EN
|
|
- Aivar Järv
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ET ET ET
2 EUROOPA KOMISJON Brüssel KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused ET ET
3 SISUKORD EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused... 1 EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused... 3 Volitus... 3 Sissejuhatus Piimaturu olukorra muutumine ja väljavaated keskpikas perspektiivis Senised turutrendid Muutused seoses piimakvootide süsteemi sujuva kaotamisega Piimatootmine alla kvoodimäära Piimakvoodi hindade vähendamine Eeldatavad muutused ja tundlikkusanalüüs Pehmeks maandumiseks valmis liikmesriigid Kokkuvõtvad märkused... 7 ET 2 ET
4 EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused VOLITUS Nõukogu 22. oktoobri aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), artikli 184 punktis 6 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2010 ja 31. detsembrit 2012 aruande turuolukorra muutumise ja seejärel piimakvootide süsteemi järkjärgulise sujuva kaotamise tingimuste kohta, vajaduse korral koos asjakohaste ettepanekutega. Käesolev aruanne on esimene kahest eespool nimetatud aruandest. SISSEJUHATUS Käesolev aruanne koosneb kahest osast: esimene osa kirjeldab olukorra muutumist lehmapiimaturul alates aastast, kui otsustati läbi viia tervisekontroll, kuni aasta keskpaigani ja toob välja väljavaated keskpikas perspektiivis. Teises osas uuritakse piimakvootide süsteemi järkjärgulist kaotamist. 1. PIIMATURU OLUKORRA MUUTUMINE JA VÄLJAVAATED KESKPIKAS PERSPEKTIIVIS Pärast märkimisväärset hinnalangust ja tootjate sissetulekute vähenemist ja aastal, mis järgnes aasta hindade haripunktile, hakkas piimaturu olukord aasta teisel poolel taastuma ja paranes aasta esimesel poolel pidevalt Senised turutrendid Lehmapiima tarned on püsinud EL 27 riikides viimasel kolmel aastal suhteliselt stabiilsena, vaid väikeste protsendiliste muutustega aastate lõikes (+ 1 % aastal 2008, 0,6 % aastal 2009, + 0,03 % aasta esimesel seitsmel kuul). Piimahindade trend on näidatud I lisas. Alates aastal registreeritud erakorralisest tipptasemest on piima tootjahinnad langenud, järgides piimatoodete hinnalangust. Pärast mõningast taastumist aasta juuli ja septembri vahel langesid hinnad aasta mais madalale tasemele, jäädes keskmiselt vaid veidi üle turvaabinõu taseme. Seejärel tõusid piimahinnad alates aasta maist kuni aasta novembrini ja stabiliseerusid sellel tasemel aasta esimeses kvartalis vastupidiselt väljakujunenud hooajalisele muutumiskõverale, mis näitab tavaliselt talvel ja kevadel langustrendi. Alates aasta kevadest on piimahinnad tõusnud, ulatudes augustis EL 27 riikide kaalutud keskmisena ligikaudu 31,5 sendini kilogrammi kohta. Hindade märkimisväärsest erinevusest liikmesriigiti annab ülevaate II lisa, kus on võrreldud piimahindu eri liikmesriikides aasta augustis ja aasta augustis. Või ja lõssipulbri sekkumisvarud olid aastal otsas, kuid erasektori/tööstuse nii või kui ka lõssipulbri varud kasvasid aastatel , mis näitab, et sel ajal, kui turud tõusid, kasvas ELis toodetud pakendamata kauba kogus, mis turule ei jõudnud. Sekkumisvarud kasvasid kiiresti aastal nõudluse languse tagajärjel. Turu halvenemine aastal ajendas piimatööstusi loobuma kõrge lisandväärtusega piimatoodete (nagu juust, värsked ET 3 ET
5 tooted, jogurtid jms) tootmisest sekkumistoodete kasuks (lõssipulber ja või). Kokku osteti aastal sekkumiseks t võid ja t lõssipulbrit. Turvaabinõu, mille rakendamise käigus võeti turult tagasi tooteid 1 või 2 % ulatuses kogu piimatoodangust, aitas tõhusalt taastada turu tasakaalu. Tänu võihindade märkimisväärsele taastumisele aasta lõpus ja aastal (kuni käesoleva ajani) ning soodsatele turutrendidele piimatoodete osas üldiselt ei ole aastal võid sekkumiseesmärgil kokku ostetud ja selle sekkumisvarud on nüüd lõpukorral; ka on varude vabakslaskmine enim puudust kannatavate inimeste abikava alusel ja avatud pakkumismenetlusega müük lõssipulbri sekkumisvarusid järkjärgult vähendanud. Piimakaupade hinnad taastusid eelkõige tänu tarnimise vähenemisele lõunapoolkeralt ja oodatust paremale piimatoodete ülemaailmse nõudluse taastumisele. Paranenud turutingimustes on piimatööstused hakanud uuesti tootma kõrge lisandväärtusega piimatooteid. Peamiste piimakaupade keskmiste hindade trendid ELis on olnud aastast praeguseni väga muutuvad. Kui aasta alguses olid hinnad veel väga kõrged, siis aasta esimesel poolel langesid need väga madalale tasemele ning kasvasid pidevalt aasta teisel poolel ja aasta kolmes esimeses kvartalis. ELi piimatoodete eksport langes aastal, eriti või ja võiõli osas, kusjuures ainus suur erand oli täispiimapulber. Langustrend peatus aastal, kui kasutusele võeti eksporditoetused, et osaliselt katta üha suurenevat lõhet maailmaturu ja ELi hindade vahel aasta esimestel kuudel kasvas ELi eksport ilma eksporditoetusteta tänu nõudluse ülemaailmsele kasvule Turutrend keskpikas perspektiivis ELi väljavaadete kohta keskpikas perspektiivis tehti simulatsioon Aglink-Cosimo mudeliga. Maailmaturu ja poliitilise keskkonna määratlemisel on võetud aluseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganiusatsiooni (FAO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud põllumajanduse väljavaated , milles kasutatakse kõige uuemaid kättesaadavaid makromajanduslikke prognoose ja eeldatakse, et ÜPP ei muutu pärast tervisekontrolli raames tehtud otsuseid ja et ka kaubanduspoliitika ei muutu. Kõige olulisemad turuprognoose toetavad tegurid on järgmised: paremad SKT kasvu väljavaated; eeldus, et euro järkjärgult tugevneb USA dollari suhtes ning OECD ja FAO maailmaturu hinnaprognoosid 1 piimakaupade kohta. Kui mõni nendest prognoosidest/eeldustest ei lähe täide, mõjutab see nende põhjal tehtud prognoose oluliselt. Pealegi ei arvesta Aglink-Cosimo mudel, et hinna volatiilsus võiks olla suurem. Tuginedes paranenud makromajandusliku prognoosi küllaltki optimistlikele nõudluse väljavaadetele, prognoositakse selle mudeli ja eespool nimetatud eelduste põhjal piimatootmise tõusu taastumist alates aastast. Piimatootmine peaks EL 27 riikides aastal ületama aasta taseme ligikaudu 3 % võrra. Piimatarned kasvavad eeldatavalt veidi kiiremini ning vahe tuleb sellest, et EL 12 riikides väheneb järkjärgult kohapealne tarbimine põllumajandusettevõtetes. Prognoositakse, et kvootide kaotamine mõjutab EL 27 riikide piimatootmist tarnete osas kvoodikorra lõpus väga vähe (vt III lisa graafik 2). Tänu kasvavale nõudlusele juustu ja värskete piimatoodete järele on kõrgema lisandväärtusega piimakaupade väljavaated soodsamad. Värskete piimatoodete (sh joogipiima, koore, jogurtite jms) tootmises prognoositakse ligikaudu 8 %-list kasvu (aastast 1 OECD-FAO põllumajanduse väljavaadetes on aluseks võetud Okeaania hinnapakkumistel põhinevad maailmaturu hinnad. ET 4 ET
6 2009 kuni aastani 2020) ja juustutoodang peaks kasvama ligikaudu 10 %. Vaatamata euro vääringu eeldatavale järkjärgulisele tugevnemisele võib juustuekspordi väljavaateid pidada soodsaks ning ELi üle 30 %-line turuosa maailma juustuekspordis peaks kindlalt säilima. Täispiimapulbri toodang peaks eelduste kohaselt langema vaid veidi alla aasta taseme ja ELi eksporditase peaks tänu tugevale nõudlusele maailmas jääma keskpikas perspektiivis muutumatuks. ELi turuosa kogu maailma ekspordis peaks siiski langema aastaks 21 %- le (24 %-lt aastal). See väljavaade näitab võituru stabiilsuse püsimist, aga seda vaid kindla kodumaise nõudluse püsimise korral aastaks (kvootide kaotamise aasta) prognoositava tootmise kasvu tulemusel peaks ELi eksport kasvama. Lõssipulbri ekspordiväljavaated on vähem soodsad, arvestades eeldatavat euro tugevnemist ja suuri tarneid teistelt eksportijatelt. Vaatamata lõssipulbri suhteliselt soodsatele väljavaadetele ja turu ilmsele stabiilsusele, sõltuvad lähiajalisemad väljavaated väga palju pakkumise ja nõudluse trendidest maailmas ning ELi turu võimest absorbeerida vabaks lastud sekkumisvarusid. Vastavad graafikud on esitatud III lisas. 2. MUUTUSED SEOSES PIIMAKVOOTIDE SÜSTEEMI SUJUVA KAOTAMISEGA 2.1. Piimatootmine alla kvoodimäära Nõukogu otsustas suurendada 1. aprillist 2008 piimakvoote 2 % võrra aasta tervisekontrolli otsuste tulemusel suurenesid piimakvoodid alates 1. aprillist 2009 aastas 1 % võrra viiel järjestikusel aastal, millele lisandus rasvasisalduse korrigeerimisteguri kohandamine, mille tulemusel suurenesid kvoodid tegelikult veel 1 % võrra. Kvoodisüsteemi lõpuni 1. aprillil 2015 (välja arvatud Itaalias, kus otsustati rakendada etteulatuvalt 5 % võrra suurendamist juba alates 1. aprillist 2009) suurendatakse kvoote veel kolmel korral 1 % võrra aastas. Iga aastaga piimakvootide olulisus väheneb, sest piimatootmine jääb kvoodimahust väiksemaks üha suuremas arvus liikmesriikides. Kui kvoodiaastal 2008/2009 pidi kvoodiületamise tasu maksma kuus liikmesriiki, siis kvoodiaastal 2009/2010 peavad seda maksma ainult kolm liikmesriiki. Vastavalt liikmesriikide ametlikele teadetele jäävad ELi piimatarned kvoodiaasta 2009/2010 lõpuks kvoodimahust väiksemaks hinnanguliselt ligikaudu 7 % võrra (vt graafik lisas 4). ELi piimatootmine kasvas vaid vähesel määral, kuigi kvoodiaastaks 2008/2009 oli ette nähtud kvoodi suurendamine 2 % võrra ja tootjatele maksti sel kalendriaastal suhteliselt soodsat piimahinda. Majanduslangus mõjus halvasti ELi ja kogu maailma nõudlusele lisandväärtusega piimakaupade järele ning see avaldas piimatoodete hindadele survet ja viis aastal piima eest tootjatele makstavad hinnad alla. Madalad piimahinnad põhjustasid aastal ja aasta alguses ELi piimatootmise kerge languse. Sellest johtuvalt jäid ELi tarned kvoodiaasta 2008/2009 lõpus rekordiliselt alla kvooditaseme. Kvoodi täitmata jätmise määr kvoodiaastal 2009/2010 oli veelgi suurem. ELi piimatootmine taastus aasta jooksul, aga jäi siiski märkimisväärselt alla kvooditaseme. Aeglane reageerimine kvoodi suurendamisele on seotud majanduslangusega, mis vähendas nõudlust piimatoodete järele, aga ka suuremate tootmiskuludega ja selle tagajärjel väiksemaks muutunud kasumiga. Kogemus, mis saadi kvoodi suurendamisest ja aastal, näitab, et selle mõju piimatootmisele kogu ELi ulatuses jääb üsna tagasihoidlikuks, vaatamata märkimisväärselt kõrgemale piima eest makstavale keskmisele tootjahinnale. Hilisemad ET 5 ET
7 arvandmed kuni aasta juulini näitavad tootmise tugevamat reageerimist kõrgematele piimahindadele. Piimakvootide tähtsuse kahanedes saavad ELi piimatarnijad turu võimalusi paremini ära kasutada, põllumajandustootjate reageerimine hinnasignaalidele on vähem moonutatud ja efektiivsust saab parandada ümberstruktureerimise abil. Kvootide jätkuv ületamine mõnes liikmesriigis on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et teatud tootjatel on piisav kulusid ületav kasum selleks, et võtta tarnemahu ületamise riski, ja nad kasutavad oma tootmisvõimsust täielikult ära, lootes, et teised ei kasuta enda oma täielikult. Need põllumajandustootjad peavad tootmise suurendamist vajalikuks, isegi madalama hinna eest, et katta oma investeerimiskulusid, kuni hinnad katavad tootmise piirkulusid. Mõnes liikmesriigis, kus piimatööstussektor on orienteeritud ekspordile, on see seotud ka asjaoluga, et nende tootevalik võimaldab neil toota eksporditurgude jaoks ja leida oma toodete jaoks turustamisvõimalusi Piimakvoodi hindade vähendamine Üks peamine märk selle kohta, et pehme maandumine kulgeb plaanipäraselt, on kvoodikasutustasu järkjärguline kahanemine. Kvoodikasutustasu on määratluse kohaselt kvoodi alusel kehtiva hinna (turuhinnast kõrgem, kui kvoodid on siduvad) ja tootmise piirkulude vahe. Kvoodikasutustasu hea näitaja on kvoodihind. V lisas esitatud andmete kohaselt piima kvoodihind väheneb sedamööda, mida vähem aega kvoodisüsteemi lõpuni on jäänud, ja on juba madal või nullilähedane valdavas enamikus liikmesriikides. Olukorda saab vaadata kolmes perspektiivis: 1) Liikmesriigid, kelle piimatarned on oluliselt alla kvoodi ülemmäära Liikmesriikides, kelle piimatarned on oluliselt alla kvoodi ülemmäära, on kvoodihind juba väga madal või koguni võrdub nulliga. Mõnes neist on tehtud riigisisesed halduskokkulepped kvoodihinna iga-aastase langetamise kohta, kuni see langeb nullini aastal Tingimusel, et tootmistasemed järgivad viimase aja trende, ei peaks liikmesriikides, kus haldusasutused ei ole kvoodihinda kindlaks määranud, vaid see on juba väga madal või võrdub nulliga, kvoodihinnad ootuste kohaselt praegusest hinnatasemest oluliselt erinema. Liikmesriikides, kus on kvootidele turgu, on piimakvootidel ikka veel hind, vaatamata sellele, et kvoodiületamise tasu ei tule maksta aasta eel peaks kvoodid muutuma täiesti väärtusetuks, sest nende tähtsus turul väheneb ja kvootide kustutamise tähtaeg lüheneb. 2) Liikmesriigid, kelle piimatarned lähenevad kvoodi ülemmäärale Liikmesriikides, kus piimatarned lähenevad kvoodi ülemmäärale, mõjutab kvoodihinda ettenähtud või eeldatav kvoodiületamise tasu. Riigi piimakvoodi alakasutamise korral kvoodihinnad langevad. Eeldatakse, et tulevikus ostud lähenevad nullile, kõikudes ületootmise ja piimahindade tõttu. 3) Liikmesriigid, kelle piimatarned ületavad kvoote Vähestes liikmesriikides, kus piimatarned ületavad kvooti, püsivad kvoodihinnad suhteliselt kõrged ja on hiljuti tõusnud. Näib, et nendes liikmesriikides on tootjad kas piisavalt konkurentsivõimelised või on nad sunnitud tootmise jätkamiseks oma tootmisvõimsust täiel määral ära kasutama ja maksavad lõpuks kvoodiületamise tasu. Nendes liikmesriikides ei pruugi pehme maandumine olla tagatud Eeldatavad muutused ja tundlikkusanalüüs Piimatootmise muutumine pärast kvootide kaotamist sõltub mitmest tegurist: ÜPP seisukorrast pärast aastat (turumeetmed, otsetoetused, maaelu areng), tootmiskuludest, ET 6 ET
8 keskkonnakohustustest, alternatiividest tööhõive ja tootmise osas, muutustest riikide ja rahvusvahelistel piimaturgudel, kaasa arvatud piimahindadest. Vastavalt põllumajanduse peadirektoraadis keskpikkade ja pikaajaliste perspektiivide väljatöötamiseks kasutatud ökonomeetrilisele mudelile peaks piimatootmise suurenemine prognooside kohaselt jääma eelolevatel aastatel tagasihoidlikuks isegi pärast kvoodisüsteemi kaotamist (vt punkt 1.2 eespool). Mõned riikides tehtud uuringud näitavad küll piimatootmises suure kasvu potentsiaali, kuid enamikus neist ei ole arvesse võetudt EL 27 riikide üldpilti. Struktuurilist ületootmist peaks saama vältida tänu hinnamehhanismile. Paljud tervisekontrolli raames tehtud uuringud 2 näitavad, et on mitmeid põhjuseid, mille tõttu kasutavad suuremaid piimakvoote eeldatavasti täielikult ära vaid vähesed liikmesriigid ning et enamik liikmesriike hakkab üldise piimahindade languse tõttu eeldatavasti vähem tootma Pehmeks maandumiseks valmis liikmesriigid Nii piimatootmise areng võrreldes piimakvootidega kui ka kvoodihindade langustrend näitavad, et pehmeks maandumiseks ollakse valmis. Väga paljudes liikmesriikides ei ole kvoodid enam tootmise piiramiseks olulised ja kvoodihind on juba langenud nulli või on selleni jõudmas. Tervisekontrolli osana ja seoses kvootide kaotamisega on piimasektor lisatud ÜPP teise samba nn uutele ülesannetele, millega tegelemiseks on suurendatud ümbersuunamisvahendeid. See annab piimatootjatele täiendavat toetust kvootide lõppemiseks valmistumisel. 3. KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED Piimasektori hinnad olid aastatel väga ebastabiilsed. Sellest ajast peale on turuolukord paranenud ja väljavaated on valdavalt positiivsed. Üldiselt muutub piimasektor üha enam turule orienteerituks. Seda protsessi on mõjutanud majanduskriis ja aastal. Volatiilsus, mis on turule orienteeritud sektoris tavaline nähtus, on suurenenud ja tekitanud kahju lähenemispoliitikaväliste tegurite tõttu, mille hulka kuulub kodutarbimise langus ostujõu puudumise tõttu majanduskriisi tagajärjel. Pehmeks maandumiseks on valmis valdav enamik liikmesriike. Piima kvoodihinnad on väga madalad, mõnes liikmesriigis juba nullis, ja langevad paljudes teistes liikmesriikides, jõudes nullini aastaks Piimakvoodid ei toimi enam tootmispiiranguna enamikus liikmesriikides, eriti uutes liikmesriikides, kellest paljud juhinduvad turule orienteerituse põhimõttest. Seega saab järeldada, et antud olukorras ei ole põhjust tervisekontrolli otsuseid kvootide järkjärgulise vähendamise ja kvoodisüsteemi 1. aprillil lõpetamise osas üle vaadata. Kvootide aastal kaotamise veelgi sujuvamaks muutmiseks soovitab komisjon kaaluda veel ühte pehmele maandumisele kaasaaitavat tegevust: piimasektori kõrgetasemelise töörühma poolt mainitud läbipaistvuse suurendamist, mis aitaks tõsta teadlikkust ja tagada ettevõtjate vastutust piimatootmisahelas, pannes nad paremini arvestama turusignaalidega ja kohandama pakkumist nõudlusele. Lisaks juba loodud infosüsteemidele korraldataks 2 ELi piimakvootide süsteemi lõpetamise mõjude majanduslik analüüs ( Piimakvootide süsteemi kaotamise majanduslik mõju ELi piimatootmise piirkondlik analüüs ( ET 7 ET
9 kohtumisi ühise turukorralduse juhtkomitee ekspertidele koos piimasektori nõuanderühmaga, et jälgida turutrende ja hinnata turul valitsevat olukorda ja väljavaateid. Tõsise tasakaalustamatuse korral võiks komisjon täiendava vahendina turu stabiliseerimiseks ja erakorralise meetmena, kui teistest ühise turukorralduse raames kättesaadavatest meetmetest ei piisa, kaaluda ühise turukorralduse määruse artiklil 186 ( turuhäirete klausel ) põhinevat süsteemi, mis võimaldaks piimatootjatel hüvitise eest vabatahtlikult oma tarneid vähendada. Piimakriisi ajal saadud kogemus näitab, et tasakaalutuse parandamiseks ja stabiilsuse taastamiseks võib piisata sellest, kui 1 2 % piimatoodangust turult ära võtta, nagu on märgitud eespool punktis Täiendav aruanne esitatakse aasta lõpuks. Lisad: I. Piimahinna muutused II. Piima tootjahind eri liikmesriikides III. Piimasektori prognoosid keskpikas perspektiivis IV. Piimatootmine võrreldes kvootidega V. ELi piima kvoodihinna muutused 3 Sellist süsteemi, kaasa arvatud selle finantsmõju hinnatakse võimaliku ettepaneku esitamisel. ET 8 ET
10 I LISA. 1. Piimahinna muutused eurot/tonn 425 EL25 ELi piimahind (EL - aug 2010) 215 maailm - sept 2010) eurot/tonn 200 Maailmaturu piimahinna ekvivalent (või ja lõssipulbri keskmise hinnapakkumise alusel) ELi piima ekv. toetushind (lõssipulbri ja või sekkumishinna põhjal) ET 9 ET
11 51,4 II LISA. Piima tootjahind eri liikmesriikides august 2010 / august 2009 ELi piimahinnad (august 2010 võrreldes augustiga 2009) Piimahind 2009 Piimahind ,8 39,3 36,8 35,1 34,1 33,8 32,8 32,2 31,9 31,9 31,8 31,5 31,1 29,9 29,1 28,6 28,1 27,6 27,2 27,1 27,0 26,8 26,6 25,3 24,4 22,9 21, eurot/100 kg 18 CY MT FI EL SE FR NL IT DK IE AT DE EU 27 BE LU UK ES CZ EE PL PT SK BG SI HU LV LT RO 14 ET 10 ET
12 III LISA. Piimasektori prognoosid keskpikas perspektiivis Diagramm 1. Piimatarned ja karja suurus EL 12 EL 15 EL 25 EL Piimatootmine ja piimatarne (mln t) EL 12 Piimatootmine EL 15 Lüpsikari EL 10 Tarned piimatööstusele projektsiooniperiood EL Lüpsilehmade arv (mln pead) e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f Diagramm 2. Prognoositav piimatarnete muutus võrreldes kvootidega 154 projektsiooniperiood 150, miljonit tonni tarned piimatööstusele piimakvoodi muutus 138,32 138,97 139, e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f ET 11 ET
13 Diagramm 3. Juustuturu tasakaal 11,0 10,0 EL 12 EL 15 EL 25 EL 27 2,2 2,0 9,0 1,8 8,0 Tootmine 1,6 Tootmine, tarbimine 7,0 6,0 5,0 4,0 Tarbimine projektsiooniperiood Eksport 1,4 1,2 1,0 0,8 Kaubandus 3,0 0,6 2,0 1,0 Import 0,4 0,2 0,0 0, e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f Diagramm 4. Võituru tasakaal 2,5 2,3 2,1 EL 12 EL 15 EL 25 EL 27 Tootmine 1,0 0,9 0,8 1,9 0,7 Tootmine, tarbimine 1,7 1,5 1,3 1,1 Sekkumisvarud Import Tarbimine projektsiooniperiood 0,9 0,7 0, e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f Eksport 0,6 0,5 0,4 0,3 Kaubandus, varud 0,2 0,1 0,0 ET 12 ET
14 Diagramm 5. Lõssipulbri turu tasakaal 1,6 1,4 EL 12 EL 15 EL 25 EL 27 0,8 0,7 1,2 Tootmine 0,6 Tootmine, tarbimine 1,0 0,8 0,6 Eksport projektsiooniperiood 0,5 0,4 0,3 Kaubandus, varud 0,4 Tarbimine 0,2 0,2 Import Sekkumisvarud 0,1 0, e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f 0,0 Diagramm 6. Maailmaturu hinnaprognoosid projektsiooniperiood 2500 eurot/tonn juust cheese või butter lõssipulber SMP e 2010f 2011f 2012f 2013f 2014f 2015f 2016f 2017f 2018f 2019f 2020f ET 13 ET
15 IV LISA. Piimatootmine võrreldes kvootidega ELi kvoote ületavad tarned / täitmata kvoodid (% kvoodist) DK NL CY LU AT DE BE IT PL ES PT FR IE SI FI UK CZ EE BG LV EL SE MT SK HU LT RO + 0,4% + 0,4% + 0,3% + 5% + 0% - 0,9% - 1,5% - 2,1% - 3,7% - 3,7% - 4,4% - 6,1% 2007/ / /10 p - 7,7% - 8,8% - 10,3% - 10,5% - 10,5% - 12,1% - 12,3% - 12,7% - 13,7% - 15,1% - 17,5% - 17,7% - 19,7% - 20,7% - 22,6% - 24,7% - 5% - 10% - 15% - 20% - 25% - 30% - 35% protsentides kättesaadavast kogusest - 37,6% - 40% - 45% ET 14 ET
16 ELi piimatarnete ja otsemüügi muutus võrreldes kvoodiga rasvasisalduse korrigeerimine ELi otsemüük kokku ELi tarned kokku (ilma rasvasisalduse korrigeerimiseta) kvoot kokku (tarned + otsemüük) tonni * p : esialgsed tarned ELi piimatarned (sh rasvasisalduse korrigeerimine) ja otsemüük ELi uued liikmesriigid EL ELi uued liikmesriigid ELi uued liikmesriigid ELi uued liikmesriigid ELi uued liikmesriigid ELi uued liikmesriigid tuhat tonni * kvoodiaastad 0 * ajutine ET 15 ET
17 V LISA. ELi piima kvoodihinna muutused Kvoodihinnad senti/kg CY 100 NL 80 DE UK FR DK * hõlmab : AT, BE, BG, CZ, EL, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, PL, PT, RO, SE, SI. 0 ET 16 ET
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade
Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemEPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemMicrosoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat
9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)
Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg
RohkemMicrosoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]
Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemIP C&C koostöö ja lähenemine Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) Saavutuste aasta Aasta on olnud koostööfondi ja lähe
IP C&C koostöö ja lähenemine Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) Saavutuste aasta Aasta on olnud koostööfondi ja lähenemisprogrammi jaoks tõeliselt edukas. 2012. aasta
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemMicrosoft Word - Riik.doc
EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE MÕJU EESTI PIIMATOODETE HINDADELE Heili Riik Tartu Ülikool Sissejuhatus Põllumajandus on Euroopa Liidu (EL) reguleerituim ja kulukaim poliitika valdkond, mille finantseerimine
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemRiigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus
Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemKonjunktuur nr 1 (208) 2019 märts
1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19 DAPIX 31 FREMP 46 COMIX 103 CODEC 296 MÄRKUS Saatja:
RohkemCL2014R0907ET _cp 1..1
02014R0907 ET 13.01.2017 002.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide
RohkemMicrosoft Word - SK_mp_toetus (43).docx
1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
Rohkem