki salamahti. Aptiiken müiti vahel eeterpalderjaani tilku, mes ollive väege armastedu maainimste ulgan. Miagi ostse neid Tartun eksamiärevuse kõrral ja emäle venituse ja kõtuvalu jaos. Ma mälete, kui maia ollive palderjaani pääle kassi. Luum jäi ruttu purju, visas ennest pikäli, väher ja sis lesisi nigu suur joodik kunagi... Kange suidsumihe kohta üteldi: Tal om üts suits suhun, tõne joba sõrmi vahel. Ma mälete ütte miist, kes olli nii kange suidsuteje, et temä nägu olli joba allis lännu. Viil prillagi ma näe tedä, iki suits suun. Miis om kuuskümmend kaits, aga vällä näge nigu katessakümneaastene. Ei tähende sii kah, et temä veli, kah kõva suidsumiis, surri kopsuvähki joba nelläkümne viie aastetseld. Pallu viinamehi om tahtnu viinast vabas saia. Mõnikõrd om sii kah õnnestenu. Aga määndse innage! Ma tiiä nuurd miist, kes vangimajja panti. Päämine põhjus olli viinajuumine. Kui miis vabas saije, tei temä naene otsusse: Nii kui tilga viina võtat, ma anna kohe lahutuse sisse! Ma kujute ette, määndset piina ja enesevalitsemist pidi miis kannateme! Kolme kuu peräst tulli jälle uus libastemine. Küläelänigu naarseve tigedald: No säändset miist, kes tilkagi viina ei võta, ei levvä sii naene kunagi! Mõne endise viinamihe ja nargumaani, kes om kudakimuudu pruukmisest valla saanu, armastese oma elust pikäld-laiald kõnelde: kuismuudu na om pätitempe tennuve, varastenuve, rentslen lamanuve. Säände kõnelemine ei ole ää. Ei ole vaja alba miilde tuletede. Ole tubli prilla ja edespidi: sii om kige tähtsämb. Küll sis ununes alb minevik kah. Vahel ma mõtle, ku õnnelik mia ole, et mul ei ole sünnipäeväl vaja pelläte paari-kolme pitsi viina või veini tarvitemise peräst. Suidsutemine ei saa mulle kunagi arjumuses. Jah, pruuvnu ole ma suitsu küll ja latsepõlven esiki sammald. Endiste sõltlaste elu om kurb. Keski irvammas ütel: Säändsit inimsit piät oidma nigu sitta pilpa pääl. Omakse piät oleme kah kogu aig valven. Kui pallu võemalusi om jälle libastemises! Kige ohtligumbe om endise sõbra. Kuismuudu oida ennest pahede iist? Mes muud, ku tüü ja tüükasvatus latsest saandik, terve eluviisi, tahtejõud. Latsi piäve vanembe ja õpeteje suuname interneti mant mõjale. Just siit saava noore kige rohkemb õpetust. Ku mia olli nuur miis, üteldi mulle ütel sünnipäeväl: Elmar, sa olet mudu tore poiss, aga misperäst sa viina ei juu? Nuur miis piät viina viskame! Viil om miuld küsitu: Kuismuudu sina saat ilma viina ja suidsute elun läbi? Ole neile vastanu: Egä viin ja suidsu sulle leti pääld esi kaala ei sata! Üteldes, et viin om targa inimese juuk. Ärä juu, ku pää ei kanna. Säändse ütlemise ei miildi kindlade viinanõnadele. Vahel kõneldes karsklusest. Joba enne sõda ollive karskusseldsi. Aga mia ei tahas olla täiskarsklane. Säändsist seltsest võeva osa võtta nii, kellel om ennembi ollu ädä viinage. Võta pits ja piä aru! Nii võissimi viinajutu lõpetede. Elmar Orav Ummulist L atsele Kitsi ristiemä Üitskõrd elänu üits väige kitsi rovva, kes ütelegi kehväle egä vaesele omast käest mitte maha sadanu raasukest kah es anna. Sääl oma mõisan ollu tal üits ristitüdär, kel vaese vanembe ollu. Sellele ei ole kah rovva oma näpu vahelt mitte midägi tihanu anda, kuigi sii küll üttelugu köögin abin käinu ja tüdrukil ütte ja tõist aviten tallite, mille iist ta sis nende käest mõne palukse leibä ja muud saanu. A ristiemä käest mitte midägi. Tullu üitskõrd rovva küüki, sibulelaugu kähen. Käsken nii supi sissi panna. Ristitüdär ollu kah jälle siikõrd köögin ja rovva andan sellele sis omast käest üte sibulelaugu. Sii ollu sis edimene and. Siisama üüse nännu rovva ütte väige irmust und. Temä ollu põrgun keevä tõrva katlen, millel vanapagan tuld ala aanu. Sääl ollu ulka tõisi mehi ja naisi kah. Ütekõrrage tullu ulka väiksit latsi kah põrguse, egälütel ollu midägi kähen: mõnel leväkanik, mõnel suka, mõnel kinda ja mis kellegil olli. Temä ristitüdär ollu kah tõiste ulgan, sibulelauk kähen. Nüid lännu egä laits üte tõrvakatlen oleje manu, ulaten selle kähen oleve asja katlen oleje kätte ja tõmmanu sis selle asja abige katlen oleje tõrva siist vällä. Temä ristitüdär ulaten kah oma sibulelaugu temä kätte ja tahtan ristiemä selle abige tõrva siist vällä tõmmate. Äkki lännu sibulelauk katik ja rovva sadanu pääd pidi katle veere vastu. Selle pääle eränu ta üles, esi värisnu üleni. Sest saadik olla ta egät ädälist lahkeste avitenu ja es ole ütegi kehvä vastu süät kõvas tennu. Oma ristitütrele andan ta kah suuri kingitusi, sest tääd, et nii tedä üitskõrd tõrvakatlest vällä tõmbave. Üitsainus sibulelauk oles selle jaos liiga nõrk ollu. Legendilise muinasjutu om kirja pannu J. Sein aastel. Lugu om peri aaste detsembrekuul vällä tullu muinasjuturaamatust Ämäriguaa luu. Tarvastu. Värvi pilt numbride perrä ärä! 1 elerohilene 2 rohilene 3 verev 4 kõllane 5 lilla 6 roosa 7 elesinine 8 sinine 9 - all Saada vastusse 10. märtsis 2019 e-kirjage aadressi pääle ajaleht@mulgimaa.ee. Kirjute manu kah oma aadress, sest vastanu laste vahel loosime vällä auinna! Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna! SII KÕRVAST MIS SILMIST KEELEST MEELEST MIS SII. Ruute sissi om ärä paetet kümme Paistu kihelkonna külänime. Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, ülevest alla, alt üles ja viltu kah! AIDU, HEIMTALI, RAM- SI, ÕISU, LOODI, PAIS- TU, HOLSTRE, KASSI, REBASE, SULTSI. G R U M Ü J M U I B Ö R N E R T S L O H M E I H P I A I D U V B M G Õ T Õ M J V J A I S M A R H G M N S J I Ä H L Ö U P D E E Õ S M O B A I M H S U T S I A P K S U L T S I A J N Ü E M L O O D I K M E

