Concerns about additionality are essentially concerns about double counting

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Märgukiri direktiivi 2012/27/EÜ (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ) artikli 14 (kütte ja jahutuse tõhususe edendamine) kohta COURTESY TRANSLATION OF SWD(2013) 449 FINAL ET ET

2 SISUKORD A. SISSEJUHATUS... 3 B. PÕHJALIK HINDAMINE... 5 C. RIIGI TASANDIL KULUDE-TULUDE ANALÜÜS... 9 D. KÄITISE TASANDIL KULUDE-TULUDE ANALÜÜS E. KÄITISTELE LUBADE VÄLJASTAMISE JA SAMAVÄÄRSED LUBADEGA SEOTUD MENETLUSED. 16 F. KÄITISTE KULUDE-TULUDE ANALÜÜSI ERANDID G. PÕHJALIKU HINDAMISE JA KÄITISE TASANDIL KOHUSTUSTE OMAVAHELINE SUHE

3 ARTIKKEL 14: KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE EDENDAMINE A. SISSEJUHATUS 1. Energiatõhusust käsitleva direktiivi 1 (edaspidi energiatõhususe direktiiv või direktiiv ) artikliga 14 laiendatakse koostootmise stimuleerimist käsitleva direktiivi 2004/8/EÜ 2 (edaspidi koostootmise direktiiv ) sisuliste sätete ulatust ja asendatakse need. Käesolevas dokumendis käsitletakse seega uusi sätteid ja see kajastab koostootmise direktiivi sätteid ainult juhul, kui see on vajalik uue direktiivi paremaks mõistmiseks. 2. Artikli 14 üldeesmärk on julgustada energiatõhususe tagamise kulutasuvate võimaluste kindlaksmääramist, eelkõige koostootmise kasutamise, tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning tööstusliku heitsoojuse taaskasutamise või kui nimetatu ei ole kulutasuv, siis muude tõhusate kütte ja jahutuse tarnimise võimaluste kaudu ning kõnealuste võimaluste rakendamine. Liikmesriigid peavad määrama kindlaks tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja - jahutuse võimalused ning analüüsima võimalike võimaluste kulusid ja tulusid. Artikli 14 lõikes 4 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid piisavaid meetmeid kõnealuste võimaluste arendamiseks, kui see on kulutasuv. 3. Direktiivis määratakse kindlaks tõhus koostootmine, tõhus kaugküte ja -jahutus ning tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalused. Need mõisted on esitatud vastavalt artikli 2 punktides 34, 41 ja 43. Need kõik kokku moodustavad tõhusa kütte ja jahutuse liigid, mida artikliga 14 on kavas edendada. Tõhusa kütte ja jahutuse mõiste on esitatud artikli 2 punktis Tõhus küte ja jahutus hõlmab peamiselt koostootmisest ja taastuvatest energiaallikatest saadud soojuse kasutamist, 3 tööstuse heitsoojuse taaskasutamist kütte- ja jahutusvajaduse täitmiseks 4 ning üldiselt kõiki neid kütte ja jahutuse võimalusi, millega on võimalik saavutada lähtestsenaariumiga võrreldes primaarenergia sääst 5. Seega on tegemist tervikliku kontseptsiooniga, mis hõlmab kõiki kütte- ja jahutusvõimalusi 6 kooskõlas direktiivis esitatud energiatõhususe ülddefinitsiooniga 7. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2010/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, ELT L 315, , lk 1. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse vajaduse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ, ELT L 52, , lk Vt punktid 41, 42 ja 43, artikli 14 lõike 4 esimene lõik ning IX lisa 1. osa punkt b. 4 Tööstusprotsesside heitsoojuse taaskasutamist saab rakendada koostootmise või soojuse kaugkütte- ja - jahutusvõrku suunamise või heitsoojuse kohapeal kasutamise kaudu majanduslikult põhjendatud kütte- ja jahutusvajadusele vastamiseks. 5 Artikli 2 punktis 42 esitatud tõhusa kütte ja jahutuse definitsioonis on määratud tõhususe peamiseks kriteeriumiks primaarenergiasääst, s.o tarnitud energia ühe ühiku tarnimiseks vajaliku primaarenergia vähendamine. 6 Artikli 2 punkt 42: tõhus küte ja jahutus kütte- ja jahutusvõimalus, mis võrreldes praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumit kajastava lähtestsenaariumiga vähendab mõõdetavalt primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires kulutõhusal viisil [ ]. 7 Artikli 2 punktis 4 esitatud energiatõhususe mõiste on järgmine: energiatõhusus töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. 3

4 5. Artiklis 14 nõutakse, et liikmesriigid täidaksid järgmised peamised kohustused. Viia 31. detsembriks 2015 ellu tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja -jahutuse rakendamise võimaluste põhjalik hindamine, lähtudes riigiülesest kulude-tulude analüüsist, mis põhineb IX lisa 1. osas sätestatud metoodikal ja sisaldab VIII lisas sätestatud teavet, ja teavitada komisjoni selle tulemustest. Hindamist tuleks iga viie aasta tagant ajakohastada, kui komisjon esitab vastava taotluse vähemalt aasta aega enne tähtpäeva. Võtta piisavaid meetmeid tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks ja/või selleks, et hõlmata tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist, kui põhjaliku hindamise käigus määratakse kindlaks võimalus sellise tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse rakendamiseks, mille tulud ületavad kulusid. Võtta kohalikul ja piirkondlikul tasandil vastu poliitika, mis soodustab tõhusate kütteja jahutussüsteemide kasutamise võimaluste nõuetekohast arvessevõtmist, sh põhjaliku hindamise käigus kindlaks määratud võimalusi. Võtta vastu loakriteeriumid ja menetlused elektrijaamade, tööstuskäitiste ning kaugkütte ja -jahutuse käitiste käitajatele, millega tagatakse, et kui neil on kavas ehitada või remontida üle 20 MW nimisoojusvõimsusega käitisi või kui neil on kavas rajada uus kaugkütte- ja -jahutusvõrk, siis nad viivad ellu käitise tasandil kulude-tulude analüüsi tõhusa koostootmise kasutamise ja/või heitsoojuse kasutamise ja/või kaugkütte ja - jahutusvõrguga ühendamise kohta. Menetluses ja kriteeriumides tuleb samuti kehtestada tingimused kulude-tulude analüüsi koostamise kohustusest vabastamise kohta, kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 6 lubatud erandeid (vt jaotise F punktid 70 74). Vastu võetud menetluses võidakse kindlaks määrata põhjalikul hindamisel (ja riigiülesel kulude-tulude analüüsil) põhinevad erandid, kui see on kohaldatav (vt jaotise F punkt 76). Menetluses tuleks igal juhul sätestada, kuidas kehtestatakse artikli 14 lõike 8 alusel kulude-tulude analüüside tulemuse rakendamise sihtotstarbelised erandid, kui liikmesriik otsustab kõnealuseid erandeid lubada. Selle kohaselt peaksid menetlus ja kriteeriumid hõlmama vähemalt järgmist: i. nõue koostada kulude-tulude analüüs, kui kavandatakse uut 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega käitist või seda oluliselt remonditakse või kui kavandatakse uut kaugkütte ja -jahutusvõrku (märkides ära lõigete 4 ja 6 erandi tingimused, kui see on kohaldatav); ii. käitiste puhul kasutatav metoodika, sh prognoosid ja kestus ning kulude-tulude analüüsi menetlus, tuginedes IX lisa 2. osas sätestatud metoodikale; iii. kirjeldus selle kohta, kuidas põhjaliku hindamise ja riigi tasandil kulude-tulude analüüsi tulemusi tuleks loakriteeriumides arvesse võtta. 6. Kronoloogilise järjestuse puhul tuleks õigusliku ülevõtmise meetmed võtta järgmisteks tähtpäevadeks: 4

5 a. artikli 14 lõikes 6 viidatud käitiste kulude-tulude analüüsi eranditest tuleb teavitada 31. detsembriks 2013; b. tuleb nõuda, et alates 5. juunist 2014 tehtaks artikli 14 lõikes 5 viidatud käitistes kulude-tulude analüüs iga kord, kui kavandatakse uut käitist või kui olemasolevat käitist remonditakse; c. artikli 14 lõikes 1 viidatud põhjalikust hindamisest tuleb teatada 31. detsembriks 2015; d. põhjaliku hindamise ajakohastamisest tuleb teatada iga viie aasta tagant, kui komisjon esitab vastava taotluse vähemalt aasta aega enne tähtpäeva. 7. Liikmesriigid peaksid teavitama oma õigusaktidest, millega direktiiv riiklikusse õigusesse üle võetakse, ühtse rikkumiste andmebaasi NIF abil. Teabe tõhusa edastamise tagamiseks julgustatakse liikmesriike ka kasutama eespool nimetatud teatiste jaoks andmebaasi NIF. 8. Märgukirjas on esitatud komisjoni talituste arusaam sellest, kuidas energiatõhususe direktiivi asjakohaseid sätteid tuleks tõlgendada. Selle eesmärk on parandada õiguskindlust, kuid sellega ei kehtestata uusi eeskirju. Igal juhul on Euroopa Liidu õiguse siduva tõlgendamise esitamine kokkuvõttes Euroopa Kohtu ülesanne. Käesolev märgukiri ei ole õiguslikult siduv. 9. Käesoleva märgukirja eesmärk on anda liikmesriikidele suuniseid energiatõhususe direktiivi artikli 14 kohaldamiseks. Märgukirjas esitatakse komisjoni seisukohad, sellega ei muudeta direktiivi õiguslikku mõju ja see ei piira Euroopa Kohtu esitatud artikli 14 siduvat tõlgendamist. B. PÕHJALIK HINDAMINE 10. Artikli 14 lõike 1 kohaselt kehtib järgmine: [t]õhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja - jahutuse kohaldamise võimaluste kohta viivad liikmesriigid 31. detsembriks 2015 läbi põhjaliku hindamise, mis sisaldab VIII lisas sätestatud teavet, ja teatavad sellest komisjonile. 11. Põhjalik hindamine peab põhinema liikmesriigi territooriumi hõlmaval kulude-tulude analüüsil ja võtma arvesse kliimatingimusi, majanduslikku teostatavust ja tehnilist sobivust kooskõlas IX lisa 1. osaga Käesolevas jaotises käsitletakse põhjaliku hindamise eesmärki ja teavet, mida see peab sisaldama. Siin on samuti sätestatud juhised selle kohta, kuidas hindamist ellu viia. 13. Põhjaliku hindamise eesmärk on saada selged tulemused kütte ja jahutuse valdkonnas energiatõhususe tagamiseks. Need tulemused peaksid kajastuma komisjonile esitatud teabes. Neid võib jaotada kohustuslikeks ja valikulisteks elementideks. 14. Esitatav kohustuslik teave on seotud tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse võimalustega, mis määratakse kindlaks riigi tasandil tehtava kulude-tulude analüüsi alusel, ja meetmetega, mida liikmesriigid kavatsevad kõnealuste võimaluste kasutamiseks võtta 8 Artikli 14 lõige 3: Lõikes 1 osutatud hindamise eesmärgil teevad liikmesriigid oma territooriumi hõlmava kulude-tulude analüüsi vastavalt IX lisa 1. osale, võttes aluseks kliimatingimused, majandusliku teostatavuse ja tehnilise sobivuse. 5

6 (artikli 14 lõiked 2 ja 4) 9. Lisaks sellele võivad liikmesriigid lisada valikuliste elementidena teabe muude tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide võimaluste kohta, näiteks individuaalse tõhusa kütte ja jahutuse tarnimise võimalused, mis on riigi tasandil kulude-tulude analüüsi tegemise käigus positiivsete alternatiivsete stsenaariumidena kindlaks määratud Liikmesriigid saavad vabalt otsustada, millisel kujul nad oma võimalusi väljendavad. Loogiline viis selle esitamiseks oleks märkida ära vähemalt järgmine: sektorite eeldatav täiendav kütte- ja jahutusvajadus; täiendavate uute ja remonditud tootmisvõimsuste võimalused (MW); täiendav soojuse ja elektri tootmine (MWh). Kaugkütte ja -jahutuse puhul tuleks need võimsus- ja tootmisandmed mutatis mutandis esitada ja neid täiendada järgmiste näitajatega: torujuhtmete täiendav pikkus; uus hõlmatud ala; uute ühendatud tarbijate arv ning koostootmisest, taastuvenergiast, heitsoojusest ja muudest energiatarne allikate kategooriatest tarnitav kütte või jahutuse kogus (MWh) 11. Võimaluste suuruse hindamise võimaldamiseks tuleks eespool nimetatud näitajad samuti loogiliselt esitada suhtarvudena, s.o protsentidena võrreldes täiendava võimsuse, tootmise ja tarbimise, torujuhtmete pikkuse ja hõlmatud alaga võrdlusaastal, märkides ära suurenemise või vähenemise. 16. Liikmesriigid peavad võtma vastu poliitika, mis soodustab tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide kasutamise võimaluste nõuetekohast arvessevõtmist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kohalike ja piirkondlike soojusturgude arendamise võimaluste arvessevõtmist (artikli 14 lõige 2) 12. Nad võivad kasutada põhjalikku hindamist, et määrata kõnealused võimalused kindlaks ka muudes valdkondades kui tõhus koostootmine ning tõhus kaugküte ja -jahutus. 17. Põhjalik hindamine peab hõlmama VIII lisa punktides a j loetletud teavet. Selles tuleb kirjeldada liikmesriigi kütte- ja jahutusnõudlust 13. Selles tuleb esitada prognoos selle kohta, kuidas see nõudlus järgmise kümne aasta jooksul muutub 14. See peab sisaldama nn soojuskaarti, kus on märgitud olulised kütte ja jahutuse nõudlus- ja tarnepunktid 15 ning olemasolevad ja kavandatud kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuurid 16. Hindamise raames tuleb kindlaks määrata kütte- ja jahutusnõudlus, mida oleks võimalik rahuldada tõhusa koostootmise, elamutes mikrokoostootmise ning kaugkütte ja -jahutuse kaudu 17. Võttes lähtepunktiks kütte- ja jahutusnõudluse, tuleks seejärel määrata kindlaks täiendava tõhusa koostootmise võimalused, 9 Artikli 14 lõige 1: Tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta viivad liikmesriigid [ ] läbi põhjaliku hindamise, mis sisaldab VIII lisas sätestatud teavet [ ] Artikli 14 lõige 4: Kui lõikes 1 osutatud hindamiste ja lõikes 3 osutatud analüüside käigus tehakse kindlaks, et on võimalik kohaldada tõhusat koostootmist ja/või tõhusat kaugkütet ja -jahutust, mille tulud ületavad kulusid, võtavad liikmesriigid piisavad meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks ja/või selleks, et hõlmata tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist [ ]. 10 Riigi tasandil kulude-tulude analüüs peaks [võimaldama] teha kindlaks kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste täitmiseks [ning üldiselt aitama edendada tõhusat kütet ja jahutust, sh tõhusat individuaalset kütet ja jahutust] (artikli 14 lõike 3 esimene ja teine lõik ning IX lisa 1. osa punkt d). 11 Võimsust tuleks elektri puhul väljendada MW e -des ja soojuse puhul MW th -des. Soojuse ja elektri tootmist ning tarnitud kütte ja jahutuse kogust tuleks elektri puhul väljendada MWh e -des ning kütte ja jahutuse puhul MWh th -des. Liikmesriigid võivad samuti esitada soojuse tootmise ja tarne kogused GJ-des. 12 Artikli 14 lõige 2: Liikmesriigid võtavad vastu poliitika, mis soodustab tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide, eelkõige tõhusat koostootmist kasutavate süsteemide kasutamise võimaluste nõuetekohast arvessevõtmist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Arvesse võetakse võimalusi arendada kohalikke ja piirkondlikke soojusturge. 13 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt a. 14 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt b. 15 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkti c alampunktid i ja ii. 16 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkti c alampunkt ii. 17 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt d. 6

7 s.o võimalused uue võimsuse loomisest; olemasolevate elektrijaamade ja tööstuskäitiste remontimisest ning heitsoojust tootvatest muudest rajatistest 18 ; samuti tõhusate kaugkütte ja - jahutuse infrastruktuuride väljaarendamise võimalused, mis hõlmavad tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist 19. Kindlaks määratud võimaluste alusel peaks hindamine andma teavet meetmete, strateegiate ja poliitika kohta, mida on võimalik ja aastaks võimaluste täitmiseks rakendada 20. Meetmete võtmine on kohustuslik ainult juhul, kui hindamise käigus tuvastatakse võimalus, mille tulu on selle kuludest suurem. Hindamise raames tuleks hinnata kütte- ja jahutusvaldkonna riiklike toetusmeetmete väärtust, esitades vastava jaotuse sihtotstarbelises aastaeelarves, kui kõnealuse toetuse andmist kavandatakse, ning hinnata kõnealuste meetmetega säästetava primaarenergia kogust 21. Lõpuks peab hindamine sisaldama selgitust ja võrdlust selle kohta, kuidas põhjaliku hindamise raames kindlaks määratud võimalused ja meetmed on seotud koostootmise direktiivi raames kindlaks määratud võimaluste ja saavutatud eduga. 18. Liikmesriigid võivad otsustada, kuidas põhjalik hindamine koostada, ja kasutada juba muu Euroopa või riikliku algatuse raames tehtud hindamisi või kulude-tulude analüüse. Loogiline lähenemisviis oleks järgmine: esiteks, määrata kindlaks riigi kütte- ja jahutusvajadus 22. Küttevajaduse kirjeldus peaks põhinema tegelikul, s.o mõõdetud ja kontrollitud tarbimisteabel, mis on saadud riiklikust ja Euroopa energiastatistikast ning riiklikest energiabilanssidest. Tuleks esitada üksikasjalik sektoripõhine ja geograafiline jaotus, mis on vähemalt sama üksikasjalik kui asjakohases Euroopa energiastatistikas. Tuleks esitada teave tööstus-, teenindus-, põllumajandus- ja elamusektori tarbimise kohta. Küttevajaduse kirjeldus peaks põhinema uusimatel saada olevatel andmetel. Kuna teatise esitamise tähtpäeval, 31. detsembril 2015 nõutav ametlik statistiline teave on tõenäoliselt kättesaadav ainult aasta kohta, siis võib seda kasutada vaikimisi võrdlusaastana põhjaliku hindamise jaoks tehtavateks prognoosideks; teiseks tuleb esitada prognoos selle kohta, kuidas see vajadus järgmise kümne aasta jooksul muutub. Selles prognoosis tuleks võtta arvesse suundumusi peamistes majandussektorites. Selles tuleks analüüsida küttevajaduse tõenäolist arengut tööstussektorites, võttes arvesse pikemaajalisi struktuurseid suundumusi (näiteks deindustrialiseerimine või reindustrialiseerimine või tõhususe parandamine ja uute tootmistehnoloogiate mõju) ning samuti lühemaajalisi tsüklilisi muutusi. Eraldi tuleks arvesse võtta hoonete küttevajaduse arengut, sh analüüsida hoonete energiatõhususe parandamise mõju, näiteks hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi (2010/31/EL) 23 ja energiatõhususe direktiivi alusel nõutud parandused; 18 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt e. 19 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt f. 20 Vt VIII lisa punkti 1 alapunkt g ja artikli 14 lõige Vt VIII lisa punkti 1 alapunktid i ja j. 22 Viidet soojusele ja küttele tuleks üldjuhul mõista kui viidet küttele ja jahutusele. 23 Direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, ELT L 153, , lk 13. 7

8 kolmandaks koostada riigi territooriumi kaart, kus on kindlaks määratud vähemalt peamised tarne- ja nõudluspunktid, mis ületavad teatavaid tarbimis- või tootmispiirmäärasid, ning olemasolevad ja kavandatud kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuurid. Piirmäärad on loetletud VIII lisa punkti 1 alapunkti c alampunktides i ja iii. Küttevajaduse puhul tuleks kaardil ära märkida linnad ja linnastud, kus krundi hoonestustihedus on vähemalt 0,3, 24 ja tööstuspiirkonnad, mille kütte ja jahutuse kogutarbimine aastas on üle 20 GWh. Tootmise puhul tuleks ära märkida elektrijaamad, mille elektri kogutoodang aastas on üle 20 GWh, jäätmepõletustehased ning mis tahes tehnoloogia tüüpe kasutavad koostootmisjaamad. Kaardil tuleks ära märkida nii olemasolevad kui ka kavandatud nõudlus- ja tarnepunktid; neljandaks peavad liikmesriigid kindlaks tehtud küttevajaduse ja küttevajaduse prognoosi alusel määrama kindlaks need küttevajaduse elemendid, mida oluks võimalik tehniliselt rahuldada tõhusa koostootmise, mikrokoostootmise ning tõhusa kaugküte ja -jahutuse kaudu. See tähendab maksimaalsete või tehniliste võimaluste kindlaksmääramist; viiendaks peavad liikmesriigid määrama kindlaks tehniliste võimaluste need osad, millele tõhus koostootmine, sh mikrokoostootmine elamutes, saab olemasolevate tootmis- ja tööstuskäitiste remontimise ning uute tootmis- ja tööstuskäitiste ehitamise teel majanduslikult vastata, kasutades heitsoojust ning remontides ja ehitades kaugkütte ja - jahutuse infrastruktuure, mis vastavad direktiivis esitatud tõhusa kaugkütte definitsioonile 25. Sel puhul on tegemist võimalusega, mille tulu ületab selle kulusid. See on ainus võimalus, mille rakendamist nõutakse (vt eelkõige artikli 14 lõige 3 ja IX lisa). Seda võimalust võib nimetada ökonoomseks võimaluseks. Ökonoomse võimaluse kindlaksmääramine ei ole ilma kulude-tulude analüüsita võimalik. Artikli 14 lõikes 3 nõutakse seega, et liikmesriigid teeksid põhjaliku hindamise otstarbel kulude-tulude analüüsi. Kulude-tulude analüüsi on käsitletud allpool jaotises C. Infrastruktuuri võimaluste kindlaksmääramise nõudes, mis on sätestatud VIII lisa punkti 1 alapunktis f, sätestatakse samuti, et [liikmesriikide poolt artikli 14 lõike 1 alusel kindlaks määratud võimalused hõlmavad samuti] kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri energiatõhususe suurendamise [võimalusi] ; kuuendaks peavad liikmesriigid määrama ökonoomsete võimaluste alusel kindlaks strateegiad, poliitikad ja meetmed, mis võidakse võtta enne ja aastat. Selle käigus peavad liikmesriigid pidama meeles oma kohustust võtta artikli 14 lõikes 4 kehtestatud nõuete kohaselt piisavaid meetmeid tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks ja/või selleks, et hõlmata tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist, kui põhjaliku hindamise käigus määratakse kindlaks kulutasuvad võimalused. Kui põhjaliku hindamise käigus kulude-tulude ülejääki kindlaks ei määrata, siis ei ole liikmesriikidel kohustust artikli 14 lõike 4 alusel meetmeid võtta. 24 Ala, mille krundi hoonestustihedus on 0,3 vastab praegu lineaarsele soojustihedusele 2,5 MWh/m, kuna praegune erisoojusvajadus on ligikaudu 130 kwh/m 2. Tegemist on piirmääraga, mis näitab valdkondi, kus erialases kirjanduses peetakse kaugkütet otseselt teostatavaks. Prantsusmaal oli aastal 31 linnas ligikaudu 176 linnarajooni, mille krundi hoonestustihedus oli suurem kui 0,3. Samal ajal oli 82 linnarajoonil Pariisis krundi hoonestustihedus suurem kui 0,3. (Lineaarne soojustihedus on igal aastal müüdud soojuse ja kaugkütte torusüsteemi kraavide kogupikkuse kvoot.) 25 Vt artikli 2 punkt 41. 8

9 Kui kulude-tulude ülejääk ei ole piisav artikli 14 lõikes 5 viidatud käitise kulude-tulude analüüsi tegemise halduskulude katmiseks, siis ei pea liikmesriigid kõnealuse käitise puhul meetmeid võtma; neilt võidakse siiski nõuda muud liiki meetmete võtmist, mis on piisavad kindlaks määratud võimaluste rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid peaksid samuti võtma vastu poliitika, mis soodustab tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide, eelkõige tõhusat koostootmist kasutavate süsteemide kasutamise võimaluste nõuetekohast arvessevõtmist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kohalike ja piirkondlike soojusturgude arendamise võimaluste arvessevõtmist, nagu on nõutud artikli 14 lõikes Lisaks sellele ja kooskõlas artikli 14 lõike 4 teise lõiguga: kui liikmesriigid leiavad ja annavad komisjonile teada, et põhjaliku hindamise käigus ei ole leitud riigi territooriumi mõnes või kõigis piirkondades kulutasuvaid võimalusi, siis võidakse kõnealustes piirkondades asuvatele käitistele kohaldada erandeid artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõuetest. 20. Artikli 14 lõike 3 viimase lause kohaselt võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2001/42/EÜ alusel tehtud kulude-tulude analüüsi. Seda lubatakse halduskoormuse vähendamiseks. Kui direktiivi 2001/42/EÜ alusel tehtud keskkonnamõju hindamise raames tehakse VIII ja IX lisas nõutavatega samaväärsed analüüsid, siis võib seda põhjaliku hindamise jaoks kasutada. C. RIIGI TASANDIL KULUDE-TULUDE ANALÜÜS 21. Põhjalikku hindamist ei ole võimalik teha ilma kulude-tulude analüüsita. See on vajalik, et määrata kindlaks ökonoomsed võimalused, s.o kulutasuvad lahendused kütte- ja jahutusvajaduse täitmiseks. 22. Artikli 14 lõike 3 ja IX lisa 1. osa esimese lõigu kohaselt peab põhjaliku hindamise raames riigi tasandil tehtud kulude-tulude analüüs võimaldama kütte- ja jahutusvajaduste rahuldamiseks kõige ressursi- ja kulutasuvamate lahenduste kindlaksmääramist 26 ning üldisemalt aitama edendada kütte ja jahutuse tõhusust 27. See peab aitama langetada otsuseid ja pakkuma tuge otsuste tegemisel, kus teadlikult valitakse piiratud ressursside kasutamise prioriteedid 28. See peab tagama vahendi, et küttekavade jaoks kindlaks määrata kõige kulutasuvam ja kasulikum kütte- või jahutusvõimalus antud geograafilises piirkonnas Artikli 14 lõikes 4 ja IX lisa 1. osas määratakse kindlaks kulude-tulude analüüsi eesmärk ja ulatus. Seal määratakse kindlaks kütte- ja jahutusvõimaluste ulatus, mida tuleb uurida, ning kehtestatakse metodoloogilised põhimõtted analüüsi kvaliteedi tagamiseks. 26 Artikli 14 lõige 3: Kulude-tulude analüüs võimaldab teha kindlaks kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste täitmiseks. 27 Kõnealune üldisem volitus seisneb selle kulude-tulude analüüsi otstarbes, mis peaks põhjalikku hindamist toetama. IX lisa 1. osa esimeses lõigus on sätestatud järgmist: Kulude-tulude analüüside koostamise eesmärk artikli 14 lõike 3 kohaste kütte ja jahutuse energiatõhusust edendavate meetmete puhul on pakkuda tuge otsuste tegemisel, kus teadlikult valitakse piiratud ressursside kasutamise prioriteedid ühiskonna tasandil. 28 IX lisa 1. osa esimene lause. 29 IX lisa 1. osa teine lõik. 9

10 24. Riigi tasandil kulude-tulude analüüs on majandusanalüüs, mis peab hõlmama kõiki asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnategureid 30. See peaks põhinema põhjaliku mõjude ülevaate analüüsil Põhjalikkuse põhimõte seisneb nõudes, et tuleks hinnata kütte- ja jahutusvõimaluse pikaajalisi kogukulusid ja -tulusid 32. Seega tuleb projektide või projektide rühmade geograafilised ja süsteemi piirid 33 ning kestus 34 määrata selliselt, et analüüsi on kaasatud kõik asjakohased kulud ja tulud. 26. Kulude-tulude analüüs peaks hõlmama liikmesriikide kogu territooriumi 35. Praktiliselt võidakse see ellu viia kohalike/piirkondlike hindamiste raames projektide või projektide rühmade kulude-tulude analüüsidena 36. Selles tuleks arvesse võtta kliimatingimusi, majanduslikku teostatavust ja tehnilist sobivust Kulude-tulude analüüsi tuleks kasutada, et määrata kindlaks tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse võimalused. Kindlate tulemusteni jõudmiseks aga tuleks analüüsis arvesse võtta ja võrrelda alternatiivseid stsenaariume, mis hõlmavad tõhusa kütte ja jahutuse tarnimise kõiki võimalusi. See tuleneb nõudest, et lähteolukorra alternatiivina tuleks hinnata ainult tõhusa koostootmise, tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalusi, 38 ning üldisemast nõudest, et analüüs peab võimaldama teha kindlaks kõige ressursi- ja kulutasuvamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste täitmiseks IX lisa 1. osas nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid ja avaldaksid kulude-tulude analüüsi koostamise korra. See tähendab, et nad peavad määrama kindlaks kes, kuidas ja milliste prognooside alusel kulude-tulude analüüsi teeb. Liikmesriigid peavad määrama kulude-tulude analüüside elluviimise eest vastutavad pädevad asutused. Nad peavad tagama, et analüüs hõlmab nii majandus- kui ka finantsanalüüsi. Nad võivad määrata need ülesanded kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele asutustele ning samuti üksikute käitiste käitajatele või jaotada ülesanded erinevate osaliste vahel. Nad peavad tagama üksikasjalikud metoodikad ning 30 Artikli 14 lõike 3 kohaselt tehtav kulude-tulude analüüs sisaldab sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid hõlmavat majandusanalüüsi. (IX lisa 1. osa kolmas lõik). 31 Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju. (IX lisa 1. osa punkt g). 32 Hinnata ja võrrelda tuleb kütte ja jahutuse tarne võimaluste pikaajalist kogukulu ja -tulu. (IX lisa 1. osa punkti e alapunkt i). 33 Kulude-tulude analüüsis tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tarneallikaid, kasutades olemasolevat teavet, sealhulgas elektrijaamades ja tööstuskäitistes tekkivat heitsoojust ja taastuvenergiat, ning soojus- ja jahutusenergia nõudluse omadusi ja suundumusi. (IX lisa 1. osa punkt b). Vt ka IX lisa 1. osa punkti a teine lause: Geograafilised piirid hõlmavad sobivat täpselt määratletud geograafilist ala, st piirkonda või suurlinna, et vältida üksikute projektide alusel ebasoodsate lahenduste valimist. 34 Kestus valitakse selliselt, et hõlmatud oleksid kõik stsenaariumide asjakohased kulud ja tulud. Näiteks gaasielektrijaama puhul oleks asjakohane kestus 25 aastat, kaugküttesüsteemi puhul 30 aastat ja kütteseadmete, nt katelde puhul 20 aastat. (IX lisa 1. osa punkti e alapunkt iii). 35 Artikli 14 lõige 3: [Põhjaliku] hindamise eesmärgil teevad liikmesriigid oma territooriumi hõlmava kuludetulude analüüsi [ ], võttes aluseks kliimatingimused, majandusliku teostatavuse ja tehnilise sobivuse [ ]. 36 Kulude-tulude analüüs võib hõlmata kas ühele projektile või projektide rühmale antavat projektihinnangut või laiemat kohalikku, piirkondlikku või riiklikku hinnangut, et küttekavade jaoks kindlaks määrata kõige kulutõhusam ja kasulikum kütte- või jahutusvõimalus antud geograafilises piirkonnas. (IX lisa 1. osa teine lõik). 37 Artikli 14 lõige 3, vt eespool. 38 IX lisa 1. osa punkt d. 39 Artikli 14 lõike 3 teine lause. 10

11 peamiste sisend- ja väljundtegurite hindade prognoosid ning diskontomäära, mida kasutatakse lähteolukorra (s.o võrdlusaluse) ja alternatiivsete stsenaariumide kindlaksmääramiseks Need nõuded on IX lisa 1. osas kindlaks määratud järgmiselt: Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad artikli 14 kohaste kulude-tulude analüüside tegemise eest. Liikmesriigid võivad nõuda, et majandus- ja finantsanalüüsi teeksid pädevad kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused või üksikute käitiste käitajad. Nad edastavad kooskõlas käesoleva lisaga üksikasjaliku metoodika ja prognoosid ning määravad kindlaks majandusanalüüsi koostamise korra ja avaldavad selle. 30. Kulude-tulude analüüsi koostamise metoodika raames tehtavaid toiminguid on kirjeldatud IX lisa 1. osas. 31. Esimene samm on määrata kindlaks konkreetse projekti või projektide rühma süsteemi ja geograafiline piir, millega kehtestatakse analüüsi ulatus. 32. Konkreetse geograafilise piirkonna piires tuleb arvesse võtta kütte- ja jahutusvajaduse kõiki asjakohaseid tarneallikaid ja omadusi ning suundumusi, sh praegust olukorda ja tulevikusuundumusi valitud ajavahemiku jooksul. See tähendab, et ei tule vaadata ainult olemasolevat kütte ja jahutustarnet, vaid ka muid energiavoogusid geograafilise piirkonna piires, s.o elektri tootmise ja jaotamise rajatised, gaasivõrgud ja muud primaarenergia tarneallikad, sh taastuvenergia, tööstuslik energiatootmine ja heitsoojus (ülejääk) tööstusprotsessidest. Alles siis, kui kõik tarne- ning kütte- ja jahutusvajaduse allikad on kindlaks määratud ja nende arengu prognoos on esitatud, on võimalik hinnata seda, kuidas neid energiavoogusid on võimalik optimeerida ja tõhusamaks muuta, kontrollides kõigepealt (täiendava) tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kasutamise võimalust; seejärel, kui need ei anna sotsiaalmajandusliku analüüsi alusel kulude-tulude ülejääki, kontrollitakse muid tõhusaid kütte ja jahutuse tarnevõimalusi, nagu tõhus individuaalne küte ja jahutus. See tuleneb asjaolust, et kulude-tulude analüüsi peamine eesmärk on määrata kindlaks küttekavade jaoks [ ] kõige kulutõhusam ja kasulikum kütte- või jahutusvõimalus antud geograafilises piirkonnas 41. Kulude-tulude analüüsi tuleks seega mõista kui põhjalikku energiasüsteemi planeerimist, mis hõlmab kõiki asjakohaseid tehnilisi ja majanduslikke võimalusi. Seda on kirjeldatud IX lisa 1. osa punktis b. 33. Teine samm on koostada lähtestsenaarium. Lähtestsenaarium peaks kirjeldama hetkeolukorda ja selle tõenäolist muutumist valitud ajavahemiku jooksul, kui hetkeolukorra parameetreid ei muudeta, s.o praeguste suundumuste jätkumine või võrdlusstsenaarium. Lähtestsenaariumi ülioluline element ja eduka kulude-tulude analüüsi tegemise alus on kirjeldada kütte- ja jahutusvajadust geograafilise piirkonna piires nii täpselt kui võimalik. Täpsete, usaldusväärsete ja põhjalike kütte- ning jahutusandmete kogumine võib olla keeruline, aga see on vajalik, kui liikmesriik soovib tagada kvaliteetsed kulude-tulude analüüsid ja kindla aluse põhjaliku hindamise raames otsuste langetamiseks. Kui kulude-tulude analüüsi jaoks kogutud andmeid kasutatakse samuti VIII lisa punktides a c nõutud teabe jaoks, siis ei ole vajalik avaldamine, mis ületab nn soojuskaardi jaoks vajaliku üksikasjalikkuse taseme, ning tuleb arvesse võtta tundliku äriteabe mitteavaldamise vajadust IX lisa 1. osa viimane lõik. 41 IX lisa 1. osa teine lõik. 42 VIII lisa punkt c. 11

12 34. Kolmas samm on määrata kindlaks alternatiivsed stsenaariumid. Selle käigus peavad liikmesriigid kaaluma asjakohaseid võimalusi kütte ja jahutuse tõhusamaks muutmiseks 43. Direktiivis on esitatud suunised selle kohta, mida tuleks asjakohasteks võimalusteks lugeda, s.o lähtealuse [asjakohased alternatiivid]. Liikmesriigid peavad kõigepealt uurima koostootmist ning kaugkütet ja -jahutust. Ainult juhul kui need ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatavad ja sellele vastavas ulatuses, peaksid liikmesriigid konkreetse geograafilise piirkonna piires pikaajalisi kulusid ja tulusid arvesse võttes jätkama muude tõhusate kütte ja jahutuse lahenduste, näiteks individuaalse kütte ja jahutuse uurimist 44. Põhjaliku hindamise kulude-tulude analüüsi jaoks võivad liikmesriigid arvesse võtta ainult neid alternatiivseid stsenaariume, mis vastavad täpsemalt tõhusa koostootmise, tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning tõhusa individuaalse kütte definitsioonidele ning üldisemalt tõhusa kütte ja jahutuse kontseptsioonile Tõhusa koostootmise definitsioon on sama mis koostootmise direktiivis. Tõhusa koostootmise puhul tuleb saavutada vähemalt 10 % primaarenergia säästu võrreldes soojuse ja elektri eraldi tootmisega 46. Tõhusaks peetava koostootmise kindlaksmääramiseks vajalikud arvutusmeetodid, sh asjakohane arvutus selle kohta, millal saab elektrit pidada koostootmise käigus toodetuks, on sätestatud energiatõhususe direktiivi I ja II lisas, mis hõlmavad täies mahus koostootmise direktiivi II ja III lisa. Komisjoni otsus 2008/952/EÜ (millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised koostootmise direktiivi II lisas sätestatud koostootmisest saadud elektri koguse arvutusmeetodi kohta) jääb samuti direktiivi alusel kehtima ja kohaldatavaks 47. Soojuse ja elektri eraldi tootmisega võrdlemiseks tuleb kasutada komisjoni rakendusotsuses 2011/877/EL kehtestatud võrdlusnäitajaid Nõutakse ainult realistlike stsenaariumide uurimist. Stsenaariume ei ole vaja uurida, kui need ei ole tehnilistel või rahalistel kaalutlustel või ajaliste piirangute tõttu teostatavad või kui need on vastuolus siseriikliku õigusega 49. Rahaliste ja ajaliste piirangutega seotud põhjused peaksid olema kooskõlas IX lisa 1. osas sätestatud riigisisese kulude-tulude analüüsi üldpõhimõtetega. Seda arvesse võttes ei tohiks rahalistel või ajalise piiranguga seotud põhjustel välja arvata stsenaariume, mis võiksid tõenäoliselt võimaldada kulude-tulude ülejääki laialdase sotsiaalmajandusliku ja keskkonnaanalüüsi raames (majandusanalüüs), isegi kui need annaksid finantsanalüüsi raames tõenäoliselt negatiivse kulude-tulude bilansi. 43 IX lisa 1. osa punkti d esimene lause: Kaaluda tuleb kõiki lähtealuse asjakohaseid alternatiive. 44 See põhineb artikli 14 lõikes 1 sätestatud põhjaliku hindamise kohustuslikel andmetel. 45 IX lisa 1. osa punkti d teine lõik: Kulude-tulude analüüsi tegemisel tuleks lähtealusega võrreldavate alternatiivsete stsenaariumidena arvesse võtta ainult tarnevõimalusi, tõhusat koostootmist, tõhusat kaugkütet ja/või -jahutust ning tõhusat individuaalset kütet ja jahutust. Vt ka direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktides 31, 41, 42 ja 43 esitatud mõisted. 46 Direktiivi 2004/8/EÜ III lisa punkti a teine taane ja direktiivi 2012/27/EL II lisa punkti a teine taane. 47 Komisjoni otsus 2008/952/EÜ, 19. november 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks, ELT L 338, , lk Komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ, ELT L 343, , lk IX lisa 1. osa punkt d: Kaaluda tuleb kõiki lähtealuse asjakohaseid alternatiive. Stsenaariumid, mis ei ole teostatavad tehnilistel või majanduslikel põhjustel, riiklike õigusaktide või ajapiirangute tõttu, võib välja jätta kulude-tulude analüüsi varases etapis, kui see on hoolikate, otseste ja hästi dokumenteeritud kaalutluste alusel põhjendatud. 12

13 37. Kui lähtestsenaarium ja alternatiivsed stsenaariumid on koostatud, peavad liikmesriigid määrama kindlaks asjakohase kestuse, tagamaks selle, et kulude ja tulude tasakaalustamise käigus ei jäetaks välja ühtegi ühiskonna jaoks asjakohast kulu. See põhineb põhjalikkuse nõudel, s.o et majandusanalüüsides tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid majanduslikke mõjusid, 50 ja nõudest, et kütte ja jahutuse tarnevõimaluste pikaajalisi kogukulusid ja -tulusid tuleb kulude-tulude ülejäägi arvutamise käigus hinnata ja analüüsida 51. Seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui valitakse piisavalt pikk kestus, mis on üldjuhul infrastruktuuri või seadme osa kasutusaeg. Kestus on iga projekti või projektide rühma puhul erinev, aga liikmesriigid saavad määrata lihtsuse huvides samalaadsetele projektidele tüüpilised või standardsed eluead. 38. Direktiivis on esitatud mõni näide, nagu tõenäoline asjakohane kestus gaasielektrijaama, kaugküttesüsteemi ja kütteseadmete puhul 52. Liikmesriigid võivad määrata muid, pikemaid või lühemaid eluigasid, kui see on tehnilistel ja majanduslikel kaalutlustel põhjendatud või vajalik ühiskonna kõigi asjakohaste kulude ja tulude hõlmamiseks. IX lisa 1. osa punkti e alapunktis iii esitatud näidetest nähtub, et asjakohast kestust ei tohiks tasuvusajaga segi ajada. Tõhusa kütte ja jahutuse, sh tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse stsenaariumide uurimisel tuleks kulude-tulude arvutuses arvesse võtta kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajaliku energia kulusid, nagu on nõutud artikli 2 punktide 42 ja 43 mõistetes Hindamiskriteeriumina tuleb kasutada nüüdispuhasväärtust (NPV) 54. See ei tähenda, et liikmesriigid ei tohi muid hindamismeetodeid kasutada. Kõiki hinnatud projekte ja stsenaariume tuleb siiski vähemalt NPV-kriteeriumi alusel hinnata ja võrrelda. 40. Nüüdispuhasväärtuse analüüsi sisendid peavad olema rahaliste ühikutena väljendatud kulud ja tulud. Kõnealuseid kulusid ja tulusid tuleb asjakohase diskontomääraga diskonteerida. NPV üle nulli näitab kulude-tulude analüüsi positiivset tulemust või kulusid ületavat ülejääki ja projekt negatiivse NPVga tekitaks tulusid ületavaid kulusid. 41. Majandusanalüüsi jaoks peavad liikmesriigid koostama sisend- ja väljundtegurite ning arvutustes arvesse võetavate kulude ja tulude põhjaliku loetelu. IX lisa 1. osa punktis g on esitatud mitteammendav ülevaade. Liikmesriigid peavad arvutustes kasutama teavet tegelike hindade kohta. Nad peavad prognoosima, kuidas hinnad valitud ajavahemikus muutuks, ja 50 IX lisa 1. osa punkt g. 51 IX lisa 1. osa punktid e ja i. 52 IX lisa 1. osa punkti e alapunkt iii. 53 Artikli 2 punktis 42 esitatud tõhusa kütte ja jahutuse definitsioon on järgmine: tõhus küte ja jahutus kütteja jahutusvõimalus, mis võrreldes praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumit kajastava lähtestsenaariumiga vähendab mõõdetavalt primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires kulutõhusal viisil, nagu on hinnatud käesolevas direktiivis viidatud kulude-tulude analüüsis, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajalikku energiat. Artikli 2 punktis 43 esitatud tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse definitsioon on järgmine: tõhus individuaalne küte ja jahutus individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalus, mis võrreldes tõhusa kaugkütte ja -jahutusega vähendab mõõdetavalt taastumatu primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires, või milleks on vaja sama, ent väiksemate kuludega taastumatu primaarenergia sisendit, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks nõutavat energiat. 54 IX lisa 1. osa punkti e alapunkt ii. 13

14 esitama hinnaprognoose 55. Kuna kulude-tulude analüüs on majandusanalüüs, tuleks võimaluste piires kaasata kõik projekti pikaajalised mõjud, sh välismõjud. Seda on väljendatud IX lisa 1. osa punkti f alapunktis iv, mille sõnastus on järgmine: Majandusanalüüsis kasutatavad hinnad peaksid kajastama tegelikke sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid ning peaksid sisaldama väliseid kulusid, näiteks keskkonna- ja tervisemõjusid niivõrd, kui see on võimalik, st kui turuhind on olemas või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või riigi õigusaktides. On kulusid ja tulusid, millel puudub turg või mille turg ei ole terviklik, ja seega ei väljenda hind tegelikku sotsiaalset väärtust 56. Kui turuhind ei ole kättesaadav ja Euroopa või riiklikud õigusaktid ei anna selle välise kulu kohta suuniseid, siis peaksid liikmesriigid võimaluste piires, aga mitte kohustuslikult, esitama hinnangud, määrates kindlaks ühiskonnale tekkivate kulude või tulude väärtuse. Kõnealused hinnangud võivad põhineda asjakohastel ja tunnustatud majandusteooriatel, milles on otseselt väljendatud ühiskonna tasandil majanduslike ressursside ja loodusvarade erineva kasutamisega seotud kompromissid. Näitena võib ühiskondlikku tulu hinnata tuvastatud või kinnitatud eelistuste üldtunnustatud meetodite alusel ning kulusid võib kindlaks määrata kui alternatiivkulusid, s.o väärtus, mis kasutatud ressurssidel oleks parima alternatiivse kasutuse puhul olnud. Kui turuhind on olemas, aga see ei kajasta tegelikke ühiskondlikke kulusid, siis võivad liikmesriigid kasutada paranduskoefitsiente, näiteks maksustamist, selles ulatuses, milles see mõjutab turuosaliste langetatud otsuseid, mitte ainult turusiseseid ülekandeid. 42. Direktiivis on eraldi nimetatud võrgule avalduvat mõju kui ühte tegurit, mille võib kuludetulude analüüsi kaasata 57. Näiteks kaugkütte otstarbel koostootmisjaamaks ümber ehitatud elektrijaam, mis tarnib nii kütet kui ka elektrit lähipiirkonnas olevatele tarbijatele, tagades samal ajal võrguettevõtjatele tasakaalustavaid teenused, võib vähendada elektrivõrkudesse ja - tootmisesse investeerimise kulusid ja võrgu käitamiskulu väiksema võrgu ülekoormuse, väiksema võrgu laiendamise vajaduse ning väiksema tipptunni- ja tagavaratootmisvõimsuse jne kaudu; tavalisse elektrijaama tehtaval alternatiivsel uue ettevõtte loomise investeeringul võib olla elektrivõrkude ehitamise või tugevdamise lisakulusid, pikemate transpordikauguste põhjustatud suurematest võrgukadudest põhjustatud lisakulusid ning samas koguses soojuse eraldi tootmise kõrgemaid kulusid, mis oleks vastasel juhul elektritootmise kõrvalsaadusena kättesaadav. Teatavate individuaalsete küttelahenduste (näiteks suurem elektrikütte või õhksoojuspumpade kasutamine) suuremast võrgukoormusest põhjustatud suurema võrgukao võimalusi tuleks samuti arvesse võtta, isegi kui need on hooajalise iseloomuga. Elektri- ja muudele võrkudele avalduvaid mõjusid tuleb seega lähte- ja alternatiivsete stsenaariumide puhul kooskõlas võrgutõhusust käsitleva artikli 15 nõuetega arvesse võtta. 43. Liikmesriigid peavad samuti määrama kindlaks arvutuses kasutatava diskontomäära 58. Arvutuses kasutatava diskontomäära valimisel peavad nad kasutama Euroopa ja riiklikke suuniseid ning võtma arvesse Euroopa Keskpanga esitatud andmeid Liikmesriigid esitavad kulude-tulude analüüside tegemiseks peamiste sisend- ja väljundtegurite hinna ja diskontomäära prognoosid. (IX lisa 1. osa punkti f alapunkt i). 56 Majandusanalüüsis kasutatavad hinnad peaksid kajastama tegelikke sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid ning peaksid sisaldama väliseid kulusid, näiteks keskkonna- ja tervisemõjusid niivõrd, kui see on võimalik, st kui turuhind on olemas või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või riigi õigusaktides. (IX lisa 1. osa punkti e alapunkt iv). 57 Liikmesriigid võivad hinnata ja otsuste tegemisel arvesse võtta analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu. (IX lisa 1. osa punkti g teine lõik). 58 Liikmesriigid esitavad kulude-tulude analüüside tegemiseks peamiste sisend- ja väljundtegurite hinna ja diskontomäära prognoosid. (IX lisa 1. osa punkti f alapunkt i). 14

15 44. Analüüs peaks samuti hõlmama tundlikkuse analüüsi, et mõõta peamiste tegurite võimaliku muutumise mõju, näiteks erinevaid stsenaariume kütte- ja jahutusvajaduse arendamiseks, erinevaid diskontomäärasid, erinevaid energiahindu ning muutusi muudes peamistes sisend- ja väljundhindades 60. D. KÄITISE TASANDIL KULUDE-TULUDE ANALÜÜS 45. Üks peamisi artiklis 14 esitatud nõudeid on, et liikmesriigid tagaksid, et lõike 5 punktides a d loetletud elektrijaamade, tööstuskäitiste, kaugkütte ja -jahutuse käitiste käitajad teeksid kuludetulude analüüsi, kui nad planeerivad üle 20 MW soojuse tootmisvõimsusega uute käitiste ehitamist või selliste käitiste olulist remontimist, et hinnata tõhusa koostootmise kasutamise, heitsoojuse taaskasutamise ning kaugkütte- ja -jahutusvõrguga ühendamise kulutasuvust. Kulude-tulude analüüsi tulemusi tuleb võtta arvesse kõnealustele käitistele kehtestatud artikli 14 lõike 7 kohastes loakriteeriumides. IX lisa 2. osas on sätestatud käitise tasandil kuludetulude analüüside põhimõtted, mis selgitavad artikli 14 lõigetes 5 ja 7 nõutud meetmeid. 46. Artikli 14 lõikes 5 sätestatud käitiste kulude-tulude analüüs sisaldab majandusanalüüsi, mis hõlmab [ ] rahavoo tehinguid kajastavat finantsanalüüsi 61. Vastupidiselt IX lisa 1. osas kirjeldatud riigi tasandil kulude-tulude analüüsile, kus keskendutakse täpselt kindlaks määratud metoodikaga majandusanalüüsile, rõhutades sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid, keskendutakse IX lisa 2. osas kirjeldatud käitise tasandil analüüsis rohkem finantsanalüüsile. Kõnealune analüüs peab väljendama investeerimisest ja üksikute käitiste käitamisest tulenevaid tegelikke rahavoogusid. See on põhjustatud asjaolust, et kõnealuse analüüsi tulemus peaks väljenduma käitiste majandustegevust mõjutavates loa andmise otsustes. 47. Käitise tasandil analüüs tuleb siiski kaasata laiema majandusanalüüsi konteksti. Majandusanalüüsi võib teha kas põhjaliku hindamise raames tehtud kulude-tulude analüüsi alusel või selle võivad teha käitiste käitajad. IX lisa 2. osas nõutakse, et liikmesriigid määraksid juhtpõhimõtted majandusanalüüsi metoodika, prognooside ja kestuse kohta. 48. IX lisa 2. osas on sätestatud, et kulude-tulude analüüsis tuleks arvesse võtta olemasolevaid või potentsiaalseid küttevajadustega piirkondi, millele saaks käitisest energiat tarnida. On selge, et potentsiaalsed küttevajadusega piirkonnad ei pruugi käitise kasutusele võtmise ajal veel olemas olla. Kulude-tulude hindamine ja lubade väljastamine peab seega mõnikord tuginema sellele, et käitis on varustatud koostootmise / heitsoojuse taaskasutamise rakendamiseks (mitte kasutusele võtmise ajal tegelikult sellisena kasutamisele) ning on suuteline tarnima võimalikku soojuskoormust, kui see on olemas. See olukord tekib juhul, kui põhjaliku hindamise alusel on selged perspektiivid, s.o meetmed, poliitika või strateegiad, et soojuskoormus tekib, näiteks rajatakse kaugkütte- või -jahutusvõrk või saadakse puuduvad seadmed ning soojuse tarbija(d) ühendatakse projekti või projektide rühma raames, mille tulud ületasid IX lisa 1. osa kohaselt riigi tasandil tehtud kulude-tulude analüüsi alusel kulusid. 49. Soovitatakse, et liikmesriigid võtaksid kasutusele üksikasjalikud suunised kulude-tulude hindamise kohta, et tagada kõnealuse nõude järjepidev rakendamine erinevatel objektidel. Lisaks artikli 14 lõikes 6 nimetatud kriteeriumidele soovitatakse suunistes kindlaks määrata 59 IX lisa 1. osa punkti f alapunkt ii. 60 IX lisa 1. osa punkt h. 61 IX lisa 2. osa kaheksas lõik. 15

16 tasuvusperioodide, nõutud investeerimistulu, hinnanguliste kütuse ja elektri hindade, poliitika kulude ja toetustasemete ühised prognoosid. Kõnealuseid prognoose tuleks kasutada majandusanalüüsis, v.a juhul, kui taotleja saab esitada tõendusmaterjali, mille kohaselt on nende käitise puhul asjakohased alternatiivsed eeldused. IX lisa 2. osa nõuete kohaselt peaksid need prognoosid väljendama realistlikult projektide tegelikke investeerimistingimusi. 50. Direktiivis ei ole täpsustatud, kes peaks kulude-tulude analüüsi tegemise eest vastutama ja selle üle järelevalvet teostama. Mõistlik lahendus oleks määrata analüüsi tegemise ülesanne käitiste käitajatele ning liikmesriigid saaksid määrata pädevad asutused, kes vastutavad vähemalt majandusanalüüsi jaoks ühise metoodika, ühiste prognooside ja kestuse esitamise eest ning tagaksid samuti hinnangute põhjendatuse. 51. Kulude-tulude analüüsis osalejate kohta on artikli 14 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud, et liikmesriigid võivad nõuda artikli 14 lõike 5 punktide c ja d alusel tehtava kulude-tulude analüüsi tegemist koostöös kaugkütte- ja -jahutusvõrkude toimimise eest vastutavate ettevõtjatega. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise võimaluste hindamisel kaugkütte ettevõtete ja tööstuskäitiste vaheline kooskõlastamine. 52. Liikmesriigid võivad samuti otsustada suuremal määral osaleda, näiteks aidates huvitatud pooltega, nagu tarbijad ja kaugkütte ettevõtted, kooskõlastada või andmeid koguda 62. See aitaks tekitada IX lisa 1. osa ja 2.osa kulude-tulude analüüside vahel sünergiate loomise võimalusi. E. KÄITISTELE LUBADE VÄLJASTAMISE JA SAMAVÄÄRSED LUBADEGA SEOTUD MENETLUSED 53. Artikli 14 lõikes 7 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vastu lubade väljastamise kriteeriumid või samaväärsed loakriteeriumid, millega tagatakse, et artikli 14 lõike 5 punktides a c viidatud käitised teevad kulude-tulude analüüsi ja et kõnealuse kulude-tulude analüüsi tulemust koos põhjaliku hindamise tulemusega võetakse loakriteeriumide puhul arvesse. 54. Lubade väljastamise ja samaväärsed loakriteeriumid tähendavad kriteeriume, millega kehtestatakse energiatootmise või tööstuskäitiste ehitamise ja/või käitamise tingimused. Loakriteeriumid on seega tingimused, mille pädevad asutused peaksid kindlaks määrama õiguslikult siduvas otsuses (s.o loa väljastamise või litsentsi andmise otsus), mis käsitleb tingimusi, mille alusel lubatakse ehitada uus käitis, seda või olemasolevat käitist käitada ja/või muuta (remontida). Liikmesriigid saavad vabalt otsustada, millisesse lubade väljastamise menetlusse nad artikli 14 lõike 7 punktides a c loetletud kriteeriumid kaasavad. Tegemist võib olla direktiivi 2009/72/EÜ alusel kehtiva lubade väljastamise menetlusega või direktiivi 2010/75/EL 63 alusel lubade väljastamise menetlusega või mis tahes muu samaväärse menetlusega, sh uus kehtestatud menetlus, kui artikli 14 lõikes 5 sätestatud elektri tootmise või 62 IX lisa 2. osa viimane lõik. 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), ELT L 334, , lk