Riigi esindamine kohtus 2011

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Riigi esindamine kohtus 2011"

Väljavõte

1 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus

2 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a Tallinn Telefon: Faks: e-post: Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub Justiitsministeeriumile. Väljaande tsiteerimine või refereerimine on lubatud üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele. 2

3 Sisukord SISUKORD... 3 KASUTATUD LÜHENDID... 5 SISSEJUHATUS KOHTUMENETLUSTES OSALEMINE JA MENETLUSSEISUNDID ÜLDINE STATISTIKA MINISTEERIUMID JA NENDE ALLASUTUSED Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalasjad MASSVAIDLUSED Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad Vanglateenistuse kohtuasjad Maksu- ja Tolliameti kohtuasjad MAAVALITSUSED Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalasjad RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS TEHTUD KOHTULAHENDITE ARV TSIVIILASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS TEHTUD KOHTULAHENDITE ARV Ministeeriumide näitajad Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad Maksu- ja Tolliameti tsiviilasjad Maavalitsuste näitajad HALDUSASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS TEHTUD KOHTULAHENDITE ARV Ministeeriumide näitajad Vanglateenistuse haldusasjad Maksu- ja Tolliameti haldusasjad Maavalitsuste näitajad KRIMINAALASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS TEHTUD KOHTULAHENDITE ARV Ministeeriumide näitajad Maavalitsuste näitajad RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS VÄLJAMÕISTETUD SUMMAD TSIVIILASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS VÄLJAMÕISTETUD SUMMAD Ministeeriumide näitajad Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad Maksu- ja Tolliameti tsiviilasjad Maavalitsuste näitajad HALDUSASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS VÄLJAMÕISTETUD SUMMAD Ministeeriumide näitajad Vanglateenistuse haldusasjade näitajad Maksu- ja Tolliameti haldusasjad Maavalitsuste näitajad KRIMINAALASJADES RIIGI KASUKS VÕI KAHJUKS VÄLJAMÕISTETUD SUMMAD Ministeeriumide näitajad Maksu- ja Tolliameti näitajad Maavalitsuste näitajad RIIGI KASUKS VÄLJAMÕISTETUD SUMMADE RIIGI TULUDESSE LAEKUMINE MINISTEERIUMIDE NÄITAJAD

4 4.2 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI ÕPPELAENUDEGA SEONDUVATE KOHTULAHENDITE TÄITMINE MAAVALITSUSTE NÄITAJAD RIIGI KASUKS JA RIIGILT VÄLJAMÕISTETUD ÕIGUSABIKULUD LEPINGULISTE ESINDAJATE KASUTAMINE STATISTILISED ANDMED KOHTUASJAD, MILLES KASUTATI LEPINGULIST ESINDAJAT Haridus-ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Ida-Viru Maavalitsus Pärnu Maavalitsus Valga Maavalitsus JUSTIITSMINISTEERIUMI KOKKUVÕTLIK HINNANG LEPINGULISTE ESINDAJATE KASUTAMISELE RIIGI KOHTUASJADES Lepinguliste esindajate kasutamise põhjendatus Kliendilepingud Tähelepanekud seoses uue korra jõustumisega RIIGI KAHJUKS TEHTUD KOHTULAHENDID JA MEETMED KOHTUVAIDLUSTE VÄHENDAMISEKS VABARIIGI VALITSUSE KOHTUASJAD MINISTEERIUMIDE VALITSEMISALA ASUTUSED Haridus-ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium MAAVALITSUSED Harju Maavalitsus Ida-Viru Maavalitsus Jõgeva Maavalitsus Järva Maavalitsus Lääne-Viru Maavalitsus Valga Maavalitsus Viljandi Maavalitsus Teised maavalitsused KOKKUVÕTE JUSTIITSMINISTEERIUMI JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD

5 Kasutatud lühendid AB HTM JM KIS MKKM MKM MTA MV PPA PÄA PRIA RIK RMK SKA SotsKA advokaadibüroo Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium kohtute infosüsteem Maksekäsu kiirmenetlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksu- ja Tolliamet Maavalitsus Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigimetsa Majandamise Keskus Sisekaitseakadeemia Sotsiaalkindlustusamet 5

6 Sissejuhatus Käesolev koondanalüüs on ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei poolt Justiitsministeeriumile esitatud 212. a kohtus riigi esindamist kajastavate analüüside koond. Koondanalüüsi eesmärgiks on informeerida Vabariigi Valitsust kohtuasjadest, milles ministeerium, maavalitsus või Riigikantselei või nende valitsemisala asutus oli menetlusosaliseks ja milles oli 212. a saadud jõustunud kohtulahend. Analüüsi koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse seaduse 44¹ lõige 1, mille kohaselt peab justiitsminister esitama igal aastal Vabariigi Valitsusele arutamiseks analüüsi riigi esindamisest kohtus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 64 Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus ja andmete edastamise kord (edaspidi nimetatud andmete edastamise kord) paragrahvile 4 koostatakse analüüs ministeeriumidelt, maavalitsustelt ja Riigikantseleilt saadud andmete põhjal. Ülevaade esitatakse jõustunud kohtulahendite osas järgnevalt: a) tsiviilkohtumenetlustest, milles minister, maavanem või riigisekretär on riigi seaduslik esindaja; b) kriminaalmenetlustest, milles minister, maavanem või riigisekretär on riigi kui kannatanu või tsiviilkostja seaduslik esindaja; c) halduskohtumenetlustest, milles minister, maavanem või riigisekretär või ministeerium, maavalitsus või Riigikantselei või nende ametnik on menetlusosaline; d) halduskohtumenetlustest, milles ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei haldamisel olev valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus või nende ametnik on menetlusosaline; e) kohtulahendiga riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumist. Andmete edastamise korra 2 lõike 1 kohaselt hõlmab analüüs eelmise kalendriaasta kohtuvaidlusi, milles saadi jõustunud lahend. Andmete edastamise korra 2 lõike 2 kohaselt peab ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei poolt Justiitsministeeriumile esitatud informatsioon kajastama järgmisi andmeid: kohtumenetlustes osalemiste arvu ja riigi, asutuse või ametniku menetlusseisundit; riigi, asutuse või ametniku kasuks või kahjuks väljamõistetud summa suurust; tsiviilasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arvu; kriminaalasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arvu; haldusasjades valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arvu; kohtulahendiga riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumist; lepingulise esindaja kasutamise puhul tema nime või ärinime ja esindajale aruandeperioodil makstud tasu suurust ning kohtulahendiga riigi kasuks teiselt poolelt väljamõistetud õigusabikulusid; hinnangut selle kohta, kas kohtus riigi esindamine on nõuetekohane; põhjuseid, miks on kohus teinud otsuse riigi, asutuse või ametniku kahjuks, ning sellest tulenevalt kohtuvaidluste vähendamiseks kavandatavaid meetmeid; eelmisel kalendriaastal kohtuvaidluste vähendamiseks rakendatud meetmete tulemuslikkuse hinnangut. Andmete edastamise korra 2 lg 1 kohaselt peab analüüs kajastama eelmise kalendriaasta kohtuasju. Kuivõrd üks kohtuasi võib kesta läbi mitme aasta, on ülevaate koostamisel võetud aluseks need kohtuvaidlused, milles on 212. a tehtud kohtulahend (kohtuotsus, samuti määrus kokkuleppe kinnitamise või muul moel menetluse lõpetamise kohta) ning mis on analüüside esitamise ajaks jõustu- 6

