pille_juurikas_loputoo_valga1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "pille_juurikas_loputoo_valga1"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihalduse eriala Pille Juurikas INTELLEKTUAALSE OMANDI PROBLEEMID ÕPILASTE PILGU LÄBI Lõputöö Juhendaja Andre Sääsk, B. Sc. Viljandi 2009

2 SISUKORD SISUKORD...2 SISSEJUHATUS INTELLEKTUAALNE OMAND Definitsioonid ja terminoloogia Intellektuaalse omandi ajaloost Intellektuaalomandi olemus Autoriõiguse poolt ja vastu Autoriõigus ja eetiline käitumine Eesti Autorite Ühing ja Eesti Autorikaitse Organisatsioon Avatud sisulitsentsid Creative Commons Autoriõiguse vastu Rootsi Piraadipartei Intellektuaalomandi käsitlemine koolis Seos õppekavaga Teose kasutamine hariduslikul eesmärgil Motiveeritud maht Õppematerjali omaja Näiteid uuringute tulemustest mujal maailmas ÕPILASTE ANKEETKÜSITLUS Uuringu metoodika Küsitluse tulemused Tulemused muusikafailide kohta

3 2.2.2 Tulemused mängude kohta Tulemused filmide kohta Tulemused arvutiprogrammidest Materjalidele viitamine Õiglane hind Autoriõigus Materiaalse ja vaimse vara võrdlus Küsitlustulemuste kokkuvõte...45 KOKKUVÕTE...47 KASUTATUD KIRJANDUS...49 SUMMARY...53 LISA...56 Küsitlus

4 SISSEJUHATUS Kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng viimastel kümnenditel on toonud kaasa olulisi muutusi ühiskondlikes suhetes nii üksikisikute kui riikide tasandil; informatsiooni loomine, töötlemine ja edastamine mängivad järjest suuremat rolli kogu maailma majanduses ja poliitikas. Internet ja elektrooniline infovahetus on saanud lühikese aja jooksul igapäevaelu lahutamatuks osaks. Infohulga kiire kasvuga on muutub olulisemaks ühiskonnas valitsev teadlikkus, kuidas eetiliselt ja õiguslikult kasutada teiste poolt loodud materjale. Elektroonsete materjalide kerge kättesaadavuse tõttu unustatakse tihti autoriõiguse kohta käivad reeglid. Kooli õpikeskkond muutub järjest virtuaalsemaks, eeldades õpilastelt infokirjaoskust tulemuslikult infot otsida ja saadud tulemit eetiliselt kasutada. Õpilased armastavad kuulata muusikat, vaadata filme ja suhelda virtuaalselt sõpradega. Lapsed ei saa aru, et Internetis muusikat, filme või tarkvara (üles/alla) laadides rikutakse tihtipeale seadusi. Vaimsetel väärtustel on hind ja vargus ei panda toime ainult käegakatsutavate ja materiaalsete asjade suhtes. Interneti areng on tekitanud mitmeid õiguslikke probleeme, mille lahendamisele õigeaegne ennetamine oluliselt kaasa aitab. Aktiivne intellektuaalse omandi teema kajastamine meedias ja uuringud näitavad, et intellektuaalse omandi kaitse süsteem on pisut ajale jalgu jäänud. Õigus on pidevalt arenev süsteem, mille mõjutajad on tarbijad ja nende käitumine. Teenuste ja toodete kasutajate meelest pole teose vaba kasutamise võimalused ajaga nii kiiresti kaasa läinud, kui peaks ning see on kaasa toonud protestiliikumisi ja pahameelt. Töötades koolis infojuhi ja õpetajana, puutub autor kokku õpilaste iseseisvate töödega ning infootsinguga Internetist. Samuti on autor kursis kolleegide murega õpilaste suhtumise pärast autoriõigustesse. Töö eesmärk on uurida, kuidas õpilased suhtuvad intellektuaalsesse omandisse, milline on nende arvates sellealane õige käitumine. Ankeetküsitluse viis autor läbi Valgamaa suurimas koolis, Valga Gümnaasiumis. Selles koolis õpib 2008/2009 õppeaastal 856 õpilast. Neist osales küsitluses 220 õpilast. 4

5 Lõputöö on järg kahele seminaritööle, milles esimeses uuris autor, kuidas Valga Gümnaasiumi õpilased teadvustavad intellektuaalset omandit ning teavad oma õigusi autoritena. Teises seminaritöös uuris autor, kuidas sama kooli õpetajad teadvustavad ja kasutavad intellektuaalse omandi seadusi. Lähtuvalt valitud metoodikast ning tulenevalt eestikeelsete varasemate uurimuste vähesusest on peamisteks allikateks mitmete vaba kultuuri eestvedajate ja teemat põhjalikult uurinud õigusteadlaste raamatud ja artiklid. Esimene peatükk annab ülevaate töös kasutatavatest põhimõistetest, intellektuaalse omandi ajaloost, autoriõigusesse suhtumist mitmest vaatenurgast ja autoriõiguste käsitlemist koolis, ning lõpeb näitega ühest uuringust välismaal. Teises peatükis analüüsib autor õpilaste küsitluse tulemusi. Tööle on lisatud lisana küsitlus ja inglisekeelne kokkuvõte. 5

6 1 INTELLEKTUAALNE OMAND 1.1 Definitsioonid ja terminoloogia Käesolevas töös on kasutatud järgnevaid erialatermineid: intellektuaalne omand, autoriõigus, autoriõigustega kaasnevad õigused, õigus, plagiaat, refereerimine, tsiteerimine, eetika, eetiline dilemma, suuline materjal. Termin intellektuaalomand (intellectual property) ehk intellektuaalne vara tähistab õigusi, mis tekivad loometöö, sealhulgas tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes. Niisugusel varal on alati omanik. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev õiguslik regulatsioon. 1 Käesolev töö puudutab vaid autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus on iseseisev õigusnormistik Eesti õigussüsteemis; autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. 2 Autoriõigus tekib automaatselt, siis kui kirjalik või suuline teos on loodud. 3 1 Holm, J Tunne oma õigusi. Seminar. 2 Pisuke, H Autoriõiguse alused, lk Kalvi, A Mis on intellektuaalomand, [ ] 6

7 Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (right related to copyright, related rights, neighbouring rights). Kolmele isikute grupile teoste esitajale, fonogrammitootjatele ja ringhäälinguorganisatsioonidele tagatakse Euroopa õigusruumist alguse saanud autoriõigustest eraldiseisvad õigused. Need on iseseisvad õigused, mis eksisteerivad kõrvuti autori õigustega. 4 Piraatluse mõiste Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni põhimõisteid seletavas sõnastikus on piraatlust määratletud kui avaldatud teoste või fonogrammide ilma vastava loata reprodutseerimine mistahes viisilavaliku levitamise eesmärgil, aga samuti teise isiku raadio- või telesaate loata taasedastamine 5 Intellektuaalomandiga seoses võib piraatlust tinglikult liigitada valdkondade järgi: 1. muusikateoste piraatlus; 2. audiovisuaalsete teoste piraatlus; 3. televisiooni- ja ringhäälingupiraatlus; 4. tarkvarapiraatlus; 5. kirjandusteoste piraatlus. 6 Plagiaat on võõraste mõtete, ideede või andmete kasutamine ilma korrektse viitamiseta. Plagiaat on karistatav nii tahtliku tegevusena kui ka viitamisreeglite mittetundmise tõttu. Viidata tuleb kahel põhjusel: 1. selleks, et välistada autorikaitset käsitlevate õigusaktidega vastuollu sattumist; 2. töö lugeja peab saama võimaluse kontrollida andmete õigsust ja jälgida autori arutluskäiku. 7 4 Pisuke, H Autoriõiguse alused, lk WIPO Glossary of Terms of the Law of Copyright and Neighboring Rights 6 Pisuke, H Autor ja Ülikool. Autoriõiguse alused, lk TÜ Filosoofiateaduskonna üliüpilastöödes viitamise ja allikate kasutamise metoodiline juhend, [ ] 7

8 Refereerimine on kasutatud teose teksti ümberjutustamine oma sõnadega. Refereering lõpeb viitega. 8 Tsiteerimine on kasutatud teose tekstilõigu sõnasõnaline ja tähttäheline edasiandmine, millele järgneb viide. 9 Eetikaks nimetatakse üldtunnustatud kõlblusnormide süsteemi. Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. 10 Suulisele materjalile viidates kehtib teatud eetiline põhimõte: kui tegemist on teise isiku poolt autorile antud informatsiooniga, mille kasutamiseks on antud luba, või avaliku ettekandega, siis on selle informatsiooni kasutamine lubatud. Kui aga tegu on pealt kuuldud kõnelusega, kolmandalt isikult või tundmatult isikult saadud kaudse informatsiooniga, siis ei ole sellisele informatsioonile viitamine korrektne ei eetiliselt ega ka allikakriitiliselt. 11 Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama Intellektuaalse omandi ajaloost Infotehnoloogia areng ja Internet on muutnud ning mõjutanud ühiskonda ning selles toimivaid suhteid. Teemat uurides leidis autor huvitavaid artikleid autoriõiguse ajaloost, kus arutleti, miks polnud aastatuhandeid tagasi autoriõiguseks vajadust ja millal ning milleks see üldse tekkis. 8 Kulmar, T Üliõpilastööde, koostamise, viitamise ja vormistumise põhimõtted usuteaduskonna üliõpilastele, [ ] 9 Ibid 10 Helinurm, A. Juriidilised ja eetilised küsimused, [ ] 11 Ibid 12 Õiguse definitsioon (õiguse erinevad definitsioonid) [ ] 8

9 Autoriõiguse ajalugu on märksa lühem kui autorluse oma. Kuigi inimesed tegelesid loominguga juba ajal, mil keegi Lascaux elanikest oma koopa seinale esimese piisoni visandas, hakati loometegevust õiguslikult reguleerima alles siis, kui tehnoloogia areng muutis võimalikuks teoste massilise tarbimise väljaspool nende loomise kohta. Kuni trükipressi leiutamiseni 15. sajandi keskel oli raamatu koopia valmistamine praktiliselt sama kulukas kui originaali loomine, mistõttu tänapäeval piraatluseks nimetatav tegevus ei oleks end lihtsalt ära tasunud. Nn Anne Statuut, mida peetakse ka esimeseks tõeliseks autoriõiguse seaduseks, võeti vastu alles aastal; erinevate riikide autorite õiguste vastastikuse tunnustamise tegi võimalikuks aastal vastu võetud Berni kirjanduse ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mis tõsi, mitmete täienduste ja muudatustega kehtib tänaseni, ühendades 164 riiki. 13 Kui inimese abstraktne õigus autorlusele olnuks primaarne, oleks autoriõigus ilmunud aastatuhandeid tagasi. Seda aga ei juhtunud ning eelkõige tänu kahele asjaolule: 1. puudus masstiraažis kopeerimise tehnoloogia; 2. puudus avalikkuse mõjutamise tehnoloogia ja kogemus. 14 Plagiaat oli mingil määral olemas nii antiik- kui ka keskajal, aga olukord muutus kardinaalselt alles tehnoloogia ning tootmisvahendite arenguga ning kodanluse esilekerkimisega. Tol ajal vajasid autoriõigust eelkõige ikkagi raamatu - ja noodikirjastajad. Autoriõigus leiutatigi just kapitalismi aktiivse arengu aastatel. Tõepoolest, ükski trükkal ei saanud enam kindel olla, et teine trükkal tema raamatut ei kopeeri. Eelneva ajastu kopeerimisvahend kloostris istuv munk oli esiteks sotsiaalselt liiga eraldatud ning teiseks tema sulg liikus liiga aeglaselt, et munga toodangu pärast üldse muret tunda. 15 Raamatu kordustrüki väljaandmine on suhteliselt kergesti avastatav. Seevastu Internetis asuva teose levik tõenäoliselt avastatav, aga selle levikut on praktiliselt võimatu peatada. 18. sajandi Saksamaal toimusid vaidlused, kus kirjanikud nõudsid suuremat tasu oma töö eest. Nad soovisid seaduslikku alust õigusele teksti üle. Seda hakati nimetama autoriõiguseks Contracting Parties Veldre, A Autoriõigusest kriitilise pilguga 2. Arvutimaailm , [ ] 15 Ibid 16 Liiva, T RES EXTRA COMMERCIUM intellektuaalse omandi õigus, lk 6 9

10 Christian Sigmund Krause kirjutas aastal tabavalt: Aga ideed, sisu? See, mis tegelikult raamatu moodustab! See, mida üksnes autor saab müüa või vahendada! Kord välja öelduna ei saa see enam jääda autori omanduseks. Enamus inimesi just sellepärast raamatuid ostavadki, et ideid kasutada. Ikka ja jälle tuleme tagasi sama küsimuse juurde: ma võin lugeda raamatu sisu, õppida sellest, lühendada seda, teha sellele lisandusi, õpetada sellest, tõlkida seda, kommenteerida seda, leida selles vigu, naeruvääristada seda, käia temaga halvasti ümber, ühesõnaga, teha sellega, mida hing ihkab. Kuid ainsad asjad, mida teha ei tohiks, on ärakirjade ja uuestitrükkide tegemine? 17 Varguse ja kopeerimise vahel on põhimõtteline erinevus. Kui midagi varastatakse (mateeria), siis omanik jääb sellest ilma. Kopeerides jääb võrdväärne originaal omanikule. Veel enam, tihti polegi võimalik otsustada, milline on originaal ja milline koopia. 18 Inglise kohtunik Peterson otsustas kuulsas protsessis University of London Press v University Tutorial Press (1916), et mis on väärt kopeerimist, see on prima facie väärt ka kaitsmist. Sellega andis ta mõista, et intellektuaalse omandi piirid tõmmatakse kohas, kus ideedel ei ole autoriõiguste omaniku jaoks tähendust aastal ja aastal võeti Inglismaal vastu esimene autoriõigust puudutav seadus. (Copyright Statute of Anne). Autoriõiguse anglosaksi traditsiooni uurinud professorid Patterson ja Lindberg tõdevad: Copyright ei sündinud algselt mitte autorite loovate kirjanike, kunstnike ja teadlaste teoste kaitseks. See on algusest peale kaitsnud peaasjalikult kirjastajaid konkurentsi eest. Sama eesmärki täidab autoriõigus ka tänapäeval sajandi raamatukaupmehed vajasid Anne statuuti selleks, et jätkuksid nende privileegid. Ajaga ja tehnoloogia arenguga on meie võimalused muutunud. Tänapäeval loevad kiirus ja mugavus. Inimesed salvestavad Internetist endale muusikat, filme, kirjandusteoseid ja programme. Eriti usinalt kasutavad seda õpilased. Nende muusika- ja ilumeel vajavad arendamist. 17 Liiva, T RES EXTRA COMMERCIUM intellektuaalse omandi õigus, lk Veldre, A Autoriõigusest kriitilise pilguga 2. Arvutimaailm , [ ] 19 Liiva, T RES EXTRA COMMERCIUM intellektuaalse omandi õigus, lk Ibid 10

11 1.3 Intellektuaalomandi olemus Intellektuaalne omand on suhteliselt uus mõiste. Muudame nime, kuidas tahes, vargus jääb ikka varguseks, olgu see siis idee või materiaalse eseme vargus. Kus siiski läheb piir inspiratsiooni leidmise ja plagiaadi vahel? Seda võib ju vaadelda mitme nurga alt. Intellektuaalomandi peamised erinevused materiaalsest omandist on: õiguste tähtajalisus (tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks tagab autorile võimaluse saada oma loomingu eest õiglast tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus seda loomingut kasutada); intellektuaalomandi õigused on territoriaalse iseloomuga, kaitstakse loome tulemusi ja õigusi ainult riigi territooriumil riigi alaliste elanike suhtes, omandiõiguse puhul tunnistatakse mingi asja omanikuks olemist kõikides riikides ja seda kaitstakse vastava riigi õigusega. Territooriumi ületamisel on ainsaks vahendiks rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid) ja riikidevahelised kahepoolsed kokkulepped. 21 Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organisation, WIPO) defineerib autoriõiguse kui õigustermini, mis kirjeldab loojatele antud õigusi nende kirjandus- ja kunstiteostele. See sõnastus näitab, et tegemist ei ole iidse, loomuliku õigusega; loojate õigused antakse neile seaduste ja rahvusvaheliste lepetega. Hoolimata sellest, et WIPOsse kuulub 96 protsenti kõigist ÜRO liikmesriikidest, sisustatakse mõistet autoriõigus erinevais riikides erinevalt. Selle põhjuseks on asjaolu, et tänapäevane autoriõigus on välja kujunenud kahest erinevast kontseptsioonist. Kontinentaal Euroopa droit d auteur (autoriõigus, Urheberrecht, tekijänoikeus, авт орское право) lähtub teooriast, mille järgi on teos lahutamatult seotud selle loonud füüsilise isikuga, kellel on õigus nõuda enda tunnustamist autorina ja teose puutumatuse tagamist ning otsustada, millal teos on valmis avaldamiseks. Angloameerika copyright (kopeerimisõigus) aga tugineb arusaamale, et autoril tekib oma loodud teosele omandiõigusega sarnanev õigus, mida ta võib nagu päris omandi puhulgi nii tasuta 21 Helinurm, A. Juuriidilised ja eetilised küsimused, [ ] 11

12 kui tasu eest võõrandada ja mille alusel ta võib keelata ja lubada teistel isikutel oma teost kasutada. 22 WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis WIPO konventsiooniga on ühinenud üle 180 riigi, sealhulgas ka Eesti Vabariik aastal. 23 Konventsioon jõustus aastal. Iga aasta 26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva. Selle päeva eesmärk on tõsta teadlikkust intellektuaalsest omandist ja austada ning kaitsta loomingut. 1.4 Autoriõiguse poolt ja vastu Autoriõigus on peaaegu kolmesaja-aastane. Iga uus tehnoloogia areng on kaasa toonud muudatusi ka autori õiguste arengus. Samal ajal koos autori õiguste laienemisega on laienenud ka autori õiguste piirangud ehk nn teose vaba kasutamise võimalused. See viimane suunitlus pole aga olnud tarbijate ja teatud huvigruppide seisukohast nii kiire kui soovitud. See on kaasa toonud rahulolematuse ja autoriõiguste vastaseid protestiliikumisi. 24 Näiteks, tegutsevad sellised kodanikuinitsiatiivid nagu Free Software Foundation, Creative Commons, Copyleft, Anti- Copyright jne. Autoriõigus tagab igale autorile ainuõiguse oma teoseid igal moel ise kasutada ning lubada ka teistel seda teha, kusjuures autori antav luba teose kasutamiseks võib olla piiratud kasutamise eesmärgi, tähtaja, territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas. Niisuguse süsteemi peamine eelis on selle paindlikkus. Autoriõiguse kehtiv regulatsioon võimaldab autoril endal otsustada, millistel tingimustel ta oma teoste kasutamist lubab. Samad reeglid kaitsevad ühtviisi nii neid autoreid, kes soovivad saada oma teoste kasutamise eest raha, kui neid, kes soovivad saada juurdepääsu oma teoste edasiarendustele. Ka copyleft ei välista copyright i, vaid hoopis tugineb sellele. Autoriõiguse kehtiv regulatsioon võimaldab igal autoril ise otsustada, kas ja kui, siis millistel tingimustel ta lubab teistel oma teo- 22 Droit d auteur ou Copyright? [CISAC] 23 Ülemaailmse intellektuaalse omandi organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni ratifitseerimise seadus RTII, , 25, Pisuke, H Autoriõiguste alused. lk

13 seid kasutada. Samad reeglid kaitsevad ühtviisi nii neid autoreid, kes soovivad saada oma teoste kasutamise eest raha, kui neid, kes soovivad selle eest saada õiguse kasutada oma teostest tuletatud uusi teoseid Autoriõigus ja eetiline käitumine Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda või ei tea nad päris täpselt oma õigusi ning kes teab oma õigusi, ei pruugi osata neid kasutada. Tänase infoühiskonna tavad ja normid on peaaegu välja kujunenud. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustusprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. Eetiline otsus on kooskõlas üldkehtivate moraalinormide, seaduste, väljakujunenud ühiskondliku arvamuse ja tulevikuväljavaadetega. 26 Tänased õppijad ei tea kuigi palju intellektuaalsest omandist ega väärtusta teiste loomingut. Alles autorina oskavad inimesed paremini väärtustada ka teiste loomingut. Internet on loonud olukorra, kus on väga raske neid õigusi kaitsta, kuna juurdepääs materjalidele on kõigil. Autoriõigus meenutab omandiõigust ja annab autorile õiguse ise otsustada oma loomingu üle. Me kõik oleme autorid suuremal või vähemal määral. 27 Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. 28 Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1. teos peab olema originaalne, 2. teos kuulub kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, 3. teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis (käsikiri, joonis, audio-, video-, digitaalsalvestis jms), 4. teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. 25 Mõtsküla, P Vaba tarkvara: oht või võimalus? [Bakalaurusetöö] 26 Helinurm, A. Juuriidilised ja eetilised küsimused, [ ] 27 Ütsmüts, K Tunne oma õigusi. Intellektuaalomandi kaitse teadlikkuse tõstmine koolis. Seminar 28 Autoriõiguse seadus. RT1, , 49,

14 Olulisimad autori varalised õigused on järgmised: 1. õigus teose reprodutseerimisele, 2. õigus teose levitamisele, 3. õigus teose tõlkimisele, 4. õigus teose edastamisele üldsusele, 5. tsiteerimine on lubatud ainult avaldatud teoste puhul, 6. tsiteerida on lubatud motiveeritud mahus, 7. tuleb järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, 8. ära märkida rekvisiidid (autori nimi, teose pealkiri, avaldamise allikas). 29 Autoriõigusega kaasnevad õigused on sisult piiratumad kui autori õigused ja tähtajalt lühemad (reeglina 50 aastat, samal ajal kui autori õiguste üldine tähtaeg on autori elu ja lisaks 70 aastat). 30 Eriti suur tähtsus on autoriõigustega kaasnevatel õigustel muusikateoste kasutamisel. Rahvusvaheliselt hakati autoriõigusega kaasnevaid õigusi kaitsma aastal, mil sõlmiti rahvusvaheline konventsioon. See rahvusvaheline leping kehtestab miinimumstandardid, millele peavad vastama liikmesriikide seadused. Leping jõustus ka Eesti Vabariigi suhtes 2000 aastal. 31 Viimaste aastatega on informatsiooni hulk kasvanud tohutu kiirusega. Infohulga kasvu on põhjustanud IKT kiire areng: 1. võime säilitada tohutuid andmehulki, 2. neid kiirelt töödelda ja 3. teha need kasutajatele IKT vahendusel globaalselt kättesaadavaks. Samas on inimese võime informatsiooni töödelda (nt lugeda tekste, vaadata pilte, kuulata helisid ning haista) paraku ikka suurelt jaolt samasugune, nagu see oli Rooma senaatoritel või keskaegsetel õpetlastel Autoriõiguse seadus. RT1, , 49, Autoriõiguse seadus. RT1, , 49, lg2 31 Ibid 32 Virkus, S. Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis. Tallinna Ülikool 14

15 Intellektuaalomandi kaitse säilitab autorites soovi midagi luua ka tulevikus. Esinejate, autorite eesmärgiks pole enamasti kasu lõigata, vaid arenduskulusid katta. Seega vähendab piraatlus soovi tegeleda loometööga Eesti Autorite Ühing ja Eesti Autorikaitse Organisatsioon Autoreid esindavad autoriõigustega tegelevad ühingud. Eestis on selleks Eesti Autorite Ühing. Eesti Autorite Ühing on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega ning kogub ja maksab välja autoritasu. Autoriõiguse organisatsioone vajatakse, kuna nende kaudu on korraldamine mõistlikum ja lihtsam kui üksikult kokku leppimine ja maksmine. Ükski raadiojaam ei tahaks eraldi iga muusiku, helilooja ja plaaditootjaga kokku leppida ja tegeleda honoraridega. Eesti Autorite Ühingu liikmeid paneb muretsema see, et välismaiseid teoseid kasutatakse rohkem kui Eesti autorite teoseid. Samas ka plaadimüük on kogu maailmas vähenenud ja Interneti kasutusest laekunud tasud ei ole seda vähenemist veel katta suutnud. Alalaekumised on ka tühja kasseti osas, kuna inimesed ei salvesta enam nendele vahenditele ja seadmetega, mille eest valitsuse määrus ühingul seda tasu koguda lubab. 33 Eristama peab autoriõigust ja autorikaitset. Autorikaitse tegeleb autoriõiguste tagamisega ja selle eesmärk on loomingu õiguskuuleka kasutamise soodustamine, mitte tulu teenimine. Näiteks Eesti Autorikaitse Organisatsiooni põhikirjaline eesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eesti Vabariigis. Läbi loomingu õiguskuuleka kasutamise teenivad tulu autorid ja õiguste omajad. Autori õiguste tagamine ei pidurda innovatsiooni ja selle arengut, vaid vastupidi tagab seda. Õiguste kaitsetus pärsib innovatiivset ja kogu loometöö arengut. 34 Eesti riigi järelevalveinstantsid ei ole võtnud eesmärgiks seadust rikkunud kodanikke väga karmilt karistada, pigem on tegu hoiatusega ja eesmärgiga tekitada ühiskonnas taunivat hoiakut piraatlusse. Hoiakute ja järjepidevuse kujunemine võtab aga mitu inimpõlve aega, muutused ei saa tulla üleöö. Tänaste noorte inimeste vanemad ja vanavanemad on kasvanud ajal, mil kehtis põ- 33 Autorite ühing sai mullu 70 miljonit krooni autoritasusid. BNS. [ ] 34 Mandre, E. Käsikirjaline kommentaar autori tööl. Asub autori arhiivis. 15

16 himõte ja loosung Kunst kuulub rahvale. See seletab, miks on võrreldes meiega täna heaoluühiskondade hoiakud intellektuaalse omandi seaduste kohta positiivsed ja seda arvestavad. Autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre sõnul on piraatlus süvenev probleem, mille ohjeldamiseks on kindlasti vaja tõhustada nii autoriõiguse kui ka karistusõiguse norme. Tähtis on seejuures ühiskonna teadlikkuse tõstmine probleemi tõsidusest. Mõned näited tänastest probleemidest: aastal on juba mõne kuuga autorikaitse nõudel YouTube`ist maha võetud arvukalt Eesti muusikute videosid. Oma loo kadumine populaarsest veebikeskkonnast tuleb teinekord üllatusena ka muusikutele endile. YouTube pole aga Eesti Autorite Ühinguga sõlminud vastavat lepingut nii, et peaaegu kõik Eesti muusikute lood on sinna ülesse pandud ilma vastava loata. Samas on YouTube Eesti artisti parim võimalus pääseda globaalsele turule. Tekkinud on palju veebilehti, kes vahendavad YouTube sisu. Kuna tegu on vaieldava valdkonnaga, siis on Autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektori Erik Mandre arvates mõttekas tegeleda eelkõige algallikatega. Olukord on keeruline, kuna üks autoriõiguste omaja võib soovida, et lugu oleks veebis väljas, kuna see on hea reklaam. Teine osapool on selle vastu ja kolmandal on täiesti ükskõik. Muusikavideo puhul on autoriõigused nii fonogrammi tootjal, esitajal kui ka autoril ja piisab sellest, kui üks neist on selle vastu. Prantsuse võimud püüavad läbi suruda plaani, mille kohaselt jäävad korduvalt muusika, filmide ja mängude illegaalse allalaadimisega vahele jäänud kasutajad selle ühendusest aastaks ilma. Kava näeb ette, et esimesele rikkumisele järgneb hoiatus e-posti teel, teisele kiri postiga ja kolmanda sammuna lülitab internetipakkuja ühenduse aastaks välja. Eesti Andmekaitse Inspektsiooni kontrolliosakonna vaneminspektor Indrek Jürgensoni sõnul on prantslaste idee õilis, kuid sarnase süsteemi rakendamine näiteks Eestis oleks äärmiselt keeruline. Piraatlusega tegelevad eraisikud ju kodudes. Nii peaks tegema suuri pingutusi, et luua andmebaas autoriõigusi rikkunud isikutest ja nende aadressidest. 35 Ilma pikema menetluseta on raske kindlaks teha kas, allalaaditav materjal on piraatkoopia. 35 Erala, S. Piraatfailide allalaadijad aastaks netist ilma? [ ] 16

17 1.4.3 Avatud sisulitsentsid Muutunud on hoiakud, põhimõtted ja uskumused, mis juhivad inimese käitumist õppimisel ja õpetamisel ehk õppimiskäsitlused. Uutes õppimiskäsitlustes on oluline roll informatsiooni oskuslikul leidmisel, käsitlemisel ja kasutamisel. 36 Viimastel aastatel on kerkinud esile palju veebikeskkondi, mis muudavad digitaalse sisu loomise ja jagamise igale arvutikasutajale jõukohaseks. Siinkohal võib näidetena välja tuua ajaveebid, wikid, kogukonnalehed ning fotode ja videode jagamise keskkonnad (Flickr, YouTube). Kõik need veebikeskkonnad mahuvad üldnimetuse sotsiaalne tarkvara alla. Olukord, kus igaüks saab oma loomingut lihtsalt veebis avaldada, on toonud välja mitmed traditsioonilise autoriõiguse kitsaskohad. Näiteks kuuluvad teose kohandamine ja tõlkimine autori varaliste õiguste hulka ning nendeks toiminguteks on vajalik tema nõusolek. Sellised piirangud seavad olulisi takistusi elektrooniliste õppematerjalide taaskasutamisele. Nendele probleemidele on lahenduseks avatud sisulitsentsid, millest tuntuim on Creative Commons, millega muudetakse õppematerjalid kättesaadavaks. 37 Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate (C) all right reserved ja Public Domain (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel Creative Commons Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel vabalt edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Sellistel internetilehekülgedel on alati märge koos lingiga täpsele litsentsile. Selle litsentsi eelis teiste avatud sisulitsentside ees on suur paindlikkus autoriõiguste valdaja saab anda osa õigusi kasutajatele, jättes teise osa õigustest endale. 36 Virkus, S. Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis. Tallinna Ülikool 37 Põldoja, H Creative Commons: jagatud tarkus, [ ] 38 Mis on Creative Commons?, 17

18 Creative Commonsi alusel avaldatud materjali tunneb ära vastavate (CC) ikoonide järgi, mis litsentsitingimusi tähistavad. Samuti on Creative Commons i alusel avaldatud materjalid märgistatud nii, et otsingumootorid need ära tunnevad. Kõigile Creative Commons i litsentsidele laieneb terve hulk üldisi õigusi ja kohustusi. Sinna kuulub kasutaja õigus teost kopeerida, levitada ja avalikult esitada, kui ta järgib autori kehtestatud piiranguid. Piirangute korral on kasutajal kohustus taotleda autori nõusolekut näiteks äriliseks kasutuseks või tuletatud töö loomiseks. Kõigile koopiatele on kohustus lisada litsents. Creative Commons i litsents on ülemaailmne, kehtib kogu teose autoriõiguste kehtimise aja jooksul ega ole tagasivõetav. Litsents loodi esialgu eelkõige USA õigusruumi silmas pidades, kuid selle initsiatiiviga on liitunud palju teisi riike. Euroopa Liidu maadest on Creative Commons i litsentsi tõlkinud ning kasutusele võtnud Austria, Belgia, Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Litsentsi tõlkimine ja kohandamine on käsil Iirimaal, Rootsis, Šveitsis, Suurbritannias ja ka Eestis. 39 Eestikeelsed lepingutekstid on praegu juriidilises ekspertiisis ning need plaanitakse avaldada lähiajal. CC-litsentsi saamiseks on creativecommons.org avalehel viide mõne valikvastusega küsimusega vormile, kus autor võib valida, kas ta lubab oma materjalide kommertskasutust ja muutmist ning kas muudetud materjale tuleb sama litsentsi alusel edasi levitada. Kokku on võimalikud kuus litsentsitingimuste kombinatsiooni. Attribution (by) Attribution + Noncommercial (by-nc) Attribution + NoDerivs (by-nd) Attribution + ShareAlike (by-sa) Attribution + Noncommercial + NoDerivs (by-nc-nd) Attribution + Noncommercial + ShareAlike (by-nc-sa) peab märkima töö originaali autori 39 Põldoja, H Creative Commons: jagatud tarkus, [ ] 18

19 mitteärilise eesmärgi kohustus viitamiskohustus samadel tingimustel jagamise kohustus tuletatud teoste keeld Haridusasutustele kõige olulisem Creative Commons i rakendaja Eestis on praegu kaardikirjastus Regio, kes pakub CC alusel vabalt väljatrükkimiseks kontuurkaarte.. Lisaks sellele on tuntumatest lehekülgedest Creative Commons i litsentsiga kaitstud võrguentsüklopeedia Estonica. Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide tingimustes sisaldub nõue, et projektide raames loodava õpisisu kasutusõigused peavad olema määratud Creative Commons i litsentsiga Autoriõiguse vastu Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise. Siinkohal toob autor ära mõned äärmuslikud mõtted ajakirjandusest. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini aga Eestis selline võimalus puudub. itunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat osta normaalse hinnaga ja laias valikus. Sama olukord on Roonemaa sõnul ka filmide ja digitaalsete filmilaenutustega legaalseid võimalusi lihtsalt pole Põldoja, H Creative Commons: jagatud tarkus, [ ] 41 Roonemaa, H. Piraatlus väheneks itunesi poe Eestisse saabumisega [ ] 19

20 1.4.6 Rootsi Piraadipartei Autoriõiguste küsimustega ja selles kitsaskohtade otsimisega tegelevad ka mitmed tuntuks saanud ühingud ja parteid. Autor vaatleb lähemalt Rootsi Piraadiparteid (rootsi keeles Piratpartiet). Meedia tähelepanu pälvinud partei võitleb vaba loomingu eest ja kõikvõimalike regulatsioonide lõdvendamise nimel ning üha levinumateks muutuvate identiteedivarguste vastu. Nimetatud partei osales aasta Rootsi parlamendivalimistel, aga jäi valimistel napilt parlamendist välja. 42 Rootsi Piraadipartei on oma mõtteviisi levitanud ka Ameerikasse. Juba praegu on sarnased poliitilised algatused käimas ka teistes riikides. Piraatide partei põhieesmärk on leida tasakaal autoriõiguse süsteemis. Poliitikud leiavad, et nende eesmärk on täielikult muuta autoriõiguste seadust, lahti saada patentide süsteemist ja hoida kodanike õigust privaatsusele. Partei meelest peaks mittekaubanduslik kopeerimine ja kasutamine olema täiesti tasuta. Kultuur ja teadmised saavad väärtust juurde, kui nad on jagamiseks. Internet võiks saada suurimaks rahvaraamatukoguks, mis on kunagi loodud. Partei poolt väljatoodud miinused autoriõiguste süsteemis: Tänased autoriõiguste tingimused on absurdsed. Filmistuudio või muusikakompanii investeerimise otsused ei baseeru võimalusele, et toode on huvitav kellelegi ka 100 aastat pärast. Tänapäeva maailmas loometööde eluiga äri aspektist lüheneb iga aastaga. Kui raha pole tagasi teenitud esimesel või teisel aastal, on tõenäoline, et seda ei juhtugi. Viis aastat autoriõiguse tähtaega peaks olema rohkem kui piisav. Mitteäriline õiguste kasutamine peaks olema tasuta algusest peale 43 Meediatööstusettevõtted ja Fonogrammitootjate Liit IFPI kaebasid partei kohtusse ja selle liikmed mõisteti süüdi, et nad tegid võimalikuks autoriõigustega kaitstud materjali kättesaamise ja levitamise aasta aprillis otsustas Stockholmi linnakohus aastaks vangi panna partei neli 42 Piratpartiet. [ ] 43 Ibid 20

21 liiget ja nõuda neilt kahjutasu 30 miljonit Rootsi krooni maailma meelelahutusega tegelevatele firmade kasuks. Otsus kaevatakse edasi Intellektuaalomandi käsitlemine koolis Autoriõiguse põhimõtete õpetamine aitab kasvatada loovat, eetilist, vastutustundlikku inimest, kes teab ja tunneb enda ning teiste õigusi. Autoriõigusest arusaamine aitab edendada loovust ja innovaatilisust ning julgustab lapsi ja noori looma midagi uut. 45 Õpilane alles õpib piire tundma ja kui piiriületamine on liiga lihtne, siis ta jääbki seda kasutama. Milleks maksta, kui saab ka tasuta! Palju oleneb ühiskonna piiride tugevusest ja selgest märgistamisest. Samas lapsed jäljendavad oma vanemaid ja hoiakud kujunevad kodus. Infoühiskonna nooruse tõttu on tänased lapsevanemad samal tasemel, kus lapsedki. Veebis on üleval tuhandeid foto- ja pildigaleriisid, valmis õppematerjale ning tekste. Ligi pooled õpetajatest kasutavad tundide ettevalmistamiseks arvutit iga päev. Juba vanas Roomas öeldi: Tempores mutantur et nos mutamur in illis. Juba tollal mõisteti, et ajad muutuvad ja meie koos nendega. Muutub keskkond, teiseneb eesmärgiseade enamikes tegevusvaldkondades, seda ka õpetamises ja kasvatuses. Ometigi on õpetajatöö ja hariduselu tervikuna selline nähtus, mis peab üheaegselt suutma katta arengu aegade algusest tänase päevani. Just õpetajatöös on erilise tähendusega traditsioonilise ja innovaatilise ehk uuendusliku vahekord, õigem oleks öelda nende sobiv tasakaal, et ühendada aegumatud väärtused kaasajas vajalike teadmiste ja oskustega. 46 Aktiviseerivad õpetamismeetodid nõuavad õpetajalt põhjalikku ettevalmistust. Alles süsteemse juhendamise ja korduvate kogemuste baasil suudavad õpilased iseseisval infootsingul leida vajalikku ja sobivat informatsiooni. Üks võimalus plagiaadi vältimiseks on keelamise asemel erinevate infoallikate juurde juhatamine Piraatpartei saab Rootsis tuult tiibadesse. [ ] 45 Uduste, K Autoriõiguste õpetamine koolis. Kuidas õpetada Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid. Seminar. 46 Reps, M Õpetaja õppivas koolis ja ühiskonnas, [ ] 47 Kinkar, V Õpetaja ja infokirjaoskus. [ ] 21

22 Hetkeolukord koolis: 1. autoriõigusi käsitlevate õppematerjalide puudus; 2. teema on ka õpetajatele keeruline; 3. õpetajate ja noorte teadlikkus on madal; 4. probleemi ei teadvustata; 5. õppekavades valdkonda eraldi teemana pole; 6. õpetajaid sel teemal ei koolitata; 7. noored ei tea, et on ise autorid ega oska ka seetõttu väärtustada teiste loomingut. 48 Õpetaja eeskuju ja teadlikkus on õpilastele teejuhiks. Pedagoogi eeskuju aitab õpilastele tutvustada intellektuaalomandi põhimõtteid. Tulemuseks on: intellektuaalomandi tajumine enda ümber; enda tajumine autorina ja oma õiguste tundmine; teose kasutaja õiguse tundmine, loomingu väärtustamine; enda asetamine autori asemele, kelle õigusi rikutakse; loomingu tarbimine, vajadus uue loomingu järele; teoste kasutaja õiguste tundmine; autori õiguste rikkumiste tagajärgede tundmine Seos õppekavaga Tänases riiklikus õppekavas põhikoolile ja gümnaasiumile on märgitud viitamist, refereerimist ja tsiteerimist. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava ütleb järgmist: klassile mõeldud eesti keele ja kirjanduse ainekava õppetegevuse peatükis sätestatakse: 48 Ütsmüts, K Tunne oma õigusi. Intellektuaalomandi kaitse teadlikkuse tõstmine koolis. Seminar 49 Ibid 22

23 kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine; tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine; jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine. 50 Eesti keele aine õppesisu ütleb teemad mida tunnis käsitleda: teadusteksti olemus ja eripära; uurimistöö: etapid, ülesehitus ja vormistamine; refereerimine; tsitaat; allikaviide; suuline ja kirjalik referaat; konspekteerimine; olulise markeerimine tekstis, märgid ja märkused serval, olulisima leidmine, alapealkirjad. 51 Ühiskonnaõpetuse ainekava gümnaasiumile õppetegevuse peatükis märgitakse, et õppetöös peaks õpikule lisaks kasutatama mitmekesist lisamaterjali, oluline on sellega töötamise oskuse (nt refereerimine ja viitamine) kujundamine. 52 Meediaõpetuse ainekavas põhikooli lõpetaja pädevused oleksid järgmised: oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida Internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid; tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist. 53 Koolile pannakse suured ootused ühiskonna kujunemisel, mida on märgata ka uuest aastal jõustuvast õppekavast, milles intellektuaalse omandi seaduse kaitsele pööratakse suuremat tähelepanu Teose kasutamine hariduslikul eesmärgil Interneti kui infovahetamiseks mõeldud keskkonna puhul unustatakse tihtipeale elementaarsemadki autoriõiguse reeglid, kuna võõraste kätega loodud materjali on väga lihtne kopeerida ja edasi juba oma nime all levitada nii teksti, pilte kui multimeediaelemente saab Internetist ko- 50 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava RTI, , Ibid 52 Ibid 53 Ibid 23

24 peerida vaid mõne hiireklõpsuga. Unustatakse, et kogu Internetis leiduv materjal on kusagil kellegi teise poolt loodud, kellele kuuluvad ka autoriõigused (kui pole just teistmoodi sätestatud). 54 Teose reprograafiline reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel : 1. võib fotokopeerida artiklit, mis on avaldatud ajalehes, ajakirjas ja muus perioodilises väljaande; 2. võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (näiteks õpikust, monograafiast, romaanist); 3. kasutada koopiat ainult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel (näiteks tunnis, loengus, seminaris, keeletunnis, seminaril); 4. tasuta on materjale on lubatud kasutada ainult haridus- ja teadusasutuses, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 55 Tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid: 1. autori nimi (kui see on teosel näidatud), 2. teose pealkiri (nimetus), 3. teose avaldamise allikas. Teose vaba kasutamine on esmajoones mõeldud avalik-õiguslikele üldhariduskoolidele ja kõrgkoolidele. Riigiasutusel sellist õigust ei ole Motiveeritud maht Intellektuaalse omandi ning sellega seonduvate õiguste käsitlemine koolis toob kaasa mitmeid küsitavusi ja probleeme. Autoriõiguse seadus lubab teoste refereerimist ja tsiteerimist motiveeritud mahus teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel, kui autorile ja avaldamisallikale on korrektselt viidatud. Samas kuuluvad teose kopeerimine, levitamine, tõlkimine ja kohandamine autori varaliste õiguste hulka ning temal on nende lubamise ja keelamise ainuõigus. See tähendab, et õpetajal puudub õigus elekt [ ] 55 Seppel, T Teose vaba kasutamine koolis: reeglid ja praktika. Tunne oma õigusi. Seminar 56 Ibid 24

25 roonilist õppematerjali autori nõusolekuta oma tunni jaoks kohandada ning kohandatud materjali õpilaste jaoks Internetti üles panna või muul viisil levitada. Eesti autoriõiguse seadus sätestab, millal teise teose kasutamine on lubatud, kuid ka sellisel juhul ei ole lubatud terve teose ettekandmine, vaid üksnes motiveeritud mahus refereerimine või kasutamine illustreeriva materjalina. Vastupidisel juhul on tegemist plagiaadiga. 57 Kui suur on motiveeritud maht, seda pole päris täpselt sätestatud. Ameerikas on see näiteks 10%, teksti üldmahust. Koolis tehtavate koopiate eest maksab riik autoritele ja kirjastajatele hüvitist. Millised on praegu kehtivad hea tava reeglid koolides tehtavate paljunduste jaoks? Selgub, et see on näiteks vaid 2-3 lehekülge töövihikust. Koopiaid tehakse aga oluliselt suuremas mahus. Kui on vaja rohkem koopiaid teha, tuleb ühendust võtta kirjastajatega, kes reeglina omavad töövihikute ja õpikute autoriõigusi. Kirjastajad on ka üks isikute ring, kellel on õigus saada hüvitist. Kirjastajad on kõige rohkem huvitatud kindlatest reeglitest, millisel moel nende kirjastatud õppematerjale koolides kasutatakse. 58 Eri reeglid kehtivad nootide paljundamise kohta. Ainus, mida enam autori nõusolekuta isegi kooriprooviks või enda tarbeks paljundada ei või, on noodid. See on reguleeritud Euroopa Liidu seadustes ning ühelegi liikmesriigile ei tehta erandeid. Viimastel aastatel ei tohi paljundada ka laulu- ja tantsupidude materjale need trükitakse ja tuleb välja osta. Samas lubab seadus noote endiselt tsiteerida, refereerida, kasutada illustreerival eesmärgil ja paljundada neid motiveeritud mahus õppetööks Paulus, K Plagiaat teadus Ameerika moodi? [ ] 58 Seppel, T Koolis tehtavate koopiate eest maksab riik autoritele ja kirjastajatele hüvitist. Õpetajate Leht, [ ] 59 Nootide paljunduskeeld salvab laulukoore [ ] 25

26 1.5.4 Õppematerjali omaja Autoriõigusliku kaitse tekkimise seisukohast ei ole oluline, kas on tegemist nn traditsioonilises vormis või elektroonilises vormis loodud teosega. Tähtsust omab üksnes see, kas tulem vastab teose tunnustele. 60 Autorid paratamatult arvestavad teost luues, et see on kergesti kopeeritav. Seoses Internetiga on tekkinud ka uusi autoriõigusega seotud küsimusi, mille lahendamine veel käib. Kellele kuuluvad õppematerjalid, mille õpetaja või õpilane on loonud, kasutades koolipoolseid tehnilisi vahendeid: arvutit, skannerit, printerit, ja kõikvõimalikke tarkvaraprogramme? Ta kasutab kooli serverit materjalide hoidmiseks ja võib-olla on saanud õppematerjalide loomiseks ka kooli rahalist toetust. Tekib küsimus, kas loodud õppematerjalid on kooli või selle konkreetse õpetaja omand? Õpilasega on lihtsam. Õpilane on automaatselt autor, õpilastööd ei ole kooli omand. Õpilased teevad tegelikult väga palju materjale, osalevad konkurssidel, valmistavad võistlustöid. Aina rohkem teevad nad elektroonilisi töid videoklippe, pilte ja muud. Õpetajad aitavad neid lisada veebilehekülgedele. Hea näitena võib tuua, et koolis kus autor töötab, 12. klassi õpilased teevad arvutitunnis multifilmilaadseid ülesandeid algklasside õpilastele. Kool kasutab seda õppematerjalina, aga autoriks jääb õpilane. Õpetaja puhul, kui õppematerjali loomine on töötaja otsene ülesanne, lähevad varalised autoriõigused üle tööandjale. 61 Isiklikud õigused jäävad töötajale, samuti võib kokku leppida nende teostamise viisis lepingu kehtivuse ajal. Klassis võib õpetaja materjale kasutada, aga kui ta läheb nendega klassist välja, siis hakkavad kehtima teised reeglid. Tänapäeval kasutatakse palju avatud keskkondi (kodulehed, ajaveebid, jne). Seda aga on teose avalik esitamine. Teose avalikuks esitamiseks loetakse teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte. 62 Kas küsida avaldamiseks autorilt luba? Aga kui autorit pole teada, mida teha siis? 60 Aua, K. Kõige eest ei pea maksma: teoste vaba kasutamine hariduses ja teaduses [ ] 61 Autoriõiguse seadus. RT1, , 49, Autoriõiguse seadus. RT1, , 49,

27 Eesti Ameerika Kaubanduskoja Intellektuaalomandi Kaitse Komitee on korraldanud kolm seminari õpetajatele, kus arutleti autoriõigusi puudutavatel teemadel ning räägiti olulisusest sellistele põhimõtetele tähelepanu pöörata. Samuti on nad tõlkinud Eesti aladele kohandatud autoriõiguse alase juhendi. Välja on antud õppematerjal koos praktiliste harjutustega soome ja läti keelest tõlgituna. Ilmunud on õpik õpetajatele Learn from the past, create the future: the arts and copyright. Senini puudus õppematerjal õpetajatele. Kool on õige koht intellektuaalse omandi küsimuste tutvustamisel ja kinnistamisel. 1.6 Näiteid uuringute tulemustest mujal maailmas Uuringud näitavad, et käesoleval ajal toimiv intellektuaalse omandi kaitsesüsteem ei toimi vajalikul määral. See on rajatud hirmule millestki ilma jääda ja seda toetab suhtumine, et tulu on autorikaitse eesmärk, see ühtekokku pidurdab innovatsiooni ja arengut aastal jaanuaris viidi Ameerika Ühendriikides läbi uuring õpilaste suhtumise kohta intellektuaalsesse omandisse. Uuringu teostas Microsofti tellimusel firma KRC Research. 63 Uuring hõlmas 501 noort klassini. Microsofti juhti Sherri Ericksoni sõnul andis uuring ülevaate õpilaste teadlikkusest uurimisperioodil. Ta rõhutas võimalust koolidel aidata ette valmistada õpilasi õiglasteks kodanikeks. Valmimas on ka uus õppekava, kus on rohkem teavet intellektuaalomandi seadustest, valmistamaks ette noori digitaalajastuks. Uuringust selgus, et pooled küsitletustest ei tea intellektuaalomandi seadustest kuigi palju. Ainult 11% neist arvas, et teavad küllaldaselt. Neile, kes ütlesid, et teavad piisavalt, olid eeskujuks ja teabeallikaks nende vanemad. Suure osa infost said õpilased meediast. 9% arvas, et teabeallikaks on õpetajad. Teavitamise olulisus on ilmne teismeliste mõjutamisel. Mida rohkem teismelised seadust tunnevad, seda rohkem nad arvavad, et ebaseaduslik on karistatav Nendest teismelistest, kes teavad seadusi, arvas 82% vastanutest, et ebaseaduslikult allalaadijaid tuleb karistada. 63 Topline Results of Microsoft Survey of Teen Attitudes on Illegal Downloading. [ ] 27

28 Neist, kes ei teadnud seadusi, arvas 57%, et seaduserikkujaid tuleb karistada. Uuringust selgus, et vanemad on teismelise peamine infoallikas ja nad saavad neilt infot, kuidas käituda. Õpilaste käest uuriti, kuidas teismelised suhtuvad ebaseadusliku tegevuse karistamisse. Õpilaste arvates karistada tuleks: 48% Internetis ebaseaduslikult tegutsemise eest 90% arvas, et näiteks jalgratta varastamise eest 89% videomängude poest varastamise eest 85% telefoni varastamise eest. Puuduv taskukohane hind oli peapõhjus, miks noored laadivad muusikat ja filme ebaseaduslikult ning jagavad seda edasi. 66% arvas, et nad teevad seda, sest teised teevad samuti 65% ei tea, mis täpselt on ebaseaduslik 65% arvas, et nad ei saa seda endale osta 56% arvas, et kõik peaks olema tasuta 47% arvas, et meelelahutusettevõtetel on juba liiga palju raha 40% arvas, et muusikutel pole raha vaja. Teadmatus reeglitest ja juhistest aitab kaasa mõtlemisele ja arvamusele, et karistus ei ole vajalik. 19% teismelistest arvab, et peab karistama neid, kes laadivad Internetist ebaseaduslikult pilte, kirjandust, muusikat, filme jne 69% arvas, et tuleks kaaluda nende karistamist 30% arvas, et neid ei tohi karistada. Sellest järeldub, et enamuse arvates on toimuvad vargused samaväärselt karistatavad muud liiki vargustega. Veidi rohkem kui pooled noored ütlevad, et nad teavad ja mõistavad hästi kehtivaid reegleid fotode, muusika ja tarkavara allalaadimisel Internetist. Kuid ainult 11% ütlesid, et mõistavad reegleid väga hästi. 49% ütleb, et ei tunne eeskirju. 28

sotsiaalne_tarkvara

sotsiaalne_tarkvara Sotsiaalne tarkvara ja avatud sisu e-kursusel Hans Põldoja Tallinna Lilleküla Gümnaasium / UIAH Media Lab Millest juttu tuleb? Mis on sotsiaalne tarkvara? Jalutuskäik erinevates sotsiaalse tarkvara keskkondades

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Õiguslik analüüs. Autoriõigused ja litsentsid: Kultuuripärandi digiteerimine KELLELE: Kristiin Meos Kultuuriministeerium

Õiguslik analüüs. Autoriõigused ja litsentsid: Kultuuripärandi digiteerimine KELLELE: Kristiin Meos Kultuuriministeerium Õiguslik analüüs. Autoriõigused ja litsentsid: Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 KELLELE: Kristiin Meos Kultuuriministeerium Kristiin.Meos@kul.ee KELLELT: Toomas Seppel, vandeadvokaat Advokaadibüroo

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Title of the presentation

Title of the presentation PREservation FORMAts for culture information/e-archives PREFORMA Tuleviku säilitus standardid Projektist PREFORMA on turunduseelse hanke projekt, mis on kaas rahastatud Euroopa komisioni poolt FP7-ICT

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem