OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames EL LIFE finantsinstrumend

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames EL LIFE finantsinstrumend"

Väljavõte

1 OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames EL LIFE finantsinstrumendi toel läbiviidud uuringu aruanne Peeter Pall, Kai Piirsoo, Sirje Vilbaste Tartu 2018

2 Sissejuhatuseks Jõe suurtaimestiku (makrofüüdid) all peetakse käesolevas töös silmas veelise ja pool-veelise eluviisiga taimi ning elustikurühm hõlmab taksonoomiliselt nii makrovetikaid, samblaid kui ka õistaimi. Suurtaimed on vee-ökosüstemides üks primaarprodutsentidest ning nad kasutavad nii vees kui setetes olevaid toitesoolasid sidudes need biomassiks ja pikendades selliselt toitesoolade viibeaega veekogus. Suurtaimedel on tihedad seosed paljude teiste organismirühmadega: konkurents valguse ja toitesoolade pärast fütoplanktoni ja perifüütoniga, varje- ja elupaikade pakkumine zooplanktonile, põhjaloomastikule ning kaladele. Taimestik on mõjutatud vee voolamisest, kuid mõned taksonid võivad ise mõjutada vee voolamist ning seeläbi ka setete liikumist jõesängis. Taimestik stabiliseerib setteid ning soodustab nii orgaanika kui ka toitesoolade settimist. Metoodika Laeva jõe vee- ja kaldataimestiku vaatlused viidi läbi Eesti Loodushoiu Keskuse poolt etteantud järgmises kaheksas vaatluskohas (allavoolu): Älevi luha ülemine vaatluslõik, Älevi luha keskmine vaatluslõik, Älevi luha alumine vaatluslõik, X lõik, VIII lõik, Karisto ülemine võrgupüügikoht, mõrdaed ja ülesõidukoht (joonis 1.) Joonis 1. Taimestiku vaatluskohad Laeva jõe alamjooksul. Proovivõtt (suurtaimestiku vaatlus) teostati vastavalt standardile EN 14184: Makrovetikate proovid koguti ja analüüsiti vastavalt standardile EN 15708: Proovivõtu (vaatluse) metoodika detailne kirjeldus on toodud lepingu Jõgede ökoloogilise seisundi... aruandes (Kõrs, 2012).

3 Suurtaimestiku vaatlused tehti kahlates ja/või kaldalt vähemalt 100 m pikkustes jõelõikudes. Kasutati järgmisi näitajaid: liigiline koosseis, taksonite arv, dominandid, katvus esinevate taksonite kaupa (%), üldkatvus ehk registreeritud taksonite katvuste summa (%). Taksonite arv väljendab floristilise koosseisu mitmekesisust. Taimede üldine katteväärtus e. üldkatvus protsentides määrati visuaalselt, summeerides katvuse kogu lõigul. Üldkatvuse moodustavad soontaimed, samblad ja makrovetikad. Soontaimedest vaadeldi eraldi kaldaveetaimi e. helofüüte ja veetaimi e. hüdrofüüte. Arvesse võeti ainult vees kasvavad suurtaimed. Jõetaimestiku ohtruse hindamisel kasutati 9-astmelist skaalat, mille järgi hinnati igale liigi puhul eraldi katvus (tabel 1). Tabel 1. Taksoni katvuse modifitseeritud skaala taimestikuindeksi arvutamiseks. katvus % P <0,1 1 0, ,5 3 2, >75 9 Kogutud andmestikust arvutati kaks üksteist täiendavat indeksit: Poola MIR (Macrophyte River Index) indeksil (Szoszkiewicz et al., 2010) põhinev Eesti MIR indeks ning üle-euroopalisel andmestikul põhinev suurtaimestiku troofsusindeks ITEM (Index of Trophy for European Macrophytes) (Birk jt., 2007); (Birk & Willby, 2010). MIR indeksi arvutamisel võetakse arvesse 97 indikaatorliiki/taksonit (Pall, 2017), mille hulka kuuluvad nii soontaimed, samblad kui ka makrovetikad. Igale taksonile on omistatud järgmised väärtused: troofsusväärtus (L) ühest (hüpertroofne) kuni kümneni (oligotroofne); ja tolerantsusväärtus (W) ühest (laia tolerantsiga liigid, erütoopsed elupaigaleplikud) kuni kolmeni (kitsa tolerantsiga liigid, stenotoopsed elupaigatruud). Võrreldes eeskujuks olnud Poola meetodiga on Eesti versioonis modifitseerinud mitmete taksonite troofsusväärtusi ja tolerantsusväärtusi ning lisanud juurde mõned Eestis leiduvad indikaatorliigid (Kõrs, 2012). Indeks MIR arvutatakse järgmise valemi järgi: MIR = n i=1 Li Wi Pi n i=1 Wi Pi 10 Li i-nda taksoni troofsusväärtus Wi i-nda taksoni tolerantsusväärtus Pi i-nda taksoni katvus 9-astmelise skaala järgi MIR indeksi puhul näitab kõrgem indeksi väärtus paremat seisundit ning madalam väärtus halvemat seisundit.

