Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Andmekvaliteedi hindamine kohtulahendite registri näitel Magistritöö Mih

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Andmekvaliteedi hindamine kohtulahendite registri näitel Magistritöö Mih"

Väljavõte

1 Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Andmekvaliteedi hindamine kohtulahendite registri näitel Magistritöö Mihkel Laks Juhendaja: Priit Parmakson, M.Sc. Tallinn 2004

2 Autor: a. Juhendaja: a. Osakonna juhataja: a. 2

3 Annotatsioon Infotehnoloogia ning seda toetav seadusandlus areneb maailmas tähelepanuväärse kiirusega. Samuti leiavad infotehnoloogilised rakendused üha enam kasutamist paljudes eluvaldkondades. Kohtute infosüsteemi uue suuna tulemusena arendati välja Kohtulahendite register (KOLA), mis on antud ajahetkel töös olnud 2 aastat. Selle aja jooksul on ilmnenud süsteemi tugevad ja nõrgad küljed. Iga andmebaasi ülesehitamisel ja juurutamisel on oluline osa järelkontrollil ning pärast baasi mõningast kasutamist ilmnenud probleemide eemaldamiseks versiooniuuenduste tegemisel. Käesoleva magistritöö üheks osaks ongi analüüsida süsteemi kõige problemaatilist osa andmeterviklust. Vastavalt andekvaliteedi kümnele dimensioonile ning andmebaasi kvaliteedi kümnele kriteeriumile, mis leiavad kajastamist antud magistritöös, hõlmab Kohtulahendite registri analüüsi kord neist teatud aspekte. Töös tuuakse esile analüüsimise vajalikkus ja näidatakse kuidas analüüs on läbi viidud. Justiitsministeeriumi andmetervikluse kontrolli korrast lähtuvalt analüüsiti Kohtulahendite registrit 4 mooduli abil. Analüüsitulemustele toetudes hinnatakse registri andmeterviklust ning tehakse tehniliste lahenduste parandusettepanekud. Lõpptulemusena saadakse esimese ja teise mooduli tulemustele tuginedes protsentuaalselt Kohtulahendite registri üldiseks usaldusväärsuseks 96,9%. 3

4 Abstract Information technology and its supportive legislation is developing in nowadays society with remarkable speed. Information technological appliances find more and more use in numerous areas. As a new approach in court information system the implementation of court decision database (KOLA) was started. At the moment the database has been in use for 2 years. During that time there have occurred strong and weak points of the database. As it goes for all databases, it is very important to go through the consequent control for removing the problems that have occurred after using the database for a while. In the given Master Thesis work one of the weakest point of the court decision database has been analyzed data integrity. In the given paper it has been brought out the ten dimensions of data quality and ten criteria of database quality. Some of the dimensions and criteries have been reflected also in the court decision analyzing rules. It has been brought out also the need for the analysis and showed how the analysis is lead through based on the data integrity analyzing rules that are valid in the Ministry of Justice, using 4 main modules. Based on the analyze results the data integrity of court decision database has been evaluated and brought out the suggestions what may be corrected in the database. Using the data in the first and second module it was possible to calculate the general data integrity of court decision database. The general reliability was 96,9%. 4

5 Sisukord Annotatsioon...3 Abstract...4 Sisukord Sissejuhatus Töö eesmärk Eesti kohtusüsteem Kohtute infosüsteemi tutvustus ja senine areng Eesmärgid Uus suund kohtute infosüsteemis Andmetervikluse analüüsi alused Andmekvaliteet Andmestrateegiad infosüsteemi juhtidele Andmebaasi kvaliteet Andmeterviklus Planeerimine ja disainimine Arendamine ja juurutamine Toote ülevaade ja esmaesitlus Esitlusjärgsed protseduurid Infosüsteemi audit Audit, selle objekt ja läbiviijad Auditi korraldus Andmetervikluse analüüsi läbiviimise kord Andmetervikluse analüüsis kasutatud arvutiprogrammid ACL iseloomustus TOAD iseloomustus Kohtulahendite registri andmetervikluse analüüs Analüüsi planeerimine Analüüsi läbiviimine Moodul 1 Formaalse tervikluse hindamine Moodul 2 Infosüsteemi vastavus algmaterjalile Moodul 4 Ebausaldusväärsete kirjete eraldamine Moodul 5 Loogiliste seoste kontroll andmekogus Tulemuste töötlus

6 5. Kohtulahendite registri andmete kvaliteet Hinnang andmete kvaliteedile Ettepanekud Ettepanekute selgitused...54 Kokkuvõte...57 Kasutatud kirjandus

7 1. Sissejuhatus 1.1 Töö eesmärk Kohtute infosüsteemi Kohtulahendite register (KOLA) on antud ajahetkel töös olnud 2 aastat ning selle aja jooksul on ilmnenud süsteemi tugevad ja nõrgad küljed. Iga andmebaasi ülesehitamisel ja juurutamisel on oluline osa järelkontrollil ning pärast baasi mõningast kasutamist välja tulnud probleemide eemaldamiseks versiooniuuenduste tegemisel. Milliste külgede parandamisele peaks erilist rõhku pöörama on käesoleva magistritöö eesmärgiks. Antud magistritöös analüüsitakse kohtulahendite registri andmeterviklust ning analüüsitulemustele toetudes tuuakse välja parendusettepanekud ning punktid millele erilist rõhku pöörata andmebaasi versiooniuuenduse tegemisel. 1.2 Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteem koosneb kahekümne kolmest esimese ja teise astme kohtust (joonis 1), kohtunikke on Eesti kohtusüsteemis antud hetkel kokku 213 ja kohtutöötajaid umbes 400. Iga päev saabub kohtu kantseleisse ligikaudu 20 kuni 200 paberkandjal avaldust, millede arv sõltub kohtu asukohast. Näiteks saabub Lääne Maakohtusse ligikaudu 20 avaldust päevas, seevastu Tallinna Linnakohtusse aga 200 avaldust päevas. Kõigi nende dokumentide korrashoidmine ning õigesse kohta suunamine on palju aega ja vaeva nõudev. Alates aastast on tegeletud kohtute infosüsteemi loomisega, mis kaotaks järk järgult info selekteerimise paberkandjal ning lihtsustaks kohtutöötajate ja Justiitsministeeriumi ametnike tööd. Alates kohtute infosüsteemi loomise hetkest on seda pidevalt täiustatud ja muudetud. Aastal 2001 käivitus kohtute infosüsteemi loomise ja parendamise uus etapp, mille raames hakati asjaga põhjalikumalt tegelema. Tänase päeva seisuga on tänu infrastruktuuride paranemisele kohtutes võimalik rakendada ka uusi infotehnoloogilisi lahendusi. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on kajastada hetkel kohtutes kasutatavate infosüsteemide osade analüüsi ja andmetervikluse kontrolli ning analüüsi tulemustest lähtuvalt tuuakse välja parandusettepanekud. Samas leiavad käsitlemist ka juba töös olevate projektide kirjeldused ning lahendused ja juba olemasolevatele lahendustele pakutavad alternatiivid. 7

8 RIIGIKOHUS TALLINNA RINGKONNAKOHUS TARTU RINGKONNAKOHUS VIRU RINGKONNAKOHUS Harju Maakohus Jõgeva Maakohus Ida-Viru Maakohus Järva Maakohus Põlva Maakohus Lääne-Viru Maakohus Lääne Maakohus Tartu Maakohus Narva Linnakohus Pärnu Maakohus Valga Maakohus Rapla Maakohus Viljandi Maakohus Saare Maakohus Võru Maakohus Tallinna Linnakohus Tartu Halduskohus Pärnu Halduskohus Jõhvi Halduskohus Tallinna Halduskohus Joonis 1. Eesti kohtute struktuur 8

9 2. Kohtute infosüsteemi tutvustus ja senine areng Kohtute infosüsteemi (KIS) arenduses võeti uus suund aastal, kui Justiitsministeerium otsustas läbi viia põhjaliku kohtute infosüsteemi strateegilise analüüsi, mille eesmärgiks oli koostada KIS loomise strateegia. See tulenes eelkõige vajadusest luua kohtutega seotud informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega. AS Aprote poolt aasta teisel poolel teostatud strateegilise analüüsi (Aprote, 2000) tulemusena kaardistati põhjalikult hetkeolukord, teostati vajaduste analüüs ning alustati uue süsteemi projekteerimist. Teise olulise tegevusena kohtute arenduse vallas alustati aastal kohtute tööprotsesside läbivaatamist, et leida piirangud kohtuinfosüsteemis eesmärgiga muuta kohtu tööd efektiivsemaks. Nimetatud tegevuse läbiviimist juhtis OÜ A.Y.Goldratt Baltic (Goldratt, 2001), mis koostöös Justiitsministeeriumi ja kohtute esindajatega kirjeldas piirangud kohtusüsteemis ning võimalikud süsteemi parendused. 2.1 Eesmärgid Kohtute infosüsteemi arenduse algul püstitati kohtute infosüsteemi eesmärgid, mis kajastuvad ka Justiitsministeeriumi kohtute osakonna poolt fikseeritud eesmärkides kohtutele aastani 2003 (Justiitsministeerium, 2000). AS Aprote poolt läbi viidud strateegilises analüüsis (Aprote, 2000) on detailselt käsitletud kohtute infosüsteemi piirangud. Strateegilisest analüüsist hiljem läbiviidud kohtusüsteemi piirangute analüüsi järel on kohtusüsteemi eesmärke veelgi täpsustatud, ehk välja toodud peamine kohtu tööd puudutav ja parendamist vajav osa, mis peab tagama enamuse püstitatud eesmärkide saavutamise kas otseselt või kaudselt. Kohtusüsteemi peaeesmärgi ühikuks on kvaliteetsete lahendite hulk mõistliku aja jooksul. Sellest lähtuvalt saab ja peab kohtusüsteemi iga parenduse eesmärgiks olema: tõsta lahendite saamise kiirust ja vähendada muudetud lahendite osakaalu. Peaeesmärki toetavad alameesmärgid on kirjeldatud strateegilises analüüsis. Peaeesmärgist ja alameesmärkidest lähtudes on kirjeldatud ka uus kohtusüsteem. Infosüsteemi loomise ja rakendamise edukus sõltub olulisel määral sellest, kuidas süsteemi loomise eesmärgid ühtivad asjade voogu takistavate tegurite parema kasutamise või kõrvaldamisega. Tehnoloogia rakendamine saab olla edukas ja vajalik ainult juhul, kui nn. tehnoloogia võime kõrvaldab olulise piirangu protsessis või tõstab kogu protsessi uuele kvalitatiivsele tasemele (Goldratt, 2001). 9

10 2.2 Uus suund kohtute infosüsteemis Kohtute infosüsteemi, mille all mõistetakse nii kohtutes kasutuses olevaid kasutajaprogramme kui ka suuremaid andmebaasi lahendusi, loomise projektiga alustati 2001.a. kevadel. Justiitsministeerium määras siis ära tööd ja tegevused, mis peavad viima kohtusüsteemi ehk kogu kohtute struktuuri ja tööprotsessi, sellisele kirjeldusele, mis vastab kohtute tuleviku mudelile ning mis saab infosüsteemi loomise aluseks. Formaalsed ülesanded jagunesid suuremas osas etappidesse, mistõttu otsustati moodustada töögrupid nende läbiviimiseks. Samas alustati töögrupi liikmete otsimist ja nende kaasamist. Töögrupi liikmete (eelkõige protsessi kirjeldava) valikul oli oluline, et tegu ei oleks ainult kohtunikega või kohtu töötajatega, sest omas valdkonnas võivad need inimesed olla küll pädevad, kuid ei pruugi näha süsteemi tervikuna ning on uue süsteemi kirjeldusel seetõttu olemasolevas liiga kinni. Samas pidid töögrupi liikmed kohtute tööga lähemalt kursis olema. Tulemusena kaasati kohtu töötajatest kaks kohtunikku, haldusdirektor ja konsultant, teiste valdkondade esindajatest prokurör, süsteemi analüütikud, IT spetsialistid, kohtute osakonna arendusspetsialistid. Projekti peamiseks osaks oli Kohtulahendite registri ehk KOLA loomine ning selle rakendamine. Kohtulahendite registri paiknemine kohtute infosüsteemis (KIS) on ära toodud joonisel 2 ning Kohtulahendite registri arhitektuur joonisel 3. KOLA vajalikkuse tingis Avaliku teabe seadus 3 lg1, 2; 28 lg1 ja 29 lg1 (ATS), mis sätestab, et teabevaldaja on kohustatud avalikustama jõustunud kohtuotsused. KOLA esimene versioon avalikustati Internetis aadressil (KRV) aasta sügisel ning kohtutes muutus selle kasutamine kohustuslikuks aasta jaanuaris. 10

11 Uus kohtute infosüsteem 2005/2006 Kohtute infosüsteem (KIS) FIFO kohtuasjade jagamise süsteem 2004/2005 Kohtuasjade jagamise süsteem Alates 1997 Outlook Kohtuistungi planeerimine ja kohtukutsed 2005/2006 Outlook Kohtuistungi planeerimine 2003/2004 Kohtulahendite register KOLA Alates 2001 Joonis 2. Kohtulahendite register Kohtute infosüsteemis (KIS) aastal 11

12 Kohtulahendite registri rakenduste server Kohtulahendite registri andmebaasi server Tulemüür Internet Kriminaalhooldajad Administraator Prokurörid Aruanded Päringute tegemine tavakodanik Kohtulahendite vaatamine tavakodanik Kohtulahendite sisestamine ja vaatamine kohtunikud, kohtutöötajad Joonis 3. Kohtulahendite registri arhitektuur 12

13 3. Andmetervikluse analüüsi alused 3.1 Andmekvaliteet Andmekvaliteeti on võimalik esitada kümne dimensiooni kaudu (Miller, 1996). Infosüsteemide juhid peavad mõistma informatsiooni dimensioone ning selle dünaamilist iseloomu, kui nende toodanguprotsessi ühte osa ja kui vahendit juhtimisplaneerimise ja kontrolli jaoks. Tihtipeale maksab tagasi minna algtõdede juurde ning eriti kehtib see informatsioonist ning andmetest rääkides. Paljud inimesed nõustuvad, et informatsioon omab kriitilist tähtsust meie igapäevaelus ja töös ning selleks, et töö oleks efektiivne, peavad saadud andmed olema kvaliteetsed. Esmapilgul tundub see kontseptsioon olevat väga lihtne ning ilmselge. Kvaliteetne informatsioon on informatsioon, mis järgib teada-tuntud kriteeriumeid nagu korrektsus, ajalisus, asjakohasus ja arusaadavus. Me tunneme selle kohe ära kui me seda näeme. Siiski vaatamata intuitiivsele arusaamisele üritavad inimesed selgitada oma arusaama andmekvaliteedist teistele, lihtsalt eesmärgiga näha kuivõrd erineb nende arusaam antud termini osas teiste arusaamast. Kui mõiste sisu on ilmselge, miks siis nii paljud inimesed on spetsiifiliste detailide osas eriarvamusel? Alljärgnevalt on ära toodud kümme kvaliteetse info tunnusjoont ning kuidas neid kasutada kui infosüsteemi efektiivsuse tõstmise vahendeid: Asjakohasus. Andmekvaliteedi võtmekomponendiks on see kas info rahuldab tarbija vajadusi. Kui ei, võib tarbija leida, et informatsioon on ebaadekvaatne, kuigi ülejäänud üheksa dimensiooni nõuded on täidetud. Korrektsus. Korrektsed andmed peegeldavad reaalsuse alustalasid. See, et kvaliteetsed andmed peavad olema korrektsed, on ilmselge. Informatsiooni ebatäpsus ning sellega seotud probleemid esinevad paljudes infosüsteemides. Probleemi olemasolust ollakse teadlikud ning probleemid saadetakse infosüsteemide professionaalidele alates süsteemide disaineritest kuni juurutamise ning hoolduseni. Vähemtuntud on arusaam, et info võib olla liiga täpne, kui selle täpsuse aste ületab kasutaja võimet infot töödelda. See tõstab infosüsteemide maksumust, vähendab süsteemide usutavust ja isegi võib lõppeda andmete väärkasutamise või hülgamisega, kui kasutaja on segaduses. Ajalisus. Ajakohane informatsioon on alati kehtiv. Olulist osa mängib siin dünaamiline protsess, kus uus info asendab vana. Andmetele on omistatud n.ö. ringlusaeg, mis paneb paika selle, kui kaua tohib uut informatsiooni kasutada ning edastada tarbijatele. 13

14 Informatsiooni ajalisus käib käsikäes korrektsusega. Kõik mis on ajakohane, tähendab seda, et see on ka pidevas muutumises. Täielikkus. Mittetäielik informatsioon võib tarbijad valele teele viia. Siiski võib info, mis on täielik ühele, olla mittetäielik teisele. Näiteks võivad ravimifirma turunduse asepresident ja uurimis-arendus osakonna direktor mõlemad olla huvitatud uue ravimi kliiniliste katsetuste tulemustest, kuid igaüks soovib detaile erineval tasapinnal. Sidusus. Sidusus tähendab seda kui hästi andmed kokku kuuluvad. Andmed muutuvad mittekoherentseks ebaoluliste detailide, segadusse ajavate meetmete või kahetähendusliku formaadi tõttu, mis ajab andmete tarbijaid segadusse ning võib viia selleni, et tarbijad hakkavad isegi andmeid eirama. Mittekoherentsed andmed tekitavad vigasid ka korrektsuse ning ajalisuse dimensioonis. Formaat. Andmete formaat viitab sellele kuidas andmeid kasutajale esitatakse. Kaks andmete formaadi põhikomponenti on formaadi alusvorm ning selle sisu tõlgendus. Andmete esitluseks sobiv formaat sõltub andmete tarbijast ning andmete kasutusest. Näiteks võib raamatupidaja, kes tahab kokkuvõtvalt esitada 20 lehekülge numbreid, nõuda ainult mitmevärvliste pirukas- tüüpi graafikute kasutamist. Kättesaadavus. Andmete kättesaadavus tähendab seda, et andmetele on ligipääs igal ajal. Andmekvaliteedi seisukohalt käivad ajalisus ja kättesaadavus käsikäes ning ühtlasi peaksid nad teineteist täiendama. Ajaline informatsioon, mida ei saa kätte või millele ei ole ligipääsu, ei rahulda andmetarbija vajadusi. Ühtesobivus. Andmekvaliteet ei seisne üksnes andmete enda kvaliteedis vaid ka selles, kuidas saadud andmeid on võimalik kombineerida teistsuguse informatsiooniga. Kvaliteetne struktuur tähendab dünaamilist struktuuri, mis on võimeline kasvama koos tarbija vajadustega. Turvalisus. Ajalooliselt võib informatsiooni turvalisust vaadelda kui infotehnoloogia kasulast. Tihtipeale lisati turvalisus alles siis kui infosüsteem oli välja ehitatud või ignoreeriti seda täielikult. Kaks informatsiooni turvalisuse põhiaspekti on: andmete kaitsmine inimeste eest (loogiline turvalisus) ja andmete kaitsmine looduslike katastroofide eest (katastroofist taastumise planeerimine). Loogiline turvalisus põhineb loogiliste barjääride ülesehitamisel nagu salasõnad, andmete enkrüptimine ja tehingute audentimine. Katastroofist taastumise planeerimine sisaldab andmete kaitset ning varukoopiate tegemist. Kehtivus. Andmed on kehtivad kui nende õigsust on võimalik kontrollida ning nad vastavad sobivatele standarditele, mis viitavad teistele eelpooltoodud dimensioonidele. 14

15 3.1.1 Andmestrateegiad infosüsteemi juhtidele Andmekvaliteedi rakendumine äristrateegias sõltub sellest, kuidas infot kasutatakse. Ettevõtted, mis pakuvad andmetel baseeruvaid tooteid võivad andmekvaliteedi dimensioone kasutada selleks, et tõsta oma konkurentsieeliseid nagu tootmisettevõtted kasutavad selleks tootekvaliteeti. Selleks aga, et infosüsteemi alased investeeringud oleksid efektiivsed, peaksid infosüsteemide juhid vastama alljärgnevatele küsimustele: - Kas eilsed kvaliteedivajadused on ka täna kehtivad? Kui ei, siis toodame võib-olla valel informatsioonil baseeruvat toodet, magame maha tähtsad võimalused ja kulutame raha ebaoluliste kvaliteedidimensioonide peale. - Kuidas kvaliteedivajadused kanduvad üle tehnoloogia vajadustele? Tehnoloogilised investeeringud peaksid olema seotud kvaliteedidimensioonidega, et oleks tagatud kõige efektiivsem finants- ja inimressursside kasutamine. - Kas meie tehnoloogia strateegia on kooskõlas meie kvaliteedivajadustega? Meie praegune riistvara ja arvutivõrgu arhitektuur ning tarkvara strateegiad võivad olla küll kõige uuema tehnoloogia järgi kavandatud, kuid ei pruugi vastata klientide nõudlusele andmekvaliteedi mõistes. - Kas sisemise informatsiooni kogumine, levitamine ja kontrollprotseduurid vastavad kvaliteedinõuetele? Kui ei võib juhtkonna poolt antav informatsioon viia ebatäpse või vigase pildi maalimiseni õigest olukorrast. (Miller, 1996) Kokkuvõte. Andmekvaliteedi juhtimine on pidev protsess ning andmekvaliteet on mitmekülgne mõiste. Tooted ja tehnoloogiad tulevad ja lähevad ning kõrgekvaliteetne informatsioon täna võib olla madalakvaliteetne homme. Selleks, et võistelda ja konkurentsis püsida, tuleb pidevalt uuendada infosüsteemide disaini ning operatsiooniprotsesse. Defineerides, hinnates, muutes ning ümber defineerides mõistet mis on andmekvaliteet ja kuidas on võimalik seda kõige paremini juhtida tagavad infosüsteemide juhid ärilise edu. 3.2 Andmebaasi kvaliteet Viimastel aastatel on virtuaalsed andmebaasid muutunud primaarseks andmete jagamise vahendiks (Blakeslee&Rumble, 2003). Seega kõrgkvaliteetsete andmete tagamiseks on kohustuslik, et ka andmebaas ise oleks kõrgkvaliteetne. Viimased 15 aastat on näidanud, et kvaliteedile pannakse üha enam rõhku igas tehnoloogia valdkonnas. Olgugi, et andmekvaliteet on muutunud koos kiirelt areneva infosüsteemiga väga oluliseks, ei ole siiski ühest 15

16 määratlust kuidas on võimalik andmekvaliteeti uurida või mida termin andmed tähendab. Fox C. (Fox, 1994) kirjeldas nelja faktorit, mis on andmekvaliteediga seotud: täpsus, kehtivus, täielikkus ning kooskõlalisus. Andmekvaliteedi uurimiseks ning andmebaasis olevate andmete kvaliteedi mõõtmise kriteeriumite välja töötamiseks on tehtud mitmeid üritusi. Raskeks on osutunud kahe probleemi lahendamine: esiteks karakteristikute, mida andmebaas peaks sisaldama, et teda saaks lugeda kõrgekvaliteetseks andmebaasiks, määratlemine; teiseks kui soovitud karakteristikud on andmebaasi osale või kategooriale kindlaks määratud, nende standarditele vastavuse hindamine. Mitmed uuringud, (Tenopir, 1990; Granick, 1991; Medawar, 1995; Wilson, 1998), viitavad kvaliteedikriteeriumi nimekirjale, mis on välja töötatud Lõuna-California Online Kasutajate Grupi (Southern California Online Users Group) poolt 1990 aastal: 1. Konsistents; 2. Tegevusulatus; 3. Ajalisus; 4. Vigade arv/korrektsus; 5. Juurdepääsuvõimalused/kasutamiskergus; 6. Terviklus; 7. Väljund; 8. Dokumentatsioon; 9. Kasutajatugi ning väljaõpe; 10. Kasulikkuse ja maksumuse suhe. Võrreldes andmekvaliteedi kümmet dimensiooni ning andmebaasi kvaliteedi kümmet faktorit võib leida väga palju ühiseid jooni. Andmebaasi kvaliteedi kümne dimensiooni hulka kuuluvad mõisted korrektsus, ajalisus, täielikkus, formaat ja kättesaadavus. Andmebaasi kvaliteedi faktorite hulka kuuluvad ajalisus, vigade arv/korrektsus, terviklikus ja väljund. Nende mõlema loetelu võib võrrelda järgmiselt - korrektsuse all mõistame, et kvaliteetsed andmed peavad olema korrektsed, andmebaasi kvaliteedi faktorite loetelus oleva vigade arvu/korrektsuse all võime mõista infosüsteemi/andmebaasis olevate vigade arvu, mis on tingitud vigastest programmeerimise töödest. Ajalisust andmebaasi kvaliteedis ning andmetekvaliteedis mõistame vastavalt, kas andmebaas on ajakohane ning kas selles olev andmete kogum on ka ajakohane või on vananenud. Täielikkus ning terviklus tähendavad seda, et informatsioon andmebaasis peab olema täielik ning ühtlasi ka terviklik, vastasel korral ei täida andmete kogumik ehk andmebaas oma funktsiooni. Andmekvaliteedi koha pealt on 16

17 terviklus ning täielikkus üks olulisemaid punkte, sest kui andmed ei ole täielikud, on väljund ebakorrektne ning väljundi näol esitatavad aruanded puudulikud. Andmekvaliteedi mõistetele formaat ning kättesaadavus võib andmebaasi kvaliteedi faktoritest vastandiks tuua väljundi. Formaat viitab sellele kuidas andmeid kasutajale esitatakse ning andmete kättesaadavus tähendab seda, et ligipääs andmetele on tagatud igal ajal. Väljund seevastu moodustub formaadi ning kättesaadavuse koosmõjul ning on kasutajate seisukohalt vaadates täielikkuse järel tähtsuselt teisel kohal. Seega võib järeldada, et andmetekvaliteeti ja andmebaasi kvaliteeti ei saa vaadelda kui eraldiseisvaid mõisteid, vaid neid tuleb vaadelda üheskoos, kuna nad on omavahel väga tihedalt seotud. Antud magistritöös analüüsitava Kohtulahendite registri andmekvaliteedi ning andmetervikluse uurimisel on kasutatud Justiitsministeeriumis kehtivat andmetervikluse kontrolli korda. Antud kontrolli kord hõlmab paljusid eelpool toodud andmekvaliteedi ning andmebaasi kvaliteedi faktoreid ning dimensioone (näiteks korrektsus, täielikkus, ajalisus ja kehtivus) Andmeterviklus Andmeterviklus on standardi ISO :1989 kohaselt omadus, mis näitab, et andmeid ei ole volitamatul viisil muudetud ega hävitatud (ISO, 1989). Andmetervikluse nõue andmebaaside puhul tähendab terviklust mitmel eri tasandil (A&A, 2000). - Struktuuri terviklus. Struktuuri terviklus on rikutud näiteks siis, kui hierarhilises struktuuris läheb kaduma kõrgema hierarhia segment, selle allsegmendid aga säilivad. Hõlmab muuhulgas ka viiteterviklust (viidatav element ei tohi puududa) ja adresseerimise terviklust. - Andmeelementide terviklus (st kirjete, väljade jne väärtuste olemasolu ja õigsus). Tähendab muuhulgas vajadust kaitsta andmeid füüsiliste ohtude, sisestusvigade ja volitamata muutmise või kustutuse eest. - Semantiline terviklus - andmete vastavus esitatud piirangutele (näiteks kuupäev nõue vms). - Konteksti terviklus - tähendab andmeelementide ajalist konsistentsust, st nende kuulumist samasse värskenduspõlvkonda. 17

18 - Operatsiooniline terviklus - selle all mõeldakse andmete loogilist (andmekirjelduse loogika mõttes) terviklust andmetega seotud transaktsioonide käigus. (A&A, 2000) Andmeterviklust ohustab ühiskasutuse korral eeskätt samade andmeüksuste üheaegse kirjutuse ja lugemise võimalus, st konflikt väärtuste värskendamise ja kasutamise vahel; tulemuseks võib olla andmete ajalise konsistentsi kadu. Terviklust rikub ka võimalus kõrvaldada viidatavaid ja muid sõltuvuslikke andmeelemente. Avariijärgses olukorras võib terviklust rikkuda liiga aeglane taasteprotseduur. Kvaliteetse andmebaasi üles ehitamisel on väga oluline jälgida, et kõigis andmebaasi väljatöötamise etappides oleks täidetud kvaliteedinõuded. Alljärgnevalt on esitatud üks võimalik liigitus, millest andmebaasi ülesehitamine koosneb: 1. Planeerimine ja disainimine; 2. Arendamine ja juurutamine; 3. Toote ülevaade ning esmaesitlus; 4. Esitlusjärgsed protseduurid Planeerimine ja disainimine Andmebaasi kvaliteedi tagamiseks on kõige olulisemaks osaks põhjalik planeerimine. Enne andmebaasi disainimist ning juurutamist tuleb võtta vastu hulk olulisi otsuseid. Mõned otsused sõltuvad arendatava andmebaasi tüübist. Näiteks kas andmebaas sisaldab bibliograafilist informatsiooni, numbrilist informatsiooni või mõlemat. Siiski sõltumata andmebaasi tüübist, on küsimusi, millele tuleb kindlasti vastus leida: - Millised on süsteemi nõudmised? - Kui suur on andmebaas? - Kas vajalik on ulatuslik indekseerimine? - Kui andmebaas peaks olema Internet või Intranet süsteemis, kui paljude kasutajate üheaegne juurdepääs on võimaldatud? Väga oluline on viia läbi ka uuring potentsiaalsete kasutajate seas ning tutvustada süsteemi kasutajate tasandil. Andmebaasi ülevaates peavad olema välja toodud ja kirjeldatud kõik olulised detailid, et iga protsessiga seotud isik teab mida oodata ning teha vastavalt sellele plaane. Väga oluline on ka, et viidaks läbi koosolekuid erinevate projektis osalevate gruppide vahel planeerimise ja disainimise staadiumis, kus igal osapoolel on võimalik teha oma ettepanekud näiteks andmete esitluse, sisestamise ja muu sellise osas. 18

19 Kõik eelpool mainitud tegevused on väga olulised andmebaasi kvaliteedi tagamiseks ning neid tuleb kindlasti rakendada andmebaasi ülesehitamisel Arendamine ja juurutamine Arendamise ja juurutamise faasi kestvus võib kõikuda mitmest kuust kuni paari aastani. Tavaliselt võib seda faasi vaadelda koosnevana kahest erinevast komponendist: üks on seotud andmete ning teine kasutajaliidesega. Näiteks tuleb võtta vastu otsused kuidas andmeid vormindada ja missuguseid standardeid või nõudeid tuleb järgida. Kindlasti tuleks järgida alltoodud andmete õigsuse kontrolli protseduure: 1. Õigekirja kontroll tekstiväljades. 2. Numbriväljades numbrite kontroll kindlustamaks, et numbrid jäävad etteantud piiridesse. 3. Jälgida, et lühendeid ja akronüüme kasutatakse järjepidevalt, see tähendab, et ühte ja sama lühendit või akronüümi kasutatakse iga kord ühe ja sama objekti jaoks. 4. Kindlustada, et andmete allalaadimise protsessi käigus ei läheks andmeid kaotsi. Vaadeldava faasi eeliseks kõigi huvipoolte jaoks on see, et antud faasis on võimalik ilmnevad probleemid ajalist faktorit arvestades eemaldada. Näiteks võib ilmneda, et andmed ei ole valmis nii ruttu kui neid oodati projekti alguses või ilmneb järsku, et teatud andmebaasi osasid on raskem koostada kui seda alguses oodati. Siinkohal ongi võimalik viia sisse muudatused ajagraafikusse, mis ei pruugi küll kõigile osapooltele alati meeldida, kuid eelkõige on tähtis ikkagi see, et toode oleks kvaliteetne, mitte lihtsalt kiiresti välja lastud Toote ülevaade ja esmaesitlus See faas hõlmab endast toote ülevaatamist autorite poolt. Kohustuslik on ülevaatus andmete hindajate poolt, kuna nemad teavad kõige paremini, kas andmed andmebaasides on korrektsed ning kasutajale esitatud sellisel kujul nagu vaja. Lisaks on oluline ka sõltumatu osapoole hindamine. Tihtipeale võivad andmebaasi koostajad jätta mõned probleemid kahe silma vahele, kuna nad lihtsalt on väga tuttavad koostatava andmebaasiga. Pärast andmebaasi installeerimist PC (personaalarvuti) toodetesse või lihtsalt pärast ühendamist URL-iga (kodulehekülje aadress) veebipõhiste andmebaaside puhul, on esimeseks kontrollimise sammuks andmebaasi identifitseerimisinformatsiooni kontrollimine. Näiteks Microsoft Windows põhiste toodete puhul tuleb kontrollida, et andmebaasisüsteemi 19

20 avamisel esitataval lehel oleks kirjas andmebaasi nimi, versiooninumber, autorite nimed ning patendinumbrid. Järgmise sammuna kontrollib ülevaataja andmebaasi süstemaatiliselt ning testib kõiki kasutajate õigusi. Samuti kontrollib ülevaataja andmebaasi kasutatavust pidades silmas alljärgnevat: 1. Kas kõik menüüvalikud ning kasutaja valikud on esitletud nii, et kasutaja saab ilma erijuhisteta aru mida ta tegema peab? 2. Kas kõik andmedokumendid on hästi kirjeldatud või määratletud? 3. Kas sisuline abimenüü on alati kättesaadav? Lisaks kõigele eelpooltoodule, viiakse sõltuvalt andmebaasi platvormist läbi teatud protseduurid, muuhulgas: 1. Programmi testimine kasutades nii hiirt kui ka klaviatuuri valikuid, kui see võimalus on andmebaasi kasutamisel olemas. 2. Kontroll, et kõik sisestuslahtrid oleksid tühjad, kui uut otsingut alustatakse. 3. Kui on võimalik muuta tööakna suurust või liigutada seda, testitakse ka neid võimalusi. 4. Andmebaasi töötamise testimine läbi võrgu. 5. Installeerimisprogrammi ettevalmistamine (selle vajalikuks osutumise korral). 6. Andmebaasi installeerimine ja testimine erinevates PC (personaalarvuti). Veebipõhise toote jaoks viiakse läbi erinevat tüüpi testid: 1. Kontrollida kõiki hüperlinke veendumaks, et nad on selgelt kirjeldatud ning viitavad õigele asukohale. 2. Kontrollida igal lehel tagasipöördumise hüperlinke. 3. Vaadata, et oleks olemas kontaktandmed kommentaaride või küsimuste esitamiseks. 4. Kontrollida kõiki elektronposti aadresse. 5. Vaadata üle soorituste ajalugu ning kontrollida selle õigsust ja täiuslikkust. 6. Kontrollida, et lehtedel oleks olemas andmed selle kohta, millal andmebaas on loodud ning millal viimati uuendatud või muudetud. 7. Testida lehekülge kasutades erinevaid veebibrausereid. 8. Kontrollida, et oleks täidetud juurdepääsunõuded erivajadustega inimestele. Ülevaatuse faasis peavad andmebaasi arendajad ning ülevaatajad üksteisega väga tihedalt suhtlema. Tihtipeale koostab ülevaataja arendajatele ettekande, kajastades seal leitud 20

21 probleeme ning soovitusi parendusteks. Arendajad teevad vajalikud muudatused ning annavad siis programmi uuesti ülevaatajale testimiseks. Antud protsessi kergendamiseks on väga oluline, et programmi kontrollija kirjeldaks kõiki probleeme võimalikult täpselt. Ühtegi andmebaasi ei esitleta enne avalikkusele kui ülevaatusprotsess on täielikult lõpuni viidud ning kõik osapooled, kaasa arvatud andmebaasi autorid, ülevaatajad ning vastavad juhid kiidavad andmebaasi lõppversiooni ning kasutusjuhendi kasutuskõlblikuks Esitlusjärgsed protseduurid Pärast andmebaasi esmaesitlust on väga oluline, et andmebaasi üles ehitamise ning arendamisprotsessid dokumenteeritaks väga täpselt, sest vastasel korral on seda hiljem juba raskem teha. Sõltuvalt andmebaasi tüübist peaks see informatsioon hõlmama spetsiaalseid nõudeid süsteemifailidele, kompilaatori juhtnööre või dokumenti kuidas andmed on indekseeritud. Samuti oleks hea lisada lingid süsteemiga seotud andmestikele, kaasa arvatud kasutusjuhendi elektroonilise versiooni link. Väga oluline on ka tagada kõigile kasutajatele kasutajatoetus, vastates kõigile andmebaasiga seotud küsimustele ja probleemidele. Paika peaks olema pandud ka tegutsemisjuhendid ning protseduurid juhuks, kui ilmnevad probleemid, mida ei ole võimalik lahendada andmebaasi korrigeerimise või modifitseerimiseta. Näiteks võib kasutaja leida vea andmebaasi programmis. Kokkuvõte. Kindlustamaks, et andmebaas oleks kvaliteetne juba oma algusetappidest peale, on oluline, et täpselt defineeritud protseduurid oleksid üheselt selged kõigile osapooltele, kaasa arvatud juhtidele, andmeekspertidele, andmebaasi arendajatele ning ülevaatajatele. Hoolikas planeerimine iga etapi alguses ning suhtlemine kõigi osapoolte vahel terve projekti jooksul on eriti oluliseks osaks kvaliteetse andmebaasi ülesehitamisel. Kuigi selleks, et kiire infotehnoloogia arenguga sammu pidada on oluline, et andmebaasi pidevalt uuendataks, jäävad siiski andmebaasi kvaliteediprotsessis oluliseks osaks planeerimine ja suhtlemine. 3.3 Infosüsteemi audit Üks võimalik lahendus vastutusrikaste rakenduste hindamiseks on, et süsteemi omadustest huvituv osapool kutsub olukorrast ülevaate saamiseks tööle kolmanda isiku audiitori (Tepandi, 2003). Infosüsteemid pole selles suhtes erand, analoogiline on olukord näiteks raamatupidamises, keskkonnakaitses ja mujal (COBIT, 1998; EISAÜ, 1997; Tepandi, 1998). 21

22 3.3.1 Audit, selle objekt ja läbiviijad Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga (Tepandi, 2003). Näiteid auditi eesmärkide kohta: - hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele - hinnata ettevõttega seotud kolmandate osapoolte (näiteks avalikkuse) nõuete rahuldatust - hinnata firma tegevusele eluliselt vajaliku info usaldatavust, kättesaadavust ja kaitstust - hinnata süsteemide või infotöö korralduse kvaliteeti, turvet ja töökindlust - kaitsta tellija huve, kui tellitavas projektis on põhiline teadmine täitja poolel - kontrollida venivaid või muus mõttes ebaedukaid projekte - pakkuda tuge uute projektide käivitamisel. (Tepandi, 2003) Auditeerimisele kuuluvad kõik infosüsteemidega seotud objektid, tegevused, protsessid, sealhulgas planeerimine, organisatsioon, dokumentatsioon, hanked, projektid, projekti juhtimine, arendus, metoodikad. Infosüsteemi audiitor on isik, kes soovitatavalt, omades kehtivat infosüsteemi audiitori sertifikaati, auditeerib auditi eesmärgist lähtudes auditeeritava organisatsiooni infosüsteemi vastavalt infosüsteemide audiitorkontrolli eeskirjadele ja järgib infosüsteemi audiitori eetikanormistikku. Audiitorile esitatakse mitmesuguseid nõudmisi, ta peab olema sõltumatu auditeeritavast rakendusest, olema ekspert infosüsteemide auditeerimises ja infotehnoloogia vastavas valdkonnas, jälgima auditeerimise head tava ja reegleid, olema tuttav Eesti seadusandlusega ja standarditega ning tundma mõnda tunnustatud auditeerimise metoodikat. (Tepandi, 2003) Eetikareeglid ütlevad muuhulgas, et audiitor peab: - toetama infosüsteemide eeskirjade, protseduuride ja kontrollide väljatöötamist ning nende järgimist tegutsema hoolikalt, lojaalselt ja ausal viisil oma tööandja, ettevõtte omanike, klientide ja avalikkuse huvides ning teadlikult mitte osa võtma mis tahes seadusevastasest või ebasündsast tegevusest - säilitama oma kohustuste täitmise käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsust. Informatsiooni ei tohi kasutada isikliku kasusaamise huvides ega avaldada asjasse mittepuutuvatele osapooltele - täitma oma kohustusi sõltumatult ja objektiivsel viisil ning hoiduma tegevustest, mis ohustaksid või võiksid ohustada tema sõltumatust 22

23 - säilitama asjatundlikkust auditi ja infosüsteemide alal, arendades oma ametialaseid oskusi ning võttes osa koolitusest - hoolikalt koguma ja dokumenteerima piisavat faktilist materjali, millel põhjal teha järeldusi ja soovitusi - informeerima asjassepuutuvaid osapooli sooritatud auditist - toetama juhtkonna, klientide ja avalikkuse koolitamist, et laiendada nende arusaamist auditist ja infosüsteemidest. (Tepandi, 2003) Auditi korraldus Auditi läbiviimine sisaldab samme nagu eelläbirääkimised, auditeerimislepingu sõlmimine, auditi planeerimine, olukorra identifitseerimine ja dokumenteerimine, näiteks kehtestatud infosüsteemi kasutamise ja arendamise poliitika; protseduurireeglid; vastavus seadusandlusele, organisatsiooni äriplaanile, rahvusvahelistele de jure ja de facto standarditele, tehnoloogilistele nõuetele ja standarditele; hindamine, nt riskide hinnang, vastavustestimine, reeglite tegeliku täitmise ulatuse hindamine, vajadusel sisuline testimine, hinnang ja raportid (Tepandi, 2003). Kuna audit ei kontrolli kõike, siis jääb nagu teistegi auditi tüüpide puhul risk, et auditi käigus ei avastata ka suhteliselt olulisi vigu. Seda riski tuleb teadvustada lepingu läbirääkimistel ja sellele tuleb viidata ka auditi lepingus. Auditiga on seotud ka korralduse ja ootuste riskid. Näiteks kui vead olid enne teada ja nende parandamiseks pole soovi või ressursse, võib auditi kasu olla piiratud. Auditit ei saa lugeda ka arenduseks või jooksvaks vigade paranduseks. Auditi planeerimise käigus määratletakse kriitilised valdkonnad, pühendatakse neile piisavalt tähelepanu ja varutakse ressursse. Tööd pannakse järjekorda ning lepitakse kokku õige koordineerimine, tõendusmaterjalid, kontrolli metoodika, raportid, tähtajad ja töö maht (Tepandi, 2003). 3.4 Andmetervikluse analüüsi läbiviimise kord Eelpooltoodu kohaselt on andmekvaliteedil kümme dimensiooni ning andmebaasi kvaliteedil kümme kriteeriumit. Analüüsi läbiviimiseks kasutatud Justiitsministeeriumis kehtiv andmetervikluse kontrolli kord (Lisa 1) hõlmab neist teatud punkte (vt.p.3.2, lk.15). Siiski tuleb nentida, et kuna Kohtulahendite registri kõige problemaatilisemaks osaks on andmeterviklus, valiti auditeerimiseks ning analüüsimiseks ainult andmeterviklus. Andmetervikluse kontrolli korra (Lisa 1) kohaselt määratleb auditi ulatuse ja eesmärgid vastav Justiitsiministeeriumi talitus koostöös auditi läbiviijaga. Täitjaks on 23

24 infosüsteemide talitus koostöös siseauditi osakonnaga või väline audiitorfirma. Kui auditi läbi viimine on tingitud konfliktsest olukorrast, mis tingib neutraalsuse vajaduse, siis on auditi teostajaks audiitorfirma ning tellijaks siseauditi osakond. Üldiselt on eesmärgiks infosüsteemi andmetervikluse hindamine ja andmetervikluse saavutamiseks (kui see on vajalik) vajalike sammude ja meetmete välja töötamiseks vajaliku lähteinformatsiooni saamine. Andmetervikluse auditi tulemuseks on auditi aruanne (Justiitsministeerium, 2003), kus on ära toodud auditi lähteülesandes sätestatud kriteeriumid ja etapid, erinevate etappide (moodulite) tulemused ja hinnangud andmeterviklusele. Soovi korral lisatakse ka auditi teostaja analüüs tuvastatud probleemidest ning ettepanekud probleemide lahendamiseks. Tulemustest tehakse lühike kokkuvõte, kus tuuakse ära olulisemad tulemused, tuvastatud probleemid ning ka ettepanekud. Alljärgnevalt on ära toodud Justiitsministeeriumis kehtiva andmetervikluse auditi moodulid. Käesolevas magistritöös läbi viidud analüüsis kasutamist mitte leidnud moodulid ja tegevused on märgitud tärniga (*). Formaalse tervikluse hindamine. Hinnatakse andmekogu objektist lähtudes olulisi andmebaasitabeleid ja nende vastavust kehtestatud kriteeriumitele. Infosüsteemi vastavus algmaterjalile hinnang. Hinnatakse infosüsteemi vastavust algmaterjalile (pabertoimikud, dokumendid jms) vastavalt kokku lepitud hinnangukriteeriumitele. Infosüsteemi vastavus infosüsteemile hinnang *. Hinnatakse infosüsteemi vastavust teisele andmekogule/infosüsteemile (osade dubleerivate tabelite võrdlus kvaliteetsete tabelitega, näiteks isikute tabeli võrdlus rahvastikuregistriga). Ebausaldusväärsete kirjete eraldamine. Konkreetsetele kriteeriumitele mittevastavate kirjete eraldamine baasist edasiseks töötluseks. Loogiliste seoste kontroll andmekogus. Kontrollitakse defineeritud (protsessist tulenevate) seoste olemasolu infosüsteemi objektide vahel (dokumentide järjestust toimikus jms). Aruandluse kontroll *. Kontrollitakse infosüsteemi aruandluse vastavust baasile, sisulistele vajadustele. Auditi ettevalmistamise käigus sõnastavad tellija ja täitja auditi eesmärgi ning valivad välja moodulid, mis kõige paremini annavad eesmärgile vastava tulemuse. Samuti kirjeldatavad tellija ja täitja auditi ettevalmistamise käigus kõik vajalikud kriteeriumid ja 24

25 seosed, mis on etappide läbiviimiseks vajalikud. Tulemuseks on auditi ülesandepüstitus, kus on kirjas vajalik lähtematerjal (loogilised seosed, kriteeriumid, kontrollitavad tabelid jne) auditi läbiviimiseks. 3.5 Andmetervikluse analüüsis kasutatud arvutiprogrammid Andmetervikluse analüüsi moodulite 1 - Formaalse tervikluse hindamine ja 5 Loogiliste seoste kontroll andmekogus läbiviimiseks on kasutatud analüüsi- ning päringuprogramme ACL (Audit Command Language) (ACL) ja TOAD (TOAD) ACL iseloomustus Acl Services Ltd. poolt programmeeritud ja Windowsi jaoks projekteeritud ACL suudab analüüsida suuri andmekogumikke nende täies ulatuses. Programmil on hea omadus ning võimsus analüüsida piiramatut arvu salvestisi enamustelt platvormidelt koos kompaktse arvutiekraani tööpinna rakendusega koos ristplatvormide rakendusega. ACL annab unifitseeritud andmeligipääsu erinevatele andmetüüpidele ning samas on programm varustatud ka lisamoodulitega, mis võimaldavad saadud andmeid analüüsida, uurida ning raporteerida analüüsija tähelepanekuid. ACL OS/390 jaoks on toode, mis annab otsese ligipääsu peaarvuti andmetele. ACL-i Windowsi versiooni või ACL-i OS/390 versioon on eraldiseisvad rakendused ning nendega on võimalik töötada ka ACL-i kliendina ACL-i serveris. ACL-i üheks väga heaks omaduseks on see, et lisaks võimsale statistilisele tööriistale on võimalik analüüsida ka kogu saadud andmestikku. ACL tagab turvalise ning tõkestamatu juurdepääsu informatsioonile, mis on erinevatel platvormidel jagatuna mitmete ettevõttes kasutusel olevate süsteemide vahel. Piiramatu suurusega failide analüüsimise võime ning kiirus võimaldavad analüüsida miljoneid toiminguid. ACL tagab ka virtuaalse ligipääsu ükskõik millisele andmeallikale, ilma et oleks vajalik andmeallikaid spetsiaalselt ette valmistada või konverteerida. Päringuid ning andmekäsitsust on võimalik esitada juba failides, mis teisi tarkvarasid kasutades nõuaksid konverteerimist. ACL võimaldab kombineerida erinevate süsteemide informatsiooni andmete konventveerimiseks, andmete ära tundmiseks ning kontrolliks. Ta võib olla ka siduvaks komponendiks süsteemide integreerimisel. ACL võib moodustada andmete ülevaate erinevates failides, võimaldades andmeid analüüsida nii nagu nad oleksid kogu aeg 25

26 eksisteerinud vaid ühes failis. Lisaks võimaldab ACL programm ise andmeid analüüsida, andmeid puhastada ning käsitseda ning lisaks paindlikke aruandlusvõimalusi. Need jooned aitavad ettevõtete juhtidel, analüütikutel ning audiitoritel koguda just sellist informatsiooni nagu nad vajavad, et tegeleda päevast päeva erinevate ettevõtluse külgedega ning kujundada uusi ettevõtmisi äri edendamiseks. ACL-iga on võimalik võtta ka statistilisi valimeid, kuid samas võimaldab ACL läbi viia ka sügavamaid analüüse. ACL on väga kiire. ACL loeb väga kiirelt faile, mille suurust võib mõõta gigabaitides. Failid, mis on kümnete megabaitide suurusega, töödeldakse hetkega TOAD iseloomustus Toad i tootmist alustati aastal Quest Software Inc. poolt. Toad i iseloomustamiseks võib öelda seda, et ta on eelkõige projekteeritud infosüsteemide arendaja abivahendiks. Programm on oma disaini poolest väga lihtne ning teda on ka lihtne kasutada. Toad i peamiseks kasutusalaks on päringute moodustamine ning nende abil andmebaasist info väljastamine. Tema eripäraks on see, et realisatsioon andmebaasi puhul väljastab ta ka seosed tabelite vahel ning vajadusel on võimalik terve andmemudel välja printida. Programmiga on võimalik töötada ka erinevate faili tüüpidega nagu näiteks; sql,pl/sql, html, java ja text. 26

27 4. Kohtulahendite registri andmetervikluse analüüs Kohtulahendite registri (KOLA) andmetervikluse analüüsi põhieesmärgiks oli saada ettekujutus registri (KLRS, 2001; KLRK, 2001) hetkeolukorrast. 4.1 Analüüsi planeerimine Kohtulahendite registri andmetervikluse analüüsi (Justiitsministeerium, 2003) aluseks võeti Justiitsministeeriumis kehtiv andmeterviklus kontrolli kord (Lisa 1). Analüüs algas 21. aprillil 2003.a. ning lõpptulemusteni jõuti septembri alguses 2003.a. Eesmärgiks oli saada ülevaade infosüsteemi andmekoosseisu terviklikkusest ja andmete õigsusest. Teise olulise punktina tuli tagada andmetervikluse saavutamiseks vajalike sammude ja meetmete välja töötamiseks vajaliku lähteinformatsiooni olemasolu. Lõpetuseks tuli teostatud analüüsi põhjal esitada parendusettepanekud KOLA efektiivsemaks toimimiseks. Analüüs koosnes 4 moodulist, millede eesmärgid on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Teostatavad moodulid ja nende eesmärgid Moodul Nimetus 1 Formaalse tervikluse hindamine 2 Infosüsteemi vastavus algmaterjalile 4 Ebausaldusväärsete kirjete eraldamine 5 Loogiliste seoste kontroll andmekogus Moodul 1 Formaalse tervikluse hindamine Mooduli 1 eesmärgiks oli saada ülevaade registri põhiandmete usaldusväärsusest. KOLA analüüsi käigus vaadeldi järgmisi andmebaasi tabeleid, millede struktuurid on välja toodud Lisas 2. Alljärgnevalt on esitatud KOLA tabelite nimetused: 1. Ho_menetlus (Väärteomenetlus tabel) 2. Kr_menetlus (Kriminaalmenetlus tabel) 3. Ts_menetlus (Tsiviilmenetlus tabel) 4. Ha_menetlus (Haldusmenetlus tabel) 5. Ho_asjad (Väärteoasjade tabel) 6. Kr_asjad (Kriminaalasjade tabel) 7. Ts_asjad (Tsiviilasjade tabel) 8. Ha_asjad (Haldusasjade tabel) 9. Ho_rikkumise_anatoomia (Väärteo rikkumise anatoomia tabel) 10. Kr_kuriteo_anatoomia (Kriminaal rikkumise anatoomia tabel) 11. Ho_lahendite_sisud (Väärteo lahendite sisu tabel) 12. Kr_lahendite_sisud (Kriminaal lahendite sisu tabel) 13. Ts_lahendite sisud (Tsiviil lahendite sisu tabel) 27

28 14. Ha_lahendite_sisud (Haldus lahendite sisu tabel) 15. Ho_isikud (Väärteo isikute tabel) 16. Ha_isikud (Haldus isikute tabel) 17. Kr_isikud (Kriminaal isikute tabel) 18. Ts_isikud (Tsiviil isikute tabel) Moodul 2 Infosüsteemi vastavus algmaterjalile Mooduli 2 eesmärgiks oli saada ülevaade infosüsteemi vastavusest reaalsele olukorrale, see tähendab kas need vastavad kohtus paberkandjal olevate kohtutoimikutega. Moodul 4 Ebausaldusväärsete kirjete eraldamine Mooduli 4 eesmärgiks oli välja tuua infosüsteemi KOLA analüüsi käigus leitud ebausaldusväärsed kirjed, et olemasolevaid andmeid täiendada ja/või parandada. Moodul 5 Loogiliste seoste kontroll andmekogus Mooduli 5 eesmärgiks oli jälgida andmebaasis kajastuvate andmete loogilisi seoseid. 4.2 Analüüsi läbiviimine Analüüsi käigus vaadeldi 18 põhitabelit (väärteomenetlus, kriminaalmenetlus, tsiviilkohtu menetlus, halduskohtu menetlus, väärteoasjad, kriminaalasjad, tsiviilasjad, haldusasjad, haldusõigusrikkumiste anatoomia, kriminaalkaristuse anatoomia, väärteoasja lahendite sisud, kriminaalasja lahendite sisud, tsiviilasja lahendite sisud, haldusasja lahendite sisud, väärteoasjaga seotud isikud, haldusasjaga seotud isikud, kriminaalasjaga seotud isikud, tsiviilasjaga seotud isikud) ja nendes olevaid välju Moodul 1 Formaalse tervikluse hindamine Menetlustabelid. Menetlustabelid kajastavad KOLA s kohtumenetluses vajalike menetlustoimingute informatsiooni. Väärteomenetlus tabel (Kohtulahendite registris tabel Ho_menetlus). Esimeseks vaadeldavaks tabeliks on Ho_menetluse tabel ehk väärteomenetlustabel. Hinnatavad kriteeriumid. Kriteeriumites on täpselt ära märgitud milliseid parameetreid jälgitakse infosüsteemi tervikluse hindamisel ning milliste parameetrite järgi peab register toimima. Näiteks kood peab olema täisarv 1, 2, 3 jne, kuid ei tohi olla 0. Lisaks peab koodi väli olema unikaalne. 28

29 Tabel 2. Hinnatavad kriteeriumid Jrk Veerg Kriteerium 1 Kood Täisarv, 0, unikaalne võtmeväli, automaatselt 2 Ho_asja_kood Täisarv, 0, automaatselt 3 Kohtu_kood Täisarv, 0, < 31; v.a. 22, 23, 28, 30, automaatselt 4 Saabumis_kpv Kuupäeva formaat, 0, vahemik kuni , automaatselt 5 Lahendi_liik_x Täisarv, valikutena 6 Lahendi_sisu_x Täisarvuline väärtus, kolmekohaline, valikutena vastavalt lahendi sisu kirjelduste tabelile 7 Lahendi_kpv Kuupäeva formaat, 0, vahemik kuni Märkused Eestispetsiifilised tähed, mitte < 4 märki Alljärgnevalt on ära toodud tabelis 2 kriteeriumitest lähtuvalt saadud vastavuskontrolli tulemused. Tabelis Ho_menetlus oli kokku kirjet. Kriteeriumitele vastavuse kontrollimisel leiti: Kood. a kirjel (100%) oli kood märgitud. b kirjel (100%) vastas kood kriteeriumile. c. Kood oli väärtustega vahemikus 1426 kuni Ho_asja_kood a kirjel (100%) oli väärteoasja kood märgitud. b kirjel (100%) vastas väärteoasja kood kriteeriumile. c. Väärteoasja kood oli väärtustega vahemikus 1088 kuni Kohtu_kood a kirjel (100%) oli kohtu kood märgitud. b kirjel (79,2%%) vastas kohtu kood kriteeriumile. c kirjet (20,8%) ei vastanud kriteeriumile, 3724 kirjet (9,1%) koodiga 22,4771 kirjet (11,6%) koodiga 23, ja üks kirje koodiga 30. Kohtu_koodile vastavate kohtute nimed saadakse Lisas 2 Tabelist 1. 29

30 Järgmine tabel 3 kirjeldab kohtu koodi jaotumist, sama tabel on välja toodud ka graafiliselt. Vastav tabel on saadud ACL (Audit Command Language) analüüsiprogrammiga. Vastavalt etteantud andmetele väljastas ACL protsentuaalselt kohtu_kood i jaotumise. Tabel 3. Kohtu koodi jaotumine KOHTU_KOOD KOKKU <-- % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % Tabelis 3 toodud andmetest võib järeldada, et kohtu koodile 22, 23 ja 30 vastab hulk kohtuasju, mida tegelikkuses ei tohiks eksisteerida, sest kohtu koodidele 22, 23 ja 30 vastavad halduskohtud, mis ei lahenda väärteo kohtuasju. Antud viga on seletatav sellega, et KOLA rakendamise alguses ei antud kohtu koodi automaatselt ette, vaid iga kohtuasja sisestav kasutaja pidi kohtu nime ise ära märkima. 30

31 Tänaseks on viga kõrvaldatud ning süsteem lisab automaatselt kohtu nime sisestatud kohtuasjale. Ho_menetlus kohtu koodi jaotumine Joonis 4. Ho_menetlus kohtu koodi jaotumine Saabumis_kp a kirjel (99,9%) oli saabumise kuupäev märgitud. b. 11 kirjel (2,7%) kirjest ei vastanud kuupäev kriteeriumi vahemikule. c kirjel (99,9%) vastas saabumise kuupäev kriteeriumile ja oli vahemikus 08/04/ /17/ Lahendi_liik_x a kirjel (94,2%) oli lahendi liik märgitud. b kirjel (5,7%) oli lahendi liik oli sisestamata. c kirjel (100%) vastas lahendi liik kriteeriumile. Lahendi_liigi_numbrile vastav sisu saadakse Lisas 2 Tabelist 2. Alljärgnevas tabel is 4, on näha lahendi liigi sisestamine. Lahendi liike on kokku 3 kohtuostus, vahelahend ja kohtumäärus. 31

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Operatsioonisüsteemi ülesanded

Operatsioonisüsteemi ülesanded Praktikum 2 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE MASSPAIGALDUS Operatsioonisüsteemide masspaigaldus Suure arvu arvutisüsteemide korral ei ole mõistlik operatsioonisüsteeme paigaldada manuaalselt. Operatsioonisüsteemide

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid 03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Microsoft Dynamix AX juurutus Kaubamajas 11.03.2015 Heli Viirand Kaubandusdirektor Teemad Ülevaade Kaubamajast ERP süsteemi juurutamise eeldused ERP süsteemi valik Miks Microsoft Dynamics AX Ülevaade projektist

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

StandardBooks_versiooni_uuendusWin

StandardBooks_versiooni_uuendusWin Versiooni uuendamine Standard Books 7.2 põhjal Windows 7 või uuemale operatsioonisüsteemile SISUKORD 1. ÜKSIKKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE...lk 2 2. SERVER/MITMEKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE.lk

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

MTAT Loeng 2 ( )

MTAT Loeng 2 ( ) Disainiprotsessi juhtimine. Juhisdokumendid (1/28) Disaini protsess (2/28) Kasutajasõbraliku disaini protsess Disaini ülesanne on tagada tellijate ja tegijate ühtne arusaam süsteemi käitumisest ja välimusest

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Lisa 3-Ametikiri_UUS.doc

Lisa 3-Ametikiri_UUS.doc Nõuetele vastavuse tõendamise protseduur Nõuetele vastavuse tõendamisel (toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimisel) lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruses nr 49

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V)

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) / Lenovo B8000-H). Tehnilised andmed Mudeli nimetus

Rohkem

Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile

Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust 1011. Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile https://my.pocopay.com/banklink. Vastuspäring tehakse makse õnnestumise

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - installation-guide.doc

Microsoft Word - installation-guide.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 12.04.2008 Dokumendi loomine Maris Aavik 1.1 13.04.2008 Täiendamine Maris Aavik 1.2 13.04.2008 Täiendamine Andres Kalle 1.3 12.05.2008 Täiendused Kerli

Rohkem