10 10 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, tali 2018 TULEMEN Abja kultuurimajan Välläpaneku : jaanuarikuul Leekpea Art maali; veebruar-märts Eesti aalehepilt kell uvve aaste pidu ans Boomer. Pilet enne 7.-/ sama päev kell Abja mälumängu III jagu kell 19 Leedu akordiunisti Tadaš Motiecius konssert. Pilet 5.-/ kell 19 Vana Baskini Teater Kas hakkame seksima? Pilet 16.-/ kell 17 Meelespea lubi piduõhtu 7.02 kell Abja mälumäng Eesti Vabariik 101: kell 10 ommukukohvi ja aaluutunn, kell 11 konssert-aktus Valter Külveti VI mälestusvõistelus Abja Spordi- ja Tervisekeskusen kell 17 Meelespea lubi piduõhtu kell 17 konssert: Ingely Laiv (oboe), Olivier Giradin (vlööt). Pilet 5.-/ kell Abja mälumäng kell Meelespea lubi piduõhtu Karksi-Nuia Kultuurikeskusen Välläpaneku: jaanuarikuul aaste parembe aalehepildi ja Pesäkasti Läti 100, Kaupo Leoni joonistuse; veebruarikuul päeväpildi ja kirjatüki Anu Raua vaibanäituselt Isamaastikud ; NKK Karksi jaoskond 5 ; märtsikuul Epp Maria Kokamäe maali kell 17 aastelõpukonssert: Arsise käsikelläansambel, juhatep Aivar Mäe kell 22 tansuge uude aastese, ans PS Troika 4.01 kell 19 segäansambel Pool Kuus kell 10 Novusturniir 7.01 kell 18 jõulupuie palutemine 9.01 kell 17 multivilm Talvelugu. Pilet 4.-/ kell 12 pühäbene kokkusaamine: Urmas Tartes Elu lumehelveste pääl kell 10 laulupidu I segäkuure ülevaatus kell 11 laulupidu I miis- ja naiskuure ülevaatus kell 17 multivilm Lotte ja kadunud lohed. Pilet 5.-/ kell 19 kinu Elu hammasratastel. Pilet 5.-/ kell 19 kammertiater: Indrek Taalmaa Onu Heinari luu. Pilet 12.-/ kell 19 Villändimaa seltskonnatansupäev, ans Treffunks. Mustlaspidu kell 18 Argo & Arko laverikonssert. Pilet 5.-/ kell 12 pühäbene kokkusaamine: Ahto Kaasik Mulgimaa luudusligu pühäpaiga 6.02 kell 19 kinu Klassikokkutulek kell 9 Novusturniir kell 19 konssert: Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld. Pilet kell 20 tansuõhtu, ans Polero kell 12 pühäbene kokkusaamine: Hendrik Relve reisijutu kell 12 EMLS XI poiste võistulaulmise maakonna iilvuur kell 19 kinu Lõbus perekond. Pilet5.-/ kell 17 näituse NKK Karksi jaoskond 5 vallategemine kell 11 lille panek Vabadussõa ausamba manu kell 12 konssertaktus EV kell 12 pühäbene kokkusaamine 5.03 kell 17 vastlepäev 6.03 kell 19 kinu Tõde ja õigus 9.03 kell 20 naistepäeväpidu kell 10 laulupidu II segäkuure ülevaatus kell 18 kevädekonssert Valgrege Kärt Tomingas (laul), Külli- Katre Esken (lahvpilli), Raimond Mägi (bass), Elvis Jakobson (lüükpilli) kell 17 Villändimaa rahvamuusikide ja kapelle päev kell 12 pühäbene kokkusaamine kell 6 maarjapäevä tähistemine Mujal Mulgi vallan 1.01 uvve aaste kohvik Mõisakülä kultuurimajan 5.01 uvve aaste pidu Mõisakülä spordiuunen sõbrapäevä disku Alliste rahvamajan Mulgi mälumängu 4. jagu Kulla leerimajan vabariigi aastepäev Uvve-Kariste rahvamajan Vabariigi aastepäeva tähistemine Lillin EV 101 konssert-aktus Mõisakülä kultuurimajan 8.03 naistepäev Uvve-Kariste rahvamajan 8.03 naistepäevä konssert Sudiste külämajan kevädine pidu Alliste rahvamajan Villändi vallan Tarvastu raamatukogun om jaanuarikuul valla Rein Antoni napsulaasinäitus ja Viive Taluri päeväpildinäitus Kik lätsive ärä. 100 ust, kus koputemise pääle valla ei tetä Mulgi mälumängu 3. jagu Olstre magasiaidan Villändi valla mälumäng Soe külämajan Eesti Vabariik 101 Paistu rahvamajan 8.03 Tarvastu naiste tansupidu Kärstne mõisan Mulgi mälumängu 5. jagu Kärstnen Tõrva vallan 6.01 jõulupuie palutemine Ummuli pargin jõulupuie palutemine Riidaje pargin Tõrva valla sõõre pidu Riidaje kultuurimajan 1.02 Tõrva valla kultuuripreemia üleandmine Tõrva kammersaalin 8.02 kokkusaamise õdak Kadri ja Meelis Rämmeldige Tõrva kultuurimajan sõbrapäev peredege Ala rahvamajan ülevallaline sõbrapäevä tansuõhtu Riidaje kultuurimajan EV101 Ummulin, Riidajen ja Alal Vabadussõtta jäänude mälestemine ausamba man EV 101 ülevallaline perepäev Tõrva kesklatsi pääl 2.03 ülevallaline kalapüügivõistelus Tõrva tirk Veskijärve pääl 5.; 6.; 7.; 8.03 vastlepäevä tähistemine Tõrvan, Riidajen(6.), Ummulin (7.), Alal (8.) 8.03 ülevallaline naistepäeväpidu Ala rahvamajan 9.03 õbelusikide kätteandmine Tõrva näitemänguring 50 Tõrva kultuurimajan nallapidu Tilk tõrva Tõrva kultuurimajan Tõrva valla Laulukarussell U vvembet lugemist ja kullemist Vello Jaska sulest tulli raamat Tõrva legend, kus om sihen kaits Vello Jaska kirjutet näitemängu. Edimene neist om Tõrva legend, mes om peri aastest ja lugu kõnelep Tõrva linna tekkumisest. Raamatun om kah laulu ja pilliluu üten sõnade ja nuutege. Man om ulka värvipilte. Tõine näitemäng Sellist suusamaratoni me tahtsime om uus. Sii om lustiline lugu ütest suusamaratonist ja selle osalistest. Raamat om pühendet Tõrva kultuurimaja näitemänguringi 50. aastepäeväle. Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts and vällä mulgikiilse raamatu Ämäriguaa luu. Tarvastu. Kaaste vahele om korjat 35 lugu ja muinasjuttu, mes om 19. aastesaa lõpuotsan ja 20. aastesaa akatusen üles kirjutet Tarvastu kihelkonnast. Nii om aaproovile vastu pidänu luu, mida inimese om koduden kõnelnu ja viimäte om na jõudan Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi. Muduki om neidsamu lugusit kõneldu kah mujal Eestimaal ja kaugembelgi. Selleperäst ei saa ütelde, et kik nii luu om Tarvastu kandin sündünü. Raamat om ilus ja värviline, pildi om lugude manu joonisten Mulgi aabitse pilte tegemisege kuulsas saanu kunsnik Ülle Rosenberg. Jutu korjas kokku ja panni ilusase mulgi kiilde Kristi Ilves. Valmis om saanu Mulke Almanaki 28. nummer. Osa lugusit om mulgi, osa eesti keelen. Tõiste teemade kõrvan saap siikõrd lugede näituses mulkest ja Mulgimaast muinasaal. Sellest kirjutep aaluulane Jaak Pihlak. Emeriitprovessur Rein Einasto kirjutep kodutundest, kotussevaimust ja rahvusriigist. Lugede saap kah palludest aastel ollu ettevõtmistest, näituses mulke tammemõtsa istutemisest, Adamsoni murdeluulevõistelusest, Mulgi korbi päeväst, Mulgi segäkoori Toronto-sõidust ja pallust muust. Muduki saap täädust kah Mulke Seltsi kogukonde ja Mulgi Kultuuri Instituudi tegemiste kohta, kirjutedes vällä tullu raamatidest, soovites õnne sünnipäevalastel ja mälestedes kadunit. Telli aaleht Üitsainus Mulgimaa kodu! Telmise indeks om Lehte saap telli internetist või postkonturist, nigu kikki tõisi aalehti. Üitsainus Mulgimaa tulep neli kõrda aasten ja üte aaste ind om 8 eurut. Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest ja Mulke Seltsi kogukondest saap mulgikiilset aalehte edespidi kah ilma rahate! Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa Aalehe välläandmist toetep Mulgimaa perimuskultuuri programm Toimetus: e-post: ajaleht@mulgimaa.ee post: Mulgi Kultuuri Instituut, Tartu t 20, Tõrva, Valgamaa toimendei: Kristi Ilves, tel rükiarv: 3000, küllendus ja rükk: OÜ Vali Press Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä.

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2015 (nr 30) Tähistime August Kitzbergi 160. sünniaastepäevä Egä aaste om

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2015 (nr 30)   Tähistime August Kitzbergi 160. sünniaastepäevä Egä aaste om Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2015 (nr 30) www.mulgimaa.ee Tähistime August Kitzbergi 160. sünniaastepäevä Egä aaste om Kitzbergi Sõprade Selts kokku saanu, et tähiste kirjaniguärrä

Rohkem

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Keväd 2016 (nr 32) Mulgi üle ilmamaa, tulge kokku Mulgi pidu pääle! Pidu akkap

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Keväd 2016 (nr 32)   Mulgi üle ilmamaa, tulge kokku Mulgi pidu pääle! Pidu akkap Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Keväd 2016 (nr 32) www.mulgimaa.ee Mulgi üle ilmamaa, tulge kokku Mulgi pidu pääle! Pidu akkap suure laadage Kige suuremb pidu, mes mulgi üle ilma

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Mulgi mälumäng TÕINE Mõisaküla kultuurimaja 1. HALLISTE KIHELKOND (A. Pai) Mida sümboliseerivad Mõisaküla linna vapil Mustal kilbil alasi ja

Mulgi mälumäng TÕINE Mõisaküla kultuurimaja 1. HALLISTE KIHELKOND (A. Pai) Mida sümboliseerivad Mõisaküla linna vapil Mustal kilbil alasi ja Mulgi mälumäng TÕINE 26.02.14 Mõisaküla kultuurimaja 1. HALLISTE KIHELKOND (A. Pai) Mida sümboliseerivad Mõisaküla linna vapil Mustal kilbil alasi ja sellele toetuvat vasarat hoidev vasakult ülanurgast

Rohkem

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23 23. Üle Saadjärve ujumine 24.07.2016 Tulemused Üldjärjestus 1 Tiit Matvejev M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:51,5 2 Martin Piilberg M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:58,7 3 Margaret Markvardt N 14-19 TOP-Ujumisklubi

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

ROSMA JOOKSU EDETABEL pärast 40. jooksu mai 2007 pikkus 3,8 km M Paavo Rõigas Hellys mai Einar Oimet Võru mai Oleg Kar

ROSMA JOOKSU EDETABEL pärast 40. jooksu mai 2007 pikkus 3,8 km M Paavo Rõigas Hellys mai Einar Oimet Võru mai Oleg Kar ROSMA JOOKSU EDETABEL pärast 40. jooksu mai 2007 pikkus 3,8 km M 21 1. Paavo Rõigas Hellys 12.35. mai.93 2. Einar Oimet Võru 12.38. mai.86 3. Oleg Karassev Sillamäe 12.42. juuni.97 4. Sixten Sild Võru

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

ambla.xls

ambla.xls Ambla valla lahtised MV kergejõustikus 26. mai 2001 Ambla staadion Kuni 16-aastaste tüdrukute 100 m jooks 1. Marili Toots 14,44 2. Elo Strauss 15,66 3. Kristi Lomp 15,68 4. Heike Petter 15,95 5. Kristi

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

tul_lviruemv_ xls

tul_lviruemv_ xls Lääne-Virumaa E-klassi MV kergejõustikus 07.03.2013, Rakvere NB! sajandikega käsiaeg 1 Victoria Adonov 22.4.05 V-Maarja G 7,61 2 Anett Liister 2005 RRG 7,67 2 Getrin Raudsepp 4.8.05 V-Maarja G 7,67 4 Helena

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis

Rohkem

TB edetabel m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing VPK K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas VKK K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss

TB edetabel m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing VPK K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas VKK K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss TB edetabel 2015 60m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing 14.08.2001 VPK 22.05 K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas 30.07.2001 VKK 22.05 K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss 11.04.2001 AKG 22.05 K-Nuia 9,19 (+0,5) Kirti Pae 03.12.2000

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

DIPLOM Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.a klassi õpilane Helene Loorents osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse I etapil ja saavutas p

DIPLOM Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.a klassi õpilane Helene Loorents osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse I etapil ja saavutas p Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.a klassi õpilane Helene Loorents ja saavutas 10485 punktiga Pärnumaa koolide 1. koha. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 8.b klassi õpilane Kätlin Kits ja saavutas 9478 punktiga

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

Eestimaa Talimängud ujumine tulemused 2013.xls

Eestimaa Talimängud ujumine tulemused 2013.xls Event Girls & Under 00 LC Meter Freestyle Name Yr Team Seed Time Finals Time FIN 0 0 lnek, Kertu Ly Priiman, Eliise Hallik, nette Miilpalu, Mari Mitt, Liisu Jaomaa, Janeli Eevald, Jete Tarto, Ireen Solom,

Rohkem

2015.a. matemaatikaolümpiaadi piirkondliku vooru tulemused Piirkond: Pärnu linn Klass: 7 Õpilase nimi Kool Klass E/V I osa (te II osa Kokku Koht Aineõ

2015.a. matemaatikaolümpiaadi piirkondliku vooru tulemused Piirkond: Pärnu linn Klass: 7 Õpilase nimi Kool Klass E/V I osa (te II osa Kokku Koht Aineõ Klass: 7 Õpilase nimi Kool Klass E/V I osa (te II osa Kokku Koht Aineõpetaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10 Summa 1. 2. 3. Summa Melody Nirk Pärnu Ülejõe Gümnaasium 7 E 2 2 2 2 0 2 2 2 0 2 16 7 1 7 15 31

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Võru Segakoor Tervis registrikood: tänava/talu nimi,

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Võru Segakoor Tervis registrikood: tänava/talu nimi, MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80046275 tänava/talu nimi, Liiva 13 maja ja korteri number: linn: Võru linn maakond: Võru maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll Juhatuse elektroonse koosoleku protokoll..07 nr Lääne-Harju Koostöökogu taotlusvoor toimus 0. oktoober 09. oktoober 07 kell 7.00. Taotlemiseks olid avatud alameedet, mille eelarve maht oli kokku 4 756

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,

Rohkem