4 ITEM indeksi puhul kasutatakse indeksi koostajate poolt algselt väljapakutud skoore, kuid taksonite ohtruse kirjeldamisel eelnimetatud üheksa-astmelist skaalat. ITEM indeks arvutatakse järgmise valemi järgi: ITEM = Ri i-nda taksoni skoor Ci i-nda taksoni katvusväärtus 9-astmelise skaala järgi. n i=1 Ci Ri n i=1 Ci ITEM indeksi puhul näitab madalam väärtus paremat seisundit ning kõrgem väärtus halvemat seisundit. Arvutatud indeksite väärtuse põhjal antakse hinnang uuritava jõelõigu ökoloogilisele seisundile, kasutades selleks tabelis 2 toodud klassipiiride skaalat. Tabel 2. Taimestikuindeksite MIR ja ITEM seisundihinnangu klassipiirid potamaalsetes (aeglasevoolulistes ja pehmepõhjalistes) vooluveekogudes (Pall, 2017) kvaliteediklassid ÖKS MIR referents 1 50 väga hea/hea 0,85 44 hea/kesine 0,65 36 kesine/halb 0,45 28 halb/väga halb 0,25 20 ÖKS ITEM referents 1 5,3 väga hea/hea 0,85 5,77 hea/kesine 0,65 6,39 kesine/halb 0,45 7,01 halb/väga halb 0,25 7,63 Lõpliku seisundihinnangu andmine taimestikuindeksite järgi toimub järgmiselt: kui mõlemad indeksid annavad sama seisundihinnangu, ongi see lõplikuks hinnanguks. Kui saadud seisundihinnangud erinevad, leitakse lõplik seisundihinnang nende ökoloogilise kvaliteedisuhte (ÖKS-ide) keskmise järgi. Kuna ÖKS-ide arvutamisel arvestatakse lisaks referentsväärtustele ka halvimat võimalikku väärtust, siis ÖKS-de puhul näitab kõrgem väärtus alati paremat seisundit ja madalam väärtus halvemat seisundit.

5 Tulemused Väliuuringute käigus kogutud andmete ja kaasavõetud proovide alusel registreeriti 2018.a. Laeva jõe alamjooksul 61 taksonit makrofüüte, sealhulgas 1 samblaliik ja 13 taksonit makrovetikaid (tabel 3). Tabel 3. Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku ja makrovetikataksonite nimestik, registreeritud taksonite katvus on antud suhtarvudena vaheminus 1-9. taimestikutaksonid Älevi ülemine Älevi keskmine katvus suhtarvudes (1-9) Älevi alumine X lõik VIII lõik Karisto ülemine mõrdaed ülesõidukoht makrovetikad Cladophora spp. 1 Cocconeis spp. 1 Fragilaria sp Melosira varians Microspora sp Mougeotia sp Nitella sp. 1 1 Nostoc sp. 1 Phormidium spp. 2 Scytonema sp. 1 1 Spirogyra spp Vaucheria spp. 1 1 Oedogonium spp samblad Fontinalis antipyretica 1 1 osjad Equisetum fluviatile üheidulehelised Agrostis stolonifera Alisma plantago-aquatica Butomus umbellatus Elodea canadensis Glyceria maxima 4 Glyceria plicata 1 Hydrocharis morsus-ranae Iris pseudacorus Lemna minor Lemna trisulca Phalaris arundinacea 1 Phragmites australis Potamogeton berchtoldii 1 Potamogeton lucens Potamogeton natans Potamogeton perfoliatus 1 Sagittaria sagittifolia Schoenoplectus lacustris Sparganium emersum Sparganium erectum subsp. microcarpum Sparganium natans 1 Sparganium sp. 1 Spirodela polyrrhiza Stratiotes aloides 1 1 1