7 nud. Lahendatud asjana on vaadeldud kohtuasju, milles on tehtud jõustunud kohtulahend ajavahemikul kuni kas esimeses, teises või kolmandas kohtuastmes. Tulenevalt andmete edastamise korrast ei kajasta käesolev analüüs prokuratuuri poolt kohtus riikliku süüdistuse esitamisega seotud kohtuasju. Samuti ei kajastata analüüsis väärteomenetlustega seonduvaid kohtuasju. Ministeeriumide näitajate võrdlemisel on ministeeriumide statistikasse arvestatud ka iga ministeeriumi haldusala asutuste statistika. Võimaluse korral eristatakse analüüsis konkreetsete näitajate käsitlemisel ministeeriumi haldusala asutuste statistikat ministeeriumi statistikast. Erinevaid näitajaid võrreldakse võimalusel 211. ja 21. a näitajatega. Vanglate ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna andmed esitatakse eraldi Justiitsministeeriumi andmetest põhjusel, et vanglateenistuse tegevusega seotud haldusasjade suur hulk ei moonutaks Justiitsministeeriumi ja teiste valitsemisala asutuste kohtuasjade näitajaid. Kuivõrd vanglateenistuse kohtuasjadest moodustavad suure enamuse kinnipeetavate kaebustega 1 seonduvad kohtuasjad, siis annab see ülevaate ka kinnipeetavatega kaebuste põhjendatusest, vastavate kohtuasjade arvust ja tulemustest. Kuigi ka Justiitsministeeriumi teised osakonnad (nt kriminaalpoliitika osakond seoses kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetega) ning samuti teiste ministeeriumide valitsemisala asutused (nt PPA) puutuvad kokku kinnipeetavate kaebustega, on nende kohtuasjade osakaal vanglateenustuse kohtuasjadega võrreldes väga väike ja nende täielik eristamine sedavõrd keeruline, et käesolevas analüüsis on piirdutud vaid vanglateenistuse kohtuasjade andmete eristamisega. Samamoodi on vanglateenistuse kohtuasju käsitletud ka varasemates koondanalüüsides, mistõttu on tagatud andmete võrreldavus erinevate aastate võrdluses. Ministeeriumi valitsemisala andmetest eraldi esitatakse ka Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohtuasjade ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt õppelaenude tagasinõudmisega seonduvate kohtuasjade kohta. Riigi või asutuse või ametniku kasuks või kahjuks väljamõistetud summade kajastamisel lähtutakse materiaalõiguslikest nõuetest. Riigile või riigilt teise menetlusosalise kasuks väljamõistetud õigusabikulusid käsitletakse eraldi. Riigi kasuks väljamõistetud summade laekumisest ülevaate esitamisel on võetud arvesse nii 212.a kui ka varasematel perioodidel väljamõistetud summad. Jällegi on lähtutud nö põhinõudena väljamõistetud summadest, st andmed ei sisalda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulusid. Analüüsis ei kajastata selliste summade laekumist, mis on tekkinud kohtumenetluste tulemusena, millistes Eesti Vabariik ei olnud menetlusosaline (nt tsiviilasja rahuldamata jätmisel hagejalt eelnevalt menetlusabi korras riigilõivu maksmisest vabastatud riigilõivu riigi tuludesse väljamõistmine). Lepingulistele esindajatele makstud tasude osas kajastab analüüs 212.a kohtuasjades tehtud väljamakseid olenemata sellest, kas kohtuasi on lõppenud või pooleli või kas tehtud kohtulahend on jõustunud või mitte. 1 Kinnipeetavate kaebuste osas on välja toodud ka KIS-i andmed, mis näitavad lisaks menetlusse võetud kaebustele ka täiesti põhjendamatuid või alusetuid kaebusi, mis kuulusid tagastamisele ilma vastustajat kaasamata. 7

8 Analüüs koosneb seitsmest peatükist. Statistilisi andmeid kajastatakse andmete võrreldavuses huvides eraldi ministeeriumide ja maavalitsuste osas ning asjakohastel juhtudel ka HTM-i õppelaenudega seonduvate kohtuasjade, vanglateenistuse (so vanglate ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna) kohtuasjade ja MTA kohtuasjade osas. Esimeses peatükis esitatakse statistiline ülevaade riigi 212.a lõppenud jõustunud lahendiga kohtuasjadest, menetlusliikidest ja -seisunditest võrdluses varasemate aastatega. Peatükis tuuakse eraldi välja HTM-i õppelaenude, vanglateenistuse ja MTA kohtuasjade statistika. Analüüsi teises peatükis esitatakse riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite arv erinevate menetlusliikide lõikes ning varasemate aastate võrdluses. Kolmandas peatükis esitatakse andmed riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summade osas erinevate menetlusliikide lõikes ning varasemate aastate võrdluses. Neljandas peatükis esitatakse andmed riigi kasuks kohtulahendiga väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumise kohta varasemate aastate võrdluses. Viiendas peatükis antakse ülevaade riigi kasuks ning riigilt teistele menetlusosalistele väljamõistetud õigusabikuludest. Analüüsi kuuendas peatükis esitatakse statistiline ülevaade kohtumenetlustes kasutatud lepingulistest esindajatest ja neile tasutud summadest. Lisaks antakse ülevaade kohtuasjadest, milles kasutati 212.a lepingulist esindust ning esitatakse lepinguliste esindajate kasutamise põhjendused. Peatüki lõpus on esitatud Justiitsministeeriumi kokkuvõtlik hinnang kohtus riigi lepingulise esinduse kasutamise põhjendatusele ja sõlmitud kliendilepingute vastavusele kehtestatud nõuetega. Seitsmendas peatükis on esitatud aruandekohuslaste riigi kahjuks tehtud kohtulahendite analüüsid, milles antakse hinnang kohtus riigi esindamise nõuetekohasusele, käsitletakse põhjusi, miks kohus on teinud otsuse(d) riigi kahjuks, analüüsitakse kohtuvaidluste ja negatiivsete kohtulahendite vähendamiseks kavandatavaid meetmeid ning antakse hinnang rakendatud meetmete tulemuslikkusele. Samuti on seitsmendas peatükis antud ülevaade Vabariigi Valitsuse 212. a lõppenud kohtuasjadest. Lõpetuseks on ära toodud kokkuvõte käesolevast analüüsist ning Justiitsministeeriumi järeldused ja ettepanekud kohtus riigi esindamise efektiivsemaks muutmiseks. Analüüsile on lisatud statistiline ülevaade kohtuasjadest kohtumenetluste lõikes ja menetlusseisunditest, riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahenditest, riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summadest, riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumisest, riigi kasuks või riigilt väljamõistetud õigusabikuludest, lepingulistest esindajatest ja neile tasutud summadest, lepinguliste esindajate kasutamisest kohtumenetluste lõikes ning lepinguliste esindajate kasutamisel riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahenditest. Analüüsi on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna järelevalve ja õigusteeninduse talituse nõunik Alar Must. 8

9 1 Kohtumenetlustes osalemine ja menetlusseisundid Antud peatükis antakse statistiline ülevaade riigi 212. a lõppenud jõustunud lahendiga kohtuasjadest, menetlusliikidest ja -seisunditest. 1.1 Üldine statistika Kokku oli 212. a lõppenud kohtumenetlusi 2241, neist tsiviilasju 815, haldusasju 1399 ja kriminaalasju 27. Kohtuasjade arv kokku on 211. aastaga võrreldes vähenenud ca 21%. Joonis % 212.a kohtuasjad kohtumenetluste lõikes ja kohtuasjade arv varasemate aastate võrdluses 27 1% % Haldusasjad Kriminaalasjad Tsiviilasjad Kohtuasjade arvu vähenemine on tingitud peamiselt tsiviilasjade arvu 41%-lisest vähenemisest, mille peamiseks põhjuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvate kohtuasjade arvu suur langus (211. a 946 kohtuasja, 212. a 443 kohtuasja). Kui jätta arvestusest õppelaenudega seonduvad kohtuasjad välja, siis on 212. a kohtuasjade koguarv langenud 211. a võrreldes ca 3%. Joonis 2. Kohtuasjade arv kohtumenetluste lõikes varasemate aastate võrdluses Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalasjad Ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused said 212. a jõustunud lahendi kokku 745-s kohtuasjas (jättes arvestusest välja HTM õppelaenudega seonduvad, vanglateenistuse ning MTA kohtuasjad, edaspidi nimetatud ka kui massvaidlused), siis oli 212. a kokku 745 jõustunud kohtuasja

10 aastaga võrreldes näitab see kohtuasjade arvu vähenemist ca 17 % (211. a oli selliseid kohtuasju 896). Maavalitsustel oli 212. a kokku 134 lõppenud kohtuasja a oli maavalitsustel kokku 168 jõustunud lahendiga lõppenud kohtuasja ja 21. a 238 kohtuasja. Seega on maavalitsuste kohtuasjade koguarv 211. aastaga võrreldes vähenenud 2% ning 21. a võrdluses ca 44%. HTM õppelaenudega seonduvate kohtuasjade arv on vähenenud 53%. Vanglateenistuse kohtuasjade arv on tõusnud ca 8%. Maksu- ja Tolliameti kohtuasjade arv on suurenenud ca 15%. Riigikantselei ei saanud 212. aastal kohtuasjades ühtegi jõustunud lahendit, nagu seda ei saadud ka kolmel varasemal perioodil. Joonis 3. Ministeeriumide ja maavalitsuste kohtuasjad varasemate aastate võrdluses Ministeeriumid Maavalitsused HTM õppelaenud Vanglateenistus Maksu- ja Tolliamet 1.2 Ministeeriumid ja nende allasutused HTM-i õppelaenudega seonduvaid, vanglateenistuse ja MTA kohtuasju arvestamata said 212. a lõppenud menetlustes ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused enim lahendeid haldusasjades, so kokku 58-s menetluses Võrreldes 211. a on nii haldus- kui ka tsiviilasjade arv langenud ca 16%. Kriminaalasjade arv on langenud 36%. Joonis 4. Kohtuasjade arv kohtumenetluste lõikes varasemate aastate võrdluses Tsiviilasjad Haldusasjad Krim.asjad

11 Jätkuvalt oli enim kohtuasju 212. a Siseministeeriumil (221) ning Sotsiaalministeeriumil (143), kuid nagu alljärgnevatelt jooniselt näha, on kohtuasjade arv nimetatud ministeeriumide valitsemisalas märkimisväärselt vähenenud. Kohtuasjade arv on vähenenud 7-l ministeeriumil, 4-l ministeeriumil on kohtuasjade arv suurenenud. Joonis 5. Ministeeriumide valitsemisala kohtuasjad varasemate aastate võrdluses a 211.a 212.a Tsiviilasjad Tsiviilasjades osalesid ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused 212. a massvaidlusi arvestamata 212-l korral (16% vähem kui 211. a, ent 9% rohkem kui 21. a). Hagejana osaleti 17-l korral (langus ca 15%), kostjana 3-l korral (langus ca 32%), kolmanda isikuna 4-l korral ning muu puudutatud isikuna 8-l korral. Joonis 6. Tsiviilasjade arv menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Hageja Kostja Kolmas isik Muu 11

12 Ministeeriumide lõikes oli enim tsiviilasju (82) Justiitsministeeriumil, seejuures 74 nendest olid RIK-i avalduste alusel alustatud maksekäsu kiirmenetlused a võrdluses on kõige rohkem langenud Justiitsministeeriumi tsiviilasjade arv (117-lt 82-le). Kõige rohkem on tõusnud Kaitseministeeriumi tsiviilasjade arv (12-lt 17-le). Joonis 7. Ministeeriumide ja valitsemisala asutuste osalemine tsiviilasjades Justiitsministeerium, va vanglateenistus Sotsiaalministeerium kokku: Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium HTM, va õppelaenud MKM Siseministeerium kokku: Rahandusministeerium, va MTA Põllumajandusministeerium Välisministeerium Kultuuriministeerium Haldusasjad Jõustunud lahendiga haldusasjades osalesid ministeeriumid ja nende valitsusala asutused 212. a massvaidlusi arvestamata 58-l korral, mida on ca 16% vähem kui 211. a ja ca 34% vähem kui 21. a. Vastustajana osaleti 353-l korral, mida on ca 11% vähem kui 211. a ja 37% vähem kui 21. a. Peaaegu poole võrra on vähenenud varasemate aastate võrdluses haldusasjade arv, milles ministeeriumid ja nende valitsusala asutused osalesid kaebajana. Proteste haldusorganid 212. a ei esitanud. Joonis Haldusasjade arv menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Vastustaja Kaebuse esitaja Protesti esitaja Kaasat. Isik Vastustajana on 212. a kohtuasjades enim osalenud Siseministeeriumi valitsemisalas asuv Politsei- ja Piirivalveamet. Välisministeerium ei ole vastustajana osalenud üheski menetluses. 12

13 Joonis 9. Ministeeriumide valitsemisala asutuste osalemine vastustajana haldusasjades Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusministeerium Keskkonnaministeerium MKM Sotsiaalkindlustusamet Siseministeerium, va PPA Justiitsministeerium, va vanglateenistus Rahandusministeerium, va MTA Kaitseministeerium HTM, va õppelaenud Sotsiaalministeerium, va SKA Kultuuriministeerium Välisministeerium Kriminaalasjad Kriminaalmenetlustes saadi ministeeriumide valitsemisalas jõustunud lahend 27-l korral, sh 26-l korral kannatanuna ja 1-l korral tsiviilkostjana. Joonis 1. Ministeeriumide ja valitsemisala asutuste osalemine kriminaalasjades menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Kannatanu Tsiviilkostja Kõige rohkem osales kriminaalasjades Keskkonnaministeerium, kelle osalemiste arv 211. a võrreldes jäi sisuliselt samaks. Kui 211. a lõppes Sotsiaalministeeriumi osalusel 16 kriminaalasja, siis 212. a mitte ühtegi. 13

14 Joonis 11. Ministeeriumide ja valitsemisala asutuste osalemine kriminaalasjades Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium kokku: HTM, va õppelaenud Põllumajandusministeerium JM, va vanglateenistus Politsei- ja Piirivalveamet Massvaidlused Hoidumaks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste statistika moonutamisest, käsitletakse ka sellel aastal HTM-i õppelaenudega seonduvaid, vanglateenistuse ja Maksu- ja Tolliameti kohtuasju eraldi Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad HTM-i õppelaenudega seonduvad kohtuasjad on kõik tsiviilasjad. Ka käesolevas analüüsi statistilistes tabelites kajastati õppelaenudega seonduvaid maksekäsu kiirmenetlusi hagimenetlustena (andmete võrreldavuse huvides, kuivõrd varasemates analüüsides ei ole neid eristatud). Alljärgneval joonisel on eraldi välja toodud 212. a maksekäsuga lõppenud MKKM-id ja hagimenetlused (sh MKKM-ist hagimenetluseks üle läinud menetlused). Joonis 12. HTM-i õppelaenudega seonduvad kohtuasjad menetlusliikide võrdluses Hagimenetlus Maksekäsu kiirmenetlus Vanglateenistuse kohtuasjad Vanglateenistuse osalemisel saadi 212. a kokku 498-s jõustunud lahendit. Enim saadi lahendeid haldusasjades vastustajana või kaasatud isikuna 491-l korral a oli vastavaks näitajaks 458 ja 21. a

15 Joonis 13. Vanglateenistuse kohtuasjad varasemate aastate võrdluses Vanglateenistuse kohtuasjad jagunesid asutuste vahel vastavalt alljärgneval joonisel näidatule. Joonis 14. Vanglateenistuse kohtuasjade jagunemine varasemate aastate võrdluses Harku ja Murru Vangla Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla Vanglate osakond Kohtute infosüsteemi (edaspidi nimetatud KIS) andmetest nähtub, et kokku oli 212. a jõustunud lahendiga lõppenud kinnipeetavate kohtuasju 917, mida on 41% vähem kui 211. a (1549). Enamus kinnipeetavate kaebustest tuli lahendada vanglate asukohast tulenevalt lahendada Tartu Halduskohtul. Joonis 15. Kinnipeetavate kohtuasjad kohtute lõikes varasemate aastate võrdluses Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus 15

16 1.3.3 Maksu- ja Tolliameti kohtuasjad Maksu- ja Tolliamet osales 212. a lõppenud kohtuasjades enim halduskohtumenetlustes (37-l korral) a võrdluses on see näitaja tõusnud ca 16%. Tsiviilasjades osaleti 49-l korral, mis tähendab, et 211. a võrdluses tõus ca 32%. Kriminaalasjades osaleti 2-l korral (211. a 5-l korral). Joonis 16. MTA kohtuasjad kohtumenetluste lõikes varasemate aastate võrdluses Tsiviilasjad Haldusasjad Krim.asjad Alljärgnevalt joonisel on kujutatud MTA tsiviilasjade jagunemine menetlusseisundite lõikes. Joonis 17. MTA tsiviilasjade jagunemine menetlusseisundite lõikes Hageja Kostja Kolmas isik Muu Haldusasjades osales MTA vastustajana. Vaid ühes kohtuasjas lahendati MTA esitatud kaebust. 16

17 Joonis 18. MTA haldusasjade jagunemine menetlusseisundite lõikes Vastustaja 1 1 Kaebuse esitaja Protesti esitaja Kaasat. Isik Maavalitsused 212.a lõppenud kohtumenetlustes osalesid maavalitsused enim tsiviilasjades, so kokku 14-s menetluses. Võrreldes 211. a on tsiviilasjade arv langenud ca 24%. 21. a võrdluses on langus ca 44%. Joonis 19. Maavalitsuste kohtuasjade arv kohtumenetluste lõikes varasemate aastate võrdluses Tsiviilasjad Haldusasjad Krim.asjad Enim kohtuasju oli 212. a Harju Maavalitsusel (55). Järgnesid Tartu Maavalitsus 21 ja Ida-Viru Maavalitsus 17 kohtuasjaga. Kohtuasjade arv võrreldes 211. a on enim langenud Harju MV-l (3 võrra) ja Tartu MV-l (5 võrra). Kasvanud on kohtuasjade arv enim Lääne-Viru MV-l (9 võrra) ja Järva MV-l (7 võrra). Hiiu MV-l ja Põlva MV-l ei ole viimase 3 aasta jooksul olnud mitte ühtegi kohtumenetlust. 17

18 Joonis 2. Maavalitsuste kohtuasjad varasemate aastate võrdluses Harju MV Ida-Viru MV Jõgeva MV Järva MV L-Viru MV Lääne MV Pärnu MV Rapla MVSaare MV Tartu MV Valga MV Viljandi MV 4 1 Võru MV Tsiviilasjad Nagu ka allolevalt jooniselt nähtub, osalesid maavalitsused tsiviilasjades jätkuvalt kõige sagedamini (62-l korral) muu isikuna ( puudutatud isikuna ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusena). Maavalitsused hagesid 36-l juhul (211. a 39-l korral), nende vastu esitati hagisid 4-l korral (211. a 2-l korral ja 21. a 3-l korral). Seega on võrreldes eelmise aruandeaastaga lahendi saanud hagimenetluste üldarv jäänud peaaegu samaks. Joonis 21. Maavalitsuste tsiviilasjad menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Hageja Kostja Kolmas isik Muu Maavalitsuste võrdluses oli enim tsiviilasju Harju MV-l (41), Tartu MV-l (2) ja Ida-Viru MV-l (15). Enim on langenud Harju MV kohtuasjade arv (31 võrra). 18

19 Joonis 22. Maavalitsuste osalemine tsiviilasjades Harju Maavalitsus 41 Tartu Maavalitsus 2 L-Viru Maavalitsus 15 Järva Maavalitsus 12 Ida-Viru Maavalitsus 8 Viljandi Maavalitsus 4 Valga Maavalitsus 3 Saare Maavalitsus Haldusasjad Maavalitsused osalesid 212. a lõppenud halduskohtumenetlustes 3-l korral, sh vastustajana 24-l korral a osaleti halduskohtumenetlustes 32-l korral, sh vastustajana 21-l korral. Joonis 23. Maavalitsuste haldusasjade arv menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Vastustaja Kaebuse esitaja Protesti esitaja Kaasat. Isik Maavalitsuste võrdluses oli enim haldusasju Harju MV-l (14) ja Ida-Viru MV-l (9). Joonis 24. Maavalitsuste osalemine haldusasjades Harju Maavalitsus 14 Ida-Viru Maavalitsus 9 Saare Maavalitsus 3 Valga Maavalitsus 2 Tartu Maavalitsus 1 Järva Maavalitsus

20 1.4.3 Kriminaalasjad Kriminaalasjades lahendeid 212. a ja 211. a ei saadud. 21. a sai lahendi üksnes Lääne-Viru Maavalitsus, kes osales menetluses kannatanuna. 2

21 2 Riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite arv Käesolevas peatükis antakse statistiline ülevaade 212. a tsiviilasjades, kriminaalasjades ja haldusasjades riigi kasuks või kahjuks tehtud jõustunud kohtulahendite arvust. Ministeeriumide, maavalitsuste, HTM-i õppelaenude kohtuasjade, vanglateenistuse ning MTA kohtuasjade näitajaid käsitletakse eraldi. Vastavalt andmete edastamise korrale ei kajastata antud peatükis kohtuasju, millega ei kaasnenud riigile rahalisi kohustusi või õigusi (nt menetlustes osalemised avalikku huvi kaitsva isikuna, kaebustest loobumised jms). Andmete edastamise korrast tulenevalt loetakse lõpetatud kohtuasjad, milledest tuleneb riigile rahalisi kohustusi (sh kompromissid), riigi kahjuks tehtud lahendite hulka. Kohtuasjade tulemusi hinnates on riigi kasuks tehtud kohtuasjade arv langenud 211.a võrdluses 26% (2171-lt 1598-le). Langus on tingitud peamiselt HTM- õppelaenudega seonduvate kohtuasjade arvu langusest (ca 5 kohtuasja võrra). Riigi kahjuks tehtud lahendite arv on 212.a tõusnud 11% (38-lt 341-le). Tõusu põhjused on eeskätt MTA haldusasjade tulemustes ning seotud peamiselt asjaoluga, et 212.a saadi maksuasjades 2 olulist Riigikohtu lahendit seoses üleliigse laovaru kohtuasjadega ja seoses kütusekäitlejate tagatiste kohtuasjadega (vt p ), millest juhindudes pidi MTA muutma halduspraktikat ning vastavad haldusaktid kehtetuks tunnistama. Eeltoodu tulemusena lõpetati kokku 58 kohtumenetlust MTA-l ning 18-s Põllumajandusministeeriumi põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru kohtuasjas, mis kajastusid riigi kahjuks tehtud lahenditena. Joonis 25. Riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite koguarv Riigi kasuks Riigi kahjuks Alljärgneval joonisel on kujutatud riigi kasuks tehtud lahendite protsentuaalset osakaalu kõikide sisulise lahendi saanud kohtuasjade seas, mis näitab menetlustes osalemise tulemuslikkust. 21

22 Joonis 26. Menetlustes osalemise edukus varasemate aastate võrdluses 1% 95% 9% 85% 8% 75% 7% 65% 6% 55% 5% 97% 1% 98% 93% 92% 86% 86% 84% 84% 81% 81% 82% 71% 62% Ministeeriumid Maavalitsused HTM õppelaenud Vanglad MTA 68% Tsiviilasjades riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite arv 212. a tehti tsiviilasjades 624 riigi kasuks ja 35 riigi kahjuks lahendit, mis teeb tsiviilasjades osalemise edukuseks ca 95% sisulise otsuse saanud lahenditest a oli vastav näitaja ca 97% ja 21. a 92%. Edukuse näitajaid hinnates tuleb arvestada asjaoluga, et suurema osa valimist (kõik riigi tsiviilasjad) moodustavad HTM-i õppelaenude kohtuasjad, mille puhul on positiivsete lahendite osakaal eriti suur. Allpool on ministeeriumide ja maavalitsuste tsiviilasjade näitajad välja toodud ka ilma HTM õppelaenude andmeteta. Joonis 27. Tsiviilasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Riigi kasuks Riigi kahjuks 98,% 97,% 96,% 95,% 94,% 93,% 92,% 91,% 9,% 89,% Positiivsete lahendite osakaal 92,% 97,1% 94,7% Menetlustes, kus riik osales hagejana, saadi 212. a positiivne lahend 594-l korral. Rahuldamata jäeti 2 hagiavaldust. Tsiviilasjades, kus riik osales kostjana, tehti lahend riigi kasuks 3-l korral. Vähemalt osaliselt rahuldati riigi vastu esitatud hagiavaldus 15-l korral. Seega on menetluses osalemise edukuse näitajad oluliselt kõrgemad tsiviilasjades, kus riik osales hagejana, mis tähendab seda, et põhjendamatuid hagisid sisuliselt ei esitata. Samas riigi vastu esitatud hagidest, millele riik on vastu vaielnud ja mis on sisulise lahendi saanud, on kolmandik olnud vähemalt osaliselt põhjendatud. 22

23 Joonis 28. Tsiviilasjade tulemused menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Hageja Riigi kasuks Riigi kahjuks Kostja Riigi kasuks Riigi kahjuks Ministeeriumide näitajad Tsiviilasjades said ministeeriumide valitsemisala asutused 212. a massvaidlusi arvestamata 141 positiivset ning 18 negatiivset lahendit. Joonis 29. Ministeeriumide valitsemisala tsiviilasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Riigi kasuks Riigi kahjuks Positiivsete lahendite osakaal 9,% 88,7% 89,% 21 88,% 87,% ,% ,3% 84,7% 85,% 84,% 83,% 82,% Joonis 3. Ministeeriumide valitsemisala asutuste tsiviilasjade tulemused osalemisel hagejana Riigi kasuks Riigi kahjuks 23

24 Joonis 31. Ministeeriumide valitsemisala asutuste tsiviilasjade tulemused osalemisel kostjana Riigi kasuks Riigi kahjuks Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad Sarnaselt 211. aastaga on HTM-i õppelaenude kohtuasjade tulemuslikkuse näitajad äärmiselt kõrged. Joonis 32. HTM-i õppelaenudega seonduvate kohtuasjade tulemused Positiivsete lahendite osakaal Riigi kasuks Riigi kahjuks ,% 99,5% 99,% 98,5% 98,% 97,5% 97,% 96,5% 96,% 99,6% 98,2% 97,5% Maksu- ja Tolliameti tsiviilasjad Joonis 33. MTA tsiviilasjade tulemused Riigi kasuks 8 5 Riigi kahjuks ,% 8,% 6,% 4,% 2,%,% Positiivsete lahendite osakaal 1,% 8,% 81,5% Maavalitsuste näitajad Maavalitsuste tsiviilasjadest lahendati riigi kahjuks vaid üks kohtuasi, milles Ida-Viru MV osales kostjana. Varasematel aastatel ei saanud maavalitsused tsiviilasjades mitte ühtegi negatiivset lahendit 24

25 Joonis 34. Maavalitsuste tsiviilasjade tulemused Harju MV Ida-Viru MV Järva MV L-Viru MV Viljandi MV Riigi kasuks Riigi kahjuks 2.2 Haldusasjades riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite arv Halduskohtumenetluses tehti 212. a riigi kasuks kokku 912 kohtulahendit. Riigi kahjuks tehti kokku 299 kohtulahendit. Joonis 35. Haldusasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Riigi kasuks Riigi kahjuks 81,% 8,% 79,% 78,% 77,% 76,% 75,% 74,% 73,% Positiivsete lahendite osakaal 8,1% 78,5% 75,9% Menetlustes, kus riik osales vastustajana, saadi 212. a positiivne lahend 845-l korral. Vähemalt osaliselt rahuldati 296 kaebust. Haldusasjades, kus riik osales kaebuse või protesti esitajana, tehti lahend riigi kasuks 67-l korral. Riigi esitatud kaebus/protest jäeti rahuldamata 3-l juhul. Eeltoodust nähtub, et riigi vastu esitatud kaebustest, millele riik on vastu vaielnud ja mis on sisulise lahendi saanud, on ca veerand olnud vähemalt osaliselt põhjendatud. 25

26 Joonis 36. Haldusasjade tulemused menetlusseisundite lõikes varasemate aastate võrdluses Vastustajana Kaebuse/protesti esitajana Riigi kasuks Riigi kahjuks Riigi kasuks Riigi kahjuks Ministeeriumide näitajad Haldusasjades said ministeeriumide valitsemisala asutused 212. a massvaidlusi arvestamata 32 positiivset ning 87 negatiivset lahendit. Joonis 37. Ministeeriumide valitsemisala haldusasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Riigi kasuks Riigi kahjuks 83,% 82,% 81,% 8,% 79,% 78,% 77,% 76,% Positiivsete lahendite osakaal 82,2% 79,6% 78,6% Ministeeriumide valitsemisala asutuste osalemisel vastustajana sai positiivseid lahendeid enim Politsei- ja Piirivalveamet (15). Negatiivseid lahendeid sai kõige rohkem Põllumajandusministeerium (3), kuid olgu märgitud, et 18 neist tehti kõik üleliigse laovaru kohtuasjades. 26

27 Joonis 38. Ministeeriumide valitsemisala asutuste haldusasjade tulemused osalemisel vastustajana Haldusorgani kasuks Haldusorgani kahjuks Haldusasjades osalemisel kaebuse/protesti esitajana sai PPA 64 positiivset lahendit (ehk kaebused rahuldati). Ühe positiivse lahendi said Kaitseministeerium ja MKM. MKM-il jäeti rahuldamata üks kaebus/protest. Teised asutused kaebaja/protesti esitajana halduskohtumenetlustes ei osalenud Vanglateenistuse haldusasjad Vanglateenistuse kohtuasjade tulemuslikkuse näitajad on endiselt kõrged. Kui 211.a oli positiivsete lahendite osakaal 83,9%, siis 212.a oli antud näitaja 86,8%, seejuures riigi kahjuks tehtud lahendite arv vähenes 211.a võrreldes 9%. Joonis 39. Vanglateenistuse kohtuasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Riigi kasuks Riigi kahjuks ,% 86,% 85,% 84,% 83,% 82,% Positiivsete lahendite osakaal 86,8% 86,% 83,9%

28 Joonis 4. Kinnipeetavate kaebuste tulemused kohtute võrdluses Tallinna Halduskohus 26 3 Tartu Halduskohus Jäetud rahuldamata Läbi vaatamata/ lõpetatud Rahuldatud tervikuna või osaliselt Joonis 41. Kinnipeetavate kaebuste tulemused varasemate aastate võrdluses Jäetud rahuldamata Läbi vaatamata/ lõpetatud Rahuldatud tervikuna või osaliselt ,% 6,% 4,% 2,%,% Rahuldatud kaebuste osakaal 7,4% 3,7% 4,3% Maksu- ja Tolliameti haldusasjad Alljärgnevalt jooniselt nähtuvalt on tuntavalt vähenenud MTA halduskohtumenetlustes osalemise tulemuslikkuse näitajad. MTA kohtuasjade kaotuste põhjuseid käsitletakse eraldi allpool. Joonis 42. MTA haldusasjade tulemused osalemisel vastustajana varasemate aastate võrdluses Positiivsete lahendite osakaal ,% 7,% 65,% 6,% 63,9% 69,4% 6,3% Riigi kasuks Riigi kahjuks 55,% Maavalitsuste näitajad Maavalitsuste haldusasjadest lahendati riigi kasuks 17 asja. Negatiivseid lahendeid saadi 9. 28

29 Joonis 43. Maavalitsuste haldusasjade tulemused varasemate aastate võrdluses Positiivsete lahendite osakaal 3 1,% 25 8,5% 8,8% 21 8,% ,4% 6,% ,% 5 5 2,%,% Riigi kasuks Riigi kahjuks Joonis 44. Maavalitsuste haldusasjade tulemused maavalitsuste lõikes Harju MV Ida-Viru MV Järva MV Saare MV Valga MV Haldusorgani kasuks Haldusorgani kahjuks 2.3 Kriminaalasjades riigi kasuks või kahjuks tehtud kohtulahendite arv Ministeeriumide näitajad Riigi poolt esitatud tsiviilhagidest leidis rahuldamist 19 hagi a rahuldati 17 tsiviilhagi. Tsiviilkostjana sai ühe negatiivse lahendi Kaitseministeerium. Joonis 45. Ministeeriumide tsiviilhagide tulemused varasemate aastate võrdluses 3 28 Positiivsete lahendite osakaal ,% 86,% 84,% 82,% 8,% 82,4% 81,% 86,4% Riigi kasuks Riigi kahjuks 78,%

30 2.3.2 Maavalitsuste näitajad Maavalitsused ei saanud 211 ja 212. a ühtegi jõustunud kohtulahendit. 21. a rahuldati Lääne- Viru Maavalitsuse poolt esitatud tsiviilhagi. 3

31 3 Riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summad Käesolevas peatükis esitatakse 212. a riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summad ilma menetluskuludeta. Peatükis võrreldakse käesoleva aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate vastavate andmetega ning ministeeriumide ja maavalitsuste ning HTM-i õppelaenude, vanglate ja MTA andmeid käsitletakse eraldi. Analüüsis kajastuvate ja aruandekohuslaste poolt esitatud andmete osas võib esineda väikseid erinevusi, kuivõrd osades analüüsides võib koos põhinõuete summadega kajastuda ka menetluskuluna väljamõistetu, mida käesoleva analüüsi metoodikast tulenevalt on kajastatud eraldi. Summasid näidatakse joonistel ja teksti sees euro täpsusega. Kõigis menetlusliikides kokku mõisteti riigi kasuks välja eurot ja riigi kahjuks eurot aastal mõisteti riigi kasuks välja eurot ja kahjuks eurot. Seega riigi kasuks väljamõistetud summa on jäänud peaaegu samaks, kuid riigilt on välja mõistetud 212.a ca 26% vähem kui 211. a. Joonis 46. Riigi kasuks ja kahjuks väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks Riigi kasuks Tsiviilasjades riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summad Ministeeriumide näitajad Tsiviilasjades mõisteti 212. a ministeeriumide kasuks välja eurot ja riigi kahjuks eurot. Võrdlused varasemate aastatega on näidatud alljärgneval joonisel: a. koondanalüüsis jäid Siseministeeriumi haldusala asutuste kohtuasjades riigi kasuks ja kahjuks väljamõistetud summad ekslikult kajastamata, mistõttu on käesolevas analüüsis summasid vastavalt korrigeeritud. 31

32 Joonis 47. Ministeeriumide tsiviilasjades väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks Riigi kasuks Riigi kasuks mõisteti 212. aastal suurim summa välja Kaitseministeeriumi kasuks eurot seoses Vabadussõja võidusamba ehitustöödega seotud vaidlusega. Riigi kahjuks mõisteti suurim summa välja Politsei- ja Piirivalveametilt kompromissiga lõpetatud kohtumenetluses seoses sõidukite hoiustamise tasu hüvitamisega summas 1 eurot. Joonis 48. Tsiviilasjades väljamõistetud summad ministeeriumide lõikes Politsei- ja Piirivalveamet MKM Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium, va MTA 35 HTM, va õppelaenud Välisministeerium Sotsiaalministeerium, va SKA 42 Riigi kahjuks Riigi kasuks Sotsiaalkindlustusamet Siseministeerium, va PPA Põllumajandusministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministeerium, va vanglad

33 3.1.2 Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvad kohtuasjad HTM-i õppelaenudega seonduvates kohtuasjades (kõik tsiviilasjad) mõisteti 212. a riigi kasuks välja kokku eurot aastal mõisteti riigile välja eurot. Joonis 49. HTM-i õppelaenude tsiviilasjades väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks 212 Riigi kasuks Maksu- ja Tolliameti tsiviilasjad Maksu- ja Tolliameti tsiviilasjades 212. a riigi kasuks ega kahjuks summasid välja mõistetud Maavalitsuste näitajad Maavalitsuste poolt osaletud tsiviilasjades mõisteti 212. a riigi kasuks välja kokku eurot aastal mõisteti riigi kasuks välja ,2 eurot. Riigilt mõisteti 212. a välja 455 eurot. Joonis 5. Maavalitsuste tsiviilasjades väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses 455 Riigi kahjuks 212 Riigi kasuks Haldusasjades riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summad Ministeeriumide näitajad Riigi kasuks mõisteti 212.a ministeeriumide valitsemisala asutuste haldusasjades välja eurot a ei mõistetud riigi kasuks summasid välja. Riigi kahjuks mõisteti välja kokku eurot. 33

34 Joonis 51. Ministeeriumide haldusasjades väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks Riigi kasuks Riigi kahjuks mõisteti suurim summa välja Keskkonnaministeeriumi haldusasjas summas eurot seoses kiirgustegevusloa väljastamisega viivitamisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõudega. Siseministeeriumilt mõisteti välja kokku 43 69,55 eurot. Justiitsministeeriumilt mõisteti välja eurot. Riigi kasuks mõisteti välja eurot seoses Keskkonnainspektsiooni määratud saastetasu suuruse üle käinud vaidluses sõlmitud kompromissiga. Ülejäänud väljamõistetud summad ministeeriumide haldusasjades on kajastatud alljärgneval joonisel. Joonis 52. Haldusasjades väljamõistetud summad ministeeriumide lõikes Keskkonnaministeerium Siseministeerium, va PPA Justiitsministeerium, va vanglad Sotsiaalkindlustusamet Rahandusministeerium, va MTA Riigi kahjuks Riigi kasuks Politsei- ja Piirivalveamet Kaitseministeerium 1 41 MKM Vanglateenistuse haldusasjade näitajad Vanglate ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna haldusasjades mõisteti 212. a riigi kahjuks välja kokku eurot aastal mõisteti riigilt välja eurot. Riigi kasuks summasid välja ei mõistetud. 34

35 Joonis 53. Vanglate haldusasjades väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks Riigi kasuks Maksu- ja Tolliameti haldusasjad Maksu- ja Tolliameti haldusasjades a riigi kasuks summasid välja mõistetud. Riigi kahjuks mõisteti 212. a välja 61 eurot Maavalitsuste näitajad Maavalitsuste osas ei mõistetud 212. a riigi kasuks halduskohtumenetlustes summasid, nagu seda ei tehtud ka 211. a ega 21. a. Maavalitsuste kahjuks 212. a samuti summasid välja ei mõistetud. Viimati mõisteti maavalitsustelt halduskohtumenetluses välja 21. a 17,52 eurot. 3.3 Kriminaalasjades riigi kasuks või kahjuks väljamõistetud summad Ministeeriumide näitajad Kriminaalasjades mõisteti tsiviilhagide rahuldamisega riigi kasuks välja kokku eurot. Aastal 211 oli vastav näitaja eurot. Riigilt mõisteti 212. a välja 49 eurot. Joonis 54. Ministeeriumide tsiviilhagide alusel väljamõistetud summad varasemate aastate võrdluses Riigi kahjuks Riigi kasuks Antud summa on käesolevas analüüsis korrigeeritud 211.a koondanalüüsis kajastamatajäänud Siseministeeriumi haldusala asutuste kohtuasjade näitajatega. 35

36 3.3.2 Maksu- ja Tolliameti näitajad Maksu- ja Tolliameti kriminaalasjades esitatud tsiviilhagide alusel mõisteti 212. a riigi kasuks välja eurot. Joonis 55. MTA osalemisel kriminaalasjades väljamõistetud summad Riigi kahjuks 212 Riigi kasuks Maavalitsuste näitajad Maavalitsustelt 212. a ja 211. a riigi kasuks ja riigi kahjuks summasid välja ei mõistetud. 21. a mõisteti Lääne-Viru Maavalitsuse tsiviilhagi alusel riigi kasuks välja 1597,79 eurot. 36

37 4 Riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumine 212. a täideti aruandekohuslaste poolt esitatud andmete kohaselt kokku 116 kohtulahendit, kuid see number ei ole päris täpne, sest Sotsiaalkindlustusametil, MTA-l ja Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub ülevaade sellest, kui palju neil kohtulahendiga väljamõistetud nõudeid aasta jooksul arvuliselt täideti 4. Kohtulahendite täitmisest laekus riigituludesse kokku eurot. Täitmisel on 769 lahendit ning täitmata lahenditest saadaolev summa on kokku eurot. Alljärgnevatel graafikutel on toodud samad näitajad ka varasemate aastate võrdluses. Joonis 56. Täidetud ja täitmisel olevate kohtulahendite arv varasemate aastate võrdluses Täidetud kohtulahendite arv Täitmisel olevate kohtukahendite arv Joonis 57. Täitmisel laekunud ja saadaolevad summad eurodes varasemate aastate võrdluses Täitmisele kuuluv summa Täitmisel saadud summa Ministeeriumide näitajad Ministeeriumide poolt esitatud andmete kohaselt täideti aastal 212 kokku 99 kohtulahendit. Kohtulahendite täitmisest laekus riigituludesse eurot. Täitmata kohtulahendeid on kokku 19 ja saadaolev summa eurot. Varasemate aastate näitajad on toodud alljärgnevatel joonistel. 4 Kuivõrd MTA 212.a täitmisele kuuluvate summade hulka on arvestatud kõik summad, mis kunagi on MTA (riigi) kasuks kohtuotsuse alusel välja mõistetud ja jätkuvalt täitmisel, kuid 29. ja 21. aasta aruannetes on välja mõistetud summad kajastatud vaid osaliselt ja vahe on ca 1-kordne, siis ei ole MTA andmed omavahel ega teiste andmetega võrreldavad ega kuulu antud analüüsis käsitlemisele. 37

38 Joonis 58. Täidetud ja täitmisel olevate kohtulahendite arv varasemate aastate võrdluses Täidetud kohtulahendite arv Täitmisel olevate kohtukahendite arv Joonis 59. Täitmisel laekunud ja saadaolevad summad eurodes varasemate aastate võrdluses Täitmisele kuuluv summa Täitmisel saadud summa Ministeeriumide arvestuses kõige rohkem laekus 212. a riigieelarvesse raha Keskkonnaministeeriumi kohtulahendite täitmisel summas eurot. Ülejäänud ministeeriumide poolt täitmisel saadud summad olid oluliselt väiksemad, jäädes alla 25, euro. Joonis 6. Kohtulahendite täitmisel laekunud summad ministeeriumide lõikes Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium, va MTA Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeerium, va SKA Politsei- ja Piirivalveamet Justiitsministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium, va PPA HTM, va õppelaenud Vastavalt aruandekohuslaste esitatud andmetele on suurim kogusumma täitmisel Rahandusministeeriumil eurot. Kaitseministeeriumil on täitmisel saada eurot. Alljärgneval joonisel on toodud kõik saadaolevad summad ministeeriumide lõikes. 38

39 Joonis 61. Kohtulahendite täitmisest saadaolevad summad ministeeriumide lõikes Rahandusministeerium, va MTA Kaitseministeerium Põllumajandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalkindlustusamet Justiitsministeerium HTM, va õppelaenud MKM 7 91 Politsei- ja Piirivalveamet Haridus- ja Teadusministeeriumi õppelaenudega seonduvate kohtulahendite täitmine Andmete võrreldavuse huvides kajastatakse HTM-i õppelaenudega seonduvate kohtulahendite täitmise andmeid eraldi. Aruandeperioodi jooksul on õppelaenunõudeid kokku hüvitatud (nii sundtäitmisel kui vabatahtlikult tasutud) summas eurot. Täitmisel on seisuga kokku 524 nõuet kogusummas eurot. Joonis 62. HTM-i õppelaenudega seonduvate kohtulahendite täitmisel laekunud ja saadaolevad summad eurodes varasemate aastate võrdluses Täitmisele kuuluv summa ? 212 Täitmisel saadud summa Maavalitsuste näitajad 212. a täideti 17 maavalitsuste kohtulahendit, mille täitmisest laekus kokku eurot. Täitmisel on 55 lahendit, kogusummas eurot. 39

40 Joonis 63. Täidetud ja täitmisel olevate kohtulahendite arv varasemate aastate võrdluses Täidetud kohtulahendite arv Täitmisel olevate kohtukahendite arv Joonis 64. Täitmisel laekunud ja saadaolevad summad eurodes varasemate aastate võrdluses Täitmisele kuuluv summa Täitmisel saadud summa a laekus Harju MV kohtulahendite täitmisel 59 eurot, Järva MV-l 495 eurot ja Lääne-Viru MV-l 1262 eurot. Joonis 65. Kohtulahendite täitmisel laekunud summad maavalitsuste lõikes Harju MV Järva MV L-Viru MV Suurim saadaolev summa on jätkuvalt Lääne-Viru MV-l eurot. Joonis 66. Kohtulahendite täitmisest saadaolevad summad maavalitsuste lõikes L-Viru MV Põlva MV Järva MV Viljandi MV Harju MV

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.

Rohkem

Microsoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc

Microsoft Word - otsus  ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.

Rohkem

ECHR

ECHR EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft Word - HagiTagamine.doc

Microsoft Word - HagiTagamine.doc RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND HAGI TAGAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu november 2009 1. Analüüsi eesmärk...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine TsMS-i muudatused

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused Kasutusjuhend Euroopa väiksemate

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ja 51-86

ja 51-86 Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

ÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS

ÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS Üürivaidlusasi nr. 11-1/11/17 Otsuse kuupäev ja koht 13.04.2017, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Anne Oad, Mai Sõber, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi Tallinna

Rohkem

RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV

RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV 26.03.2018 Päevakava Kl 13.00-15.00 Avasõnad Kaie Karniol Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018 Veronika Ilsjan Ülevaade HOPE projekti kulgemisest Janno Veskimets

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_ Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a

Rohkem

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-71-12 Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

9 TÄITESÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMISE KONTSEPTSIOON 1. Sissejuhatus ja eesmärk Hetkeolukord Täitemenetluse statistika Senise tä

9 TÄITESÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMISE KONTSEPTSIOON 1. Sissejuhatus ja eesmärk Hetkeolukord Täitemenetluse statistika Senise tä 9 TÄITESÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMISE KONTSEPTSIOON 1. Sissejuhatus ja eesmärk...2 1.1. Hetkeolukord...3 1.2. Täitemenetluse statistika...4 1.3. Senise täitesüsteemi kitsaskohad...8 1.4. Täitesüsteemi ümberkorraldamise

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Lisa Maksu- ja Tolliameti teenistuskohtade koosseis ja teenistuskohtade teenistusgrupid alates Teenistuskoha jaotus ametivõi töökohaks ja k

Lisa Maksu- ja Tolliameti teenistuskohtade koosseis ja teenistuskohtade teenistusgrupid alates Teenistuskoha jaotus ametivõi töökohaks ja k Lisa Maksu- ja Tolliameti teenistuskohtade koosseis ja teenistuskohtade teenistusgrupid alates 01.06.2019 Maksu- ja Tolliamet peadirektor 1 ATS 7 lg 3 p 1 Üldjuhtimine 7A Maksu- ja Tolliamet Järelevalve

Rohkem

untitled

untitled Riigikontrolli kontrolliaruanne riigi 2004. aasta majandusaasta koondaruande kohta KONTROLLIARUANNE nr OSI-2-6/05/114 30.08.2005 Riigikontrolli kontrolliaruanne riigi 2004. aasta majandusaasta koondaruande

Rohkem