6 Typha latifolia 1 kaheidulehelised Bidens sp. 1 Callitriche sp Cardamine amara Cicuta virosa 1 Comarum palustre Galium palustre 1 1 Hottonia palustris 1 Lysimachia thyrsiflora Mentha aquatica Myosotis scorpioides Myriophyllum spicatum Nuphar lutea Nymphaea alba 1 1 Polygonum persicaria Ranunculus lingua 1 Ranunculus repens Rorippa amphibia 1 1 Rumex hydrolapathum 1 Sium latifolium Utricularia vulgaris Veronica anagallis-aquatica 1 1 Peamisteks dominantideks kogu uuritud alal olid jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), lihtjõgitakjas (Sparganium emersum) ja konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae). Ohtralt esines ka kollane vesikupp (Nuphar lutea) ja rohevetikas Mougeotia sp. Taimestiku liigirikkus oli kõige suurem ülesõidukohas (34 taksonit) ning kõge väiksem vaatluskohas Älevi alumine (17 taksonit). Taimestiku katvus oli kõige väiksem lõigus Karisto ülemine (8,5%) ning kõige suurem VIII lõigus (123%). Älevi ülemine vaatluslõik Suurtaimestiku üldkatvus oli 103%, mis tähendab, et taimestik paiknes vaatluslõigus kohati mitmes kihis. Makrofüüte registreeriti 20 taksonit, sealhulgas 5 taksonit makrovetikaid. Dominandiks oli konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae), ohtralt esinesid hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyrrhiza), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia) ja väikeseviljane jõgitakjas (Sparganium erectum subsp. microcarpum). Konnakilbukas ei ole just sage dominant vooluveekogude puhul. Kuna tegu on ujutaimega, siis ritraalsetes jõgedes ei saa ta domineerida. Potamaalsetes lõikudes on see siiski võimalik. Hüdrofüüte esines vaatluskohas 7 ning helofüüte 8 taksonit. Taimestikuindeksite väärtused oli vastavalt MIR indeks 37,6 (vastab seisundiklassile hea ) ning ITEM 6,64. (vastab seisundiklassile kesine ). Indeksite ökoloogilise kvaliteedisuhte (ÖKS) keskmise järgi (0,63) tuleks vaatluskoha seisund hinnata siiski kesiseks, kuigi üsna hea seisundi piiri lähedal olevaks. Älevi keskmine vaatluslõik Suurtaimestiku üldkatvus oli 92%. Makrofüüte registreeriti kokku 25 taksonit, sealhulgas 5 taksonit makrovetikaid. Domineeris liht-jõgitakjas (Sparganium emersum). Märkimisväärse osa katvusest andsid rohevetikad, milliste hulgas domineerisid perekonna Mougeotia esindajad. Soontaimedest olid lisaks jõgitakjale suhteliselt ohtramalt esindatud ka jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia) ja konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae). Nii helofüüte kui ka hüdrofüüte oli suurtaimede hulgas 10 taksonit. Sarnaselt ülalpool asuvale vaatluskohale oli taimestikuindeksi MIR järgi seisundihinnanguks hea (39,1) ning ITEM indeksi järgi kesine

7 (6,47), kuid seekord andis ÖKS-ide keskmine lõpphinnanguks hea (0,68) olles siiski lähedal hea / kesise piirile. Älevi alumine vaatluslõik Üldkatvuseks hinnati 39% ning katvuselt domineerisid selgelt makrovetikad. Makrovetikate hulgas oli dominandiks rohevetikas Mougeotia. Mougeotia eelistab aeglase vooluga, heas seisus kuni mõõduka reostusega vooluvett. Makrofüüte registreeriti kokku 17 taksonit, sealhulgas 6 taksonit makrovetikaid. Soontaimede hulgas olid veidi ohtramalt esindatud tähkvesikuusk (Myriophyllum spicatum) ja liht-jõgitakjas (Sparganium emersum). Helofüüte oli 5 ning hüdrofüüte 6 taksonit. Taimestikuindeksid sarnanesid Älevi ülemise lõigu omadega: MIR indeks (36,39) vastas napilt seisundiklassile hea kuid ITEM indeks (6,53) vastas seisundiklassile kesine ning ÖKS-ide keskmine (0,63) kallutas lõpphinnangu kesise kasuks. X lõik Üldkatvuseks hinnati 102% (taimestik kohati mitmes kihis). Kokku registreeriti 31 taksonit makrofüüte, sealhulgas kaks makrovetikataksonit. Ülekaalukalt domineeris liht-jõgitakjas (Sparganium emersum). Ohtralt esinesid ka hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyrrhiza) ja väike lemmel (Lemna minor). Enamik registreeritud soontaimedest esinesid aga pigem üksikeksemplaridena. Helofüüte oli taimede hulgas 18 taksonit ning hüdrofüüte 11 taksonit. Ka selles vaatluskohas vastas taimestikuindeks MIR (36,77) seisundiklassile hea, kuid ITEM indeks (6,57) seisundiklassile kesine ning ÖKS-ide keskmine (0,63) kaldus kesise seisundihinnangu kasuks. VIII lõik Üldkatvuseks hinnati 123%. Sellise tulemuse peamiseks põhjuseks oli vaatluskoha taimestikudominant vees mitmekihiliselt vohav ristlemmel (Lemna trisulca). Ka ristlemle puhul on tegemist ujutaimega, milline ritraalsetes jõelõikudes vaevalt domineerida saab. Oluliselt vähem, kuigi veel märkimisväärselt andsid katvust ka kollane vesikupp (Nuphar lutea), konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) ja ujuv penikeel (Potamogeton natans). Makrovetikate katvuseks oli 4% ning dominandiks rohevetikas Mougeotia. Kokku registreeriti 27 taksonit makrofüüte, sealhulgas kolm taksonit makrovetikaid ja üks samblaliik. Hüdrofüüte oli 9 ning helofüüte 14 taksonit. Mõlema arvutatud taimestikuindeksi järgi (MIR 40,1 ja ITEM 5,99) vastas vaatluskoha seisud kvaliteediklassile hea (ÖKSide keskmine 0,77). Karisto ülemine võrgupüügikoht Taimestiku üldkatvuseks hinnati 8,5%. Tegemist oli suhteliselt sügava lõiguga kus valgus jõepõhja kõikjal ei ulatu ning seetõttu kasvab taimestik vaid kaldapiirkonnas madalamatel aladel. Dominandiks oli ujuv penikeel (Potamogeton natans). Veidi ohtramalt olid esindatud ka jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), kollane vesikupp (Nuphar lutea) ja konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae). Kokku registreeriti 26 taksonit makrofüüte, neist 4 taksonit makrovetikaid. Viimaste osakaal oli selles lõigus võrreldes teiste lõikudega kõige väiksem. Nii helofüüte kui ka hüdrofüüte oli 11 taksonit. Vaatluslõigu taimestiku liigilise struktuuri alusel leitud taimestikuindeksid vastasid mõlemad väga heale seisundihinnangule (MIR indeks 46,3; ITEM indeks 5,59; ÖKSide keskmine 0,91). Vaatluslõik mõrdaed Taimestiku üldkatvus oli 87%. Domineeris kanada vesikatk (Elodea canadensis). Märkimisväärsel ohtrusel olid esindatud ka rohevetikad Mougeotia. Kokku registreeriti makrofüüte 24 taksonit, sealhulgas kaks taksonit makrovetikaid. Hüdrofüüte oli 9 ning helofüüte 13 taksonit. Taimestikuindeksi MIR väärtus (46,3) vastas väga heale

8 seisundihinnangule ning indeks ITEM (5,84) heale seisundihinnangule. Indeksite ÖKSide keskmine (0,866) kallutas seisundi lõpphinnangu napilt väga hea kasuks. Vaatluslõik ülesõidukoht Taimestiku üldkatvus oli 100%. Esines ka taimestikuvaba veepinda, kuid osalt oli taimestik ka mitmes kihis. Vaatluslõik oli kõige liigirikkam, kokku registreeriti 34 taksonit makrofüüte, sealhulgas 4 makrovetikataksonit ja üks samblaliik. Domineeris kollane vesikupp (Nuphar lutea) ning kaasdominandiks oli järvkaisel (Schoenoplectus lacustris). Ohtramalt esinesid ka harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica), konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) ja ujuv penikeel (Potamogeton natans). Mõlemad arvutatud taimestikuindeksid (MIR 43,7; ITEM 6,04) vastasid seisundihinnangule hea (ÖKSide keskmine 0,8; MIR indeksi väärtus oli üsna väga hea seisundiklassi piiri lähedal). Kaitsealused liigid Eesti Punase nimestiku liikidest tulid vaatluskohtades ette järgmised taksonid (kõik kategooria ohulähedane ): muda-penikeel ( Potamogeton berchtoldii), vesikerss (Rorippa amphibia), valge vesiroos (Nymphaea alba) ning perekonna vesitäht (Callitriche) esindajad (ei õnnestunud liigini määrata, kuid vooluvetes esinevad liigid on kõik ohulähedased ). Valge vesiroos on lisaks ka III kategooria kaitsealune liik. Millises vaatluskohas milline takson täpsemalt esines, saab vaadata tabelist 3. Tulemuste analüüs Vaatluskohtadest kahes (Älevi keskmine ja Älevi alumine) on jõe sängi kaevatud kaks aastat tagasi, kolmes (X lõik, mõrdaed ja ülesõidukoht) neli aastat tagasi ning kolmes ei ole lähiminevikus kaevetöid tehtud. Vahetult pärast kaevetöid vastavates lõikudes taimestik puudus. Nagu vaatlused näitasid, on nüüdseks juba suurtaimestiku koosluste kujunemine mõningaid tulemusi andnud. Erinevates vaatluslõikudes täheldati erinevat taimestiku olukorda. Tabel 4. Vaatluskohtade seisundihinnangud taimestikuindeksite järgi. indeksid ökoloogilised suhtarvud seisund vaatluskoht MIR ITEM MIR ÖKS ITEM ÖKS keskmine ÖKS Älevi ülemine 37,6 6,64 0,6899 0,5675 0,6287 kesine Älevi keskmine 39,1 6,47 0,7286 0,6218 0,6752 hea Älevi alumine 36,4 6,53 0,6597 0,6019 0,6308 kesine X lõik 36,8 6,57 0,6694 0,5916 0,6305 kesine VIII lõik 40,1 5,99 0,7527 0,7776 0,7651 hea Karisto ülemine 46,3 5,59 0,9087 0,9061 0,9074 väga hea mõrdaed 46,3 5,85 0,9071 0,8240 0,8655 väga hea ülesõidukoht 43,7 6,04 0,8421 0,7597 0,8009 hea Kõige ülemjooksupoolses vaatluskohas viimastel aastatel kaevetöid tehtud ei ole, ometi oli see vaatluskoht kõige halvema seisundihinnanguga (ÖKSide keskmine 0,628) vastates kvaliteediklassile kesine. Selle põhjust tuleks otsida ülesvoolu. Kui vaadelda Laeva jõe valgala Valmaotsalt (Tallinn Tartu mnt) ülespoole jäävat osa, siis seal moodustab intensiivse põllumajandusega ala 7% valgalast ja madala intensiivsusega põllumajandusmaa 33%

9 valgalast. Valmaotsal paikneb ka Laeva polder. Enam-vähem selles piirkonnas väheneb Laeva jõe lang. Seega, käesolevas töös vaadeldud uurimisalast ülesvoolu on põllumajandusest tulenev hajureostus suurem ning jõgi ritraalsem. See mõju realiseerub alles allpool, kus nii jõe lang kui ka voolu kiirus on väiksemad ning ülearustel toiteainetel aega jões taimestiku biomassiks realiseeruda. Älevi keskmise ja alumise vaatluslõigu puhul on selge, et jõe suurtaimestik ei ole veel välja kujunenud ning seetõttu ka seisundihinnang kõigest kesine. Suur on nendes vaatluskohtades suhteliselt kiiremini kasvavate makrovetikate osakaal. Kuna nendes vaatluslõikudes on taimestiku koosluse väljakujunemine alles algusjärgus, siis on nende puhul vara lõplike järeldusi teha. Ka X lõigu kesise seisundi põhjusi võib olla mitu. Surveteguriteks on üheltpoolt mõningane ülemjooksupoolne põllumajandusmõju, teisalt aga see, et lõik ise on kaevatud ning lõpuks on võimalik, et ka hiljutised kaevetööd Älevi luhal, mille käigus ilmselt osa setet ja sinna akumuleerunud toiteaineid allavoolu liikuma pääses, mõjutasid allavoolu paiknevat jõeosa. Positiivseks tuleb pidada asjaolu, et neli aastat tagasi kaevatud vaatluskohtade (mõrdaed ja ülesõidukoht) seisund oli taimestikuindeksite alusel parem kui kaks aastat tagasi kaevatud vaatluskohtade seisund. Seal oli märkimisväärselt vähenenud ka rohevetikate osakaal. See viitab tehtud kaevetööde tulemuslikkusele jõe seisundi parandamisel, kuigi tulemus ei ilmne vahetult pärast kaevetöid. Võiks loota, et mõne aasta pärast jõuab ka Älevi luhal kaevatud lõikude seisund vähemalt seisundiklassini hea. Samas on arvata, et ka Aiu luha (nn Karisto oja) vaatluskohtades ei ole taimestiku kaevetöödejärgne suktsessioon veel sugugi lõppenud. Nendes vaatluskohtades registreeritud taksonitest on mingi osa tõenäoliselt pioneerliigid, millised taanduvad või kaovad kui suurtaimestiku koosluse struktuur jõuab ökoloogilise tasakaaluni. Igal juhul on Laeva jõe alamjooksul nii hiljuti kaevatud jõelõikude, kui ka nende läheduses paiknevate kaevamta lõikude edasist kujunemist olululine jälgida. Kirjandus Birk, S., Willby, N., Towards harmonization of ecological quality classification: establishing common grounds in European macrophyte assessment for rivers. Hydrobiologia 652, Birk, S., N. Willby, C. Chauvin, H. C. Coops, L. Denys, D. Galoux, A. Kolada, K. Pall, I. Pardo, R. Pot & D. Stelzer, Report on the Central Baltic River GIG Macrophyte Intercalibration Exercise, June University of Duisburg-Essen, Essen: 82 pp. EN 14184:2014. Water quality Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters. EN 15708:2009. Water quality Guidance standard for the surveyng, sampling and laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water. Kõrs, A Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine kaldataimestiku järgi: proovide võtmise ja analüüsi metoodilise juhendi koostamine, klassipiiride täpsustamine. Lepingu 4-1.1/43 aruanne EV keskkonnaministeeriumile. Pall, P. 2017/18. Eesti jõgede vee- ja kaldataimestiku esialgse indikaatori klassipiiride täpsustamine ja võrreldavuse tõendamine. Suurtaimestiku osa lepingu Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine nr 4-1/16/15 aruandest EV keskkonnaministeeriumile.

10 Szoszkiewicz K., Zbierska J., Jusik S., Zgoła, T Makrofitowa Metoda Oceny Rzek: Podręcznik metodyczny do oceny i klasyfikacji stanu ekologicznego wód płynących w oparciu o rośliny wodne. Poznań: Bogucki Wydawnictwo Naukowe, s

11 Macrophyte communities of the lower course of Laeva River in 2018 Summary Macrophyte communities were observed and sampled at eighth river sites in late summer In two sites, the excavation was done 2 years ago, in three sites four years ago, and in the rest of the sites recent excavations were not done. After excavation in the corresponding sites, there was no vegetation. As the surveys have shown, the formation of macrophyte communities has now yielded some results. The river sites differed in macrophyte dominance. In the two recently excavated sites, the development of vegetation is still at an early stage. Also, in the sites excavated four years ago, the macrophyte communities were not yet fully developed. The ecological status of the sites was assessed using two macrophyte indexes: MIR (Macrophyte River Index, adapted for Estonia) and ITEM (Index of Trophy for European Macrophytes. Somewhat surprisingly, the ecological status turned out to be the worst in the site upstream from excavated sites. Apparently, this was due to the fact that upstream from the observation sites the river flows more in the agricultural landscape and is more rhithral, and this effect will be realized in the lower potamal reaches. As expected, the recently excavated sites were in a poor or good state. However, the positive point is that the condition of the river sites excavated four years ago were evaluated much better than those excavated two years ago. The share of green algae was significantly reduced there as compared to the sites that were later excavated. This refers to the performance of excavated work in improving river conditions, although the result does not appear immediately after excavation. One would hope that in a few years, the state of the sites that were excavated later will reach at least the status class 'good'. Since the vegetation community has not been fully developed in the excavated sites, and some of the unexcavated sites are also affected by various factors (upstream situation, excavation works done), we strongly encourage observation to continue.

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Taastaimestumise edukuse seire Palasi jääksoo korrastamisalal:

Taastaimestumise edukuse seire Palasi jääksoo korrastamisalal: Taastaimestumise edukuse seire Palasi jääksoo korrastamisalal: I Korrastamistööde eelne taimestiku seire Palasi jääksool Koostanud: Kai Vellak ja Edgar Karofeld Taastaimestamise edukuse jälgimiseks Palasi

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Tim

Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Tim Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi 2014. a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/000871 raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Timm Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus Laeva jõe alamjooksu

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2019 Jõustunud Eesti standardina: september 2008 VEE KVALITEET Juhend kõva põhja koosluste merebioloogilisteks uuringuteks Water quality Guidance on marine

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

ITI Loogika arvutiteaduses

ITI Loogika arvutiteaduses Predikaatloogika Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

SQL

SQL SQL Kuues loeng 3GL inside 4GL Protseduurid Funktsioonid Tavalised Funktsioonid (üks väljund) Ilma väljundita Protseduurid Viitargumentide kasutamise võimalus Tabel-väljundiga Protseduurid Create function

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12)

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12) Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn 2016 1 (12) Töö nimetus: Projekt Jälgimisnimekirja ainete uuringu korraldamine Töö autorid: Mailis Laht Greta Nurk Katri Vooro Töö tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

TÜ Eesti Mereinstituut

TÜ  Eesti Mereinstituut - 1 - Leping nr 4-1.1/13/39 KASSARI LAHE TÖÖNDUSLIKU PUNAVETIKAVARU UURINGUD LEPING nr. 4-1.1/13/39 Aruanne T. Paalme Lepingu vastutav täitja TALLINN 2013 - 2 - Leping nr 4-1.1/13/39 SISUKORD SISSEJUHATUS

Rohkem

Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/ raames aastatel Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuri

Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/ raames aastatel Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuri Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/000860 raames aastatel 2014 2017 Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuringute aruanne Eesti Loodushoiu Keskus 2018 Sisukord

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Mining Meaningful Patterns

Mining Meaningful Patterns Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem